Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. aprill 2022
- Viit
- 65
- Registreeritud
- 1. aprill 2022
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2022
- Vastutaja
- Tauno Vare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
01.04.2022 nr 65
Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud
toetuse osalise tagasinõude otsus (ekspordi
arendamine)
1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud
1.1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31.03.2015 a käskkirjaga nr 15-0094 „Toetuse andmise
tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused
ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on muudetud
ettevõtlusministri 22.07.2016 a käskkirjaga nr 16-0225, 23.03.2017 a käskkirjaga nr 17-066,
21.02.2019 a käskkirjaga nr 19-030 ja 25.05.2021 a käskkirjaga nr 126. Toetusskeemi kohaselt on
selles sätestatud tegevuste elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 16 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS). STS2014_2020 § 2 punkti 9 järgi on STS2014_2020 § 16 lõikes 1 toodud
tegevuste elluviija toetuse saaja. Toetusskeemi punktide 1.1.2 ja 1.1.5.2 alusel viib EAS
toetusskeemi raames ellu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud ekspordi
arendamise tegevusi (edaspidi projekt). Projekti number struktuurifondide operatiivsüsteemis on
2014-2020.5.01.15-0162. Projekti struktuuritoetuse rahastamise määr on 100%. Projekti
rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 15.11.2021. aastal sõlmisid EAS ja Sihtasutus
Kredex ühinemislepingu. Ühinemislepingu tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (edaspidi EIS), mis on EASi õigusjärglane. EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse.
Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 a korraldusega nr 34 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EAS ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM.
Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015 a käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine
perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus perioodiks 2014–2020
(edaspidi TPK). TPK punkt 7 järgi võtab rakendusasutus MKM endale rakendusüksuse EAS
funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja, et tagada
rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016 a käskkirjaga nr 225 „Loa
andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse
funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel.
1.2. EIS informeeris 22.02.2022 a MKMi projekti tegevuse käigus 2021. aasta jooksul EASi poolt
teenitud tuludest. Toetusskeemi punkti 2.2.2 järgi on projekti üheks tegevuseks rahvusvahelistel
messidel ühisstendide korraldamine. Asjast huvitatud ettevõtjad saavad ühisstendil osaleda oma
väljapanekuga ning peavad selle eest tasuma EASile osalustasu. 2021. aastal oli selliseid tasusid
kokku 149 985 eurot.
1.3. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega.
Sama punkti järgi koosneb projekti elluviimise kogukulu eelarve 14 100 000 eurot 100% ulatuses
2
abikõlblikest kuludest.
2. MKM seisukoht
2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 a määruse nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (edaspidi ühissätete määrus) artikkel 61 lõige 1 määratleb
puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest
tasumisel tehtavatest otsemaksetest. Näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult
makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest
on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse
asenduskulud.
2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 ja artikli 65 lõike 8
tähenduses abikõlblikest kuludest maha arvamisele kuuluvat puhastulu.
2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel
teenitud puhastulu maha arvata välja makstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud
ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulud on teenitud abikõlblikkuse
perioodil.
2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti
elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi.
2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.2 toodud tulud on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse
eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud
kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest.
Punktis 1.2 toodud tulud on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud
kulud enne puhastulu mahaarvamist ületavad 100 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5
lõige 6.
2.6. MKM on eespool toodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest
maha teenitud puhastulu.
2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend
programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad
juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu
puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud.
STS2014_2020is ja ühendmääruses ei ole puhastulu mõistet defineeritud.
2.8. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi rahastatakse projekti tegevusi 100% ulatuses
struktuuritoetusest. EAS ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. See tähendab, et võttes
arvesse juhendi punkti 8, ei teki EASil ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida
tuleb maha arvestada teenitud tulust.
Seega on kogu EAS teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes, mis
kuulub STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel abikõlbulikest
kuludest maha-arvamisele.
2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM EISil esitada käskkirjale vastuväited.
EIS ei esitanud vastuväiteid otsuse põhjenduste ega ka tagasinõude suuruse osas.
2.10. EIS on EASi õigusjärglane ning seetõttu on EIS kohustatud täitma toetusskeemi ning
3
STS2014_2020 ja selle alamaktidega EASile pandud kohustusi,
3. Otsus
3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7, §
46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6:
3.1.1. peab EIS tagastama välja makstud toetuse summas 149 985,00 eurot
Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks
2550077303;
3.1.2. peab EIS tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise
otsuse kättesaamise päevast arvates;
3.1.3. peab EIS vähendama programmi eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 149 985,00
euro võrra.
STS2014_2020 § 48 lõike 3 järgi võib EIS toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada
EISi poolt välja maksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada
maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra. Tasaarveldamise
tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates.
3.2 Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide
MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib
käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras ja tähtaegadel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister