Dokument

Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A Teie: 14.04.2015 nr 7-2/15-0044-009 10614 Tallinn Meie: 25.05.2015.a nr K15/127-5 E-post: [email protected] Vastus järelevalvetoimingute protokollile TJA viis perioodil 02.12.2014.a kuni 06.02.2015.a AS-is Eesti Liinirongid (Elron) läbi järelevalvetoimingu. Järelevalvetoimingu tulemusel koostatud ettekirjutuse punkti 4.2.1. kohaselt kohustus Elron koostama ennetuspõhimõtte alusel riskide (s.o. vedurijuhtide ülekoormus) analüüsi koos konkreetsete leevendusmeetmete ning nende rakendamise ettepanekutega. Punkti 4.2.2. kohaselt anti tähtaeg 25.05.2015.a. Käesolevaga teavitame TJA-d riskianalüüsi koostamisest. Riskianalüüs on lisatud kirjale. Lisa: Raudteeveeremijuhtide (edaspidi vedurijuht) ületunnitööst tingitud riskide analüüs ja ohutusmeetmed riskide realiseerumise ärahoidmiseks või mõju leevendamiseks Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Laur Kvaliteedijuht  Raudteeveeremijuhtide (edaspidi vedurijuht) ületunnitööst tingitud riskide analüüs ja ohutusmeetmed riskide realiseerumise ärahoidmiseks või mõju leevendamiseks 1. Situatsiooni kirjeldus. Eesti Liinirongid AS-i ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu lisa 2 kohaselt tuleb 2015 aastal teenindada reisijaid aastas kokku 4,8 milj rongkilomeetril. Aastas tuleb sõiduplaani järgi tööpäevadel teenindada 208 rongi ja puhkepäevadel(riiklikud pühad) teenindatakse 176 rongi. Rongi teenindav personal koosneb raudteeveeremijuhist (edaspidi vedurijuht) ja klienditeenindajast. 2015 aasta alguses töötab ettevõttes 84 vedurijuhti. Arvestades tööaja normtunde, kõiki liiki puhkusepäevi, koolitusaega ja haiguspäevi oleks vaja ülalmainitud mahu teenindamiseks 97 vedurijuhti, seega on hetkel puudu 13 vedurijuhti. Et täita lepingukohustust on ettevõtte juhtkond olemasolevate vedurijuhtidega kokku leppinud ületunnitöö tingtimused ja koostanud ka vastavad töögraafikud. Järgnevas tabelis on planeeritavad töötunnid ja vedurijuhtide arvu vajadus, arvestades veomahtusid. Tabel 1 ületunnid katsesõidud, graafiku puhk. õppe- koolitus, kokku vedurijuhi veduri- Periood järgi haigus Õnnetusega puhk. isapuhk. tehn.õp. ület. vajadus juhtide õpi- 2015.a. (tundi) (tundi) (tundi) (tundi) (tundi) (tundi) (tundi) (töötajat) olemasolu lased II kv.15 4206 300 100 100 80 200 4986 97 84 13 III kv.15 (-1424) 600 120 100 80 300 (-224) 95 97 IV kv.15 (-1980) 1200 150 100 80 300 (-150) 95 97 Keskmiselt tuleb ühe töötaja kohta kuus ületunde II kvartalis 19,8 tundi, kuid need tunnid ei jagune töötajate vahel võrdselt, kuna ületunnitöö on vabatahtlik ning kui töötaja ei soovi ületööd teha, siis seda talle ka ei planeerita. Alates III kvartalist ületunde ei tohiks esineda, kuna järjest asuvad tööle uued vedurijuhid, keda hetkel koolitame. 2. Vedurijuhi tööprotsessi käsitlus Vedurijuhid töötavad graafiku alusel vahetustes ja kvartaalse tööaja arvestusega. Vedurijuhi töögraafik koosneb tuuridest ehk töövahetustest, see on vedurijuhi ja klienditeenindaja töötsükkel, mis võib alata ühel ja lõppeda teisel päeval või jääda ühe päeva piiresse. Vedurijuhi tööajakorralduse komponendid: a) Rongi vastuvõtmise aeg – aeg, mille käigus vedurijuht võtab koosseisu vastu (kuulub tööaja arvestuse sisse); b) Reisi teenindamise aeg – aeg, mille käigus vedurijuht juhib rongi (kuulub tööaja arvestuse sisse); c) Reiside vaheline ooteaeg – kahe järjestikuse reisi vaheline ooteaeg pöördejaamades, mida vedurijuht kasutab vastavalt ooteaja pikkusele puhkepausiks või rongi tehnilise seisukorra kontrollitoiminguteks (kuulub tööaja arvestuse sisse); d) Tööpaus – ühe töövahetuse piiresse jääva vaheaeg, mida vedurijuht võib kasutada oma äranägemise järgi (ei kuulu tööaja arvestuse sisse); e) Puhkeaeg – kahe järjestikuse töövahetuse vaheline öine vaheaeg (ei kuulu tööaja arvestuse sisse); f) Rongi üleandmise aeg – aeg, mille jooksul vedurijuht teeb toimingud rongi parkimiseks, üleandmiseks teisele vedurijuhile, või –depoosse (kuulub tööaja arvestuse sisse). 1 Näidised keerukamatest vedurijuhi töö tuurist, kus on eristatud värvidega eri töökorralduse komponendid: Tuur D1 (diiselrong) Kollane – koosseisu vastuvõtmise või üleandmise aeg Punane – reisi teenindamise aeg Roheline – reiside vaheline ooteaeg Sinine – tööpaus Rongi vastuvõtmise aeg kokku – 2h 23 min Reiside vaheline ooteaeg – 3h 1 min Tööpaus – 3h 40 min Reisi teenindamise aeg kokku – 10h 5 min, kusjuures järjest teenindatakse reisi ca 2h ja 45 min Rongi üleandmise aeg kokku – 1h 11 min Puhkeaeg – 9h 10 min Tuuri kestvus kokku – 28h 40 min Tööaja sisse kuuluv aeg kokku I päeval – 12h Tööaja sisse kuuluv aeg kokku II päeval – 3h ja 50 min Tuur D3 (diiselrong) Kollane – koosseisu vastuvõtmise või üleandmise aeg Punane – reisi teenindamise aeg Roheline – reiside vaheline ooteaeg Sinine – tööpaus Rongi vastuvõtmise aeg kokku – 3h 36 min Reiside vaheline ooteaeg – 3h 27 min Tööpaus – 0 min Reisi teenindamise aeg kokku – 11h 52 min, kusjuures järjest teenindatakse reisi 3h ja 15 min Rongi üleandmise aeg kokku – 50 min Puhkeaeg – 9h 0 min Tuuri kestvus kokku – 28h 50 min Tööaja sisse kuuluv aeg kokku I päeval – 11h ja 5 min Tööaja sisse kuuluv aeg kokku II päeval – 8h ja 45 min 2 Tuur E 8 (elektrirong) Kollane – koosseisu vastuvõtmise või üleandmise aeg Punane – reisi teenindamise aeg Roheline – reiside vaheline ooteaeg Sinine – tööpaus Rongi vastuvõtmise aeg kokku – 1h 9 min Reiside vaheline ooteaeg – 5h 53 min Tööpaus – 30 min Reisi teenindamise aeg kokku – 10h 49 min Rongi üleandmise aeg kokku – 1h 1 min Puhkeaeg – 5h 30 min Tuuri kestvus kokku – 24h 50 min Tööaja sisse kuuluv aeg kokku I päeval – 12h Tööaja sisse kuuluv aeg kokku II päeval – 6h ja 50 min Tuurinäidistest nähtub, et vedurijuhi töö on liigendatud eri tegevustega, tööpäev võib küll vahel olla kokku 16 h, kuid tööaeg ei ületa 12 h ja see on tükeldatud ca 15-45 min reisidevaheliste ooteaegadega. 3. Ületunnitööst tingitud ohtude tuvastamine Pingeline töögraafik ja ületunnitöö võivad põhjustada vedurijuhtidel ülekoormusest tingitud: - Tööstressi - Tööväsimust - Füüsiline väsimus, unisus - Tervisehäireid Pidev ülekoormus võib põhjustada tööstressi. Tööstressi all mõeldakse pingeseisundit, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Vedurijuhtide töö iseärasuse tõttu jääb neil vähe aega iseendale ja perele ning on ka oht, et lähedased võimendavad stressi taset etteheiteid tehes. Stressi ja sellega seotud oht sõltub mitmest asjaolust. Ühele vedurijuhile ebamugavat pinget põhjustav olukord võib olla teisele ergutav. Mõnikord võib harilikult jõukohane tööülesanne tunduda teostamatu isikliku elu probleemi tõttu. Enesetunnet mõjutavad ka suhted kolleegidega. Tööväsimus tähendab pikenenud stressiahelat, kuhu kuuluvad väsimus, tülpimus ja alanenud töövõime, lisaks füüsilised häired organismis, mis ei kao tavakohase puhkamise järel. Tööväsimuse ilminguteks võivad olla küünilisus ja hoolimatus oma töö ning kaaslaste suhtes ning töörõõmu kadumine, eneseusu vähenemine ja ebaõnnestumiste pelgamine. Tööväsimus on subjektiivne ja seda on raske objektiivselt mõõta, eriti nende elukutsete puhul, kus tegemist ei ole otsese füüsilise tööga. 3 Töötervishoiuarstide sõnul on tavalisest väsimusest saanud tööväsimus siis, kui inimene ei puhka hommikuks välja ja läheb tööle vastumeelselt. Tööväsimust võib ilmneda vedurijuhtidel, kel on liialt tundeline seos oma igapäevatööga ja kes seostavad end tööga rohkem kui teised kolleegid. Tööst ja tööl kogetud pettumused elatakse läbi erinevalt, sõltuvalt sellest, kui tähtis on inimese jaoks tema igapäevane töö. Füüsilist väsimust põhjustab pikaajaline ülekoormus ja unisust võivad põhjustada rutiinne töö, mugav tööasend, monotoonsed helid ja aktiivse tegevuse puudus. Väsimust peetakse organismi normaalseks ja oluliseks reaktsiooniks füüsilisele pingutusele, vaimsele pingele või une puudujääkidele. Väsimus võib olla ka mitmete haiguste üheks sümptomiks ning sellise väsimuse kõrvaldamiseks ei piisa puhkusest. Vedurijuhtidele võib unisust põhjustada mugav, soe ja vaikne juhikabiin. Samuti monotoonne sõiduheli ja rongi õõtsumine. Pikaajaline ülekoormus võib mõjuda töötaja tervisele negatiivselt, kuna nõrgendab inimese füüsist ning seeläbi väheneb ka vastupanu haigustele. Töötajal ei ole aega tegeleda oma tervise parandamise ja ei ole aega energiavarude taastamiseks. 4. Ohtude realiseerumise võimalikud tagajärjed Tabel 2 Ohu realiseerumisel tagajärgede tasemed Tagajärg Elu ja tervis Vara Keskkond Elutähtis valdkond Vähetähtis/puudub Vigastatud Minimaalsed Minimaalsed või Ajutised häired (A) puuduvad või kahjud kuni 10 puuduvad valdkonna üksikud kergelt tuhat eur keskkonna toimimises vigastatud. kahjustused Kerge (B) Mitmed kergelt Kahju suurus Kahjustused, mis Lühiajalised häired vigastatud ning kuni 50 tuhat kaovad ise ilma valdkonna üksikud raskelt eur muid tagajärgi toimimises vigastatud põhjustamata või on kõrvaldatavad päästetööde käigus Raske (C) Üksikud hukkunud; Kahju suurus Täielikult taastuv Mitmepäevane suur hulk kuni 100 tuhat või taastatav häire valdkonna vigastatuid, nendest eur kahju, mis toimimises. Vajalik mitmed raskelt; mõjutab tagavarasüsteemide piirkonna ümbritsevat või alternatiivsete tervishoiuasutuste elukeskkonda või meetmete rakenda- ressurss on millest tulenevalt mine ammendumas tuleb kehtestada ajutisi piiranguid Väga raske (D) Kümned hukkunud; Kahju suurus Elukeskkonna Valdkonna ajutine vigastatute arv kuni 500 tuhat pikaajaline või mittetoimimine ületab piirkonda eur tõsine kahjustus, vähendab oluliselt teenindava mis on suuremas ühiskonna tervishoiuasutuse osas taastuv või turvalisust võimalused taastatav Katastroofiline (E) Väga suur hulk Kahju suurus Taastumatu kahju Valdkond on hukkunuid; üle 500 ja taastamatut või täielikult lakanud vigastatute arv tuhande eur lokaalset toimimast ületab kogu elukeskkonna tervishoiusüstee mi hävingut 4  võimalused põhjustav kahju a) Tööstress Tööstressi on keeruline tuvastada ja ka selle all kannatava inimese käitumine on raskesti prognoositav ning seega ka stressist põhjustatud võimaliku ohu realiseerumise tagajärjed ei ole üheselt defineeritavad. Pidevast sterssist tingituna võib töötaja kaotada soovi valitud ametikohal töötada ja ta lahkub töölt, mis aga otseselt ei mõjuta raudteeohutust. Kaudne mõju siiski on, sest kui vedurijuhte arv tööturul on piiratud ja asendust ei ole võimalik kiiresti leida, siis suureneb ülekoormus teistel töötajatel. Samuti on tööstressiga kaasnevateks nähtusteks töötaja töövõime langus, töövõimetuse kõrge tase, tööõnnetuste riski tõus ja töö kvaliteeditaseme langus. Üheks stressi ilminguks, mis võib liiklusohutust mõjutada on tähelepanu hajumine, töötaja on hajevil ja tema reaktsioon on aeglasem. Stressi ohu realiseerumisel võib tagajärgedeks olla: - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht ei jõua reageerida õigeaegselt valvsussignalisatsiooni märguandele (St1); - Keelavast signaalist möödasõit, kui tähelepanu on hajevil (St2); - Kokkupõrge takistuse või piirdega teel, kui reaktsioonikiiruse langusest on vedurijuht hilinenud piduririte rakendamisega (St3); - Tööõnnetus vedurijuhi endaga, kui töötaja on muutunud hooletuks (St4); - Teenusekvaliteedi langus, kui töötaja valab pinge välja reisijate peal (St5); - Vedurijuhi lahkumine töölt (St6). St1 – rongi automaase pidurdumise korral ei saa vedurijuht pidurdusprotsessi peatada ja rong pidurdub kuni seismajäämiseni maksimaalse pidurdusjõuga. Selles situatsioonis võib ootamatust pidurdusest saada vigastusi rongireisijad ja klienditeenindajad, kes seisavad, või liiguvad salongis ega oska oodata kiirpidurdust. Liiklusohutuse seisukohast selle ohu realiseerumine ei too kaasa muud riski, kui sõiduplaanis püsimine ja teiste rongide liiklusgraafiku häirimise. (tagajärje tase – A) St2 – automaatblokeeringuga teel pidurdub rong automaatselt keelavast signaalist läbisõidu korral, kuid olenevalt läbisõidu hetkekiirusest võib pidurdusmaa osutuda pikaks ja rong võib siirduda pöörangutele, mis ei ole tema matka jaoks ette valmistatud (pöörangu läbilõikamine). Halvimal juhul võib toimuda kokkupõrge pööranguga ühendatud paralleelteel vastassuunas sõitva veeremiga. Automaatblokeeringuta raudteel ei toimu rongi automaatpidurdust ja rong pidurdub alles valvsussignalisatsioonile mitte reageerimisel. Halvimal juhul võib toimuda kokkupõrge jaamas seisva, või vastutuleva rongiga. (Halvimal juhul tagajärje tase – C) St3 – rongi mitteõigeaegse pidurdamise korral võib tagajärjeks olla möödasõit ettenähtud peatumiskohast ja halvimal juhul tupikteel sissesõit teepiirdesse. (tagajärje tase – B) St4 – vedurijuhiga toimuv tööõnnetus liiklusohutust otseselt ei mõjuta, kuna tööõnnetus saab juhtuda vedurijuhi töökohast eemal olles, kas väljaspool rongi, või rongi reisijatesalongi treppidel komistades. Mõjutab see aga teenuse kvaliteeti. (tagajärje tase – A) St5 – teenusekvaliteedi langusest otseselt inimelud, vara, keskkond ega elutähtis valdkond kahju ei kannata. (tagajärje tase – A) St6 – vedurijuhi lahkumise ohu realiseerumisel inimelud, vara, keskkond ega elutähtis valdkond kahju ei kannata. (tagajärje tase – A) b) Tööväsimus Tööväsimuse ilminguteks võivad olla masendus, ärritumine ja vihastumine; keskendumise nõrgenemine; kannatamatus pere- ja eraelus; tõrjuv suhtumine kollektiivi, oma töösse ja kolleegidesse. Korduvalt ei suuda tööülesandeid teha ettenähtud ajaks ja korralikult; tööle minek tundub jätkuvalt vastumeelne. Selle ohu realiseerumisel võib tagajärjeks olla: - Teenuse kvaliteedi langus - ebaviisakast käitumine reisijatega (Tv1); - Töötaja lahkumine töölt (Tv2). 5 Tv1 – teenusekvaliteedi langusest otseselt inimelud, vara, keskkond ega elutähtis valdkond kahju ei kannata. (tagajärje tase – A) Tv2 – vedurijuhi lahkumise ohu realiseerumisel inimelud, vara, keskkond ega elutähtis valdkond kahju ei kannata. (tagajärje tase – A) c) Füüsiline väsimus ja unisus Pikaajalisest ülekoormusest võib vedurijuhtidel ilmneda füüsiline- ja vaimne väsimus ja unisus, mida ei korva ka tööpäevade vaheline puhkeaeg, ega töövabad päevad. Selle ohu realiseerumisel võib tagajärjeks olla: - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht ei jõua reageerida õigeaegselt valvsussignalisatsiooni märguandele (Fv1); - Keelavast signaalist möödasõit, kui tähelepanu on hajevil (Fv2); - Kokkupõrge takistuse või piirdega teel, kui reaktsioonikiiruse langusest on vedurijuht hilinenud pidurirakendusega (Fv3); Fv1 - rongi automaase pidurdumise korral ei saa vedurijuht pidurdusprotsessi peatada ja rong pidurdub kuni seismajäämiseni maksimaalse pidurdusjõuga. Selles situatsioonis võib ootamatust pidurdusest saada vigastusi rongireisijad ja klienditeenindajad, kes seisavad, või liiguvad salongis ega oska oodata kiirpidurdust. Liiklusohutuse seisukohast selle ohu realiseerumine ei too kaasa muud riski, kui sõiduplaanis püsimine ja teiste rongide liiklusgraafiku häirimise. (tagajärje tase – A) Fv2 - automaatblokeeringuga teel pidurdub rong automaatselt keelavast signaalist läbisõidu korral, kuid olenevalt läbisõidu hetkekiirusest võib pidurdusmaa osutuda pikaks ja rong võib siirduda pöörangutele, mis ei ole tema matka jaoks ette valmistatud (pöörangu läbilõikamine). Halvimal juhul võib toimuda kokkupõrge pööranguga ühendatud paralleelteel vastassuunas sõitva veeremiga. Automaatblokeeringuta raudteel ei toimu rongi automaatpidurdust ja rong pidurdub alles valvsussignalisatsioonile mitte reageerimisel. Halvimal juhul võib toimuda kokkupõrge jaamas seisva, või vastutuleva rongiga. (Halvimal juhul tagajärje tase – C) Fv3 - rongi mitteõigeaegse pidurdamise korral võib tagajärjeks olla möödasõit ettenähtud peatumiskohast ja halvimal juhul tupikteel sissesõit teepiirdesse. (tagajärje tase – B) d) Tervisehäired Ületöötamisel on selge seos füüsiliste haigustega. Meestel on risk haigestuda vereringesüsteemi ja südamehaigustesse. Selle ohu realiseerumisel võib tagajärjeks olla: - Töötaja haigestumine viirushaigustesse (Th1); - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht kaotab töövõime südamerikke, insuldi, või muu ägeda atakki korral (Th2). Th1 – töötaja haigestumine viirusnakkusesse ei mõjuta ohutust. (tagajärje tase – A) Th2 - rongi automaase pidurdumise korral ei saa vedurijuht pidurdusprotsessi peatada ja rong pidurdub kuni seismajäämiseni maksimaalse pidurdusjõuga. Selles situatsioonis võib ootamatust pidurdusest saada vigastusi rongireisijad ja klienditeenindajad, kes seisavad, või liiguvad salongis ega oska oodata kiirpidurdust. Liiklusohutuse seisukohast toob ohu realiseerumine kaasa sõiduplaanis mittepüsimine ja teiste rongide liiklusgraafiku häirimise. (tagajärje tase – A) 5. Ohtude realiseerumise tõenäosus Ohu realiseerumise tõenäosuse astmed on alljärgnevad: • Uskumatu (A) – esinemine on äärmiselt ebatõenäoline ja võib eeldada, et ohtu ei teki kunagi; • Ebatõenäoline (B) – võib eeldada ohu realiseerumist erandjuhul; • Harvaesinev (C) – esineb kunagi elutsükli vältel ja ohu teket võib eeldada mõistlikuse piires; • Juhuslik (D) – esineb tõenäoliselt mitu korda, kuid ettearvamatult; 6  • Tõenäoline – võib esineda sagedasti; • Sage – oht realiseerub pidevalt Ohu tõenäosuse hindamisel kasutame analoogiliste juhtumite ilmnemissagedusest a) Tööstress - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht ei jõua reageerida õigeaegselt valvsussignalisatsiooni märguandele (St1); - Keelavast signaalist möödasõit, kui tähelepanu on hajevil (St2); - Kokkupõrge takistuse või piirdega teel, kui reaktsioonikiiruse langusest on vedurijuht hilinenud pidurirakendusega (St3); - Tööõnnetus vedurijuhi endaga, kui töötaja on muutunud hooletuks (St4); - Töökvaliteedi langus, kui töötaja valab pinge välja reisijate (St5); - Vedurijuhi lahkumine töölt (St6). St1 – ohu realiseerumise tõenäosus on ebatõenäoline, kuna analoogseid juhtumeid ei ole ilmnenud viimase 10 aasta jooksul. (Tõenäosuse tase – B). St2 – ohu realiseerumise tõenäosus on juhuslik, kuna igal aastal on keelavast signaalist möödasõite ilmnenud, kuid tõendust, et põhjuseks on stress ei ole olnud võimalik tuvastada. (Tõenäosuse tase – D) St3 – ohu realiseerumise tõenäosus on harvaesinev, kuna 10 aasta jooksul on seda toimunud vähemalt 1 kord. (Tõenäosuse tase – C) St4 – ohu realiseerumise tõenäosus on harvaesinev, kuna tööõnnetusi ikka juhtub, kuid ei ole tõendeid, et nende põhjustajaks on tööstress. Tööstressist võib aga inimene muutuda hooletuks. (Tõenäosuse tase – C) St5 – ohu realiseerumise tõenäosus on juhuslik, kuna aeg-ajalt esitavad reisijad pretensioone vedurijuhi käitumise osas. (Tõenäosuse tase – C) St6- ohu realiseerumise tõenäosus on harvaesinev, kuna vedurijuhi amet on spetsiifiline ja kes korra on selle omandanud, siis lihtsalt sellest ei loobuta, kuid kindlasti võib seda üksikutel juhtudel esineda. (Tõenäosuse tase – C) b) Tööväsimus - Teenuse kvaliteedi langus - ebaviisakast käitumine reisijatega (Tv1); - Töötaja lahkumine töölt (Tv2). Tv1 – teenuse kvaliteedi languse tõenäosus võib lugeda juhuslikuks, kuna aeg-ajalt esineb pretensioone vedurijuhtide käitumise üle. (Tõenäosuse tase – D) Tv2 – ohu realiseerumise tõenäosus on harvaesinev, kuna vedurijuhi amet on spetsiifiline ja kes korra on selle omandanud, siis lihtsalt sellest ei loobuta, kuid kindlasti võib seda üksikutel juhtudel esineda. (Tõenäosuse tase – C) c) Füüsiline väsimus ja unisus - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht ei jõua reageerida õigeaegselt valvsussignalisatsiooni märguandele (Fv1); - Keelavast signaalist möödasõit, kui tähelepanu on hajevil (Fv2); - Kokkupõrge takistuse või piirdega teel, kui reaktsioonikiiruse langusest on vedurijuht hilinenud pidurirakendusega (Fv3); Fv1 – ohu realiseerumise tõenäosus on ebatõenäoline, kuna analoogseid juhtumeid ei ole ilmnenud viimase 10 aasta jooksul. (Tõenäosuse tase – B). Fv2 – ohu realiseerumise tõenäosus on juhuslik, kuna igal aastal on keelavast signaalist möödasõite ilmnenud, kuid tõendust, et põhjuseks on stress ei ole olnud võimalik tuvastada. (Tõenäosuse tase – D) Fv3 – ohu realiseerumise tõenäosus on harvaesinev, kuna 10 aasta jooksul on seda toimunud vähemalt 1 kord. (Tõenäosuse tase – C) d) Tervisehäired - Töötaja haigestumine viirushaigustesse (Th1); 7  - Rongi automaatne pidurdumine, kui vedurijuht kaotab töövõime südamerikke, insuldi, või muu ägeda atakki korral (Th2). Th1 – ohu realiseerumise tõenäosus on juhuslik, kuna haigestumisi viirusnakkustesse esineb igal aastal, kuid ettearvamatult. (Tõenäosuse tase – D) Th2 – ohu realiseerumise tõenäosus on ebatõenäoline, kuna vedurijuhid läbivad regulaarselt arstliku kontrolli ja viimase 10 aasta jooksul ei ole esinenud ühtegi sellist juhtumit. (Tõenäosuse tase - A) 6. Riski taseme määratlemine ja aktsepteeritavuse hindamine Riskiteooriale tuginedes on risk ohuteguri mõjulepääsemisse tõenäosuse ja võimaliku tagajärje vaheline seos. Ohu tekkimiste tõenäosused/riskikategooria Tõenäoline E Tv1 Th1 St2 Fv2 Juhuslik D St4 St5 St6 St3 Fv3 Tõenäosus Harvaesinev C Tv2 St1 Fv1 Ebatõenäoline B Th2 Uskumatu A Vähetähtis A Kerge B Raske C Väga raske D Katastroofiline E Tagajärg Väga kõrge risk Kõrge risk Keskmine risk Madal risk 8  7. Riskide menetlemine Riskide tagajärgede ja esinemise tõenäosuse hindamisel on aluseks võetud standard EVS-EN 50126- 1:2005 RAUDTEEALASED RAKENDUSED Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine. Riskiklassi määramisel on aluseks võetud Siseministri määrus nr. 5 18.02.2010 Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend. Vastavalt määruse lisale 3- Riskimaatriks ja riskide määratlus kuulub meil kõrge riski kategooriasse risk: Keelavast signaalist möödasõitu, kui tähelepanu on hajevil (St2 ja Fv2). Nimetatud risk võib olla põhjustatud nii tööstressist kui ka füüsilisest väsimusest ja unisusest. Tööstressi kui ka vedurijuhtide füüsilise väsimuse ja unisuse hindamiseks kaasati väline konsultant, tööpsühholoog Taimi Elenurm, kes viis läbi küsitluse ja intervjuud Elroni vedurijuhite seas. Saadud tulemusi võrdles tööpsühholoog Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringuga (TAI, 2014) Väljavõte uuringust: Lisa 1: 8. Riskide realiseerumist ennetavad leevendusmeetmed Uuringust tulenevad mõistlikud leevendusmeetmed koos rakendusettepanekutega. 8.1. Anda vedurijuhtidele täiendav võimalus vestelda psühholoogiga ja/või suhelda vahetult otsese juhiga. -Ettevõte sõlmib lepingu psühholoogiga võimaldamaks töötajatel psühholoogi juures konsultatsioonil käia ja vajadusel abi saada. -Ühel päeval nädalas, esmaspäeviti kell 11-13, on vedurijuhtidel lisavõimalus vestelda liikluskorraldusjuhiga töökorraldusest, teha ettepanekuid ja tuua välja tööprotsessis esinevaid probleeme. 8.2. Pakkuda töötajatele võimalust osaleda tööergonoomika koolitustel. -Ettevõte selgitab välja töötajad, kes soovivad täiendavat ergonoomika alast koolitust. Vastav koolitus korraldatakse III kvartalis 2015. 8.3 Juhtkonna poolt selgitada vedurijuhtidele väsimusseisundist teatamise vajadust. -Järgmistel osakonnakoosolekul tutvustatakse töötajatele teostatud riskianalüüsi ja selle tulemusi. Vedurijuhtidele selgitatakse, et väsimustunne on normaalne nähtus ning ettevõttes ei heideta ette sellest teavitamist. 8.4 Ületundide ühtlasem jaotamine. -Ületundide tekkimisel võetakse eesmärgiks ületundide ühtlasem jaotamine kõigi vedurijuhtide vahel. 8.5 Täiendavate vestluste läbiviimine ületunde teinud vedurijuhtidega. -Kuu lõikes kümne enim ületunde teinud vedurijuhiga viib liikluskorraldusjuht läbi täiendavad vestlused. 8.6 Jälgida täiendavalt ületunde teinud vedurijuhtide sõiduandmeid. -Vedurijuhtide sõiduandmete osas teostatakse suurendatud mahuga VEPS analüüs. Erilise tähelepanekuga kontrollitakse valvsusnupule reageerimist. 8.7 Viiakse läbi vedurijuhtide täiendav tervisekontroll töövahetuse alguses ja lõpus. -Vedurijuhtidele viiakse läbi täiendav tervisekontroll töövahetuse alguses ja/või lõpus, selgitamaks välja töötaja tervislikud näitajad. 9  9. Kokkuvõte Riskianalüüsi tulemusena selgus, et ületunnitööst põhjustatud riskid on enamasti ebatõenäolised või juhuslikult esinevad ning reeglina vähetähtsate või kergete tagajärgedega. Kõrge riski kategooriasse kuulub keelavast signaalist läbisõidu oht, kui vedurijuhi tähelepanu on hajevil. Nimetatud riski esinemise tõenäosus on juhuslik ja tagajärg võib olla raske. Tööpsühholoogi uuringu tulemusena selgus, et Elroni vedurijuhid hindavad oma stressi madalamaks kui Eesti tööealised mehed keskmiselt. Koostatud riskianaüüsi ning tööpsühholoogi uuringust tulenevatele leevendusmeetmete rakendamise korral alandame antud ja ka teiste riskide realiseerumise tõenäosust ning hoiame seda kontrolli all. Leevendusmeetmeid rakendatakse kuni vedurjuhtide ületunnitöö vajaduse lõppemiseni, eeldatavalt 2015 aasta lõpuni. Nimetatud meetmed rakendatakse hiljemalt II kvartali lõpuks 2015. Täiendavalt planeerib ettevõtte korrata sarnast tööväsimuse uuringut aastal 2016. 10 Lisa 1 ELRONI VEDURIJUHTIDE TÖÖVÄSIMUS, SELLE PÕHJUSED JA MÕJU TERVISELE Üleväsimus, töökurnatus ja terviseprobleemid. Uurimuse probleem, eesmärk ja ülesanded Üleväsimus ja töökurnatus toovad kaasa riskid töövõimele ja tervisele. Üleväsimuse põhjustajaid ehk ohutegureid töökeskkonnas saab hinnata ja mõõta, et neist tingitud riske vähendada. Töökeskkonna ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis (EV Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus, § 9 lg 2). Muude ohuteguritena kirjeldatakse töökeskkonnas valitsevate psühholoogiliste ohutegurite paljusust, mille iseloom on määratud töö ja töökeskkonna eripäraga. Risk on töökeskkonna ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse, haiguse, tervisekahjustuse raskusaste ja selle tekkimise tõenäosus. Selleks, et hinnata psühhosotsiaalseid riske on vaja teada töökeskkonna psühhosotsiaalseid ohutegureid ja mõõta nende mõju tervisele ja töövõimele. Riskide leevendamine ja vähendamine eeldab töötajate ja juhtide koostööd ning ettepanekuid osapooltelt, mis lähtuvad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest (Töölepingu seadus, 2009). Uurimuse eesmärgiks seati Elroni vedurijuhtide töökeskkonna psühhosotsiaalsete riskide mõõtmine ning meetmete väljatöötamine riskide vähendamiseks ja leevendamiseks. Eesmärgi täitmiseks seati järgmised uurimisülesanded: 1) Hinnata Elroni vedurijuhtide tervist ja töökoormust, et selgitada, kas ja kuidas see erineb Eesti tööealiste meeste tervise ja töökoormuse enesehinnangust 2) Tuvastada väsimuse ja kurnatuse töökeskkonnast tingitud olulisemad põhjused - vedurijuhtide jaoks üldiselt ja - väsimuse üle kurtvate vedurijuhtide jaoks eraldi 3) Teha ettepanekud psühhosotsiaalsete riskide vähendamiseks ja leevendamiseks vedurijuhtide töös Väsimuse ja ülekoormuse ning selle põhjustajate mõõtmine. Uurimuse metoodika ja valim Vedurijuhtide tööväsimust, selle mõju tervisele ja töökeskkonnast tingitud põhjuseid uuriti kahe meetodiga: küsimustikuga, mis koosnes 35-st väitest ja küsimusest ning fookusgrupi intervjuudega, kus osalejatele esitati 11 küsimust. Küsimustiku küsimuse koostamisel olid aluseks Eesti Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuring (TAI, 2014), vedurijuht III kutsestandard (Kutsekoda, 2010) ja Tööinspektsiooni juhendmaterjalid „Töökeskkonna ohutegurid. Reisijate vedu“ ning „Psühho-sotsiaalsed ohutegurid. Reisijate ja kaupade vedu, Taani “(Tööelu, 2014). Küsimustik tööväsimuse ja selle põhjuste selgitamise viidi läbi 4.-8. mail 2015. Küsimustikule vastasid 68 vedurijuhti, (ca 75% vedurijuhtide üldarvust). Fookusgrupi intervjuude küsimused koostati Tööinspektsiooni juhendmaterjalidele „Töökeskkonna ohutegurid. Reisijate vedu“ ning „Psühho-sotsiaalsed ohutegurid. Reisijate ja kaupade vedu, Taani “ alusel (Tööelu, 2014) . Intervjuud toimusid 4.,5., 7., 8. mai 2015, osalesid 66 vedurijuhti. 11  ELRONI VEDURIJUHTIDE HINNANGUD OMA TERVISE, TÖÖKOORMUSE JA TÖÖKESKKONNA RISKITEGURITE KOHTA 1. Elroni vedurijuhtide tervise enesehinnang Milline on vedurijuhtide enesehinnang oma tervisele võrreldes Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus (TAI, 2014) osalenud tööealiste meestega. Üleväsinud viimase 12 kuu jooksul Elroni vedurijuht Eesti mees* Mitte kunagi 20.9% 6,5% Harva 53.7% 53,4% Üsna tihti 20.9% 33,2% Peaaegu alati 4.5% 6,0% *Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014 TAI Elroni vedurijuhid hindavad üleväsimust oluliselt väiksemaks kui Eesti mehed keskmiselt. Üleväsimust on Elroni vedurijuhtide hulgas tihti ja peaaegu alati viimasel 12 kuul tundnud 25,6 % vastanutest. Eestis elavate ja töötavate meeste hulgas on üleväsinuid 39,7%, st 11 % võrra enam. Üleväsimust pole 12 viimase kuu jooksul tundnud mitte kunagi 21% ja harva on see olnud probleemiks 54 % Elroni vedurijuhtidest. (Eesti meeste vastavad keskmised on 5,7% ja 55,1 %) Stressis viimase 30 päeva jooksul Elroni vedurijuht Eesti mees* Ma pole üldse stressis 27 % 26,8% Stress pole suurem kui teistel 68,3% 53,4% Mu stress on suurem kui enamikul 4.8% 16,4% teistel Tunnen peaaegu talumatut stressi 0% 3,0% *Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014 TAI Elroni vedurijuhid hindavad oma stressi mõnevõrra madalamaks kui Eesti tööealised mehed keskmiselt. Suuremat stressi kui teised inimesed on enda hinnangul viimase 30 päeva jooksul tundnud 4,8 % (3 isikut) Elroni vedurijuhtidest. Eestis elavate ja töötavate meeste hulgas on selliseid isikuid 18,4 %, st 13% enam. Neid, kes pole viimase kuu jooksul üldse stressis olnud on Elronis sama palju kui Eesti täiskasvanud meeste hulgas - 27%. Võrrelduna Eesti täiskasvanud meestega on Elronis 14% võrra rohkem isikuid, kes leiavad, et nende stress pole suurem kui teistel (vastavalt 68 % ja 54 %). Masenduses, õnnetu ja jõuetu viimasel 30 päeval Elroni vedurijuht Eesti mees* Üldse mitte 43,9 % 45,3% 12 Mitte rohkem kui varem 42,4% 34,6% Mõnevõrra rohkem kui varem 9,1% 13,2% Palju rohkem kui varem 4,5 % 6,8% *Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014 TAI Masendust ja jõuetust on Elroni vedurijuhtide hulgas esinenud peaaegu sama palju kui Eesti tööealiste meeste hulgas keskmiselt. Tervise enesehinnang viimasel 12 kuul Elroni vedurijuht Eesti mees* Hea 47 % 22,1% Üsna hea 34,8 % 28,5% Keskpärane 18,2% 38,4% Üsna halb 0% 11,1% *Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014 TAI Elroni vedurijuht hindab oma tervist üldiselt tunduvalt paremaks kui Eesti mees keskmiselt. Neid, kes väidavad, et tervis on hea või üsna hea on Elronis kokku 82 %, Eesti tööealiste meeste hulgas aga 50,6%. Terviseprobleemid on piiranud viimase kuue kuu jooksul igapäevast tööd Elroni vedurijuht Eesti mees* Ei ole piiranud 60 % 50,3% Mõnevõrra piiranud, kuid mitte 37,0% 29,2 % rohkem kui tavaliselt minu vanuses Mõnevõrra rohkem kui varem 9,1% Palju rohkem kui varem (Elron)/ 4,5% 7,8% tugevalt piiranud (Eesti M) *Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2014 TAI Terviseprobleemid segavad Elroni vedurijuhtide tööd vähem kui Eesti meest keskmiselt. Terviseprobleemid ei sega töötamist 60% vedurijuhtidest (Eesti tööealiste M hulgas on neid, kelle tööd tervis ei piira 50,3%, st ligi 10% vähem) Mõnevõrra piiratud, kuid mitte rohkem kui oma vanuses tavaliselt, on töö tegemine tervise tõttu 29,2 % vedurijuhtidest ja 37% Eesti meestest. Terviseprobleemide kasvu on viimase kuue kuu jooksul siiski täheldanud rohkem kui varem 13, 6 % vedurijuhtidest (9 vastanut). 13 Saatja: Margus Meius </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=MARGUS.MEIUS> Saaja: Tiit Linnas, Kristel Künnap Teema: FW: Sertifikaati juhend + kontrollsõit Palun lisada GoProsse. Margus From: Pille Pärnjõe [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 23, 2015 4:06 PM To: Margus Meius <[email protected]> Subject: Sertifikaati juhend + kontrollsõit Edastan, aga nagu ütlesin, siis juhend on uuendamisel seoses RdtS muudatustega. Tervitades, Pille Saatja: Tiit Linnas </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=TIIT.LINNAS> Saaja: Kristel Künnap Teema: FW: VEPSi juhend From: Mark Pakin [mailto:[email protected]] Sent: Monday, August 24, 2015 2:15 PM To: Tiit Linnas <[email protected]> Subject: RE: VEPSi juhend Tere Tiit, Manuses on VEPS süsteemi juhendid. Lugupidamisega, Mark Pakin Eesti Liinirongid Ltd. Tehnikajuht-depoojuhataja tel +372 6 737 439 mob +372 50 83900 faks +372 6 737 440 e-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> adress: Vabaduse pst 176 Tallinn 10917 http://www.elron.ee <http://www.elron.ee/> From: Tiit Linnas [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 13, 2015 11:17 AM To: Mark Pakin <[email protected]> Subject: VEPSi juhend Tere Mark Aega on juba palju möödunud ja ma loodan, et tootja on oma VEPSi juhendi valmis saanud. Ole hea ja saada see juhend meile. Lugupidamisega Tiit Linnas Peaspetsialist 6 672 053 | [email protected] | www.tja.ee <http://www.tja.ee/> Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Saatja: Martin Laur <[email protected]> Saaja: Tiit Linnas Teema: RE: Meilimine: Lisa1- VEPS süsteemi juhend depoo operaatorile Tere Tiit, Saadan juhendi koos lisadega. Tervitades, Martin -----Original Message----- From: Tiit Linnas [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 23, 2015 3:10 PM To: Martin Laur Subject: FW: Meilimine: Lisa1- VEPS süsteemi juhend depoo operaatorile Tere Martin Tere Martin Eelmine reede rääkisime sinuga manuses olevast juhendist, lubasid saata täiendatud juhendi, kuid ma pole seda siiani veel näinud. Ikka ootan seda juhendit. Täna on viimane päev. Homme teeme teie protokolli täitmise kohta kirja ja sinna läheb see puudus sisse. Tiit -----Original Message----- From: Tiit Linnas Sent: Friday, May 22, 2015 11:01 AM To: Martin Laur ([email protected]) <[email protected]> Cc: Pille Pärnjõe ([email protected]) <[email protected]> Subject: FW: Meilimine: Lisa1- VEPS süsteemi juhend depoo operaatorile Tere Martin Millal sa saadad meile täiendatud juhendi? Lugupidamisega Tiit Linnas Peaspetsialist 6 672 053 | [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn -----Original Message----- From: Tiit Linnas Sent: Thursday, May 14, 2015 4:17 PM To: Martin Laur ([email protected]) Subject: Meilimine: Lisa1- VEPS süsteemi juhend depoo operaatorile Tere Martin Vaatasin üle VEPSi juhendi ja tegin sinna punasega oma poolsed märkused Lugupidamisega Tiit Linnas Peaspetsialist 6 672 053 | [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Saatja: Katrin, Seiman <[email protected]> Saatmisaeg: 25. mai 2015. a. 14:52 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Vastus j�relvalvetoimingute protokollile vol 2 Manused: Vastus j�relevalvetoimingute protokollile K15_127-5.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, Edastame Teile kirja Elronilt. Lugupidamisega, Katrin Seiman AS Eesti Liinirongid Sekret�r tel +372 6 737 400 faks +372 6 737 440 e-post: [email protected] aadress: Vabaduse pst 176 Tallinn 10917 http://www.elron.ee