dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. aprill 2022
Viit
24.1-1/2022/2593-1
Registreeritud
7. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Risto Jõgi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎06 04 2022 EL-i komisjoni konsultatsioon kaupade säästev tarbimine.asice66 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 0 6 .0 4 .20 22 nr 4/ 95 Arvamuse esitamine Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta seoses kaupade säästva tarbimisega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium it võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta seoses kaupade säästva tarbimisega (edaspidi: Konsultatsioon) , millega komisjon soovib tagasisidet , kuidas edendada ringmajandust ja säästvat tarbimist ning selles vaates muuta direktiivi (EL) 2019/77 1 . Oleme Konsultatsiooniga tutvunud ning järgnevalt esitame oma kommentaarid ja märkused . Kaubanduskoda nõustub Konsultatsiooni eesmärgiga edendada ringmajandust ja kaupade säästvat tarbimist . Kaubanduskoja l iikmed on seisukohal, et Konsultatsiooni eesmärgi saavutamiseks peaks edendama toodete parandamist uue ostmise asemel ka juhul, kui puudused ilmnevad 2 aastat pärast asja tarbijale üleandmist . Samuti on kaubandusettevõtted seisukohal, et tuleb e dendada seadusest tuleneva garantiiga hõlmatud toote puuduste puhul toote parandamist selle asendamise asemel ning ka taastatud kaupade ostu ja kasutamis t . Konsultatsiooniga pakkus komisjon välja mitmeid meetmeid, kuidas võiks kaupade ostujärgse kasutusaja pikendamiseks muuta k aupade müügi direktiiviga (EL) 2019/771 reguleeritud seaduse st tulenev a t garantii d ning tarbija õigus i kauba puuduse tekkimisel . Kaubanduskoja liikmed on seisukohal, et kaupade ostujärgse kasutusaja pikendamiseks oleksid tõhusaimad meetmed toote katki minemisel esmalt selle parandamine asendamise asemel ning seda ka garantiiga hõlmatud toodete puhul , samuti ettevõtjate julgustamine vabatahtlikult tooteid parandama ja taastatud toodete kasutamist propageerima. Lisaks leiavad liikmed , et puudusega toote asendamine taastatud tootega võiks olla tõhus mee de . Kaubanduskoda ei poolda seadusest tuleneva garantii taas kehtestamist pärast toote parandamist ega samasugus e seadusest tuleneva garantii kehtestamist uutel ja kasutatud toodetel. Soovime juhtida tähelepanu ka asjaolule , et tootjad on tooted teinud teatud kasutusajaga ning selle aja järgselt on toote osad liiga kulunud, seega ei ole parandamise jär el mõistlik taas kehtestada uue töödega samasugust garantii d . Konsultatsiooniga teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus tarbijaõigus, mis annaks tarbijale õiguse toote parandamisele ka juhul, kui parandamine ei ole hõlmatud hetkel kehtiva garantii regulatsiooniga, sh kui puudus ilmneb kahe aasta möödudes või puudust ei olnud toote üleandmise ajal, vaid selle on tekitanud toote tavapärane kulumine või selle väärkasutus (uus parandamisõigus). Kaubanduskoja liikmed ei ole nõus uue parandamisõiguse ideega, mis kehtiks tarbijale tavapärase kulumisega või väärkasutamisest tekkinud vigade parandamisele. Toote tavapärasest kulumisest ja v äärkasutamisest tekkinud v igade parandamine peab jääma tarbija vastutada. Siinkohal märgime ära, et väär ast kasutamisest tekkinud rikete ja vigade vähendamiseks tuleks tegeleda ( tootja poolsete ) kaupade juhendite kõikuva kvaliteediga ja tarbija teadlikkuse tõstmisega , et juhendeid loetaks ning tarbija mõistaks , kuidas toodet kasutada tuleb. Leiame, et tarbijal võiks olla õigus nõuda toote parandamist uue parandamisõiguse alusel , kui puudused ilmnevad pärast seadusest tuleneva garantii lõppemist ning uus parandamisõigus võiks kehtida vaid suurte le kodumasinate le , sõidukite le ja elektroonika le . K aubandusettevõtted on seisukohal , et parandamise peaks sel juhul korraldama tootja või müüja ja tootja koos. Selles osas, kui kaua peaks uus parandamisõigus tarbija jaoks kehtima, puudus liikmete seas üksmeel. Mõnede liikmete arvates peab parandamisõiguse periood sõltuma toote liigist, samas osade hinnangul peab aeg sõltuma puuduse põhjusest. Osade liikmed on hoopis seisukohal, et parandamisõiguse minimaalne aeg tuleb kehtestada seadusega. Seejuures ei ole Kaubanduskoja liikmed nõus tasuta parandamisõigusega, vaid on arvamusel , et parandamise hind peab sisaldama nii kõiki parandamiskulusid kui ka mõistlikku kasumimarginaali, sest ettevõtjad teevad toodete parandamisele mitmeid kulutusi , mida müügihinda määrates ei ole neil võimalik arvestada (seega ei ole võimalik parandamiskulude võrra hinda tõsta) . Näiteks m õjutab toote parandamise kulusid vajadus too d e puhast a da või õlit a da , samuti välja vahetavate osade arv ning maksumus ja varuosade kättesaadavus , mis kõik on ettevõttele täiendav halduskoormus ning mõistlik kasumimarginaal edendaks parandamise suuremat kasutusele võt mist . Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et väga palju tooteid, näiteks väiksem kodutehnika on tihti toodetud sellis el viisil , et seda ei ole müüjal võimalik lahti võtta ja parandada . Samuti ei ole võimalik tekstiil – ja jalatsikaupadel põhim a terjali parandada viisil, et toode oleks taas uue vääriline. Sellest tulenevalt on Kaubanduskoda seisukohal, et komisjon peab parandamisõiguse reeglistiku loomisel kindlasti hindama, milliste toodete parandamine on praktikas võimalik , et õigusakt ei kohustaks ettevõtteid täitma reegleid, mis on ebamõistlikud või mida pole üldse võimalik täita . Kaubanduskoja hinnangul t uleb arvestada, et toodete müüjad ei saa vastutada kaupade pikema kasutusea eest. Tootjate sõnul tuleneb toodete lühike eluiga tehnika kiirest arengust, mistõttu toodetakse ca 5-aastase kasutusajaga tooteid ja eeldatakse, et need vahetatakse uute vastu välja. Lisaks mängivad rolli toote disain ning tarbekaupade tootmises valitsev tuge v hinnasurve ja konkurents, mis tarbimisühiskonna tingimustes on loonud eeldused lühikese elueaga kaupade tootmisele. Seega näeme, et kaupade säästva tarbimise edendamiseks peab põhjalikult analüüsima, kuidas mõjutab üks Euroopa Liidu õigusakt kogu maailma tootjaid , kelle kaupu müüakse Euroopa Liidus, muutma oma toodete loomise protsessi, et ne nde kasutusaeg oleks pikem ja neid oleks võimalik parandada . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Ann Raun [email protected] 604 00 72
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →