dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. aprill 2022
Viit
1.12-14/2022/2428-1
Registreeritud
4. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.12 Hangete korraldamine
Sari
1.12-14/S Kirjavahetus hangete küsimustes
Toimik
1.12-14/2022
Vastutaja
Riina Aasa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
4. mai 2022

Failid

  • 📎FKO_eelnõu_MKM_RH226343.pdf229 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Registrikood: 70003158 Harju 11, Tallinn 15072 Harju maakond OTSUS (EELNÕU) finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Perioodi 2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ raames otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ (struktuuritoetuse registris nr 2014- 2020.13.01.16-0014; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Reisikorraldamisteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele“ viitenumbriga 226343 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 5% riigihankega nr 226343 seotud abikõlblikest kuludest. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Rahandusministri 27.09.2015. a määruse nr 33 "Perioodi 2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused" (edaspidi meetme määrus) § 4 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 223 lg 1 punkt 4 ja lg 2 punkt 1. Meetme määruse § 4 kohaselt peab toetuse saaja täitma STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustusi. Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Seega, kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta kohustatud järgima RHS-is sätestatud nõudeid. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel. 1 Riigihanke nr 226343 raames tuvastatud rikkumised Toetuse saaja on viinud läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusena ühishanke „Reisikorraldamisteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele“ viitenumbriga 226343 (edaspidi hange nr 226343) (hanketeade avaldati riigihangete registris 17.08.2020) ning eeldatava maksumusega 3 000 000 eurot, mille raames esitati kuus pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 26.10.2020 kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Estravel raamlepingud tähtajaga kaks aastat. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 226343 raames järgmised rikkumised: 1) hankija on sätestanud vastavustingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2; 2) hankija on sätestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2. 1.1 Hankija on riigihankes nr 226343 sätestanud vastavustingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2 1.1.1 Rikkumise asjaolud Hankija on riigihanke nr 226343 pakkumuse vastavustingimusena seatud nõudena muuhulgas nõudnud, et pakkuja peab esitama hankedokumendi (edaspidi HD) lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ punktis 1.14 nõutud kinnituse ja punktis 1.14.1 nõutud ülevaate, kuidas pakkuja tagab lepinguperioodil pideva lennupiletite väljastamise sh ülevaate alternatiivsetest meetmetest, mida pakkuja saab rakendada, kui IATA peaks akrediteeringu peatama ja seetõttu peatub lennupiletite väljastamise õigus. Tehnilise kirjelduse punkti 1.14 kohaselt peab pakkujal olema lepinguperioodil pidev lennupiletite väljastamise õigus, mida tõendab kehtiv IATA akrediteering. Pakkuja tõendab oma võimet täita IATA reegleid esitades pakkumuses kinnituse, et aastatel 2018 ja 2019 ei ole pakkuja rikkunud IATA reegleid. Hankija loeb tingimuse täidetuks ka juhul, kui IATA on küll peatanud pakkuja akrediteeringu, kuid sellele vaatamata on pakkuja jätkanud lennupiletite väljastamist rakendades alternatiivseid meetmeid. Kinnituse tõendamiseks esitab pakkuja IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide andmed 2018. ja 2019. aasta kohta ja vajadusel ülevaate alternatiivsete meetmete rakendamisest nimetatud perioodil. Hankes seatavad vastavustingimused pakkumusele ja pakkujale peavad olema põhjendatud, proportsionaalsed ning ei tohi piirata konkurentsi, sealjuures peavad tingimused olema hankelepingu eseme suhtes asjakohased. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu ettevõtte IATA liikmeks oldud ajast, siis ei ole pakkuja eelnevate aastate (2018 ja 2019) IATA akrediteeringu nõue rakendusüksuse hinnangul vastav ja proportsionaalne hanke esemega ning piirab põhjendamatult konkurentsi. Arvestades eeltoodut on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Rakendusüksuse hinnangul hankija poolt seatud nõue, et pakkuja peab esitama IATA reeglite täitmise võime tõendamiseks IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide andmed aastate 2018 ja 2019 kohta ehk pakkuja peab olema kahel eelneval aastal olnud IATA liige ja tegutsenud akrediteeritud piletimüügiagendina, ei ole põhjendatud, kuna suutlikkus hankelepingut täita ei sõltu müügiagendina tegutsemise ajast. Kuulumine IATA-sse ja vastav litsents annab reisibüroole õiguse väljastada lennufirmade pileteid, mis tähendab lennupiletite müümiseks kvalifitseeritud reisikonsultantide olemasolu büroos ja reisibüroo head majanduslikku seisu, mida kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Rakendusüksus leiab, et ei ole asjakohane ja proportsionaalne nõuda IATA liikmeks olemist teatud aja jooksul (käesoleval juhtumil 2018.a ja 2019.a), kuna ka lühemat aega akrediteeritud piletimüügiagendid suudavad hankelepingut täita. Seega kahel aastal tegutsemisaja nõude lisamine ei ole vajalik ja piirab põhjendamatult konkurentsi. Rakendusüksus selgitab, et pakkuja suutlikkust hankelepingut täita saab kontrollida ka proportsionaalsemate tingimuste abil nagu nõuded käibele või varasematele sarnastele lepingutele. Hankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema objektiivsed ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada lühemat aega turul tegutsevate ettevõtjate osalemist hankemenetluses, kui nad suudavad tõestada, et on võimelised tingimusi täitma. Nii riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest. Ettevõtja peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Antud juhul piiras hankes seatud tingimus lühemat aega IATA akrediteeringut omavatel ettevõtetel hankes osalemast. Rakendusüksus on seisukohal, et ka esmakordne IATA akrediteeringu saamine tõendab, et ettevõttel on olemas vajalik tehniline baas ja kompetentne personal, mistõttu ka vähem kui kaks aastat IATA akrediteeringut omav ettevõte on suuteline lepingut täitma. Lisaks märgib rakendusüksus, et ettevõtte mitmel aastal IATA liikmeks olemine ei taga hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega anna garantiid, et lepingu täitjal ei teki lepingu täitmise ajal probleeme teenuse osutamisega. Samuti ei taga vastav nõue, et ettevõte ei võiks kaotada IATA akrediteeringut lepingu kehtivusajal ning seeläbi muutuks lepingupartneril võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmine – väljastada lennupileteid. Rakendusüksuse seisukohta toetab ka Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna (edaspidi RRO) 15.06.2020 vastus rakendusüksuse päringule, milles märgiti muuhulgas, et ei luba kehtiv ega lubanud ka eelmine riigihangete seadus sätestada nõudena, et ettevõtja peaks olema olnud IATA liige mingi aja jooksul enne pakkumuse esitamist. Samuti on Rahandusministeeriumi poolt 2019. a läbi viidud projektiauditites (ESF-181/2019, ERF- 309/2019) sarnase tingimuse osas audiitorid leidnud, et eelpool käsitletud tingimus (IATA liikmeks olemise nõue teatud aja jooksul) on vastuolus RHS-iga ning sellest tulenevalt põhjendamatult piirav. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija, nõudes riigihanke nr 226343 vastavustingimustes – pakkuja peab esitama kinnituse, et aastatel 2018 ja 2019 ei ole rikkunud IATA reegleid ja esitama selle tõenduseks vastavate aastate kohta IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide andmed – on seadnud mitteõiguspärase piirangu ning on seega rikkunud RHS § 3 punkti 2. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 punktis 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle meetme määruse §-s 4 ja STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks, kui hankija oleks järginud vastavustingimuse seadmisel RHS- i. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse vastavustingimuse tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuse hindamiseks või tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus ei ole proportsionaalne. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 järgi kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes ning riigihangete alusdokumentidele esitas vastava pakkumuse mitu ettevõtjat. Kuivõrd riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et riigihanke nr 226343 raames esitas alusdokumentidele vastava pakkumuse kuus pakkujat, siis oli hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. 1.2 Hankija on riigihankes nr 226343 sätestanud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2 1.2.1 Rikkumise asjaolud Hankija kehtestas hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema 2018. a ja 2019. a teenindanud vähemalt seitset (7) korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele (1) korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta aastas, viiele (5) korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 100 000 eurot km-ta aastas iga kliendi kohta ja ühele (1) korporatiivkliendile 40 000 eurot aastas. Pakkuja esitab esialgse tõendina vastava kinnituse hankepassis. Hanke korraldaja nõudmisel esitab pakkuja vajaliku teabe: andmed täidetud lepingute kohta (HD vorm IV), tuues välja teabe täidetud lepingute maksumuse, nende sõlmimise ja lõppemise kuupäevad ning info teise lepingupoole kohta.“. Kuna RHS § 101 lg 1 punkt 2 lubab pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankijal nõuda nimekirja lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, kuid hankija on hankes sätestatud tingimuse kohaselt nõudnud nimekirja lepingutest, mis on täidetud aastatel 2018 ja 2019 ehk antud perioodi lühendanud 24-le kuule ning on lisaks nõudnud teenuse osutamist iga aasta kohta, siis on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS §-ga 3 ja § 101 lg 1 punktiga 2. 1.2.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. RHS § 101 lg 1 punkt 2 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 lõige 2 võimaldab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks referentsperioodi pikendada. Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt tuleb hankijal muuhulgas tagada hankes konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Seaduseandja on leidnud, et piisava konkurentsi tagamiseks on hankijal õigus nõuda muuhulgas pakkujatelt riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute nimekirja. Antud perioodi on hankijal võimalik parema konkurentsi tagamiseks ka pikendada, kuid mitte lühendada ega sätestada perioodi sees eraldi ajavahemikke. Käesoleval juhul on toetuse saaja RHS-i vastaselt antud perioodi aga lühendanud ja lisaks nõudnud pakkujalt teatud mahus lepingu täitmist iga aasta kohta, vähendades sellega võimalust leida turult parim pakkumus ja tagada seeläbi hankes võimalikult efektiivne konkurentsi ärakasutamine ja säästlik rahade kasutamine. Vaatamata asjaolule, et hankes esitati kuus pakkumust, on toetuse saaja perioodi lühendamise ja iga aastase lepingu täitmise nõudega siiski välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguse, RHS-ile vastava, kvalifitseerimistingimuse seadmise korral saanud oma pakkumuse esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui toetuse saaja oleks järginud kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i. Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse küsimusele „kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes kehtestada lühema referentsperioodi“ järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada“. Rakendusüksus on antud küsimuses eelnevalt pöördunud ka RRO poole, kes kinnitas 12.05.2020 e-kirjas lühema referentsperiood kehtestamise osas järgmist: „Oma nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et lepingud on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, siis lühema perioodi kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p 24). Samuti on Euroopa Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada. Eespool väljatoodust tulenevalt oleme seisukohal, et hankija on kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole RHS-ga kooskõlas.“. Lisaks pöördus rakendusüksus RRO poole, saamaks hinnangut, kas RHS § 101 lg 1 punktiga 2 on kooskõlas see, kui hankija nõuab pakkujalt teatud mahus lepingu täitmist (teenuse osutamist) iga aasta kohta, isegi kui need aastad kokku moodustavad 36 kuud. RRO märkis 07.04.2021 saadetud e-kirjas järgmist: „Meie hinnangul on ka 36-kuulise perioodi sees eraldi ajavahemike sätestamine vastuolus RHS § 101 lg 1 p-ga 2 kuna piirab eelpool nimetatud sättes ajavahemikku.“. Lähtudes eelpool toodust ja tuginedes RRO antud tõlgendustele RHS §101 lg 1 punkti 2 rakendamise kohta, on rakendusüksus seisukohal, et hankes sätestatud 24 kuuline referentsperiood ja perioodi sees sätestatud eraldi ajavahemikud (lepingu täitmise nõue teatud mahus iga aasta kohta) ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2 ning ühtlasi RHS §-ga 3. Seega on toetuse saaja rikkunud talle meetme määruse §-s 4 ja STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.2.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul välistatud potentsiaalsete pakkujate kõrvale jäämine, kes oleksid olnud suutelised lepingut edukalt täitma ning kes oleks esitanud parema hinnaga pakkumuse, kui hankija oleks sätestanud RHS-ga kooskõlas oleva 36 kuulise referentsperioodi ning sealjuures loobunud iga aasta kohta lepingute täitmise nõudest. Seega on hankija piiranud potentsiaalsete pakkujate arvu ning vähendanud võimalust leida turult parim pakkumus. Eelnevalt lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõike 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra, kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium või tingimus ei ole proportsionaalne. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 järgi kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes ning mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele. Arvestades asjaolu, et riigihankes nr 226343 vastasid kvalifitseerimistingimustele mitu ettevõtjat (raamlepingud on sõlmitud kahe kvalifitseeritud eduka pakkujaga), siis on põhjendatud käesoleva otsuses kirjeldatud rikkumisele kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra. 1.3 Riigihankes nr 226343 tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti eelarve vähendamine Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 226343 on tuvastatud kaks rikkumist ning mõlema rikkumise (punktides 1.1 ja 1.2 käsitletud rikkumised) osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 226343 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 5% ulatuses. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C- 743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Riigihanke nr 226343 alusel tekkinud kulusid ei ole toetuse saaja esialgselt projekti raames kajastanud. Juhul kui toetuse saaja esitab hüvitamiseks riigihankega nr 226343 seotud kulusid, siis lähtudes otsuse punktist 1.3 ning ühendmääruse § 223 lõike 1 punktist 4 ja sama paragrahvi lõike 2 punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest 5% mitteabikõlblikuks. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust, sh riiklikku kaasfinantseeringut, vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. 2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 21.03.2022 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 01.04.2022. 3 Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ raames mitteabikõlblikuks 5% riigihankega nr 226343 seotud abikõlblikest kuludest; 2. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel riigihankega nr 226343 hüvitamiseks esitatud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja haldusmenetluse seaduse kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kersti Metsalo Järelevalve ekspert [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel