Saatja: ICOMOS Estonia <
[email protected]>
Saadetud: 04.04.2022 11:23
Teema: Fwd: Pressiteade - Kultuuripärandi, arhitektuuri, vesiehitiste
organisatsioonide ühine avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve
kaitseks
Infoks, teadmiseks ja levitamiseks - avalik kiri, pressiteade.
---------- Forwarded message ---------From: ICOMOS Estonia <>Date:
Mon, Apr 4, 2022 at 9:47 AMSubject: Pressiteade - Kultuuripärandi,
arhitektuuri, vesiehitiste organisatsioonide ühine avalik vastulause
Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks To: <>, <>,
<>, <>, <>, <>
Pressiteade - Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid
ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti
Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu,
Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum,
Eesti Veeühing tunnevad sügavat muret Jägala jõel asuva
muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud
ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku hävimise ohu pärast ja saatsid
avaliku vastulause keskkonnaametile ja seotud asutustele.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud
ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist
välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või
paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle
lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju
olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe
paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt
otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades
pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi
eesmärgiga hoida meie kultuuri ning täita riigile võetud siseriiklikke
ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste
hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema
vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks
muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik
tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi
rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis
anti käiku 1924. aastal.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ
Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille
käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille
eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise
kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab
kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine
põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti
soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning
likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab
Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.
Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude
keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet.
Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab
EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).
Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks
Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et
Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe
muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku
säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu
väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline
pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga,
leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala
staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on
järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest.
Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest
„direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse
säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja
piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu
üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse
säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või
isegi soodustamist. Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise
Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega
kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses
Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat
tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui
2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas
ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee
erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe
paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik
ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet,
kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku
huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise
kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja
arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS
Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti
Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts,
Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing kõik, kes
ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud
ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest
Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset
lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva
kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul
peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele.
Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas.
Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava
organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud
ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on
tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura
erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid
huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku
huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi,
arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja
vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku
omavalitsuse Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi
institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud
keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.3
Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse
seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku,
energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate
üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt
kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või
täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab
mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning
kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud
ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist
välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või
paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle
lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju
olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe
paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt
otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades
pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi
eesmärgiga hoida meie kultuuri ning täita riigile võetud siseriiklikke
ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste
hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema
vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks
muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik
tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi
rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis
anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)
________________________________
2 vt Riigikohtu lahend 3 vt Riigikohtu lahend
kontakt: Henry Kuningas, ICOMOS juhatuse liige, 551 3055
Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul (kasutusluba pressi jaoks viitamisega
autorile olemas)
Keskkonnaamet
Eesti Vabariigi Valitsus
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Pressiteade
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse
Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja
kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja
erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud
dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise
kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe
hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi
kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning
likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse
paisu täielikku lammutamist.
Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide
vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada
niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“
Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet
ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt
Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega
seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks
mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv
ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist.
Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud
direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada
bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja
piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi
saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada
inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.1 Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise
Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki
taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam
kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal
moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks
oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe
paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu
säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on
oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise
kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga
tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide
Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti
Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes
ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole
kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli
hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva
kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema
ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate
dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava
organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve
kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise
ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud
riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku
huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega
tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi
kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja
kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi. 3
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043
2
vt Riigikohtu lahend 3-17-1739
3
vt Riigikohtu lahend 3-18-982.
Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib
olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega.
Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või
olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku
hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku
looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja
täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle
lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile
ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa
ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades
pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida
meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta
kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi
säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused
arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel
instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik
vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)
Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul