Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.04.2022 11:18
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Pöördumine ministrile
Tere
Käesolevaga edastame pöördumise majandus- ja taristuministrile Taavi
Aasale.
Dokument manuses.
Lugupidamisega
Tarmo Kahem
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
Tegevjuht
59068900
Hr Taavi Aas
Minister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
06.04.2022
Seoses Transpordiameti sooviga kohustada tehnoülevaatajatele peakaamerad
Transpordiamet (edaspidi ka TRAM) on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on
jõudnud kriitilisele piirile, mille tulemusena peetakse vajalikuks hakata jälgima tehnoülevaatajaid
töö ajal, kinnitades viimastele pea külge jälgimisseadmed. Sellise infoni on jõutud lähtuvalt
sõidukite kordusülevaatuse statistikast mis aastal 2021 oli keskmiselt 15,92%. Transpordiamet on
hinnanud, et võrreldes naaber riikidega võiks see näitaja olla 25%. Paraku on aga selline
võrdlemine mitteasjakohane ning liigne üldistamine. Võrrelda saab ainult võrreldavaid näitajaid.
Erinevatel liikmesriikidel on erinevad kordusülevaatuse määramise alused. Euroopa Liidu
direktiivid annavad küll üldised põhimõtted, kuid igal liikmesriigil on õigus reeglistikku
kohandada. Eelnevast tulenevalt oleks meelevaldne nimetada Eestis norm piiriks 25%. Eestis on
väga levinud selline kooslus, et ülevaatuspunkti kõrval või läheduses on ka autoremonditöökoda.
Sõiduki omanikud viivad sageli oma auto hooldusesse või remonti ning paluvad peale seda
teostada ka tehnoülevaatus. Selline olukord on väga levinud ning samuti ka mõistlik. Peale
hooldust või remonti on suur tõenäosus, et sõiduk läbibki tehnokontrolli vigadeta. Sellise
ülevaatuspunkti korduvülevaatuse protsent jääbki oluliselt alla keskmise ning kohatu oleks väita,
et ülevaataja teeks halba tööd. Tehnoülevaatajate Liit möönab, et mõningate ülevaatuspunktide
madal protsent tekitab küsimusi, kuid oleme alati olnud seisukohal, et sealseid põhjuseid tuleks
täpsemalt uurida. Vastavaid ettepanekuid oleme ka Transpordiametile teinud, kuid seni on jäänud
need tulemusteta. Meie hinnangul tagaks reaalse ülevaatuste tulemuse Transpordiameti põhjalikult
suunatud ja koordineeritud järelevalve, mis tekitaks valdkonnas adekvaatsema ülevaate. Oma
viimases ettekandes tõi TRAM välja, et kahe aasta jooksul, aastatel 2018-2020, viidi läbi 5
paikvaatlust milles kontrolliti täiendavalt 40 sõidukit ning mille puhul leiti, et 14 sõiduki puhul
tegi ülevaataja vale otsuse. Nimetatud kahe aasta jooksul tehti Eestis kokku 1 233 632 sõiduauto
ülevaatust. Antud juhul ei saa 40-st sõidukist koonevast valimist teha matemaatilisi
usaldusväärseid järeldusi. Lisaks on TRAM protsendi arvutamisel lugenud ülevaatuste hulka kõik
liiki ülevaatused (korraline, korduv, eriliigine, rahvusvahelise ülevaatuse tunnistuse väljastamine
jne). Selline arvutus ei ole päris õige ja moonutab pilti, sest näitab protsenti väiksemana.
Korduvülevaatuse protsendi välja arvutamise mõte on näidata sõidukite osakaalu, mis ei läbi
esimesel katsel korralist ülevaatust. Seega tuleb protsendi arvutamisel arvestada korraliste
ülevaatuste hulka ja sealt tehtud otsuseid, kus sõiduk ei vastanud nõuetele.
Tabelis 1 on toodud Eesti korduvülevaatuse protsendid perioodil 2017 – 2021. Need on tegelikult
2 – 3 % suuremad kui TRAM neid esitleb.
Tabel 1
Kategooria 2017 2018 2019 2020 2021
M1 12,62 % 17,57 % 19,55 % 19,78 % 19,93 %
N1 10,33 % 14,65 % 17,83 % 17,76 % 18,16 %
M2, M3 10,32 % 17,44 % 25,01 % 23,03 % 23,25 %
N2, N3 13,02 % 18,12 % 21,35 % 21,14 % 22,06 %
O3, O4 9,25 % 13,03 % 14,52 % 13,93 % 14,67 %
L 1,3 % 1,82 % 2,15 % 3,39 % 3,39 %
O1, O2 1,42 % 1,98 % 2,68 % 3,01 % 3,06 %
Kokku 11,46 % 15,85 % 17,87 % 17,98 % 18,21 %
TRAM-i esitlusest ei selgu kust pärinevad Läti, Leedu, Soome, Rootsi andmed ja kuidas on need
arvutatud. Kui jätta see esialgu kõrvale, siis selgub, et 2021 aastal oli Eesti sõiduautode
korduvülevaatuse protsent madalam Rootsist ainult 2,7%.
TRAM on eiranud fakti, et naaberriikide ülevaatuse korraldus erineb Eestist. Allpool on toodud
põhjused miks ei saa Eestit võrrelda Soome või Lätiga ning sellest teha järeldusi (50 000 sõidukit,
+10% korduvat).
Läti korduvülevaatuse protsenti mõjutab nende ülevaatuse korraldus, mis erineb Eestist mh näiteks
järgnevalt:
a) Ülevaatuse käigus ei saa puuduseid kõrvaldada (nt tulede reguleerimine, pirni vahetus,
pidurite reguleerimine vms).
b) Kontrollimise metoodikad on erinevad (EOBD, õhkpidurid).
c) Vigade hindamise kriteeriumid on erinevad (nt lähitulede reguleeritus: defektne ääretuli,
kasvõi ühe ääretule mitte põlemine, on Lätis ohtlik viga (OV), Eestis aga enamasti
väheohtlik viga (VO). Mõlemas riigis on tegemist väga sagedase veaga. Kui Eestis oleks
sama raskusastmega, siis annaks see aastas juurde vähemalt 17 000 OV viga.
d) Toimiv ülevaatajate atesteerimise, koolitamise ja täiendõppe vorm, mis Eestis puudub.
e) Toimiv kvaliteedi kontrolli süsteem ja riskianalüüs, mis Eestis puudub.
f) Klient ei saa valida, kes tema sõidukit kontrollib.
g) Klienti ei saadeta järjekorrast ära ja keegi ei lähe lihtsalt järjekorrast ära. Ülevaataja ei saa
minna järjekorras ootava ilmselge veaga sõiduki juhile ütlema enne ülevaatuse algust, et
sõiduk läheb selle veaga korduvale. Klient ei saa selle põhjal otsustada kas ta tuleb
ülevaatusele või mitte. Eestis on kliendil võimalik järjekorrast lahkuda, mitte tulla
ülevaatusele ja minna viga kõrvaldama ja hiljem tagasi tulla.
h) Kliendil ei ole võimalik käia ukse taga küsimas kas ma selle või tolle veaga (nt mõra
esiklaasis) saan ülevaatuselt läbi või mitte ja siis otsustada kas tuleb ülevaatusele või mitte.
Kuna kogu süsteem on broneeringu ja ettemaksu põhine, siis puudub ülevaatajatel huvi ja
võimalus anda ukse taga sõidukile hinnanguid. Hinnang antakse siis kui sõiduk esitatakse
ülevaatusele.
Soome korduvülevaatuse protsenti mõjutab nende ülevaatuse korraldus, mis erineb Eestis mh
näiteks selle poolest:
a) Kontrollimise metoodikad on erinevad (EOBD, pidurid, veermik).
b) Vigade hindamise kriteeriumid on erinevad (heitgaasid, pidurid, rehvid).
c) Vigade hindamiseks vajalik teave on kättesaadav ja kasutatakse täiendavaid töövahendeid.
Näiteks piduriketta paksuse mõõtmine abinõuga, vedruakude mõõtude kontroll.
d) Toimiv kvaliteedi kontrolli süsteem ja riskianalüüs. Eestis puudub.
e) Toimiv ülevaatajate atesteerimise, koolitamise ja täiendõppe vorm, mis Eestis puudub.
TRAM väidab, et kui kõik sõidukite ülevaatused korrektselt vormistada, oleks korduvülevaatuse
protsent hinnanguliselt 25% või enamgi. Lisaks väidetakse, et umbes 10% oluliste või ohtlike
puudustega sõidukit läbib aastas ülevaatuse ehk 50 000 sõidukit. Eesmärgi saavutamiseks nähakse
ette otsmikukaamerate kasutusele võttu.
TRAM on võtnud väga selge seisukoha nagu oleks asi „korrektse“ ülevaatuse vormistamise taga
ja kõik ülevaatajad ei fikseeri teadlikult tuvastatud vigu. Varianti nagu vigu ei suudetaks tuvastada
ei ole isegi analüüsitud.
Üldiselt on TRAM-i väited ja järeldused tehtud puudulike andmete põhjal ning puuduvad
sellekohased analüüsid. Nagu eespool näidatud, ei ole võrdlus naaberriikidega kohane ja sellest ei
saa teha ühtseid järeldusi.
Selleks, et mõista miks on näiteks Eesti ja Soome vahel erinev korduvülevaatuse protsent tuleb
vaadata nö andmete sisse. Vaatame 2020 aasta andmete põhjal kuidas erinevad Eesti ja Soome
sõiduautode ülevaatuse tulemused.
Võrdlusandmed on seotud Soome poolsete andmete kättesaadavusega. Alusandmed on järgmised:
• Ülevaatuse teostamise aeg: 2020
• Sõiduki kategooriad: M1 ja M1G
• Sõidukite esmaregistreerimise aeg: 2005 – 2017
• Soome korraliste ülevaatuste arv: 1 270 829
• Eesti korraliste ülevaatuste arv: 245 649
• Soome korduvülevaatuse % - 19,51 (eespool nimetatud sõidukid)
• Eesti korduvülevaatuse % - 15,05 (eespool nimetatud sõidukid)
• Soome vigade arv sisaldab ainult neid mudeleid, mida käis ülevaatusel rohkem kui 100
ühikut.
• Eesti vigade arv sisaldab ka sõiduki mudeleid, mida käis ülevaatusel vähem kui 100
ühikut.
• Vaatluse all on ainult OV ja eriti ohtlik viga (EOV).
• Eesti valim (245 649 ülevaatust) moodustab 45 % kogu 2020 aastal tehtud korralistest
ülevaatustest, seega peaks näitama nii mõndagi.
Tabelis 2 on mõlema riigi OV/EOV vigade arv vastavalt rikkegrupile.
Vea esinemis sagedus näitab kui tihti vastava rikkegrupi viga ühe korralise ülevaatuse kohta
esineb. Leitud vigade arv on jagatud ülevaatuste arvuga. Seda väljendatakse protsendina.
Osakaal näitab seda kui suure hulga moodustavad antud rikkegrupi vead kogu leitud vigadest. See
näitab ära milliste sõlmede kontrollimisele on antud riigis seatud põhirõhk.
Tabel 1
Soome Eesti
Rikkegrupid Vigade Vea Osakaal Vigade arv Vea Osakaal
arv esinemis esinemis
sagedus sagedus
Identifitseerimine 3488 0,27% 0,9% 812 0,33% 1,2%
Pidurid 127 286 10,02% 33,1% 16 973 6,91% 25,1%
Juhtimisseadmed 27 815 2,19% 7,2% 2567 1,04% 3,8%
Nähtavus 1692 0,13% 0,4% 2393 0,97% 3,5%
Tuled 6071 0,48% 1,6% 22 328 9,09% 33,0%
Veermik/vedrustus 161 931 12,74% 42,1% 9509 3,87% 14,0%
Kere 15494 1,22% 4,0% 3957 1,61% 5,8%
Muu varustus 6781 0,53% 1,8% 2059 0,84% 3,0%
Saasted 38741 3,05% 10,1% 7 110 2,89% 10,5%
VIGU KOKKU 384 529 30,26% 67708 27,56%
Korralisi ÜV 1 270 829 245 649
Tähelepanekud:
• Soomes tuvastatakse ülevaatuse kohta rohkem veermiku (3,3x), juhtimisseadmetega (2x),
piduritega (1,4x) seotud vigu kui Eestis.
• Eestis tuvastatakse ülevaatuse kohta rohkem tuledega (19x), nähtavusega (4,5x), muu
varustusega (1,5x), kerega (1,4x) ja identifitseerimiga (1,3x) seotud vigu kui Soomes.
• Saasted on enam vähem võrdsed, aga Soome kasuks.
• OV ja EOV vigu leitakse Soomes ülevaatuse kohta 1,1x rohkem kui Eestis.
• Soomes on kõige rohkem vigu seotud veermiku (42,1%), pidurite (33,1%) ja saastetega
(10,1%).
• Eestis on kõige rohkem vigu seotud tulede (33%), pidurite (25,1%) ja veermikuga (14%).
Vahemärkusena olgu öeldud, et võrreldes 2018 ja 2020 andmetega, on Eesti M1 ja N1 kategooria
sõidukite ülevaatusel tuvastatud rattalaagri vigu 2x rohkem. Kasvu mõjutas ühe tegurina
rattalaagrite kontrollimise meetodi muutmine, sest tagatelje rattalaagreid hakati eraldi lõtkutestri
plaadil raputama. Vigade arv kasvas ilma, et ülevaatajad oleksid kandnud otsmikukaamerat, piisas
sellest kui hakati kontrollima teisel meetodil.
Transpordiamet eeldab, et otsmikukaamerate kasutuselevõtuga hakatakse ülevaatusel tuvastama
täiendavalt 50 000 sõidukit, millel on OV või EOV rikked. Amet arvestab, et tegelik
korduvülevaatuse tase peaks olema vähemalt 25% ning eeldatakse, et kõike mida täna
järelevalveametnik videosalvestiselt ei näe, ei ole ameti jaoks veenvalt kontrollitud.
Eeldatakse, et korduvülevaatuse +10 % kasv tuleb pidurisüsteemi, turvavööde, märgutulede (nt
ABS, SRS), heitmete ja heitgaasisüsteemiga (nt summuti), vedeliku lekete, veermiku, vedrustuse,
raami ja kere seisukorra kontrollimisest otsmikukaamera vaateväljas. Kas selline eeldus on
realistlik?
Võrreldes eelpool loetletud sõlmedest leitud OV ja EOV vigade esinemist Soome ja Eesti
ülevaatuse näitel. Tabelis 3 on jälle samad andmed 2020 aasta M1 ja M1G kategooria sõidukite
põhjal (vanus 3 – 15 aastat), mis moodustavad Eestis ligi 45% kogu korraliste ülevaatuste arvust.
Tabel 2
Kontrollitav sõlm Soome Eesti
Vigade Vea esinemise Vigade arv Vea esinemise
arv sagedus sagedus
Kere/raami seisukord 12700 1,00% 1977 0,80%
Turvavööd, SRS 6057 0,48% 1629 0,66%
Lekked (õli, kütus) 1399 0,11% 2 267 0,92%
Pidurisüsteemi komponendid 47585 3,74% 2810 1,14%
ABS, EBS, ESC 1884 0,15% 515 0,21%
Sõidupiduri
29332 2555
toimimine/tõhusus 2,31% 1,04%
Seisupiduri
48485 11 903
toimimine/tõhusus 3,82% 4,85%
Rehvid/veljed 19 936 1,57% 2 159 0,88%
Heitgaasid 37 324 2,94% 5005 2,04%
Väljalaskesüsteem 1115 0,09% 1487 0,61%
VIN-kood, andmesilt 1282 0,10% 349 0,14%
VIGU KOKKU 207 099 32656
ÜV arv 1 270 829 245 649
1) Raami ja kere seisukord (rooste, mõrad jne)
Soome ja Eestis tase on sarnane. Soomel tuvastatakse puuduseid küll natuke rohkem. Soomes on
levinud nt küljekarpide haamriotsaga läbi koputamine, Eestis ei ole see veel tavapärane.
2) Turvavööd, SRS
Tase suhteliselt sama, aga Eestis tuvastatakse natukene rohkem turvavööde ja turvapatjadega
seotud puuduseid.
3) Lekked
Eestis tuvastatakse 8x rohkem mootoriõli, kütuse ja muude töövedelike lekkeid kui Soomes. Võib
olla hindavad soomlased lekkeid leebemalt?
4) Pidurisüsteemi komponendid (nt piduritorud, pidurikettad)
Soomes leitakse 3x rohkem pidurisüsteemi komponentidega seotud rikkeid. Võimalik erinevus
tuleb kontrollimise mahust ja töövahenditest. Näiteks mõõdetakse Soomes piduriketaste paksust,
Eestis mitte. Ei saa väita, et Eestis tehakse seetõttu halba tööd. Meil ei ole kasutusel samasuguseid
töövõtteid ja puudub vastav info hinnangute andmiseks.
5) Pidurite toimimine ja efektiivsus
Sõidu- ja seisupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud vigade esinemise sagedus on Eestis ja
Soomes samal tasemel.
Sõidupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud rikkeid on rohkem Soomes. Soomes on piduri
efektiivsuse normid rangemad, sest efektiivust arvutatakse registrimassi järgi (Eestis tegelikmass).
Seisupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud rikkeid on rohkem Eestis. Seda olenemata sellest,
et Soomes on efektiivsuse normid rangemad. Kas Soomes manipuleeritakse seisupiduri testiga?
6) Rehvid ja veljed
Soomes tuvastatakse vigu ligi 2x rohkem. Arvatavasti on see otseselt seotud asjaoluga, et iga telg
tõstetakse Soomes ülevaatuse käigus ülesse ja nii saadakse parem ülevaade rehvide seisukorrast.
Eestis on enamasti rehv maas ja vead võivad jääda märkamatuks.
7) Heitgaasid
Soomes tuvastatakse 1,5x rohkem heitmetega seotud vigu. Erinevus tuleb sisse EOBD testiga.
Soome EOBD kontroll on rangem ja rohkemate eeltingimustega (nt läbinud osatestid nn „readiness
codes“). Diislitestil lähtutakse andmesildil toodud väärtusest – seega on piirnormid rangemad kui
Eestis.
8) Väljalaskesüsteem
Eestis leitakse palju rohkem vigu kui Soomes.
9) ABS, EBS
Eestis leitakse rohkem vigu kui Soomes.
10) VIN-kood ja andmesilt
Eestis veidi rohkem vigu kui Soomes, aga suhteliselt sama tase.
Need on sõlmed, mida TRAM oma esitluses eraldi välja tõi ja mille kontrollimise osas ei ole
ametnikud veendunud, et neid on korrektselt ülevaatusel kontrollitud. Paneme tähele, et siin ei ole
sisulisi erinevusi Soomega v.a. pidurisüsteemi komponendid, rehvid, veermik. Nende osade
erinevus tuleb kontrollimise meetodist ja kättesaadavast teabest.
TRAM on välja toonud, et sõidukid mis läbivad tehnoülevaatuse puudustega on ohtlikud kõigile
liiklejatele. Paraku aga ei toeta seda väidet ükski statistiline kogum ning antud väide on
spekulatiivne. Statistikat liiklusõnnetuste kohta, mille põhjustas tehniliselt mittekorras sõiduk, ei
ole politseil, Liikluskindlustusfondil ega Transpordiametil. Samuti puuduvad ka avalikud
vastavasisulised uuringuid. Tehnoülevaatajate Liit ei eristu teistest põhimõttega, et liiklusohutus
on meie kõigi prioriteet ja selles osas järeleandmisi teha ei saa ning sellesse tuleb panustada ühiselt.
Kuna aga täna meil puudub info ja ülevaade seotud liiklusõnnetustest, siis ei ole paraku võimalik
seda argumenti antud arutelus kasutada.
Selgitust vajab ka Politsei-ja Piirivalveameti statistika mis puudutab neid sõidukeid mis teel
kontrollimise tagajärjel on suunatud erakorralisele ülevaatusele. Tuleb tõdeda, et sõidukite
omanikud on leidlikud ning hästi informeeritud, mistõttu sagedasti peale ülevaatuse läbimist
tekivad sõidukitele toonitud esiklaasid, LED valgusallikad, lisatuled ja -valgustid ning muud
keelatud osad ja ümberehitused. Kuni järgmise ülevaatuse ajani. Kui politsei avastab teel
nimetatud puudused, samal ajal kui sõidukil on kehtiv ülevaatus, siis ei saa teha järeldust, et
ülevaataja on jätnud oma töö korralikult tegemata. Sama olukord on ka näiteks ABS/ESB
märgutuledega, kergemate lekete ja väiksemate vigastustega mis võivad sõidukile tekkida
mistahes ajahetkel. Sõiduautode korralise tehnokontrolli ajaline periood võib olla kuni 4 aastat mis
on piisavalt pikk aeg, et selle aja jooksul mingi tehniline rike tekiks. Ülevaatajal puudub kahjuks
võimalus garanteerida, et sõiduk vastab tehnilistele nõuetele terve ettenähtud perioodi jooksul.
Eesti Tehnoülevaatajate Liit möönab, et mõningad teel avastatud rikked on tõesti pikemaajalised
ning ei saanud tekkida vähem kui aasta jooksul. Seetõttu ongi Liidu ettepanek, nagu ka juba varem
mainitud, et Transpordiamet peaks korraldama suunatud järelevalvet, mitte karistama kõiki
ülevaatajaid ühiselt.
Eesti Tehnoülevaatajate Liit toetab Andmekaitseinspektsiooni (AKI) seisukohta , et peakaamerate
kasutamine peab olema eelkõige lubatud seadusega ning tegemist on nii tehnoülevaatuspunkti
töötaja kui ka kliendi õiguste riivega. Hetkel kehtiv seadusandlus personaalseid salvestusseadmeid
ei luba. Oleme nõus AKI juhendites välja toodud selgitustega, et jälgimisseadmete kasutamine
kujutab endast, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu
riivet üldse. Jälgimisseadmete kasutamine võib, sõltuvalt kasutusviisist, olla inimväärikust
alandav. Jälgimine muudab inimeste käitumist – enamik inimesi kontrollivad oma käitumist ja
juttu, kui nad teavad, et iga nende liigutust jälgitakse. Lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute
väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada stressi ning töövõime langust.
Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib seega tuua rohkem kahju kui kasu – seda
eeskätt usaldamatuse õhkkonna loomise, stressi põhjustamise aga ka töötajate inimväärikuse
alandamise kaudu. Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on näiteks seisukohal, et distantsilt
töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav. Ka Euroopa
Andmekaitseinspektorid on seisukohal, et ainuüksi kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate
juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi
rakendamiseks. Samuti on AKI tähelepanu juhtinud asjaolule, et tegemist võib olla „lumepalli“
efektiga. Kui täna lubada ülevaatajate isiklik jälgimine siis millised on järgmised sammud?
Peakaameratega võiks jälgida ka näiteks korstnapühkijaid, kassapidajaid, arste, autojuhte,
poliitikuid… . Olgu siinkohal nimetatud, et politseinikud kasutavad rinnakaameraid teistel
eesmärkidel (eelkõige tõendite kogumiseks) ning salvestus ei tööta terve vahetuse jooksul vaid
politseinik ise valib hetke millal ta kaamera sisse lülitab. Samuti ei ole kaamera eesmärk
politseiniku järelevalve.
Kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et ülevaatajate isiklik kaameratega jälgimine võib süvendada
tööjõupuudust selles valdkonnas ning see võib puudutada kõiki autoomanikke. Hetkel on
märkimisväärne hulk väga pika staažiga tehnoülevaatajad avaldanud, et peakaamerate kohustuse
tulekul nad oma tööd selles valdkonnas enam ei jätka. Mitmed inimesed valivad muu
stressivabama töökoha või jäävad pensionile. Ametist plaanivad loobuda ka nooremad inimesed.
Teistpidi tekitab ülevaatajate mitteusaldamine olukorra kus noored inimesed ei pea seda
stressirohket töökohta atraktiivseks. Tööjõupuudus on ülevaatajate puhul juba täna reaalsus. Oma
nägemuse on planeeritava muudatuse kohta andnud ka Tööinspektsioon, kelle hinnangul, peale
riskianalüüsi tulemust, peavad ettevõtted tagama töötajatele suurema ohutuse kui viimased pea
külge seotud kaameraga sõidukeid kontrollivad. Lisaks on vajalikud lisapuhkeajad, kuna kaamera
poolt avaldatav surve peale on märkimisväärne. Selline olukord on kui ahelreaktsioon mis avaldub
selles, et väiksemad ülevaatuspunktid võidakse sulgeda ning ülejäänud peavad vähendama
lahtiolekuaegu. Lisaks võivad klientidele kaasneda pikad järjekorrad tehnoülevaatuse tegemiseks.
See aga omakorda mõjutab kõiki sõidukiomanikke. Suurlinnades peavad sõidukiomanikud väga
täpselt hakkama jälgima millisel ajal on võimalik minna oma autoga ülevaatusele. Maakohtades
tuleb auto ettenäitamiseks läbida veelgi pikemaid vahemaid.
Uus halduslepingu projekt näeb peale personaalsete kaamerate veel ka muid rahalisi lisa kulutusi.
TRAM soovib ülevaatuspunktide videosalvestuse mahtude kahekordistamist ehk 90-lt päevalt
180-le päevale. Ettevõtetele tähendab see lisaserverite soetamist mis koos hooldusega tekitab
suuremat püsikulu. Veel pannakse ettevõtetele kohustus paigaldada lisakaamera oma
territooriumile, et oleks jälgitav ka väljas läbiviidud ülevaatused. See kõik eeldab lisakulu mille
ettevõtted peavad kandma enda ressurssidest. Kulude suurenedes tekib vajadus ka tulusid
suurendada ning see tähendab kõrgemat teenuse hinda lõpptarbijale. Hinnanguliselt näeme, et
tehnoülevaatuse hind võiks kerkida tänasega võrreldes vähemalt 5€ sõiduki kohta.
Kokkuvõtvalt soovib Eesti Tehnoülevaatajate Liit avaldada, et me ei ole järelevalve vastu ning
nõustume, et ettevõtetes võiks sõidukite ülevaatuste läbimist põhjalikumalt kontrollida. Sõidukite
tehnilise kontrolli teostajale täiendavate ülemäära koormavate kohustuste lisamise asemel tuleks
kaaluda järelevalve tõhustamist. Liiklusohutus, keskkonna mõjud ja ühtlane ning läbipaistev
tehnoülevaatus on ka liidu prioriteet. Seda kõike tuleb aga tagada lähtuvalt mõistlikkuse
põhimõtetest ning seatud eesmärgid peavad olema meetmetega proportsionaalsed ja seaduslikud.
Lisaks tuleks järelevalve käigus läbi viia planeeritud ja sihitud järelkontrolle. Sellisel juhul oleks
järelevalve oluliselt tõhusam ning korrastaks valdkonda kõige efektiivsemalt. Siinkohal on
Tehnoülevaatajate Liit Transpordiametile teinud korduvalt vastavasisulisi ettepanekuid ja
pakkunud koostööd kuid seni on see jäänud ainult ühepoolseks.
Tehnoülevaatajate Liit palub võimalust selgitada oma seisukohti ja arvamusi majanduskomisjoni
istungil ning kaasata arutellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
Tarmo Kahem
Tegevjuht
59068900
[email protected]
www.tul.ee