dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/2542-1
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)
Lahendamise tähtaeg
6. mai 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Pöördumine_MKM.asice128 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.04.2022 11:18 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Pöördumine ministrile Tere Käesolevaga edastame pöördumise majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale. Dokument manuses. Lugupidamisega Tarmo Kahem Eesti Tehnoülevaatajate Liit Tegevjuht 59068900 Hr Taavi Aas Minister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 06.04.2022 Seoses Transpordiameti sooviga kohustada tehnoülevaatajatele peakaamerad Transpordiamet (edaspidi ka TRAM) on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, mille tulemusena peetakse vajalikuks hakata jälgima tehnoülevaatajaid töö ajal, kinnitades viimastele pea külge jälgimisseadmed. Sellise infoni on jõutud lähtuvalt sõidukite kordusülevaatuse statistikast mis aastal 2021 oli keskmiselt 15,92%. Transpordiamet on hinnanud, et võrreldes naaber riikidega võiks see näitaja olla 25%. Paraku on aga selline võrdlemine mitteasjakohane ning liigne üldistamine. Võrrelda saab ainult võrreldavaid näitajaid. Erinevatel liikmesriikidel on erinevad kordusülevaatuse määramise alused. Euroopa Liidu direktiivid annavad küll üldised põhimõtted, kuid igal liikmesriigil on õigus reeglistikku kohandada. Eelnevast tulenevalt oleks meelevaldne nimetada Eestis norm piiriks 25%. Eestis on väga levinud selline kooslus, et ülevaatuspunkti kõrval või läheduses on ka autoremonditöökoda. Sõiduki omanikud viivad sageli oma auto hooldusesse või remonti ning paluvad peale seda teostada ka tehnoülevaatus. Selline olukord on väga levinud ning samuti ka mõistlik. Peale hooldust või remonti on suur tõenäosus, et sõiduk läbibki tehnokontrolli vigadeta. Sellise ülevaatuspunkti korduvülevaatuse protsent jääbki oluliselt alla keskmise ning kohatu oleks väita, et ülevaataja teeks halba tööd. Tehnoülevaatajate Liit möönab, et mõningate ülevaatuspunktide madal protsent tekitab küsimusi, kuid oleme alati olnud seisukohal, et sealseid põhjuseid tuleks täpsemalt uurida. Vastavaid ettepanekuid oleme ka Transpordiametile teinud, kuid seni on jäänud need tulemusteta. Meie hinnangul tagaks reaalse ülevaatuste tulemuse Transpordiameti põhjalikult suunatud ja koordineeritud järelevalve, mis tekitaks valdkonnas adekvaatsema ülevaate. Oma viimases ettekandes tõi TRAM välja, et kahe aasta jooksul, aastatel 2018-2020, viidi läbi 5 paikvaatlust milles kontrolliti täiendavalt 40 sõidukit ning mille puhul leiti, et 14 sõiduki puhul tegi ülevaataja vale otsuse. Nimetatud kahe aasta jooksul tehti Eestis kokku 1 233 632 sõiduauto ülevaatust. Antud juhul ei saa 40-st sõidukist koonevast valimist teha matemaatilisi usaldusväärseid järeldusi. Lisaks on TRAM protsendi arvutamisel lugenud ülevaatuste hulka kõik liiki ülevaatused (korraline, korduv, eriliigine, rahvusvahelise ülevaatuse tunnistuse väljastamine jne). Selline arvutus ei ole päris õige ja moonutab pilti, sest näitab protsenti väiksemana. Korduvülevaatuse protsendi välja arvutamise mõte on näidata sõidukite osakaalu, mis ei läbi esimesel katsel korralist ülevaatust. Seega tuleb protsendi arvutamisel arvestada korraliste ülevaatuste hulka ja sealt tehtud otsuseid, kus sõiduk ei vastanud nõuetele. Tabelis 1 on toodud Eesti korduvülevaatuse protsendid perioodil 2017 – 2021. Need on tegelikult 2 – 3 % suuremad kui TRAM neid esitleb. Tabel 1 Kategooria 2017 2018 2019 2020 2021 M1 12,62 % 17,57 % 19,55 % 19,78 % 19,93 % N1 10,33 % 14,65 % 17,83 % 17,76 % 18,16 % M2, M3 10,32 % 17,44 % 25,01 % 23,03 % 23,25 % N2, N3 13,02 % 18,12 % 21,35 % 21,14 % 22,06 % O3, O4 9,25 % 13,03 % 14,52 % 13,93 % 14,67 % L 1,3 % 1,82 % 2,15 % 3,39 % 3,39 % O1, O2 1,42 % 1,98 % 2,68 % 3,01 % 3,06 % Kokku 11,46 % 15,85 % 17,87 % 17,98 % 18,21 % TRAM-i esitlusest ei selgu kust pärinevad Läti, Leedu, Soome, Rootsi andmed ja kuidas on need arvutatud. Kui jätta see esialgu kõrvale, siis selgub, et 2021 aastal oli Eesti sõiduautode korduvülevaatuse protsent madalam Rootsist ainult 2,7%. TRAM on eiranud fakti, et naaberriikide ülevaatuse korraldus erineb Eestist. Allpool on toodud põhjused miks ei saa Eestit võrrelda Soome või Lätiga ning sellest teha järeldusi (50 000 sõidukit, +10% korduvat). Läti korduvülevaatuse protsenti mõjutab nende ülevaatuse korraldus, mis erineb Eestist mh näiteks järgnevalt: a) Ülevaatuse käigus ei saa puuduseid kõrvaldada (nt tulede reguleerimine, pirni vahetus, pidurite reguleerimine vms). b) Kontrollimise metoodikad on erinevad (EOBD, õhkpidurid). c) Vigade hindamise kriteeriumid on erinevad (nt lähitulede reguleeritus: defektne ääretuli, kasvõi ühe ääretule mitte põlemine, on Lätis ohtlik viga (OV), Eestis aga enamasti väheohtlik viga (VO). Mõlemas riigis on tegemist väga sagedase veaga. Kui Eestis oleks sama raskusastmega, siis annaks see aastas juurde vähemalt 17 000 OV viga. d) Toimiv ülevaatajate atesteerimise, koolitamise ja täiendõppe vorm, mis Eestis puudub. e) Toimiv kvaliteedi kontrolli süsteem ja riskianalüüs, mis Eestis puudub. f) Klient ei saa valida, kes tema sõidukit kontrollib. g) Klienti ei saadeta järjekorrast ära ja keegi ei lähe lihtsalt järjekorrast ära. Ülevaataja ei saa minna järjekorras ootava ilmselge veaga sõiduki juhile ütlema enne ülevaatuse algust, et sõiduk läheb selle veaga korduvale. Klient ei saa selle põhjal otsustada kas ta tuleb ülevaatusele või mitte. Eestis on kliendil võimalik järjekorrast lahkuda, mitte tulla ülevaatusele ja minna viga kõrvaldama ja hiljem tagasi tulla. h) Kliendil ei ole võimalik käia ukse taga küsimas kas ma selle või tolle veaga (nt mõra esiklaasis) saan ülevaatuselt läbi või mitte ja siis otsustada kas tuleb ülevaatusele või mitte. Kuna kogu süsteem on broneeringu ja ettemaksu põhine, siis puudub ülevaatajatel huvi ja võimalus anda ukse taga sõidukile hinnanguid. Hinnang antakse siis kui sõiduk esitatakse ülevaatusele. Soome korduvülevaatuse protsenti mõjutab nende ülevaatuse korraldus, mis erineb Eestis mh näiteks selle poolest: a) Kontrollimise metoodikad on erinevad (EOBD, pidurid, veermik). b) Vigade hindamise kriteeriumid on erinevad (heitgaasid, pidurid, rehvid). c) Vigade hindamiseks vajalik teave on kättesaadav ja kasutatakse täiendavaid töövahendeid. Näiteks piduriketta paksuse mõõtmine abinõuga, vedruakude mõõtude kontroll. d) Toimiv kvaliteedi kontrolli süsteem ja riskianalüüs. Eestis puudub. e) Toimiv ülevaatajate atesteerimise, koolitamise ja täiendõppe vorm, mis Eestis puudub. TRAM väidab, et kui kõik sõidukite ülevaatused korrektselt vormistada, oleks korduvülevaatuse protsent hinnanguliselt 25% või enamgi. Lisaks väidetakse, et umbes 10% oluliste või ohtlike puudustega sõidukit läbib aastas ülevaatuse ehk 50 000 sõidukit. Eesmärgi saavutamiseks nähakse ette otsmikukaamerate kasutusele võttu. TRAM on võtnud väga selge seisukoha nagu oleks asi „korrektse“ ülevaatuse vormistamise taga ja kõik ülevaatajad ei fikseeri teadlikult tuvastatud vigu. Varianti nagu vigu ei suudetaks tuvastada ei ole isegi analüüsitud. Üldiselt on TRAM-i väited ja järeldused tehtud puudulike andmete põhjal ning puuduvad sellekohased analüüsid. Nagu eespool näidatud, ei ole võrdlus naaberriikidega kohane ja sellest ei saa teha ühtseid järeldusi. Selleks, et mõista miks on näiteks Eesti ja Soome vahel erinev korduvülevaatuse protsent tuleb vaadata nö andmete sisse. Vaatame 2020 aasta andmete põhjal kuidas erinevad Eesti ja Soome sõiduautode ülevaatuse tulemused. Võrdlusandmed on seotud Soome poolsete andmete kättesaadavusega. Alusandmed on järgmised: • Ülevaatuse teostamise aeg: 2020 • Sõiduki kategooriad: M1 ja M1G • Sõidukite esmaregistreerimise aeg: 2005 – 2017 • Soome korraliste ülevaatuste arv: 1 270 829 • Eesti korraliste ülevaatuste arv: 245 649 • Soome korduvülevaatuse % - 19,51 (eespool nimetatud sõidukid) • Eesti korduvülevaatuse % - 15,05 (eespool nimetatud sõidukid) • Soome vigade arv sisaldab ainult neid mudeleid, mida käis ülevaatusel rohkem kui 100 ühikut. • Eesti vigade arv sisaldab ka sõiduki mudeleid, mida käis ülevaatusel vähem kui 100 ühikut. • Vaatluse all on ainult OV ja eriti ohtlik viga (EOV). • Eesti valim (245 649 ülevaatust) moodustab 45 % kogu 2020 aastal tehtud korralistest ülevaatustest, seega peaks näitama nii mõndagi. Tabelis 2 on mõlema riigi OV/EOV vigade arv vastavalt rikkegrupile. Vea esinemis sagedus näitab kui tihti vastava rikkegrupi viga ühe korralise ülevaatuse kohta esineb. Leitud vigade arv on jagatud ülevaatuste arvuga. Seda väljendatakse protsendina. Osakaal näitab seda kui suure hulga moodustavad antud rikkegrupi vead kogu leitud vigadest. See näitab ära milliste sõlmede kontrollimisele on antud riigis seatud põhirõhk. Tabel 1 Soome Eesti Rikkegrupid Vigade Vea Osakaal Vigade arv Vea Osakaal arv esinemis esinemis sagedus sagedus Identifitseerimine 3488 0,27% 0,9% 812 0,33% 1,2% Pidurid 127 286 10,02% 33,1% 16 973 6,91% 25,1% Juhtimisseadmed 27 815 2,19% 7,2% 2567 1,04% 3,8% Nähtavus 1692 0,13% 0,4% 2393 0,97% 3,5% Tuled 6071 0,48% 1,6% 22 328 9,09% 33,0% Veermik/vedrustus 161 931 12,74% 42,1% 9509 3,87% 14,0% Kere 15494 1,22% 4,0% 3957 1,61% 5,8% Muu varustus 6781 0,53% 1,8% 2059 0,84% 3,0% Saasted 38741 3,05% 10,1% 7 110 2,89% 10,5% VIGU KOKKU 384 529 30,26% 67708 27,56% Korralisi ÜV 1 270 829 245 649 Tähelepanekud: • Soomes tuvastatakse ülevaatuse kohta rohkem veermiku (3,3x), juhtimisseadmetega (2x), piduritega (1,4x) seotud vigu kui Eestis. • Eestis tuvastatakse ülevaatuse kohta rohkem tuledega (19x), nähtavusega (4,5x), muu varustusega (1,5x), kerega (1,4x) ja identifitseerimiga (1,3x) seotud vigu kui Soomes. • Saasted on enam vähem võrdsed, aga Soome kasuks. • OV ja EOV vigu leitakse Soomes ülevaatuse kohta 1,1x rohkem kui Eestis. • Soomes on kõige rohkem vigu seotud veermiku (42,1%), pidurite (33,1%) ja saastetega (10,1%). • Eestis on kõige rohkem vigu seotud tulede (33%), pidurite (25,1%) ja veermikuga (14%). Vahemärkusena olgu öeldud, et võrreldes 2018 ja 2020 andmetega, on Eesti M1 ja N1 kategooria sõidukite ülevaatusel tuvastatud rattalaagri vigu 2x rohkem. Kasvu mõjutas ühe tegurina rattalaagrite kontrollimise meetodi muutmine, sest tagatelje rattalaagreid hakati eraldi lõtkutestri plaadil raputama. Vigade arv kasvas ilma, et ülevaatajad oleksid kandnud otsmikukaamerat, piisas sellest kui hakati kontrollima teisel meetodil. Transpordiamet eeldab, et otsmikukaamerate kasutuselevõtuga hakatakse ülevaatusel tuvastama täiendavalt 50 000 sõidukit, millel on OV või EOV rikked. Amet arvestab, et tegelik korduvülevaatuse tase peaks olema vähemalt 25% ning eeldatakse, et kõike mida täna järelevalveametnik videosalvestiselt ei näe, ei ole ameti jaoks veenvalt kontrollitud. Eeldatakse, et korduvülevaatuse +10 % kasv tuleb pidurisüsteemi, turvavööde, märgutulede (nt ABS, SRS), heitmete ja heitgaasisüsteemiga (nt summuti), vedeliku lekete, veermiku, vedrustuse, raami ja kere seisukorra kontrollimisest otsmikukaamera vaateväljas. Kas selline eeldus on realistlik? Võrreldes eelpool loetletud sõlmedest leitud OV ja EOV vigade esinemist Soome ja Eesti ülevaatuse näitel. Tabelis 3 on jälle samad andmed 2020 aasta M1 ja M1G kategooria sõidukite põhjal (vanus 3 – 15 aastat), mis moodustavad Eestis ligi 45% kogu korraliste ülevaatuste arvust. Tabel 2 Kontrollitav sõlm Soome Eesti Vigade Vea esinemise Vigade arv Vea esinemise arv sagedus sagedus Kere/raami seisukord 12700 1,00% 1977 0,80% Turvavööd, SRS 6057 0,48% 1629 0,66% Lekked (õli, kütus) 1399 0,11% 2 267 0,92% Pidurisüsteemi komponendid 47585 3,74% 2810 1,14% ABS, EBS, ESC 1884 0,15% 515 0,21% Sõidupiduri 29332 2555 toimimine/tõhusus 2,31% 1,04% Seisupiduri 48485 11 903 toimimine/tõhusus 3,82% 4,85% Rehvid/veljed 19 936 1,57% 2 159 0,88% Heitgaasid 37 324 2,94% 5005 2,04% Väljalaskesüsteem 1115 0,09% 1487 0,61% VIN-kood, andmesilt 1282 0,10% 349 0,14% VIGU KOKKU 207 099 32656 ÜV arv 1 270 829 245 649 1) Raami ja kere seisukord (rooste, mõrad jne) Soome ja Eestis tase on sarnane. Soomel tuvastatakse puuduseid küll natuke rohkem. Soomes on levinud nt küljekarpide haamriotsaga läbi koputamine, Eestis ei ole see veel tavapärane. 2) Turvavööd, SRS Tase suhteliselt sama, aga Eestis tuvastatakse natukene rohkem turvavööde ja turvapatjadega seotud puuduseid. 3) Lekked Eestis tuvastatakse 8x rohkem mootoriõli, kütuse ja muude töövedelike lekkeid kui Soomes. Võib olla hindavad soomlased lekkeid leebemalt? 4) Pidurisüsteemi komponendid (nt piduritorud, pidurikettad) Soomes leitakse 3x rohkem pidurisüsteemi komponentidega seotud rikkeid. Võimalik erinevus tuleb kontrollimise mahust ja töövahenditest. Näiteks mõõdetakse Soomes piduriketaste paksust, Eestis mitte. Ei saa väita, et Eestis tehakse seetõttu halba tööd. Meil ei ole kasutusel samasuguseid töövõtteid ja puudub vastav info hinnangute andmiseks. 5) Pidurite toimimine ja efektiivsus Sõidu- ja seisupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud vigade esinemise sagedus on Eestis ja Soomes samal tasemel. Sõidupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud rikkeid on rohkem Soomes. Soomes on piduri efektiivsuse normid rangemad, sest efektiivust arvutatakse registrimassi järgi (Eestis tegelikmass). Seisupiduri toimimise ja efektiivsusega seotud rikkeid on rohkem Eestis. Seda olenemata sellest, et Soomes on efektiivsuse normid rangemad. Kas Soomes manipuleeritakse seisupiduri testiga? 6) Rehvid ja veljed Soomes tuvastatakse vigu ligi 2x rohkem. Arvatavasti on see otseselt seotud asjaoluga, et iga telg tõstetakse Soomes ülevaatuse käigus ülesse ja nii saadakse parem ülevaade rehvide seisukorrast. Eestis on enamasti rehv maas ja vead võivad jääda märkamatuks. 7) Heitgaasid Soomes tuvastatakse 1,5x rohkem heitmetega seotud vigu. Erinevus tuleb sisse EOBD testiga. Soome EOBD kontroll on rangem ja rohkemate eeltingimustega (nt läbinud osatestid nn „readiness codes“). Diislitestil lähtutakse andmesildil toodud väärtusest – seega on piirnormid rangemad kui Eestis. 8) Väljalaskesüsteem Eestis leitakse palju rohkem vigu kui Soomes. 9) ABS, EBS Eestis leitakse rohkem vigu kui Soomes. 10) VIN-kood ja andmesilt Eestis veidi rohkem vigu kui Soomes, aga suhteliselt sama tase. Need on sõlmed, mida TRAM oma esitluses eraldi välja tõi ja mille kontrollimise osas ei ole ametnikud veendunud, et neid on korrektselt ülevaatusel kontrollitud. Paneme tähele, et siin ei ole sisulisi erinevusi Soomega v.a. pidurisüsteemi komponendid, rehvid, veermik. Nende osade erinevus tuleb kontrollimise meetodist ja kättesaadavast teabest. TRAM on välja toonud, et sõidukid mis läbivad tehnoülevaatuse puudustega on ohtlikud kõigile liiklejatele. Paraku aga ei toeta seda väidet ükski statistiline kogum ning antud väide on spekulatiivne. Statistikat liiklusõnnetuste kohta, mille põhjustas tehniliselt mittekorras sõiduk, ei ole politseil, Liikluskindlustusfondil ega Transpordiametil. Samuti puuduvad ka avalikud vastavasisulised uuringuid. Tehnoülevaatajate Liit ei eristu teistest põhimõttega, et liiklusohutus on meie kõigi prioriteet ja selles osas järeleandmisi teha ei saa ning sellesse tuleb panustada ühiselt. Kuna aga täna meil puudub info ja ülevaade seotud liiklusõnnetustest, siis ei ole paraku võimalik seda argumenti antud arutelus kasutada. Selgitust vajab ka Politsei-ja Piirivalveameti statistika mis puudutab neid sõidukeid mis teel kontrollimise tagajärjel on suunatud erakorralisele ülevaatusele. Tuleb tõdeda, et sõidukite omanikud on leidlikud ning hästi informeeritud, mistõttu sagedasti peale ülevaatuse läbimist tekivad sõidukitele toonitud esiklaasid, LED valgusallikad, lisatuled ja -valgustid ning muud keelatud osad ja ümberehitused. Kuni järgmise ülevaatuse ajani. Kui politsei avastab teel nimetatud puudused, samal ajal kui sõidukil on kehtiv ülevaatus, siis ei saa teha järeldust, et ülevaataja on jätnud oma töö korralikult tegemata. Sama olukord on ka näiteks ABS/ESB märgutuledega, kergemate lekete ja väiksemate vigastustega mis võivad sõidukile tekkida mistahes ajahetkel. Sõiduautode korralise tehnokontrolli ajaline periood võib olla kuni 4 aastat mis on piisavalt pikk aeg, et selle aja jooksul mingi tehniline rike tekiks. Ülevaatajal puudub kahjuks võimalus garanteerida, et sõiduk vastab tehnilistele nõuetele terve ettenähtud perioodi jooksul. Eesti Tehnoülevaatajate Liit möönab, et mõningad teel avastatud rikked on tõesti pikemaajalised ning ei saanud tekkida vähem kui aasta jooksul. Seetõttu ongi Liidu ettepanek, nagu ka juba varem mainitud, et Transpordiamet peaks korraldama suunatud järelevalvet, mitte karistama kõiki ülevaatajaid ühiselt. Eesti Tehnoülevaatajate Liit toetab Andmekaitseinspektsiooni (AKI) seisukohta , et peakaamerate kasutamine peab olema eelkõige lubatud seadusega ning tegemist on nii tehnoülevaatuspunkti töötaja kui ka kliendi õiguste riivega. Hetkel kehtiv seadusandlus personaalseid salvestusseadmeid ei luba. Oleme nõus AKI juhendites välja toodud selgitustega, et jälgimisseadmete kasutamine kujutab endast, võrreldes teiste isikuandmete kogumise viisidega, kõige intensiivsemat eraelu riivet üldse. Jälgimisseadmete kasutamine võib, sõltuvalt kasutusviisist, olla inimväärikust alandav. Jälgimine muudab inimeste käitumist – enamik inimesi kontrollivad oma käitumist ja juttu, kui nad teavad, et iga nende liigutust jälgitakse. Lisaks sellele, et jälgimine piirab isikute väljendusvabadust, võib pidev pikaajaline jälgimine põhjustada stressi ning töövõime langust. Läbimõtlematu jälgimisseadmete kasutamine võib seega tuua rohkem kahju kui kasu – seda eeskätt usaldamatuse õhkkonna loomise, stressi põhjustamise aga ka töötajate inimväärikuse alandamise kaudu. Euroopa andmekaitseasutuste töörühm on näiteks seisukohal, et distantsilt töötaja jälgimine tema töö kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesmärgil ei ole lubatav. Ka Euroopa Andmekaitseinspektorid on seisukohal, et ainuüksi kvaliteedikontroll, ettevõtte poliitikate juurutamine või vaidluste puhuks tõendite tagamine ei ole piisavad õigustused jälgimissüsteemi rakendamiseks. Samuti on AKI tähelepanu juhtinud asjaolule, et tegemist võib olla „lumepalli“ efektiga. Kui täna lubada ülevaatajate isiklik jälgimine siis millised on järgmised sammud? Peakaameratega võiks jälgida ka näiteks korstnapühkijaid, kassapidajaid, arste, autojuhte, poliitikuid… . Olgu siinkohal nimetatud, et politseinikud kasutavad rinnakaameraid teistel eesmärkidel (eelkõige tõendite kogumiseks) ning salvestus ei tööta terve vahetuse jooksul vaid politseinik ise valib hetke millal ta kaamera sisse lülitab. Samuti ei ole kaamera eesmärk politseiniku järelevalve. Kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et ülevaatajate isiklik kaameratega jälgimine võib süvendada tööjõupuudust selles valdkonnas ning see võib puudutada kõiki autoomanikke. Hetkel on märkimisväärne hulk väga pika staažiga tehnoülevaatajad avaldanud, et peakaamerate kohustuse tulekul nad oma tööd selles valdkonnas enam ei jätka. Mitmed inimesed valivad muu stressivabama töökoha või jäävad pensionile. Ametist plaanivad loobuda ka nooremad inimesed. Teistpidi tekitab ülevaatajate mitteusaldamine olukorra kus noored inimesed ei pea seda stressirohket töökohta atraktiivseks. Tööjõupuudus on ülevaatajate puhul juba täna reaalsus. Oma nägemuse on planeeritava muudatuse kohta andnud ka Tööinspektsioon, kelle hinnangul, peale riskianalüüsi tulemust, peavad ettevõtted tagama töötajatele suurema ohutuse kui viimased pea külge seotud kaameraga sõidukeid kontrollivad. Lisaks on vajalikud lisapuhkeajad, kuna kaamera poolt avaldatav surve peale on märkimisväärne. Selline olukord on kui ahelreaktsioon mis avaldub selles, et väiksemad ülevaatuspunktid võidakse sulgeda ning ülejäänud peavad vähendama lahtiolekuaegu. Lisaks võivad klientidele kaasneda pikad järjekorrad tehnoülevaatuse tegemiseks. See aga omakorda mõjutab kõiki sõidukiomanikke. Suurlinnades peavad sõidukiomanikud väga täpselt hakkama jälgima millisel ajal on võimalik minna oma autoga ülevaatusele. Maakohtades tuleb auto ettenäitamiseks läbida veelgi pikemaid vahemaid. Uus halduslepingu projekt näeb peale personaalsete kaamerate veel ka muid rahalisi lisa kulutusi. TRAM soovib ülevaatuspunktide videosalvestuse mahtude kahekordistamist ehk 90-lt päevalt 180-le päevale. Ettevõtetele tähendab see lisaserverite soetamist mis koos hooldusega tekitab suuremat püsikulu. Veel pannakse ettevõtetele kohustus paigaldada lisakaamera oma territooriumile, et oleks jälgitav ka väljas läbiviidud ülevaatused. See kõik eeldab lisakulu mille ettevõtted peavad kandma enda ressurssidest. Kulude suurenedes tekib vajadus ka tulusid suurendada ning see tähendab kõrgemat teenuse hinda lõpptarbijale. Hinnanguliselt näeme, et tehnoülevaatuse hind võiks kerkida tänasega võrreldes vähemalt 5€ sõiduki kohta. Kokkuvõtvalt soovib Eesti Tehnoülevaatajate Liit avaldada, et me ei ole järelevalve vastu ning nõustume, et ettevõtetes võiks sõidukite ülevaatuste läbimist põhjalikumalt kontrollida. Sõidukite tehnilise kontrolli teostajale täiendavate ülemäära koormavate kohustuste lisamise asemel tuleks kaaluda järelevalve tõhustamist. Liiklusohutus, keskkonna mõjud ja ühtlane ning läbipaistev tehnoülevaatus on ka liidu prioriteet. Seda kõike tuleb aga tagada lähtuvalt mõistlikkuse põhimõtetest ning seatud eesmärgid peavad olema meetmetega proportsionaalsed ja seaduslikud. Lisaks tuleks järelevalve käigus läbi viia planeeritud ja sihitud järelkontrolle. Sellisel juhul oleks järelevalve oluliselt tõhusam ning korrastaks valdkonda kõige efektiivsemalt. Siinkohal on Tehnoülevaatajate Liit Transpordiametile teinud korduvalt vastavasisulisi ettepanekuid ja pakkunud koostööd kuid seni on see jäänud ainult ühepoolseks. Tehnoülevaatajate Liit palub võimalust selgitada oma seisukohti ja arvamusi majanduskomisjoni istungil ning kaasata arutellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Eesti Tehnoülevaatajate Liit Tarmo Kahem Tegevjuht 59068900 [email protected] www.tul.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel