Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected] Meie 06.04.2022 nr 1.1-14/2022/2533-1
MKM seisukoht Riigi Tugiteenuste Keskuse
finantskorrektsiooni otsuse (eelnõu) kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või hankija) ei nõustu Riigi
Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või rakendusüksus) väitega, et hankija rikkus riigihanke
226343 korraldamise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 3 punkti 2 ja § 101 lõike 1 punkti 2.
Hankija on jälginud, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi
suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, seega ei ole hankija piiranud õigusvastaselt
potentsiaalsete pakkujate ringi.
1. Selgitame veelkord1 missugusel põhjusel on MKM jätkuvalt seisukohal, et riigihankes
viitenumbriga 226343 püstitatud vastavustingimus2, mille kohaselt pakkujal peab riigihanke
alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ punkt 1.14 kohaselt olema lepinguperioodil pidev
lennupiletite väljastamise õigus, mida tõendab kehtiv Rahvusvahelise Lennutranspordi
Assotsiatsiooni (IATA) akrediteering, on sobilik, vajalik ning mõõdukas. Pakkuja tõendab oma
võimet täita IATA reegleid, esitades pakkumuses kinnituse, et aastatel 2018 ja 2019 ei ole
pakkuja rikkunud IATA reegleid. Hankija loeb tingimuse täidetuks ka juhul, kui IATA on küll
peatanud pakkuja akrediteeringu, kuid sellele vaatamata on pakkuja jätkanud lennupiletite
väljastamist, rakendades alternatiivseid meetmeid. Kinnituse tõendamiseks esitab pakkuja
IATA akrediteeringut tõendavate sertifikaatide3 andmed 2018. ja 2019. aasta kohta ja vajadusel
ülevaate alternatiivsete meetmete rakendamisest nimetatud perioodil.
1.1.Nõue on vaieldamatult seotud hankelepingu esemega ja on seetõttu õiguspärane, samuti
proportsionaalne arvestades asjaolu, et 99% lähetustest toimub lennutranspordiga.
Arvestamata ei saa jätta lepingu mahtu 3 miljonit eurot (7 ühispakkujat) ja kestvust
24 kuud.
1.2. Kui hankija jätab kontrollimata reisibüroo võimekuse täita IATA nõudeid, siis on ta
jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse kontrollida, kas reisibüroo on võimeline
hankelepingut püsivalt täitma.
1
MKM vastused 25.02.2021 nr 1.12-14/2021/1226-1; 08.03.2021 nr 1.12-14/2021/1471-1
2
Hanke alusdokument „Tehniline kirjeldus“ p 1.14
3
Sertifikaadi väljastamine annab reisibüroole õiguse vahendada ja väljastada IATA liikmete (ca 290 lennufirmat)
lennupileteid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
1.3.Juhime tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluse vastavustingimusega saab hankija tagada
reisibüroo lennupiletite vahendustegevuse (sh finantsaruannete tähtaegne ja nõuetekohane
esitamise ja IATA finantsdistsiplliini nõuete täitmine) püsiva ja nõuetekohase toimimise,
kuna seda teenust saabki osutada alles pärast IATA liikmeks saamist ja sertifikaadi
väljastamist, sest varem puudub reisibürool ligipääs IATA arveldus- ja makseliidesele,
mille kaudu vahendustegevus toimub. Samuti puudub teave kuidas reisibüroo suudab
tagada IATA maksedistsipliini nõuete täitmist, mis tähendab, et kogemus omandatakse
IATA liikmeks oleku käigus.
Tellija hoolsuskohustus on kontrollida, kas tellitav teenus vastab hanketingimustele ja seda
on MKM teinud, nõudes, et reisibüroo tõendab püsivat lennupiletite väljastamise
suutlikkust, mis sõltub otseselt IATA liikmelisuse ajast eeltoodud põhjusel.
1.4. Reisibürool peab olema piisavalt vahendeid ja ta peab oskama finantse planeerida, et
tagada IATA-ga tähtaegne arveldamine, aga see selgub pärast sertifikaadi väljastamist.
1.5.Teoreetiliselt võidakse akrediteering peatada juba nt nädala möödumisel, kui reisibüroo ei
pea kinni finantsdistsipliinist4. Küsimus on selles, kas reisibüroo suudab püsivalt täita oma
finantskohustusi IATA ees ja järgida IATA reglemendi nõudeid, seega reisibüroo teenuse
osutamise kvaliteedis, mida saabki tõendada vaid reisibüroo ajaloo kaudu IATA liikmena
(tegutsemisaja nõue).
1.6. Seega on nõue otseselt seotud hankelepingu täitmisega – nõude eesmärk on tagada
tellijatele kvaliteetne lennupiletite vahendusteenus.
1.7. Rakendusüksuse soovitus, esitada nõue käibele ja varasematele täidetud lepingutele, ei
tõenda samuti, et reisibüroo peab kinni IATA finantsdistsipliinist ja reglemendi nõuetest, kuna
käibenumber ei taga lennupiletite püsiva väljastamise võimekust. Juhul, kui IATA peatab
akrediteeringu ei saa reisibüroo väljastada lennupileteid otse broneerimissüsteemist, neid
muuta, tühistada ega anda garantiisid ja kinnitusi müüdud lennupiletitele. IATA liikmelisuseta
saab reisibüroo müüa lennupileteid vaid läbi lennufirmade jaemüügikanalite või läbi
vahendajate, kes on IATA liikmed, mis muudab teenuse osutamise aeglasemaks, kallimaks ja
vähem turvaliseks, sest sellisel juhul ei liigu reisijate andmed otse reisibüroost
broneerimissüsteemidesse, vaid läbivad kolmandaid osapooli.
1.8. Sertifikaadi väljastamise ja uuendamise tingimused on erinevad ja ei kattu. Sertifikaadi
väljastamise tingimusi kontrollitakse üksnes sertifikaadi väljastamisel, mitte igal aastal.
Sertifikaadi väljastamisele järgnevatel aastatel kontrollib IATA tingimusi, mis kehtivad
sertifikaadi uuendamisele.
1.8.1. Taotluse sertifikaadi väljastamiseks saab esitada ka vastasutatud reisibüroo.
1.8.2. Tingimused, mis peavad olema täidetud akrediteeringu väljastamisel, ja tingimused, mis
peavad olema täidetud akrediteeringu uuendamisel, on järgmised:
1.8.2.1. akrediteeringu väljastamisel kontrollib IATA, kas reisibüroo on seaduslikult asutatud,
ega ta ei ole eelnevalt seadust rikkunud, kas tal on tegutsemisload, bürooruumid,
referentsid erialaste ettevõtjate poolt, minimaalne nõutav arv töölepingu alusel palgatud
reisikonsultante, auditeeritud majandusaasta aruanne ning nõutav on seejuures
positiivse omakapitali olemasolu;
1.8.2.2. akrediteeringu uuendamisel peab reisibüroo IATA-le esitama koos aastaaruandega
audiitori järeldusotsuse, mis ei tohi sisaldada märkusi ega hoiatusi. Audiitorkontroll on
kohustuslik. IATA kontrollib mitmeid finantsindikaatoreid, kuna need omavad tähtsust
4
Nt reisibüroo eksib iganädalase müügiraporti esitamisel
2 (5)
reisibüroo võimekusele tagada oma kohustusi. IATA nõuab igal aastal tagatiseks kas
pangagarantiid või garantiikindlustuspoliisi. Tagatise suurus sõltub eelmise aasta
müügist ja selle arvutab IATA. Tagatise eesmärk on tagada reisibüroo kohustused IATA
liikmete (lennufirmad) ees.
1.8.3. Tulenevalt eeltoodust ei tõenda IATA sertifikaadi väljastamine automaatselt, et
reisibüroo omab finantssuutlikkust ja kogemust IATA reglemendi nõuete täitmiseks
(lennupiletite vahendamine), vajaliku kogemuse omandab reisibüroo aja jooksul.
1.9. RHS-st tulenevalt on hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine hankija
pädevuses, hankija saab ja peab selle koostama lähtuvalt enda vajadustest. Asjaolu, et
hankija lähtub tehnilise kirjelduse koostamisel enda vajadustest, ei saa käsitleda
põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel konkurentsile isegi juhul, kui see vähendab
konkurentsi (VAKO 16.01.2020 otsus nr 199-19/213197 p10).
1.10. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2020 otsuse (haldusasi 3-20-157) punktis 14 on
sedastatud, et oluline on, et tehnilises kirjelduses olev tingimus oleks põhjendatud ning
tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda arvates.
Soovitud tulemus hankijale on kvaliteetne lennupiletite vahendusteenus. Arvestades
asjaolu, et IATA akrediteering annab reisibüroole õiguse müüa lennupileteid otse
broneerimissüsteemist (Amadeus, Galileo, Sabre jpt), lisaks neid muuta, tühistada ja muid
tegevusi teha, saab tõendada lennupileti vahendusteenuse kvaliteeti vaid reisibüroo
lennupiletite müügiteenuse osutamine ajaloo kaudu IATA liikmena (tegutsemisaja nõue).
IATA liikmelisuseta saab reisibüroo müüa lennupileteid vaid läbi lennufirmade
jaemüügikanalite või läbi vahendajate, kes on IATA liikmed, mis muudab teenuse osutamise
vähem turvaliseks, sest sellisel juhul ei liigu reisijate andmed otse reisibüroost
broneerimissüsteemidesse, vaid läbivad kolmandaid osapooli.
1.11. Hankija on 2015. a, 2017. a, 2018. a ja 2020. a korraldanud
reisikorraldamiseteenuste hankeid (viitenumbrid vastavalt 166401, 189436, 199767 ja
226343). Aastatel 2015 ja 2017 korraldatud hankes kehtestatud hanketingimused ei
nõudnud pakkujatelt IATA akrediteeringut mitme järjestikuse aasta jooksul, sellele
vaatamata on pakkujate arv ja nimed samad nagu 2018 ja 2020 korraldatud hankel.
Järelikult ei tõenda praktika rakendusüksuse väidet, et vaidlusalune hanketingimus piirab
konkurentsi. Hankele kuue pakkumuse esitamine näitab korraliku konkurentsi olemasolu.
2. Hankija kehtestas hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks
järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema 2018. a ja 2019. a teenindanud
vähemalt seitset (7) korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele (1)
korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta
aastas, viiele (5) korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 100 000
eurot km-ta aastas iga kliendi kohta ja ühele (1) korporatiivkliendile 40 000 eurot aastas.
Pakkuja esitab esialgse tõendina vastava kinnituse hankepassis. Hanke korraldaja
nõudmisel esitab pakkuja vajaliku teabe: andmed täidetud lepingute kohta (HD vorm IV),
tuues välja teabe täidetud lepingute maksumuse, nende sõlmimise ja lõppemise kuupäevad
ning info teise lepingupoole kohta.“.
2.1. Kvalifitseerimise tingimus peab vastama lepingu esemeks olevate teenuste olemusele,
kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalne (RHS § 98 lg 1 teine lause).
RHS § 3 p 2 kohaselt peavad kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid olema
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
3 (5)
Hanketeade avaldati 17.08.2020, seega pandeemia ajal. On avalik teave, et 2020 alguses
puhkes Eestis koroona pandeemia, 12. märtsil kehtestas Vabariigi Valitsus Eestis
eriolukorra, mis kestis kuni 17.05.2020 ja sellele järgnes tervishoiualane hädaolukord,
mille tulemusena reisibürood koondasid töötajaid massiliselt, kuna reisimist ei toimunud5.
Seega oli vaieldamatult tegemist erandliku olukorraga, mistõttu ei pidanud hankija
proportsionaalseks, asjakohaseks ja põhjendatuks nõuda lepingute täitmist 2020 aastal.
Covid kriis kujutas vaieldamatult äärmuslikku ja ettenägematut olukorda, mille kohta EL
direktiivid ei sisalda menetluslikke piiranguid, ka on RTK varasemas kirjas (samal teemal)
tsiteerinud RaM selgitust ja märkinud: „… seaduses sätestatud referentsperioodi tuleb
käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel
lühendada.“. Erandlikud asjaolud ongi need, millest tingitult võib osutuda põhjendatuks
üldjuhtudest erandite tegemine. Euroopa Komisjon on oma 2020/C 108 1/01 teatises
sõnaselgelt sedastanud, et COVID-19 pandeemiat ja selle konkreetset arengut võib pidada
ettenägematuks kõigi avaliku sektori hankijate jaoks, järelikult on see avaliku sektori
hankijate jaoks ootamatu sündmus, mida nad ei saanud ette näha. Järelikult ei olnud 2020
võimalik ette näha, kuidas hakkab toimima turismisektor, kus tegutsemine oli muutunud
võimatuks. RHS § 3 p-i 2 kohaselt peavad kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid
olema riigihanke lepingu eseme suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ei
ole põhjendatud nõuda käivet majandusaasta koha, kui on teada fakt, et turismisektoris
tegutsemine oli muutunud aastal 2020 võimatuks viiruse ootamatu, jõulise ja ettenägematu
leviku tõttu, lennundus praktiliselt seisis, lähetusi ei toimunud ja reisibüroodel käive
puudus. Käibe nõudmise korral aastal 2020 oleks hankija kohelnud pakkujaid ebavõrdselt
ega poleks kasutanud konkurentsiolukorda parimal võimalikul moel, kuna lähtuvalt
COVID-19 kriisist ei oleks suure tõenäosusega osa potentsiaalseid pakkujaid pakkumust
saanud esitada, kui üldse keegi pakkujatest oleks 2020. aastal vastanud majandusnäitajatelt
2019. aasta võrreldavatele näitajatele. Kohtlesime pakkujaid võrdselt ning kasutasime
vastavas olukorras parimal võimalikul moel olemasolevat konkurentsiolukorda.
Tulenevalt 2020. a COVID-19 koroonaviiruse pandeemiast toetati riigieelarvest6
turismisektorit, mis näitas tõsist kriisi (käibe puudumine), ja mille tõttu maksti
turismisektori ettevõtjatele majandustegevuse käibe languse osalise hüvitamise toetust.
Toetuse sihtrühma majandustegevus oli ja on tänaseni negatiivselt mõjutatud COVID-19
viiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu.
Tulenevalt eeltoodust ei pidanud hankija põhjendatuks kvalifitseerida pakkujaid sellise
erandliku aasta tulemuste alusel.
2.2.Kvalifitseerimise tingimus:
„Pakkuja peab olema 2018. a ja 2019. a teenindanud vähemalt seitset (7)
korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele (1) korporatiivkliendile osutatud
reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta aastas, viiele (5)
korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 100 000 eurot km-ta aastas
iga kliendi kohta ja ühele (1) korporatiivkliendile 40 000 eurot aastas. Pakkuja esitab
esialgse tõendina vastava kinnituse hankepassis. Hanke korraldaja nõudmisel esitab
pakkuja vajaliku teabe: andmed täidetud lepingute kohta (HD vorm IV), tuues välja teabe
täidetud lepingute maksumuse, nende sõlmimise ja lõppemise kuupäevad ning info teise
lepingupoole kohta.“.
2.3.Hankija nõudis pakkujalt teatud mahus teenuse osutamist 2018 ja 2019 aastal. Tegemist on
ühishankega (7 ühishankijat), lisaks MKM-le ka valitsemisala asutused. Ühishankijate
lähetuste eelarve on MKM-le teada aastate lõikes. MKM ei ole esitanud nõudeid lepingu
kestvusele, lepingu algus- ja lõppkuupäevale, vaid nõue on teenuse osutamise mahule
5
varakevadel jäid paljud lennukid maa peale seisma, sest enamik riike otsustas rahva tervise kaitseks piirid sulgeda
6
29.04.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 12 „Turismisektori ettevõtjatele COVID-19
haigust põhjustava koroonaviirus puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020008
4 (5)
konkreetsel aastal lähtuvalt ühishankijatele vajalikust teenuse mahust, sest eesmärk on
kontrollida hankelepingu täitmise suutlikkust.
Seega pidi pakkuja esitama lepingud, mis tõendaksid, et tingimuses nimetatud aastatel on
pakkuja osutanud teenust kvalifitseerimise tingimuses nõutud mahus.
Nõude esitamine 36 kuu kohta ei taga, et pakkuja suudaks igal aastal osutada teenust
hankijale vajalikus mahus.
Hankija kontrollis tingimuses nimetatud aastatel reisibüroo poolt osutatud teenuse mahtu.
Rõhutame, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema proportsionaalsed hankelepingu
eesmärgi suhtes. RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele
ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Seega peavad kvalifitseerimise
tingimused vastama korraga kahele nõudele: olema vastavuses hankelepingu esemele ja
proportsionaalsed. Sellisena võtab RHS § 98 lg 1 teine lause üle Euroopa Liidu
riigihankedirektiivi 2014/24 art 58 lg 1 teise lõigu teise lause, mille järgi peavad kõik
kvalifikatsiooninõuded olema „seotud ja proportsionaalsed“.
Kvalifitseerimise tingimuse ja hankelepingu eseme seotuse nõue on tihedas seoses
kvalifikatsiooni kontrollimise üldise eesmärgiga: tuvastada pakkuja eeldatav suutlikkus
sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita (Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-
17-1306, p 35, Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17-2590, p 13). Kui
kvalifitseerimise tingimus ei võimalda veenduda pakkuja eeldatavas võimekuses täita
konkreetset hankelepingut, ei seondu see tingimus hankelepingu esemega ega sobi
kvalifitseerimise tingimuseks. See tuleneb selgesti ka direktiivi 2014/24 art 58 lg 1 teise
lõigu esimesest lausest, mille järgi peab hankija kehtestama kvalifikatsiooninõudeid, mis on
asjakohased tagamaks, et pakkujal on /…/õigusvõime, finantssuutlikkus ning tehniline ja
kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Riina Aasa
625 6458
[email protected]
5 (5)