Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Teie 23.02.2022
[email protected] Meie 07.04.2022 nr 1.4-1/2013-5
Vastuskiri
märgukirjale/selgitustaotlusele
seonduvalt Tartu linna ja Rae
valda kavandatavate uute ohtlike
jäätmete põletustehastega
Austatud proua Biesinger
Pöördusite Ragn-Sells AS esindajana 23.02.2022 Rahandusministeeriumi poole kirjaga,
milles soovite Rahandusministeeriumi seisukohti küsimustele, mis puudutavad AS-i Epler &
Lorenz (edaspidi ka EL) poolt Tartu linna ja Rae valda kavandatavaid uusi ohtlike jäätmete
põletustehaseid. Teie pöördumisele esitas 17.03.2022 omapoolse seisukoha ka EL esindaja.
Olles tutvunud nii Teie kui ka EL esindaja pöördumiste sisu ja neis esitatud
probleemipüstitusega, märgime esmalt, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on ruumilise
planeerimise alase tegevuse korraldamine riiklikul tasandil ning heakskiidu andmine kohaliku
omavalitsuse planeeringutele eelkõige juhul, kui koostatakse või muudetakse üldplaneeringut.
Rahandusministeerium koordineerib samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide,
eelkõige planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS), väljatöötamist. Kuna pöördumiste sisu
puudutab ennekõike planeerimisalase tegevuse korraldamist kohalikul tasandil, mis kuulub
vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 kohaliku omavalitsuse
olemuslike ülesannete hulka, saame küll anda selgitusi planeerimisseaduse tõlgendamiseks ja
kohaldamiseks, kuid üksikjuhtumitele hinnangute andmine väljaspool heakskiidu andmise
menetlust ei kuulu Rahandusministeeriumi pädevusse. Asjakohaseid hinnanguid kehtivate
planeeringute elluviimise ja tõlgenduste kohta saavad Teile anda puudutatud asukohajärgsed
kohalikud omavalitsused.
Eelnevast tulenevalt esitame käesolevaga selgitavad vastused Teie kirja lõpus toodud
küsimustele järgnevalt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Arvestades, et Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 ja Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39
kinnistutele kavandatavad ohtlike jäätmete põletustehased kvalifitseeruvad PlanS §
95 kohaselt ORME-ks, kas nende rajamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringud ja kas läbi tuleb viia keskkonnamõjude strateegiline hindamised?
PlanS § 95 lõige 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneering (edaspidi ka KOV EP)
kohustuslik koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise (edaspidi ka ORME) püstitamiseks,
kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. ORME nimekiri on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“, mille punkti 7 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks ohtlike jäätmete
põletamise paik. PlanS § 95 lõige 5 kohaselt on KOV EP koostamisel kohustuslik viia
läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Seega juhul kui ohtlike
jäätmete põletamise paik ei ole üldplaneeringuga valitud, on selle rajamiseks vajalik
koostada KOV EP ning läbi viia KSH. Vajadusel saab KSH läbi viia keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes.
2. Kas Epleri kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine Tartusse
Ravila tn 77 kinnistule on lubatav ilma eriplaneeringut läbi viimata otse 2021. a
kehtestatud üldplaneeringu alusel või 2005. a kehtestatud detailplaneeringu alusel?
Arvestades, et ohtlike jäätmete põletustehase puhul on tegemist ORME-ga ja asjaolu, et
tegemist on alles rajatava tehasega, tuleb selle asukoht määrata üldplaneeringus (edaspidi
ka ÜP) või kui seda ei ole tehtud, tuleb selle rajamiseks koostada KOV EP. Samas tuleb
juba kehtiva detailplaneeringu (edaspidi DP) puhul arvestada, et DP on kehtestatud
haldusaktiga, mis haldusmenetluse seaduse § 62 lõige 2 kohaselt kehtib üldjuhul kuni
kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku
realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kuna esitatud info põhjal on tegemist kehtiva
haldusaktiga, ei oma tähtsust asjaolu, et DP on kehtestatud enam kui 15 aastat tagasi.
Määravaks on asjaolu, kas ja kuidas ohtlike jäätmete põletustehas on DP-s ette nähtud.
Seega juhul kui ÜP-s on ORME asukoht valitud või kehtiva DP tingimused võimaldavad
ORME rajamist, on võimalik ka ilma KOV EPd koostamata ORME rajada.
3. Kas üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendab
eriplaneeringut ja ORME asukoha kaalumise vajadust? Kas jäätmekäitluse maa
juhtfunktsioon Rae valla üldplaneeringus annab aluse järelduseks, et ORME
2
asukoht on üldplaneeringus määratud ja vabastab PlanS § 95 lg 1 alusel
eriplaneeringu koostamise kohustusest?
PlanS § 75 lõige 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve (kirjas nimetatud kui
juhtfunktsioon) ÜP-ga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Samasisuline regulatsioon
sisaldus ka kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lõikes 31. Seega ei määrata juhtotstarbega
ehitiste paiknemist maa-alal ega teostada konkreetse ehitise asukoha valikut, vaid
pannakse paika, millisel eesmärgil tulevikus maad võib kasutada.
Ühtlasi pöörame tähelepanu siinkohal sellele, et PlanS § 3 lõige 1 kohaselt määratakse
planeeringus seaduses ettenähtud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Nendeks on
käesoleval juhul PlanS §-s 75 toodud ÜP-ga lahendatavate ülesannete tulemusel
planeeringus kehtestatud tingimused, mis eelduslikult sisustavad ka ÜP-s määratud
juhtotstarbekohase maakasutuse võimalused täpsemalt kui lihtsalt maakasutuse
põhisuunad. Maakasutuse juhtfunktsiooniga kaasnevad reeglina ÜP-des ka muud
tingimused, mis annavad lisainformatsiooni kavandatavast ruumikasutusest. ORME
asukoha valiku puhul peavad ORME rajamise tingimused olema määratud ja sellega
kaasnevad mõjud olema hinnatud sellisel tasemel, et nii avalikkusele kui otsustajatele
oleks selge, et antud asukohas on ORME rajamine võimalik.
Käesoleva küsimuse juures peame vajalikuks eraldi märkida, et esitatud pöördumiste
pinnalt nähtub, et Rae vald omapoolset seisukohta (sh nende poolt kehtestatud
üldplaneeringu tõlgendust) kõnealuses küsimuses esitanud ei ole. Juhul kui peate
vajalikuks veenduda, kas ORME asukoht on kehtivas üldplaneeringus valitud, on
asjakohane vastav küsimus Rae vallale esitada.
4. Kas olukorras, kus üldplaneeringus on ära märgitud vaid olemasoleva ORME
asukoht, ent ei ole kaalutud ORME asukohta ega ette nähtud ka uue ORME rajamist
ega kaalutud uue ORME asukohavalikut, on võimalik lugeda uue ORME asukoht
määratuks PlanS § 95 lg 1 kohaselt?
Olemasoleva objekti ÜP-s märkimise puhul on sisuliselt tegemist olemasolevate andmete
kajastamisega, mitte ORME asukoha valikuga. Olemasoleva objekti kajastamine on
vajalik selleks, et avalikkusele ja otsustajatele anda teada objekti olemasolust. ORME
asukoha valiku puhul peavad objekti rajamiseks vajalikud tingimused olema määratud ja
valikuga kaasnevad mõjud olema hinnatud. Seega juhul kui ÜP-s konkreetset uut ORME
3
asukohta valitud ei ole, ei saa ka ORME asukohta PlanS § 95 lõige 1 kohaselt määratuks
pidada.
5. Kui ORME asukoht on määratud PlanS § 95 lg 1 kohaselt üldplaneeringuga, kas
sellisel juhul on võimalik ORME rajada projekteerimistingimuste alusel (PlanS §125
lg 5 kohaldades) või tuleb ORME rajamisel igal juhul läbi viia vähemalt
detailplaneeringu menetlus (PlanS § 125 lg 1 p 4)?
PlanS § 125 lõige 1 punkti 4 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades
kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ORME
ehitamiseks, kui ORME asukoht on valitud ÜP-ga. Seega juhul kui ORME asukoht on
valitud linna, alevi või aleviku territooriumil, on DP koostamine kohustuslik.
PlanS § 125 lõige 5 puhul on tegemist erandiga, mille kohaselt lubatakse detailplaneeringu
koostamise kohustuse korral DP koostamata püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised. Antud sätte rakendamisel peavad mõlemad PlanS §
125 lõige 5 punktides 1 ja 2 toodud eeldused olema täidetud lisaks preambulas toodule.
Erandi kohaldamiseks on vajalik seega tuvastada, et tegemist on sooviga rajada üks hoone
teiste sarnaste hoonete vahele nii, et hoone sobib olemasolevasse asukohta ehk
tegelikkusesse1 (PlanS § 125 lõige 5 punkt 1) ja ka kavandatav ehitis on kooskõlas valla
või linna ruumilist arengut suunava üldplaneeringuga2 (PlanS § 125 lõige 5 punkt 2).
Riigi eriplaneeringu (edaspidi ka REP) algatamise osas selgitame, et PlanS § 27 lõige 1
kohaselt on REP algatamise eelduseks suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolu
ehitise asukoha valiku või toimimise vastu. Täpsem ehitiste loetelu, mille rajamiseks tuleb
koostada REP, on toodud PlanS § 27 lõikes 2, mis ohtlike jäätmete põletustehast otsesõnu ei
nimeta. Samas on loetelus nimetamata ehitiste rajamiseks REP algatamine võimalik PlanS §
27 lõige 3 alusel.
Kokkuvõtteks kinnitame, et kuigi planeerimisalase tegevuse korraldamine, sh kohaliku
tasandi planeeringute algatamise otsustamine, oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse
1
Eelduseks on ehitise sobivuse hindamine ehk nn linnaehituslikku analüüsi tegemine. Oluline on, et hoone oleks
olemuslikult ümbritsevaga sarnane ehk selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas
väljakujunenud keskkonda sobilik.
2
Eelduseks on kehtivas üldplaneeringus määratud üldiste ja ka konkreetse maa-ala või juhtumi tingimustele
vastavuse kontrolli. Oluline on, et „vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused“ oleksid üldplaneeringus
olemas de facto ning projekteerimistingimused neid määratletud tingimusi ei muuda ega määratle täiendavaid
tingimusi, mis ei vasta üldplaneeringule.
4
olemuslik ülesanne, tuleb ka selle ülesande täitmisel kohalikul omavalitsusel lähtuda kõigist
seaduses ettenähtud nõuetest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots& Co
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Rae Vallavalitsus
Tartu Linnavalitsus
Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312
[email protected]
5