Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Registrikood: 70003158
Harju 11, Tallinn
15072 Harju maakond
OTSUS (EELNÕU)
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Perioodi 2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ raames otsuse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti "Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-
2020.13.01.16-0014; edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke
„Reisikorraldamisteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
ministeeriumi valitsemisala asutustele“ viitenumbriga 226343 läbiviimisel järginud
riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus
antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks
kuluks 5% riigihankega nr 226343 seotud abikõlblikest kuludest.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg
2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Rahandusministri 27.09.2015. a määruse nr 33 "Perioodi
2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused" (edaspidi meetme määrus) § 4 ja
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 223 lg 1 punkt 4 ja lg 2
punkt 1.
Meetme määruse § 4 kohaselt peab toetuse saaja täitma STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustusi.
Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on
hankija riigihangete seaduse tähenduses. Seega, kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta
kohustatud järgima RHS-is sätestatud nõudeid.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse
saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa
rahalise mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel.
1 Riigihanke nr 226343 raames tuvastatud rikkumised
Toetuse saaja on viinud läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusena ühishanke
„Reisikorraldamisteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
ministeeriumi valitsemisala asutustele“ viitenumbriga 226343 (edaspidi hange nr 226343)
(hanketeade avaldati riigihangete registris 17.08.2020) ning eeldatava maksumusega 3 000 000
eurot, mille raames esitati kuus pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 26.10.2020
kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga Reisieksperdi Aktsiaselts ja
Aktsiaselts Estravel raamlepingud tähtajaga kaks aastat.
Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 226343 raames järgmised rikkumised:
1) hankija on sätestanud vastavustingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2;
2) hankija on sätestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse, mis
ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2.
1.1 Hankija on riigihankes nr 226343 sätestanud vastavustingimuse, mis ei ole kooskõlas
RHS § 3 punktiga 2
1.1.1 Rikkumise asjaolud
Hankija on riigihanke nr 226343 pakkumuse vastavustingimusena seatud nõudena muuhulgas
nõudnud, et pakkuja peab esitama hankedokumendi (edaspidi HD) lisa 2 „Tehniline kirjeldus“
punktis 1.14 nõutud kinnituse ja punktis 1.14.1 nõutud ülevaate, kuidas pakkuja tagab
lepinguperioodil pideva lennupiletite väljastamise sh ülevaate alternatiivsetest meetmetest,
mida pakkuja saab rakendada, kui IATA peaks akrediteeringu peatama ja seetõttu peatub
lennupiletite väljastamise õigus. Tehnilise kirjelduse punkti 1.14 kohaselt peab pakkujal olema
lepinguperioodil pidev lennupiletite väljastamise õigus, mida tõendab kehtiv IATA
akrediteering. Pakkuja tõendab oma võimet täita IATA reegleid esitades pakkumuses kinnituse,
et aastatel 2018 ja 2019 ei ole pakkuja rikkunud IATA reegleid. Hankija loeb tingimuse
täidetuks ka juhul, kui IATA on küll peatanud pakkuja akrediteeringu, kuid sellele vaatamata
on pakkuja jätkanud lennupiletite väljastamist rakendades alternatiivseid meetmeid. Kinnituse
tõendamiseks esitab pakkuja IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide andmed 2018. ja
2019. aasta kohta ja vajadusel ülevaate alternatiivsete meetmete rakendamisest nimetatud
perioodil.
Hankes seatavad vastavustingimused pakkumusele ja pakkujale peavad olema põhjendatud,
proportsionaalsed ning ei tohi piirata konkurentsi, sealjuures peavad tingimused olema
hankelepingu eseme suhtes asjakohased. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu ettevõtte IATA
liikmeks oldud ajast, siis ei ole pakkuja eelnevate aastate (2018 ja 2019) IATA akrediteeringu
nõue rakendusüksuse hinnangul vastav ja proportsionaalne hanke esemega ning piirab
põhjendamatult konkurentsi.
Arvestades eeltoodut on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti
2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
1.1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,
mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et
kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Rakendusüksuse hinnangul hankija poolt seatud nõue, et pakkuja peab esitama IATA reeglite
täitmise võime tõendamiseks IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide andmed aastate
2018 ja 2019 kohta ehk pakkuja peab olema kahel eelneval aastal olnud IATA liige ja
tegutsenud akrediteeritud piletimüügiagendina, ei ole põhjendatud, kuna suutlikkus
hankelepingut täita ei sõltu müügiagendina tegutsemise ajast. Kuulumine IATA-sse ja vastav
litsents annab reisibüroole õiguse väljastada lennufirmade pileteid, mis tähendab lennupiletite
müümiseks kvalifitseeritud reisikonsultantide olemasolu büroos ja reisibüroo head
majanduslikku seisu, mida kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Rakendusüksus leiab, et ei ole
asjakohane ja proportsionaalne nõuda IATA liikmeks olemist teatud aja jooksul (käesoleval
juhtumil 2018.a ja 2019.a), kuna ka lühemat aega akrediteeritud piletimüügiagendid suudavad
hankelepingut täita. Seega kahel aastal tegutsemisaja nõude lisamine ei ole vajalik ja piirab
põhjendamatult konkurentsi.
Rakendusüksus selgitab, et pakkuja suutlikkust hankelepingut täita saab kontrollida ka
proportsionaalsemate tingimuste abil nagu nõuded käibele või varasematele sarnastele
lepingutele. Hankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema
objektiivsed ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada lühemat aega turul tegutsevate
ettevõtjate osalemist hankemenetluses, kui nad suudavad tõestada, et on võimelised tingimusi
täitma. Nii riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma
riigihangete teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et
ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest. Ettevõtja peab suutma
lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Antud juhul piiras
hankes seatud tingimus lühemat aega IATA akrediteeringut omavatel ettevõtetel hankes
osalemast. Rakendusüksus on seisukohal, et ka esmakordne IATA akrediteeringu saamine
tõendab, et ettevõttel on olemas vajalik tehniline baas ja kompetentne personal, mistõttu ka
vähem kui kaks aastat IATA akrediteeringut omav ettevõte on suuteline lepingut täitma.
Lisaks märgib rakendusüksus, et ettevõtte mitmel aastal IATA liikmeks olemine ei taga
hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega anna garantiid, et lepingu täitjal ei teki lepingu
täitmise ajal probleeme teenuse osutamisega. Samuti ei taga vastav nõue, et ettevõte ei võiks
kaotada IATA akrediteeringut lepingu kehtivusajal ning seeläbi muutuks lepingupartneril
võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmine – väljastada lennupileteid.
Rakendusüksuse seisukohta toetab ka Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna
(edaspidi RRO) 15.06.2020 vastus rakendusüksuse päringule, milles märgiti muuhulgas, et ei
luba kehtiv ega lubanud ka eelmine riigihangete seadus sätestada nõudena, et ettevõtja peaks
olema olnud IATA liige mingi aja jooksul enne pakkumuse esitamist. Samuti on
Rahandusministeeriumi poolt 2019. a läbi viidud projektiauditites (ESF-181/2019, ERF-
309/2019) sarnase tingimuse osas audiitorid leidnud, et eelpool käsitletud tingimus (IATA
liikmeks olemise nõue teatud aja jooksul) on vastuolus RHS-iga ning sellest tulenevalt
põhjendamatult piirav.
Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija, nõudes riigihanke nr 226343
vastavustingimustes – pakkuja peab esitama kinnituse, et aastatel 2018 ja 2019 ei ole rikkunud
IATA reegleid ja esitama selle tõenduseks vastavate aastate kohta IATA akrediteeringut
tõendavate sertifikaatide andmed – on seadnud mitteõiguspärase piirangu ning on seega
rikkunud RHS § 3 punkti 2.
Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3
punktis 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu on toetuse saaja rikkunud
talle meetme määruse §-s 4 ja STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel
RHS-is sätestatud nõudeid.
1.1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%
Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise
tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada,
milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks
tunnistatud edukaks pakkujaks, kui hankija oleks järginud vastavustingimuse seadmisel RHS-
i. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata,
siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse vastavustingimuse tõttu hankes
osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult tagatud
struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on
kahjustatud.
Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuse
hindamiseks või tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus ei ole
proportsionaalne. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 järgi kohaldatakse viieprotsendilist
finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes ning
riigihangete alusdokumentidele esitas vastava pakkumuse mitu ettevõtjat.
Kuivõrd riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et riigihanke nr 226343 raames esitas
alusdokumentidele vastava pakkumuse kuus pakkujat, siis oli hankes tagatud konkurents ja
erinevate pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul
põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%.
1.2 Hankija on riigihankes nr 226343 sätestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse
kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2
1.2.1 Rikkumise asjaolud
Hankija kehtestas hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks
järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema 2018. a ja 2019. a teenindanud
vähemalt seitset (7) korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele (1) korporatiivkliendile
osutatud reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta aastas, viiele (5)
korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 100 000 eurot km-ta aastas iga
kliendi kohta ja ühele (1) korporatiivkliendile 40 000 eurot aastas. Pakkuja esitab esialgse
tõendina vastava kinnituse hankepassis. Hanke korraldaja nõudmisel esitab pakkuja vajaliku
teabe: andmed täidetud lepingute kohta (HD vorm IV), tuues välja teabe täidetud lepingute
maksumuse, nende sõlmimise ja lõppemise kuupäevad ning info teise lepingupoole kohta.“.
Kuna RHS § 101 lg 1 punkt 2 lubab pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankijal nõuda nimekirja lepingutest, mis on täidetud
riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, kuid hankija on hankes sätestatud tingimuse
kohaselt nõudnud nimekirja lepingutest, mis on täidetud aastatel 2018 ja 2019 ehk antud
perioodi lühendanud 24-le kuule ning on lisaks nõudnud teenuse osutamist iga aasta kohta, siis
on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei
ole kooskõlas RHS §-ga 3 ja § 101 lg 1 punktiga 2.
1.2.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,
sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema
kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija
tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja
otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning
viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.
RHS § 101 lg 1 punkt 2 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt
hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele
ja kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija
kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on
täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse,
kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 lõige 2 võimaldab hankijal piisava
konkurentsi tagamiseks referentsperioodi pikendada.
Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt tuleb hankijal muuhulgas tagada hankes konkurentsi
efektiivne ärakasutamine. Seaduseandja on leidnud, et piisava konkurentsi tagamiseks on
hankijal õigus nõuda muuhulgas pakkujatelt riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul
täidetud lepingute nimekirja. Antud perioodi on hankijal võimalik parema konkurentsi
tagamiseks ka pikendada, kuid mitte lühendada ega sätestada perioodi sees eraldi
ajavahemikke. Käesoleval juhul on toetuse saaja RHS-i vastaselt antud perioodi aga
lühendanud ja lisaks nõudnud pakkujalt teatud mahus lepingu täitmist iga aasta kohta,
vähendades sellega võimalust leida turult parim pakkumus ja tagada seeläbi hankes võimalikult
efektiivne konkurentsi ärakasutamine ja säästlik rahade kasutamine. Vaatamata asjaolule, et
hankes esitati kuus pakkumust, on toetuse saaja perioodi lühendamise ja iga aastase lepingu
täitmise nõudega siiski välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses
osalemise, kes oleks teistsuguse, RHS-ile vastava, kvalifitseerimistingimuse seadmise korral
saanud oma pakkumuse esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad,
pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui toetuse saaja oleks
järginud kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i.
Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse
küsimusele „kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes
kehtestada lühema referentsperioodi“ järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma
nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS
§ 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele
eelneva 60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide
kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud
referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal
äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on
Euroopa Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda
perioodi võiks lühendada“.
Rakendusüksus on antud küsimuses eelnevalt pöördunud ka RRO poole, kes kinnitas
12.05.2020 e-kirjas lühema referentsperiood kehtestamise osas järgmist: „Oma
nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et
lepingud on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, siis lühema perioodi
kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud
referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal
äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p 24). Samuti on Euroopa
Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks
lühendada. Eespool väljatoodust tulenevalt oleme seisukohal, et hankija on kehtestanud
kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole RHS-ga kooskõlas.“.
Lisaks pöördus rakendusüksus RRO poole, saamaks hinnangut, kas RHS § 101 lg 1 punktiga 2
on kooskõlas see, kui hankija nõuab pakkujalt teatud mahus lepingu täitmist (teenuse osutamist)
iga aasta kohta, isegi kui need aastad kokku moodustavad 36 kuud. RRO märkis 07.04.2021
saadetud e-kirjas järgmist: „Meie hinnangul on ka 36-kuulise perioodi sees eraldi ajavahemike
sätestamine vastuolus RHS § 101 lg 1 p-ga 2 kuna piirab eelpool nimetatud sättes
ajavahemikku.“.
Lähtudes eelpool toodust ja tuginedes RRO antud tõlgendustele RHS §101 lg 1 punkti 2
rakendamise kohta, on rakendusüksus seisukohal, et hankes sätestatud 24 kuuline
referentsperiood ja perioodi sees sätestatud eraldi ajavahemikud (lepingu täitmise nõue teatud
mahus iga aasta kohta) ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2 ning ühtlasi RHS §-ga 3.
Seega on toetuse saaja rikkunud talle meetme määruse §-s 4 ja STS § 26 lõikes 1 pandud
kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.
1.2.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%
Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul välistatud potentsiaalsete pakkujate kõrvale
jäämine, kes oleksid olnud suutelised lepingut edukalt täitma ning kes oleks esitanud parema
hinnaga pakkumuse, kui hankija oleks sätestanud RHS-ga kooskõlas oleva 36 kuulise
referentsperioodi ning sealjuures loobunud iga aasta kohta lepingute täitmise nõudest. Seega on
hankija piiranud potentsiaalsete pakkujate arvu ning vähendanud võimalust leida turult parim
pakkumus. Eelnevalt lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija poolt talle pandud
kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata.
Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille
kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra, kui taotleja või pakkuja
kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium või tingimus ei ole proportsionaalne. Sama paragrahvi
lõike 2 punkti 1 järgi kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui piirav
tingimus esines kvalifitseerimistingimustes ning mitu ettevõtjat vastasid
kvalifitseerimistingimustele. Arvestades asjaolu, et riigihankes nr 226343 vastasid
kvalifitseerimistingimustele mitu ettevõtjat (raamlepingud on sõlmitud kahe kvalifitseeritud
eduka pakkujaga), siis on põhjendatud käesoleva otsuses kirjeldatud rikkumisele
kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra.
1.3 Riigihankes nr 226343 tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti
eelarve vähendamine
Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine,
mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või
ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat
finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 226343 on tuvastatud kaks rikkumist ning
mõlema rikkumise (punktides 1.1 ja 1.2 käsitletud rikkumised) osas peab rakendusüksus
põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr
226343 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 5% ulatuses.
Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud
finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks
täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset
kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga,
mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine
tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-
743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju
tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve
mõjutamise võimalus ei ole välistatud.
1.4 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Riigihanke nr 226343 alusel tekkinud kulusid ei ole toetuse saaja esialgselt projekti raames
kajastanud.
Juhul kui toetuse saaja esitab hüvitamiseks riigihankega nr 226343 seotud kulusid, siis lähtudes
otsuse punktist 1.3 ning ühendmääruse § 223 lõike 1 punktist 4 ja sama paragrahvi lõike 2
punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest 5% mitteabikõlblikuks.
Vastavalt STS § 46 lõikele 3 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust, sh
riiklikku kaasfinantseeringut, vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse
andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile.
2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan
andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 21.03.2022 toetuse saajale
finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta
hiljemalt 01.04.2022.
3 Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ raames
mitteabikõlblikuks 5% riigihankega nr 226343 seotud abikõlblikest kuludest;
2. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel riigihankega nr
226343 hüvitamiseks esitatud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti
eelarve.
Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja haldusmenetluse seaduse kohaselt vaie
rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks
pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Otsuse koostaja: Kersti Metsalo
Järelevalve ekspert
[email protected]