dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine Kauoja IV liivakarjääri keskkonna loa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. aprill 2022
Viit
17-1/2022/1793-2
Registreeritud
7. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120221793-2 07.04.2022 Väljaminev kiri.asice232 KB

Sisu (failidest)

Martin Nurme Teie 08.03.2022 nr DM-117465-12 Keskkonnaamet [email protected] Meie 07.04.2022 nr 17-1/2022/1793-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Riigi huvi väljaselgitamine Kauoja IV liivakarjääri keskkonna loa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas asuva Kauoja IV liivakarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamise keskkonna loa taotluse menetluse jätkamiseks. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvides. Taotletav mäeeraldis pindalaga 23,10 ha hõlmab Kauoja kruusamaardla (registrikaart nr 0957) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 9, 10, 12, 13, 15 ja 16 plokki ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 11, 14 ja 17 plokki. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv, mille aktiivne tarbevaru on 455 tuh m³ ja kaevandatav varu 427 tuh m³ ja täiteliiv, mille aktiivne tarbevaru on 268 tuh m³ ja kaevandatav varu 228 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on ehitus ja teedeehitus, täitepinnas. Taotletav kaevandamise keskmine aastamäär on 50 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Tõite välja, et seisuga 07.03.2022 jääb taotletava Kauoja IV liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 13 ehitusliiva ja 15 täiteliiva varuga mäeeraldist. Nende mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru on ehitusliiva puhul ligikaudu 3522 tuh m³ ja täiteliiva puhul ligikaudu 2566 tuh m³. Olete välja arvutanud, et nende karjääride tarbimismahtude põhjal (kokku arvestatult ehitusliival keskmiselt 47 tuh m³ aastas, täiteliival keskmiselt 45 tuh m³ aastas) on ehitus- ja täiteliiva osas varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks. Neid varusid ei saa siiski pidada piisavaks nii Rail Balticu kui ka selle rajamise järgset Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ehitusmaterjalide nõudlust silmas pidades. Samuti muudavad võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori läheduses (~10 km) nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Kauoja maardla paikneb logistiliselt soodsas asukohas, kust on võimalik kaevandatavat maavara realiseerida nii projekteeritava Rail Balticu ehitamiseks, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee planeeritavate 2+2 ja 2+1 teelõikude ehitamisel kui ka nt Tootsi tuulepargi rajamisel. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud poolt “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ (lk 84-87, 90) jõuab järeldusele, et: arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses teeninduspiirkonna Pärnu maakonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Geoloogiliste uuringute kohaselt on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Kauoja IV liivakarjääri ehitusliivas alla 8% (keskmine 3,5-3,8%). Määramatusest tingituna loetakse tegevuskava koostamisel Pärnu piirkonda nõrga varustuskindlusega piirkonnaks liiva ja kruusa suhtes. Uuringu link: https://www.ttja.ee/et/valdkonnad-teenused/rail-balticu-uuringud Riigiteede teehoiukavast aastateks 2020-2030 (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf ) ilmneb, et taotletava mäeeraldise lähipiirkonnas toimuvad samuti erinevad riigimaanteede tööd: Pärnu-Ikla 2+2 maantee ehitus (esimene 9 km lõik läheb hankesse käeoleval aastal), Are - Nurme 2+2 maantee ehitus, jm. Taotletava Kauoja IV liivakarjäärile lähimasse raudteetrassi ja potentsiaalsesse teeninduslõiku jääb nii Venemurru tee maanteeviadukt kui ka Kõveri ja Venemurru ökoduktid, mis suurendavad lokaalselt raudteetrassi materjali vajadust märgatavalt. Lisaks on MKM esitanud 02.09.2020. a kirjaga nr 17-1/20-0100/4894-2 seisukoha, et Kauoja II liivakarjääris, mis asub taotletavast Kauoja IV liivakarjäärist vahetult loodes, on riigi huvi olemas ning kaevandamisloa andmine põhjendatud arvestades piirkonda planeeritud suuremahulisi ehitusobjekte. Kauoja IV liivakarjäärist kaevandatavat ehitus- ja täiteliiva saab kasutada olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede, sh Rail Baltic raudtee muldkeha, katendi ja viaduktide ehitamiseks ning täitematerjalina. Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Kauoja IV liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Margus Raha 625 6406 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel