Kinnistu müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR MARIKA REI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1675 KINNISTUTE MÜÜGILEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8/Sakala tn 22, notari asendaja Kersti Paeveer tegutsedes notari ülesannetes, kuueteistkümnendal (16.) juulil (07.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on Palumetsa OÜ (endise ärinimega OÜ Paloküla-Palomõtsa Põllud ja Metsad), registrikood 10816949, aadress Vana-Viru tn 4, Tallinn, 10111, e-posti aadress [email protected], edaspidi Müüja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Mart Erik, isikukood 35303310291, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ning EESTI VABARIIK, edaspidi Ostja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ning Müüjaga edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks 1 on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10032202 kantud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi Lepingu ese 1): 1.1.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena 14001:003:0128, sihtotstarbena maatulundusmaa 100%, asukohana Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vahemetsa, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel, pindalaga 10,13 ha. 1.1.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud Palumetsa  OÜ (registrikood 10816949). 1.1.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1.1.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 1.2. Lepingu esemeks 2 on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 12999702 kantud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi Lepingu ese 1): 1.2.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena 14001:003:0135, sihtotstarbena maatulundusmaa 100%, asukohana Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Vahemetsa, katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel, pindalaga 5,64 ha. 1.2.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud OÜ Paloküla-Palomõtsa Põllud ja Metsad (registrikood 10816949). 1.2.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku koormatisi ega kitsendusi kantud ei ole. 1.2.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku hüpoteeke kantud ei ole. 1.3. Punktis 1.1. ja 1.2. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.4. Lepingu ese 1 ja Lepigu ese 2 edaspidi koos nimetatud Lepingu ese. 1.5. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt Lepingu esemel ehitised puuduvad. 1.6. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 1 järgmised kitsendused: 1.6.1. Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1504 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Integraali); 1.6.2. Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 101251 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon). 1.7. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad Lepingu esemele 2 järgmised kitsendused: 1.7.1. Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 56385 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseväe keskpolügoon). Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 2 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seisud ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi eelnevalt nimetamata Lepingu eset puudutavat avaldust. 2.1.2. Lepingu ese on Müüja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), välja arvatud seadusest tulenevad kolmanda isiku õigused. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.4. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi. 2.1.5. Ostjat on enne lepingu sõlmimist Lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata, informeeritud. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.6. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata. 2.1.7. ta on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud. 2.1.8. peale 26.03.2019 ei ole Lepingu esemeks olevatel kinnistutel tehtud raietöid. 2.1.9. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust. 2.1.10. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on Müüja või mis on Müüjale siduv. 2.1.11. Müüja tagab, et käesoleva lepingu kehtivusajal ei sõlmi Müüja kokkuleppeid Lepingu eseme võõrandamiseks ja/või koormamiseks piiratud asjaõigustega ja/või kinnistusraaamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute või Müüja enda õigustega. 2.1.12. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Ostjale üle mingeid Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees ega muid Müüja poolt võetud Lepingu esemega seotud kohustusi. 2.1.13. Müüjale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi Ostja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või mille tulemusena Ostja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemetele. 2.1.14. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Müüja kinnitused Ostjale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjolu, mille vastu Ostjal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Ostja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.2. Ostja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Lepingu eseme omandamine otsustatud kaitseministri käskkirjaga nr 198, 05.07.2019. 3  Nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.2.2. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud talle Müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest. 2.2.3. Ostjal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida Ostja peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning Ostja ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist. 2.3. Müüja esindaja kinnitab, et tema poolt esindatav Müüja on õigusvõimeline äriühing, Müüja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust (sealhulgas pankrotimenetlust); esindatav ei ole tema esindusõigust piiranud; tal on kõik õigused ja volitused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.4. Ostja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud. 3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND 3.1. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale kokku hinnaga 194 816 (ükssada üheksakümmend neli tuhat kaheksasada kuusteist) eurot (edaspidi Ostuhind). Ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. 3.2. Ostuhind on Ostja poolt enne käesoleva lepingu sõlmimist deponeeritud Tallinna notar Marika Rei deposiitarvele ning pooled on kokku leppinud, et notar edastab deponeeritud raha kahe (2) pangapäeva jooksul arvates Ostja kandmisest Lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse, Müüja kontole nr EE047700771001246736 LHV Pangas. 4. VALDUSE ÜLEANDMINE 4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus ja päraldiseks olevad dokumendid loetakse Ostjale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel. 4.3. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 4.4. Maamaksu tasumise kohustus läheb Ostjale üle vastavalt seadusele. 5. KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 5.1. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme 1 omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10032202 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.2. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme 2 omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12999702 teises jaos senine kanne Müüja kohta 4  ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIALAKTI TÕESTAJALE 6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. 6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu eseme võõrandamise kohta. 6.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Ostja. 7.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu raha deposiiti võtmisel 76,05 eurot (tehinguväärtus 194 816 eurot, notari tasu seadus § 29 lg 3 p 1). Notari tasu tehingu tõestamisel 608,40 eurot (tehinguväärtus 194 816 eurot, notari tasu seadus §§-id 4, 22, 23 p 2). Kokku 684,45 eurot. 5 Käibemaks 20% 136,89 eurot. Notari tasu koos käibemaksuga 821,34 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25 lg 2 p 2). Käesolevas dokumendis on 8 (kaheksa) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja notari ülesannetes (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 6  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele. Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. 1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 1.4. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 1.5. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. 1.6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 on rahalise nõude kohta sõlmitud kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutmist on andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 1.7. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud ostuhinna tasumise tagamise võimalusi, muuhulgas notari deposiidikonto kasutamise võimalust. 1.8. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.11. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise 2 x allkiri 7  käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 1.12. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 1.13. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 1.14. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 1.15. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 1.17. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 2 x allkiri 8