dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri märgukirjale/selgitustaotlusele seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/1506-4
Registreeritud
7. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.4-12013-5 07.04.2022 Väljaminev kiri.asice574 KB

Sisu (failidest)

Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Teie 23.02.2022 [email protected] Meie 07.04.2022 nr 1.4-1/2013-5 Vastuskiri märgukirjale/selgitustaotlusele seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega Austatud proua Biesinger Pöördusite Ragn-Sells AS esindajana 23.02.2022 Rahandusministeeriumi poole kirjaga, milles soovite Rahandusministeeriumi seisukohti küsimustele, mis puudutavad AS-i Epler & Lorenz (edaspidi ka EL) poolt Tartu linna ja Rae valda kavandatavaid uusi ohtlike jäätmete põletustehaseid. Teie pöördumisele esitas 17.03.2022 omapoolse seisukoha ka EL esindaja. Olles tutvunud nii Teie kui ka EL esindaja pöördumiste sisu ja neis esitatud probleemipüstitusega, märgime esmalt, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine riiklikul tasandil ning heakskiidu andmine kohaliku omavalitsuse planeeringutele eelkõige juhul, kui koostatakse või muudetakse üldplaneeringut. Rahandusministeerium koordineerib samuti ruumilist planeerimist puudutavate õigusaktide, eelkõige planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS), väljatöötamist. Kuna pöördumiste sisu puudutab ennekõike planeerimisalase tegevuse korraldamist kohalikul tasandil, mis kuulub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete hulka, saame küll anda selgitusi planeerimisseaduse tõlgendamiseks ja kohaldamiseks, kuid üksikjuhtumitele hinnangute andmine väljaspool heakskiidu andmise menetlust ei kuulu Rahandusministeeriumi pädevusse. Asjakohaseid hinnanguid kehtivate planeeringute elluviimise ja tõlgenduste kohta saavad Teile anda puudutatud asukohajärgsed kohalikud omavalitsused. Eelnevast tulenevalt esitame käesolevaga selgitavad vastused Teie kirja lõpus toodud küsimustele järgnevalt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Arvestades, et Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 ja Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatavad ohtlike jäätmete põletustehased kvalifitseeruvad PlanS § 95 kohaselt ORME-ks, kas nende rajamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ja kas läbi tuleb viia keskkonnamõjude strateegiline hindamised? PlanS § 95 lõige 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneering (edaspidi ka KOV EP) kohustuslik koostada olulise ruumilise mõjuga ehitise (edaspidi ka ORME) püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. ORME nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, mille punkti 7 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks ohtlike jäätmete põletamise paik. PlanS § 95 lõige 5 kohaselt on KOV EP koostamisel kohustuslik viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Seega juhul kui ohtlike jäätmete põletamise paik ei ole üldplaneeringuga valitud, on selle rajamiseks vajalik koostada KOV EP ning läbi viia KSH. Vajadusel saab KSH läbi viia keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. 2. Kas Epleri kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine Tartusse Ravila tn 77 kinnistule on lubatav ilma eriplaneeringut läbi viimata otse 2021. a kehtestatud üldplaneeringu alusel või 2005. a kehtestatud detailplaneeringu alusel? Arvestades, et ohtlike jäätmete põletustehase puhul on tegemist ORME-ga ja asjaolu, et tegemist on alles rajatava tehasega, tuleb selle asukoht määrata üldplaneeringus (edaspidi ka ÜP) või kui seda ei ole tehtud, tuleb selle rajamiseks koostada KOV EP. Samas tuleb juba kehtiva detailplaneeringu (edaspidi DP) puhul arvestada, et DP on kehtestatud haldusaktiga, mis haldusmenetluse seaduse § 62 lõige 2 kohaselt kehtib üldjuhul kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kuna esitatud info põhjal on tegemist kehtiva haldusaktiga, ei oma tähtsust asjaolu, et DP on kehtestatud enam kui 15 aastat tagasi. Määravaks on asjaolu, kas ja kuidas ohtlike jäätmete põletustehas on DP-s ette nähtud. Seega juhul kui ÜP-s on ORME asukoht valitud või kehtiva DP tingimused võimaldavad ORME rajamist, on võimalik ka ilma KOV EPd koostamata ORME rajada. 3. Kas üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendab eriplaneeringut ja ORME asukoha kaalumise vajadust? Kas jäätmekäitluse maa juhtfunktsioon Rae valla üldplaneeringus annab aluse järelduseks, et ORME 2 asukoht on üldplaneeringus määratud ja vabastab PlanS § 95 lg 1 alusel eriplaneeringu koostamise kohustusest? PlanS § 75 lõige 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve (kirjas nimetatud kui juhtfunktsioon) ÜP-ga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Samasisuline regulatsioon sisaldus ka kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lõikes 31. Seega ei määrata juhtotstarbega ehitiste paiknemist maa-alal ega teostada konkreetse ehitise asukoha valikut, vaid pannakse paika, millisel eesmärgil tulevikus maad võib kasutada. Ühtlasi pöörame tähelepanu siinkohal sellele, et PlanS § 3 lõige 1 kohaselt määratakse planeeringus seaduses ettenähtud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Nendeks on käesoleval juhul PlanS §-s 75 toodud ÜP-ga lahendatavate ülesannete tulemusel planeeringus kehtestatud tingimused, mis eelduslikult sisustavad ka ÜP-s määratud juhtotstarbekohase maakasutuse võimalused täpsemalt kui lihtsalt maakasutuse põhisuunad. Maakasutuse juhtfunktsiooniga kaasnevad reeglina ÜP-des ka muud tingimused, mis annavad lisainformatsiooni kavandatavast ruumikasutusest. ORME asukoha valiku puhul peavad ORME rajamise tingimused olema määratud ja sellega kaasnevad mõjud olema hinnatud sellisel tasemel, et nii avalikkusele kui otsustajatele oleks selge, et antud asukohas on ORME rajamine võimalik. Käesoleva küsimuse juures peame vajalikuks eraldi märkida, et esitatud pöördumiste pinnalt nähtub, et Rae vald omapoolset seisukohta (sh nende poolt kehtestatud üldplaneeringu tõlgendust) kõnealuses küsimuses esitanud ei ole. Juhul kui peate vajalikuks veenduda, kas ORME asukoht on kehtivas üldplaneeringus valitud, on asjakohane vastav küsimus Rae vallale esitada. 4. Kas olukorras, kus üldplaneeringus on ära märgitud vaid olemasoleva ORME asukoht, ent ei ole kaalutud ORME asukohta ega ette nähtud ka uue ORME rajamist ega kaalutud uue ORME asukohavalikut, on võimalik lugeda uue ORME asukoht määratuks PlanS § 95 lg 1 kohaselt? Olemasoleva objekti ÜP-s märkimise puhul on sisuliselt tegemist olemasolevate andmete kajastamisega, mitte ORME asukoha valikuga. Olemasoleva objekti kajastamine on vajalik selleks, et avalikkusele ja otsustajatele anda teada objekti olemasolust. ORME asukoha valiku puhul peavad objekti rajamiseks vajalikud tingimused olema määratud ja valikuga kaasnevad mõjud olema hinnatud. Seega juhul kui ÜP-s konkreetset uut ORME 3 asukohta valitud ei ole, ei saa ka ORME asukohta PlanS § 95 lõige 1 kohaselt määratuks pidada. 5. Kui ORME asukoht on määratud PlanS § 95 lg 1 kohaselt üldplaneeringuga, kas sellisel juhul on võimalik ORME rajada projekteerimistingimuste alusel (PlanS §125 lg 5 kohaldades) või tuleb ORME rajamisel igal juhul läbi viia vähemalt detailplaneeringu menetlus (PlanS § 125 lg 1 p 4)? PlanS § 125 lõige 1 punkti 4 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ORME ehitamiseks, kui ORME asukoht on valitud ÜP-ga. Seega juhul kui ORME asukoht on valitud linna, alevi või aleviku territooriumil, on DP koostamine kohustuslik. PlanS § 125 lõige 5 puhul on tegemist erandiga, mille kohaselt lubatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral DP koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised. Antud sätte rakendamisel peavad mõlemad PlanS § 125 lõige 5 punktides 1 ja 2 toodud eeldused olema täidetud lisaks preambulas toodule. Erandi kohaldamiseks on vajalik seega tuvastada, et tegemist on sooviga rajada üks hoone teiste sarnaste hoonete vahele nii, et hoone sobib olemasolevasse asukohta ehk tegelikkusesse1 (PlanS § 125 lõige 5 punkt 1) ja ka kavandatav ehitis on kooskõlas valla või linna ruumilist arengut suunava üldplaneeringuga2 (PlanS § 125 lõige 5 punkt 2). Riigi eriplaneeringu (edaspidi ka REP) algatamise osas selgitame, et PlanS § 27 lõige 1 kohaselt on REP algatamise eelduseks suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolu ehitise asukoha valiku või toimimise vastu. Täpsem ehitiste loetelu, mille rajamiseks tuleb koostada REP, on toodud PlanS § 27 lõikes 2, mis ohtlike jäätmete põletustehast otsesõnu ei nimeta. Samas on loetelus nimetamata ehitiste rajamiseks REP algatamine võimalik PlanS § 27 lõige 3 alusel. Kokkuvõtteks kinnitame, et kuigi planeerimisalase tegevuse korraldamine, sh kohaliku tasandi planeeringute algatamise otsustamine, oma territooriumil on kohaliku omavalitsuse 1 Eelduseks on ehitise sobivuse hindamine ehk nn linnaehituslikku analüüsi tegemine. Oluline on, et hoone oleks olemuslikult ümbritsevaga sarnane ehk selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on piirkonnas väljakujunenud keskkonda sobilik. 2 Eelduseks on kehtivas üldplaneeringus määratud üldiste ja ka konkreetse maa-ala või juhtumi tingimustele vastavuse kontrolli. Oluline on, et „vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused“ oleksid üldplaneeringus olemas de facto ning projekteerimistingimused neid määratletud tingimusi ei muuda ega määratle täiendavaid tingimusi, mis ei vasta üldplaneeringule. 4 olemuslik ülesanne, tuleb ka selle ülesande täitmisel kohalikul omavalitsusel lähtuda kõigist seaduses ettenähtud nõuetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets regionaalhalduse osakonna juhataja Lisaadressaadid: OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots& Co Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Rae Vallavalitsus Tartu Linnavalitsus Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312 [email protected] 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel