Saatja: Ene-Liis Bachmann <
[email protected]>
Saadetud: 06.04.2022 14:44
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>; rmk rmk ee
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 16-12/20-03109-006 edastamine
Tere
Edastame Teile dokumendi 16-12/20-03109-006
Lugupidamisega
Ene-Liis BachmannEhituse tegevusõiguse talituse projektijuht+372 667
2061 |
[email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium 06.04.2022 nr 16-12/20-03109-006
Seisukoha küsimine Rail Balticu
raudteetrassi ehitusprojekti KMH
aruannetes toodud loomaläbipääsude
kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute
arvestamise kohta
RB Rail AS Eesti filiaal esitas 07.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(TTJA) taotluse algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 26 lõike 3 alusel Rail Balticu raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine
(KMH) kaheksas lõigus. TTJA algatas 29.03.2019 kirjaga nr 16-6/19-0535-002 Rail Balticu
raudtee ehitusprojektile KMH. TTJA-l on menetluses Rail Balticu kaheksast lõigust nelja
raudteetrassi lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet: 1. lõik
„Ülemiste - Kangru“, 3. lõik „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“, 4. lõik „Harju ja Rapla
maakonna piir - Hagudi“ ja 5. lõik „Hagudi - Rapla ja Pärnu maakonna piir.
TTJA-l on tekkinud küsimus, kuidas on riiklikult tagatud Rail Balticu raames
leevendusmeetmena rajatavate ökoduktide rohekoridoride toimimine.
Kõigis esitatud KMH aruannetes on eksperdid teinud järgmise ettepaneku „Ökoduktide jt
suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel
ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks
tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd, kus vaikimisi
kehtivad järgmised piirangud:
1) Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb
määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada
maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat;
2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat
kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega
rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada püsimetsanduse
võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe;
3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada
loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga harva liiklusega tee, kuid
sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees
olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee
kohal;
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
4) Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja
karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.
Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud
analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu
toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada
ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. /…./. Meedet on võimalik tagada
seadusandluse muutmisega, läbi üldplaneeringute tingimuste seadmisega, arendaja ja
maaomanike vaheliste kokkulepete sõlmimisega või vajalike maaüksuste omandamise teel“.
RB Rail AS Eesti filiaal on teinud ettepanekuid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse
(näiteks Kohila, Kehtna, Saarde ja Põhja-Pärnumaa) ökoduktide asukohtade juures piirangute
seadmiseks, kuid see ei taga kõikide piirangute kehtestamist. Üldplaneeringuga kehtestatud
kitsenduste eest maaomanikele vastutab kohalik omavalitsus, kuid Rail Balticu
loomaläbipääsudest tulenevate maakasutuspiirangute kompenseerimiseks puuduvad kohalikel
omavalitsustel rahalised vahendid. Juhul kui avalik-õiguslikult kehtestatud kitsendused ei
võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik
taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt talle kuuluva kinnisasja võõrandamist õiglase ja
kohese tasu eest.
Kuna loomaläbipääsude rajamine on Rail Balticu KMH-des üks kesksemaid ja olulisemaid
leevendusmeetmeid, siis on KMH menetlustes ja 17.02.2022 toimunud Rail Balticu
juhtrühma koosolekul Keskkonnaamet jt asjaosalised korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule,
et välja pakutud piirangud ei ole riiklikult reguleeritud ning maaomanikele piirangute
seadmiseks puudub õiguslik alus. Loomaläbipääsudega kaasnevad kitsendused ja nendega
seotud pädevad asutused peaksid olema määratud õigusaktiga.
Näiteks ei ole Keskkonnaametil võimalik üldplaneeringu alusel keelduda geoloogilise
uuringuloa või kaevandamise keskkonnaloa väljaandmisest, sest sellist keeldumise alust ei ole
sätestatud maapõueseaduses. Kaevandamisloa andmisest on võimalik keelduda ainult siis, kui
kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, kuid sellisel juhul võib
kaevandamisloa taotleja pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Seega ei
ole ökoduktide piiranguvööndis võimalik maavara kaevandamist täielikult välistada.
Teise võimaliku kitsendusena on ökoduktide kaitsevööndis keelatud lageraie ja metsa
raadamine. Metsa raiele tulenevad piirangud metsaseadusest, mis ei käsitle loomapääse ega
ökodukte, vms. Metsa majandamisele piirangute seadmine üldplaneeringuga on teoreetiliselt
võimalik, kuid selle rakendamine on õiguslikult piiratud. Metsaseaduses puuduvad otsesed
viited seosele planeeringutega, mis kohustaksid järgima ökodukti kui rohetaristu piiranguid.
Üldplaneeringuga metsa majandamisele piirangute seadmine sõltub ka kohaliku omavalitsuse
tahtest piiranguid planeeringusse kanda ning seisukohtade andmise kogemusest
Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale. Eelpool toodut arvesse võttes puudub
Keskkonnaametil pädevus ökoduktide kaitsevööndites maavarade ja metsa majandamise
küsimustes vajalikke piiranguid seada või tegevusi keelata.
Rail Balticu raudteetrassi 1. lõigu „Ülemiste - Kangru“ ehitusprojekti KMH aruande menetlus
on lähiajal jõudmas lõpufaasi ehk asjaomaste asutuste kooskõlastamise ja TTJA nõuetele
vastavuse kontrollimise ning nõuetele vastavaks tunnistamise etappi. Pärast KMH aruande
nõuetele vastavaks tunnistamist hakkab RB Rail AS Eesti filiaal esitama TTJA-le Rail Balticu
raudteetrassi rajamiseks ehitusloa taotlusi, mille menetlemisel tuleb KeHJS § 24 lõike 1
tulenevalt arvestada KMH tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid. Juhul, kui
2
otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel KMH tulemusi või
aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta KeHJS § 24 lõike 2 alusel andma
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses motiveeritud põhjenduse. Arvestades, et
vastavalt KMH aruandele on Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneva barjääriefekti
leevendamiseks loomapääsude toimimine üks olulisemaid keskkonnameetmeid, siis ei ole
TTJA hinnangul KMH-des välja töötatud keskkonnameetme mittearvestamine
asjakohane. KeHJS § 24 lõike 3 alusel keeldub otsustaja tegevusloa andmisest, kui arendajal
ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid. Kuna
loomapääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute rakendamise võimalikkus ei ole
tänaseks täielikult teada, siis võib TTJA hinnangul esineda ehituslubade väljastamiseks
takistusi tulenevalt KeHJS-e § 24 lõikest 3 (otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui
arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid) ning
EhS § 44 punkti 10 alusel (pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või
ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega
leevendada).
Eeltoodule tuginedes ei ole TTJA hinnangul võimalik eraomandis olevatele kinnistutele
kehtivate seaduste alusel piiranguid kehtestada ja seejuures maaomanike õigusi ainult KMH-
le tuginedes piirata. Ökoduktide ja teiste loomapääsude kaitsevööndi ettepanekut tuleks
lahendada riiklikul tasandil, sealhulgas lisaks raudteele kaaluda kaitsetsooni ja piirangute
rakendamise vajadust maanteid ületavatele loomapääsudele.
Arvestades eelpool toodut palume Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas ja kuidas on kavandatud riigi tasemel
lahendada KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute
reguleerimine. Samuti palume esitada seisukoht ehituslubade väljastamise küsimuses,
kui KMH-s toodud olulist leevendusmeedet ei ole võimalik rakendada.
Juhime tähelepanu, et menetluses olevates KMH-des kattuvad loomapääsude kaitsetsoonide ja
nende piirangute ettepanekuga mitmel juhul olemasolevad ja kavandatavad teed, ehitised ja
karjäärid, mille tegevust kaitsetsooni rakendamine 500 m ulatuses oluliselt takistaks.
Seoses asjaoluga, et 1. lõigu KMH aruanne on lõpujärgus, siis palume võimalusel edastada
oma vastuskiri TTJA-le hiljemalt 22.04.2022 aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
ehitus- ja raudteeosakonna juhataja
Koopia: Keskkonnaamet
[email protected],
Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected],
Transpordiamet
[email protected]
Liina Roosimägi +372 667 2004
[email protected]
3
4
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium 06.04.2022 nr 16-12/20-03109-006
Seisukoha küsimine Rail Balticu
raudteetrassi ehitusprojekti KMH
aruannetes toodud loomaläbipääsude
kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute
arvestamise kohta
RB Rail AS Eesti filiaal esitas 07.02.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(TTJA) taotluse algatada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 26 lõike 3 alusel Rail Balticu raudtee ehitusprojektile keskkonnamõju hindamine
(KMH) kaheksas lõigus. TTJA algatas 29.03.2019 kirjaga nr 16-6/19-0535-002 Rail Balticu
raudtee ehitusprojektile KMH. TTJA-l on menetluses Rail Balticu kaheksast lõigust nelja
raudteetrassi lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruannet: 1. lõik
„Ülemiste - Kangru“, 3. lõik „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“, 4. lõik „Harju ja Rapla
maakonna piir - Hagudi“ ja 5. lõik „Hagudi - Rapla ja Pärnu maakonna piir.
TTJA-l on tekkinud küsimus, kuidas on riiklikult tagatud Rail Balticu raames
leevendusmeetmena rajatavate ökoduktide rohekoridoride toimimine.
Kõigis esitatud KMH aruannetes on eksperdid teinud järgmise ettepaneku „Ökoduktide jt
suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel
ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks
tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd, kus vaikimisi
kehtivad järgmised piirangud:
1) Keelatud on jahipidamine. See hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb
määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada
maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat;
2) Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat
kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega
rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada püsimetsanduse
võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe;
3) Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada
loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga harva liiklusega tee, kuid
sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees
olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee
kohal;
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
4) Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja
karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.
Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud
analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu
toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada
ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. /…./. Meedet on võimalik tagada
seadusandluse muutmisega, läbi üldplaneeringute tingimuste seadmisega, arendaja ja
maaomanike vaheliste kokkulepete sõlmimisega või vajalike maaüksuste omandamise teel“.
RB Rail AS Eesti filiaal on teinud ettepanekuid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse
(näiteks Kohila, Kehtna, Saarde ja Põhja-Pärnumaa) ökoduktide asukohtade juures piirangute
seadmiseks, kuid see ei taga kõikide piirangute kehtestamist. Üldplaneeringuga kehtestatud
kitsenduste eest maaomanikele vastutab kohalik omavalitsus, kuid Rail Balticu
loomaläbipääsudest tulenevate maakasutuspiirangute kompenseerimiseks puuduvad kohalikel
omavalitsustel rahalised vahendid. Juhul kui avalik-õiguslikult kehtestatud kitsendused ei
võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik
taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt talle kuuluva kinnisasja võõrandamist õiglase ja
kohese tasu eest.
Kuna loomaläbipääsude rajamine on Rail Balticu KMH-des üks kesksemaid ja olulisemaid
leevendusmeetmeid, siis on KMH menetlustes ja 17.02.2022 toimunud Rail Balticu
juhtrühma koosolekul Keskkonnaamet jt asjaosalised korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule,
et välja pakutud piirangud ei ole riiklikult reguleeritud ning maaomanikele piirangute
seadmiseks puudub õiguslik alus. Loomaläbipääsudega kaasnevad kitsendused ja nendega
seotud pädevad asutused peaksid olema määratud õigusaktiga.
Näiteks ei ole Keskkonnaametil võimalik üldplaneeringu alusel keelduda geoloogilise
uuringuloa või kaevandamise keskkonnaloa väljaandmisest, sest sellist keeldumise alust ei ole
sätestatud maapõueseaduses. Kaevandamisloa andmisest on võimalik keelduda ainult siis, kui
kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, kuid sellisel juhul võib
kaevandamisloa taotleja pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Seega ei
ole ökoduktide piiranguvööndis võimalik maavara kaevandamist täielikult välistada.
Teise võimaliku kitsendusena on ökoduktide kaitsevööndis keelatud lageraie ja metsa
raadamine. Metsa raiele tulenevad piirangud metsaseadusest, mis ei käsitle loomapääse ega
ökodukte, vms. Metsa majandamisele piirangute seadmine üldplaneeringuga on teoreetiliselt
võimalik, kuid selle rakendamine on õiguslikult piiratud. Metsaseaduses puuduvad otsesed
viited seosele planeeringutega, mis kohustaksid järgima ökodukti kui rohetaristu piiranguid.
Üldplaneeringuga metsa majandamisele piirangute seadmine sõltub ka kohaliku omavalitsuse
tahtest piiranguid planeeringusse kanda ning seisukohtade andmise kogemusest
Keskkonnaametile kui metsateatiste menetlejale. Eelpool toodut arvesse võttes puudub
Keskkonnaametil pädevus ökoduktide kaitsevööndites maavarade ja metsa majandamise
küsimustes vajalikke piiranguid seada või tegevusi keelata.
Rail Balticu raudteetrassi 1. lõigu „Ülemiste - Kangru“ ehitusprojekti KMH aruande menetlus
on lähiajal jõudmas lõpufaasi ehk asjaomaste asutuste kooskõlastamise ja TTJA nõuetele
vastavuse kontrollimise ning nõuetele vastavaks tunnistamise etappi. Pärast KMH aruande
nõuetele vastavaks tunnistamist hakkab RB Rail AS Eesti filiaal esitama TTJA-le Rail Balticu
raudteetrassi rajamiseks ehitusloa taotlusi, mille menetlemisel tuleb KeHJS § 24 lõike 1
tulenevalt arvestada KMH tulemusi ja aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid. Juhul, kui
2
otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel KMH tulemusi või
aruandes sisalduvaid keskkonnameetmeid ei arvesta, peab ta KeHJS § 24 lõike 2 alusel andma
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses motiveeritud põhjenduse. Arvestades, et
vastavalt KMH aruandele on Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneva barjääriefekti
leevendamiseks loomapääsude toimimine üks olulisemaid keskkonnameetmeid, siis ei ole
TTJA hinnangul KMH-des välja töötatud keskkonnameetme mittearvestamine
asjakohane. KeHJS § 24 lõike 3 alusel keeldub otsustaja tegevusloa andmisest, kui arendajal
ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid. Kuna
loomapääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute rakendamise võimalikkus ei ole
tänaseks täielikult teada, siis võib TTJA hinnangul esineda ehituslubade väljastamiseks
takistusi tulenevalt KeHJS-e § 24 lõikest 3 (otsustaja keeldub tegevusloa andmisest, kui
arendajal ei ole võimalik täita tegevusloa andmisel määratavaid keskkonnameetmeid) ning
EhS § 44 punkti 10 alusel (pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või
ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega
leevendada).
Eeltoodule tuginedes ei ole TTJA hinnangul võimalik eraomandis olevatele kinnistutele
kehtivate seaduste alusel piiranguid kehtestada ja seejuures maaomanike õigusi ainult KMH-
le tuginedes piirata. Ökoduktide ja teiste loomapääsude kaitsevööndi ettepanekut tuleks
lahendada riiklikul tasandil, sealhulgas lisaks raudteele kaaluda kaitsetsooni ja piirangute
rakendamise vajadust maanteid ületavatele loomapääsudele.
Arvestades eelpool toodut palume Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas ja kuidas on kavandatud riigi tasemel
lahendada KMH aruannetes toodud loomaläbipääsude kaitsetsooni ja selle piirangute
reguleerimine. Samuti palume esitada seisukoht ehituslubade väljastamise küsimuses,
kui KMH-s toodud olulist leevendusmeedet ei ole võimalik rakendada.
Juhime tähelepanu, et menetluses olevates KMH-des kattuvad loomapääsude kaitsetsoonide ja
nende piirangute ettepanekuga mitmel juhul olemasolevad ja kavandatavad teed, ehitised ja
karjäärid, mille tegevust kaitsetsooni rakendamine 500 m ulatuses oluliselt takistaks.
Seoses asjaoluga, et 1. lõigu KMH aruanne on lõpujärgus, siis palume võimalusel edastada
oma vastuskiri TTJA-le hiljemalt 22.04.2022 aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
ehitus- ja raudteeosakonna juhataja
Koopia: Keskkonnaamet
[email protected],
Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected],
Transpordiamet
[email protected]
Liina Roosimägi +372 667 2004
[email protected]
3
4