Martin Nurme Teie 08.03.2022 nr DM-117465-12
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 07.04.2022 nr 17-1/2022/1793-2
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Riigi huvi väljaselgitamine Kauoja IV
liivakarjääri keskkonna loa taotluse menetluses
Austatud Martin Nurme
Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi
väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas asuva
Kauoja IV liivakarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamise keskkonna loa taotluse menetluse
jätkamiseks. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi
infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvides.
Taotletav mäeeraldis pindalaga 23,10 ha hõlmab Kauoja kruusamaardla (registrikaart nr 0957)
ehitusliiva aktiivse tarbevaru 9, 10, 12, 13, 15 ja 16 plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 11, 14
ja 17 plokki. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv, mille aktiivne tarbevaru on 455
tuh m³ ja kaevandatav varu 427 tuh m³ ja täiteliiv, mille aktiivne tarbevaru on 268 tuh m³ ja
kaevandatav varu 228 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus ja teedeehitus,
täitepinnas. Taotletav kaevandamise keskmine aastamäär on 50 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse
15 aastaks.
Tõite välja, et seisuga 07.03.2022 jääb taotletava Kauoja IV liivakarjääri optimaalsesse
teeninduspiirkonda 13 ehitusliiva ja 15 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste
kaevandatav jääkvaru on ehitusliiva puhul ligikaudu 3522 tuh m³ ja täiteliiva puhul ligikaudu 2566
tuh m³. Olete välja arvutanud, et nende karjääride tarbimismahtude põhjal (kokku arvestatult
ehitusliival keskmiselt 47 tuh m³ aastas, täiteliival keskmiselt 45 tuh m³ aastas) on ehitus- ja
täiteliiva osas varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks.
Neid varusid ei saa siiski pidada piisavaks nii Rail Balticu kui ka selle rajamise järgset
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ehitusmaterjalide nõudlust silmas pidades. Samuti muudavad võimalikud varud Rail Balticu
trassikoridori läheduses (~10 km) nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel
asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni
vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Kauoja
maardla paikneb logistiliselt soodsas asukohas, kust on võimalik kaevandatavat maavara
realiseerida nii projekteeritava Rail Balticu ehitamiseks, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
planeeritavate 2+2 ja 2+1 teelõikude ehitamisel kui ka nt Tootsi tuulepargi rajamisel.
Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud poolt “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (lk 84-87, 90) jõuab järeldusele, et: arvestades
Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja
tolmusisalduse arvestuses teeninduspiirkonna Pärnu maakonna osas kriitiline. Seega on juurde
vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad
ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Geoloogiliste uuringute kohaselt on savi- ja
tolmuosakeste sisaldus Kauoja IV liivakarjääri ehitusliivas alla 8% (keskmine 3,5-3,8%).
Määramatusest tingituna loetakse tegevuskava koostamisel Pärnu piirkonda nõrga
varustuskindlusega piirkonnaks liiva ja kruusa suhtes.
Uuringu link: https://www.ttja.ee/et/valdkonnad-teenused/rail-balticu-uuringud
Riigiteede teehoiukavast aastateks 2020-2030 (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf ) ilmneb, et taotletava mäeeraldise
lähipiirkonnas toimuvad samuti erinevad riigimaanteede tööd: Pärnu-Ikla 2+2 maantee ehitus
(esimene 9 km lõik läheb hankesse käeoleval aastal), Are - Nurme 2+2 maantee ehitus, jm.
Taotletava Kauoja IV liivakarjäärile lähimasse raudteetrassi ja potentsiaalsesse teeninduslõiku
jääb nii Venemurru tee maanteeviadukt kui ka Kõveri ja Venemurru ökoduktid, mis suurendavad
lokaalselt raudteetrassi materjali vajadust märgatavalt.
Lisaks on MKM esitanud 02.09.2020. a kirjaga nr 17-1/20-0100/4894-2 seisukoha, et Kauoja II
liivakarjääris, mis asub taotletavast Kauoja IV liivakarjäärist vahetult loodes, on riigi huvi olemas
ning kaevandamisloa andmine põhjendatud arvestades piirkonda planeeritud suuremahulisi
ehitusobjekte. Kauoja IV liivakarjäärist kaevandatavat ehitus- ja täiteliiva saab kasutada olenevalt
kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede, sh Rail Baltic raudtee muldkeha, katendi ja
viaduktide ehitamiseks ning täitematerjalina.
Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Kauoja IV liivakarjääri maavara kaevandamise
loa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Margus Raha
625 6406
[email protected]
3 (3)