Elektrienergia salvestamisega seonduv õigusaktides

Marie-Ursula Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 04.04.2022 nr JV-TUR-1/1636 Koopia: Konkurentsiamet [email protected] Elektrienergia salvestamisega seonduv õigusaktides 25. märtsil hakkas kehtima mitu muudatust, mis puudutavad elektrienergia salvestamist. ELTS § 67 lõike 1 kohaselt peab võrguettevõtja nüüdsest tagama ka salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga. Tagamaks salvestamisega seonduvate võrguettevõtja tegevuste kooskõla õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepingutega, vajavad mitmed olulised aspektid seadusandja poolt täpsustamist. Eelkõige vajab selgitamist, millises ulatuses peetakse vajalikuks kehtestada kõigile võrguettevõtjatele ühetaoliselt kehtiv regulatsioon. Asjakohased täpsustused on aluseks ka võrguettevõtjale talle seatud ülesannete täitmiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks nii võrguteenuse osutamise tingimuste kehtestamisel kui ka infosüsteemide ja muu töökorralduse seadistamisel. Oleme koostanud meile teadaolevale tuginevalt loetelu salvestamisega seotud aspektidest, milles näeme vajadust täiendavat selgust luua. Eelkõige peame vajalikuks omada selget ülevaadet, milliste alltoodud aspektide osas (ja millal) on oodata seadusandja poolt täiendavaid suuniseid ning milliste aspektide suhtes on seadusandja tahe jätta nende sisustamine võrguettevõtjate endi korraldada. ELTS § 3 punktis 224 defineeritakse salvestusperioodina ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks. Sellest sättest võib välja lugeda, et salvestatud elektrienergia saab olla vaid elektrivõrgust võetud ja sinna tagasi antud elektrienergia. § 3 punkt 82 (elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel) ei loo siin täiendavat selgust. ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee § 3 punkt 84 sätestab energiasalvestusüksuse mõiste, mille kohaselt on energiasalvestusüksus elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt. Seejuures ei selgu, kas salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise kohustus on seotud üksnes konkreetse kohtkindla salvestusüksusega, võttes arvesse elektrisõidukite liikumisi erinevate laadimispunktide vahel. Järjest enam hakkab aga tekkima kooslusi, kus võrguga võib ühendatud olla lisaks salvestusüksusele ka elektritootmisseade ning tarbimiskoht. Sellistel juhtudel võivad tekkida järgmised olukorrad: 1) Salvestusüksus salvestab üksnes võrgust võetud elektrienergiat, mis tagastatakse võrku. 2) Salvestusüksus salvestab üksnes kohapeal toodetud elektrienergiat, millest osa või kõik antakse võrku, osa võidakse tarbida kohapeal. 3) Salvestusüksus salvestab üksnes võrgust võetud elektrienergiat, millest osa või kõik tarbitakse kohapeal või edastatakse otseliini kaudu teistele turuosalistele (tarbija, suletud jaotusvõrk, energiakogukond ja/või selle liikmed) . 4) Erinevad kombinatsioonid esimese, teise ja kolmanda olukorra koos esinemisega. 5) Eelnevaga võib liikuvalt kombineeruda elektrisõiduki võrguga ühenduses olemine. Eeltoodu tähendab, et salvestada võidakse ka elektrienergiat, mis ei pruugi olla üksnes võrgust võetud ja seejärel üksnes sinna tagastatud. Eelpool kirjeldatud olukordi saab näitlikustada anumaga, kuhu voolab vett kahest erinevast torust (vastavalt nr 1 võrgust ja nr 2 elektritootmisseadmest). Anumast väljub kaks toru (vastavalt nr 3 kohapealseks tarbimiseks ja nr 4 võrku tagastamiseks). Selle juures tuleb leida vastus küsimusele, kui suur osa torust nr 4 väljuvast veest pärineb torust nr 1, teades, et kõiki torusid võidakse avada ja sulgeda suvalises ulatuses suvalisel ajal. Kui salvestatud elektrienergia saab olla vaid elektrivõrgust võetud ja sinna tagasi antud elektrienergia, siis peab võrguettevõtja suutma eristada ELTS § 67 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks võrgust võetud, salvestatud ja võrku antud elektrienergia päritolu kohapeal toodetud, salvestatud ja võrku antud elektrienergiast lahus. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29 (elektrienergia mõõtmisele kohaldatavad nõuded) lg 1 sätestab, et võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise tarbitud aktiivenergiat kilovatt-tundides (edaspidi kWh) juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrgust võtmise võimalus, lg 2 sätestab, et võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise võrku antud aktiivenergiat kWh juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrku andmise võimalus. Nimetatud võrgueeskiri ei määratle kuidagi salvestatud elektrienergia mõõtmisega seonduvaid nõudeid ega selgu ka see, kas selline mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Ka elektrituru toimimise võrgueeskirjas puuduvad viited salvestatud elektrienergia mõõtmisele ja sellega kaasnevate andmete edastamisele. Kuna huvi salvestusüksuste kasutusele võtmiseks on hakanud kasvama, on tekkinud vajadus kirjeldada erisused vastavate liitumistaotluste menetlemisel ja kehtestada täiendavad nõuded. See kehtib ka siis, kui olemasoleva võrguühenduse suhtes on varasemalt kokku lepitud üksnes või valdavalt elektrienergia võrku andmises. Salvestusüksuste võrguga ühendamiseks vajalik regulatsioon praegu puudub. Euroopa Komisjoni määrus elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (RFG) salvestusseadmetele üht erandit arvestamata ei kohaldu, milleks on pumpjaama tootmismoodulid. Sarnaselt elektritootmismoodulitega on salvestusüksuste näol tegemist vooluallikatega, mille kontrollimatu võrguga ühendamine võib hakata häirima võrgu normaalset talitlemist. Nõuded puudutavad näiteks seadme võimet talitleda kindlas sagedusvahemikus ja säilitada stabiilset väljundvõimsust, aga ka salvestusüksuse juhtimise võimekust. Märgime alljärgnevaga detailsemat selgitamist vajavad lõigud: • Palume eeltoodut arvestades välja tuua, millisel viisil peab võrguettevõtja kirja sissejuhatuses viidatud kohustust täitma asuma. Millises ulatuses on võrguettevõtjal õigus esitada nõudeid salvestusüksuse ja mõõtepunkti paiknemise suhtes, pidades silmas optimaalset tehnilist lahendust ja mõõteandmete usaldusväärsust? Kui arvesti ja/või mõõteahelad paiknevad teise isiku elektripaigaldises, siis tuleb arvestada probleemidega nende paigaldamises ja ligipääsu tagamises, samuti andmeside korraldamises. Kas mõõteandmed peavad olema kaugloetavad, tagatud 15-minutilise, tunnise või mõne muu intervalliga ning millise sagedusega neid tuleb esitada? Milline on vähim salvestusüksuse mahutavus, mille juures on veel otstarbekas mõõtmiskohustust täitma asuda? Vastuste leidmise juures on oluline, millises õigusaktis või millisel juhul võrgulepingu tingimustes need sätestatakse. • Kas nimetatud kohustuse täitmisel on tegemist eraldi võrguteenuse osutamisega ELTS § 65 lg 1 p 6 tähenduses (võrguettevõtja tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise)? Kui on, siis kas selleks on ette nähtud sõlmida täiendav võrguleping või kokkulepe (sh olukorras, kus salvestusseadmel eraldiseisev ühendus võrguettevõtja võrguga puudub) ning kas võrguettevõtjal on kaasnevalt õigus rakendada asjakohast võrgutasu? Lisaks vajab täpsustamist, millised mõõteandmed ja vajadusel lisainfo peab võrguettevõtja tagama ning kuidas ja kuhu edastama. Lisaks vajab selgitamist salvestusperioodi ELTS- s toodud kujul defineerimise vajadus ning kas selle juures on silmas peetud tehnilist võimekust energiat pikka aega salvestatuna hoida. • Palume infot selle kohta, millal ja milline regulatsioon rakendub salvestusüksuste võrguga ühendamise suhtes, ka juhuks, kui seda tehakse võrguettevõtjaga kokku leppimata. • ELTS § 71 lg 10 sätestab, et salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest edastamistasu ei rakendata. Palume selgitada, millistel juhtudel ja milliste elektrienergia koguste suhtes puudub võrguettevõtjal õigus edastamistasu rakendada, sh olukordades, kus (elektriauto) salvestatud elektrit tarbitakse hiljem teises asukohas või edastatakse algses asukohas otse tarbimiskohta. • Kui elektriautode laadimispunkte võimalusega anda elektrienergiat võrku käsitada teatud aegadel salvestusüksustena, siis võib salvestusüksusest võrku antav elektrienergia kogus ületada selles kohas võrgust võetud kogust. Näiteks: auto akut laetakse ja tühjendatakse erinevates kohtades (nt laetakse päeval töökohas ja tühjendatakse õhtul kodus). • Energia salvestusüksused (akud) võivad olla elektrivõrguga ühenduses nii eraldiseisva inverteri kaudu, kui ka elektritootmisseadmega ühise inverteri kaudu. Kui salvestusüksusel on oma inverter, saab salvesti energiabilansi mõõtmiseks kasutada vahelduvvooluarvestit. Kui salvesti kasutab tootmisseadmega ühist inverterit, tuleb aku energiavoogu mõõta alalisvooluarvestiga, milliste kasutamiseks Elektrilevil kogemus ja info kättesaadavuse kohta puudub. • ELTS § 592 lg 5 sätestab taastuvenergiatasu rakendamise tarbijale võrgu kaudu tarbitud elektrienergia kogustest lähtuvalt. Kui § 71 lg-s 10 on toodud, et edastamistasu ei ole võrguettevõtjal teatavas osas õigust küsida, siis kuidas vastav erand seostub taastuvenergiatasu rakendamisega?  • Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 22 lg 75 kohaselt on aktsiisimaksja võrguettevõtja, kes edastab elektrienergiat tarbijale ja § 24 lg 63 alusel tekib maksukohustus võrguettevõtjale elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Kuidas seostub elektriaktsiisi arvestus, esitamine ja maksukohustus aktsiisi suhtes nendele elektrienergia kogustele, millele võrguettevõtjal ei ole õigust edastamistasu rakendada? Palume tagasisidet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolsete suuniste ja tegevuskava suhtes esimesel võimalusel. Ühtlasi palume kaasata Elektrilevi kõigisse asjakohastesse aruteludesse. Täiendavate küsimuste ja täpsustusvajaduste korral oleme samuti valmis lahkesti vastama Teile sobival ajal ja formaadis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Sünt turusuhete juht Saatja: Elektrilevi <[email protected]> Saadetud: 04.04.2022 14:25 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Konkurentsiamet <[email protected]>; Marie-Ursula Vaks <[email protected]> Teema: Elektrienergia salvestamisega seonduv õigusaktides Tere Edastame Teile Elektrilevi OÜ poolt kirja nr JV-TUR-1/1636. Lugupidamisega Triine Jõudna Büroospetsialist Elektrilevi OÜVeskiposti 2, 10138 Tallinn e- post: [email protected]