Rahandusministeerium
[email protected]
01.04.2022 nr 2-1/2022/2405
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„E-veoselehe toetuse taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „E-veoselehe toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume
kooskõlastust või arvamust hiljemalt 7 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Transpordiamet
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Maarja Mänd
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
625 6318
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
21.03.2022
MÄÄRUS
01.04.2022 nr 2-1/2022/2405
E-veoselehe teenusearenduse toetamise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste-
ja vastupidavuskavas sisalduva investeeringu „E-veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse „E-
veoselehe andmevahetusteenuse loomine“ elluviimiseks.
(2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese
tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ning toetuse andmisel lähtutakse
järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8, edaspidi VTA määrus), mõistes ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on tootearenduseks antav abi
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 mõistes või väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 mõistes ning sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega
abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning
sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5
2
kehtestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate
äriprotsesside digitaliseerimise kaudu.
(2) Toetuse andmisega panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on elektrooniline
kaubaveoteabe andmevahetusplatvorm, mis toimib vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruses (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33–48)
(edaspidi eFTI määrus) sätestatud nõuetekohase e-veoselehe andmevahetusteenusena.
(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on digitaliseeritud teenuste arv.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) e-toetuse keskkond on Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“ 5¹. peatükis nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkond;
2) e-veoseleht on digitaliseeritud veoseleht, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele;
3) e-veoselehe platvorm on eFTI keskkond eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses;
4) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
5) omafinantseering on lõppsaaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei
hüvitata;
6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
7) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 4. Vahendusasutus
Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).
§ 5. Vaide esitamine
(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada
vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.
(2) Vaide lahendab vahendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus-
ja väljundnäitaja saavutamisse.
3
(2) Toetatavad tegevused on:
1) tegevuste planeerimiseks vajalik eelkaardistus;
2) e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomine ja arendamine;
3) tegevuse tulemuste turundamine.
§ 7. Toetatavad kulud
(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks
taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega.
(2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatavad:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ja tasult
makstavad riiklikud maksud ja maksed;
3) turutingimustel ostetud teenuste kulud.
(3) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatavad:
1) lõikes 2 punktides 1–3 nimetatud kulu;
2) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud;
3) üksnes projekti jaoks kasutatud ostetud nõustamisteenuste kulud.
(4) Kui toetust taotletakse tootearenduseks üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, peavad
kulud vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikes 3 sätestatule.
(5) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes
1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast
vajalikud.
(6) Määruse raames ei toetata järgmiseid kulusid:
1) kinnisasja soetamise kulud;
2) pangagarantii;
3) finants- ja pangakulud;
4) riigilõiv;
5) kindlustusmaksed;
6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
7) käibemaks, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja
vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja
vastupidavuskava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;
8) puhkusetasud;
9) VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevustega seotud kulud ja üldise
grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevustega seotud, sealhulgas
reklaampinna tasu välisriikides;
10) sularahas tasutud kulud;
11) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses
4
sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2024. a.
(3) Kui toetust taotletakse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks, algab projekti
abikõlblikkuse periood mitte varem kui kolm kuud enne taotluse esitamisest või arvates taotluses
märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.
(4) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga
seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist
vahendusasutusele.
(5) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 15 kuud.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja
lõppsaajale lõppmakse tegemist.
(7) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda
vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et
saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse ellu
hiljemalt 30. juunil 2024. a.
§ 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(3) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal
suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja
väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest.
(4) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja
esitama taotluses sellekohase teabe.
(6) Üks isik võib saada määruse alusel toetust üks kord.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle projekt on suunatud maanteetranspordi või
veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetusteenuse pakkumisele.
(2) Taotleja peab vastama lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule
järgmistele nõuetele:
1) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses
sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning majandusaasta aruannete esitamise
kohustuse;
5
2) taotlejale määruse alusel taotletav vähese tähtsusega abi koos määruses nimetamata Euroopa
Komisjoni vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot,
maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000
eurot;
3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse
alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
4) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise
grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus;
2) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja
lühikirjeldus;
3) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
4) projekti läbiviimise koht;
5) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
6) projekti eelarve;
7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
8) teave, et läbitud on eelnõustamine;
9) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
10) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa
avalikustatakse.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:
1) eelkaardistus, mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, arenguvajaduste kirjeldust ja
võimalikke lahendusstsenaariume;
2) projektiplaan, mis hõlmab projekti läbiviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos
ajakavaga, kirjeldust loodava platvormi võimekuse kohta liidestada transporditeenuse pakkujate
infosüsteeme ning vastavusest eFTI määruses sätestatud platvormi nõuetele, projekti eelarvet koos
kulude ja nende põhjendustega, selgitust projekti finantseeringu kohta, finantsprognoosi projekti
perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal, riskianalüüsi ning arendatava teenuse
turundusplaani;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) taotleja ja partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja
kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud ning taotluse
esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
5) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
6) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil,
kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad.
6
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse vooruliselt e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku
digiallkirjaga. Taotlus esitatakse vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.
(2) Taotlusvooru rahaline eelarve kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30
kalendripäeva.
(4) Vahendusasutus kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi
ministeerium) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusvooru avamise tingimused.
(5) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus
jäetakse menetlusse võtmata.
(6) Taotleja peab enne taotluse esitamist läbima vahendusasutuse eelnõustamise, mille käigus
arutatakse eelkaardistust ja projektiplaani ning antakse soovitusi.
(7) Eelnõustamisel esitab taotleja vahendusasutusele teabe planeeritava eelkaardistuse ja
projektiplaani kohta.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist.
(4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet andnud või
puudusi kõrvaldanud.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 10 esitatud nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab §-s 11 esitatud nõuetele.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul
kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud;
2) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;
7
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 16 kohaselt hindamata.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis
kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel.
(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
(3) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
§ 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord
(1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) hindamiskriteerium üks – projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi, väljund- ja
tulemusnäitaja saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise
eesmärkide ja näitajate saavutamisele – osakaal koondhindest 50 protsenti;
2) hindamiskriteerium kaks – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames
hinnatakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, jätkusuutlikus, organisatsioonilised ja tehnilised
eeldused ning riskide juhtimise oskus – osakaal koondhindest 20 protsenti;
3) hindamiskriteerium kolm – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, mille raames
hinnatakse projekti realistlikkust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt
kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste saavutamiseks – osakaal koondhindest 30 protsenti.
(2) Projekte hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal null kuni neli,
millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud
hinnete kaalutud keskmisest, arvestades hindamiskriteeriumide alusel antud hindeid.
(3) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus
kooskõlastatult ministeeriumiga ja mis avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt
taotlusvooru avamise ajaks.
(4) Vahendusasutus reastab taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis
saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse
koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha lõike 4 punktis 1 nimetatud
hindamiskriteeriumis kõrgema hinde saanud taotlus. Kui ka lõike 4 punktis 1 nimetatud
hindamiskriteeriumi hinne on sama, saab pingereas kõrgema koha lõike 4 punktis 3 nimetatud
hindamiskriteeriumis kõrgema hinde saanud taotlus.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse
rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab
järgmistele tingimustele:
1) on määruse § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks
vähemalt 2,5;
8
2) ei ole üheski määruse § 16 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui
2,0;
3) mille rahastamise summa ei ületa § 16 lõike 4 kohaselt moodustatud pingerea alusel
taotlusvooru eelarvet.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;
5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa
Komisjoni määrustele;
7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;
8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise tingimused;
13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise alused;
14) lõppsaaja kohustused;
15) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
16) vajadusel muud tingimused projekti edukaks elluviimiseks.
§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 10 ja 11 nimetatud nõuetele;
2) hindamistulemuste põhjal ei ületata § 17 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud lävendit või ei
vastata sellele;
3) taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
4) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
5) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud kõrvaltingimuse seadmisega;
6) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
7) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
8) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada
või ei saa taotlust rahuldada.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
6) muu vajalik teave.
(3) Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud § 6 lõike 2 punktis 1
sätestatud tegevusega seotud kulusid.
9
§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru
rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba
jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise
ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud
toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise
rahuldamise ettepanekuga.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on
kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel
vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
(6) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud
toetuse saaja esitatud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui
vahendusasutusel on võimalik tuvastada teavet avalikust infosüsteemist, registrist või
andmeallikast.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja
esindusõigusliku isiku e-toetuse keskkonnas esitatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise
otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.
(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.
(3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega võib lõppsaaja teha projektis
lõikes 2 nimetamata muudatusi, olles muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud.
(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
seab kahtluse alla §-s 2 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust
saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates.
10
(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei täideta;
4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõpp saajal ei ole
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
§ 21. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–-28 sätestatud viisil.
5. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel.
(2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.
(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande koos kuludokumentidega 45 päeva jooksul projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.
(4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel kuni 31. detsembrini
2026. a.
(5) Lõpparuandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule
vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad,
põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.
(6) Lõppsaaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruanded vahendusasutuse vormil e-toetuse
keskkonna kaudu.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas koos vahe- või lõpparuandega.
(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava
määruse § 9 lõike 3 punktile 1.
(3) Kuludokumendi toetuse arvelt kaetav summa peab olema vähemalt 50 eurot.
(4) Toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude
11
tasumine;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava
dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele;
3) vahe- või lõpparuande kinnitamine vahendusasutuse poolt.
(5) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest arvates.
(6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.
(7) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel.
(8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile;
3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
ettenähtud tähtajaks elluviimine on ohustatud;
4) lõppsaaja rikub määruses või taaste- ja vastupidavuskava määruses ja selle alusel antud
õigusaktides sätestatud tingimusi.
(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude toetatavuse kontrollimist ja
tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(10) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust
lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra.
§ 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku
või osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse taaste- ja vastupidavuskava
määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel.
(2) Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10
sätestatust.
6. peatükk
Lõppsaaja ning vahendusasutuse kohustused
§ 25. Lõppsaaja kohustused
Lõppsaaja kohustub:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta,
samuti, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt
12
eristatavad;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
kajastatud summaga;
8) võimaldama vahendusasutusel, Riigi Tugiteenuste Keskusel koordineeriva asutusena ja taaste-
ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse
ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, ning tehtud tööde
osas, sealhulgas võimaldama juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta
omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie
tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve
kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;
11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest viidates kõnes või
tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning
kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa
Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ järgides taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 12 teavitusele sätestatud nõudeid;
12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale
kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;
13) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul projekti lõppemisest
arvates;
14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste
üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest
vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
15) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja
kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse
lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
16) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure
tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;
17) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud
nõudeid;
18) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on
ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat
hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui
sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase
põhjenduse;
19) tagama projekti raames väljaarendatud platvormi vastavuse eFTI määruse nõuetele kolme
aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.
§ 26. Vahendusasutuse kohustused
Vahendusasutus on kohustatud lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule:
1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
2) kontrollima projekti elluviimist;
3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajadusel esitama nendest ülevaate
ministeeriumile;
5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle ministeeriumile;
13
6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;
8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise
otsusest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
21.03.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „E-veoselehe toetamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse
nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“
§ 8 lõike 1 alusel.
Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu
eesmärke. Määrusega reguleeritakse taaste- ja vastupidavuskava kohase komponendi „Ettevõtete
digipööre“ reformi „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-veoselehe
teenuse arendamine“ tegevuse e-veoselehe andmevahetusteenuse loomine toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi ja korda.
Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi saavate
ettevõtete arv ning toetatud mikro, väikese, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate arv.
Tabel 1 Taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajad
Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmissagedus
Abi saavate ettevõtete arv (kokku) ettevõte SFOS Üks kord aastas
Toetatud mikro, väikese, keskmise ja ettevõte SFOS Üks kord aastas
suure suurusega ettevõtjate arv
E-veoselehe toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti
3.24 elluviimisega.
Määrus panustab Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide elluviimisse.
Kavandatav e-veoselehtede teenuse arendamine on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna,
täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomise võtmetegevus,
millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust soodustades reaalajamajanduse arengut ja
rakendamist.
Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud
reaalajamajanduse visioon 2020–2027 sätestatud eesmärkide täitmisse.
Eelnõu on suunatud ettevõtluskeskkonna arengu toetamisele, mistõttu on selle kehtestamine
peaministri 27.01.2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja
ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 1 kohaselt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri pädevuses.
E-veoselehe teenusearenduse tulemusel soovitakse toetada digipööret transpordi- ja
logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Kavandatavate arenduste
tulemusel väheneb ettevõtjate (transpordi- ja logistikaettevõtted) halduskoormus, toimub kulude
kokkuhoid, andmekvaliteedi ja statistika usaldusväärsuse kasv, sh saab võimalikuks e-CMRi (ehk
e-veoselehe) andmete indekseerimine kontrollasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet,
Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne.) ning on võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt
kontrollida läbi territooriumi sõitvate veokite vajalikke andmeid masinloetaval kujul. Lisaks
toimub oluline aja kokkuhoid kontroll- ja järelevalve tegevuste läbiviimisel. E-veoselehe
2
teenusearendus viiakse ellu kahe tegevusena:
1) e-CMR andmevahetusteenuse (ehk e-veoselehe andmevahetusteenuse) loomine vastavalt eFTI
regulatsioonile: e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise tulemusel vahetab e-veoselehe
teenusepakkuja/kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid erinevate osapooltega
maanteetranspordis;
2) transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine e-veoselehe andmevahetusteenusega: e-
veoselehe andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal loodud võimekus vahetada e-
veoselehe andmeid masinloetaval kujul erinevate osapooltega kokkulepitud standardi alusel.
Käesolev määrus reguleerib esimese tegevuse elluviimist.
Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse taotlusvooride
raames. Meetme eelarve on 1,0 milj eurot. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.
Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise
menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse lõppsaaja saaja kohustused ning ministeeriumi ja
vahendusasutuse õigused ja kohustused.
1.1.Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-
ja tarbimiskeskkonna osakonna projektijuht Maarja Mänd (tel 625 6318; e-post
[email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Ettevõtlus- ja Innovatsiooni
Sihtasutuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajandus valdkonnajuht Sirli Heinsoo ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna
peaspetsialist Eva Killar. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakond, välisvahendite õiguse
ekspert Gerly Lootus (e-post:
[email protected], telefon: 639 7652), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigus- ja hankeüksuse jurist
Terje Kleemann (e-post:
[email protected], telefon: 627 9340).
1.2. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste-
ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) rakendamisega ning Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse (EL) 2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise kaubaveoteabe kohta.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
3. Nõuded taotlejale ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
6. Lõppsaaja ning vahendusasutuse kohustused
1. Peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise eesmärk,
oodatav tulemus ja väljund, määruses kasutatavaid terminid, selgitatakse meetme rakendamist,
määratletakse vahendusasutus ning reguleeritakse vaide esitamist.
Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamissala, mille kohaselt määrusega reguleeritakse Euroopa
3
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase
komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine
ettevõtetes“ investeeringu 3 „E-veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse e-veoselehe
andmevahetusteenuse loomine elluviimist.
E-veoselehtede arendus kuulub reaalajamajanduse valdkonda, kus e-veoselehtede kasutuselevõtt
on üks olulistest valdkondadest (vt Joonis 1).
Joonis 1
Reaalajamajandust mõistetakse digitaalse ökosüsteemina, kus tehingud mitmesuguste
majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate
ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel ning
tulemuseks on kiirem teabevahetus ja teabe parem juurdepääsetavus, mis peaks vähendama
protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama
organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama
otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid
uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten
Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna
Tehnikaülikool). Jõesaare (Jõesaar 2020) järgi sisaldab reaalajamajandus muuhulgas
masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-
saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba
ettevõtluskeskkonnani, kus positiivne mõju avaldub nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.
E-veoseleht (Hurt, U., Mering, H., Ševtšenko, E., Lusti, L., Kirs, C., Nurk, L. 2021 „Analüüs e-
veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks) on digitaliseeritud
veoseleht, siseriiklik ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja platvormi abil koostatav
andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. See võib rakenduda nii
siseriiklike kui rahvusvaheliste veoselehtede ning veokirjade kohta.
E-veoselehtede teenusearendus puudutab otseselt transpordisektorit. Vaatamata tehnoloogia
4
kiirele arengule esineb Eesti transpordisektoris võrreldes teiste majandusharudega teatud
mahajäämus ja see on kujunenud majanduse arengut pidurdavaks. Ligikaudu 99% Euroopa Liidu
territooriumil toimuvatest piiriülestest vedudest on endiselt seotud paberdokumentidega,
vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik märkimisväärselt suurendada
vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale toimimisele. Andmete paljusus ja
nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete standardite puudumise ja vähese kasutusega on loonud
olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut. Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on
mitmeid põhjuseid - näiteks killustatud IT-keskkond, mida iseloomustavad arvukad
koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud veoteabe ja -dokumentide
elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste
vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste juurutamine on
ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtted digilahendustele üle läinud.
Varasemalt on antud sektori digitaliseerimise edendamiseks tehtud ka esimesi arengusamme.
Näiteks riigi innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia arendati välja kaubavedude digitaalse
platvormi LogiXDigi kontseptsioon ja esimene prototüüp, mis ühendab tulevikus Eesti e-CMR
teenusepakkujaid. Innovatsiooniprogrammi jätkutegevusena loodi eraettevõttena Digilogistika
Keskus OÜ, mille fookuseks on Eesti teenusepakkujate ühendamine ja perspektiiviks
multimodaalsete vedude haldamine läbi keskse andmevahetuskihi. 2020. aastal viidi läbi
rahvusvaheline projekt DIGINNO-Proto, mida rahastati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt.
Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest
andmevahetust eCMR andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja
eCMR teenusepakkujate vahel. Prototüüp võimaldab e-CMR ja muude veoselehtede kontrollimist
distantsilt (k.a piiri- ja maanteekaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul, kui
esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole digitaalselt kontrolliks kättesaadavad või
peegeldavad need riske. eCMR prototüübi funktsionaalsust arendati edasi ja testiti
maanteevedudel ka aastal 2021 DINNOCAP projekti raames, mida rahastas INTERREG Baltic
Sea Region.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2020. a vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise
kaubaveo teabe kohta (eFTI) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult
koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise kohta
ELis. eFTI kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-ja
Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente.
Digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine, kus paberkandjal veodokumendid
asendatakse digitaalsete andmevahetusteenustega on olulise tähtsusega kogu valdkonna arengut
silmas pidades.
E-veoselehtede arendusest võidab nii erasektor kui ka avalik sektor. E-veoseleht on olulisel kohal
nii ajasäästmises kui ka suurema läbipaistvuse saavutamiseks. Teenusearenduse tulemusena on
võimalik andmeid kontrollida reaalajas ning see vähendab ressursside liigset kasutamist ja ajakulu
– probleeme on võimalik lahendada enneaegselt.
Eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel
lähtutakse ning lõikes 3 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.
Määrusega antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), edaspidi grupierandi määrus või vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) edaspidi VTA määrus alusel antav abi.
5
Tabel 2 Toetatavad tegevused ja riigiabi
Tegevus Võimalik abi liik Kulud
Tegevuste töötasu ja sellega seotud seadusest
planeerimiseks VTA määrus, vähese tulenevad maksud ja maksed,
vajalik eelkaardistus tähtsusega abi võlaõigusliku lepingu alusel makstav
tasu, mida maksustatakse sarnaselt
töötasuga ning tasult makstavad
riiklikud maksud
turutingimustel ostetud teenuste kulud
E-veoselehe Grupierandi määrus, töötasu ja sellega seotud seadusest
platvormi ja artikkel 25 tulenevad maksud ja maksed,
andmevahetusteenuse võlaõigusliku lepingu alusel makstav
loomine ja VTA määrus, vähese tasu, mida maksustatakse sarnaselt
arendamine tähtsusega abi töötasuga ning tasult makstavad
riiklikud maksud
turutingimustel ostetud teenuste kulud
litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud
Grupierandi määrus, üksnes projekti jaoks ostetud
artikkel 18 nõustamisteenuste kulud
VTA määrus, vähese
tähtsusega abi
Tegevuste tulemuste VTA määrus, vähese töötasu ja sellega seotud seadusest
turundamine tähtsusega abi tulenevad maksud ja maksed
võlaõigusliku lepingu alusel makstav
tasu, mida maksustatakse sarnaselt
töötasuga ning tasult makstavad
riiklikud maksud
turutingimustel ostetud teenuste kulud
Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.
Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021 – 2024 kohaselt on
logistikasektor oluline teenuste eksportija ning ühtlasi oluline lüli Eesti tööstusele ja eksportivatele
ettevõtetele kaupade viimisel maailmaturule. Logistikasektori osakaal SKT-st on erinevatel
hinnangutel kuni 18 protsenti (sõltuvalt sellest, millised seonduvad tegevused sektorisse
hõlmatakse). Eestis on üle 3000 transpordiettevõtte ning kokku ligi 6000 logistikaettevõtet, mis
kokku annavad tööd umbes 10% riigi töötavast elanikkonnast. Transpordiinfo digitaliseerimisest
saadav kasu jaotub ühtlaselt SKP majandusharude vahel ja kuigi suurim otsene mõju on
loomulikult transpordisektorile, on logistika efektiivsusest otseselt sõltuvad tööstus- ja
kaubandusettevõtted. Riigi ja avalike teenuste seisukohast saab mõju hinnata efektiivsema
töökorralduse, bürokraatia ja varimajanduse osakaalu vähenemise kaudu, mis tuleneb peamiselt
veoprotsessi läbipaistvusest ja andmepõhise kontrolli võimalustest. Euroopa Komisjoni poolt
tellitud uuringu kohaselt kasvab kaubavedu ELis praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi
poliitikate kohaselt aastaks 2050 praegusega võrreldes 51%. Eesti on selle trendi osa. Lisaks
majanduslikule mõjule kaasneb transpordi digitaliseerimisega keskkonnamõju vähenemine, mis
6
aitab saavutada Pariisi kliimamuutuste lepingus ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud
eesmärke, tagades seejuures ootuspärase (kaupade) liikuvuse.
Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine väikeste- ja
keskmiste ettevõtete osas säästa aastas kuni 60% halduskuludest. Riigi poolt vaadates on suurim
kasu loomulikult koordineeritud tegevus ühtse andmestiku alusel, mis võimaldab pädevate
asutuste järelevalvet efektiivsemalt teostada, omada sündmuspõhist statistilist andmestikku
kaupade liikuvuse osas, suurendada liiklusohutust ja paindlikkust teekasutustasude ja muude
maksude kogumisel, erilubade ning sertifikaatide väljastamisel. Riikidevaheline koostöö aitab
ühtlustada kohalikku seadusandlust ja soodustab digitaalse ühisturu loomist. Arvestatavalt suur on
ka keskkonnamõju vähenemine (Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart
2021-2024). Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine ja veoprotsessi osapooltele ning
kontrollijatele nähtavaks tegemine annab pandeemiate tingimustes võimaluse muuta
maanteetransport kontaktivabaks, kus kontrolli teostamine ja info vahetamine veose
dokumentatsiooni kohta ei vaja auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti (Eesti
Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021-2024).
Dokumentide ja andmevahetuse digitaliseerimisel on toonud suure muudatuse kaasa Euroopa
Komisjoni poolt 2020. a augustis vastu võetud elektroonilise kaubaveo informatsiooni (eFTI)
määrus, mis hakkab kohustama EL liikmesriike aktsepteerima kaubaveo dokumente digitaalsel
kujul. eFTI nõuetekohase platvormi ja andmevahetusteenuse välja töötamine, mis on käesoleva
eelnõu fookuses, on olulise mõjuga kogu transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimise
protsessis.
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada digipööret transpordi- ja
logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Fookusesse on võetud
transpordisektor ja selle digitaliseerimine.
Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab väljundnäitaja.
Tabel 3 Väljundnäitaja
Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg
Elektrooniline kaubaveoteabe tk projekti lõpparuanne pärast projekti lõppu
andmevahetusplatvorm
Määruse kohaselt on väljundnäitajaks elektrooniline kaubaveoteabe andmevahetusplatvorm (ehk
andmevahetuskeskkond), mis toimib vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL)
2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise kaubaveoteabe kohta (edaspidi eFTI määrus) sätestatud
nõuetekohase e-veoselehe andmevahetusteenusena.
Lõppsaaja kohustus on tagada projekti raames väljaarendatud andmevahetusplatvormi vastavus
eFTI määruse nõuetele 3 aasta jooksul projekti lõppemisest arvestades. Antud nõue on sätestatud
käesoleva määruse paragrahvi 21 punktis 19.
Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse ning selleks
on digitaliseeritud teenuste arv.
Tabel 4 Tulemusnäitaja
Tulemusnäitaja Ühik Andmeallikas Mõõtmise aeg
7
Digitaliseeritud tk projekti lõpparuanne pärast projekti lõppu
teenuste arv
Iga projekti elluviimise tulemusel töötatakse välja vähemalt üks lõppsaaja poolt osutatav teenus,
milleks on eFTI määruses sätestatud nõuete kohaselt toimiv andmevahetusteenus.
Eelnõu § 3 toob välja eelnõus kasutatavad terminid.
Oluline mõiste käesoleva määruse rakendamise raames on eFTI, mis on elektrooniline kaubaveo
informatsioon (Electronic Freight Transport Information), eFTI määruse (2020/1056) art 3
kohaselt on „eFTI“ ehk „elektrooniline kaubaveoteave“ — andmeelementide kogum, mida
töödeldakse elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste
ettevõtjate vahel või asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel, kusjuures
„andmeelement“ — väikseim teabeühik, millel on kordumatu määratlus ning
täpsed tehnilised näitajad, nagu vorm, pikkus ja märkide tüüp;
„töötlemine“ — eFTI-ga tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest,
kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine,
korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine või muutmine,
väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine
või eFTI muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine,
piirangute seadmine, kustutamine või hävitamine;
„õigusnormidega ette nähtud teave“ — teave, mis esitatakse kas dokumendina või
muul kujul ning mis on seotud kaubaveoga liidu territooriumil, sealhulgas
transiitveod, ning mille asjaomane ettevõtja peab tegema kättesaadavaks
kooskõlas artikli 2 lõikes 1 osutatud sätetega, et tõendada neid õigusnorme
sätestavate õigusaktide asjaomaste nõuete täitmist;
„asjaomane ettevõtja“ — transpordi- või logistikaettevõtja või muu füüsiline või
juriidiline isik, kes vastutab õigusnormidega ette nähtud teabe kättesaadavaks
tegemise eest pädevatele asutustele kooskõlas asjaomaste õigusnormidest
tulenevate teavitamisnõuetega;
„pädev asutus“ — ametiasutus, amet või muu organ, kes on pädev täitma
ülesandeid artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide alusel ja kellel on vaja
juurdepääsu õigusnormidega ette nähtud teabele, näiteks kontrollimiseks,
jõustamiseks, kinnitamiseks või nõuete täitmise jälgimiseks liikmesriigi
territooriumil;
„õigusnormidest tulenev teavitamisnõue“ — nõue esitada õigusnormidega ette
nähtud teavet.
e- veoselehe platvormi all mõistetakse eFTI keskkonda, mis on eFTI määruse (2020/1056) art 3
kohaselt (ingl eFTI platform) — info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus,
mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks.
Eelnõu § 3 on selgitatud ka väikeettevõtja, suurettevõtja ning keskmise suuruse ettevõtja mõisteid,
mis on olulised näiteks riigiabi analüüsi kontekstis.
Eelnõu § 4 lõike kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru
avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve teostamine
toetuse kasutamise üle jms.
Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada
vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab vahendusasutus.
8
2. Peatükk.
Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse
projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne
summa, osakaal ja tingimused.
Eelnõu § 6 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille
elluviimine panustab § 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse eFTI
määruses sätestatud nõuetele vastava e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise kaudu. Sobilik
projekt peab panustama nii eesmärgi, tulemus-, kui ka väljundnäitaja saavutamisse.
Eelnõu § 6 lõige 2 toob välja toetatavad tegevused, milleks on tegevuste planeerimiseks vajalik
eelkaardistus, e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomine ning tegevuste tulemuste
turundamine.
Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt toetatakse tegevuste planeerimiseks vajaliku eelkaardistust.
Eelkaardistus hõlmab projektiks olemasoleva olukorra kirjeldamist, analüüsides ettevõtja
digisüsteemi. Selle eesmärk on kaardistada e-veoselehe teenuse protsess ja veoettevõtte
tegevusprotsess e-veoselehe elutsükli kontekstis, et hinnata võimalusi, kuidas saavutada paremat
tegevus- ja kuluefektiivsust läbi e-veoselehele üleminekuga seotud infotehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõtu. Tegevus võimaldab struktureerida, millised tegevused peaks ettevõte üle vaatama
ja millised sisemised strukturaalsed muudatused tuleks võimalikult suure digitaliseerituse
saavutamiseks läbi viia. Tegevuse üheks lähtekohaks on, et e-veoselehe teenuse arendusel peab
teenusepakkuja arvestama juurdepääsupunktide ja rahvusvaheliste e-veoselehe
(andmevahetusteenuste (CAP/NAP/indeksregister, CAPi all mõistetakse „ühist
juurdepääsupunkti“ (ingl k Common Access Point), NAPi all mõistetakse „riiklikku
juurdepääsupunkti“ (ingl k National Access Point) vms) kaudu pädevate riigiasutuste ja teiste
Euroopa Liidu riikide pädevate asutuste info vahetamise kohustusega.
Eelkaardistuse teostamiseks tuleb esmalt hinnata ettevõttel olemasolevaid protsesse ja nende
digitaliseerituse taset. See aitab ettevõttel mõista, millised parenduskohad on võimalikud ning
annab juhised vajaminevate lahenduste otsimiseks. Eelkaardistuse koostamisega antakse hinnang
digitaliseerimise mõjule, eesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele
ja ajakavale. Eelkaardistus peab sisaldama ülevaadet e-veoselehega seotud protsessidest, nende
digitaliseerimise väljavaatest ning kasutatavatest, arendatavatest ja kasutusele võetavatest välistest
liidestustest. Välja peavad olema toodud nende kitsaskohad ning milliseid protsessi või tarneahela
kitsaskohti saab lahendada tarkvara ning digitaalsete tehnoloogiate abil. Lisatud peab olema
lahenduste seos e-veoselehe elutsükli protsessidega, teostatavate tööde mõju teostatavate
tegevuste ja toimingute efektiivsusele, maksumus, tasuvusaeg (prognoos) ja mõju ettevõtte
majandustulemustele. Vähemalt ühe digitaalse tehnoloogia rakendusel põhineva lahenduse osas
peab olema välja toodud selle arenduse lähteülesanne, kui arendusi on mitu, siis mitu.
Eelkaardistus on kohustuslik läbi viia enne e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse
tegevuste tegemist ning sellekohane info tuleb esitada käesoleva määruse § 11 lõike 2 punkti 1
kohaselt taotluse esitamisel.
Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt toetatakse e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse
loomist ja arendamist. Arenduste väljatöötamise tulemusena peavad olema eFTI keskkonnale (ehk
platvormile) ja eFTI teenuseosutajale esitatavad nõuded vastama eFTI määruses sätestatud
nõuetele. Ministeeriumi tellimisel valmib eFTI nõuete täpsustav analüüs, mis on abiks tegevuste
elluviimisel.
Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 2 toetatakse näiteks (loetelu ei ole lõplik) eFTI nõuetele vastava toote-
ja/või teenusearendust (nt liideste loomine; identifitseerimise võimaluste ja/või dokumentide ja
9
sündmuste allkirjastamise laiendamine; veebiteenuste kohandamine), andmestandardi
kasutuselevõtt; liidestust juurdepääsupunktiga (riikliku (NAP) või muu sama rolli täitva punktiga
(CAP) pädevatele asutustele andmete päringuks või andmetele juurdepääsu tagamiseks; liidestust
avalike registritega avalike e-teenuste kasutamiseks; liidestust asjaomaste EDI, ERP- ja TMS-
tarkvaradega andmete sisselugemiseks ja tagastamiseks; liidestust autentimisteenustega; liidestust
allkirjastamisteenustega; liidestust majandus- ja raamatupidamistarkvaradega; liidestust e-arve
keskkondadega ja -teenustega; teenuse kasutusele võtmist ja juurutamist (teenuse valideerimine ja
live-minek ehk lasnsseerimine); kasutusjuhendite, API kirjelduste väljatöötamist;
kasutuselevõtmise dokumentatsiooni loomist jms.
Eelnõu § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt toetatakse tegevuste tulemuste turundamist. Toetatakse
vastavate turundustegevuste läbiviimist, et tõsta teadlikkust e-veoselehe laialdaseks
kasutuselevõtuks ning saada võimalikult palju liitujaid väljaarendatud e-veoselehe
andmevahetusplatvormiga.
Eelnõu § 7 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt on
üldpõhimõttena abikõlblikud kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud
vastama käesoleva määruse tingimustele.
Eelnõu § 7 lõige 2 käsitleb eelkaardistuse koostamisega seotud kulusid ning selle sätte kohaselt on
abikõlblikud eelkaardistuse koostamisega seotud töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
maksud ja maksed; võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt
töötasuga ja tasult makstavad riiklikud maksud ning maksed; turutingimustel ostetud teenuste
kulud.
Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse loomise toetatavad
kulusid. Toetatavad on:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult
makstavad riiklikud maksud ja maksed;
3) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
4) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud;
5) üksnes projekti jaoks kasutatud ostetud nõustamisteenuste kulud.
Eelnõu § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud nõustamisteenuste kulude all on mõeldud nõustamisteenuse
kulusid, mis ei mahu teenuse arendamise tegevuse alla ehk üldise grupierandi määruse artikli 25
alla, kuid mis samaaegselt kaasneb teenuse arendamisega, näiteks standardi kasutuselevõtu
analüüs. Neid toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 18 raames.
Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt on tegevuste turundamiseks toetatavad Eestis tehtavate tegevuste
kulud. Toetatavad on töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed,
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult
makstavad riiklikud maksud ning turutingimustel välisallikast ostetud teenuste kulud.
Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab mittetoetatavad kulud, näiteks ei ole toetatavad kinnisasja soetamise
kulud, kuna need ei ole otseselt vajalikud e-veoselehe platvormi ja andmevahetusteenuse
arendamiseks. Samamoodi ei ole toetatavad VTA määruses sätestatud nõuete kohaselt artikli 1
lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas
reklaampinna tasu välisriikides. Lisaks tuleb silmas pidada, et toetatavad ei ole muud kulud, mis
ei ole seotud projekti toetatavate tegevustega - taotluse esitamisel käesoleva määruse § 11 lõike 2
10
punkti 2 kohaselt esitatava projektiplaani raames tuleb esitada muuhulgas projekti eelarve koos
põhjendustega ning taotluse esitamisel hinnatakse eelpool nimetatut.
Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut ning lõike 1 kohaselt on
abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2024. a. Nimetatud nõue
on sätestatud selleks, et meetme eesmärk saaks õigeaegselt saavutatud ning oleks võimalik
alustada taaste- ja vastupidavusrahastust e-veoselehe arenduseks kavandatud järgmise tegevusega,
milleks on transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine e-veoselehe andmevahetusteenusega.
Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt kui toetust taotletakse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks ehk
eelkaardistuseks, algab projekti abikõlblikkuse periood mitte varem kui kolm kuud enne taotluse
esitamisest või arvates taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast
kuupäevast. Sätestatud tingimuste kohaselt võib projekti abikõlblikkuse periood alata kuni kolm
kuud varem, taotluse esitamisest arvates. Seega on taotlejal võimalik taotleda toetust kuni kolm
kuud varasemate kulude hüvitamiseks. Samaaegselt tuleb arvestada, et kui taotlust ei rahuldata,
siis vastavalt § 18 lõige 3 taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud
§ 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevusega seotud kulusid.
Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni 15 kuud. Kui tekib
põhjendatud vajadus, siis eelnõu § 8 lõike 7 kohaselt on võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab jätkuvalt
olema kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 30. juuniks
2024. aastal, et tagada Taaste- ja vastupidavusrahastu kavas kavandatud tegevuste tähtaegse
elluviimise.
Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimaalse summa, maksimaalse osakaalu ja tingimused.
Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 200 000 eurot.
Eelnõu § 9 lõige 2 määratleb toetuse maksimaalse määra abikõlblikest kuludest, milleks on 50
protsenti projekti abikõlblikest kuludest ning eelnõu § 9 lõige 3 viitab põhimõttele, et toetuse
määra arvutamisel arvestatakse riigiabi andmisele sätestatud nõuded. Taotluse menetlemisel
tehakse projektile riigiabi analüüs võimaliku toetussumma määratlemiseks.
Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel.
Eelnõu § 9 lõike 6 kohaselt võib üks äriühing või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritud eraõiguslik juriidiline isik saada määruse alusel toetust ainult ühekordselt, sest nii
jõuab toetus võimalikult laia ringi ettevõtjateni.
3. Peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele
Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ning taotlusele.
Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle projekt on suunatud
maanteetranspordi või veoteenuse dokumendi koostamise või andmevahetusteenuse pakkumisele.
11
Arvesse võttes projekti tegevuste mahtu, nõutavat omafinantseeringu mahtu ja tegevuste
jätkusuutlikkuse tagamise nõuet ka pärast projekti tegevuste teostamist, on prognoosi kohaselt
taotlejateks mittetulundusühingud, äriregistris või sihtasutuste registris registreeritud
eraõiguslikud juriidilised isikud.
Pakkujate kvalifitseerimisel kasutatakse Eesti äriregistrile ning mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet.
Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama taaste- ja
vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetel ning lisaks määruses sätestatud nõuetele.
§ 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt
maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning
majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
§ 10 lõike 2 punktid 2-4 on olulised vähese tähtsusega abi andmise ning grupierandi alusel abi
andmise kontekstis. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt taotlejale määruse alusel taotletav vähese
tähtsusega abi koos määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruse
kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva
rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot. Eelnõu § 10 lõike 2 punkt 3
sätestab, et kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos
määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. Eelnõu § 10 lõike 2
punkti 4 kohaselt üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes
ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.
Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on
vajalikud otsuse tegemiseks.
Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 11 lõikes 1 toodud
andmeid, kinnitusi ning lisaks lõikes 2 nimetatud dokumente: projektiplaani, vastavalt vajadusele
volikirja, taotleja jooksva majandusaasta bilanssi, kasumiaruannet ja teisi olulisi dokumente. Juhul
kui taotleja on riigihankekohuslane, siis tuleb esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on
kehtestanud vastava vormi.
Kui taotleja kuulub kontserni, siis tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem
rakendusüksuse vormil, juhul kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave
toetuse andmisel riigiabi analüüsi tegemisel.
4. Peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide hindamise,
toetuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise, osalise ning kõrvaltingimusega rahuldamise
otsuse ning taotluste rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord.
Eelnõu § 12 sätestab taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemist puudutava.
Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt korraldatakse toetuse taotlemine vooruliselt e-toetuse keskkonna
kaudu ning taotlus tuleb esitada vahendusasutuse määratud tähtpäevaks. Lõike 3 kohaselt
taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30
12
kalendripäeva ning lõike 4 kohaselt tuleb vahendusasutusel taotlusvooru avamise tingimused
kooskõlastada ministeeriumiga.
Eelnõu § 12 lõike 6 kohaselt peab taotleja enne taotluse esitamist läbima vahendusasutuse
eelnõustamise. § 12 lõike 7 kohaselt esitab taotleja eelnõustamisel vahendusasutusele teabe
planeeritava eelkaardistuse ja projektiplaani kohta. Nõustamise käigus saab taotleja tagasisidet
kavandatava eelkaardistuse ning projektiplaani kohta ning vajadusel annab vahendusasutus
soovitusi ja ettepanekuid nende muutmiseks. Nõustamine hõlbustab taotlemise ettevalmistamist
ning on toeks planeeritavate tegevuste kavandamisel.
Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemist puudutava.
Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest
viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse
määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist. Lõike 4 kohaselt,
kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet andnud
või puudusi kõrvaldanud teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata.
Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused.
Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab vahendusasutus menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele
vastavust ning lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotleja vastavaks kui ta vastab §-s 10 esitatud
nõuetele. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab §-s 11 esitatud nõuetele.
Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul
kõrvaldanud või ei ole selgitusi ega lisateavet esitanud;
2) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
Eelnõu § 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamist puudutava. Eelnõu § 15 lõige 1 kohaselt
moodustab vahendusasutus taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni. Komisjoni koosseis
kooskõlastatakse ministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel.
Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 15 lõike 3
kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte.
Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks punktide kaupa.
Punkt 1 sätestab hindamiskriteeriumi üks, mille raames hinnatakse projekti tegevuste
mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele (osakaal 50 protsenti)
Punkt 2 sätestab hindamiskriteeriumi kaks, mille raames hinnatakse taotleja võimekust
projekti tegevuste tegemiseks (osakaal 20 protsenti)
Punkt 3 sätestab hindamiskriteeriumi kolm, mille raames antakse hinnang projekti
tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele (osakaal 30 protsenti)
Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium üks (osakaal 50 protsenti), mille raames hinnatakse
projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele. Meetme
eesmärgiks on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside
digitaliseerimise kaudu, väljundnäitajaks on elektrooniline kaubaveoteabe
andmevahetusplatvorm, mis toimib eFTI määrus sätestatud nõuetekohase e-veoselehe
andmevahetusteenusena ning tulemusnäitajaks on digitaliseeritud teenuste arv. Mida suurema
mõjuga on hinnatava projekti tegevused transpordi- ja logistikasektoris digipöörde saavutamisele,
13
seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud
andmevahetusplatvorm annab kõrgema punktide arvu.
Hindamiskriteeriumi kaks osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida
välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite
otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti
elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus,
jätkusuutlikus, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, riskide juhtimise oskus jms projekti
elluviimiseks kavandatud viisil.
Hindamiskriteeriumi kolm osakaal on 30 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste
põhjendatusele ja kuluefektiivsusele ning hinnatakse, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas
ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks
ning väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve
realistlikkusele ja otstarbekusele.
Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0-4, millest kõrgeim hinne
on 4 ja madalam 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud
keskmisest, arvestades lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike 3
kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab
vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse ministeeriumiga ning avaldatakse
vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise korra.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu
elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ § 3 punktile 5 on lõppsaaja isik, kelle
toetuse saamise taotlus on rahuldatud.
Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse rahuldamise
otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõige 2 toob välja
tingimused, millele projekt peab sel puhul vastama ning lõige 3 nimetab, mida otsuses täpsemalt
sätestatakse.
Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra.
Eelnõu § 18 lõige 1 toob välja taotluse rahuldamata jätmise alused ning lõikes 2 on sätestatud
taotluse rahuldamata jätmise otsuse nõuded Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et taotluse rahuldamata
jäämisel ei hüvitata eelkaardistuse koostamiseks tehtud kulutusi. Määruse § 11 lõike 2 punkti 1
kohaselt tuleb koos taotlusega esitada eelkaardistus, mille taotleja võib toetatava tegevusena
näiteks sisse osta, arvestades, et taotluse rahuldamata jäämisel jäävad sellega seonduvad kulud
taotleja kanda.
Eelnõu § 19 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise regulatsiooni. Lõike 1
kohaselt taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse
summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi
vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. Lõige 3 sätestab, et taotluse osaline
rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav
ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga.
Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemus- ja
väljundnäitajad.
Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb
vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
14
Eelnõu § 19 lõige 4 sätestab kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse võimalused. Kui
kõrvaltingimus on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
Eelnõu § 19 lõike 6 kohaselt tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele tekib siis, kui
vahendusasutus on tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või
täitmise, välja arvatud juhul, kui vahendusasutusel on võimalik tuvastada teavet avalikust
infosüsteemist, registrist või andmeallikast.
Eelnõu § 20 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamise korra ning
lõike 1 kohaselt taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja
esindusõigusliku isiku e-toetuse keskkonnas esitatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise
otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu. Lõige 2
sätestab juhud, mil vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena.
Eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab
projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
Eelnõu § 20 lõike 6 kohaselt otsustab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20
tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.
Eelnõu § 21 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti
kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või lõppsaajale kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25-28 sätestatud viisil.
5. Peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine
ja tagasimaksmine
Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise
täpsemaid tingimusi.
Eelnõu § 22 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.
Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja
lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Täpsemad
tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab vahendusasutusele
selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahendustest. See
aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.
Eelnõu § 22 lõike 4 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutuse nõudmisel projekti järelaruande.
Järelaruandlus on aluseks Taaste- ja Vastupidavusrahastu kava eesmärkide täitmise seiramiseks.
Eelnõu § 22 lõige 5 sätestab teabe, mida tuleb lõpparuandes kajastada ning selle kohaselt
kajastatakse:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad,
põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.
Lisaks tuleb esitada taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 kohaselt:
aruandlusperiood;
tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info
riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;
lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;
taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
Eelnõu § 22 lõike 6 kohaselt tuleb projektiaruanded esitada e-toetuse keskkonna kaudu.
15
Vahendusasutus koostab aruannete esitamiseks vastavad vormid.
Eelnõu § 23 käsitleb toetuse maksmise tingimusi ning lõike 1 kohaselt esitab lõppsaaja
maksetaotluse e-toetuse keskkonnas koos vahe- ja lõpparuandega.
Eelnõu § 23 lõike 6 kohaselt makstakse toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse
summa.
Eelnõu § 24 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmise põhimõtteid.
Eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava
määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie
aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul
projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb
teisiti. Samamoodi sätestatakse, et lõppsaaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60
kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul,
tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib
tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja
vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist
tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele
eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna,
et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.
6. Peatükk. Lõppsaaja ning vahendusasutuse kohustused
Eelnõu 6 peatükis kehtestatakse lõppsaaja ning vahendusasutuse kohustused.
Eelnõu § 25 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuse ette nähtud
omafinantseeringu.
Eelnõu § 25 punkti 11 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid
toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12
sätestatud nõuetest. Näiteks on lõppsaaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid
toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud
Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja
avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud
Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12
punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese, dokument või muu teabekandja, mis on
mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle
mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga.
Eelnõu § 26 reguleerib vahendusasutuse kohustusi ning toob välja, et vahendusasutus lähtub
siinkohal taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikest 7. Lisaks sellele on vahendusasutus
kohustatud:
1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
2) kontrollima projekti elluviimist;
3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajadusel esitama nendest ülevaate
ministeeriumile;
5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle ministeeriumile;
6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;
16
8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise
otsusest arvates.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk
1–8).
2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78)
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75)
4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise
kaubaveoteabe kohta.
4. Määruse mõjud
Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021- 2035“ (edaspidi ka
TAIE) eesmärke. E-veoselehe arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna
konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomise üks tegevusi, millega
vähendatakse ettevõtja halduskoormust soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist.
Samuti viiakse ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
30.09.20202 käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud eesmärki „E-
veoselehtede laialdane kasutuselevõtt“.
Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega
kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele transpordisektoris.
Transpordisektori areng on üldises majandusarengus oluline komponent. Tegevusteks vajaliku
eelkaardistamise loomine aitab kaudselt kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele
ning tõstab ettevõtja juhtimise ja planeerimise tegevuste kvaliteeti. Riikliku e-veoselehe
kasutuselevõtt suurendab veondussektori läbipaistvust. Võimalikuks muutub realistliku statistika
tegemine. Kui e-veoselehe lahendus on integreeritud nende infosüsteemidega, saavad Politsei ja
Transpordiamet parema ülevaate veostest. See vähendab veokijuhtide halduskoormust läbi
väiksema arvu peatamiste ja kontrollide ning samuti aruandluskohustuse täitmisel. Kauba saaja,
kes kasutab e-veoselehe süsteemi, saab aegsamini teada, milline kaup ja millal temani jõuab. Sellel
võib olla kaudne mõju tulude kasvule, kuna tootmist saab täpsemalt planeerida.
Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab ka oluliselt kasvuhoonegaaside heidet, mis
tuleneb protsesside automatiseerimisest. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu, millega
omakorda kaasneb elektri-, soojaenergia ja kütuste kasutamine, siis väheneb kasvuhoonegaaside
heide. E-veoselehe kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.
Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad
paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle-eestiliselt. Eeltoodust tulenevalt mõjutab
määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt.
17
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu
(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava
eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele.
Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva
toetusmeetme eelarveks on kavandatud 1,0 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu
tagavad lõppsaajad.
Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei
kaasne määruse rakendamisega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelanalüüsi e-
veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks ja arendusmudeli väljatöötamiseks ning selle koostas
Digilogistika Keskus OÜ.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse
avaldamiseks Transpordiametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele.