Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 0 4 .0 4 .202 2 nr 4 / 93 Arvamuse avaldamine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu m ääruse ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus) eelnõu kohta Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (edaspidi: andmemäärus) eelnõu osas . Järgneval esitame oma kommentaarid andmemääruse kohta. Kaubanduskoja hinnangul saab an d memääruse eelnõu praegusel kujul vastu võttes selle rakendamine praktikas olema ettevõtetele raske. Selle põhjuseks on an d memääruse s sätestatu keerukus ja ebaselgus. Lisaks on raske mõista, kuidas saavutatakse andmemäärusega selle selgitustes välja toodud eesmärgid ettevõtlusvabadus ja konkurentsi suurendamine ning uute äriliste võimaluste loomine, kui a n d memääruse s sätestatust üheselt mõistetavalt eesmärkide saavutamise võimalusi ei nähtu . Seevastu piiratakse andmemäärusega oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ning tasu küsimise võimalusi, mis meie hinnangul püstitatud eesmärk ide saavutamist hoopis pärssima hakkavad . Leiame, et an d memääruse regulatsiooni st paremaks arusaamiseks on vaja täpsustada ja selgitada mitmeid artiklis 2 toodud mõisteid. Näiteks käsitletakse mõistet andmed väga laias tähenduses, mis toob kaasa probleemid regulatsiooni tõlgendamisega. Liialt üldine ja lai tähendus tekitab küsimusi, mis andmeid ikkagi jagatakse ja töödeldakse andmemääruse raames, sest selgituste kohaselt reguleeritakse andmemäärusega asjade internetti ehk siis masinate loodud andmeid , aga artiklis 2 toodud mõiste kajastab kõiki andmeid, sh isikuandmeid . Li saks kerkib küsimus, kas nii lai mõistega on hõlmatud ka ajutised andmed, mis andmetöötluse käigus tekivad ja kohe kustutatakse . Samuti leiame, et väga laialt ja ebaselgelt on defineeritud mõisted kasutaja ja toode, millest ilma selgituspunktideta on keeruline üldse aru saada ning seetõttu on raske mõista kogu andmemääruse teksti . Toetame artikli tes 3, 4 ja 5 toodud ideed, millega kasutajad , kes kasutavad andmemääruse kohaldamisalas olevaid teenuseid ja tooteid , saavad enda tarbimise käigus loodud andmed ettevõttelt välja küsida ning edastada mõnele teisele ettevõttele . Samas näeme ohtu liigse ettevõtlusvabaduse piiramisele, kui andmete töötlemise eest, mis tarbijale välja antakse ei või küsida tasu või tuleb andmeid reaalajas kättesaadavaks teha, mis on suur kulu ja halduskoormus ettevõtjatele. Lisaks näeme , et praktikas võib tekkida probleeme ärisaladuse ning isikuandmete kaitsmise tagamis ega . Seega tuleks andmete jagamine ettevõttelt kasutajale ja ettevõttelt ettevõttele täpsemalt läbi mõelda . Meie hinnangul on andmemääruses plaanitavad ettevõtjalt ette võttele suh teid käsitlevad sätted üle reguleerimine . Me ei näe, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete l tekkida võivaid probleeme seoses neile ühepoolselt kehtestatud lepingutingimustega saab lahendada viisil, kui ettevõtjatele kirjutatakse andme määruses ette lepingutingimused ja hinna kujundamise reeglid . Sellisel viisil pärsitakse ettevõtlusvabadust ja vaba turgu ning sellest tuleks kindlasti hoiduda. Leiame, et artiklis 34 sätestatud lepingu näidistingimused on kindlasti väikestele ja alustavatele ettevõtetele vajalikud, kuid need lepingu näidistingimused peavad jääma vabatahtlik ult kasutatavateks. Kaubandusko d a leiab, et andmemääruse artiklites 14 – 21 sätestatud r eeglid ettevõtjatelt riigiasutustele andmete kasutusse andmise kohta on segased. Näiteks näeb a rtik kel 15 punkt c ette andmete edastamist erakorralisel vajadusel väljaspool hädaolukorda , kuid andmemääruses ei ole üheselt mõistetavalt sätestatud, mis on hädaolukord ja mis erakorraline vajadus . A ndmeid sooviv õigustatud isik peab selgitama , milles see erakorraline vajadus seisneb, kuid andmemäärus ei näe ette reegl ei d , kuidas hinnata selgituse sobivu st , seega peab andmeid väljastav ettevõte iseseisvalt olukorda hindama ja ka vastu vaidlema. Selline olukord tekitab potentsiaalselt arusaamatusi ning tõstab oluliselt halduskoormust. Artikli 18 puhul on ettevõtjatel kohustus hädaolukorra puhul andmed edastada 5 tööpäeva jooksul avaliku sektori organisatsioonile ja peab ka isikuandmed edastamise le eelnevalt pseudonüümi ma , mis võtab aga aega . Selleks, et ettevõtted suudaksid praktikas nii kiiresti reageerida ja andmed töödelda kasutatavaks, tuleb andmemä ä ruses täpselt sätestada, milliseid olukordi loetakse hädaolukorraks ja milliseid mitte, et hoida kokku olukorra hindamisele kuluvat aega. P robleem iks võib osutuda ka asjaolu, et hädaolukorra puhul kohustuvad ettevõtted andmeid väljastama nii hädaolukorra ennetamiseseks, lahendamiseks kui ka taastumiseks, kuid andmemäärusega taastumise aega ei ole määratletud ega ole ka teada, kes otsustab , kui kaua kestab hädaolukorrast taastumine . Kui arvestada veel ka halduskoormust ja lisakulutusi , mis tekivad ettevõtetel andmete puhastamisele ja töötlemisele, et andmed oleksid praktikas kasutatavad, siis ei saa kuidagi nõustuda, et ettevõtted peavad andmeid avaliku sektori asutustele väljastama tasuta nagu näeb seda ette artikkel 20. Leiame, et andmemääruses tuleks läbivalt kaitsta ärisaladust ning konkureeriva toote või teenuse loomise keeld peaks olema nii andmete edastamisel avaliku sektori asutustele, kes artikli 17 ja 21 kohaselt võivad need andmed edastada kolmandatele isikutele, kui ka artiklites 4 ja 6 sätestatud ettevõtete vahelisele andmete edastamisele. Seejuures peaksid nimetatud sätted olema sisult selgemini sõnastatud just selles osas, et milliseid andmeid kasutajal konkureeriva toote või teenuse loomiseks kasutada keelatakse , et andmemäärus ei piiraks liigselt ettevõtlusvabadust , aga samas hoitaks ära ebaaus konkurents ja oleks kait stud ärisaladus . Meie ei toeta andmemääruse artiklis 27 sätestatud täielikku andmete kolmandatesse riikidesse edastamise piirangut . Arvestades, et andmete edastamist kolmandatesse riikidesse reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) juba väga põhjalikult , siis ei näe me täiendavat vajadust rahvusvahelist andmete edastamist veelgi rohkem piirata, sest sellega piirataks liigselt ettevõtlusvabadust , mida andmemäärus justkui soovib edendada. Kaubanduskoda toetab andmemääruse artiklis 23 toodud andmetöötlusteenuse osutaja tõhusama vahetamise võimaluse põhimõtteid. Siiski tekitab selline üksikasjalik regulatsioon küsimuse, kas see on sellisel kujul ettevõtetele reaalselt ka täidetav või peaks id need reeglid olema lihtsamad . Toetame ka artiklis 28 sätestatud reegl eid k oostalitusvõime parandami sek s , sest koostalitusstandardi te välja töötamine eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks, et k aotada takistused andmete jagamisel ühtsete Euroopa andmeruumide vahel , võib oluliselt parandada eri sektorite ettevõtlusvõimalusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Ann Raun
[email protected] 604 007 2
Saatja: Ann Raun <
[email protected]>
Saadetud: 04.04.2022 16:04
Adressaat: Anna-Liisa Pärnalaas <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>
Koopia: Mait Palts <
[email protected]>; Marko Udras
<
[email protected]>
Teema: Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside Euroopa komisjoni andmemääruse
eelnõu kohta
Tere!
Edastan Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside Euroopa komisjoni andmemääruse
(Data Act) eelnõu kohta.
Heade soovidega
Ann RaunJuristEesti Kaubandus-Tööstuskoda
E-post
Tel +372 604 0072