Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
06.04.2022 nr 1-4/22/1591
Struktuuritoetuse kasutamisega seotud
keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461
(külastustaristu) muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 “Kaitsealade
külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse
2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ muutmise eelnõu.
Eelnõuga muudetakse toetuse andmise tingimusi (eelarvet) ja suurendatakse külastustaristu
projekti abikõlblikku kogukulu 466 915 euro võrra. COVID-19 olukorra tõttu on
Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusobjektidel käimine erakordselt suurenenud, mistõttu
on vajalik anda külastustaristu korrastamiseks aastateks 2022 ja 2023 lisaraha, sest projektis
olevate objektide korrastamine on läinud oodatust kallimaks.
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1
tegevuste korrastamisega. Meetme nimekirjas on vajalik vähendada meetme tegevuses 8.1.7
eelarvet, tõstes 438 493,82 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 372 719,75 eurot ja
omafinantseering on summas 65 774,07 eurot, meetme tegevusse 8.1.4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega
2. Seletuskiri koos lisaga
Arvamuse avaldamiseks: Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondliku
komisjonide liikmed.
Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
24.03.2022
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Keskkonnaministri 18.05.2015
käskkirja nr 461 muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“
elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” tehakse
järgnevad muudatused:
1. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1);
2. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide
Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades
perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, looduskaitse osakond,
õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond
Lisa 1
Keskkonnaministri ..
käskkirjale nr ……..
„Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmine“
Lisa 1
Keskkonnaministri 18.05.2015
käskkirjale nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme
tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“
elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“
Toetuse andmise tingimused ja kord
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja
hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja
liikide säilitamine ning taastamine” tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse
infrastruktuuri rekonstrueerimine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja
korda.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“
eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja
tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja
„Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine. Tegevuse käigus
rekonstrueeritakse kaitsealadel külastuse suunamiseks vajaminev taristu nagu vaatetornid,
laudteed, matkarajad ja nendega seonduv. Tegevuse tulemusena väheneb kaitsealadel
esinevate loodusväärtuste kahjustamine, mis loob eelduse kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023.
aastaks.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on rekonstrueeritud kaitsealade külastust
suunav infrastruktuur.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundnäitajad ja sihttasemed on:
Näitaja nimetus Näitaja Algtase (2014 Sihttase (2023)
ühik aasta)
Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine
Meetme väljundinäitaja tk 0 80
Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud
objektide arv seoses kaitstavate
liikide või elupaikadega
Meetme tulemusnäitaja tk Soodsas seisundis 12 liigi seisund on
Paranenud või samaks jäänud 53, ebapiisavas paranenud, teiste liikide
seisundiga liikide arv seisundis 27, halvas seisund on jäänud
seisundis 8, samaks
teadmata 11 liiki
Meetme tulemusnäitaja tk Soodsas seisundis 7 elupaigatüübi
Paranenud või samaks jäänud 31, ebapiisavas seisund on paranenud,
seisundiga elupaigatüüpide arv seisundis 27, halvas teiste elupaigatüüpide
seisundis 3 seisund on
elupaigatüüpi jäänud samaks
5. Projekti elluviimise korraldajad
5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakond, kelle
tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on kaitstavate
loodusobjektide külastamise korraldamine.
5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis
koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2015 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta
31. detsembril.
7. Tegevuste eelarve ja ajakava
7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti
omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
7.2.1 Projekti kogueelarve on 5 777 910,18eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas
2. Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5.
veebruariks.
8. Kulude abikõlblikkus
8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
8.2. Abikõlblikud on:
8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks, sh;
8.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
8.2.3 ehitus- ja rekonstrueerimiskulud;
8.2.4 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid ja
omanikujärelevalve kulud võivad moodustada kokku kuni 10% tegevuse abikõlblikest
kuludest.
8.2.5 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande
täitmisega seotud kulud ja koolituskulud;
8.2.6 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased
personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude
maksumusest.
8.3. Abikõlblikud ei ole:
8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;
8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel.
9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.
9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud
korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste
personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras.
9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised
dokumendid:
9.3.1 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument;
9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade
finantsjaotuse (summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).
9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas.
9.4.1 Elluviija lisab E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange
ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20
000 eurot või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära rakendusüksuse nõudmisel.
9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas.
9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud
abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus.
9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud
dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas
käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.
9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti
lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud
projekti tegevused elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.
10. Elluviija kohustused
10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.
10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1.
märtsiks ja 1. septembriks.
10.3. Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.
10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise
vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest.
11. Tegevuste elluviimise seire
11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas
sätestatud tähtpäevadel E-toetuse vormil koos nõutud lisadega.
11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate
saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks.
11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril
2016.
11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning
teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta.
11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega
pikendada.
11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta 10%
ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija
rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.
12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud
või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või
väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus
hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes
struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.
Lisa 2
Keskkonnaministri …..
käskkirjale nr 1-2/..
„Struktuuritoetuse kasutamisega seotud keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmine“
Lisa 2
Keskkonnaministri 18.05.2015
käskkirjale nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 “Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2023 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“
Tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik summa Omafinantseering Omafinantseeringu määr
Toetuse summa
(EUR) (EUR) (EUR) %
5 777 910,18 5 777 910,18 4 911 223,65 866 686,53 15
Tegevuste loetelu ja eelarve rahastamise allikate lõikes 2015–2023
Tegevused meetme alamtegevuste kaupa Näitaja koos sihttasemega Abikõlblik summa (EUR)
01.01.2015- 23.03.2019-
Näitaja
01.01.2015-31.12.2023 tegevused Näitaja tegevused 22.03.2019 31.12.2023
sihttase
tegevused tegevused
Soetatud, rajatud ja
rekonstrueeritud
Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri
objektide arv seoses 80 1 743 836,80 3 967 132,20
rekonstrueerimine
kaitstavate liikide või
elupaikadega (tk)
Kogu tegevuskulu 8.1.4 kokku:
5 710 969,00
Personalikulu Otsene personalikulu 0,00 58 209,72
Ühtne määr 0,00 8 731,46
Kogu 8.1.4 tegevuse kulu
kokku: 5 777 910,18
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskus 866 686,53
(omafinantseeringu kulu)
Ühtekuuluvusfond (toetus kokku) 4 911 223,65
KOKKU 5 777 910,18
Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri
käskkirjas 18.05.2015 nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse
8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja
meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” (viimased muudatused on
tehtud 08.04.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/284, 14.12.2020 käskkirjaga 1-2/20/452, 22.01.2021
käskkirjaga 1-2/21/46, 17.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/61 ja 10.06.2021 käskkirjaga
nr 1-2/21/275).
Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1
tegevuste korrastamisega. Vajalik on tõsta meetme nimekirjas meetme tegevusse 8.1.4 meetme
tegevusest 8.1.7. vabanevaid vahendeid.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik
Kadri Möller (e-post
[email protected], tel 626 2876); Keskkonnaministeeriumi eelarve-
ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post:
[email protected], tel: 626
0709) ja õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse toetuse andmise tingimusi (eelarvet) keskkonnaministri käskkirjas
18.05.2015 nr 461 (külastustaristu).
Külastustaristu projekti tegevuste kogukulu suurendatakse 466 915 euro võrra, millest ÜF
toetus on 396 877,75 eurot ja RMK omafinantseering on summas 70 037,25 eurot. COVID
olukorra tõttu on RMK külastusobjektidel käimine erakordselt suurenenud, mistõttu on vajalik
anda külastustaristu korrastamiseks aastateks 2022 ja 2023 lisaraha, sest projektis olevate
objektide korrastamine on läinud oodatust kallimaks.
Käskkirja eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega kehtestatakse uuesti muudetava
käskkirja lisa 1 ja teisega kehtestatakse uuesti muudetava käskkirja lisa 2. Kuigi muudetakse
käesoleva muudatusega ainult eelarvet, siis õigusselguse huvides kehtestatakse ka muudetava
käskkirja lisa 1 uus terviktekst.
1. Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 lisa 1
punkti 7.2.1, suurendades projekti abikõlblikku kogukulu 466 915 euro võrra. Õigusselguse
huvides kehtestatakse muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst. Muudetud lisas 1 kajastatakse
ka eelnevalt tehtud käskkirjade muudatused, mida käesoleva muudatusega ei muudeta.
2. Käskkirja punktiga 2 muudetakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 lisa 2.
Projekti eelarvelisi vahendeid suurendatakse meetme tegevuse 8.1.7 ja meetme tegevuses
8.1.4 kasutamata jäägi arvelt. Meetme nimekirjas on vajalik vähendada meetme tegevuses
8.1.7 eelarvet, tõstes 438 493,82 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 372 719,75 eurot
ja omafinantseering on summas 65 774,07 eurot, meetme tegevusse 8.1.4. Lisas 2
täpsustatakse vastavalt ka projekti eelarvet. Täpsem arvutuskäik on toodud seletuskirja lisas
1.
Lisandunud eelarve alusel plaanitakse jätkata projekti kahe külastuskorralduse objekti
rekonstrueerimist. Need on Luitemaa looduskaitsealal Rannametsa vaatetorn, lisaraha
koguvajadus 153 897 eurot ja Karula rahvuspargi Rebasemõisa vaatetorni rekonstrueerimine,
lisaraha koguvajadus on 313 018 eurot.
Eelarve jagunemine allikate lõikes on järgmine:
Tegevused
meetme Näitaja koos
alamtegevuste sihttasemega Ühte-
Abikõlblik Oma-
kaupa kuuluvus-
kogusumma finantseering
fondi toetus
01.01.2015- (EUR) (EUR)
Näitaja Näitaja (EUR)
31.12.2023
tegevused sihttase
tegevused
Soetatud,
Kaitsealade
rajatud ja
külastus-
rekonstrueeritu
korralduse
d objektide arv
infrastruktuuri
seoses 80 5 710 969,00 4 854 323,65 856 645,35
rekonstrueeri-
kaitstavate
mise
liikide või
tegevuskulu
elupaikadega
8.1.4 kokku:
(tk)
Otsene
Personalikulu 58 209,72 49 478,26 8 731,46
personalikulu
Ühtne määr 8 731,46 7 421,74 1 309,72
Projekti
kogukulu 5 777 910,18 4 911 223,65 866 686,53
kokku:
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate
fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.
Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1084/2006.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele.
Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele.
Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade
seisundi parandamisele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu Rahandusministeeriumiga ning kooskõlastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusega.