dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. aprill 2022
Viit
25-4/22-53-1
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
25 Transpordi arengu korraldamine
Sari
25-4 Raudteetransporditaristu arendamise projektide toimikud
Toimik
25-4/2022
Vastutaja
Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)
Lahendamise tähtaeg
22. aprill 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_20-03109-006.asice334 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-12_20-03109-006.pdf345 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ene-Liis Bachmann <[email protected]> Saadetud: 06.04.2022 14:44 Adressaat: MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: info keskkonnaamet ee <[email protected]>; rmk rmk ee <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-12/20-03109-006 edastamine Tere Edastame Teile dokumendi 16-12/20-03109-006 Lugupidamisega Ene-Liis BachmannEhituse tegevusõiguse talituse projektijuht&#43;372 667 2061 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium 06.04.2022 nr 16-12/20-03109-006 Seisukoha küsimine Rail Balticu raudteetrassi ehitusprojekti KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute arvestamise kohta RB Rail AS Eesti filiaal esitas 07.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lõike 3 alusel Rail Balticu raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine (KMH) kaheksas lõigus. TTJA algatas 29.03.2019 kirjaga nr 16-6/19-0535-002 Rail Balticu raudtee ehitusprojektile KMH. TTJA-l on menetluses Rail Balticu kaheksast lõigust nelja raudteetrassi lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet: 1. lõik „Ülemiste - Kangru“, 3. lõik „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“, 4. lõik „Harju ja Rapla maakonna piir - Hagudi“ ja 5. lõik „Hagudi - Rapla ja Pärnu maakonna piir. TTJA-l on tekkinud küsimus, kuidas on riiklikult tagatud Rail Balticu raames leevendusmeetmena rajatavate ökoduktide rohekoridoride toimimine. Kõigis esitatud KMH aruannetes on eksperdid teinud järgmise ettepaneku „Ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd, kus vaikimisi kehtivad järgmised piirangud: 1) Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat; 2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada püsimetsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe; 3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga harva liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal; Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 4) Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. /…./. Meedet on võimalik tagada seadusandluse muutmisega, läbi üldplaneeringute tingimuste seadmisega, arendaja ja maaomanike vaheliste kokkulepete sõlmimisega või vajalike maaüksuste omandamise teel“. RB Rail AS Eesti filiaal on teinud ettepanekuid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse (näiteks Kohila, Kehtna, Saarde ja Põhja-Pärnumaa) ökoduktide asukohtade juures piirangute seadmiseks, kuid see ei taga kõikide piirangute kehtestamist. Üldplaneeringuga kehtestatud kitsenduste eest maaomanikele vastutab kohalik omavalitsus, kuid Rail Balticu loomaläbipääsudest tulenevate maakasutuspiirangute kompenseerimiseks puuduvad kohalikel omavalitsustel rahalised vahendid. Juhul kui avalik-õiguslikult kehtestatud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt talle kuuluva kinnisasja võõrandamist õiglase ja kohese tasu eest. Kuna loomaläbipääsude rajamine on Rail Balticu KMH-des üks kesksemaid ja olulisemaid leevendusmeetmeid, siis on KMH menetlustes ja 17.02.2022 toimunud Rail Balticu juhtrühma koosolekul Keskkonnaamet jt asjaosalised korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et välja pakutud piirangud ei ole riiklikult reguleeritud ning maaomanikele piirangute seadmiseks puudub õiguslik alus. Loomaläbipääsudega kaasnevad kitsendused ja nendega seotud pädevad asutused peaksid olema määratud õigusaktiga. Näiteks ei ole Keskkonnaametil võimalik üldplaneeringu alusel keelduda geoloogilise uuringuloa või kaevandamise keskkonnaloa väljaandmisest, sest sellist keeldumise alust ei ole sätestatud maapõueseaduses. Kaevandamisloa andmisest on võimalik keelduda ainult siis, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, kuid sellisel juhul võib kaevandamisloa taotleja pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Seega ei ole ökoduktide piiranguvööndis võimalik maavara kaevandamist täielikult välistada. Teise võimaliku kitsendusena on ökoduktide kaitsevööndis keelatud lageraie ja metsa raadamine. Metsa raiele tulenevad piirangud metsaseadusest, mis ei käsitle loomapääse ega ökodukte, vms. Metsa majandamisele piirangute seadmine üldplaneeringuga on teoreetiliselt võimalik, kuid selle rakendamine on õiguslikult piiratud. Metsaseaduses puuduvad otsesed viited seosele planeeringutega, mis kohustaksid järgima ökodukti kui rohetaristu piiranguid. Üldplaneeringuga metsa majandamisele piirangute seadmine sõltub ka kohaliku omavalitsuse tahtest piiranguid planeeringusse kanda ning seisukohtade andmise kogemusest Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale. Eelpool toodut arvesse võttes puudub Keskkonnaametil pädevus ökoduktide kaitsevööndites maavarade ja metsa majandamise küsimustes vajalikke piiranguid seada või tegevusi keelata. Rail Balticu raudteetrassi 1. lõigu „Ülemiste - Kangru“ ehitusprojekti KMH aruande menetlus on lähiajal jõudmas lõpufaasi ehk asjaomaste asutuste kooskõlastamise ja TTJA nõuetele vastavuse kontrollimise ning nõuetele vastavaks tunnistamise etappi. Pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist hakkab RB Rail AS Eesti filiaal esitama TTJA-le Rail Balticu raudteetrassi rajamiseks ehitusloa taotlusi, mille menetlemisel tuleb KeHJS § 24 lõike 1 tulenevalt arvestada KMH tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid. Juhul, kui 2 otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel KMH tulemusi või aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta KeHJS § 24 lõike 2 alusel andma tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses motiveeritud põhjenduse. Arvestades, et vastavalt KMH aruandele on Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneva barjääriefekti leevendamiseks loomapääsude toimimine üks olulisemaid keskkonnameetmeid, siis ei ole TTJA hinnangul KMH-des välja töötatud keskkonnameetme mittearvestamine asjakohane. KeHJS § 24 lõike 3 alusel keeldub otsustaja tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid. Kuna loomapääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute rakendamise võimalikkus ei ole tänaseks täielikult teada, siis võib TTJA hinnangul esineda ehituslubade väljastamiseks takistusi tulenevalt KeHJS-e § 24 lõikest 3 (otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid) ning EhS § 44 punkti 10 alusel (pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada). Eeltoodule tuginedes ei ole TTJA hinnangul võimalik eraomandis olevatele kinnistutele kehtivate seaduste alusel piiranguid kehtestada ja seejuures maaomanike õigusi ainult KMH- le tuginedes piirata. Ökoduktide ja teiste loomapääsude kaitsevööndi ettepanekut tuleks lahendada riiklikul tasandil, sealhulgas lisaks raudteele kaaluda kaitsetsooni ja piirangute rakendamise vajadust maanteid ületavatele loomapääsudele. Arvestades eelpool toodut palume Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas ja kuidas on kavandatud riigi tasemel lahendada KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute reguleerimine. Samuti palume esitada seisukoht ehituslubade väljastamise küsimuses, kui KMH-s toodud olulist leevendusmeedet ei ole võimalik rakendada. Juhime tähelepanu, et menetluses olevates KMH-des kattuvad loomapääsude kaitsetsoonide ja nende piirangute ettepanekuga mitmel juhul olemasolevad ja kavandatavad teed, ehitised ja karjäärid, mille tegevust kaitsetsooni rakendamine 500 m ulatuses oluliselt takistaks. Seoses asjaoluga, et 1. lõigu KMH aruanne on lõpujärgus, siis palume võimalusel edastada oma vastuskiri TTJA-le hiljemalt 22.04.2022 aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Koopia: Keskkonnaamet [email protected], Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected], Transpordiamet [email protected] Liina Roosimägi +372 667 2004 [email protected] 3 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium 06.04.2022 nr 16-12/20-03109-006 Seisukoha küsimine Rail Balticu raudteetrassi ehitusprojekti KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute arvestamise kohta RB Rail AS Eesti filiaal esitas 07.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotluse algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lõike 3 alusel Rail Balticu raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine (KMH) kaheksas lõigus. TTJA algatas 29.03.2019 kirjaga nr 16-6/19-0535-002 Rail Balticu raudtee ehitusprojektile KMH. TTJA-l on menetluses Rail Balticu kaheksast lõigust nelja raudteetrassi lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet: 1. lõik „Ülemiste - Kangru“, 3. lõik „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“, 4. lõik „Harju ja Rapla maakonna piir - Hagudi“ ja 5. lõik „Hagudi - Rapla ja Pärnu maakonna piir. TTJA-l on tekkinud küsimus, kuidas on riiklikult tagatud Rail Balticu raames leevendusmeetmena rajatavate ökoduktide rohekoridoride toimimine. Kõigis esitatud KMH aruannetes on eksperdid teinud järgmise ettepaneku „Ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd, kus vaikimisi kehtivad järgmised piirangud: 1) Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat; 2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada püsimetsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe; 3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga harva liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal; Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 4) Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. /…./. Meedet on võimalik tagada seadusandluse muutmisega, läbi üldplaneeringute tingimuste seadmisega, arendaja ja maaomanike vaheliste kokkulepete sõlmimisega või vajalike maaüksuste omandamise teel“. RB Rail AS Eesti filiaal on teinud ettepanekuid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse (näiteks Kohila, Kehtna, Saarde ja Põhja-Pärnumaa) ökoduktide asukohtade juures piirangute seadmiseks, kuid see ei taga kõikide piirangute kehtestamist. Üldplaneeringuga kehtestatud kitsenduste eest maaomanikele vastutab kohalik omavalitsus, kuid Rail Balticu loomaläbipääsudest tulenevate maakasutuspiirangute kompenseerimiseks puuduvad kohalikel omavalitsustel rahalised vahendid. Juhul kui avalik-õiguslikult kehtestatud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt talle kuuluva kinnisasja võõrandamist õiglase ja kohese tasu eest. Kuna loomaläbipääsude rajamine on Rail Balticu KMH-des üks kesksemaid ja olulisemaid leevendusmeetmeid, siis on KMH menetlustes ja 17.02.2022 toimunud Rail Balticu juhtrühma koosolekul Keskkonnaamet jt asjaosalised korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et välja pakutud piirangud ei ole riiklikult reguleeritud ning maaomanikele piirangute seadmiseks puudub õiguslik alus. Loomaläbipääsudega kaasnevad kitsendused ja nendega seotud pädevad asutused peaksid olema määratud õigusaktiga. Näiteks ei ole Keskkonnaametil võimalik üldplaneeringu alusel keelduda geoloogilise uuringuloa või kaevandamise keskkonnaloa väljaandmisest, sest sellist keeldumise alust ei ole sätestatud maapõueseaduses. Kaevandamisloa andmisest on võimalik keelduda ainult siis, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, kuid sellisel juhul võib kaevandamisloa taotleja pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Seega ei ole ökoduktide piiranguvööndis võimalik maavara kaevandamist täielikult välistada. Teise võimaliku kitsendusena on ökoduktide kaitsevööndis keelatud lageraie ja metsa raadamine. Metsa raiele tulenevad piirangud metsaseadusest, mis ei käsitle loomapääse ega ökodukte, vms. Metsa majandamisele piirangute seadmine üldplaneeringuga on teoreetiliselt võimalik, kuid selle rakendamine on õiguslikult piiratud. Metsaseaduses puuduvad otsesed viited seosele planeeringutega, mis kohustaksid järgima ökodukti kui rohetaristu piiranguid. Üldplaneeringuga metsa majandamisele piirangute seadmine sõltub ka kohaliku omavalitsuse tahtest piiranguid planeeringusse kanda ning seisukohtade andmise kogemusest Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale. Eelpool toodut arvesse võttes puudub Keskkonnaametil pädevus ökoduktide kaitsevööndites maavarade ja metsa majandamise küsimustes vajalikke piiranguid seada või tegevusi keelata. Rail Balticu raudteetrassi 1. lõigu „Ülemiste - Kangru“ ehitusprojekti KMH aruande menetlus on lähiajal jõudmas lõpufaasi ehk asjaomaste asutuste kooskõlastamise ja TTJA nõuetele vastavuse kontrollimise ning nõuetele vastavaks tunnistamise etappi. Pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist hakkab RB Rail AS Eesti filiaal esitama TTJA-le Rail Balticu raudteetrassi rajamiseks ehitusloa taotlusi, mille menetlemisel tuleb KeHJS § 24 lõike 1 tulenevalt arvestada KMH tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid. Juhul, kui 2 otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel KMH tulemusi või aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta KeHJS § 24 lõike 2 alusel andma tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses motiveeritud põhjenduse. Arvestades, et vastavalt KMH aruandele on Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneva barjääriefekti leevendamiseks loomapääsude toimimine üks olulisemaid keskkonnameetmeid, siis ei ole TTJA hinnangul KMH-des välja töötatud keskkonnameetme mittearvestamine asjakohane. KeHJS § 24 lõike 3 alusel keeldub otsustaja tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid. Kuna loomapääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute rakendamise võimalikkus ei ole tänaseks täielikult teada, siis võib TTJA hinnangul esineda ehituslubade väljastamiseks takistusi tulenevalt KeHJS-e § 24 lõikest 3 (otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid) ning EhS § 44 punkti 10 alusel (pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada). Eeltoodule tuginedes ei ole TTJA hinnangul võimalik eraomandis olevatele kinnistutele kehtivate seaduste alusel piiranguid kehtestada ja seejuures maaomanike õigusi ainult KMH- le tuginedes piirata. Ökoduktide ja teiste loomapääsude kaitsevööndi ettepanekut tuleks lahendada riiklikul tasandil, sealhulgas lisaks raudteele kaaluda kaitsetsooni ja piirangute rakendamise vajadust maanteid ületavatele loomapääsudele. Arvestades eelpool toodut palume Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas ja kuidas on kavandatud riigi tasemel lahendada KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute reguleerimine. Samuti palume esitada seisukoht ehituslubade väljastamise küsimuses, kui KMH-s toodud olulist leevendusmeedet ei ole võimalik rakendada. Juhime tähelepanu, et menetluses olevates KMH-des kattuvad loomapääsude kaitsetsoonide ja nende piirangute ettepanekuga mitmel juhul olemasolevad ja kavandatavad teed, ehitised ja karjäärid, mille tegevust kaitsetsooni rakendamine 500 m ulatuses oluliselt takistaks. Seoses asjaoluga, et 1. lõigu KMH aruanne on lõpujärgus, siis palume võimalusel edastada oma vastuskiri TTJA-le hiljemalt 22.04.2022 aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Koopia: Keskkonnaamet [email protected], Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected], Transpordiamet [email protected] Liina Roosimägi +372 667 2004 [email protected] 3 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel