Riigikantselei Teie 09.03.2022 nr 2-5/22-00533,
[email protected] 17.1.1/22-0083/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 07.04.2022 nr 24.1-1/2022/18172
Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja
pooljuhtide paketi kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta Vabariigi Valitsuse
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa
mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta“;
2) protokolliline otsus;
3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel.
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ..…aprill 2022 nr
Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta:
1.1 Eesti peab oluliseks Euroopa kiibialgatuse loomist, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus
pooljuht- ja kvanttehnoloogias suuremahulise tehnoloogilise suutlikkuse suurendamine ja
innovatsioon, kiipide kõrgetasemeline projekteerimine, süsteemide lõimumine, tootmise
võimekuse suurendamine ning idu- ja kasvuettevõtetele kapitalile ligipääsetavuse
suurendamine. Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi rakendamisel tuleb jätkuvalt ellu
viia ka varasemalt kokkulepitud tegevused ja prioriteedid Euroopa Liidu programmides
nagu näiteks „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu.
1.2 Kuna eesmärkide saavutamiseks soovitakse koguda mitmesugust teavet, siis peame
oluliseks, et liikmesriikide seirekohustused ei oleks ebaproportsionaalselt koormavad.
1.3 Toetame võtme digitehnoloogiate ühisettevõte muutmist kiipide ühisettevõtteks. Peame
oluliseks Eesti ettevõtete sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja
teadusasutuste jätkuvat osalemist ühisettevõttes tingimusel, et on tagatud kõigi
liikmesriikide teadusasutustele ja ettevõttetele võrdsetel tingimustel ligipääs ühisettevõtte
tegevustele ning et tegevuste planeerimisel arvestataks riikide erineva võimekuse ja
võimalustega.
1.4 Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõtte rahastamine oleks selgem ja läbipaistvam, sest
kiipide ühisettevõtte rahastamine erinevatest programmidest võib muuta ühisettevõtte
juhtimise keerulisemaks ja tekitada segadust taotlejates, sest erinevate programmide
rahastustingimused on erinevad. Peame oluliseks kiipide ühisettevõtte osas täpsemat
eelarve selgitust ja jagunemist erinevate tegevuste vahel.
1.5 Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõttes säiliksid võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte
tegevused, eesmärgid ja eelarve. Leiame, et kiipide ühisettevõte peab jätkuvalt toetama
kogu elektroonikavaldkonna väärtusahelat laiemalt, tagades niiviisi Euroopa tehnoloogilise
suveräänsuse ja varustuskindluse.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta“
1. Sissejuhatus
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 8. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa mikrokiipide ja
pooljuhtide paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: Kiibimäärus Euroopa jaoks (COM(2022) 45 final);
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa
pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus) (COM(2022) 46 final);
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse
ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega (COM(2022) 47
final) (edaspidi kiipide ühisettevõtte määrus);
Võttes arvesse kiipide keskset rolli digitaalmajanduses, geopoliitilist mõõdet ja tootmisvõimsuse praegust suurt
kontsentratsiooni, peab EL tugevdama oma pooljuhiökosüsteemi parandamaks oma vastupanuvõimet ja
varustuskindlust ning vähendada sõltuvust välistest tarnijatest. Pooljuhtkiibid on digimajanduses olulisel kohal.
Need on vajalikud digitoodete toimimiseks: alates nutitelefonidest ja autodest kuni kriitilise tähtsusega
rakenduste ja taristuteni tervishoiu-, energeetika-, side- ja automatiseerimissektoris ning paljudes muudes
tööstussektorites. Kiibid on tähtsad tulevikutehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti ja 5G/6G-side jaoks.
Kiipideta ei ole ka digitaalsust.
Praegune kriis paljastas Euroopa väärtusahelate struktuursed haavatavused: Euroopa on sõltuv piiratud
geograafilistest piirkondadest pärit arvu ettevõtete tarnetest, oleme haavatavad kolmandate riikide
ekspordipiirangutest ja geopoliitilise olukorra tõttu tingitud häiretest. Tarnehäired ohustavad mitmeid Euroopa
sektoreid, sealjuures autotööstust, energeetika-, side- ja tervishoiusektorit ning strateegilisi sektoreid, nagu
kaitse-, julgeoleku- ja kosmosesektor. Sõltuvust süvendavad ka sektori suured turuletuleku ja kapitalimahukuse
tõkked. Näiteks tuleb suurima arvutusvõimsusega kiipe toota mõne nanomeetri (nm) täpsusega.1 Selliste
rajatiste ehitamine eeldab vähemalt 15 miljardi euro suurust eelinvesteeringut2 ja piisava tootlusega
tootmisvalmiduse saavutamiseks kulub kolm aastat3. Kiipide projekteerimise kulud võivad ulatuda
0,5 miljardist eurost üle 1,0 miljardi euroni. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on sektoris suur ja üle
15 %.4
1) Mikrokiipide määruse (Chips Act) eesmärgiks on järgmise põlvkonna pooljuht- ja
kvanttehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Meetmeid rakendatakse peamiselt
mikrokiipide ühisettevõtte (Chips Joint Undertaking) kaudu. Komisjon loob pooljuhtide
investeerimisrahastu (Chips Fund), et suurendada raha kättesaadavust idufirmade ja VKEde jaoks;
2) Teise samba kaudu kindlustatakse esmaklassilise tootmise olemasolu ELis: luuakse tootmisüksuste
tunnustamise süsteem, mis võimaldab kvalifitseeruda tarneahelat kindlustavaks ettevõtteks kas
Integrated Production Facility või Open EU Foundaries vormis ja saada toetust.
3) Kolmas sammas on suunatud tarneahela seirele: tekib varajase hoiatuse süsteem ning vajadusel
käivitatakse kriisitegevused.
1
Pooljuhtide tootmisel on tehnoloogiasõlmed olnud traditsiooniliselt seotud transistoride mõõtmega.
„Tehnoloogiasõlmi“ mõõdetakse nanomeetrites (nm); 1 nanomeeter = 1 miljardik meetrit. Väiksemate
tehnoloogiasõlmedega saab toota väiksemaid transistoreid, mis on kiiremad ja energiatõhusamad. Tehnika tasemele
vastav tehnoloogiasõlm on praegu 5 nm suurune, eeltootmises on 3 nm ja väljatöötamisel 2 nm suurune
tehnoloogiasõlm.
2
https://news.samsung.com/global/samsung-electronics-announces-new-advanced-semiconductor-fab-site-in-taylor-
texas, 24.11.2021.
3
https://semianalysis.substack.com/p/tsmc-3nm-wafer-shipments-pushed-into, 14.10.2021
4
https://min.news/en/tech/def29226dea2b06f47efea4aae13e8f3.html, 22.01.2022
1
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL
ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse (
[email protected], 6256 353); majandusarengu
osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran (
[email protected]; 639 7649) ja majandusarengu osakonna
arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (
[email protected]; 625 6389). Valdkonna eest vastutav
asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam (
[email protected], 6256 310).
Valdkonda reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks
kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030)
strateegiadokument soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli 2021. a istungil),
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline
visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. oktoobri 2019.
a istungil) ja Eesti seisukohad Nõukogu määruse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte
asutamise kohta, Nõukogu määruse Euroopa Horisondi ühisettevõtete asutamise kohta ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu otsuse liidu osalemise kohta Euroopa metroloogia partnerluses (heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 20. mai 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. juuni 2021. a istungil).
Seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia
ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu
majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil) ning
Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil
ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. juunil 2020. a istungil).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kiibimäärus Euroopa jaoks
Euroopa Komisjoni teatises tuuakse esile, et pooljuhtide valdkonnas on EL tugev mõnel alal, nagu autotööstuses
ja töötlevas tööstuses laialdaselt kasutatavate jõuelektroonika, raadiosagedus- ja analoogseadmete, andurite ja
mikrokontrollerite komponentide projekteerimine. EL juhtpositsiooni tugevdamisest pooljuhtide valdkonnas
sõltub EL edaspidine konkurentsivõime, tehnoloogiline suveräänsus ja julgeolek. Kiibimääruse paketi
rakendamine on oluline samm pooljuhtide valdkonnas ELi struktuursete nõrkuste kõrvaldamisel ning
ülemaailmses ja vastastikku sõltuvas ökosüsteemis ELi positsiooni kindlustamisel.
EL on maailmas esirinnas ka pooljuhtidega seotud teadustegevuse vallas, siin asuvad juhtivad teaduskeskused,
mis edendavad tipptasemel pooljuhitehnoloogia ülemaailmset arengut. Euroopa tehnoloogia on üks peamisi
tegureid, mis võimaldab kiipide miniaturiseerimist;5 järgmise põlvkonna kiipide tootmiseks on vaja ribikanaliga
ja ringpaisuga väljatransistoreid6 ning energiatarbe vähendamiseks on vajalik FDSOI-tehnoloogia7.
5
Miniaturiseerimine (Moore’i seadus) on peamine liikumapanev jõud kiipide projekteerimisel, võimaldades iga 18 kuu
järel kahekordistada transistoride arvu pooljuhi teataval pindalaühikul ja seega kahekordistada andmetöötlusvõimsust.
See seadus on püsinud peaaegu 60 aastat. Tänapäevased kõrgtehnoloogilised kiibid sisaldavad kümneid miljardeid
transistore iga cm2 räni kohta.
6
Kõrgtehnoloogiliste kiipide puhul kasutatavad ringpaisuga väljatransistorid (gate-all-around field-effect transistor,
GAAFET), mis on ribikanaliga väljatransistoride (fin field-effect transistor, FinFET) järeltulijad, kujutavad endast
olulist tehnoloogiat, mis võimaldab vähendada transistoride suurust alla 3 nm.
7
Protsessitehnoloogia nagu räni-isolaatori täielik tühjendamine laengukandjatest (fully depleted silicon on insulator,
FDSOI) vähendab ränigeomeetriat, tagades lihtsustatud tootmisprotsessi ning hea kompromissi jõudluse ja energiatarbe
vahel.
2
ELil on suurepärane positsioon suurte kiibitehaste käitamiseks vajalike materjalide ja seadmete mõttes ning
paljudel Euroopa ettevõtetel on tarneahelas esmatähtis roll. Euroopal on ka tugevad ja mitmekesised tööstusliku
lõppkasutuse sektorid - autotööstus, tööstusautomaatika, tervishoid, energeetika, side, põllumajandus jne.
Tugevatele külgedele vaatamata on EL turuosa pooljuhtide maailmaturul alla 10 %8 ja EL sõltub suurel määral
kolmandate riikide tarnijatest. Tarneahela katkemise korral võivad Euroopa kiibivarud mõnes tööstussektoris,
näiteks autotööstuses, ammenduda mõne nädalaga,9 sundides paljusid EL tööstusharusid tootmist aeglustama
või peatama. ELi kiibitootmisvõimekus on väike, piirdudes peamiselt küpsete sõlmedega (22 nm ja üle selle),
ning tipptasemel kiipide (7 nm ja alla selle) tootmise võimekus puudub10. Samuti on Euroopal märkimisväärne
sõltuvus projekteerimise, pakendamise ja kooste valdkonnas11.
Digipöörde kiirenedes kasvab globaalne nõudlus kiipide järgi12 ja võib kahekordistuda kümnendi lõpuks,13
seetõttu on pooljuhid tugevate geostrateegiliste huvide ja globaalse tehnoloogilise arengu keskmes. ELil tuleb
tagada oma varustatus tipptasemel kiipidega, sellest sõltub üha enam EL (majanduslik, tööstuslik ja sõjaline)
tegutsemisvõime ja digitaliseerimise suutlikkus. Ka teised majandused investeerivad palju ja rakendavad
toetusmeetmeid, et oma tootmisvõimsusi tugevdada. USA kiibimääruse ettepaneku kohaselt soovitakse
tootmise ning teadus- ja arendustegevuse toetamiseks kuni 2026. aastani eraldada 52 miljardit USA dollarit14.
Hiina kiirendab jõupingutusi tehnoloogiliste puudujääkide kõrvaldamiseks ning hinnangute kohaselt on Hiinas
vastavalt mitmele kavale, nagu „Made in China 2025“, sel eesmärgil 2025. aastaks kümne aasta jooksul
investeeritud ligikaudu 150 miljardit USA dollarit15. Lõuna-Korea tugevdab oma pooljuhtide tööstust, toetades
omamaiste äriühingute erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tootmisse maksusoodustustega, mis
moodustavad kuni 2030. aastani hinnanguliselt 450 miljardit USA dollarit16. Jaapan kavandab toetada
pooljuhtidega seoses tehtavaid investeeringuid riiklikest vahenditest 8 miljardi USA dollariga17.
Kasvavate geopoliitiliste pingete, nõudluse kiire kasvu ja võimalike edasiste häirete tõttu tarneahelas, peab EL
kasutama oma tugevusi ja looma toimivad mehhanismid, et saavutada globaalses tööstusahelas tugevam
juhtpositsioon ja tagada varustuskindlus. Teatises leitakse, et vaid nii saab EL saavutada kriisis vajaliku mõjujõu
ja hoida ülemaailmsed tarneahelad toimivana, hoolimata geopoliitikast tarneahelates. Teatises esitatakse
kontekst ja pakutakse välja meetmed Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks seoses digikümnendiga.
Seetõttu esitatakse koos teatisega järgmised dokumendid:
8
Allikas: „Strengthening the semiconductor supply chain in an uncertain era“, Boston Consulting ja SIA (Semiconductor
Industry Association).
9
Komisjoni hinnang, mis põhineb nn täppisajastatud tootmisel, mille puhul vähendatakse jäätmeid ja suurendatakse
tõhusust, hoides varude hulka madalal tasemel. Seda tootmistava kasutatakse laialdaselt autotööstuse tarneahelas, vt
„The semiconductor shortage in autos: Strategies for success“, McKinsey. Näiteks USAs on tööstusharu kiibivarud
vähenenud 2019. aasta 40 päevalt vähem kui viiele tarnepäevale:
https://www.commerce.gov/news/blog/2022/01/results-semiconductor-supply-chain-request-information.
10
Pooljuhtide tootmisel on protsessitehnoloogia traditsiooniliselt olnud seotud transistoride suurusega, mida mõõdetakse
nanomeetrites (nm); 1 nm on üks miljardik meetrit. Väiksemad protsessisõlmed tagavad suurema jõudluse ja
energiakasutuse tõhususe, samas nende tootmine on keerukam ja kulukam. Täna saab toota kuni 5 nm suuruseid
protsessisõlmi, eeltootmises on 3 nm ja väljatöötamisel 2 nm suurune protsessisõlm.
11
Pakendamine ja kooste on kiibitootmise viimased etapid hõlmates töötlustoiminguid, mis on vajalikud kiipide
tarnimiseks elektroonilistes seadmetes kasutataval kujul. Pooljuhtplaadid lõigatakse osadeks, luuakse ühendused,
seejärel kiibid kaetakse, et tagada kaitse välistegurite eest (niiskus, kemikaalid jm). Kõrgtasemel pakendamisel
integreeritakse mitu komponenti ühte seadmesse.
12
Nõudlus oli 2021. aastal 17 % suurem kui 2019. aastal, kuna sellele ei järgnenud pakkumise vastavat suurenemist,
tekkis suur nõudluse ja pakkumise mittevastavus: https://www.commerce.gov/news/blog/2022/01/results-
semiconductor-supply-chain-request-information.
13
SEMI (Semiconductor Equipment and Materials International) ja VLSI Researchi prognoos.
14
https://www.congress.gov/bill/117th-congress/senate-bill/1260?s=1&r=52
15
https://crsreports.congress.gov/product/pdf/R/R46767
16
https://spectrum.ieee.org/south-koreas-450billion-investment-latest-in-chip-making-push
17
https://www.reuters.com/technology/japan-create-scheme-subsidise-domestic-chip-output-nikkei-2021-11-07/
3
– ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, et rajada vastupidav Euroopa ökosüsteem ja
tugevdada Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni, luua raamistik kiipide tootmisse investeerimiseks ning
tagada pooljuhtide turu kriiside lahendamisel tulemuslik koordineerimine liikmesriikide ja komisjoni vahel;
– komisjoni soovitus, mis on adresseeritud liikmesriikidele ja mis sisaldab kavandatava määruse ettepaneku
vastuvõtmiseni ette nähtud peamisi meetmeid ning milles tehakse ettepanek juhtimisraamistiku kohta, mida
saab kohe rakendama hakata, et praegusest kiibinappusest üle saada;
– ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) 2021/2085, millega
luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames.
Euroopa visioon ja strateegilised vahendid selle realiseerimiseks
2020. a detsembris allkirjastasid 22 liikmesriiki deklaratsiooni protsessoreid ja pooljuhitehnoloogiat käsitleva
Euroopa algatuse kohta18, milles lepiti kokku tugevdada protsessorite ja pooljuhtide ökosüsteemi ning laiendada
tööstuslikku kohalolekut kogu tarneahelas, lahendamaks peamised tehnoloogilised, julgeoleku- ja
ühiskondlikud probleemid“. Sellele tuginedes seati komisjoni 2021. a märtsis avaldatud digikompassis19
eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustavad ELis toodetavad tehnoloogia viimasele sõnale vastavad ja
kestlikud pooljuhid väärtuselt vähemalt 20 % ülemaailmsest toodangust. Seda eesmärki kinnitati
2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ ettepanekus20.
ELil on tugevad eelised, et ambitsioonikas visioon ellu viia koos avaliku ja erasektori ja investeeringute abil.
Suured avaliku sektori investeeringud on vajalikud, et kaasata erasektori investeeringuid, mis ELi äriühingute
puhul on juba suurusjärgus 6 miljardit eurot aastas. Suuremad investeeringud pooljuhtidesse teenivad kõigi
tööstussektorite ja kogu ühiskonna huve ning toovad kasu kõigile liikmesriikidele. Eduteguriks on ka senisest
tihedam koostöö. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttes21 juba toimub tihe koostöö paljude avaliku ja
erasektori sidusrühmade vahel. Koostööd tuleb laiendada, kaasates liikmesriikide ühiseid huve edendavate
Euroopa projektide kaudu kõik väärtusahelas osalejad ja juhtivad teadustegevuse partnerid. Ka tuleks
suurendada väärtust, mida EL omistab turvalisusele, sealhulgas elutähtsa taristu turvalisusele, andmekaitsele ja
energiatõhususele, kohaldades riigihangetes sertifitseerimisnõudeid, mis võivad aidata nõudlust suurendada.
EL on teadustegevuses esirinnas, omades mitmeid olulisi teadusorganisatsioone, kuid vajalik on viia laborid ja
tehased omavahel kokku maksimeerimaks oma tugevaid külgi seadmete ja materjalide ning süsteemilahenduste
ja süsteemide integreerimise valdkonnas, suurendada kohalolekut märkimisväärse kasvupotentsiaaliga
turusegmentides (autotööstus, meditsiinitehnoloogia, side, energeetika ja masinad) ning tõsta teadusuuringute
taset valdkondades, kus tehnoloogiline võimekus vajab tugevdamist. Head tulemused sõltuvad suurel määral
ühistest jõupingutustest ja kõigi osaliste – väärtusahela tööstuse, avaliku sektori ja teadusorganisatsioonide –
koostööst.
EL jõupingutused peavad keskenduma ka tuleviku võimalustele. Tuleks uurida, mida vajavad kasvuturg ja
ringmajandus, s.t väikese energiatarbega komponente, võimsamaid ja andmeanalüüsiks kohandatud uue
põlvkonna protsessoreid, tehisintellekti ja servtöötlust, raadiosagedust ja 5G/6G komponente terabitiside jaoks
ning integreeritumat jõuelektroonikat, sealhulgas ringlussevõetavust ja laiemaid kestlikkuse aspekte. Ka tuleks
keskenduda sellele, mida tehnoloogia nende vajaduste rahuldamiseks pakub: 2 nm ja väiksemad ribikanaliga
väljatransistorid ja ringpaisuga väljatransistorid, alla 10 nm suurused FDSOI-transistorid, kvanttehnoloogia,
neuromorfne arhitektuur ja ka EUV-litograafia tootmiseks. EL peab suurendama oma võimekusi neis
valdkondades, juhtima tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja nende tööstuslikku kasutamist, võimendama
18
Ühisdeklaratsioon protsessorite ja pooljuhitehnoloogiate kohta, Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu).
19
COM(2021) 118.
20
COM(2021) 574.
21
Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte (https://www.kdt-ju.europa.eu) käivitati 2021. aasta novembris. Tegemist on
kolmepoolse ettevõtmisega, mille osalisteks on komisjon, osalevad riigid (liikmesriigid ja assotsieerunud riigid) ja
tööstus. Selle kaudu tehakse kuni 2027. aastani kuni 3,6 miljardi euro ulatuses avaliku sektori (EL ja osalevad riigid)
investeeringuid. Sama palju peaksid investeerima erasektori sidusrühmad.
4
investeeringuid ja lihtsustama uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu EL tööstuses, eelkõige VKEde
poolt, et tagada tehnoloogilises võidujooksus oma konkurentsivõime.
Strateegilised eesmärgid
Visiooni elluviimiseks on Euroopa kiibistrateegias esitatud järgmised viis strateegilist eesmärki.
1. EL peaks tugevdama oma juhtpositsiooni teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas, et säilitada
EL praegused eelised mitme läbimurdetehnoloogia valdkonnas, sealhulgas seadmete tootmise ja
kõrgtehnoloogiliste materjalide alal (järgmise põlvkonna tootmisrajatiste ehitamiseks).
2. EL peaks arendama ja tugevdama oma suutlikkust teha uuendusi kõrgtehnoloogiliste,
energiatõhusate ja turvaliste kiipide projekteerimisel, tootmisel ja pakendamisel ning muuta need
valmistoodeteks, et tagada kiipide tarnimine pikemas perspektiivis, rahuldades tööstuse ja avaliku
sektori vajadusi ning ergutades innovatsiooni majanduses laiemalt. Tuleb investeerida katseliinidesse
ja kõrgetasemelistesse projekteerimis-, katse- ja eksperimenteerimisrajatistesse ja -vahenditesse.
3. EL peaks kehtestama sobiva raamistiku oma tootmisvõimsuse märkimisväärseks suurendamiseks
2030. aastaks. Kuna turg peaks 2030. aastaks kahekordistuma, tuleb EL eesmärkide saavutamiseks
tootmist neljakordistada. Tuleb tagada, et ELis saaks toota kõige arenenumaid kiipe ja mitmekesistada
juurdepääsu turgudele (pidades silmas turge, kus EL ei ole praegu esindatud), tagades, et kiipide
tootmisel võetakse arvesse ka keskkonnajalajälge, tugevdada varustuskindlust elutähtsates sektorites,
mis on olulised julgeoleku seisukohast (kaasates investeeringuid oma territooriumil asuvatesse
tootmisrajatistesse nii EList kui ka väljastpoolt ja looma tingimused ja raamistik erainvesteeringutele).
4. EL peaks tegelema oskuste nappuse terava probleemiga, meelitama ligi uusi talente ja toetama
kvalifitseeritud tööjõu tekkimist.
5. Üldiselt peaks EL kujundama põhjaliku arusaama ülemaailmsetest pooljuhtide tarneahelatest, et
jälgida nende toimimist, mõista tulevikusuundumusi, ennetada häireid, seada sisse paremini
tasakaalustatud võimekustel ja vastastikusel huvil põhinevad rahvusvahelised partnerlussuhted,
reageerida õigeaegselt vältimaks rahvusvaheliste tarneahelate lagunemist, ja võimaldada ELil võtta
vajadusel asjakohaseid meetmeid.
Samuti peaks EL tegema koostööd liikmesriikide ja avaliku ja erasektori sidusrühmadega, et koordineerida
jõupingutusi, koondada teadmisi ja ressursse ning seeläbi luua ELis vastupanuvõimeline pooljuhiökosüsteem.
Samuti peaks EL tugevdama rahvusvahelisi partnerlussuhteid, eelkõige sarnaselt meelestatud partneritega.
Nende meetmete rakendamine peaks ELil võimaldama luua kogu ELis kõigile liikmesriikidele dünaamiline
ökosüsteem, kaasates investeeringuid tootmisse, projekteerimisse ning teadus- ja arendustegevusse ning
parimaid talente. Selline areng tugevdaks EL suutlikkust saavutada oma keskkonnaeesmärgid ning kiirendada
digi- ja rohepööret, parandades samal ajal ka EL julgeolekut.
Eesmärkide saavutamine
Euroopa kiibistrateegias on esitatud rida meetmeid ja algatusi koos märkimisväärsete investeeringutega, mis on
vajalikud eespool kirjeldatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks.
Senise info alusel on ELi kiibimääruse toetuseks 2030. aastani tehtavate poliitikapõhiste investeeringute
kogusumma hinnanguliselt üle 43 miljardi euro22. See peaks ligi meelitama samaväärses mahus täiendavaid
pikaajalisi erainvesteeringuid.
Avaliku sektori investeeringud hõlmavad 11 miljardit eurot Euroopa kiibialgatusele,23 millega kuni
2030. aastani saab rahastada tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamist teadusuuringute, projekteerimise ja
tootmisvõimsuste valdkonnas. See eeldab EL ja liikmesriikide investeeringute koondamist, milles peaksid
osalema ka erasektori osalejad. Seda täiendatakse omakapitalitoetusega idufirmadele, kasvufirmadele ja
22
Avaliku sektori investeeringud ja võimendatud omakapitalitoetus.
23
Sealhulgas olemasolev peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte.
5
muudele tarneahelates osalevatele ettevõtjatele investeeringute hõlbustamise meetmetega, mida nimetatakse
„kiibifondiks“ ja mille eeldatav investeeringute kogumaht on vähemalt 2 miljardit eurot. Nende meetmete
koosmõjul peaks kaasatama üle 15 miljardi euro avaliku ja erasektori investeeringuid. See lisandub laenudele,
mida pooljuhiökosüsteemile võiks pakkuda EIP. Lisaks võivad EL liikmesriigid toetada Euroopa kiibialgatust
ka taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate mikroelektroonikaga seotud meetmetega või riiklikest või
piirkondlikest fondidest. Täiendava toetuse pakkumiseks võivad liikmesriigid kaaluda taaste- ja
vastupidavusrahastu raames kasutamata laenuvõimaluste ärakasutamist.
Näiteks plaanivad liikmesriigid investeerida uude üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti, toetades
piiriüleseid innovaatilisi projekte mikroelektroonika väärtusahelas, sealjuures taaste- ja vastupidavusrahastu
ning struktuurifondide kaudu. See investeering täiendaks kavandatud toetust suurte tootmisrajatiste loomiseks.
Ülalpool nimetatud investeeringud täiendavad käimasolevaid programme ja meetmeid pooljuhtidega seotud
teadusuuringute ja innovatsiooni sektoris, näiteks programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalne
Euroopa“. Tehnoloogilise juhtpositsiooni toetamise osas laiendatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ ulatust.
Ka tugevdatakse peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtet; selle tegevus orienteeritakse Euroopa kiibistrateegia
eesmärkide saavutamisele ja ettevõtte uueks nimeks saab „kiipide ühisettevõte“. Ühisettevõte peaks ühendama
rahalised ja tehnilised vahendid, mis on vajalikud üha kiirema innovatsiooniga pooljuhtide valdkonnas, et
saavutada oluline mõju ülekandumine ühiskonnale ja jagada riske, kohandades strateegiaid ja investeeringuid
EL ühisest huvist lähtudes. Ühisettevõte teeb koostööd liikmesriikidega hõlbustamaks tegevuse kooskõlla
viimist riiklike programmidega ja toetada uuenduslikke suuremahulisi projekte. Ühisettevõtte eesmärk on
teenida liikmesriikide ühist huvi taristu arendamiseks ja tugevdada võimekusi, et sellest saaksid kasu
väärtusahelas osalejad kogu ELis. Ühisettevõtte edu tekkib liikmesriikide ja ELi ühiste pingutuste tulemusel, et
toetada suurte kapitalikulude katmist ja virtuaalse projekteerimise ja katsetamise ressursside laialdast
kättesaadavust, samuti teadmiste, oskuste ja pädevuste levitamist.
Riigiabi aspektidest saab esile tuua, et kiibimääruse eelnõu artikli 3 kohaselt toetatakse algatust programmist
„Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“. Kui nende programmide rahastamisotsused teeb
komisjon ja liikmesriigil puudub kaalutlusõigus, siis ei ole rahalised vahendid liikmesriigile omistatavad ning
riigiabi reeglid ei kohaldu. Samas nähakse määrusega ette projektide kaasrahastamise võimalused
liikmesriikidele ja erasektorile, seega kerkib kombineeritud rahastamise puhul üles riigiabi küsimus, kuid
määrus ei välista riigiabi reeglite rakendamist. Kiibimääruse II ja III peatüki seletuskirjas on mainitud, et
määrust rakendatakse „Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist“. Seega tuleb riigiabi reegleid
kohaldada, hinnata toetusi ja vajadusel rakendada sobivat riigiabi õigusakti. Meetmete kiiremaks rakendamiseks
nähakse ette võimalus luua Euroopa kiibitaristu konsortsium, kuid selle kaasrahastamine ei ole veel selge.
Juhtpositsioon teadusuuringute ja innovatsiooni ning seadmete tootmise alal
EL on kavandanud investeeringuid järgmise põlvkonna tehnoloogiasse programmiga „Euroopa horisont“, et
säilitada ja tugevdada oma juhtpositsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni ning seadmete tootmise alal. Kiipide
ühisettevõtte raames toetatav edaspidine teadustegevus aitab kindlustada vertikaalsete tööstusharude tulevaste
vajaduste täitmise ning tagada ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide lahendamise. Teadusuuringutes
keskendutakse näiteks tehnoloogiale, mille abil saavutatakse transistoride suurus alla 2 nm, murrangulisele
tehisintellektitehnoloogiale, üliväikese energiatarbega energiatõhusatele protsessoritele, uudsetele
materjalidele24 ning eri materjalide heterogeensele ja 3D-integreerimisele, samuti kujunemisjärgus
projekteerimislahendustele, mis tuginevad näiteks avatud lähtekoodiga RISC-V andmetöötlusarhitektuuril.
Ühisettevõte võib teha koostööd ka muude Euroopa partnerlustega näiteks materjalide, tootmise, nutivõrkude
ja tervishoiu valdkonnast, või kiipe kasutavate ettevõtetega.
24
7. veebruaril 2022 tutvustasid peamised tööstus- ja teadusorganisatsioonid dokumenti „Manifesto proposing a Systemic
Approach of Advanced Materials for Prosperity: a 2030 Perspective“, milles rõhutatakse, et järgmise põlvkonna
pooljuhtmaterjalid annavad hoo sisse Euroopa uute innovatsiooniturgude arengule.
6
Toetatakse programmi „Euroopa horisont“ raames 1 miljardi euro suuruse kvanttehnoloogia juhtalgatusega25
kvantkiipidega seotud teadusuuringuid, arvestades kvantkiipide potentsiaali keerukate andmetöötlustoimingute
ja turvalise infovahetuse kontekstis.
Hetkel valmistatakse ette teist üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti mikroelektroonika valdkonnas26,
millesse kaasatakse eeldatavasti rohkem kui 100 võimalikku osalejat ligi 20 liikmesriigist. Projekti raames
käsitletakse kõiki peamisi turusegmente, pöörates tähelepanu innovatsioonile tehisintellektiprotsessorite,
servtöötluse, elektromobiilsuse, turvalisuse ja energiatõhususe osas. Projekt hõlmab projekte sidevaldkonnas,
mis tugevdaks EL pädevust 5G- ja 6G-tehnoloogia alal. Projektide puhul järgitakse terviklikku lähenemisviisi,
mis hõlmab kogu pooljuhtide tarneahelat.
Juhtpositsioon projekteerimise, tootmise ja pakendamise alal
Euroopa kiibialgatuse eesmärgiks on tugevdada ELi tehnoloogilist ja innovatsioonisuutlikkust pooljuhtide
valdkonnas ja tagada keskpikas ja pikas perspektiivis juhtpositsioon pooljuhitehnoloogia alal. Sellega tagatakse
kõrgtehnoloogiliste pooljuhtide projekteerimise vahendite, järgmise põlvkonna kiipide katseliinide ja uusima
pooljuhitehnoloogia rakenduste katserajatiste kasutuselevõtmine ELis. Algatusega edendatakse kvantkiipide
tootmiseks vajalikku tehnoloogilist ja insenertehnilist võimekust, arendades vastavat kõrgtehnoloogilist ja
tehnilist suutlikkust. Seetõttu koondatakse ELi ja liikmesriikide investeeringud võimendamaks erainvestorite
lisainvesteeringuid. Eelnõu aitab killustatud tegevust konsolideerida ja laiendada, et viia laborid ja tehased
omavahel kokku ning luua tulevikukindlam ökosüsteem, nii et ELi tipptasemel teadustegevusest ja
innovatsioonist saab tööstusliku innovatsioonisuutlikkuse alus.
Samuti toetatakse EL elujõulist ja vastupidavat pooljuhiökosüsteemi, sh tehnoloogiainnovatsioonis osalejaid
ning tarne- ja kasutajatööstust, edendatakse varajast kasutuselevõttu. Oluline edutegur on tugev koostöö
pakkumise ja nõudluse poole osaliste vahel. Esile saab tuua, et Euroopa protsessorite ja pooljuhtide
tehnoloogialiit27 täidab koos teiste sidusrühmadega algatuses nõuandvat rolli.
Euroopa kiibialgatust rakendatakse kiipide ühisettevõtte kaudu. Kiibialgatuse raames toimuva teadus- ja
uuendustegevuse ning suutlikkuse suurendamise kombineerimine sama ühisettevõtte raames toob kaasa
sünergia algatuse ja olemasoleva ühisettevõtte ulatuse ja eesmärkide vahel.
Projekteerimisstrateegia
Projekteerimine on oluline võimekus pooljuhtide valdkonnas, mis on vajalik eri kasutusviiside tarbeks ja
erinevate kasutajate vajadustele kohandatud uudsete süsteemide loomiseks. Selleks et tugevdada Euroopa
innovatsioonisuutlikkust kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimise, tootmise ja pakendamise valdkonnas,
luuakse kogu Euroopas kättesaadava virtuaalse platvormi kaudu ulatuslik integreeritud pooljuhitehnoloogia
projekteerimistaristu. Huvigrupid, sh innovaatilised VKEd ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid saavad
projekteerimistaristule ligipääsu; kohaldatakse selgeid intellektuaalomandieeskirju.
Platvorm tugineb olemasolevatele ja uutele projekteerimise andmekogudele hõlmates tipptasemel ja
kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Ühiselt käigusolevate elektroonilise projekteerimise automatiseerimise
vahenditega võimaldab platvorm projekteerida innovaatilisi komponente ja süsteeme (millel on väike
energiatarve, turvalisus ja uued süsteemide integreerimise ja 3D-koostevõimalused). Platvormi hakatakse
täiendama jätkuvalt uute projekteerimisvõimekustega; aegamööda koondatakse seega üha enam protsessorite
tehnoloogilisi ja projekteerimislahendusi. Innovaatlise projekteerimise nõuded on suunatud ka
elektroonikatoodete kestlikkusele ja uuendatavusele.
Komisjon rõhutab, et Euroopa protsessorite ja pooljuhtide tehnoloogialiit ning kiipide ühisettevõte toovad
kokku kiipide tootjad ja kasutajad arendamaks spetsiaalseid protsessoreid tööstuse automatiseerimise,
25
Kvanttehnoloogia juhtalgatus on pikaajaline teadusalgatus, mille raames arendatakse kvanttehnoloogiat, näiteks
kvantarvutuse ja simulatsiooni, kvantkommunikatsiooni võrkude ning kvanttaju ja -metroloogia valdkonnas.
26
https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/breton/blog/ipcei-microelectronics-major-step-
more-resilient-eu-chips-supply-chain_en
27
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/alliance-processors-and-semiconductor-technologies
7
autotööstuse või side valdkonnas (samuti paljud projekteerimise valdkonnas tegutsevad EL VKEd).
Tipptasemel projekteerimisvahenditele juurdepääsuks ergutab platvorm kasutajate kogukondade laiemat
rahvusvahelist koostööd projekteerimisettevõtete, intellektuaalomandi ja töövahendite pakkujate,
projekteerijate ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega, samuti aitab tagada, et järgmise põlvkonna
kiipide intellektuaalomand oleks Euroopa päritolu.
Katseliinid uuendusliku tootmise ettevalmistamiseks ja katsetamiseks
Komisjon soovib rajada ja kasutada laiendatud katseliine uuenduslike prototüüpide loomiseks ja nende
tootmismahu suurendamiseks, et jõuda laborites toimuvast tutvustustegevusest reaalse tootmiseni.
Olemasolevate katseliinide alusel luuakse taristu, millega saab viia uued kõrgtehnoloogilised lahendused
kõrgemale küpsusastmele, lihtsustades kiiremat tööstuslikku kasutuselevõttu ja turustamist. Tipptasemel
rajatistega saavad tööstused katsetada ja valideerida süsteemilahenduste uusimaid prototüüpe, lõimides uusi
läbimurdetehnoloogiaid, sh kvant- või tehisintellektitehnoloogiat, neuromorfset arhitektuuri, samuti uusi
omadusi - turvalisus, energiatõhusus. Projekteerijatele saab anda kiiremat tagasisidet projekteerimismudelite
parendamiseks enne tootmisele üleminekut, see lühendaks neil arendustsüklit märkimisväärselt.
Soovitakse toetada uute katseliinide väljatöötamist muuhulgas FDSOI-tehnoloogia (10 nm ja alla selle),
tipptasemel sõlmede (alla 2 nm) ning 3D heterogeensete süsteemide integreerimise ja täiustatud pakendamise
jaoks. Tugevdatakse partnerlust kõrgtehnoloogia arendamise seadmete tarnijatega, toetatakse tööstuse projekte,
et viia prototüübid laborist tehasesse, valideerida kontseptsioone ja võtta tootmisliinidel kasutusele teatav
tehnoloogia. FDSOI katseliin näiteks võimaldab töötada välja rohepöördeks vajalikud väga energiatõhusad
kiibid autotööstuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning liikuvuse jaoks.
Tehnoloogiataristu annab võimaluse suurendada EL teadmisi ja võimekusi, et kaotada innovatsioonilõhe
teadusuuringute ja ärilisel alusel rahastatava tootmise vahel ning suurendada kümnendi lõpuks ELis nõudlust ja
ka tootmist28. Tugeva koostoime võib saavutada eri katseliinide ühise arendamisega, näiteks Euroopa
kiibitootjate konsortsiumi kaudu, ühendades EL panuse liikmesriikide ja teiste osalejate ühiste ressurssidega.
Kiipide sertifitseerimine
Tuleviku nutiseadmed, süsteemid ja ühenduvusplatvormid tuginevad kõrgtehnoloogilisele elektroonikale ning
peavad vastama energiatõhususe, usaldusväärsuse ja küberturvalisuse nõuetele. Liikmesriigid leppisid juba
kokku usaldusväärse elektroonika ühiste standardite ja vajadusel sertifitseerimise väljatöötamises, ning ühiste
nõuete väljatöötamises turvaliste kiipide ja manussüsteemide hankimiseks rakendustele, mis tuginevad
kiibitehnoloogiale või kasutavad seda ulatuslikult. Tuginedes EL juhtivale positsioonile keskkonnahoidlike,
usaldusväärsete ja turvaliste kiipide arendamisel,29 tuleb töötada välja sertifitseerimise võrdlusmenetlused
konkreetsete elutähtsate sektorite ja tehnoloogiliste lahenduste jaoks, millel võib olla suur sotsiaalne mõju.
2.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik
Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (edaspidi kiibimäärus)
Euroopa Komisjon esitas 8. veebruaril 2022. a kiibimääruse, et adresseerida Euroopa väärtusahelate haavatavusi
kiipide ja pooljuhtide osas. Euroopa Komisjoni president von der Leyen märkis juba oma 2021. a kõnes olukorra
kohta Euroopa Liidus, et Euroopa eesmärk on luua ühiselt tipptasemel Euroopa kiipide ökosüsteem, mis hõlmab
ka tootmist30. Ettepaneku strateegilise visiooni (Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks) elluviimiseks on
Euroopa kiipide strateegias esitatud viis strateegilist eesmärki:
EL peaks tugevdama oma juhtpositsiooni teadusuuringute ja tehnoloogiavaldkonnas;
EL peaks arendama oma suutlikkust teha uuendusi kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimisel, tootmisel
ja pakendamisel ning muuta need kaubanduslikeks toodeteks;
28
Investeeringud projekteerimistaristusse ja katseliinidesse võivad vajada kaasrahastamist liikmesriikide poolt, kes
peavad asjakohasel juhul järgima riigiabi eeskirju.
29
2020. aastal väljastas rühm ELi juhtivaid tootjaid mitu sertifikaati, mille puhul tugineti ühistele kriteeriumidele.
30
Kõne olukorrast Euroopa Liidus 2021. aastal. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/soteu_2021_address_et_0.pdf
8
EL peaks kehtestama sobiva raamistiku, et suurendada 2030. aastaks märkimisväärselt oma
tootmisvõimsust;
Euroopa peaks tegelema suure oskuste nappuse probleemiga, meelitama ligi uusi talente ja toetama
kvalifitseeritud tööjõu tekkimist;
EL peaks kujundama põhjaliku arusaama pooljuhtide ülemaailmsetest tarneahelatest.
Ettepanekuga soovitakse saavutada strateegiline eesmärk suurendada Euroopa pooljuhiökosüsteemi
vastupanuvõimet ja ülemaailmset turuosa ja hõlbustada uute kiipide kiiret kasutuselevõttu Euroopa tööstuses ja
suurendada selle konkurentsivõimet. Selleks peab see ligi meelitama investeeringuid uuenduslikesse
tootmisrajatistesse, omama kvalifitseeritud tööjõudu, aga ka olema suuteline projekteerima ja tootma kõige
arenenumaid kiipe, mis määratlevad tuleviku turud, arendavad võimekust ning võimaldavad vertikaalsete
tööstussektorite vahelises tihedas koostöös käitatavatel katseliinidel katsetada uuenduslikke tooteid ja luua
nende prototüüpe. Need on vajalikud sammud, kuid nendest piisab vaid juhul, kui ELil on analüütiline
suutlikkus suurendada väärtusahela poliitikakujundajate teadmisi ja ta on võimeline saama kasu suurenenud
suutlikkusest teenida kriisi korral ühtse turu ühist huvi. EL eesmärk ei ole saada sõltumatuks, vaid tuleb
tugevdada oma tugevaid külgi, arendada uusi tugevaid külgi ja teha koostööd kolmandate riikidega tarneahelas,
kus vastastikune sõltuvus on kõrge. Nende eesmärkide saavutamiseks on ettepaneku eesmärgid järgmised.
Luua Euroopa kiibialgatus, millega toetatakse kogu liidus suuremahulist tehnoloogilise suutlikkuse
suurendamist ja innovatsiooni, et oleks võimalik arendada ning kasutusele võtta tipptasemel ja järgmise
põlvkonna pooljuhi- ja kvanttehnoloogiad, mis tugevdavad liidu kõrgetasemelise projekteerimise,
süsteemide lõimimise, kiipide tootmise võimekust ja oskusi, sealhulgas pannes rõhku idu- ja kasvufirmadele
(1. sammas „Euroopa kiibialgatus“).
Luua raamistik varustuskindluse tagamiseks, meelitades ligi investeeringuid ja suurendades pooljuhtide
tootmisvõimsust ning täiustades pakendamist, katsetamist ja kokkupanekut esimeste omataoliste
integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste kaudu (2. sammas „Varustuskindlus“).
Luua EL liikmesriikide ja komisjoni vaheline koordineerimismehhanism, et tugevdada koostööd
liikmesriikidega ja nende vahel, jälgida pooljuhtide pakkumist, hinnata nõudlust, prognoosida nappust,
käivitada kriisietapp ja tegutseda spetsiaalsete meetmete kogumi kaudu (3. sammas „Järelevalve ja kriisile
reageerimine“).
Euroopa kiibialgatusel ei ole eraldi rahastamispaketti, seda toetatakse programmi „Euroopa horisont“
vahenditest ja programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest, mida laiendatakse uue erieesmärgiga nr 6. Määrust
(EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, muudetakse ja
laiendatakse võimaldamaks peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttel, mis nimetatakse ümber kiipide
ühisettevõtteks, rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames makstavat suurendatud toetust ja programmi
„Digitaalne Euroopa“ erieesmärgi nr 6 raames makstavat toetust. Ettepaneku finantstagajärjed EL eelarvele
kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 olemasolevatest vahenditest.
ELi eelarvest toetatakse Euroopa kiibialgatust kokku kuni 3,3 miljardi euroga, millest 1,65 miljardit tuleb
programmist „Euroopa horisont“ ja 1,65 miljardit programmist „Digitaalne Euroopa“. Sellest kogusummast
rakendatakse 2,875 miljardit eurot kiipide ühisettevõtte kaudu, 125 miljonit eurot programmi „InvestEU“ kaudu
(mida täiendab veel 125 miljonit programmi „InvestEU“ enda vahenditest) ja 300 miljonit eurot Euroopa
Innovatsiooninõukogu kaudu. See lisandub eelarvele, mis on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames
juba mikroelektroonika valdkonna jaoks ette nähtud, nii et kokku ulatub eelarve peaaegu 5 miljardi euroni.
Täpsemalt rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ vahenditest Euroopa kiibialgatuse toetuseks kuni
1,65 miljardit eurot: 900 miljonit eurot teemavaldkonnast 4, 150 miljonit eurot teemavaldkonnast 3, 300 miljonit
eurot teemavaldkonnast 5 ja 300 miljonit eurot Euroopa Innovatsiooninõukogu raames. Komisjon teeb ka
ettepaneku vähendada programmi „Horizon Europe“ eelarvet 400 miljoni euro võrra, et suurendada programmi
„Digitaalne Euroopa“ jaoks saadaolevat summat. Selleks et 400 miljoni euro suurust vähendamist
kompenseerida, teeb komisjon ettepaneku teha ajavahemikul 2023–2027 programmi „Horizon Europe“ jaoks
uuesti kättesaadavaks veel 400 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid (jooksevhindades), mis tulenevad
sellesse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest.
9
Summa lisandub 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades), mida on juba mainitud Euroopa Parlamendi,
nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses
teadusprogrammiga31.
„Digitaalse Euroopa“ programmi raames teeb komisjon ettepaneku seada Euroopa kiibialgatuse jaoks uus
erieesmärk nr 6, mis hõlmaks artikli 5 punkte a–d (selle peab ellu viima kiipide ühisettevõte). Uuele
erieesmärgile nr 6 eraldatakse kuni 1,65 miljardit eurot: „Digitaalne Euroopa“ programmi olemasolevatest
eesmärkidest ümberjaotatud 600 miljonit eurot, Euroopa ühendamise rahastu vahendite vähendamine
400 miljoni euro võrra, sealhulgas 150 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna
vahenditest ja 250 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna vahenditest3233, programmi
„Horizon Europe“ teemavaldkonna 4 vahendite vähendamine 400 miljoni euro võrra (nagu märgitud eelmises
lõigus, mida kompenseerib vabanenud vahendite taaskasutamine) ning 250 miljonit eurot rubriigi 1
mittesihtotstarbelisest varust, et rahastada algatust programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.
Komisjon teeb määrusega ettepaneku vähendada Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horizon Europe“
rahastamispaketti 15 % suuruse kõrvalekalde raames, mis on lubatud Euroopa Parlamendi, EL Nõukogu ja
komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb eelarvedistsipliini,
eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute
omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava) järgi.
Ettepaneku sätete selgitus
I peatükk – Üldsätted
I peatükis sätestatakse määruse üldsätted ja reguleerimisese ning esitatakse õigusaktis kasutatavad mõisted.
Määrusega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks kolmest sambast koosnev raamistik.
Määrusega esitatakse Euroopa kiibialgatus, millega luuakse vajalikud tingimused EL tööstusinnovatsiooni
suutlikkuse tugevdamiseks (1. sammas), see sisaldab esimese omalaadse integreeritud tootmisrajatise ja ELi
avatud pooljuhitehase määratlust ja kriteeriume (2. sammas) ning järelevalve ja kriisidele reageerimise
koordineerimismehhanismi (3. sammas).
II peatükk – Euroopa kiibialgatus
II peatükis sätestatakse Euroopa kiibialgatus, mis tugevdab EL konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja
innovatsioonisuutlikkust. Euroopa kiibialgatusse tehtavate investeeringute kaudu peaks EL suurendama
tulemuslikkust teadusuuringute ja tehnoloogia arengu muutmisel nõudlusele suunatud, rakenduspõhisteks,
turvalisteks ja energiatõhusateks kõrgeima kvaliteediga pooljuhitehnoloogiateks. EL peaks andma oma
tarnetööstusele võimaluse selliseid investeeringuid võimendada. Selleks sisaldab peatükk Euroopa kiibialgatuse
üldsätteid ja eesmärke. Algatuse eesmärk on toetada olemasolevate, tipptasemel ja järgmise põlvkonna
pooljuhitehnoloogiate mahukat suutlikkuse suurendamist ELis. Algatus koosneb viiest komponendist:
integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimissuutlikkus, uuendusliku tootmise ettevalmistamise
katseliinid ning katse- ja eksperimenteerimisrajatised, kõrgtasemel tehnoloogia- ja insenerivõimekus
kvantkiipide arendamise kiirendamiseks, pädevuskeskuste võrgustik ja oskuste arendamine ning kiibifondi
tegevus, et kapital oleks idufirmadele, kasvufirmadele ja VKEdele kättesaadav.
Algatust toetatakse programmi „Horisont Euroopa“ ja programmi „Digitaalne Euroopa“, eelkõige selle uue
erieesmärgi vahenditest ning rakendatakse kooskõlas kõnealuste programmide loomist käsitlevate määrustega.
Määrusega nähakse ette menetlusraamistik hõlbustamaks kombineeritud rahastamist liikmesriikidest,
investeeringutest, ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, ELi eelarvest ja erainvesteeringutest. See
31
ELT C 444I, 22.12.2020, lk 3–3.
32
Kooskõlas eespool esitatud järeldusega ELi kiibimääruse kooskõla kohta muude EL tegevuspõhimõtetega, eelkõige
Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketiga „Eesmärk 55“, ei tohiks see negatiivselt mõjutada Euroopa ühendamise
rahastu üldisi transpordieesmärke ja kestliku transporditaristu kasutuselevõttu.
33
Eestile teadaolevalt peaks see 250 miljonit eurot tulema Euroopa ühendamise rahastu üldisest ümbrikust mistõttu peaks
puutumata jääma RailBaltic osa, kuid jätkame tööd vastavates formaatides, et olukord ei muutuks.
10
toimub Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (ECIC) kujul, mida juriidilised isikud saavad kasutada konsortsiumis
tehtava koostöö struktureerimiseks. Luuakse 1. jaos mehhanism Euroopa pädevuskeskuste võrgustiku
loomiseks, et rakendada Euroopa kiibialgatuses ette nähtud pädevuskeskuste ja oskustega seotud meetmeid.
Peatükk sisaldab ka sätteid rakendamise kohta. Algatuse esmane rakendamine usaldatakse kiipide
ühisettevõttele, mis on kavandatud määruse ettepanekus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085.
Meetmete tehniline kirjeldus on esitatud I lisas. II lisas on esitatud mõõdetavad näitajad, mida kasutatakse
algatuse rakendamise järelevalveks ja mille abil antakse aru algatuse eesmärkide saavutamisel tehtud
edusammudest. Komisjon võib võtta vastu delegeeritud õigusakte mõõdetavate näitajate loetelu muutmiseks.
Algatus tugineb EL olemasolevatele tugevatele külgedele ülemaailmses pooljuhtide väärtusahelas ning
suurendab koostoimet meetmetega, mida EL ja liikmesriigid praegu toetavad. Algatus peaks oma positiivse
mõju maksimeerimiseks võimaldama koostoimet III lisas kirjeldatud liidu programmidega.
III peatükk – Varustuskindlus
III peatükis sätestatakse integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste raamistik. Integreeritud
tootmisrajatised ja ELi avatud pooljuhitehased on tootmisrajatised, mis tagavad pooljuhtide tootmisvõimekuse,
on ELis esimesed omalaadsed aidates siseturul kaasa varustuskindlusele ja vastupidavale ökosüsteemile.
Selleks, et rajatise saaks liigitada integreeritud tootmisrajatiseks ja ELi avatud pooljuhitehaseks, peaks rajatisel
olema selge positiivne mõju EL pooljuhtide väärtusahelale. Kui integreeritud tootmisrajatised on vertikaalselt
integreeritud tootmisrajatised, siis ELi avatud pooljuhitehased pakuvad olulise osa oma tootmisvõimsusest
teistele tööstusettevõtjatele, nt pooljuhtidega tegelevatele tootmisvabadele ettevõtjatele (st ettevõtjad, kes
projekteerivad kiipe, kuid ei tooda neid). Nendesse rajatistesse tehtavad investeeringud lihtsustavad ELis
pooljuhtide tootmise arendamist. Seega, kui komisjon tunnustab neid rajatisi integreeritud tootmisrajatise või
ELi avatud pooljuhitehasena, käsitatakse neid EL pooljuhtidega varustamise kindlusele kaasa aitavate
rajatistena ja nad on sellest tulenevalt avalikes huvides. Piiramata riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad
liikmesriigid varustuskindluse saavutamiseks kohaldada toetuskavasid ja näha ette haldustoe, sealhulgas nende
rajatiste kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotluste kiirmenetluse. Komisjon tunnustab
rajatist integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehasena, kui see vastab peatükis sätestatud
kriteeriumidele. Komisjon võib oma otsuse kehtetuks tunnistada, kui tunnustus põhines ebaõigel infol või kui
rajatis ei vasta enam kriteeriumidele.
IV peatükk – Järelevalve ja kriisile reageerimine
IV peatükk sisaldab mehhanismi pooljuhtide väärtusahela koordineeritud järelevalveks ja siseturu
nõuetekohast toimimist mõjutavatele pooljuhtide tarnehäiretele reageerimiseks.
1. jaos (Järelevalve) sätestatakse pooljuhtide väärtusahela järelevalve- ja hoiatussüsteem, mis põhineb
liikmesriikide korrapärasel järelevalvetegevusel hõlmates varajase hoiatuse indikaatorite ning peamiste
turuosaliste pakutavate teenuste ja kaupade kättesaadavuse ja terviklikkuse jälgimist. Komisjon loob
järelevalvetegevusele aluse liidu riskihindamise kaudu, ning teeb kindlaks varajase hoiatuse indikaatorid.
Tööstuse osalemise tagamiseks kutsuvad liikmesriigid sidusrühmi ja tööstusühendusi nõudluse
märkimisväärsest kõikumisest ja nende tarneahela häiretest teavitama. Liikmesriigid peaksid esitama
korrapäraselt ajakohastatud teavet ja jagama oma järeldusi Euroopa pooljuhtide nõukojas. Kui liikmesriigid
saavad oma järelevalvetegevuse käigus või sidusrühmadelt saadud ajakohastatud teabe põhjal teada võimalikust
pooljuhtide kriisist või asjakohase riskiteguri esinemisest, hoiatavad nad komisjoni. Selle hoiatuse või muudest
allikatest, sh rahvusvahelistelt partneritelt, saadud hoiatuse alusel kutsub komisjon kokku Euroopa pooljuhtide
nõukoja erakorralise koosoleku. Koosoleku eesmärk on hinnata vajadust käivitada kriisietapp ja arutada
võimalikke koordineeritud hankeid enne nappust. Lisaks alustab komisjon ELi nimel konsultatsioone või
koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused.
2. jaos (Kriisietapp) on sätestatud eeskirjad pooljuhtide kriisietapi käivitamiseks ja selles kirjeldatakse
üksikasjalikult erakorralisi meetmeid, mida saab kriisile reageerimiseks kasutada. Komisjon saab kriisietapi
rakendusaktiga käivitada, kui pooljuhtide kriisi kohta on usaldusväärseid tõendeid. Selline pooljuhtide kriis
tekib, kui pooljuhtide tarnes esineb tõsiseid häireid, mis põhjustavad märkimisväärset nappust, millel on suur
negatiivne mõju ühele või mitmele liidu olulisele sektorile, või mis takistavad kriitilise tähtsusega sektorites
kasutatavate toodete tarnimist, parandamist ja hooldust. Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisietapi kestus
11
või selle pikendamine. Enne kriisietapi lõppu hindab komisjon Euroopa pooljuhtide nõukoja arvamust
arvestades, kas kriisietappi tuleks pikendada. Kriisietapis korraldab Euroopa pooljuhtide nõukoja erakorralisi
koosolekuid, et liikmesriigid saaksid teha komisjoniga tihedat koostööd ja koordineerida pooljuhtide tarneahela
suhtes võetud riiklikke meetmeid.
Kui kriisietapp on käivitatud, võib komisjon võtta teatavaid määruses sätestatud erakorralisi meetmeid.
Komisjon võib nõuda ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt või vajadusel pooljuhtide tarneahelas tegutsevatelt
üksikutelt ettevõtjatelt teavet, et hinnata pooljuhtide kriisi ja kindlaks teha võimalikke leevendusmeetmeid.
Need üksused on kohustatud esitama komisjonile nõutud teabe, mis võib koosneda teabest nende
tootmisvõimekuse, tootmisvõimsuse või praeguste esmaste häirete kohta või muudest olemasolevatest
andmetest, mis on vajalikud pooljuhtide kriisi olemuse hindamiseks või võimalike riiklikke või EL tasandi
leevendus- või erakorraliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Komisjon võib kohustada
integreeritud tootmisrajatisi, ELi avatud pooljuhitehaseid, pooljuhtide tootmisrajatisi, mis on varem avaliku
sektori toetuse saamise kontekstis sellise võimalusega nõustunud, või pooljuhtide tarneahela ettevõtjaid, kellele
kolmas riik on esitanud prioriteetse tellimuse taotluse sellises ulatuses, mis mõjutab oluliselt kriitilise tähtsusega
sektorite toimimist, nõustuma kriisi korral oluliste toodete tootmisega kriitilise tähtsusega sektorite jaoks ja
tegema seda eelisjärjekorras. Ka võib komisjon kahe või enama liikmesriigi taotlusel tegutseda nende nimel
keskse hankijana, et hankida kriitilise tähtsusega sektorite jaoks kriisi korral olulisi tooteid. Komisjon hindab
Euroopa pooljuhtide nõukojaga konsulteerides taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kriitilise
tähtsusega sektorite määratlemisel viidatakse käesolevas määruses sektoritele, mis on loetletud komisjoni
ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste
vastupidavusvõime kohta) lisas34, ning lisaks kaitsesektorile ja muudele tegevustele, mis on olulised avaliku
ohutuse ja julgeoleku seisukohast, ning sätestatakse, et komisjon võib nende erakorraliste meetmete kohaldamist
piirata konkreetsete sektoritega, mis kuuluvad kõnealusesse loetellu.
V peatükk – Juhtimine
V peatükis sätestatakse EL ja riigi tasandi juhtimissüsteemid. EL tasandil luuakse ettepanekuga Euroopa
pooljuhtide nõukoda, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjon. Euroopa
pooljuhtide nõustab algatuse osas kiipide ühisettevõtte ametiasutuste nõukogu (1. sammas); nõustab ja abistab
komisjoni vahetamaks teavet integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste toimimise kohta
(2. sammas); arutab ja valmistab ette konkreetsete kriitilise tähtsusega sektorite ja tehnoloogiate
kindlakstegemist, tegeleb järelevalve ja kriisidele reageerimise küsimustega (3. sammas) ning toetab
kavandatud määruse järjepidevat kohaldamist ja hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd. Euroopa
pooljuhtide nõukoda toetab komisjoni rahvusvahelises koostöös ja koordineerib teavet EL õiguse alusel loodud
asjaomaste kriisistruktuuridega. Pooljuhtide nõukoda kohtub oma 1. samba kohaste ülesannete ja 2. ning
3. samba kohaste ülesannete täitmiseks eri koosseisudes. Komisjon võib moodustada Euroopa pooljuhtide
nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi ning kutsuda allrühmadesse vaatlejana organisatsioone, kes esindavad
pooljuhtide tööstust, ja muid sidusrühmi. Riiklikul tasandil määravad liikmesriigid määruse rakendamiseks ühe
või mitu riigi pädevat asutust sealjuures riikliku ühtse kontaktpunkti.
VI, VII, VIII peatükk – Lõppsätted
VI peatükis rõhutatakse poolte kohustust austada tundliku äriteabe ja ärisaladuste konfidentsiaalsust. Kohustus
kehtib komisjoni, riikide pädevate asutuste ja liikmesriikide muude asutuste ning kõigi esindajate ja ekspertide
suhtes, kes osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja ja komitee koosolekutel. Kehtestatakse eeskirjad tõhusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste ja trahvide kohta määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel,
kohaldades asjakohaseid kaitsemeetmeid. Komisjon võib määrata perioodilisi karistusmakseid, kui asjaomased
ettevõtjad ei ole pooljuhtide kriisis korraldusi vastu võtnud. Komisjon võib määrata trahve ettevõtjale, kes esitab
ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtajal.
VII peatükis on sätestatud delegeerimis- ja rakendusvolituste kasutamise eeskirjad ja tingimused. Ettepanekuga
antakse komisjonile õigus võtta vajadusel vastu rakendusakte võimaldamaks määruse ja delegeeritud
õigusaktide menetluslikku täpsustamist ja tagada nende ühetaoline kohaldamine, et muuta I lisa (selles
34
COM(2020) 829. 16.12.2020.
12
sätestatud tegevused kooskõlas algatuse eesmärkidega) ja II lisa (mõõdetavad näitajad ning sätted käesolevat
määrust täiendava järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise kohta).
VIII peatükk sisaldab muude õigusaktide, sealhulgas programmi „Digitaalne Euroopa“ muudatusi ja komisjoni
kohustust koostada määruse hindamiseks ja läbivaatamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid.
2.3 Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse
ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega
Ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määruse (EL) 2021/2085 (millega luuakse programmi „Euroopa
horisont“ raames ühisettevõtted) õigusnorme, et võimaldada peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttel täita
kiibialgatusega seotud uusi ülesandeid. Samuti nimetataks peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte ümber
kiipide ühisettevõtteks.
Ettepaneku sätete selgitus
Institutsioonilised Euroopa partnerlused, sealhulgas kiipide ühisettevõte, on kavandatud selleks, et suurendada
sidusust ja maksimeerida mõju areneval teadus- ja innovatsioonimaastikul. Nõukogu määruse (EL) 2021/2085
muutmine on vajalik, et kiipide ühisettevõte saaks viia ellu kiibialgatuse, mis luuakse määrusega (EL) [...],
millega kehtestatakse Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistik (kiibimäärus). Selleks on
vaja teha määruses (EL) 2021/2085 järgnevad kavandatavad muudatused.
1) Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 esimese osa „Ühissätted“ muudatused:
Artikkel 2 (Mõisted): mõistete „asutajaliige“, „assotsieerunud liige“, „osalev riik“ ja „tööprogramm“
määratlusi muudetakse, kajastamaks asjaolu, et kiipide ühisettevõtet rahastatakse nüüd ka programmist
„Digitaalne Euroopa“.
Artiklis 3 (Asutamine) nimetatakse senine peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte kiipide ühisettevõtteks.
Artiklit 4 (Eesmärgid ja põhimõtted) muudetakse, tagamaks, et kiipide ühisettevõte aitab kaasa ka Euroopa
kiibialgatuse ja programmi „Digitaalne Euroopa“ üld- ja erieesmärkide saavutamisele.
Artiklit 10 (Liidu rahaline panus) muudetakse, et liidu panuse võib maksta ka liidu üldeelarve
assigneeringutest, mis on eraldatud programmi „Digitaalne Euroopa“ rakendamise erieesmärgi jaoks.
Artikli 12 (Osalevate riikide panuste haldamine) lõiget 1 muudetakse, kajastamaks asjaolu, et tööprogrammis
tuleks arvesse võtta ka programmi „Digitaalne Euroopa“ määruse artiklis 18 sätestatud rahastamiskõlblikkuse
kriteeriume. Iga osalev riik peaks usaldama ühisettevõttele taotluste hindamise kooskõlas toetust andva EL
programmiga.
Artikli 29 (Finantskohustused) lõiget 2 muudetakse, et lisada kiipide ühisettevõte ühisettevõtete hulka, kes
võivad jagada oma eelarvelised kulukohustused iga-aastasteks osamakseteks.
2) Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 teise osa „Erisätted konkreetsete ühisettevõtete kohta“
muudatused:
Artiklit 126 (kiipide ühisettevõtte lisaeesmärgid) muudetakse, et lisada kiipide ühisettevõtte üks üldeesmärk
ja neli erieesmärki. Üldeesmärk keskendub tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia valdkonnas
ulatusliku suutlikkuse arendamisele kogu ELis ning neli erieesmärki keskenduvad mikrokiibitehnoloogia
valdkonnas ulatusliku projekteerimissuutlikkuse arendamisele, olemasolevate katseliinide tõhustamisele ja uute
katseliinide arendamisele, kvantkiipide väljatöötamise kiirendamiseks vajaliku kõrgtehnoloogilise ja
insenertehnilise võimekuse arendamisele ning Euroopas pädevuskeskuste võrgustiku loomisele.
Artiklit 128 muudetakse, et kajastada suurendatud eelarvet kahest eri programmist (programm „Euroopa
horisont“ ja programm „Digitaalne Euroopa“).
Artiklit 129 muudetakse, et määrata kindlaks erasektorist pärit liikmete osalus kiipide ühisettevõtte
halduskulude katmises.
Artiklit 133 (Juhatuse toimimine) lisatakse, et tööprogrammi selle osa üle hääletamisel, mis on seotud
suutlikkuse arendamise tegevusega, hõlmab juhatus vaid komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi.
13
Lisatakse artikkel 133a (Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatava tegevuse suhtes
kohaldatavad eeskirjad), selgitamaks, et kiipide ühisettevõtte suhtes kohaldatakse programmiga „Digitaalne
Euroopa“ seotud eeskirju.
Artiklit 134 (Konkreetsetes meetmetes osalemise piirangud ja tingimused) muudetakse, et näha ette
võimalus piirata osalemist programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavates konkreetsetes meetmetes.
Uues lõikes 3 sätestatakse, et teatavaid meetmeid võivad ellu viia õigussubjektid, kes teevad koostööd
konsortsiumi raames, mis koosneb vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust õigussubjektist, kes on asutatud
vähemalt kolmes eri liikmesriigis või kiibialgatusega assotsieerunud riigis. Märgitakse, et konsortsiumi võib
struktureerida Euroopa kiibitaristu konsortsiumina, nagu on sätestatud kiibimääruses.
Artiklis 134a (Tegevdirektori lisaülesanded) sätestatakse, et tegevdirektor peab arvesse võtma ametiasutuste
nõukogu määratlust tööprogrammi osa kohta, mis on seotud suutlikkuse arendamisele suunatud tegevusega ning
teadus- ja innovatsioonitegevusega, sealhulgas vastavaid kuluprognoose.
Artiklit 136 (Ametiasutuste nõukogu toimimine) muudetakse, lisamaks neli täiendavat olukorda, kus
ametiasutuste nõukogusse kuuluvad vaid komisjon ja liikmesriikide ametiasutused.
Artiklit 137 (Ametiasutuste nõukogu ülesanded) muudetakse, et omistada kiipide ühisettevõtte ametiasutuste
nõukogule kaks lisaülesannet, 1) ülesanded määratleda tööprogrammi see osa, mis on seotud suutlikkuse
arendamisele suunatud tegevusega ning teadus- ja innovatsioonitegevusega, ning 2) valida välja vastavat
tegevust hõlmavad projektid. Nende ülesannete puhul hõlmab ametiasutuste nõukogu ainult komisjoni ja
liikmesriikide ametiasutusi.
Artiklit 141 (Rahastamismäärad) muudetakse võimaldamaks kiipide ühisettevõttel programmi „Digitaalne
Euroopa“ raames rahastatava tegevuse puhul kohaldada meetme raames liidupoolse rahastamise suhtes
erinevaid rahastamismäärasid, sõltuvalt osaleja liigist, eelkõige kui tegemist on VKEde ja mittetulunduslike
õigussubjektidega, ja meetme liigist. Lisatakse uus lõige, et võimaldada üksikutel liikmesriigis või
assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidel või konsortsiumidel, mis ei vasta programmi „Euroopa horisont“
käsitleva määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimusele, osaleda kiipide ühisettevõtte rahastatavates
kaudsetes meetmetes.
Määruse punktis 17 sätestatakse, et viiteid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele tuleks käsitada viidetena
kiipide ühisettevõttele.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Kiibimäärusega taotletakse kahte erieesmärki, mis moodustavad olulise osa üldeesmärgist luua ühtne raamistik
EL pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks. 1. samba aluseks olev määruse esimene erieesmärk on luua pooljuhtide
tööstuses suur innovatsioonivõime ja piisav tehnoloogiline suutlikkus innovatsiooni kiirendamiseks ja sellega
kohanemiseks. Lisaks on 2. ja 3. samba aluseks olev määruse eesmärk suurendada pooljuhitehnoloogiate
valdkonnas liidu vastupanuvõimet ja varustuskindlust, toetades ja koordineerides investeeringuid
kõrgetasemeliste pooljuhtide tootmisse (2. sammas) ning võimaldades koordineeritud järelevalvet ja kriisidele
reageerimist (3. sammas).
Esimese eesmärgi asjakohane õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, artikli 182
lõige 1 ja artikkel 183. Artikli 173 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku
tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega otsustada võtta
erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust, et tagada liidu konkurentsivõimelisuseks ja
innovatsioonisuutlikkuseks vajalikud tingimused ning tagada tööstuse kohanemine kiiretest
innovatsioonitsüklitest tingitud struktuurimuutustega. See õiguslik alus on enamiku algatuse raames võetavate
meetmete puhul asjakohane - käesoleva määruse 1. samba eesmärk on kiirendada EL tööstuse pooljuhtide
tootmist, tugevdada pooljuhtide tarneahela sõltumatust, suurendada tööstussuutlikkust, hõlbustada uuenduslike
idufirmade ja VKEde arengut ning soodustada uusi investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogia arendamisse.
Arvestades algatuse ulatuslikkust, põhineb see ka ELi toimimise lepingu jaotisel „Teadusuuringud ja
tehnoloogia arendamine ning kosmos“ (artikli 182 lõige 1 ja artikkel 183).
14
2. ja 3. samba aluseks oleva teise eesmärgi asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114.
Käesoleva ettepaneku 2. ja 3. samba eesmärk on luua ühtlustatud õigusraamistik liidu vastupanuvõime ja
varustuskindluse suurendamiseks. Pooljuhtide kasutamine on EL mitme majandussektori ja ühiskondliku
funktsiooni seisukohast tähtis ja tarnete vastupanuvõime on siseturu toimimiseks hädavajalik. Seega tuleb
tarnehäireid ette näha ja nendega viivitamata tegeleda, et säilitada strateegiliste järgmise etapi sektorite
toimimine. Arvestades praeguse pooljuhtide nappuse märkimisväärset majanduslikku mõju, on tõenäoline, et
liikmesriigid algatavad reguleerivad meetmed, et tegeleda sektori haavatavusega, mis on põhjustanud praeguse
nappuse, või reageerida kriisiolukordades tulevasele nappusele ja seda leevendada. Kuigi sellistest
reguleerivatest meetmetest piisab riiklikul tasandil puuduste kõrvaldamiseks, võivad need piirata siseturu
toimimist, killustades seeläbi sektorit. Võimaldamaks koordineeritud meetmeid vastupanuvõime
suurendamiseks, on vaja ühtlustatud eeskirju, mis lihtsustaksid konkreetsete projektide rakendamist, mis aitavad
ELis kaasa pooljuhtidega varustamise kindlusele (2. sammas). Kavandatav järelevalve- ja kriisidele
reageerimise mehhanism (3. sammas) peaks olema ühtne, et piiriülese pooljuhtide väärtusahela puhul toimiks
koordineeritud lähenemisviis kriisideks valmisolekule. Ettepanekuga nähakse EL tasandil ette asjakohane
juhtimisstruktuur ja liikmesriikide vaheline koostöö, toetamaks siseturul usaldust, innovatsiooni ja
majanduskasvu. ELi toimimise lepingu artikkel 114 on seega 2. ja 3. samba asjakohane õiguslik alus, et tagada
siseturu nõuetekohane toimimine.
Kiipide ühisettevõtte määrusega muudetakse nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2085,
millega loodi üheksa institutsionaliseeritud Euroopa partnerlust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 187,
mille kohaselt EL võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud ELi teadus-,
tehnoloogiaarendus- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks. Seega põhineb ka käesolev
muutmismäärus ELi toimimise lepingu artiklil 187.
3.2 Subsidiaarsus (toimingute puhul, mis ei kuulu Euroopa standardiorganisatsioonide
ainupädevusse)
Kiibimääruse eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi saavutada, kuna probleemid on piiriülesed ega piirdu
üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmadega. Plaanitud meetmetega keskendutakse valdkondadele, kus
vajalike pingutuste mahu, kiiruse ja ulatuse tõttu on liidu tasandil tegutsemisel tõendatud lisaväärtus.
Pooljuhtide kriisile terviklikuks reageerimiseks on vaja kiireid ja koordineeritud ühismeetmeid mitmesugustelt
sidusrühmadelt ning koostöös liikmesriikidega. Võttes lisaks arvesse pooljuhiökosüsteemi keerukust, on liidu
struktuurse sõltuvuse ja tarnepuudujäägi tagajärjed kaugeleulatuvad, et liidu tasandi sekkumine võib seetõttu
olla sobivam. Seetõttu on ettepaneku kolme samba kaudu käsitletavates valdkondades on vaja EL meetmeid.
Esimese samba (Euroopa kiibialgatus) puhul toetatakse algatusega ELis ulatuslikku tehnoloogilise
suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuht- ja
kvanttehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning kõrvaldada Euroopa struktuursed puudused
projekteerimises ja tootmises. Liikmesriigid käivitasid 2018. aastal esimese üleeuroopalist huvi pakkuva
tähtsa projekti, millega toetatakse piiriüleseid uuenduslikke projekte kogu mikroelektroonika väärtusahelas
ning selles valdkonnas kavandatakse teist üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti.35 Kuigi sellised
algatused on sektorile strateegilise tähtsusega, on hetkel tõenäoline, et need üksi ei võimaldaks piisavalt
suutlikkust suurendada katseliinide ja projekteerimistaristute kujul, mis tuleb teha laialdaselt kättesaadavaks
kõigile huvitatud kolmandatele isikutele kogu Euroopas ning mis võimaldavad ELil samuti täita tugevamat
rolli ülemaailmses ja vastastikuses sõltuvuses olevas ökosüsteemis. Selliseid suuremahulisi rajatisi saab
vajalike investeeringute ja oskusteabe mahu tõttu pakkuda üksnes liidu tasandil.
Teise samba („Varustuskindlus“) puhul saab meetmeid kiirendamaks investeeringuid pooljuhtide tootmisse,
piisavalt kavandada ja rakendada üksnes EL tasandil, võttes arvesse vajalike investeeringute mahtu ja seda,
et sellised tootmisrajatised teenivad määratluse kohaselt kogu siseturgu, tugevdavad ökosüsteemi ning
tagavad kriisides varustuskindluse.
35
Esimeses üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osalesid neli liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja
Austria) ning Ühendkuningriik. Sellesse kuulub 32 ettevõtet, mille avaliku sektori toetus on 1,9 miljardit eurot ja
tööstuse panus ligikaudu 6 miljardit eurot.
15
Seoses kolmanda sambaga („Järelevalve ja kriisidele reageerimine“) tagab liidu tõhustatud koostöö vajaliku
ja võrreldava teabe kogumise. Koos suudavad liikmesriigid ja komisjon prognoosida nappust, käivitada
tõsise puudujäägi olukorras kriisietapi ja kehtestada sellise kriisi lahendamiseks vajalikud meetmed
tõhusamal viisil kui mitmesuguste riiklike meetmete abil.
Kiipide ühisettevõtte määruse osas peab esile tooma, et teadusuuringud on valdkond, kus ELil ja selle
liikmesriikidel on ELi toimimise lepingu kohaselt jagatud pädevus. Artikli 4 lõikes 3 sätestatakse, et
teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose valdkonnas võib EL võtta konkreetseid meetmeid, sh
koostada ja ellu viia programme, kahjustamata liikmesriikide vabadust tegutseda samades valdkondades.
Kavandatava määrusega muudetakse nõukogu määruse (EL) 2021/2085 sätteid, mida kohaldatakse selle
määruse alusel asutatud üheksast ühisettevõttest ühe suhtes, s.t peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte suhtes,
mis käesoleva määrusega nimetatakse ümber kiipide ühisettevõtteks. Kiipide ühisettevõte keskendub
valdkondadele, kus ELi tasandil tegutsemisel on tõendatav lisaväärtus, arvestades nende jõupingutuste mahtu,
kiirust ja ulatust, mis tuleb teha, et EL saavutaks aluslepingus kindlaks määratud pikaajalised eesmärgid ning
suudaks ellu viia strateegilised poliitilised prioriteedid ja täita oma kohustusi. Algatus peaks täiendama ja
tugevdama sama valdkonna riiklikke ja piirkondlikke meetmeid. Iga Euroopa partnerlus, sh kiipide ühisettevõte,
põhineb pikaajalisel strateegilisel teadusuuringute ja innovatsiooni kaval ning sobib keeruliste piiriüleste
probleemide lahendamiseks. Eelkõige keskendub kiipide ühisettevõte järgmisele:
tõhustab peamiste Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemis osalejate vahelist koostööd ja teadmiste
vahetamist, sealhulgas valdkonna- ja sektoriülest koostööd ning väärtusahelate ja ökosüsteemide
lõimimist;
tagab ELi, riiklike/piirkondlike ning tööstusharude teadus- ja innovatsioonistrateegiate, programmide
ja investeeringute vastavusse viimise kokkulepitud suundadega;
saavutab ühistesse prioriteetidesse tehtavate investeeringute kriitilise mahu ning suurendab erasektori
investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;
vähendab tööstuse jaoks riske ja ebakindlust, mis on seotud investeerimisega teadus- ja
innovatsioonitegevusse ning uutesse tehnoloogialahendustesse, jagades riske ja tagades
investeeringute prognoositavuse.
Liikmesriigi tasandil või vaid asjaomase tööstusharu võetavate meetmetega ei ole võimalik toetada
teadusuuringuid ja innovatsiooni mahus, kiirusega ja ulatuses, mida EL vajab, et saavutada aluslepingus
kindlaks määratud pikaajalised eesmärgid, viia ellu oma strateegilised poliitilised prioriteedid (sh Pariisi
kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliima- ja energiaeesmärgid) ning panustada
üleilmsete probleemide lahendamisse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.
3.3 Proportsionaalsus
Kiibimääruse eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi lühiajalise valmisoleku ja järelevalve
kaudu, et suurendada pooljuhtide tarneahelate läbipaistvust, keskmise tähtajaga varustuskindluse meetmete abil,
et suurendada Euroopas pooljuhtide tootmisvõimsust, ning pikemaajaliste tehnoloogia- ja innovatsioonialaste
juhtpositsioonimeetmetega, et luua kõrgetasemeliste ja kujunemisjärgus pooljuhitehnoloogiate projekteerimis-
ja tootmisrajatised. Kiibimääruses keskendutakse pooljuhiökosüsteemi nendele osadele, mis aitavad liidu
tarneahela vastupanuvõimele kaasa kõige rohkem (pooljuhiökosüsteemile endale kui suuremale
elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnale või pooljuhte ja/või elektroonikakomponente ja -
süsteeme kasutatavatele rakendusvaldkondadele).
1. samba Euroopa kiibialgatusega luuakse mehhanismid, et tagada teadus- ja projekteerimisvõimekuse,
katse- ja eksperimenteerimisliinide, kvantkiipide alase suutlikkuse, pädevuskeskuste ning idufirmade,
kasvufirmade ja VKEde fondi kaudu Euroopa tööstuse pikemaajaline konkurentsivõime ja
innovatsioonisuutlikkus.
2. samba varustuskindluse meetmete puhul, mille eesmärk on suurendada liidu pooljuhtide
tootmisvõimsust, võidakse teatavat rajatist tunnustada integreeritud tootmisrajatisena või ELi avatud
pooljuhitehasena. Seljuhul peavad liikmesriigid tagama, et sellistele rajatistele ja pooljuhitehastele
antakse lubasid kiirmenetluse korras.
16
3. samba valmisolekumeetmed põhinevad järelevalvel ning liikmesriikide ja liidu vahelisel
teabevahetusel, et näha ette häireid tarneahelas. (Prognoositud) häirete korral võib võtta kooskõlastatud
meetmeid pooljuhtide nappuse ja muude häirete leevendamiseks või ärahoidmiseks.
Kiipide ühisettevõtte määruse proportsionaalsuse põhimõtte osas arvestades keskendumist vajadusele
ratsionaliseerida ELi peamisi poliitilisi prioriteete ja tagada nende mõõdetav sisuline mõju, on kiipide
ühisettevõtte lisaväärtus tõendatud seeläbi, et see ühisettevõte võimaldab tõhusalt ja tulemuslikult saavutada
eesmärke, mida ei ole võimalik tulemuslikumalt saavutada lihtsamate vahenditega, nagu vaikimisi valitav
lähenemisviis ehk tavapärased programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“
projektikonkursid või lihtsamas vormis partnerlused, nagu ühiselt kavandatud partnerlus. Nõukogu määruse
(EL) 2021/2085 muutmise ettepaneku puhul lähtuti kiipide ühisettevõtte proportsionaalsuse hindamisel
järgmisest kaheetapilisest loogikast:
1) konkreetses valdkonnas partnerlusel põhineva lähenemisviisi kasutamise põhjendatus (sh kaalutlused,
mis puudutavad täiendavust, suunatust ja seost strateegiliste prioriteetidega) võrreldes muude
programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kättesaadavate
sekkumise vormide kasutamisega;
2) kui partnerlust peeti asjakohaseks, hinnati proportsionaalsusega seotud kaalutluste põhjal, mis liiki
partnerlus (ühiselt kavandatud, kaasrahastatav või institutsiooniline) oleks kavandatud eesmärkide
saavutamiseks kõige tõhusam.
Nõukogu määruse (EL) 2021/2085 kavandatud muutmisel võttes arvesse seost kiibialgatuse ja peamiste
digitehnoloogiate (edaspidi kiipide) ühisettevõtte eesmärkide ulatuse vahel, peetakse asjakohaseks teha
olemasolevale ühisettevõttele ülesandeks viia ellu teatavat kiibialgatusega seotud tegevust.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
Ülemaailmse kiibituru väärtus oli 2021. aastal ligikaudu 550 miljardit USA dollarit36. Suurem osa ülemaailmsest
nõudlusest tuleneb praegu lõppkasutuse rakendustest andmetöötluses, sealhulgas arvutites ja andmekeskuste
taristus (32 %), sides, sealhulgas mobiiltelefonides ja võrgutaristus (31 %) ning tarbeelektroonikas (12 %).
Kasvutempo on kiire segmentides, kus varem valitses analoog- ja mehaaniline tehnoloogia, nagu autotööstus ja
tööstustootmine (mõlemad 12 %), kus Euroopal on tugev positsioon37.
Eestis mikrokiipide ja pooljuhtide spetsiifiline tööstus puudub. Eesti teadus- ja arendusasutustel on teatav
võimekus kiipide ja pooljuhtmaterjalide arendamiseks, projekteerimiseks ja karakteriseerimiseks aga kuna
Eestis puuduvad vastavad ettevõtted, kes suudaks viia teadustulemusi reaalsete toodeteni, on mõju Eesti
majandusele väike. Eestis on toimiv elektroonikatööstus, mis koosneb nii originaalseadmete tootmise kui
tootmisteenuste ettevõtetest, kes ekspordivad elektroonikat aastas umbes 2 miljardi euro eest. Tegemist on
tööstusharudega, mis toetavad mikrokiipide ja pooljuhtide tootmist. Seetõttu on oluline saavutada fookuse
laiendamine kitsalt mikrokiipidelt ja pooljuhtidelt kogu elektroonika väärtusahelale, sest see annaks täiendavaid
võimalusi Eesti elektroonikatööstuse kasvuks ja Eesti tööstus saaks panustada Euroopa strateegiliste sõltuvuste
vähendamisse. Välja selgitamisel on teadusasutuste kaudu ettevõtete kaasamine kiipide ühisettevõtte
tegevustesse. Kiipide projekteerimise vahendid ja oskused on Eestis Taltechis, kus projekteeritakse regulaarselt
õppekiipe, millest osa valmistatakse ka välismaal. Hetke info kohaselt kiipidemääruse valguses on Eesti
ettevõtted, kes tegelevad kiipide projekteerimise, integreerimise või tarkvaralahenduste arendamisega eelkõige
VKEd. Näiteks kiipe suudavad projekteerida või testida: Micro Analog Systems (100% mikroelektroonika),
Artec Design, Liewenthal Electronics, Testonica Lab (testimine). Kiipide integreerimisega tegelevad mitmed
tootearendajad ja programmeerimisega samuti, sest igas elektroonikatootes on tänapäeval sees kiip või mitu ja
enamasti on nende seas ka programmeeritav mikroprotsessor või -kontroller. Eri teema on programmeeritava
arhitektuuriga kiibid (PLD, FPGA), mille skeemi saab muuta kas korra või jooksvalt - ka neid osatakse Eestis
projekteerida/programmeerida (Artec, Liewenthal, Rantelon jmt).
36
IC Insightsi andmetel oli müük 2021. aastal 26 % suurem kui 2020. aastal ja 2022. aastaks oodatakse 11 %list kasvu.
37
Pooljuhtide tööstusliidu (Semiconductor Industry Association) 2021. aasta ülevaade (2020. aasta arvud).
17
Mõju riigieelarvele
Mõju riigieelarvele võib tekkida seoses kiipide ühisettevõtte ellu kutsumisega. Varasemalt on Eesti riik
planeerinud võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte taotlusvoore kaasrahastada 4,65 mln euroga, sellest 4,2 mln
eurot on planeeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja 0,45 mln eurot Haridus- ja
Teadusministeeriumi eelarvest. Euroopa Komisjon on planeerinud suurendada ühisettevõtte eelarvet 1,3 mld
eurot 4,175 mld euroni, eeldusel et liikmesriigid panustavad samas mahus. Samas hetkel ei ole selge, kuidas
jaotub ühisettevõtte eelarve erinevate tegevuste vahel ning kas mõne tegevuse puhul on võimalus, et
kaasrahastaja ei ole liikmesriik vaid erasektor. Selge on, et liikmesriikide panus sõltub sellest, kas vastavas
liikmesriigis on piisavalt edukaid osalejaid erinevates ühisettevõtte tegevustes. Juhul, kui ühisettevõtte
tegevused jäävad piiratuks ja Eesti ettevõtetel ning elektroonikatööstusel puudub võimekus tegevustes kaasa
lüüa, jääb mõju meie riigieelarvele piiratuks. Kokkuvõttes võib olla vajalik ette näha võimalusi tekkivate kulude
katmiseks riigieelarvest vastavalt riigieelarve võimalustele.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
Kiipide määruse osas võivad tekkida investeerimisvajadused seoses kiibimääruse rakendamisega ning
kaasfinantseerimise vajadusega nagu tänastes IPCEI projektides. Summade suurus sõltub määruse rakendamise
ulatusest ning projekti vastu huvi tundvate ettevõtete ja TA asutuste arvust. Kiipide ühisettevõtte määruse alased
tegevused alles selguvad arutelude käigus EL tasandil ning hetkel ei ole piisavalt selgust investeerimisvajaduste
osas hinnangu andmiseks.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Kiibimääruse rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide töökoormusele, kellelt
võivad tulevikus oodata sisendit erinevatel tasanditel. Kiibimäärusega luuakse liikmesriikide ja komisjoni
vaheline koordineerimismehhanism, et teostada järelevalvet pooljuhtide tarnete üle ja reageerida pooljuhtide
nappuse kriisile. Selle mehhanismi detailid on EL tasandi aruteludes täpsustamisel.
Määrusega luuakse näiteks Euroopa pooljuhtide nõukoda, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille
eesistujaks on komisjon. Euroopa pooljuhtide nõukoda nõustab ja abistab komisjoni konkreetsetes küsimustes,
sealjuures määruse kohaldamisel, hõlbustab liikmesriikide vahelist koostööd ja vahetab teavet käesoleva
määrusega seotud küsimustes samuti nähakse ette erinevad istungid küsimuste käsitlemiseks. Liikmesriigid
peavad hakkama pooljuhtide nõukojale pooljuhtide väärtusahela üle järelevalve teostamiseks teavet ja jälgima
artikli 17 kohaselt kindlaks määratud peamiste turuosaliste pakutavate teenuste ja kaupade kättesaadavust ja
terviklust.
Artikli 14 järgi peavad liikmesriigid tagama, et integreeritud tootmisrajatiste ja ELi avatud pooljuhitehaste
kavandamise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotlusi menetletakse tõhusalt ja õigeaegselt ning selleks
määratakse siseriiklik asutus. Eestis ei ole hetkel veel teada, kas meil oleks ettevõtjaid, kes sooviksid Eestisse
looma tootmisrajatist või pooljuhi tehast.
Samuti luuakse kiibimäärusega näiteks menetlusraamistik kombineeritud rahastamise lihtsustamiseks
liikmesriikidest, investeeringutest, ELi eelarvest ja erainvesteeringutest. See toimub uue vahendi, kiibimääruse
artiklis 7 esile toodud Euroopa kiibitaristu konsortsiumi (ECIC) kaudu, mida juriidilised isikud saavad
vabatahtlikult kasutada konsortsiumis tehtava koostöö struktureerimiseks.
Samuti luuakse pooljuhtide pädevuskeskuste Euroopa võrgustik (artikliga 8)a, millesse liikmesriigid määravad
oma poolt pädevuskeskusekandidaadid (kelle ülesanneteks saavad olema muuhulgas juurdepääsu võimaldamine
projekteerimisteenustele ja projekteerimisvahenditele ja katseliinidele, teadlikkuse suurendamine ja
pooljuhitehnoloogiat käsitlevate erikoolitusmeetmete väljatöötamine ja haldamine jm).
18
Mõju ulatust on seega hetkel keeruline hinnata, kuna ei ole selge millise intensiivsusega need
koordineerimismehhanismi osad hakkavad tegutsema ja millised kohustused tekivad. Eesti analüüsib veel oma
võimekust osaleda koordineerimismehhanismi erinevates osades.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Kiipide ja pooljuhtide valdkonna arendamine toetab nutikat majanduskasvu. Samuti toetab see uuenduslike
tehnoloogiate kasutuselevõttu ja rohemajanduse positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja
kodanike tervisele. Siiski aga nõuab nn kaksikpööre ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuvate
majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt, peame seda vajalikuks nii liikmesriikide riiklike esindajate
ja kontaktisikute, teadusasutuste kui ka ettevõtete vaatest.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
Mikrokiipide ja pooljuhtide paketi seisukohad toetuvad Eesti seisukohtadele Euroopa tööstusstrateegia
ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu
majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil), kus kiideti heaks
raamseisukoht mikroelektroonika kohta, täpsemalt: „Peame oluliseks Euroopa Liidu mikroelektroonika
väärtusahela fookus laiendada tervele elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades Euroopa Liidu
liikmesriikide potentsiaali väärtusahela komponentide loomisel, mis on eelduseks Euroopa strateegilise
sõltumatuse saavutamisel digitehnoloogiate vallas ja toetab rohepööret“. EL ühtse turu aastaaruandes on
elektroonikatööstuse väärtusahela kirjelduses keskendutakse vaid kiipide tootmisele, muud väärtusahela osad
(trükkplaadid, tootmisteenused jm) on välja jäetud. EL sõltuvus impordist nende osade suhtes on aga suuremgi
kui kiipide osas. Sellele küsimusele juhtis tähelepanu rahvusvaheline elektroonikatootjate ühendus IPC
(www.ipc.org) ja Elektroonikatööstuse Liit koos IPC-ga edastas selle küsimuse ka Euroopa Komisjoni
esindajatele. Mikroelektroonika tootmine lõppes Eestis aastaid tagasi Tondi Elektroonika sulgemisega. Eestis
on täna toimiv elektroonikatööstus, mis koosneb nii originaalseadmete tootmise (OEM - Original Equipment
Manufacturer) kui tootmisteenuste firmadest ja eksportides elektroonikat umbes 2 miljardi euro eest. Eesti
Elektroonikatööstuse Liit on seisukohal, et Eesti elektroonikatööstuse tänast struktuuri ja suundumusi
arvestades ei pruugi “kiibimäärus” sellele investeerimisvalmiduses ettevõtjate puudumisel otsest arengutõuget
anda. Algatuse kaudne mõju läbi EL pooljuhitööstuse arengu tõhustamise on eeldatavasti positiivne, kuid
pooljuhitööstuse monitooringu- ja ostujuhtimissüsteemide põhimõtete ning liikmesriikides vastavate organite
loomise tulemuslikkus on kaheldav. Kiibitootmise (taas)käivitamine Eestis võib vajada miljardiinvesteeringuid
ja vastavate spetsialistide sissetoomist, samuti puuduvad Eestis vajalikud tugiteenused ja tarneahela osad.
Seetõttu tuleb jätkata keerukaid püüdlusi EL mikroelektroonika väärtusahela fookuse laiendamiseks kogu
elektroonika väärtusahelale, kuna see suurendaks oluliselt EL sõltumatust strateegilises valdkonnas ja annaks
täiendavaid võimalusi Eesti elektroonikatööstuse kasvuks ja Eesti panustamiseks rohepöördesse.
Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta on järgmised.
1. Eesti peab oluliseks Euroopa kiibialgatuse loomist, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus pooljuht- ja
kvanttehnoloogias suuremahulise tehnoloogilise suutlikkuse suurendamine ja innovatsioon, kiipide
kõrgetasemeline projekteerimine, süsteemide lõimumine, tootmise võimekuse suurendamine ning idu- ja
kasvuettevõtetele kapitalile ligipääsetavuse suurendamine. Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi
rakendamisel tuleb jätkuvalt ellu viia ka varasemalt kokkulepitud tegevused ja prioriteedid Euroopa
Liidu programmides nagu näiteks „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise
rahastu.
Selgitus: Mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kasu Eestile on eelkõige kiipide kättesaadavuse suurenemises.
Pooljuht- ja kvanttehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule ühtse lähenemise ja raamistiku loomist
tervitame, kuna algatuses toodud tegevused ei piirdu ainult teadus- ja arendustegevuse toetamisega vaid
pakuvad võimalusi viia teadustulemused laborist tööstusesse. Need põhimõtted kattuvad Eesti teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 fookustega luua sünergiat
teadussüsteemi ja ettevõtluse vahel ning toetada teadustulemuste siiret ettevõtlussektorisse luues uusi
19
teadusmahukaid lahendusi ja ärivõimalusi. Samas tuleb rõhutada, et oluline on mitte keskenduda vaid kiipide
vaid kogu pooljuhttehnoloogia väärtusahelatel ning tagada, et kiipide rakendamiseks vajalikud tehnoloogiate ja
süsteemide arendamine oleks samaväärselt toetatud. Ettepanekud aitavad tulevikus tagada IT, sealjuures
infoturbe kontekstis vajaminevaid seadmeid ja IT-lahendusi, mida on tänases maailmas üha rohkem vaja.
Samuti on positiivne, kui nimetatud lahendused on toodetud Euroopas vastavatele normidele ja standarditele.
Euroopa kiibialgatuse rahastusskeem sisaldab programmi „Euroopa horisont“ ja programmi „Digitaalne
Euroopa“ vahendeid, mis on plaanis suunata erinevate tegevuste alt loodavasse kiipide ühisettevõttesse.
Toetame jätkuvalt eelnevalt programmides kokkulepitud tegevusi, prioriteete ja eesmärke ning et
rahastusvahendite liigutamine ei tohiks nende eesmärkide saavutamist ohtu seada.
2. Kuna eesmärkide saavutamiseks soovitakse koguda mitmesugust teavet, siis peame oluliseks, et
liikmesriikide seirekohustused ei oleks ebaproportsionaalselt koormavad.
Selgitus: Kiibialgatusega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust ettevõtjatele või liikmesriikidele.
Kiibimäärusega luuakse koordineerimismehhanism, et teostada järelevalvet pooljuhtide tarnete üle ja reageerida
pooljuhtide nappuse kriisile - mehhanismi täpsemad aspektid on välja selgitamisel töögruppide tasandil. Näiteks
kiibimääruse artikli 20 järgi nõuab komisjon peale konsulteerimist Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et ettevõtjate
esindusorganisatsioonid või vajadusel üksikettevõtjad, kes tegutsevad pooljuhtide tarneahelas, teavitaksid
komisjoni oma tootmisvõimekusest, -võimsusest ja praegustest esmastest häiretest ning esitaksid muud
olemasolevad andmed, mis on vajalikud pooljuhtide kriisi olemuse hindamiseks või võimalike leevendamis-
või kiireloomuliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Samuti artikli 26 lõike 1 järgi kaardistavad
liikmesriikide pädevad asutused oma territooriumil pooljuhtide tarneahelas tegutsevad ettevõtjad, sealhulgas
mittekonfidentsiaalse teabe teenuste või kaupade kohta ja kontaktandmed ning edastavad selle teabe
komisjonile.
3. Toetame võtme digitehnoloogiate ühisettevõte muutmist kiipide ühisettevõtteks. Peame oluliseks Eesti
ettevõtete sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja teadusasutuste jätkuvat osalemist
ühisettevõttes tingimusel, et on tagatud kõigi liikmesriikide teadusasutustele ja ettevõttetele võrdsetel
tingimustel ligipääs ühisettevõtte tegevustele ning et tegevuste planeerimisel arvestataks riikide erineva
võimekuse ja võimalustega.
Selgitus: Eesti plaanib toetada võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte taotlusvoorudes Eesti ettevõtete ja
ülikoolide osalemist 4,65 miljoni euro suuruse kaasrahastusega. Arvestades võtme digitehnoloogiate
ühisettevõtte toetatud valdkondade prioriteetsust nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majanduse jaoks laiemalt ning
kavandatud rahastuse mahtu ja laiahaardelisust, tuleb tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete ligipääs
ühisettevõtte taotlusvoorudele. Esmases tagasisides (ühisettevõte alles eelmise aasta lõpus käivitati ja käimas
on esimene taotlusvoor) on Eesti teadusasutused ja ettevõtted kinnitanud jätkuvat huvi võtme digitehnoloogia
ühisettevõtte raames kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teemade osas.
Arvestades, et alles on alustatud ühisettevõtete määruse muutmist ja mitmed detailid kiipide ühisettevõtte osas
ei ole selgunud, avaldame esialgu tinglikku toetust ühisettevõtte muutmisele ja täiendavate tegevuste lisamisele.
Kiipide ühisettevõttes on ettenähtud täiendavate tegevustena toetada: 1) projekteerimissuutlikkuse
suurendamist; 2) katseliinide loomist; 3) kvantkiipide arendamist; 4) pädevuskeskuste võrgustiku loomist.
Esialgse huvigruppide tagasiside põhjal võib järeldada, et Eesti huvi on eelkõige pooljuht- ja kvanttehnoloogia
teadus- ja arendustegevused, mille osas Eesti teadusasutustes (Tartu Ülikool) on olemas teatav kompetents.
Eesti ettevõtted tegelevad laiemalt elektroonikasüsteemide ja komponentide tootmisega, mistõttu nähakse
väheseid kokkupuutepunkte kiipide ühisettevõtte täiendavate tegevustega. Seetõttu on vähetõenäoline, et kiipide
ühisettevõtte alt loodaks Eestisse oluliselt uusi katseliine, pädevuskeskusi või projekteerimis- ja tootmisrajatisi.
Meile on tähtis, et kiipide ühisettevõte oleks kõikidele liikmesriikide teadus- ja arendusasutustele ning
ettevõtetele avatud ja tegevuste planeerimisel arvestataks riikide erinevate võimekustega. Samuti peame
oluliseks, et oleks arvestatud Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vajaduste ja huvidega, kuna see
aitab erinevate liikmesriikide ettevõtetel võrdsematel tingimustel konkureerida. Antud valdkond on nii
investeeringute- kui ka teadmiste mahukas, mistõttu suurettevõtetel võivad olla eelised juurdepääsul nii
rahastamis- kui ka tootmisvõimalustele.
20
4. Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõtte rahastamine oleks selgem ja läbipaistvam, sest kiipide
ühisettevõtte rahastamine erinevatest programmidest võib muuta ühisettevõtte juhtimise keerulisemaks
ja tekitada segadust taotlejates, sest erinevate programmide rahastustingimused on erinevad. Peame
oluliseks kiipide ühisettevõtte osas täpsemat eelarve selgitust ja jagunemist erinevate tegevuste vahel.
Selgitus: Kuigi erinevate pooljuht- ja kvanttehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist toetavate tegevuste
ühe ühisettevõtte alla liitmine annab ühtsema lähenemise ja koordinatsiooni, võib see muuta ühisettevõtte
juhtimist keerulisemaks ja olla taotlejatele ebaselge. Euroopa horisondi ühisettevõtete rahastamine toimub
Euroopa horisondi eelarvest ja järgib selles kehtestatud rahastus- ja hindamisreegleid. Kiipide ühisettevõttes
planeeritakse lisaks Euroopa horisondi eelarvele kasutada programmi „Digitaalne Euroopa“ vahendeid, mille
rahastus- ja hindamisreeglid erinevad Euroopa horisondi reeglitest. Seetõttu tekib loodavas kiipide
ühisettevõttes olukord, kus erinevates tegevustes ja taotlusvoorudel on erinevad rahastus- ja hindamisreeglid,
mis tekitavad lisakoormust ja segadust taotlejatele aga ka riiklikele koordinaatoritele. Samuti muutub kiipide
ühisettevõtte juhtimine kahetasemeliseks, kuna tööstusliitude esindajad ei saa osaleda programmist „Digitaalne
Euroopa“ rahastavate tegevuste juhtimises. Seetõttu soovime saada selgitust, miks on kõige tõhusam programmi
„Digitaalne Euroopa“ vahendite suunamine ja tegevuste rakendamine kiipide ühisettevõtte alt.
Kiipide ühisettevõtte määruse muudatuse ettepanekus selgitakse, et kiipide ühisettevõttele eraldatakse
täiendavalt 2,875 miljardit eurot, mis koos võtme digitehnoloogiate ühisettevõttele juba eraldatud vahenditega
annab kokku 4,175 miljardit eurot. Täiendavad vahendid ühisettevõttele tulevad Euroopa horisondist (täpsemalt
4., 5. ja 6. klastrist) ning programmist „Digitaalne Euroopa“. Samas pole selge, mis mahus on plaanis erinevaid
kiipide ühisettevõtte tegevusi toetada ning kas täiendavaid tegevusi on plaanis rahastada lisanduvatest
vahenditest või kasutatakse selleks ka juba võtme digitehnoloogiatele eraldatud vahendeid. Ühtlasi on komisjon
teinud ettepaneku suunata 400 mln eurot Euroopa horisondi eelarvest programmi „Digitaalne Euroopa“ ning
kompenseerida see eelmise ja selle perioodi täielikult rakendamata jäänud projektide arvelt. Samas ei ole teada,
kui palju neid vahendeid tegelikult kasutamata on jäänud. Lisaks ei ole detailselt selgitatud, millistest Euroopa
horisondi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ tegevustest ja taotlusvoorudest on plaanis rahastust kiipide
ühisettevõttesse suunata. Potentsiaalselt on oht, et vahendite ümbersuunamine piirab Eesti taotlejate võimalusi
Euroopa horisondist või programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastust taotleda, kuna vahendite vähenemisel
konkurents nendes meetmetes suureneb või kaovad Eestile sobilikud taotlusvoorud. Seetõttu soovime saada
täpsemat eelarve selgitust, milliste Euroopa horisondi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ teemade ja
potentsiaalsete taotlusvoorude vahendid kiipide ühisettevõtte eelarvesse suunatakse ning kuidas see jaguneb
erinevate täiendavate tegevuste vahel. Ühtlasi toetame veelkord, et juba võtme digitehnoloogiate ühisettevõttele
eraldatud vahendid kasutataks täismahus eelnevalt ühisettevõtte raames kokkulepitud tegevuste toetamiseks.
Kehtiva ühisettevõtete määruses kohaselt on liikmesriigid kohustatud panustama võtme digitehnoloogiate
ühisettevõttesse samaväärselt Euroopa Liidu panusele. Võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte loomisel selgus,
et liikmesriigid ei ole suutelised panustama samas mahus, kui seda oli Euroopa Liit ette näinud, mistõttu
Euroopa Liit vähendas ka oma panust 1,8 miljardilt 1,3 miljardile. Seetõttu on ka vähetõenäoline, et
liikmesriigid on võimelised panustame kiipide ühisettevõttes samas mahus nagu Euroopa Liit. Seega soovime
näha detailsemas eelarves ka alternatiivseid lahendusi sellele, kui liikmesriigid ei suuda samaväärselt panustada.
5. Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõttes säiliksid võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte tegevused,
eesmärgid ja eelarve. Leiame, et kiipide ühisettevõte peab jätkuvalt toetama kogu elektroonikavaldkonna
väärtusahelat laiemalt, tagades niiviisi Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse ja varustuskindluse.
Selgitus: Võtme digitehnoloogiate ühisettevõte loodi alles eelmise aasta lõpus peale pikka läbirääkimisprotsessi
Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja tööstusliitude vahel. Ühisettevõtte aluseks on elektroonika komponentide
ja süsteemide strateegiline teaduse ja innovatsiooni tegevuskava, mis kirjeldab detailselt Euroopa Liidule
oluliste elektroonikakomponentide- ja süsteemide (nii riist- kui ka tarkvara) arendamist ja kasutuselevõtmist.
Seetõttu peame oluliseks, et kiipide ühisettevõte jätkaks juba käivitatud tegevuste toetamist sarnasel viisil ja
mahus nagu see oli võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte raames kokku lepitud.
21
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse
saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole.
Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus, Tartu Ülikool ja Taltech.
Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium,
Siseministeerium, Välisministeerium, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Tartu Ülikool ning Taltech. Esitatud
arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
22
Eesti seisukohad Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 8. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa mikrokiipide ja
pooljuhtide paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: Kiibimäärus Euroopa jaoks (COM(2022) 45 final);
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik
Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus) (COM(2022) 46 final);
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2085, millega luuakse
ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, seoses kiipide ühisettevõttega (COM(2022) 47
final) (edaspidi kiipide ühisettevõtte määrus);
Praegune kriis paljastas Euroopa väärtusahelate struktuursed haavatavused: Euroopa on sõltuv piiratud
geograafilistest piirkondadest pärit arvu ettevõtete tarnetest, oleme haavatavad kolmandate riikide
ekspordipiirangutest ja geopoliitilise olukorra tõttu tingitud häiretest. Tarnehäired ohustavad mitmeid
Euroopa sektoreid, sealjuures autotööstust, energeetika-, side- ja tervishoiusektorit ning strateegilisi
sektoreid, nagu kaitse-, julgeoleku- ja kosmosesektor. Sõltuvust süvendavad ka sektori suured turuletuleku ja
kapitalimahukuse tõkked.
Võttes arvesse kiipide keskset rolli digitaalmajanduses, geopoliitilist mõõdet ja tootmisvõimsuse praegust
suurt kontsentratsiooni, soovib EL tugevdada oma pooljuhiökosüsteemi parandamaks oma vastupanuvõimet
ja varustuskindlust ning vähendada sõltuvust välistest tarnijatest. Pooljuhtkiibid on digimajanduses olulisel
kohal. Need on vajalikud digitoodete toimimiseks: alates nutitelefonidest ja autodest kuni kriitilise tähtsusega
rakenduste ja taristuteni tervishoiu-, energeetika-, side- ja automatiseerimissektoris ning paljudes muudes
tööstussektorites.
Seisukohtades toome välja järgmist:
1. Eesti peab oluliseks Euroopa kiibialgatuse loomist, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus pooljuht- ja
kvanttehnoloogias suuremahulise tehnoloogilise suutlikkuse suurendamine ja innovatsioon, kiipide
kõrgetasemeline projekteerimine, süsteemide lõimumine, tootmise võimekuse suurendamine ning idu- ja
kasvuettevõtetele kapitalile ligipääsetavuse suurendamine. Euroopa mikrokiipide ja pooljuhtide paketi
rakendamisel tuleb jätkuvalt ellu viia ka varasemalt kokkulepitud tegevused ja prioriteedid Euroopa Liidu
programmides nagu näiteks „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu.
2. Kuna eesmärkide saavutamiseks soovitakse koguda mitmesugust teavet, siis peame oluliseks, et
liikmesriikide seirekohustused ei oleks ebaproportsionaalselt koormavad.
3. Toetame võtme digitehnoloogiate ühisettevõte muutmist kiipide ühisettevõtteks. Peame oluliseks Eesti
ettevõtete sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja teadusasutuste jätkuvat osalemist
ühisettevõttes tingimusel, et on tagatud kõigi liikmesriikide teadusasutustele ja ettevõttetele võrdsetel
tingimustel ligipääs ühisettevõtte tegevustele ning et tegevuste planeerimisel arvestataks riikide erineva
võimekuse ja võimalustega.
4. Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõtte rahastamine oleks selgem ja läbipaistvam, sest kiipide
ühisettevõtte rahastamine erinevatest programmidest võib muuta ühisettevõtte juhtimise keerulisemaks ja
tekitada segadust taotlejates, sest erinevate programmide rahastustingimused on erinevad. Peame oluliseks
kiipide ühisettevõtte osas täpsemat eelarve selgitust ja jagunemist erinevate tegevuste vahel.
5. Peame oluliseks, et kiipide ühisettevõttes säiliksid võtme digitehnoloogiate ühisettevõtte tegevused,
eesmärgid ja eelarve. Leiame, et kiipide ühisettevõte peab jätkuvalt toetama kogu elektroonikavaldkonna
väärtusahelat laiemalt, tagades niiviisi Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse ja varustuskindluse.
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid, riigiametid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja Peame oluliseks on see, et Euroopa horisondi eelarve ei väheneks ning need tegevused, mis on juba Arvestatud seisukohas 1
Teadusministeerium horisondis kokku lepitud, viiakse ellu plaanipäraselt. ning selle selgituses.
Rahandusministeerium Kiibimääruse eelnõu artikli 1 järgi kehtestatakse raamistik eelkõige järgmiste meetmete abil: Euroopa Teadmiseks võetud.
kiibialgatuse loomine; kriteeriumide kehtestamine ja liikmesriikide ja komisjoni vahelise Euroopa kiibitaristu
koordineerimismehhanismi loomine. Riigiabi seisukohast on siin olulisem kiibialgatuse loomine. Artikli konsortsiumi osas
3 kohaselt toetatakse algatust programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“. jätkame tööd EL tasandil,
Kui nende programmide rahastamisotsused teeb komisjon ja liikmesriigil puudub kaalutlusõigus, siis ei et selgitada välja täpsed
ole rahalised vahendid liikmesriigile omistatavad ning riigiabi reeglid ei kohaldu. detailid.
Samas nähakse määrusega ette projektide kaasrahastamise võimalused liikmesriikidele ja erasektorile.
Järelikult kerkib kombineeritud rahastamise puhul üles riigiabi küsimus, kuid määrus ei välista riigiabi
reeglite rakendamist. Vastupidi – kiibimääruse II ja III peatüki seletuskirjas on mainitud, et määrust
rakendatakse „Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist“. Niisiis tuleb riigiabi reegleid
kohaldada, hinnata toetusi ning vajadusel rakendada sobivat riigiabi õigusakti.
Meetmete kiiremaks rakendamiseks nähakse ette võimalus luua Euroopa kiibitaristu konsortsium
(European Chips Infrastructure Consortium, ECIC). Kuidas täpsemalt toimub konsortsiumi
kaasrahastamine ei ole veel teada. Seepärast ei oska siin varem öeldule midagi konkreetsemat lisada.
Siseministeerium Siseministeeriumil ei ole sisulisi märkuseid antud paketi osas. Toetame paketti, sest see aitab kaasa Teadmiseks võetud.
väärtusahela tugevdamisele. Samuti aitab antud algatus tulevikus tõsta ja tagada IT, sh infoturbe
kontekstis vajaminevaid seadmeid ja IT-lahendusi, mida on tänases maailmas aina rohkem vaja.
Turvalisuse vaatepunktist on positiivne, kui nimetatud lahendused on toodetud ELis vastavatele
normidele ja standarditele.
Välisministeerium Välisministeeriumi poolt peame positiivseks, et algatuses on välja toodud kaubanduspoliitika, tariifide, Teadmiseks võetud.
kaubandustõkete ja muude kaubandusega seotud meetmete mõju arvestamine. Esitatud küsimustele
saame paluda selgitusi EL
Euroopa Komisjon on varasemalt rõhutanud selle teema rahvusvahelist mõõdet, selgitades, et turg ja nõukogu töögruppide
probleemid on ülemaailmsed ning kiibiseadus on üleskutse rahvusvahelistele partneritele koostööks. kohtumiste käigus.
Täiendusettepanekute
Konkreetselt välispoliitikaga seonduvaid aspekte on käsitletud minimaalselt. Analüüsimist vajaks, mil osas on täpsustatud
määral saab EL tugevdada koostööd kolmandate riikidega tarneahelas, kus jääb püsima märkimisväärne seisukohti 1 ja 2 ning
vastastikune sõltuvus. Riskide hindamise vajadus on välja toodud tootmisvõimekuse jm kontekstis, kuid nende selgitusi.
mitte lähtuvalt välispoliitilistest ohtudest. Nt kiipide arendamine ja kasutamine mittedemokraatlikel
eesmärkidel teatud kolmandates riikides.
Määruse eelnõu näeb ette, et pooljuhtide väärtusahela häirete või riskide hindamisel tuleb järgida
muude indikaatorite hulgas ka kaubanduspoliitika, tariifide, ekspordipiirangute jms mõju. Lisaks saavad
liikmesriigid nende mõjude kohta tagasisidestamise kohustuse Komisjonile. Teise meetmena nähakse
ette pooljuhtide tarne häirete korral EL-i toodangule ekspordikontrolli kehtestamise vastavalt EL-i
seadusandlusele. Välisministeeriumi hinnangul võib mõlema välja pakutud meetmega nõustuda,
sisuliselt ei tohiks olla täiendavate kohustustega vaid pigem täiendava võimalusega probleemide
tekkimisel lahenduse leidmiseks.
Väliskaubandusega on kaudselt seotud viide eesmärgile saavutada EL pooljuhtide toodangule
globaalselt suurem turuosa. Samas puuduvad konkreetselt välisturgudele suunatud meetmed, kuid
põhimõtteliselt on võimalik globaalset turuosa suurendada ka ainult siseturule tootes.
Eesti majanduse vaatenurgast on kindlasti oluline tagada võimalikult hea juurdepääs tekkivatele
rahastus- ja tootmisvõimalustele, seetõttu tuleks rõhutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele
võrdsete võimaluste loomist ning nende huvide kaitset. Näiteks „prioriteetsete tellimuste“ esineb
teatud oht, et nende täitmise kohustuse tõttu jäävad VKE-d ilma juurdepääsust vajalikele
tootmisvõimalustele, mistõttu oleks mõistlik ette näha kas „prioriteetsete tellimuste“ jaoks
maksimaalne tootmisvõimaluste kasutamise määr või leevendusmeetmed VKE-dele.
Rahvusvaheline koostöö antud valdkonnas on kindlasti oluline ning seda saab teha nii olemasolevate
lepingute alusel loodud koostöövormides (nt. erinevad komiteed jms vabakaubanduslepingute raames)
kui ka uutes koostööfoorumites nagu nt EL-USA Kaubanduse ja Tehnoloogia Nõukogu. Lisaks aitaks
rahvusvahelist koostööd nii pooljuhtide kui ka muude tehnoloogiliste toodete vallas tihendada uute
vabakaubanduslepingute sõlmimine või juba kokkulepitud lepingute kiire rakendamine. Selles vallas on
olemas kiiresti täidetavat potentsiaali.
Määruse eelnõuga seonduvalt tõusetusid mõned tähelepanekud ja küsimused:
• Ebaselgeks jääb määruse preambulis punkt 39 vajadus – investeeringute sõelumise
seadusandluses on antud punkt juba olemas, selle üle kordamine ilma igasuguse täienduse või tulemita
ei ole vajalik.
• Määrusest ei ilmne, mida plaanitakse olukorras, kui selgub, et Euroopas arendatavad
tootmisvõimsused ei ole siiski globaalselt konkurentsivõimelised? Kas juhul kui EL ettevõtted hakkavad
kasutama kolmandate riikide tootmisvõimsusi jätkatakse investeeringutega?
• Kas on olemas analooge teistest majandussektoritest „prioriteetsete tellimuste/kohustuste“
seadmisega ettevõtetele (Artikkel 21)? Kui jah, mis on kogemused taolise süsteemiga?
• Määruses pole mainitud Global Gateway põhimõtteid, mis oleks eeldatav ja vajalik, sest kiibid
moodustavad ühe osa turvalisest infrastruktuurid. Kas on teada, miks pole viidatud Global Gateway’le?
Kokkuvõtvalt pakume välja kaks täiendust Eesti seisukohtades:
1. Täiendada VV istungi protokollis seisukohta nr. 1 teabe kogumise osas „liikmesriikide ja
ettevõtete seirekohustused ei oleks ebaproportsionaalselt koormavad“ – Eesti ettevõtete roll kogu EL
varustuskindluse tagamisel on tõenäoliselt minimaalne, seetõttu on ka õige seletuskirjas mainitud
vajadus hoida madalana lisanduv halduskoormus nii ettevõtete kui ka avaliku sektori jaoks
2. Peame oluliseks, et igakülgselt on arvestatud Euroopa VKE-de vajaduste ja huvidega kuna see
aitab erinevate liikmesriikide ettevõtetel võrdsematel tingimustel konkureerida. Antud valdkond on nii
investeeringute- kui ka teadmiste mahukas, mistõttu suurettevõtetel on paratamatult eelis
juurdepääsul nii rahastamis- kui ka tootmisvõimalustele.
Huvigrupid
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Eesti Elektroonikatööstuse Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kommentaarid EU Kiibimäärusele (EU Chips Üldiselt arvestatud
Liit Act) seisukohades 1, 3, 4 ja 5
Oleme tutvunud EU Kiibimääruse ning sellega seotud dokumentidega. Elektroonikatööstus, sh. ning seisukohtade
mikroelektroonika ja muud pooljuhtide tööstuse harud on tänapäeva maailmas strateegilise selgituses.
tähtsusega ning mahajäämus ja sõltuvus impordist mõjutavad nii rohe- ja digipööret kui ka turvalisust
ja strateegilist sõltumatust laiemalt.
Võib eristada on mitut liiki kiibifirmasid:
1. Täistsükliga firmad, kes nii arendavad kui ise toodavad kiipe (Intel, Samsung, TI, …)
2. Firmad, kes arendavad ja müüvad kiipe, tellides tootmise allhankijatelt (ingl. k. fabless)
(Qualcomm, AMD, Apple, ...)
3. Allhanketootjad, kes toodavad kiipe (ja arendavad tootmisprotsessi), ingl. k foundry (TSMC,
UMC, Globalfoundries, Samsung, …)
4. Inseneribürood, kes projekteerivad kiipe teenusena
5. Firmad, kes monteerivad kiibi kristalli korpusesse ja/või testivad neid (Amkor, ASE, …)
Tarneahelasse kuuluvad lisaks veel pooljuhtmaterjalide, seadmete, kemikaalide, kulumaterjalide ja
tarkvara tarnijad ning tugiteenuste pakkujad. Eraldi saab välja tuua teadus- ja arendustegevusega
tegelevad ülikoolid, uurimisasutused ja ettevõtted.
Eestis täna kiipe ei toodeta, mõningaid kiipe suudetakse projekteerida, seda nii TTÜs kui paaris
inseneribüroos. Üks ettevõte suudab monteerida kiipe korpusesse ja toota hübriidmooduleid. Üks
ettevõte arendab ja müüb digitaalsete kiipide ja süsteemide testimise tarkvara. Pooljuhtide tööstuse
tarneahelasse kuuluvaid ettevõtteid Eestis praktiliselt ei ole. TA tegevus keskendub
pooljuhtmaterjalidele, digitaalsüsteemide sünteesile ja testile ning jõupooljuhtide modelleerimisele ja
arendamisele.
Naaberriikidest on Lätis, Leedus ja Soomes pooljuhtide tootmine vähesel määral olemas, kusjuures
Leedu on käivitanud tõsise koostöö Taiwaniga. Rootsis on sektor üsna tugev ja arenev.
Vaadeldes elektroonikakomponente laiemalt, kuuluvad sinna lisaks kiipidele nii muud pooljuhtseadised
(dioodid, transistorid, türistorid, …) kui passivkomponendid (takistid, kondensaatorid, trafod, …).
Türistoride tootmisega tegeleb Eestis üks firma, Kalinini nim. tehase õigusjärglane TET Estel, fabless
mudeli alusel. Cliftoni püüded jõupooljuhtide tehast rajada takerdusid rahastuse taha. Muudest
komponentidest toodab meil mitu ettevõtet trafosid ja muid induktiivkomponente, Skeleton
Technologies arendab superkondensaatoreid (toodab Saksamaal), üks ettevõte toodab trükkplaate.
Ülaltoodust lähtuvalt on EU Kiibimääruse otsene mõju meie elektroonikatööstusele vähene, plaanitud
koostööprojektid ja jagatavad toetused ei puuduta otseselt suuremat osa meie sektori ettevõtetest.
Ülikoolidel ilmselt avaneb võimalus osaleda mõningates projektides, kuid sel tegevusel valdavalt
puudub Eestis tööstuslik väljund.
Oluline on märkida, et elektroonika on oluliselt laiem kui kiibid (auto vs mootor) ja teistes
elektroonikatoote väärtusahela osades on EU osakaal sageli väiksemgi kui kiipide alal. Seega, kui me
tahame, et meil oleks Euroopas strateegiliselt oluline sõltumatu elektroonikatootmise võimekus, siis
tuleb arendada ka väärtusahela teisi lülisid. Toetame rahvusvahelise elektroonikatööstuse
assotsiatsiooni IPC avaldust EU kiibimääruse teemal:
“The Chips Act is critically important in ensuring a sustainable supply of cutting-edge chips for Europe’s
electronics manufacturers and strategic industries,” said IPC President and CEO John W. Mitchell.
“However, chips don’t function in isolation; they require interconnection with other components via
printed circuit boards and PCB assemblies, which are mostly built outside of Europe. To meet the goals
of the Chips Act, Europe needs to take a comprehensive approach to bolstering the region’s electronics
manufacturing ecosystem.” Electronic systems are essential to every industrial sector across Europe’s
economy and key to delivering on Europe’s digital and green transitions. And yet, the Chips Act
perpetuates a far too narrow, triage-like approach to technological innovation focused almost singularly
on one segment of the electronics manufacturing ecosystem to the exclusion of the ecosystem upon
which it depends. A viable, long-term strategy for innovation and economic growth requires a strong
foundation of European electronics manufacturing which largely remains marginalized in the region’s
industrial policies. Alison James, IPC’s Senior Director for European Government Relations notes, “The
European electronics value chain has strategic gaps and vulnerabilities which include, but are not limited
to, semiconductors. Now more than ever, it is vital that chip investments are made within the framework
of a broader strategy designed to strengthen the region’s electronics industry through all its constituent
parts.”
https://www.ipc.org/news-release/ipc-welcomes-european-chips-act
Vastavat seisukohta oleme nii Eesti Valitsusele ja organisatsioonidele kui ka koostöös IPC’ga Euroopa
Komisjonile mitmel korral tutvustanud ning see leidis kajastamist ka Eesti seisukohtades EU
Tööstuspoliitika teemal.
„Peame oluliseks Euroopa Liidu mikroelektroonika väärtusahela fookus laiendada tervele
elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide potentsiaali väärtusahela
komponentide loomisel, mis on eelduseks Euroopa strateegilise sõltumatuse saavutamisel
digitehnoloogiate vallas ja toetab rohepööret.“
Eesti Elektroonikatööstuse Liit leiab, et
1. Eesti elektroonikatööstuse tänast struktuuri ja suundumusi arvestades ei pruugi “kiibimäärus” sellele
investeerimisvalmiduses ettevõtjate puudumisel otsest arengutõuget anda. Initsiatiivi kaudne mõju läbi
EL pooljuhitööstuse arengu tõhustamise on eeldatavasti positiivne, kuid pooljuhitööstuse
monitooringu- ja ostujuhtimissüsteemide põhimõtete ning liikmesriikides vastavate organite loomise
tulemuslikkus on kaheldav.
2. Kiibitootmise (taas)käivitamine Eestis eeldaks miljardiinvesteeringuid ning kõigi tasemete
spetsialistide sissetoomist, sest meie haridussüsteem neid täna ei tooda ei kõrg- ega kutsehariduse
tasemel. Samuti puuduvad siin kõik tugiteenused ja tarneahela osad.
3. Eesti peaks jätkama püüdlusi laiendada fookus tervele elektroonikatööstuse väärtusahelale, mis
vastaks meie elektroonikatööstuse struktuurile ja vajadustele.
4. KDT JU ümbernimetamisel Chips JU’ks on ilmselt poliitiline/mainekujunduslik eesmärk, lisanduvad
teemad oleks sobinud KDT tööplaanidesse lisamiseks - partnerlus käsitleb juba arendustegevust ja
innovatsiooni nii pooljuhtide kui nende tootmisprotsesside valdkonnas. Fookuse muutuse ja kesksete
rahastusotsuste tingimustes tekib küsimus, kas Eesti riigi poolt KDT projektides osalevatele Eesti
osapooltele määratud rahastus jõuab garanteeritult nendeni ega haju ühises katlas meie ettevõtete
huvidega mitteühilduvatele teemadele.
5. Komisjoni soovitus C(2022) 782 “liidu ühise meetmekogumi kohta pooljuhtide nappuse
kõrvaldamiseks ja ELi mehhanismi kohta pooljuhiökosüsteemi seireks” ei pruugi riikliku sekkumise teel
tagada oodatavate eesmärkide saavutamist, põhjustades ebaproportsionaalset halduskoormust ja
kulusid nii era- kui avalikus sektoris.
6. Lahenduse leidmine Eesti ettevõtete kaasamise võimaldamiseks KDT JU 2022 taotlusvoorudes on
tervitatav. Uute voorude fookusteemasid näitavat 2022 tööprogrammi ei ole KDT veel avalikustanud.
7. Oleme teinud ettepanekuid põhjalikumalt analüüsida muude elektroonikakomponentide tootmise
võimalust Eestis, arvestades olemasolevat haruldaste muldmetallide tootmise võimekust ning teadus-
ja arendustegevust. Üks võimalik valdkond oleks kondensaatorite tootmine, kus täna on valdav turuosa
Jaapani firmadel, Euroopa tootjaid vähe ning nõudlus pidevalt kasvab.
Taltech Tallinna Tehnikaülikooli esialgsed seisukohad Euroopa Komisjoni plaani kohta kujundada Arvestatud seisukohades
Key and Digital Technologies (KDT) partnerlus ümber kiipide ühisettevõtteks (Chips JU): 3, 4 ja 5 ning seisukohtade
(1) Eesti jätkuv osalemine partnerluses on oluline. Arvestades KDT algseid ning Chips JU toetatud selgituses.
valdkondade prioriteetsust nii Eesti kui EL majanduse jaoks laiemalt ning kavandatud rahastuse mahtu
ning laiahaardelisust, peab Eesti ülikoolidel ja olemasolevatel ning tulevastel ettevõtetel olema ligipääs
EL kaasrahastatud koostöövõrgustikele ja toetusmeetmetele.
Mõistame, et praegu ei ole selgust uueneva partnerluse skoobis ja prioriteetides, kuid kuna partnerluse
peamisteks osapoolteks on ka riigid, siis loodame, et Eesti riigi lähtekoht läbirääkimistel toetab
esialgselt vastuvõetud KDT raamistiku säilitamist ning sellele uute teemade, valdkondade ja fookuste
lisamist selliselt, et säiliks tasakaal varem kokkulepitud eesmärkide ja uute eesmärkide vahel.
Leiame, et selline lähenemine on kõige enam vastavuses meie teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021-2035 (TAIE), mille üheks fookusvaldkonnaks on
digilahendused igas eluvaldkonnas. Keskendumine ainult kiipidega seotud teadus- ja
arendustegevusele ning tootmisvõimekuste tõstmisele ei ole vastavuses esialgse kokkuleppega toetada
digitaalset üleminekut kõikides majandussektorites ja ühiskonnas laiemalt (küll fookusega
elektroonikakomponentide arendamisele).
Lisaks, varasemalt kokkulepitud KDT partnerluse puhul oli hinnatud ja saavutatud see, et partnerlusel
on suurem sünergia EIT Digital´i, Digital Europe programmi ja teiste Euroopa Liidu toetusmeetmete
vahel.
(2) Eesti riigi kavandatud 4,65 mln euro suuruse kaasrahastuse maksimaalselt tõhusaks kasutamiseks
on tähtis, et peamised osapooled (ülikoolid, ettevõtjad) oleksid partnerluse tegevusest ja toetustest
võimalikult informeeritud, et suuta osaleda tihedat konkurentsisõela läbivate taotluste esitamisel.
Vastasel juhul jäävad riigi vahendid kasutamata ning partnerlusega seatud eesmärgid saavutamata.
Eelinfona on teada antud, et 2022. a. taotlusvoor avatakse 03.05.22 ja suletakse 20.09.22 ning et MKM-
il on plaanis taotlusvooru toetada. Teeme ettepaneku korraldada infoüritus, kus räägitakse KDT
partnerluse hetkeseisust ja edasistest arengutest ning tutvustatakse planeeritavat taotlusvooru. Samuti
ootaksime esimesel võimalusel teavet riigipoolsete tingimuste ja nõuete osas seoses riigi
kaasfinantseeringu kasutamisega.
Ülikool on endiselt huvitatud KDT partnerluse jätkumisest ning selle eesmärkidesse panustamisest.
Euroopa Liidu TAI partnerlustesse aktiivsem panustamine ning nendes osalemise soodustamine on
selgelt välja toodud ka TAIE strateegias, kus öeldakse, et luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende
tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja
partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega. KDT on loodud institutsionaalse partnerlusena, mis
tähendab, et digivaldkonna probleemide lahendamisel peeti väga oluliseks rahvusvahelist
koordinatsiooni ja koostööd nii riikide kui muude asutuste tasandil. Seega on partnerluse mõte just
rahvusvaheliste projektide ja liikmesriikide ning ettevõtjate suurema koordinatsiooni kaudu panustada
digivaldkonna väljakutsetesse. Ainult tihedas rahvusvahelises koostöös suudame digivaldkonna
konkurentsivõimet parandada selliselt, et see suudab vastata USA ja Hiina poolt tehtud edusammudele.
Eelmisel perioodil sooviti Tallinna Tehnikaülikooli korduvalt kaasata KDT eellase ECSEL JU projektidesse,
kuid Eesti riigi mitteosalemise tõttu osutus see võimatuks. Varajasema kogemuse baasil võime seega
järeldada, et Tallinna Tehnikaülikool oleks võimeline aktiivselt panustama KDT tegevustesse ja meie roll
KDT tegevustes oleks oluline.
Tartu Ülikooli Toetame EL kiibimäärusega seotud arendustegevuste ja investeeringute rakendamist ka Eestis, sh on Arvestatud seisukohades
grandikeskus Tartu Ülikool huvitatud riigi jätkuvast osalemisest võtmetähtsusega digitehnoloogiate (KDT) T&A- 3, 4 ja 5 ning seisukohtade
partnerluses. Arvestades et edaspidi moodustab pooljuhttehnoloogia ja -rakenduste tehnoloogia ja selgituses.
tootmisvõimekuse arendamine partnerluse (uue koondnimetusega Chips JU) skoobist peamise osa, on
Eesti T&A-asutustel ja ettevõtetel läbi aktiivse osaluse head võimalused rahvusvahelise koostöö ja
konkurentsivõime suurendamiseks.
Osaluse planeerimine eeldab head ülevaadet, mida kiibitehnoloogiates Eestis juba tööstuslikult tehakse
ja on varem tehtud või milliseid tehnoloogiaid on võimalik maailmast sisse osta, üles seada ja tootmises
kasutama hakata. On selge, et komponentide valmistamine ja mikroskeemide disain omab märgatavalt
suuremat lisandväärtust ning annab tööd kõrgemalt haritud inimestele. Ilmselt tuleks sihiks võtta
teatud seadmete komponentide valmistamine, mille pealt oleks võimalik edasi keerukamate
komponentide poole liikuda. Eesti ülikoolides koolitatakse igal aastal spetsialiste, kes on võimelised
osalema kiipide arendamisel, projekteerimisel, tootmisel ja nende kasutuselevõtus (nt füüsikud,
keemikud, materjaliteadlased, arvutitehnikud, tehnotroonikud).
Tartu Ülikoolis on erinevate pooljuhtmaterjalide uurimisega tegeletud pika aja jooksul ning on olemas
juba täna võimekus ränialustele (Si wafer) erinevate funktsionaalseid kihtide sadestamiseks, kontakte
formeerimiseks eesmärgiga komplekteerida kiipides kasutatavate pooljuhtseadmete prototüüpe. On
märkimisväärne, et juba olevikus, aga kindlasti ka tulevikus liigutakse kiipide valmistamisel järjest
rohkem 3D struktuuride poole. Hetkel uuritakse TÜ teadlaste poolt kiiptehnoloogiaga potentsiaalselt
seonduvalt näiteks dielektrikuid, mäluefekte demonstreerivaid, magneetuvaid ning ülijuhtivaid
kilestruktuure, otsitakse uusi võimalusi ehk sünteesiprotsesse nende loomiseks ning formeerimiseks
konformselt 3D alustega. Lisaks võib mainida 2D kristallide, eeskätt grafeeni sünteesi võimekust ning
kasutamiskatseid erinevates dielektrik- ja pooljuhtsüsteemides.
Kiipide arendamine Eestis võimaldaks luua Eesti elektroonikatööstusele unikaalseid lahendusi, mida
saaks kasutada tulevikus nt veelgi turvalisemate krüptograafia lahenduste tegemiseks, mis sobivad
olemuselt nii ID tehnoloogiate arendamisele kui ka turvalisemate sidelahenduste tekitamiseks. Turvalist
sidet on tarvis lisaks Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi haldusalas olevatele asutustele ka
erinevatele liikuvatele masinatele ja droonidele (sh isesõitvad masinad).
Kiipide tootmine nõuab ka paljude erinevate kemikaalide ja materjalide (maavarade) kasutamist, ning
Eesti on selles osas unikaalses olukorras, sest toodame kohapeal (nt NPM Silmet) paljusid kiipide
valmistamiseks vajalikke materjale. Sellest asjaolust ja EL kiibimääruse fookustest tulenevalt võiks
tulevikus kaaluda riiki kiibitehaste rajamist, sh ringmajanduse kontekstis sobiks sinna juurde ka
elektroonika taaskasutamise süsteemid.
Eestis on tehtud investeeringuid kiibitehnoloogiate karakteriseerimise võimekuste ning arendamise
võimekuste rajamisele, näiteks Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+) pakub
nii teaduspartneritele kui ka avalikule ja erasektorile taristusse kuuluvate seadmetega avalikult
kättesaadavat uurimisteenust, mõõtmistele eelnevat konsultatsiooni, proovikatsete tegemist ning
mõõtmiste järgset andmetöötlust ja tulemuste interpreteerimist. Kokku investeeriti NAMUR+ riikliku
teadustaristu võimekusse 2012-2020 perioodil 6,7 mln eurot. Samuti on kiipide väljatöötamisega
seotud kompetentse arendatud mitmes Eesti teaduse tippkeskuses ning riiklike ja rahvusvaheliste
rakendusuuringute kaudu, viimase viie aasta jooksul enam kui 10 mln euro eest. EL tasemel
koostööpartnerluses osalemine pakuks väljundit loodud teenuste ja kompetentside
edasiarendamiseks, sh kiipide tootmises.