dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2383
Registreeritud
1. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2022

Failid

  • 📎1.1-10.13008-1 31.03.2022 Väljaminev kiri.asice1066 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 31.03.2022 nr 1.1-10.1/3008-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 1lk; 2) eelnõu seletuskiri 6lk. Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Eesti Pank Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Kristiina Kubja 611 3658, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus § 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 82 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Miinimumkapitalinõude alammäär on: 1) 4 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda elukindlustuse, käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 10–15 nimetatud kahjukindlustuse liikide või edasikindlustusega; 2) 2,7 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kahjukindlustuse liikidega; 3) 1,3 miljonit eurot, kui tegemist on käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud kaptiivedasikindlustusandjaga; 4) 6,7 miljonit eurot vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 253, kui tegemist on käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjaga.“. § 2. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduse § 427 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 12 lõike 1 punktides 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 nimetatud kindlustuste kindlustuslepingutele, kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) bilansimaht ületab summa, mis vastab 6 600 000 eurole; 2) majandusaasta netokäive ületab summa, mis vastab 13 600 000 eurole; 3) majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 19. oktoobril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid. Eelnõuga viiakse viidatud määrad kooskõlla teatisega (2021/C 423/12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) sätestatud summade kohandamise kohta vastavalt inflatsioonile1 (edaspidi teatis). Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 19. oktoobril ning need mõjutavad kindlustusandjaid, ettevõtjast kindlustusvõtjaid ja kindlustusvahendajaid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja (6113658, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (611 3549, [email protected]) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: o kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 07.12.2021, 11; o võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) redaktsioonis RT I, 08.12.2021, 11. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tõsta kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid. 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja 2 edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artikli 300 kohaselt vaadatakse direktiivis eurodes väljendatud summad läbi iga viie aasta järel. Direktiivis olevad summad vaadati seekord läbi esimest korda, vaatlusaluseks perioodiks oli 31. detsember 2015. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC1019(02) 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02009L0138-20210630 1 a kuni 31. detsember 2020. a ning läbivaatamise tulemusel tõstetakse direktiivis sätestatud piirmäärasid. Määrade tõstmise aluseks on muutus kõiki liikmesriike hõlmavas ühtlustatud tarbijahinnaindeksis (Harmonised Indices of Consumer Prices of all Member States). 19. oktoobril 2021. a avaldati Euroopa Liidu Teatajas käesoleva eelnõu aluseks olev teatis, mille kohaselt peavad liikmesriigid rakendama korrigeeritud summasid hiljemalt 19. oktoobrist 2022. a. Tulenevalt eeltoodust ei ole koostatud ka väljatöötamiskavatsust, kuivõrd eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 2). 2.3. Miinimumkapitalinõude (MCR) absoluutse alammäära tõstmine (teatise punkt c) MCR puhul on tegemist kapitalitasemega, millest kindlustusandjate põhiomavahendite suuruse allapoole langemisel oleksid kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvid tõsiselt ohus. Seetõttu nõutakse kindlustusandjatelt nõuetekohaste põhiomavahendite olemasolu MCR täitmiseks. Kindlustusandja arvutab MCR kord kvartalis ja esitab selle järelevalveasutusele. Lisaks sellele on ette nähtud fikseeritud MCR absoluutsed alammäärad ehk kui kindlustusandja saab MCR arvutuse tulemusel sellest alammäärast madalama suuruse, siis kohaldub talle siiski fikseeritud MCR määr ehk kindlustusandja MCR ei või olla väiksem MCR alammäärast. Alamäära suurused sõltuvad, millist kindlustusteenust kindlustusandja pakub ehk kindlustusliigiti on need erinevad. Kehtiv MCR Uus MCR alamäär (KindlTS § alamäär 82 lg 7) Elukindlustus 3,7 mln eurot 4 mln eurot Edasikindlustus 3,7 mln eurot 4 mln eurot3 Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, 3,7 mln eurot 4 mln eurot õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus, veesõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, krediidikindlustus ja garantiikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustus, haiguskindlustus, 2,5 mln eurot 2,7 mln eurot maismaasõidukite kindlustus, raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, veesõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus, muu varakindlustus, finantskahjude kindlustus, õigusabikulude kindlustus, abistamisteenuste kindlustus. Kaptiivedasikindlustusandja 1,2 mln eurot 1,3 mln eurot Kindlustusandjal on õigus tegeleda nii elu- 6,2 mln eurot 6,7 mln eurot4 kui ka kahjukindlustusega 2.4. Ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärad (teatise punkt b) 3 Teatise kohaselt tõuseks edasikindlustuse puhul alamäär 3,9 mln euroni, aga Eesti on kohaldanud sama määra, mis elukindlustusandjatel ja teatud kahjukindlustuste puhul. 4 Art 129 lg 1 punktid 6 alampunktide i ja ii summa 2 Kindlustuse turustajatele ei kohaldu teatud kindlustuse turustamise nõuded (vt ka seletuskirja punkti 3.2), kui tegemist on suurte riskide kindlustamisega. Näiteks, kui tegemist on edasikindlustuslepingute, raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustuslepingute, veosekindlustuslepingute, õhusõiduki ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustuslepingute ning ka krediidi- ja garantiikindlustuslepingutega, kui kindlustatakse majandus- või kutsetegevusest tulenevaid kindlustusriske. Lisaks loetakse suurteks riskideks Solventsus II direktiivi I lisa A osa liikidesse 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 kuuluvaid riske, kui kindlustusvõtja ületab järgmistest kriteeriumitest vähemalt kahe piirid: Kehtiv määr (VÕS § 427 Uus määr lg 3) bilansimaht 6 200 000 eurot 6 600 000 eurot majandusaasta netokäive 12 800 000 eurot 13 600 000 eurot majandusaasta keskmine 250 250 töötajate arv 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse kindlustustegevuse seadust ja võlaõigusseadust. 3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine KindlTS § 82 lõike 7 muutmine. Tulenevalt teatise punktis c esitatud piirmäärade korrigeerimisest, muudetakse KindlTS miinimumkapitalinõude alammäärasid. Kui kindlustusandjal on õigus tegeleda elukindlustuse, mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustuse, veesõiduki valdaja vastutuskindlustuse, tsiviilvastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, garantiikindlustuse või edasikindlustusega, siis temale kohalduv uus miinimumkapitalinõude alammäär on 4 miljonit eurot. Kui kindlustusandjal on õigus tegeleda õnnetusjuhtumikindlustuse, haiguskindlustuse, maismaasõidukite kindlustuse, raudtee veerevkoosseisu kindlustuse, õhusõidukite kindlustuse, veesõidukite kindlustuse, transporditavate kaupade kindlustuse, tulekindlustuse ja loodusjõudude kindlustuse, muu varakindlustuse, finantskahjude kindlustuse, õigusabikulude kindlustuse, abistamisteenuste kindlustusega, siis temale kohalduv uus miinimumkapitalinõude alammäär on 2,7 miljonit eurot. Kaptiivedasikindlustusandja miinimumkapitalinõude alammäär on 1,3 miljonit eurot ning kui kindlustusandja tegeleb nii kahju- kui ka elukindlustusega, siis temale kohalduv miinimumkapitalinõude alammäär on 6,7 miljonit eurot. 3.2. Võlaõigusseaduse muutmine VÕS § 427 lõike 3 muutmine. Tulenevalt teatise punktis b esitatud piirmäärade korrigeerimisest, muudetakse ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid. Kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele tingimusele (bilansimaht ületab 6,6 miljonit eurot, majandusaasta netokäive ületab 13, 6 miljonit eurit või majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250 töötajat) ning ta soovib sõlmida KindlTS § 12 lõike 1 punktis 3, 8, 9, 10, 13 3 või 16 nimetatud kindlustuse kindlustuslepingu (maismaasõidukite kindlustus, tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus, finantskahjude kindlustus, mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, muu varakindlustus või tsiviilvastutuskindlustus), siis teatud kindlustusregulatsiooni sätted selliste kindlustuslepingute turustamisele ei kohaldu. Sellised sätted on näiteks VÕS § 427 lõige 1 (lepinguvabaduse piirangud) ja § 428 (kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule teabe avaldamine), KindlTS § 1032 ja § 177 lõige 11 (kindlustusteenuse sihtturule pakkumise nõuded), § 192 lõiked 1–21 (kindlustusmaakleri esitatav teave kliendile), § 198 lõiked 2–31 (kindlustusagendi esitatav teave kliendile) ja § 221 lõige 1 (kliendi kindlustushuvi ja nõudmiste väljaselgitamisega seotud kohustused). Lisaks piirmäärade tõstmisele muudetakse ka lõikes 3 nimetatud kindlustuste loetelu. Lisandunud on mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus ja muu varakindlustus, mis on täpsemalt defineeritud KindlTS §-s 12. 4. Terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse. KindlTS ja VÕS piirmäärad viiakse kooskõlla teatises esitatud uute piirmääradega. EL-i õigusakti Riigisisene säte Kommentaar normi EL õigus (teatis) ülevõtmise kohustus Eesti kohaldab Solventsus II direktiivi kõikidele Punkt a (art 4 lõike 1 ei - kindlustusandjatele ja piirmäärade muutmine) artikli 4 piirmäärade korrigeerimine ei eelda muudatusi Eesti õiguses. Punkt b (art 13 punkt 27 alampunkti c piirmäärade jah VÕS § 427 lg 3 muutmine) Punkt c (art 129 lõike 1 punkti d piirmäärade jah KindlTS § 82 lg 7 muutmine) Tabel 1. Vastavustabel 4 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju majandusele 6.1.1. MCR alammäära tõstmine Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluvad Eestis asutatud kindlustusandjad. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis asutud 2 elukindlustusandjat ja 7 kahjukindlustusandjat (mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond käesolevasse arvestusse ei kuulu). Mõju ulatus ja avaldumise sagedus. Kõikidele kindlustusandjatele kohalduvad uued MCR alammäärad, kuid reaalne mõju võib avalduda juhul, kui kindlustusandja kord kvartalis arvutatud MCR on madalam, kui seaduses fikseeritud uus MCR absoluutne alammäär ning tal peavad olema nõuetekohased põhiomavahendid uue määra ulatuses. Näiteks 30. septembri 2021. a seisuga on kõikidel kahjukindlustusandjatel, kes ei tegutse Baltikumis, arvutatud MCR väiksem MCR alammäärast. Ebasoovitavate mõjude avalduse risk. KindlTS § 23 lõike 3 kohaselt tunnistab Finantsinspektsioon kindlustusandja tegevusloa kehtetuks, kui vaatamata lühiajalisele finantseerimisskeemile ei suuda kindlustusandja viia nõuetekohaseid põhiomavahendeid vastavusse seaduses sätestatud nõuetega (MCR tasemega). Seega, kui MCR alammäär tõuseb, siis tõuseb ka tõenäosus, et kindlustusandja ei suuda täita vaatamata võetavatele meetmetele uut MCR taset. Kuna Eesti kindlustusandjate kapitalipuhvrid on piisavad, siis esialgu ei tohiks alammäära tõstmine siiski mõjutada kindlustusandjate suutlikkust täita seadusest tulenevaid kapitalinõudeid. Mõju olulisus. MCR alammäära tõstmist võib pidada väheoluliseks. Nõutav kapitalitase küll tõuseb, kuid Eesti kindlustusandjate kapitalipuhvrid on piisavad, et vastata ka uutele määradele. 6.1.2. Kindlustusvõtja suuruse piirmäärad Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluvad kindlustuse turustajad ja ettevõtjast kindlustusvõtjad. Kindlustuse turustajad on nii kindlustusandjad kui ka kindlustusvahendajad, kes pakuvad ja vahendavad VÕS § 427 lõikes 3 nimetatud kahjukindlustuslepinguid samas lõikes määratletud kindlustusvõtjatele. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis asutatud 7 kahjukindlustusandjat ning 2021. aasta esimesel poolel vahendasid kahjukindlustuslepinguid 39 kindlustusmaaklerit. Samas jaguneb valdav osa turust väga väikese arvu kindlustusmaaklerite vahel: 78% kindlustusmaksetest vahendasid 9 maaklerit5. Käesoleval hetkel puudub eraldi statistika selle kohta, kui suure osa kahjukindlustusandjate ja -vahendajate klientidest moodustavad VÕS § 427 lõikes 3 määratletud kindlustusvõtjad, mistõttu on keeruline ka hinnata, kui paljud kindlustusvõtjad ei kuuluks uute piirmäärade kohaselt lõike 3 määratluse alla. Pigem võiks eeldada, et ainuüksi piirmäärade tõstmine ei mõjuta oluliselt selliste kindlustusvõtjate arvu. Siiski võib mõjutada selliste kindlustusvõtjate arvu asjaolu, et lõike 3 ulatust on laiendatud seoses kahe uue kindlustusliigiga ehk kui lõikes 3 viidatud kindlustusvõtjatele pakutakse lisaks kehtivas regulatsioonis nimetatud kindlustuslepingutele mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuslepingut või KindlTS § 12 lõikes 3 defineeritud muu varakindlustuse lepingut. 5 Vt lk 41, https://fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est_korr_2.pdf 5 Mõju ulatus ja avaldumise sagedus. Muudatused avalduvad juhul, kui kindlustuse turustaja pakub või vahendab kindlustuslepinguid sellisele kindlustusvõtjale, kes uute piirmäärade tõttu ei kuuluks enam VÕS § 427 lõike 3 kindlustusvõtja määratluse alla ning kindlustuse turustajale kohalduvad kõik asjakohased kindlustuse turustamise nõuded. Kindlustusvõtjatele avaldub mõju eelkõige seoses kindlustuse turustaja poolsete lepingueelsete toimingutega (esitatav lepingueelne teave ja kindlustusvajaduste väljaselgitamise kohustus). Samas avaldub vastupidine mõju juhul, kui kindlustuse turustaja turustab lõikes 3 määratletud kindlustusvõtjatele mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustust ja muud varakindlustust ning eelpool viidatud kindlustuse turustamise nõuded kindlustuse turustajale ei kohaldu. Ebasoovitavate mõjude avalduse riski ei tuvastatud. Mõju olulisus. Mõju võib pidada väheoluliseks. 6.2. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Samuti puuduvad sotsiaalsed mõjud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuse üksuste tegevusega. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kehtestata uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 19. oktoobril 2022. aastal. Jõustumise tähtaeg on seotud teatises ettenähtud tähtajaga, mille kohaselt peavad liikmesriigid läbivaadatud piirmäärasid rakendama hiljemalt 19. oktoobrist 2022. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja arvamuse avaldamiseks kindlustusturu osalisetele. Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0368 - Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a75538e7-f487-4bcb-b2ed-89e1b3502966 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a75538e7-f487-4bcb-b2ed-89e1b3502966?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel