dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2576
Registreeritud
7. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2022

Failid

  • 📎HTM-1674.asice3850 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse kolme haridus- ja teadusministri käskkirja, millega reguleeritakse SA Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidavate tegevuste toetuse andmise tingimusi: - haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ (edaspidi Mobilitas Pluss); - haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (edaspidi RITA) ning - haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” (edaspidi ResTa). Käskkirju muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning Mobilitas Pluss, RITA ja ResTa lisa 1 kehtestatakse uute terviktekstidena. Käskkirja muutmise eesmärk on paigutada ümber olemasolevad eelarvelised vahendid, et 2014- 2021 struktuurivahendite perioodi lõpuks kasutada ära võimalikult efektiivselt toetuseks eraldatud summad. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]) ja nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõuga muudetakse Mobilitas Pluss lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Punktis 11 muudetakse tegevuse eelarvet ja seoses sellega muutub ka programmi kogumaht. Tegevuste eelarvet vähendatakse tehtud finantskorrektsioonide tõttu. Finantskorrektsioonid on tehtud seetõttu, et nii elluviija kui partnerite reisiteenuste hanked ei ole olnud korrektselt läbi viidud. Arvestades muudatusi tegevuste eelarves toimunud finantskorrektsioonide ning eelarve suurendamise tõttu muudetakse punkti 11 sõnastust. Peale eelarve ümberpaigutusi on Mobilitas Pluss kogumaht 36 406 446 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 30 227 722 eurot ehk 83,24% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 650 814 eurot ehk kuni 9,79%. Omafinantseering on vähemalt 2 527 910 eurot ehk 6,97% ning kaetakse tegevuste partnerite poolt. 1 Eelarve muudatusega vähendatakse tegevuste 4 ja horisontaalsete kulude eelarvet ning tõstetakse sealt vabanevad vahendid tegevuse 1 eelarvele. 02. oktoobri 2020. a. ministri käskkirjaga nr 235 kinnitatud Mobilitas Plussi eelarve suureneb kokku 1 205 912 euro võrra, millest toetuse osa on 1 001 727 eurot ja omafinantseering 204 185 eurot. Mobilitase eelarve maht suureneb meetme tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eelarve vähendamise arvelt. Kuna nutika spetsialiseerumise erialastipendiume on doktorantidele välja antud oodatust vähem ja selleks ettenähtud eelarvest suur osa jääb kasutamata, siis on võimalik see suunata Mobilitas Plussi ning finantseerida tegevuses 1 osalejaid (toetused Eestis teadustöö tegemiseks). Tegevuse 1 arvelt on praeguseks sõlmitud toetuslepinguid kinnitatud eelarvest suuremas mahus, mistõttu on sel real tekkinud puudujääk. Viiest läbiviidud taotlusvoorust on toetatud kokku 109 järeldoktoriprojekti, neist 77 on 2021. aasta lõpu seisuga lõppenud. Tagasipöörduva teadlase projekte on kokku rahastatud 68, nendest on möödunud aasta lõpu seisuga lõppenud 49. Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Antud tegevus on osutunud populaarsemaks kui esialgu kavandatud. Toetuslepingute sõlmimisel lähtuti varasema programmperioodi kogemustest ning väljundnäitaja täitmise tagamiseks sõlmiti toetuslepinguid eelarvest suuremas mahus. Käesoleval perioodil on tegevuste katkestamisi, eelarve vähendusi ja vahendite alakasutust märkimisväärselt vähem, kui eelmisel programmperioodil ja seetõttu on alategevuse eelarves tekkinud mõningane puudujääk. Tegevuse 2 eelarve suureneb seetõttu, et praegu on tekkinud olukord, kus mitu Eesti teadlast on läbinud ERC grandi esimese või teise hindamisvooru ja kes seetõttu võivad potentsiaalselt kvalifitseeruda tegevuse 2 toetuse taotlejateks. ERC grandivoorude edukust ei saa ette ennustada, samuti ei saa ennustada, mitu Eesti teadlast sinna taotlusi esitavad. Täiendavalt võivad veel 3 – 4 Eesti teadlast kvalifitseeruda ERC granditaotleja toetusele, eeldatavalt 1 aastaks ja paariks kuuks, kokku ca 510 000 euro ulatuses. Tegevuse 3 (tippteadlaste toetamine) arvelt on sõlmitud lepinguid suuremas mahus, mistõttu on sel real tekkinud puudujääk ligikaudu 600 000 eurot. Projektide katkestamisi ja eelarvete vähendamisi on olnud oluliselt vähem, kui algselt kavandati. Suuremate kohustuste võtmisel on arvestatud eelmise struktuuritoetuste perioodi kogemust. Antud tegevusega toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse. Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. 2 Tegevuse 4 arvelt on lepingutega katmata summa 979 000 eurot ja ei ole realistlik, et uusi lepinguid juurde tuleb. Samuti on tekkinud tegevuste 2 ja 4 lõppenud (MOBERC ja MOBERA) uuringute arvelt neis kasutamata jäänud jääk 105 000 eurot, seega on selle tegevuse eelarves kasutamata 1 139 198 eurot, mille saab ümber tõsta tegevuse 1 suurenenud kulude katteks. Horisontaalsete kulude alt on kasutamata personalikulud 250 000 eurot, mis suunatakse esimese tegevuse eelarvesse. Kokkuvõtlikult on muudatused tabeli 11.1 eelarves järgmised: Muudetud Muudatus Nr Tegevus Kehtiv eelarve eelarve 1.1. Toetused Eestis teadustöö 491 999 491 999 0 tegemiseks (elluviija kulud) 1.2. Toetused Eestis teadustöö 12 616 904 13 966 904 1 350 000 tegemiseks (partnerite kulud) 2. ERC grandi taotlemise 1 810 582 2 491 754 681 172 edukuse tõstmine 3.1. Tippteadlaste toetamine 309 870 309 870 0 (elluviija kulud) 3.2. Tippteadlaste toetamine 10 074 854 10 638 850 563 996 (partnerite kulud) Euroopa Teadusruumi, -1 139 198 4. Innovaatilise Liidu ja 6 774 804 5 635 606 Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine 5. Eesti EL algatustes osalemist 1 256 808 1 256 808 0 toetav kontaktbüroo 6. Eesti teaduse välisturundus 908 881 908 881 0 „Research in Estonia“ 7. Rahvusvahelised koolitused 149 928 149 870 -58 ja õppevisiidid teadlastele Sektoritevahelise mobiilsuse 0 8. teavitus- koostöö- ja 180 000 180 000 koordinatsiooni-tegevused 9. Horisontaalsed tegevused 625 904 375 904 -250 000 KOKKU 35 200 534 36 406 446 1 205 912 Vastavalt tabelis 11.1 tehtud muudatustele muutub ka tabelis 11.2. toodud detailsem eelarve. 2.2. Eelnõuga muudetakse RITA lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Punktis 4.1. pikendatakse tegevuste 6 ja 7 abikõlblikkuse perioodi kuni 31.08.2023. Tegevus 6 on seotud nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise meetme 4.2.3. juhtkomisjoni tegevusega aruannete kinnitamisel. Samuti jätkuvad ka teavitustegevused nutika meetme 3 tulemustest. Tegevuses 7 jätkub erialaliitudes tegutsevate arendusnõunike tegevus ka aastal 2023 ning seetõttu on vaja pikendada tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Punktis 10 muudetakse tegevuste kogueelarvet. Tegevuse 1 eelarvet suurendatakse 38 690 euro võrra uuringute täiendavaks rahastamiseks. Muudetakse tegevuste 5 ja 3 eelarvet. Tegevuse 5 personalikulu vähendatakse 107 153 eurot ning sellega kaasnevat kaudset kulu 16 073 euro võrra. Kokku väheneb tegevuse 5 toetuse eelarve 123 226 euro võrra. Tegevuse 3 eelarvet suurendatakse 123 225 euro võrra sh suureneb toetus 84 702 euro võrra ja omafinantseering 38 524 euro võrra. Tegevuste 5 ja 3 muudatuse põhjuseks on asjaolu, et 2021. aastal võeti tööle kaks uut teadusnõunikku, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning Riigikantseleisse. Nende kulude abikõlblikkuse periood lõpeb 31.08.2023. RITAst kaetakse nende kahe nõuniku kulud 2 aastat jooksul 100% ulatuses. Samas on ETISe arendused olnud algselt planeeritust vähem kulukad ning seal tekib suure tõenäosusega eelarve ülejääk. Seega on võimalik ETISe personalikulusid kasutada lisanduvate teadusnõunikega kaasnevate kulude katteks. Kokkuvõtlikult on eelarvemuudatused järgmised: Nr Tegevus Kehtiv eelarve Muudetud eelarve Muudatus 18 141 609 18 180 300 38 691 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 682 003 5 682 003 0 2. toetamine Teadusnõunike ametikohtade 2 026 150 2 149 375 123 225 3. toetamine ministeeriumides 4. TAI poliitikaseire 1 844 568 1 844 568 0 5. Infosüsteemide arendus 1 270 000 1 146 774 -123 226 Nutika spetsialiseerumise 1 010 021 1 010 021 0 6. kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 659 829 659 829 0 sh VV valitsuse meetme 4.2.1 tegevus 350 192 350 192 0 sh VV valitsuse meetme 4.2.3 tegevus Arendusnõunike ametikohtade 1 676 468 1 676 468 0 7. toetamine erialaliitudes 8. Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0 KOKKU 31 989 395 32 028 086 38 690 2.3. Eelnõuga muudetakse ResTa lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Muudatused on järgmised: Punktis 6 pikendatakse tegevuste 4 ja 5 abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et tegevustes 1-3 tehtavad uuringud lõpevad 31.08.2023, kuid tegevuste 4 ja 5 raames tehakse tulemustest kokkuvõtteid, toimuvad teavitustegevused ning programmi lõpetamine. 4 Punktis 11 muudetakse tegevuse 4 ja 5 eelarvet. Tegevuse 4 puhul on kehtivasse eelarvesse sattunud viga personalikulude osas ning sellest tulenevalt korrigeeritakse ka personalikuludega seotud kaudsete kulude summasid. Õiged summad on vastavalt 320 000 ja 48 000, tegevuse 4 eelarve koondsumma ei muutu. Punkti 13.6 muudetakse ning lisatakse nõue, et viimane maksetaotlus tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 17.01.2024 vastavalt ÜSM § 13 lg 1 sätestatud tingimusele. Kokkuvõtlikult on eelarvemuudatused järgmised: TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohadTegevuste eelarve Tegevuste eelarveParanduse summa kehtivas eelarves pärast muudatust 1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 2 699 802,00 2 699 802,00 0,00 Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802,00 2 699 802,00 0,00 2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased uuringud 3 671 186,00 3 671 186,00 0,00 Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186,00 3 671 186,00 0,00 3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased 3 720 687,00 3 720 687,00 0,00 uuringud Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687,00 3 720 687,00 0,00 4. Teavitus- ja koordinatsioonitegevused 554 635,00 554 634,99 -0,01 Sh otsene personalikulu 355 000,00 320 000,00 -25 000,00 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635,00 186 634,99 -0,01 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel 53 250,00 48 000,00 -5 250,00 5. Horisontaalsed tegevused (projektijuhtimine) 175 500,00 175 500,01 0,01 Sh otsene personalikulu 152 608,70 152 608,70 0,00 Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891,30 22 891,31 0,01 otsestest personalikuludest) KOKKU 10 821 810,00 10 821 810,00 0,00 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 5 4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too, kuna vahendid tõstetakse ümber ühtedest tegevustest teise. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. Eelnõu rakendamine toob kaasa ministeeriumite kaasrahastatavate uuringute arvu suurenemise ning erialaliitude teadus- arendusalase teadlikkuse olulise tõusu. 5. Tegevuste jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 6 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 3. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas” Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ saavutamiseks. 2. Mõisted 2.1. Valdkonna ekspertkomisjonid: kõigis ressursside väärindamise valdkondades (maapõueressursid, toit ja puit) elluviija poolt moodustatavad juhtorganid, mille koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviija ning haridus- ja teadusministeeriumi nõustamine, uurimisprojektide taotluste hindamine ja uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kooskõlastamine. 2.2. Fookusteemad: tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside, puidu ja toidu valdkondades. 2.3. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles Eestil on kõige suurem potentsiaal kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile maksimaalset lisandväärtust. Toetatava tegevuse raames on väärindatavateks ressurssideks maapõueressursid, puit ja toit. 1 Ressursside efektiivsem kasutamine on üks kolmest nutika spetsialiseerumise kasvualast 1 Eestis. 2.4. Uurimisprojekt: tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt. 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega 3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel. 3.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadus- ja arendusasutuste võimekus kavandada ja teostada ettevõtete vajadustele vastavat kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd ning tagada kvaliteetse ettevalmistusega tööjõud ressursside väärindamise valdkondades. 3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine, maavarad/mäetööstus ning toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju. Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses, samuti toiduainetetööstuses, on oluline roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus– ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. Mitmetes ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste teadlaste järelkasv piiratud, uurimistöö maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja võimalustega nõrgad. Seetõttu on vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside väärindamise valdkonnas, et hoogustada ettevõtete ja teadusasutuste vahelist kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning luua alused teadus- ja arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes. Käesoleva meetme raames toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste järelkasvu. 3.4. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. 3.5. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020“ toodud põhimõttega siduda nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 1 Nutikas spetsialiseerumine (NS) on Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika üks alustaladest. Eesti kasvualade valimise protsessi vedas eest Eesti Arengufond. Kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbe teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine. 2 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg; edaspidi ka elluviija). 5.2. Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb tegevuse 4 elluviimisel. Partnerid osalevad tegevuste elluviimisel kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5.3. Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes Partneri nimi Tegevus 1 Eesti Tegevus 2 PuiduTegevus Tegevus 3 4 maapõueressurssidegakomponentideksToidutoorme Teavitus ja seotud teadusuuringud lahutamise komponentideks ja tegevuste keemilise lahutamise koordineerimine ja väärindamise väärindamise alased alased uuringud teadusuuringud Tartu Ülikool X X X X Tallinna Tehnikaülikool X X X X Eesti Maaülikool X X X Eesti Geoloogiateenistus X X Toidu- ja X Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus BioCC X Eesti Teadusagentuur X Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest. Teavitustegevustesse on kaasatud ka Eesti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja üldgeoloogiliste uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel. Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa teadus- ja arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava tegevusega hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse (edaspidi TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei ole sellisel määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada ka valdkonna kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel kohustus antud tegevuse raames tagada teadmiste siire kõrgharidusasutustesse sh osaleda õppekavade arendamises ning doktorantide juhendamises. 3 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020-31.12.2023. Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes: Tegevus Abikõlblikkuse periood 1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 01.01.2020-31.08.2023 2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise 01.01.2020-31.08.2023 väärindamise alased teadusuuringud 3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise 01.01.2020-31.08.2023 alased teadusuuringud 4. Teavitus ja tegevuste koordineerimine 01.01.2020-31.12.2023 5. Horisontaalsed tegevused 01.01.2020-31.12.2023 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3) on seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maapõueressursside, puidu ja toidu väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja koordinatsioonitegevustele. Tegevuste 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel, tuuakse uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning tagatakse järelkasvu, sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega seotud teadus- ja arendustegevuses. Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel koordineeritud ning moodustavad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama kõiki kompetentse partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste eesmärkide täideviimisel ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi, ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega. Toetatakse maapõueressursside, puidu ja toidu väärindamise valdkondades valitud fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust. Toetuse taotlemine ja eraldamine uurimisprojektidele toimub ETAgi kehtestatud korras. 7.1. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid. Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele: 1. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad; 2. haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused; 3. vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad; 4. potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes. Oodatavad tulemused: 4 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste elementide ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest, 2) kasvab teadmine maapõueressurssidede maksimaalsest väärindamisest, et eraldada kõik huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid; 3) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate perspektiivikate maavarade uurimisel 7.2. Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses, milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasine väärindamine selleks, et a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralike solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja komposiitmaterjalid. b) selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu jääkidest. 2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline väärindamine, sh: a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks; b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.). 5 c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid, jne. 3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide termokeemiline väärindamine, sh: a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse kontseptioonist; b) Puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide tootmine. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse puidu ja puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused muutusteks Eesti puidutööstuse väärtusahelas; 2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.3. Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste kindlakstegemine. Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele. Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid järgmistele fookusteemadele: 1. toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh: a) kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele; b) toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine; 2. toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh: a) suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid, mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate arendamise metoodiline platvorm; b) tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel; c) teravilja ja piima väärindamine; d) unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel; 3. taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine, sh: 6 a) taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks; b) hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks; c) antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist. Oodatavad tulemused: 1) uuringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate mikrobioloogilist päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks; 2) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on skaleeritavad lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades; 3) väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise; 4) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas valitud fookusteemadel. 7.4. Tegevus 4 Teavitus- ja koordinatsioonitegevused Toetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Tegevuse raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate teavitustegevustega seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele. Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetatakse ka elluviija ja partnerite lähetuste ja õppevisiitidega seotud tegevusi. 7 Toetusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat valdkonda nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu koordineeritult, elluviija lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks partnerite esitatavad taotlused, jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade ekspertkomisjonide tööd, korraldab arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Tegevuse tulemusena koostatakse iga valdkonna kohta valdkonna teadus- ja arendustegevuse arendamise tegevuskava, mis annab suuna valdkonna ja fookusteemade edasisteks arenguteks. Peamised tulemused: 1) fookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on arvestatud erinevate sihtgruppidega; 2) avalikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale; 3) iga valdkonna kohta on koostatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava . 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). 9. Tegevuse juhtimine Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on: 1) nõustada elluviijat ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtudes tegevuse eesmärkidest; 2) hinnata uurimisprojektide taotlusi; 3) Uurimisprojektide vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks; 4) nõustada valdkondade teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava koostamist ning need kinnitada; 5) kooskõlastada uurimisprojektide vahearuanded ja lõpparuanne. Aruandluse sagedus 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Tulemusnäitaja Ettevõtete või avaliku sektori asutusteleping ja 0 2019 10 Ellu-viija Kord aastas TA asutuste koostöölepingute arv 8 ressursside väärindamise valdkondades Aruandluse sagedus Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Väljundnäitaja Tegevuste raames toetatud Artiklite arv 0 2019 30 Ellu-viija Kord aastas fookusvaldkondade uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste poolt avaldatud artiklite arv Tegevuste raames toetatud Doktoran-tide0 2019 18 Ellu-viija Kord aastas uurimisrühmadesse kaasatud arv doktorantide arv 11. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 10 821 810 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 9 198 539 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 623 271 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %. 11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Abikõlblikud kulud kaasfinantseering kokku 1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 2 294 832 404 970 2 699 802 2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud 3 120 508 550 678 3 671 186 3. Toidutoorme komponentideks 3 162 584 558 103 lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud 3 720 687 4. Teavitus- ja 471 440 83 195 554 635 koordinatsioonitegevused 5. Horisontaalsed tegevused 149 175 26 325 175 500 9 KOKKU 9 198 539 1 623 271 10 821 810 11.2. Kogueelarve TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohadTegevuste eelarve Sh elluviija Sh partnerite eelarve kokku eelarve 1. Eesti maapõueressurssidega seotud 2 699 802 0 2 699 802 teadusuuringud Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802 0 2 699 802 2. Puidu komponentideks lahutamise ja 3 671 186 0 3 671 186 keemilise väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186 0 3 671 186 3. Toidutoorme komponentideks lahutamise 3 720 687 0 3 720 687 ja väärindamise alased uuringud Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687 0 3 720 687 4. Teavitus- ja koordinatsioonitegevused 554 635 504 635 50 000 Sh otsene personalikulu 320 000 320 000 0 Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635 136 635 50 000 Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel 48 000 48 000 0 5. Horisontaalsed tegevused 175 500 175 500 0 (projektijuhtimine) Sh otsene personalikulu 152 609 152 609 0 Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891 22 891 0,00 otsestest personalikuludest) KOKKU 10 821 810 680 135 10 141 675 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 10 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4 (tegevus 4 ja horisontaalsed tegevused); 12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6 (tegevused 4 ja 5); 12.2.3. teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja ürituste korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm vajalikud kulud (tegevus 4); 12.2.4. elluviija ja partnerite lähetuste kulud (tegevus 4); 12.2.5. koolituste ja õppevisiitide kulud (tegevus 4); 12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (tegevus 4); 12.2.7. ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3 vastavalt lisale 2. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4. 13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või 11 dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17.01.2024. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partnerite kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 12 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 13 Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas” „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ...............................................................................................................................2 2. Mõisted.............................................................................................................................................2 3. Toetatavate tegevuste osalised ......................................................................................................4 4. Toetuse andmise eesmärk ..............................................................................................................5 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord .....6 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad.......................................................................................21 7. Sihtgrupp ........................................................................................................................................23 8. Partneritele toetuse andmise tingimused ...................................................................................23 9. Nõukoda .........................................................................................................................................23 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..............................................................................................24 11. Tegevuste eelarve .........................................................................................................................24 12. Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................... 31 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................................33 14. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................................34 15. Tegevuste elluviimise aruandlus .................................................................................................34 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................35 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ..........................................................................35 18. Dokumentide säilitamine .............................................................................................................36 19. Vaiete lahendamine………………...……………………………………………………..36 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta. 2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja Innovatsioonikogukondadesse (KIC). 2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi 2 (35) teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega. 2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi tegevuskavadesse. 2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51 definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Järeldoktor võib juhendada doktorante. 2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020. 2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana. 3 (35) 2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või teadustegevuste administreerimist. 2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. 2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. 2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid (tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda. 2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Toetatavate tegevuste osalised 3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.4. Toetatavates tegevustes kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid) tegevuste elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlus- ja/või toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse. Partneriteks on korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 3.5. Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi ettevõtted) osalevad partneritena tegevustes 5.1 ja 5.4, kui nende taotlus otsustatakse rahastada Mobilitas Pluss järeldoktori-, tagasipöörduva teadlase toetuse või ERA-NET taotlusvoorus. Samuti võivad nad partneriteks saada, kui neil on käiamasolevaid ERA õppetoolide projekte või nad saavad EIT projekti partneriks. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. Mobilitas Pluss rahastatavasse taotlusvooru taotluse esitamist loetakse partneriks saamise avalduseks. 4 (35) Partner Partneriks olemise periood 3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017 3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-30.06.2023 3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-30.06.2023 3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-30.06.2023 3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017 3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-30.06.2023 3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-30.06.2023 3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-30.06.2023 3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023 3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023 3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-30.06.2023 Arenduskeskus OÜ 3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017 3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-30.06.2023 3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-30.06.2023 3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-30.06.2023 3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-30.06.2023 3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-30.06.2023 3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-30.06.2023 3.5.34. Laiers Grupp OÜ 1.05.2018-30.06.2023 3.5.35. Triumf Research OÜ 1.11.2018-30.06.2023 3.5.36. Dermtest OÜ 1.01.2020-30.06.2023 3.5.37. HansaBioMed Life Sciences OÜ 1.07.2020-30.06.2023 3.5.38. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 1.09.2020-31.08.2023 4. Toetuse andmise eesmärk 4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi 5 (35) „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. 4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on: 4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6); 4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7); 4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega (tegevused 5.4, 5.5, 5.6, 5.7); 4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise (tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7, 5.8). 5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord 5.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 5.1.1. Toetatavad tegevused Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist, sealjuures eristatakse toetusi järeldoktoritele ning toetusi Eestisse tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2 (välja arvatud elluviija kulud), et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ühtlustades struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega ning muuta toetusskeem atraktiivseks samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega ja motiveerida teadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.1.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud 6 (35) eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee alguses. Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamisse. Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta toetamine. 5.1.3. Toetuse suurus Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus. 5.1.4. Partneritele esitatavad nõuded Järeldoktori toetuse partneriteks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori toetused on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud doktorikraadi välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on partneriteks teadus- ja arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud varem Eestis tegutsenud teadlasi. Toetuse kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded Partneri poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid järeldoktori/tagasipöörduva teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida järeldoktori/tagasipöörduva teadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 7 (35) Partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.1.6. Taotluse esitamise, taotluse ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasipöörduva teadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. 8 (35) Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja järeldoktori/tagasipöörduva teadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. ja 5.1.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane või taotlus ei vasta punktis 5.1.4. nimetatud nõuetele; 2. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. 9 (35) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.1.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus- ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida. Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid, 10 (35) seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi algatustes osalemisel. Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine. Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi toetust saamata). Seejärel tuleb partneril elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava. Elluviijale esitatav tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri, eesmärgi, tulemuste, eelarve ja ajakava kohta. Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul. 5.3. Tippteadlaste toetamine 5.3.1. Toetatavad tegevused Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse. Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse. Elluviija tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine. 5.3.2. Toetuse andmise eesmärk Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga). Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad võimalused töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus ning kasvab vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase poolt. 5.3.3. Toetuse suurus Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse kuni viieks aastaks. Partnerile rakendub kuni 17% omafinantseeringu kohustus. Erijuhtudel on elluviijal õigus toetuse perioodi pikendada toetuse saaja taoltuse alusel kuni 30.06.2023. a. Sellisel juhul ei tohi toetuse summa ületada toetuse ülempiiri. 11 (35) 5.3.4. Partnerile esitatavad nõuded Tegevuse raames annab elluviija toetust partneritele, kelleks võivad olla korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Partneri juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad kõrgel tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist tulevikunägemust valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa teadlaskarjääri raamistikus1 kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3. Teadlane peab olema enne taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit. Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus peab sisaldama andmeid partneri, tippteadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud: 1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4. võimaldama kontrollida tippteadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Partner peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. 5.3.6. Taotluse esitamise ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele 1 Towards a European Framework for Research Careers 12 (35) vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas hindamisjuhendis: 1. taotluse mõju meetme eesmärkidele; 2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad tulemused jne); 3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus; 4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust); 5. taotluse mõju läbivatele teemadele. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis. Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread) ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partneri ja tippteadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija. 5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. ja 5.3.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse 13 (35) andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1. partner või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele; 2. partner või tippteadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1. toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2. omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3. projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 5.3.9. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja partneri kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 14 (35) 5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud korras. 5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid. Mitmed Horisont 2020 meetmed eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont 2020 vahenditele kaasatakse projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse eesmärgiks on avardada Eesti teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides osalemiseks ning suurendada olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste toetamise. Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või projekti toetamine. 5.4.1. Partnerite toetamine algatustes osalemiseks Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 meetmete vahel. ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud, publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja kommunikatsioonikulud. EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud. Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel. 15 (35) Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet. EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt nelja aasta jooksul. Teist tüüpi EIT partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine 5.4.2.1. Toetatavad tegevused Tegevuse raames toetatakse partneri osalemist ERA NET projektides, mida ei rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Elluviija tegevused on muuhulgas ERA NET konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide täitmise jälgimine. 5.4.2.2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete võimalusi ERA NET projektides osalemiseks. 5.4.2.3. Toetuse suurus Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot. 5.4.2.4. Partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded Partneriks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted. ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA partnerluste osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana), kus määratakse Eesti riigile olulised algatused ning millega riik võtab kohustuse toetada hindamisel edukaks osutunud projekte. Projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkurssi korraldav ERA NET, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemise vormile tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.5. Projektikonkursil osalemise taotluse esitamise ja taotluse ning patneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi korraldava ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb. 5.4.2.6. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav ERA NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja –metoodika loomisel. 16 (35) Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti. ERA NET-ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis tähendab, et taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik tase ja põhjendatus; projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja partneri suutlikkus projekti ellu viia; projekti mõju partnerile ning ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 5 punkti ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme kriteeriumi peale kokku peab saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja nõuetele. 5.4.2.7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. ja 5.4.2.5. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmib elluviija partneriga toetuslepingu, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) partner või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele; 2) partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud; 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne; 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud. 17 (35) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 5.4.2.8. Partneri õigused ja kohustused Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 5.4.2.9. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud koras. 5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele. 18 (35) 5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes. Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid. 5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat koostööd tehakse Study Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study Estonia koostöö sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes. TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista. Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel. Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 28 turundusürituse korraldamine. Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study Estonia ja Welcome to Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust. Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud. Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel. 19 (35) 5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis (välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide kirjutamisel ja läbiviimisel. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes 5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis. Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või õppevisiidile saatmine. Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased. 5.8. Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused Tegevuse raames toetatakse sektoritevahelise mobiilsuse võimaluste tutvustamist tegevuse sihtrühmadele. Samuti toetatakse era- ja avaliku sektori asutuste ja teadlaste kokku viimist ning nõustamist. Tegevuse eesmärk on luua tingimused, mis aitaksid teadlastel ning era- ja avaliku sektori asutustel jõuda ühiste TA alaste koostööprojektideni, suurendades koostööalast teadlikkust ning suurendada teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse tulemusena tõuseb teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus koostöövõimalustest ning suureneb teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse viib ellu elluviija koos tegevuse 5.8. partneriga, kelleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Tegevuse raames tehakse teavitustööd (sh tutvustatakse sektoritevahelise mobiilsuse toetuse taotlemise võimalusi tegevuse sihtrühmadele), nõustatakse (sh intellektuaalomandi küsimustes ja vajadusel vahendatakse läbirääkimisi) ja viiakse kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele ning teadmussiirdele. Tegevused viiakse ellu vastavalt iga- aastasele tegevuskavale ja eelarvele. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 25 ürituse korraldamine. Ürituste puhul on tegemist ETAg-i ja/või EAS-i poolt läbiviidava sündmusega, mille käigus tutvustatakse sektoritevahelise mobiilsuse toetusskeemi, viiakse kokku teadlasi ning asutusi ja ettevõtteid, tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest jms (koolitused, infopäevad, koostööseminarid, sh virtuaalsed jne). 20 (35) 6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused, 2012 2016 2018 2020 2023 mis panustavad indikaatori täitmisesse RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3, raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.4, 5.5, 5.6, lepingute maht elaniku kohta protsendina 5.7, 5.8 Euroopa keskmisest TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3, tegevusele: Teaduse teadlaste ja inseneride koguarvust 5.4, 5.5, 5.6, ja kõrghariduse 5.7, 5.8 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis 2012 2018 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1 näitaja teadlasaastate** arv Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2 teadlaste arv Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3 Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning Horisont 0 20* 30* 5.4 2020 projektide arv Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5 Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6 Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste arv 0 40* 100* 5.7 Tegevus 5.8 raames korraldatud ürituste arv 0 0 25 5.8 * kumulatiivne indikaator ** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega *** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas partnerite kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike visiidid jne) **** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või juhtida teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid 22 (35) 7. Sihtgrupp 7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 8. Partneritele toetuse andmise tingimused 8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine. 8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike. 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood 5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 30.06.2023 5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 30.06.2023 5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 30.06.2023 5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 01.01.2015 – 30.06.2023 2020 algatustes osalejate toetamine 5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.12.2022 5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.12.2022 5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022 5.8 Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja 01.09.2020 – 31.08.2023 koordinatsioonitegevused 5.9 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023 10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 30. juunit 2023. 10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 11. Tegevuste eelarve Mobilitas Pluss kogumaht on 36 406 446 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 30 227 722 eurot ehk 83,24% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 650 814 eurot ehk kuni 9,79%. Omafinantseering on vähemalt 2 527 910 eurot ehk 6,97 % ning kaetakse tegevuste partnerite poolt. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaas- Oma- Kulud kokku finantseering finantseering 1.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 438 980 53 019 0 491 999 (elluviija kulud) 1.2. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 11 820 350 1 427 627 718 927 13 966 904 (partnerite kulud) 2. ERC grandi taotlemise 0 edukuse tõstmine 2 223 238 268 516 2 491 754 3.1. Tippteadlaste toetamine 276 478 33 392 0 309 870 (elluviija kulud) 3.2. Tippteadlaste toetamine (partnerite kulud) 7 878 344 951 523 1 808 983 10 638 850 4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja 0 5 028 303 607 303 5 635 606 24 (35) Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine 5. Eesti EL algatustes osalemist toetav 1 121 372 135 436 0 1 256 808 kontaktbüroo 6. Eesti teaduse välisturundus „Research 810 939 97 942 0 908 881 in Estonia“ 7. Rahvusvahelised koolitused ja 133 719 16 151 0 149 870 õppevisiidid teadlastele 8. Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus- koostöö- ja 0 180 000 160 603 19 397 koordinatsiooni- tegevused 9. Horisontaalsed 0 tegevused 335 396 40 508 375 904 KOKKU 30 227 722 3 650 814 2 527 910 36 406 446 25 (35) 11.2. Kogueelarve TEGEVUSED ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite sh TULEMUS VÄLJUND kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve omafinantseering KOKKU 14 458 903 491 999 13 966 904 718 927 Toetused Eestis teadustöö 1.1.1. tegemiseks (elluviija 491 999 491 999 0 0 kulud) sh Otsene personalikulu 340 000 340 000 0 0 Järeldoktori- ja Eestisse Muud kulud (sh tagasipöördu- sh kauba/teenuse ost, 100 999 100 999 0 0 Välismaalastest 1.1. mise toetuste ühikuhinnad) teadlaste alt töötatud tegevuse kaudsed kulud osakaal Eesti sh 51 000 51 000 0 0 teadlaste ja teadlasaastate (ühtse määra alusel) 1. inseneride arv koguarvust on Toetused Eestis teadustöö tõusnud punktis 1.1.2. tegemiseks (partnerite 13 966 904 0 13 966 904 718 927 6 nimetatud kulud) mahus Muud kulud (sh sh kauba/teenuse ost, 13 966 904 0 13 966 904 718 927 ühikuhinnad) KOKKU 2 491 754 12 500 2 479 254 0 Tegevuse „ERC grandi ERC grandi taotlemise 1.2. taotlemise 1.2.1. edukuse tõstmine 2 491 754 12 500 2 479 254 0 edukuse tõstmine“ alt sh Otsene personalikulu 1 382 456 10 000 1 372 456 0 toetust saanud Muud kulud (sh teadlaste arv sh 901 930 1 000 900 930 0 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 207 368 1 500 205 868 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 10 948 720 309 870 10 638 850 1 808 983 Tippteadlaste toetamine 1.3.1. 309 870 309 870 0 0 (elluviija kulud) sh Otsene personalikulu 200 000 200 000 0 0 Muud kulud (sh sh 79 870 79 870 0 0 kauba/teenuse ost) Tippteadlase tegevuse kaudsed kulud toetuse saanud sh 30 000 30 000 0 0 (ühtse määra alusel) teadlaste 1.3. juhendatavate doktorantide Tippteadlaste toetamine 1.3.2. 10 638 850 0 10 638 850 1 808 983 arv (partnerite kulud) sh Otsene personalikulu 6 888 074 0 6 888 074 1 170 973 Muud kulud (sh sh 2 717 565 0 2 717 565 461 986 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 1 033 211 0 1 033 211 176 025 (ühtse määra alusel) 1.4. KOKKU 5 635 606 424 804 5 210 802 0 27 (36) Euroopa Teadusruumi, Toetatud Innovaatilise Liidu ja 1.4.1. 5 635 606 424 804 5 210 802 0 Euroopa Horisont 2020 algatustes Teadusruumi osalejate toetamine ja Innovaatilise sh Otsene personalikulu 3 645 491 56 000 3 589 491 0 Liidu algatuste ning Muud kulud (sh Horisont 2020 sh kauba/teenuse ost) 1 443 291 207 904 1 235 387 0 projektide arv tegevuse kaudsed kulud sh 546 824 160 900 385 924 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 1 256 808 1 256 808 0 0 Eesti EL algatustes 1.5.1. osalemist toetav 1 256 808 1 256 808 0 0 kontaktbüroo Brüsselis 1.5. stažeerinud sh Otsene personalikulu 810 000 810 000 0 0 inimeste arv Muud kulud (sh sh 325 308 325 308 0 0 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 121 500 121 500 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 908 881 908 881 0 0 Korraldatud 1.6. turundus- Eesti teaduse ürituste arv 1.6.1. välisturundus „Research 908 881 908 881 0 0 in Estonia“ 28 (36) sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0 0 Muud kulud (sh sh 333 881 333 881 0 0 kauba/teenuse ost) tegevuse kaudsed kulud sh 75 000 75 000 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU 149 870 119 870 30 000 0 Tegevus 5.7 Rahvusvahelised koolitustel ja 1.7.1. koolitused ja õppevisiidid 149 870 119 870 30 000 0 1.7. õppevisiitidel teadlastele osalenud Eesti teadlaste arv Muud kulud (sh sh 149 870 119 870 30 000 0 kauba/teenuse ost) KOKKU 180 000 98 000 82 000 0 Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise 1.8.1. 180 000 98 000 82 000 0 teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused Tegevus 5.8 raames sh Otsene personalikulu 125 000 70 000 55 000 0 1.8. korraldatud ürituste arv Muud kulud (sh sh 36 250 17 500 18 750 0 kauba/teenuse ost) Tegevuse kaudsed kulud sh 18 750 10 500 8 250 0 (ühtse määra alusel) 1.9 KOKKU 375 904 375 904 0 0 29 (36) 1.9.1. Horisontaalsed tegevused 375 904 375 904 0 0 Otsene personalikulu sh 326 873 326 873 0 0 (projektijuht) tegevuse kaudsed kulud sh 49 031 49 031 0 0 (ühtse määra alusel) KOKKU EELARVE 36 406 446 3 998 636 32 407 810 2 527 910 30 (36) 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 11.4. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 11.5. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja läbiviimiseks vajalikud kulud; 12.3.4. koolituskulud; 12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu- ja majutuskulud; 12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja instrumentide teadustööga seotud kulud (kohaldub tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4); 12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud; 12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud; 12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud; 12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest; 12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5; 12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka kasutusrent); 12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel; 12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2. 12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c. 12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.5.1. amortisatsioonikulud; 12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud; 12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud; 12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud; 12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud; 12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine; 12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine või konsulteerimine toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib. 32 (36) 12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud. 12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja 5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 33 (36) 13.7.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks; 14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja/või toetuslepingud; 14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.7. tagama, et partnerid kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 34 (36) 15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, toetuse sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 35 (36) 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine 18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 36 (36) Kooskõlastamiseks: 6.04.2022 nr 8-2/22/1674 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa_Mobilitas_Pluss 3. Eelnõu lisa_RITA 4. Eelnõu lisa_RESTA 5. Seletuskiri Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas” „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala................................................................................................................... 3 2. Mõisted ............................................................................................................................... 3 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid .................... 5 4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 6 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 7 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 8 7. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 17 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad.............................................................................. 17 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 19 10. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 20 11. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 26 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 27 13. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 28 14. Käskkirja muutmise tingimused .................................................................................... 29 15. Aruandlus ...................................................................................................................... 29 16. Finantskorrektsioonid .................................................................................................... 30 17. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 30 18. Vaiete lahendamine ....................................................................................................... 30 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel. 1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.4. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.5. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.4. nimetatule ka vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA; 2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul; 2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi; 2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020; 2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest; 2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu teaduspoliitika aluskontseptsioon; 2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega; 2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames; 2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest; 2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus; 2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee); 2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks; 2.17. arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TAI alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TAI alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine; 2.18. erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad; 2.19. kasusaaja on tegevuse 7 raames kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kes osaleb elluviija või partneri korraldatud koolitustel ja seminaridel. Kasusaajaks võib olla projekti tegevuste rakendamisel osalev partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks. 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija). 3.3. Tegevuste 2, 3, 4, 5, 6, ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Kui antav abi on vähese tähtsusega abi, sätestatakse vastav info partnerlusleppes. 3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa: Partneri tegevus 2 tegevus 3 Teadus- tegevus 4 TAI tegevus 5 Info- tegevus 6 tegevus 7 nimi tegevustes 2, Teadmiste-põhise nõunike poliitika seire süsteemide Nutika spetsiali- Arendus-nõunike 3, 4, 5, 6 ja 7 poliitika-kujunda- ametikohtade arendus seerumise ametikohta-de mise toetamine toetamine kasvuvald- toetamine ministee-riumides kondades erialaliitudes läbiviidava TAI koordinee-rimine EV minis- X X - X - - teeriumid ja Riigikantselei Sh Haridus- ja X X X X X - Teadusminis-teerium Sh Majandus- ja Kommuni- X X X X X - katsiooniminis-teerium Tartu Ülikool - - X - - - Eesti Teaduste Akadeemia - - X - - - Tallinna Tehnikaülikool - - X - - - Tallinna Ülikool - - X - - - Erialaliidud X 4. Abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. detsember 2023. a. Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse periood RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.08.2023 Tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-31.12.2022 Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 01.01.2016- 31.12.2022 Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 01.09.2015-31.08.2023 Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-31.12.2022 Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.12.2022 Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TAI koordineerimine 01.01.2015-31.08.2023 Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 01.09.2019-31.08.2023 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega 5.1. RITA eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; - tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel; - tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel; - arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes; - tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; - koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi; - tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust; - toetada poliitikakujundajaid COVID viiruse ohjamise ja levimise ennetamisega seotud otsuste tegemisel adekvaatse seireinfoga. 5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkust osaleda valdkondliku TA tegevuse planeerimises. 5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes, teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. 6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel; - rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete lahendamiseks. 6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33. 6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused: 6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad peavad olema kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorras ilmnevate kiireloomuliste uurimisülesannete täitmiseks koondab elluviija ministeeriumitelt ja teistelt asjaomastelt asutustelt uuringu ettepanekud, konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega. 6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas. 6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid. 6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel. Konkurss toimub ETISe keskkonnas. 6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast. 6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: - ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad); - uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus; - eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund; - uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus; - uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu; - uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan; - uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava. 6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tulemusena koostatakse pingerida. 6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: Alakritee-riumi kaal Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus kriteeriumist Kriteeriumi lävend Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja Kriteerium 1 Uuringu ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika sotsiaalmajanduslik spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane; uuringu vastavus 60% 3,5 punkti ning ühiskondlik lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud relevantsus (60%) probleemide lahendamisele 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093 Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine ühiskonnale 30% Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele 10% teemadele Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus 30% Kriteerium 2 Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti (40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 40% Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus 30% 6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid. 6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale. 6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. 6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme kriteeriumi osas. 6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta. 6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse. 6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja - üksusega. 6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. 6.1.4.18. Eriolukorras võib elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega punktis 6.1.4.9. toodud hindamiskriteeriume vastavalt vooru eripärale kohandada. 6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks. 6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on: - suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust; - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel. 6.2.3. Tegevus 2 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või 50 % omafinantseeringu kohustus. Eriolukorrast tulenevate kriitiliste ning kiiret sekkumist nõudvate teemade puhul on erandkorras ning põhjendatud juhtudel võimalik taotleda omafinantseeringu määra alandamist kuni 10 %-ni uuringu maksumusest. 6.2.5. Uuringute teemad, omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel. Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. 6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pikkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat. Uuringute maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat. 6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise korrale. 6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete kandmise ETISesse. 6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta. 6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku punkti 332. 6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel. 6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse: - ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist; - valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist, rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist); - elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste läbiviimist; - ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel). 6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide ja Riigikantselei võimekust TA küsimustes. 6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - nõustada ministeeriumi ja Riigikantseleid TA küsimustes; - planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd; - töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu; - esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN 6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist. 6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena: - on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA kompetentsidest ning riigi TA vajadustest; - on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades; - on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas. 6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium või Riigikantselei) elluviijale. Taotlusvormi töötab välja elluviija. 6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 31. maini 2021. Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi eesmärkide saavutamisega on nõrk. 6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 50% ulatuses abikõlblike kulude toetamise 2-aastase perioodi võib programmi lõpus vahele jätta, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega, kuid ministeerium või Riigikantselei peab tagama 2 aasta jooksul 100% kulude katmise peale 2-aastase 100% programmi vahenditest toetatava perioodi lõppu. 6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium või Riigikantselei kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Erandeid on võimalik teha juhul, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega. 6.3.10. Ministeerium või Riigikantselei korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium või Riigikantselei vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele. 6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi või Riigikantselei vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi või Riigikantselei kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm. 6.3.12. Ministeeriumi või Riigikantselei kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA kontaktisikuks. 6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire 6.4.1. Tegevuse raames toetatakse: - analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt; - elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides; - välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks; - teavitusürituste ja seminaride korraldamist. 6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks. 6.4.3. Tegevus 4 tulemusena: - on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia rakendamisel; - on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele; - on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades. 6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames: 6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele. 6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest. 6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena. Tööjaotuse partnerite vahel korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arendusteenus RHS § 11 lg 1 p 19 alusel. 6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus 6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse: - ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; - uute liideste ja teenuste loomist; - ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest. 6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks. 6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse käskkirjale. 6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS, sh: - on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid; - lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt); - on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks; - ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest. 6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning ministeeriumidelt laekunud sisendile. 6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse: - Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja õppetundide tutvustamist. - Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid. - Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid. - Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade uuendamisega seotud tegevused. Hõlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimiseks perioodi 2021-2035 teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAIE) strateegia ettevalmistamise protsessi käigus, sealhulgas nutika spetsialiseerumise valdkondade valiku ning juhtimismudeli ja seiresüsteemi loomiseks vajaliku ekspertiisi kaasamine, analüüside tellimine ja läbiviimine, erinevate osapoolte kaasamisega seotud ürituste korraldamine jm tegevused. 6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi, samuti toetada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimist TAIE strateegia ettevalmistamise käigus. 6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete koostamine ning tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega ning loodud tingimused Eesti arenguvajadusi arvestavate nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valikuks. 6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega. 6.7. Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 6.7.1. Tegevuse 7 raames toetatakse: - erialaliitudes arendusnõunike ametikohti (partnerid); - valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid); - ülevaadete ja analüüside läbiviimist (partnerid); - erialaliitude üleseid TA alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst, samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid). 6.7.2. Arendusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine TA asutustega; - Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine; - Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine. 6.7.3. Arendusnõunikule esitatavad soovituslikud nõuded: valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemasolu, valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused. 6.7.4. Tegevuse 7 tulemusena: - Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas perspektiivis (3-5 aastat) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta); - Ettevõtted on kursis teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega; - Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel; - Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel; - Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel. 6.7.5. Arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit), kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi elluviijaga. Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele. 6.7.6. Toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus 15%. Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid. Arendusnõuniku personalikulude osakaal tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %. 6.7.7. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine. 6.7.8. Punktis 6.7.1. kirjeldatud tegevustes osalevad partnerid ja kasusaajad peavad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. 7. Sihtrühmad RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised: Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse TULEMUSNÄITAJA Sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud Tulemusnäitaja kulutuste osakaal 30% 35% 40% 1,2,3,4,5 riigieelarves planeeritud TA eraldistest Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd 4,2% 5,2% 6,8% 6 teinud ettevõtete osakaal (2012) kõigi küsitletud ettevõtete hulgas Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja tegevusele Valdkondliku Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 teadus- ja arv arendustegevuse tugevdamine Tulemusnäitaja Toetused uuringuteks, mille tegevusele eesmärk on piirata Valdkondliku koroonaviiruse pandeemia 2 000 0 0 1,2,4 teadus- ja levikut ja leevendada 000 arendustegevuse eriolukorra tagajärgi tugevdamine (eurodes) Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse Läbiviidud uuringute Väljundnäitaja 0 30 80 1, 2 arv Uuringuid läbiviinud 0 8 14 1, 2 TA asutuste arv Teadusnõunike ametikohtade 0 4 12 3 arv ETIS-e keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5 Läbiviidud TAI poliitika 0 10 25 4 analüüside arv Läbiviidud infopäevade, seminaride, 0 25 50 6 koostöökohtumiste arv Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0 5 10 6 läbiviidud TA ülevaadete arv Arendusnõunike 0 0 15 7 ametikohtade arv 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse tõstmise. Infoühiskonna Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine edendamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva kliimapoliitika TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed. Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2. tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine, 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi teaduspõhise TA poliitika korralduse). Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase võimekuse ja kompetentsi kasvatamisse ning kriiside lahendamise võimekusse. RITA edendab ministeeriumide, ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja mõjusama valitsemise. 10. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 32 028 086 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 82,07 % ehk kuni 26 283 898 eurot, riiklik kaasfinantseering on 8,24 % ehk 2 639 795 eurot ning omafinantseering moodustab 3 104 393 eurot ehk 9,69 % tegevuse eelarvest. 10.1. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes Riiklik Oma- Kulud Nr Tegevus EL toetus kaasfinantseering finantseering kokku Strateegilise TA tegevuse 1. 16 513 708 1 666 592 0 18 180 300 toetamine Teadmispõhise 2. poliitikakujundamise 2 948 733 297 591 2 435 679 5 682 003 toetamine Teadusnõunike 3. ametikohtade toetamine 1 554 111 156 844 438 421 2 149 375 ministeeriumides 4. TAI poliitikaseire 1 675 476 169 092 0 1 844 568 5. Infosüsteemide arendus 1 041 649 105 125 0 1 146 774 Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 6. 929 078 80 943 0 1 010 021 läbiviidava TA koordineerimine sh VV valitsuse 599 342 60 487 0 659 829 meetme 4.2.1 tegevus sh VV valitsuse meetme 329 736 20 456 0 350 192 4.2.3 tegevus Arendusnõunike 7. ametikohtade toetamine 1 313 603 132 571 230 294 1 676 468 erialaliitudes 8. Horisontaalsed kulud 307 540 31 037 0 338 577 KOKKU 26 283 898 2 639 795 3 104 393 32 028 086 10.2. Tegevuste kogueelarve Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste sh elluviija sh partnerite eelarve kokku eelarve eelarve Läbiviidud 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 18 180 300 18 180 300 0 uuringute arv, uuringuid Sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 17 605 300 17 605 300 0 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 75 000 75 000 0 Läbiviidud 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 682 003 0 5 682 003 uuringute arv, toetamine uuringuid Sh Otsene personalikulu 0 0 0 läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 5 682 003 0 5 682 003 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 0 0 0 2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise 3 308 776 0 3 308 776 toetamine sh 50% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 3 308 776 0 3 308 776 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0 2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 1 813 227 0 1 813 227 toetamine sh 40% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 813 227 0 1 813 227 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0 2.3. Teadmispõhise poliitikakujundamise 560 000 0 560 000 toetamine sh 10% omafin Otsene personalikulu 0 0 0 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 560 000 0 560 000 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0 0 Teadusnõunike 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 2 149 375 219 887 1 929 488 ametikohtade arv ministeeriumides Sh Otsene personalikulu 1 699 976 127 955 1 572 021 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 194 403 72 739 121 664 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 254 996 19 193 235 803 3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 219 887 219 887 0 ministeeriumides sh elluviija Otsene personalikulu 127 954 127 954 0 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 72 739 72 739 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 19 193 19 193 0 3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 1 052 647 0 1 052 647 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 830 425 0 830 425 kulud 1-2 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 97 658 0 97 658 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 124 564 0 124 564 3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 876 841 0 876 841 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 741 596 0 741 596 kulud 3-4 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 24 006 0 24 006 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 111 239 0 111 239 4. TAI poliitikaseire 1 844 568 879 568 965 000 Läbiviidud TAI Sh Otsene personalikulu 1 145 000 510 000 635 000 poliitika analüüside Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 527 818 293 068 234 750 arv kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 171 750 76 500 95 250 ETISe keskkonnas 5. Infosüsteemide arendus 1 146 774 1 146 774 läbiviidud Sh Otsene personalikulu 0 0 0 taotlusvoorude arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 146 774 0 1 146 774 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 0 0 0 Infopäevade, 6. Nutika spetsialiseerumise 1 010 021 1 010 021 0 seminaride, kasvuvaldkondades läbiviidava TA koostöökohtumiste, koordineerimine ülevaadete arv Sh Otsene personalikulu 444 505 444 505 0 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 498 840 498 840 0 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 66 676 66 676 0 Arendusnõunike 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 676 468 141 176 1 535 292 ametikohtade arv erialaliitudes Sh Otsene personalikulu 1 257 351 105 882 1 151 469 Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 230 514 19 411 211 103 kauba/teenuse ost) Sh Kaudsed kulud 188 603 15 883 172 720 7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 141 176 141 176 0 erialaliitudes Sh elluviija Otsene personalikulu 105 883 105 882 0 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 19 411 19 411 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 15 882 15 882 0 7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 535 292 0 1 535 292 erialaliitudes sh partnerite Otsene personalikulu 1 151 469 0 1 151 469 kulud (15% Muud tegevusega seotud kulud (st mh 211 103 0 211 103 omafin) kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 172 720 0 172 720 Horisontaalsed Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0 kulud Otsene personalikulu (projektijuht) 294 415 294 415 0 Kaudsed kulud 44 162 44 162 KOKKU 32 028 086 20 769 529 11 258 557 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamise kulud; 11.2.4. ekspertide tasud; 11.2.5. teavitamiskulud; 11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega; 11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud; 11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha; 11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud; 11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a. määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses; 26 (30) 11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu; 11.2.18. vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.19. partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Partner on käsitletav ühe ettevõtjana vastavalt vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule; 11.2.20. juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒ 13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 11.2.21. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1. amortisatsioonikulud; 11.3.2. kinnisasja ostmine; 11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 12.2. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse 27 (30) kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija ja partneri kohustused 13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi; 13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast; 13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 13.2.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.2.6. pidama arvestust partneritele ja kasusaajatele antud vähese tähtsusega abi üle ning kandma antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse. 13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi. 28 (30) 14. Käskkirja muutmise tingimused 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus. 14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 29 (30) 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Finantskorrektsioonid 16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil tegevuse alusel anti viimane üksikabi. 18. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 30 (30) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0393 - Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96da2f1b-6cf6-4652-9b73-0fcc9a6babd1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96da2f1b-6cf6-4652-9b73-0fcc9a6babd1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel