Seletuskiri
haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine
struktuuritoetuste valdkonnas“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käskkirja eelnõuga muudetakse kolme haridus- ja teadusministri käskkirja, millega reguleeritakse
SA Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidavate tegevuste toetuse andmise tingimusi:
- haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
„Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ (edaspidi Mobilitas Pluss);
- haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku
teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (edaspidi
RITA) ning
- haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ elluviimiseks” (edaspidi ResTa).
Käskkirju muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike
1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning Mobilitas Pluss, RITA ja ResTa lisa 1 kehtestatakse uute
terviktekstidena.
Käskkirja muutmise eesmärk on paigutada ümber olemasolevad eelarvelised vahendid, et 2014-
2021 struktuurivahendite perioodi lõpuks kasutada ära võimalikult efektiivselt toetuseks eraldatud
summad.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse
poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214,
[email protected]) ja nõunik Pille
Pikker (735 0215,
[email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735
0234;
[email protected]) ja välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge
Oopkaup (735 0279,
[email protected].
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Eelnõuga muudetakse Mobilitas Pluss lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina.
Punktis 11 muudetakse tegevuse eelarvet ja seoses sellega muutub ka programmi kogumaht.
Tegevuste eelarvet vähendatakse tehtud finantskorrektsioonide tõttu. Finantskorrektsioonid on
tehtud seetõttu, et nii elluviija kui partnerite reisiteenuste hanked ei ole olnud korrektselt läbi viidud.
Arvestades muudatusi tegevuste eelarves toimunud finantskorrektsioonide ning eelarve
suurendamise tõttu muudetakse punkti 11 sõnastust. Peale eelarve ümberpaigutusi on Mobilitas
Pluss kogumaht 36 406 446 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
finantseeritakse kuni 30 227 722 eurot ehk 83,24% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 3 650
814 eurot ehk kuni 9,79%. Omafinantseering on vähemalt 2 527 910 eurot ehk 6,97% ning kaetakse
tegevuste partnerite poolt.
1
Eelarve muudatusega vähendatakse tegevuste 4 ja horisontaalsete kulude eelarvet ning tõstetakse
sealt vabanevad vahendid tegevuse 1 eelarvele. 02. oktoobri 2020. a. ministri käskkirjaga nr 235
kinnitatud Mobilitas Plussi eelarve suureneb kokku 1 205 912 euro võrra, millest toetuse osa on
1 001 727 eurot ja omafinantseering 204 185 eurot. Mobilitase eelarve maht suureneb meetme
tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eelarve
vähendamise arvelt. Kuna nutika spetsialiseerumise erialastipendiume on doktorantidele välja antud
oodatust vähem ja selleks ettenähtud eelarvest suur osa jääb kasutamata, siis on võimalik see suunata
Mobilitas Plussi ning finantseerida tegevuses 1 osalejaid (toetused Eestis teadustöö tegemiseks).
Tegevuse 1 arvelt on praeguseks sõlmitud toetuslepinguid kinnitatud eelarvest suuremas mahus,
mistõttu on sel real tekkinud puudujääk. Viiest läbiviidud taotlusvoorust on toetatud kokku 109
järeldoktoriprojekti, neist 77 on 2021. aasta lõpu seisuga lõppenud. Tagasipöörduva teadlase
projekte on kokku rahastatud 68, nendest on möödunud aasta lõpu seisuga lõppenud 49. Toetuse
andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega tasakaalustada ja
soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt teadlaskarjääris olulise etapi,
järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle
tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis
omandatud teadmiste ja kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid
karjääritee alguses. Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise
töökogemusega teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri
läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse olemasolu saab
olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Antud tegevus on osutunud populaarsemaks kui
esialgu kavandatud. Toetuslepingute sõlmimisel lähtuti varasema programmperioodi kogemustest
ning väljundnäitaja täitmise tagamiseks sõlmiti toetuslepinguid eelarvest suuremas mahus.
Käesoleval perioodil on tegevuste katkestamisi, eelarve vähendusi ja vahendite alakasutust
märkimisväärselt vähem, kui eelmisel programmperioodil ja seetõttu on alategevuse eelarves
tekkinud mõningane puudujääk.
Tegevuse 2 eelarve suureneb seetõttu, et praegu on tekkinud olukord, kus mitu Eesti teadlast on
läbinud ERC grandi esimese või teise hindamisvooru ja kes seetõttu võivad potentsiaalselt
kvalifitseeruda tegevuse 2 toetuse taotlejateks. ERC grandivoorude edukust ei saa ette ennustada,
samuti ei saa ennustada, mitu Eesti teadlast sinna taotlusi esitavad. Täiendavalt võivad veel 3 – 4
Eesti teadlast kvalifitseeruda ERC granditaotleja toetusele, eeldatavalt 1 aastaks ja paariks kuuks,
kokku ca 510 000 euro ulatuses.
Tegevuse 3 (tippteadlaste toetamine) arvelt on sõlmitud lepinguid suuremas mahus, mistõttu on sel
real tekkinud puudujääk ligikaudu 600 000 eurot. Projektide katkestamisi ja eelarvete vähendamisi
on olnud oluliselt vähem, kui algselt kavandati. Suuremate kohustuste võtmisel on arvestatud
eelmise struktuuritoetuste perioodi kogemust. Antud tegevusega toetatakse andekate ning
rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA
asutustesse. Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks
tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid teadlasi, kes siin
uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel teadlasel oleks huvi Eestisse
tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb selleks luua soodsad tingimused ning
garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete
rahvusvaheliste grantidega ning motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks
Eestit.
2
Tegevuse 4 arvelt on lepingutega katmata summa 979 000 eurot ja ei ole realistlik, et uusi lepinguid
juurde tuleb. Samuti on tekkinud tegevuste 2 ja 4 lõppenud (MOBERC ja MOBERA) uuringute
arvelt neis kasutamata jäänud jääk 105 000 eurot, seega on selle tegevuse eelarves kasutamata 1 139
198 eurot, mille saab ümber tõsta tegevuse 1 suurenenud kulude katteks.
Horisontaalsete kulude alt on kasutamata personalikulud 250 000 eurot, mis suunatakse esimese
tegevuse eelarvesse.
Kokkuvõtlikult on muudatused tabeli 11.1 eelarves järgmised:
Muudetud Muudatus
Nr Tegevus Kehtiv eelarve
eelarve
1.1. Toetused Eestis teadustöö 491 999 491 999 0
tegemiseks (elluviija kulud)
1.2. Toetused Eestis teadustöö 12 616 904 13 966 904 1 350 000
tegemiseks (partnerite kulud)
2. ERC grandi taotlemise 1 810 582 2 491 754 681 172
edukuse tõstmine
3.1. Tippteadlaste toetamine 309 870 309 870 0
(elluviija kulud)
3.2. Tippteadlaste toetamine 10 074 854 10 638 850 563 996
(partnerite kulud)
Euroopa Teadusruumi, -1 139 198
4. Innovaatilise Liidu ja 6 774 804 5 635 606
Horisont 2020 algatustes
osalejate toetamine
5. Eesti EL algatustes osalemist 1 256 808 1 256 808 0
toetav kontaktbüroo
6. Eesti teaduse välisturundus 908 881 908 881 0
„Research in Estonia“
7. Rahvusvahelised koolitused 149 928 149 870 -58
ja õppevisiidid teadlastele
Sektoritevahelise mobiilsuse 0
8. teavitus- koostöö- ja 180 000 180 000
koordinatsiooni-tegevused
9. Horisontaalsed tegevused 625 904 375 904 -250 000
KOKKU 35 200 534 36 406 446 1 205 912
Vastavalt tabelis 11.1 tehtud muudatustele muutub ka tabelis 11.2. toodud detailsem eelarve.
2.2. Eelnõuga muudetakse RITA lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina.
Punktis 4.1. pikendatakse tegevuste 6 ja 7 abikõlblikkuse perioodi kuni 31.08.2023. Tegevus 6 on
seotud nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetamise meetme 4.2.3. juhtkomisjoni
tegevusega aruannete kinnitamisel. Samuti jätkuvad ka teavitustegevused nutika meetme
3
tulemustest. Tegevuses 7 jätkub erialaliitudes tegutsevate arendusnõunike tegevus ka aastal 2023
ning seetõttu on vaja pikendada tegevuse abikõlblikkuse perioodi.
Punktis 10 muudetakse tegevuste kogueelarvet. Tegevuse 1 eelarvet suurendatakse 38 690 euro
võrra uuringute täiendavaks rahastamiseks. Muudetakse tegevuste 5 ja 3 eelarvet. Tegevuse 5
personalikulu vähendatakse 107 153 eurot ning sellega kaasnevat kaudset kulu 16 073 euro võrra.
Kokku väheneb tegevuse 5 toetuse eelarve 123 226 euro võrra. Tegevuse 3 eelarvet suurendatakse
123 225 euro võrra sh suureneb toetus 84 702 euro võrra ja omafinantseering 38 524 euro võrra.
Tegevuste 5 ja 3 muudatuse põhjuseks on asjaolu, et 2021. aastal võeti tööle kaks uut
teadusnõunikku, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ning Riigikantseleisse. Nende
kulude abikõlblikkuse periood lõpeb 31.08.2023. RITAst kaetakse nende kahe nõuniku kulud 2
aastat jooksul 100% ulatuses. Samas on ETISe arendused olnud algselt planeeritust vähem kulukad
ning seal tekib suure tõenäosusega eelarve ülejääk. Seega on võimalik ETISe personalikulusid
kasutada lisanduvate teadusnõunikega kaasnevate kulude katteks.
Kokkuvõtlikult on eelarvemuudatused järgmised:
Nr Tegevus Kehtiv eelarve Muudetud eelarve
Muudatus
18 141 609 18 180 300 38 691
1. Strateegilise TA tegevuse toetamine
Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 682 003 5 682 003 0
2.
toetamine
Teadusnõunike ametikohtade 2 026 150 2 149 375 123 225
3.
toetamine ministeeriumides
4. TAI poliitikaseire 1 844 568 1 844 568 0
5. Infosüsteemide arendus 1 270 000 1 146 774 -123 226
Nutika spetsialiseerumise 1 010 021 1 010 021 0
6. kasvuvaldkondades läbiviidava TA
koordineerimine
659 829 659 829 0
sh VV valitsuse meetme 4.2.1 tegevus
350 192 350 192 0
sh VV valitsuse meetme 4.2.3 tegevus
Arendusnõunike ametikohtade 1 676 468 1 676 468 0
7.
toetamine erialaliitudes
8. Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0
KOKKU 31 989 395 32 028 086 38 690
2.3. Eelnõuga muudetakse ResTa lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina.
Muudatused on järgmised:
Punktis 6 pikendatakse tegevuste 4 ja 5 abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Muudatuse
põhjuseks on asjaolu, et tegevustes 1-3 tehtavad uuringud lõpevad 31.08.2023, kuid tegevuste 4 ja
5 raames tehakse tulemustest kokkuvõtteid, toimuvad teavitustegevused ning programmi
lõpetamine.
4
Punktis 11 muudetakse tegevuse 4 ja 5 eelarvet. Tegevuse 4 puhul on kehtivasse eelarvesse
sattunud viga personalikulude osas ning sellest tulenevalt korrigeeritakse ka personalikuludega
seotud kaudsete kulude summasid. Õiged summad on vastavalt 320 000 ja 48 000, tegevuse 4
eelarve koondsumma ei muutu.
Punkti 13.6 muudetakse ning lisatakse nõue, et viimane maksetaotlus tuleb rakendusüksusele
esitada hiljemalt 17.01.2024 vastavalt ÜSM § 13 lg 1 sätestatud tingimusele.
Kokkuvõtlikult on eelarvemuudatused järgmised:
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohadTegevuste eelarve Tegevuste eelarveParanduse summa
kehtivas eelarves pärast muudatust
1. Eesti maapõueressurssidega seotud
teadusuuringud 2 699 802,00 2 699 802,00 0,00
Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802,00 2 699 802,00 0,00
2. Puidu komponentideks lahutamise ja
keemilise väärindamise alased uuringud 3 671 186,00 3 671 186,00 0,00
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186,00 3 671 186,00 0,00
3. Toidutoorme komponentideks
lahutamise ja väärindamise alased 3 720 687,00 3 720 687,00 0,00
uuringud
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687,00 3 720 687,00 0,00
4. Teavitus- ja koordinatsioonitegevused
554 635,00 554 634,99 -0,01
Sh otsene personalikulu 355 000,00 320 000,00 -25 000,00
Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635,00 186 634,99 -0,01
Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel 53 250,00 48 000,00 -5 250,00
5. Horisontaalsed tegevused
(projektijuhtimine) 175 500,00 175 500,01 0,01
Sh otsene personalikulu 152 608,70 152 608,70 0,00
Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891,30 22 891,31 0,01
otsestest personalikuludest)
KOKKU 10 821 810,00 10 821 810,00 0,00
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
5
4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule,
keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too, kuna
vahendid tõstetakse ümber ühtedest tegevustest teise. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste
vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. Eelnõu rakendamine toob kaasa
ministeeriumite kaasrahastatavate uuringute arvu suurenemise ning erialaliitude teadus-
arendusalase teadlikkuse olulise tõusu.
5. Tegevuste jõustumine
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele ja SA-le Eesti Teadusagentuur.
Katrin Pihor
teadus- ja arendustegevuse
poliitika osakonna juhataja
6
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri käskkirjade
muutmine struktuuritoetuste valdkonnas
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete
1 ja 4 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. detsembri 2015. a käskkirja nr 481 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses
(lisatud).
2. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse
„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ toetuse andmise tingimuste
kinnitamine“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
3. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja
arendustegevuse toetamine“ elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses
(lisatud).
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisa 1
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ elluviimiseks” juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri käskkirjade
muutmine struktuuritoetuste valdkonnas”
Tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse
andmise tingimused
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia
2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju
suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevuse „TA
programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ elluviimiseks.
1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1
nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri
muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ saavutamiseks.
2. Mõisted
2.1. Valdkonna ekspertkomisjonid: kõigis ressursside väärindamise valdkondades
(maapõueressursid, toit ja puit) elluviija poolt moodustatavad juhtorganid, mille
koosseisudesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate
esindusorganisatsioonide, riigiasutuste esindajad ning mille ülesanneteks on elluviija ning
haridus- ja teadusministeeriumi nõustamine, uurimisprojektide taotluste hindamine ja
uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kooskõlastamine.
2.2. Fookusteemad: tegevuse raames arendatavad kitsamad valdkonnad maapõueressursside,
puidu ja toidu valdkondades.
2.3. Ressursside väärindamise valdkonnad: valdkonnad, milles Eestil on kõige suurem potentsiaal
kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning anda neile maksimaalset lisandväärtust.
Toetatava tegevuse raames on väärindatavateks ressurssideks maapõueressursid, puit ja toit.
1
Ressursside efektiivsem kasutamine on üks kolmest nutika spetsialiseerumise kasvualast 1
Eestis.
2.4. Uurimisprojekt: tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse
toetamine“ fookusteemal läbiviidav teadus- ja arendusprojekt.
3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega
3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on toetada teadus- ja arendussüsteemi võimekuse kasvu ning
ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut ressursside väärindamise
valdkondades, suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa
majanduskasvu vahel.
3.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadus- ja arendusasutuste võimekus kavandada ja
teostada ettevõtete vajadustele vastavat kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd ning tagada
kvaliteetse ettevalmistusega tööjõud ressursside väärindamise valdkondades.
3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide
täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Eesti
majandusareng vajab uusi kasvuallikaid, mida võimaldab ennekõike ressursside väärindamine
ja uued lahendused erinevates sektorites (sh puidutootmine, maavarad/mäetööstus ning
toiduainetetööstus). Ressursside väärindamine on valdkond, kus teaduse ja ettevõtluse ühisosa
suurendamine võib anda suurt majanduslikku mõju.
Maavarade tootmises ning metsa- ja puidutööstuses, samuti toiduainetetööstuses, on oluline
roll kohalikul toorainel. Seega kui imporditava ressursi kasutamise valdkondades on teadus–
ja arendustegevusel raskuskese eelkõige tehnoloogiaarendustel, siis kohaliku tooraine
väärindamine sisaldab ka ressursi uurimist ning otstarbekat kasutamist. Mitmetes
ressursikasutuse valdkondades on kõrgetasemeliste teadlaste järelkasv piiratud, uurimistöö
maht vähene ja seosed Eesti ettevõtete arenguvajaduste ja võimalustega nõrgad. Seetõttu on
vajalik toetada täiendavalt teadustööd ressursside väärindamise valdkonnas, et hoogustada
ettevõtete ja teadusasutuste vahelist kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd
ning luua alused teadus- ja arendustegevusele tuginevaks tootearenduseks ettevõtetes.
Käesoleva meetme raames toetatakse valdkonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustöö
läbiviimist sh uurimisrühmade tugevdamist välisekspertiisiga ning valdkonna teadlaste
järelkasvu.
3.4. Eesmärk on seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja
suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud
Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning
tõsta tööhõivet.
3.5. Tegevus on seotud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020“ toodud põhimõttega siduda
nutikas spetsialiseerumine piirkondliku arengu ja omanäolisuse säilimisega.
4. Rakendusasutus ja –üksus
4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
1
Nutikas spetsialiseerumine (NS) on Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika üks alustaladest. Eesti kasvualade
valimise protsessi vedas eest Eesti Arengufond. Kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
horisontaalselt läbe teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja ressursside väärindamine.
2
4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
5. Elluviija ja partnerid
5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg; edaspidi ka
elluviija).
5.2. Tegevuste elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega
partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja
partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija
osaleb tegevuse 4 elluviimisel. Partnerid osalevad tegevuste elluviimisel kogu abikõlblikkuse
perioodi jooksul.
5.3. Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes
Partneri nimi Tegevus 1 Eesti
Tegevus 2 PuiduTegevus Tegevus
3 4
maapõueressurssidegakomponentideksToidutoorme Teavitus ja
seotud teadusuuringud
lahutamise komponentideks
ja tegevuste
keemilise lahutamise koordineerimine
ja
väärindamise väärindamise
alased alased uuringud
teadusuuringud
Tartu Ülikool X X X X
Tallinna Tehnikaülikool X X X X
Eesti Maaülikool X X X
Eesti Geoloogiateenistus X X
Toidu- ja X
Fermentatsioonitehnoloogia
Arenduskeskus
BioCC X
Eesti Teadusagentuur X
Tegevuste elluviimisesse on kaasatud Eestis olemasolev teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)
kompetents kõikidest valdkondades tegutsevatest positiivselt evalveeritud TA asutustest.
Teavitustegevustesse on kaasatud ka Eesti Geoloogiateenistus kui riigi esindaja üldgeoloogiliste
uurimistööde ja geoloogiliste uuringute teostamisel, geoloogilise teabe säilitamisel ja
kättesaadavuse tagamisel, valitsusasutuste nõustamisel ning avalikkuse maapõuealasel teavitamisel.
Tegevustesse on kaasatud kolm Eesti suuremat ülikooli, kuhu on koondunud suurem osa teadus- ja
arenduskompetentsidest ning kelle vastutusvaldkondade hulka kuuluvad toetatava tegevusega
hõlmatud valdkonnad. Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka
sellel tuginevat õppetööd, tagades valdkondade arengu ja konkurentsivõime.
Tegevuse 3 elluviimisel osaleb kaks tehnoloogia arenduskeskust – BioCC ja Toidu- ja
Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Nimetatud tehnoloogia arenduskeskustesse (edaspidi
TAK) on koondunud toidu valdkonna spetsiifiline kompetents, mida ülikoolides ei ole sellisel
määral seni arendatud. Teadusvaldkondade arendamise üks eesmärke on arendada ka valdkonna
kõrgharidusõpet ning kindlustada teadlaste järelkasvu, seetõttu on ka TAKidel kohustus antud
tegevuse raames tagada teadmiste siire kõrgharidusasutustesse sh osaleda õppekavade arendamises
ning doktorantide juhendamises.
3
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020-31.12.2023.
Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes:
Tegevus Abikõlblikkuse periood
1. Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud 01.01.2020-31.08.2023
2. Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise 01.01.2020-31.08.2023
väärindamise alased teadusuuringud
3. Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise
01.01.2020-31.08.2023
alased teadusuuringud
4. Teavitus ja tegevuste koordineerimine 01.01.2020-31.12.2023
5. Horisontaalsed tegevused 01.01.2020-31.12.2023
7. Toetatavad tegevused ja tulemused
Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuseks, millest kolm (tegevused 1-3) on
seotud teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmisega maapõueressursside, puidu ja toidu
väärindamise valdkondades ning neljas tegevus on suunatud teavitus- ja koordinatsioonitegevustele.
Tegevuste 1-3 raames tugevdatakse teadusasutuste inimressurssi valitud fookusteemadel, tuuakse
uurimisgruppidesse vajalikku kompetentsi oluliste alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks ning
tagatakse järelkasvu, sealhulgas doktorantide olemasolu fookusteemadega seotud teadus- ja
arendustegevuses. Igas valdkonnas läbiviidavad tegevused on omavahel koordineeritud ning
moodustavad ühtse terviku, osapooled peavad võtma arvesse ja kaasama kõiki kompetentse
partnerülikoolides, et tagada sünergia ja ühine liikumissuund tegevuste eesmärkide täideviimisel
ning vältida dubleerimist. Uurimisprojektide rahastamine tegevustes 1-3 toimub ühikuhindade
alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi, ühtlustades
struktuurivahenditest toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate
tegevustega. Toetatakse maapõueressursside, puidu ja toidu väärindamise valdkondades valitud
fookusteemadel läbiviidavat teadus- ja arendustegevust. Toetuse taotlemine ja eraldamine
uurimisprojektidele toimub ETAgi kehtestatud korras.
7.1. Tegevus 1 Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud
Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate
maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid.
Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele:
1. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle
komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad;
2. haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad
mehhanismid ja eraldamisvõimalused;
3. vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad;
4. potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite
polümetalse maagistumise ilmingutes.
Oodatavad tulemused:
4
1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine Eesti maapõues esinevate kriitiliste elementide
ressursside levikust, rikastamise võimalustest ja eraldamise kaasaegsetest meetoditest,
2) kasvab teadmine maapõueressurssidede maksimaalsest väärindamisest, et eraldada kõik
huvipakkuvad komponendid ning tekitada võimalikult vähe jääke kasutades võimalikult
keskkonnasõbralikke meetodeid;
3) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi Eesti maapõues leiduvate
perspektiivikate maavarade uurimisel
7.2. Tegevus 2 Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased
teadusuuringud
Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses,
milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses.
Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide,
madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele.
Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid
jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks.
Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid
järgmistele fookusteemadele:
1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasine
väärindamine selleks, et
a) pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid
pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralike solvente
ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid
toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus
muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid
ja komposiitmaterjalid.
b) selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata
sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja
funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu
jääkidest.
2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline
väärindamine, sh:
a) puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites,
sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike
rakuvabrikute arendamiseks;
b) lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega
kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride
polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge
temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.).
5
c) ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest
eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide
sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid, jne.
3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide
termokeemiline väärindamine, sh:
a) Termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja
optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest
materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste
uurimine lähtudes ringmajanduse kontseptioonist;
b) Puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide tootmine.
Oodatavad tulemused:
1) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine puidu, sealhulgas madalakvaliteetse puidu ja
puidujääkide maksimaalse väärindamise võimaluste kohta, mis loob eeldused muutusteks Eesti
puidutööstuse väärtusahelas;
2) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi puidu keemilise väärindamise valdkonnas
valitud fookusteemadel.
7.3. Tegevus 3 Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased
teadusuuringud
Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärgiks on uute teadmiste saamine toiduohutuse-
ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide
väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste
kindlakstegemine.
Toetatakse eelkõige praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud valitud fookusteemadele.
Arvestades Eesti ettevõtete ja ülikoolide ühiseid arenguhuve, keskenduvad uurimisprojektid
järgmistele fookusteemadele:
1. toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade
mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh:
a) kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi
seireprogrammi disainimine toidutööstustele;
b) toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine;
2. toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh:
a) suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid,
mikrokalorimeetria jms.) kasutamisel põhineva uudsete toidutehnoloogiate arendamise
metoodiline platvorm;
b) tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel;
c) teravilja ja piima väärindamine;
d) unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel;
3. taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine, sh:
6
a) taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete
säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks;
b) hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks;
c) antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende
kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete
optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist.
Oodatavad tulemused:
1) uuringute tulemusena luuakse eeldused töötada välja testid erineva profiiliga
toiduainetetööstuse-põhiste pakettidena toidu ohutust ja kvaliteeti mõjutavate mikrobioloogilist
päritolu mõjurite (sh metaboliidid ja ensüümid) määramiseks;
2) uuringute tulemusena tõuseb üldine teadmine toidutoorme komponentideks lahutamise
meetodite ja komponentide omaduste kohta, mille põhjal on võimalik välja töötada
komponentide väärindamise meetodid ja tooted, mille tootmistehnoloogiad on skaleeritavad
lisaks Eesti turule ka rahvusvahelise toiduturu vajadusi arvestades;
3) väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad on kooskõlas globaalsete kliimaeesmärkidega ning
ringmajanduse põhimõtetega, tagades toorme maksimaalse väärindamise;
4) tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste kompetentsi toidu väärindamise valdkonnas valitud
fookusteemadel.
7.4. Tegevus 4 Teavitus- ja koordinatsioonitegevused
Toetatakse teavitustegevusi valdkonna aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Tegevuse
raames kaasatakse kommunikatsioonispetsialist, kes juhib teavitustegevusi meedias ja muudes
kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid teavitusüritusi ning
tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate
teavitustegevustega seotud teenuste sisseostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele.
Teavitustegevused on suunatud valdkondade fookusteemade tutvustamisele ning avalikkuse
teadlikkuse tõstmisele nendel teemadel. Korraldatakse ka valdkondlikke üritusi ettevõtetele, et
tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda
valdkonna teadlastega. Toetatakse teadlaste kompetentsi tõstmist teadusvaldkonna teemade
kajastamisel ning ettevõtetega kontakti loomisel. Toetatakse ka elluviija ja partnerite lähetuste ja
õppevisiitidega seotud tegevusi.
7
Toetusskeemi oluliseks osaks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga toetatavat valdkonda
nõustab valdkonna ekspertkomisjon. Valdkondade tegevusi viiakse ellu koordineeritult, elluviija
lepib partneritega kokku elluviidavad tegevused, võttes aluseks partnerite esitatavad taotlused,
jälgib ja hindab tegevuste kulgu, korraldab valdkondade ekspertkomisjonide tööd, korraldab
arutelusid partnerite vahel ja nõustab partnereid. Tegevuse tulemusena koostatakse iga valdkonna
kohta valdkonna teadus- ja arendustegevuse arendamise tegevuskava, mis annab suuna valdkonna
ja fookusteemade edasisteks arenguteks.
Peamised tulemused:
1) fookusteemade tutvustamine on süstemaatiline, teavitustegevuste planeerimisel on arvestatud
erinevate sihtgruppidega;
2) avalikkus on teadlik ressursside väärindamise fookusteemadel tehtud uuringutest ning nende
potentsiaalsest mõjust majandusele ja keskkonnale;
3) iga valdkonna kohta on koostatud valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise
tegevuskava .
8. Sihtgrupp
Otseseks sihtgrupiks on tegevustesse kaasatud teadus- ja arendusasutuste fookusteemadega
tegelevad teadlased ja uurimisgrupid, samuti Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse kaudseks
sihtgrupiks on maavarade, puidu- ja toidutöötlemise valdkondades tegutsevad ettevõtted,
erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused).
9. Tegevuse juhtimine
Tegevusi juhivad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna
erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad.
Ekspertkomisjonide ülesanded käesoleva tegevuse raames on:
1) nõustada elluviijat ja Haridus- ja Teadusministeeriumi lähtudes tegevuse eesmärkidest;
2) hinnata uurimisprojektide taotlusi;
3) Uurimisprojektide vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste
läbiviimiseks ning vajadusel partnerite tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks;
4) nõustada valdkondade teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamise tegevuskava
koostamist ning need kinnitada;
5) kooskõlastada uurimisprojektide vahearuanded ja lõpparuanne.
Aruandluse sagedus
10. Tulemus- ja väljundnäitajad
Sihtväärtus 2023
Andmeallikas
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
Tulemusnäitaja
Ettevõtete või avaliku sektori asutusteleping
ja 0 2019 10 Ellu-viija Kord aastas
TA asutuste koostöölepingute arv
8
ressursside väärindamise valdkondades
Aruandluse sagedus
Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad
Sihtväärtus 2023
Andmeallikas
Algväärtus
Baasaasta
Mõõtühik
Väljundnäitaja
Tegevuste raames toetatud
Artiklite arv 0 2019 30 Ellu-viija Kord aastas
fookusvaldkondade
uurimisprojektidesse kaasatud teadlaste
poolt avaldatud artiklite arv
Tegevuste raames toetatud
Doktoran-tide0 2019 18 Ellu-viija Kord aastas
uurimisrühmadesse kaasatud
arv
doktorantide arv
11. Eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 10 821 810 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Regionaalarengu Fond 9 198 539 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering
1 623 271 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %.
11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik Abikõlblikud kulud
kaasfinantseering kokku
1. Eesti maapõueressurssidega
seotud teadusuuringud 2 294 832 404 970 2 699 802
2. Puidu komponentideks
lahutamise ja keemilise
väärindamise alased
teadusuuringud 3 120 508 550 678 3 671 186
3. Toidutoorme komponentideks 3 162 584 558 103
lahutamise ja väärindamise
alased teadusuuringud 3 720 687
4. Teavitus- ja 471 440 83 195 554 635
koordinatsioonitegevused
5. Horisontaalsed tegevused 149 175 26 325 175 500
9
KOKKU 9 198 539 1 623 271 10 821 810
11.2. Kogueelarve
TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohadTegevuste eelarve
Sh elluviija
Sh partnerite eelarve
kokku eelarve
1. Eesti maapõueressurssidega seotud 2 699 802 0 2 699 802
teadusuuringud
Sh muud kulud ( ühikuhinnad) 2 699 802 0 2 699 802
2. Puidu komponentideks lahutamise ja 3 671 186 0 3 671 186
keemilise väärindamise alased uuringud
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 671 186 0 3 671 186
3. Toidutoorme komponentideks lahutamise 3 720 687 0 3 720 687
ja väärindamise alased uuringud
Sh muud kulud (ühikuhinnad) 3 720 687 0 3 720 687
4. Teavitus- ja koordinatsioonitegevused 554 635 504 635 50 000
Sh otsene personalikulu 320 000 320 000 0
Sh muud kulud (sh kauba, teenuse ost) 186 635 136 635 50 000
Sh tegevuse kaudsed kulud ühtse määra alusel
48 000 48 000 0
5. Horisontaalsed tegevused 175 500 175 500 0
(projektijuhtimine)
Sh otsene personalikulu 152 609 152 609 0
Sh muud kulud (ühtse määra alusel 15% 22 891 22 891 0,00
otsestest personalikuludest)
KOKKU 10 821 810 680 135 10 141 675
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
10
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,
sh:
12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4 (tegevus
4 ja horisontaalsed tegevused);
12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele
1 ja 3-6 (tegevused 4 ja 5);
12.2.3. teenuste kulud, mh tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste ja
ürituste korraldamise kulud, näituste korraldamise, teavitamisega seotud jm
vajalikud kulud (tegevus 4);
12.2.4. elluviija ja partnerite lähetuste kulud (tegevus 4);
12.2.5. koolituste ja õppevisiitide kulud (tegevus 4);
12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (tegevus 4);
12.2.7. ühikuhinna alusel uurimisprojektidega seotud kulude hüvitamine tegevustes 1-3
vastavalt lisale 2.
12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–
30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1,
ühtse määra ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4.
13.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29
lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord
kvartalis e-toetuse keskkonna kaudu.
13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide,
tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul
(edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või
kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja
lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või
11
dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus
menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17.01.2024. Viimane väljamakse tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija ja partnerite kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20.
jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva
jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui
maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist;
14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava
ning mõlema poole õigused ja kohustused.
14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna
kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist,
loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud
näitajate täitmine;
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva
jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10
nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele
teemadele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
12
16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse
avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise
eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11
muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele,
rakendusüksusele ja elluviijale.
17. Finantskorrektsioonid
17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need
tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid.
17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le
48-49 ja ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta
detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus
välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
19. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse
toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise
tähtaeg 30 päeva.
13
Lisa 1
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
„Mobilitas Pluss““ elluviimiseks” juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri käskkirjade
muutmine struktuuritoetuste valdkonnas”
„Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala ...............................................................................................................................2
2. Mõisted.............................................................................................................................................2
3. Toetatavate tegevuste osalised ......................................................................................................4
4. Toetuse andmise eesmärk ..............................................................................................................5
5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord .....6
6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad.......................................................................................21
7. Sihtgrupp ........................................................................................................................................23
8. Partneritele toetuse andmise tingimused ...................................................................................23
9. Nõukoda .........................................................................................................................................23
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..............................................................................................24
11. Tegevuste eelarve .........................................................................................................................24
12. Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................... 31
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................................33
14. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................................34
15. Tegevuste elluviimise aruandlus .................................................................................................34
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .............................................................35
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele ..........................................................................35
18. Dokumentide säilitamine .............................................................................................................36
19. Vaiete lahendamine………………...……………………………………………………..36
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia
2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna
4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja
osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks.
1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni
määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese
tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese
tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 33 sätestatut.
1.5. Tegevuse raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele
suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutuse projekt on seotud mittemajandustegevusega.
1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele, kelle suhtes
on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja
siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks
käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1
lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
2. Mõisted
2.1. ERA õppetoolid (ERA Chair) on Horisont 2020 programmist rahastatavad grandid, mille toel
saab teadus- ja arendusasutusse tööle tuua rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel teadlase, kes
suudab asutuse taset oma valdkonnas oluliselt tõsta.
2.2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on Euroopa Komisjoni algatusel
loodud asutus, mis tegeleb maailmatasemel innovatsioonitegevuse edendamisega, koondades
tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad Teadmis- ja
Innovatsioonikogukondadesse (KIC).
2.3. Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) toetab eesliiniteadust ning
uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades.
Euroopa Teadusnõukogu missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle
eesmärgi täitmiseks annab Teadusnõukogu välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi
2 (35)
teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik
tipptase.
2.4. Euroopa teadusruumi algatused (European Research Area ehk ERA) on Euroopa Liidu
liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada
teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele.
Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel
vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i
liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha
tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks.
2.5. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti
vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3.
detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. „Horisont 2020” aitab ehitada silla teaduse
ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid
võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste
teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori
rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid.
Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga.
2.6. Horisont 2020 grandihoidja on Eesti teadus- ja arendusasutus, sh ettevõte, kes on edukalt
osalenud Horisont 2020 programmis, viib ellu Horiont 2020 projekti ja keda toetatakse
tegevuse 5.4. kaudu, et toetada Eesti teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelisi
koostöövõimalusi, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega.
2.7. Innovaatiline Liit on üks seitsmest Euroopa 2020 strateegia juhtinitsiatiividest, mille eesmärk
on tagada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja mille rakendamist toetab Euroopa
Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Innovaatilise liidu
eesmärk on parandada Euroopa innovatsioonivõimet ning see on strateegia „Euroopa 2020”
oluline osa. Juhtalgatus toetab innovatsiooni, suurendades investeeringuid teadusesse ja
innovatsiooni, kaasates sidusrühmi ja lõimides innovatsiooni Euroopa, riikliku ja
piirkondliku tasandi tegevuskavadesse.
2.8. Järeldoktor peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 51
definitsioonile, mille kohaselt on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest või
välisriigi samaväärse kvalifikatsiooni omandamisest möödunud mitte rohkem kui viis aastat,
välja arvatud lapsehoolduspuhkusel ning kaitseväeteenistuses viibimise aeg, ning kes viib
kas uurija-professori, juhtivteaduri, vanemteaduri, professori või dotsendi juhendamisel läbi
alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või
arendustegevuse uurimisteemat või projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest.
Järeldoktor võib juhendada doktorante.
2.9. Nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud TAI strateegia ja Eesti
ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020.
2.10. Osaluskava on Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise
strateegilise raamistikualusel iga-aastaselt (koos eelarve planeerimisprotsessiga) koostatav
ülevaade ühisalgatustest, milles Eesti osaleb. Eesti Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse
partnerlustes osalemise strateegilise raamistik on kinnitatud 5. veebruaril 2015. a Vabariigi
Valitsuse korraldusega nr 61 TAI strateegia rakendusplaani lisana.
3 (35)
2.11. Stažeerimine on ajaliselt piiratud ja kindla eesmärgiga lähetus partnerite töötajatele oskuste
ja kogemuste omandamiseks, et toetada teadusprojektide edukat läbiviimist või
teadustegevuste administreerimist.
2.12. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks.
2.13. Teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduse § 3 mõistes.
2.14. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline
tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse
ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine.
Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning katse- ja arendustöid
(tootearendus), mis võivad omavahel osaliselt kattuda.
2.15. Õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus
eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest
ning õppida parimatest praktikatest.
3. Toetatavate tegevuste osalised
3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi
elluviija).
3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi
rakendusüksus).
3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
3.4. Toetatavates tegevustes kaasab elluviija partnerid (edaspidi partnerid) tegevuste
elluviimisesse ja sõlmib nendega partnerlus- ja/või toetuslepingu, millega kehtestatakse
lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning
määratakse tegevused, millesse partner kaasatakse.
Partneriteks on korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused
ja kõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusele nr 62
„Kõrgharidusstandard“ vähemalt ühes õppekavagrupis tähtajatut kõrgharidustaseme õppe
läbiviimise õigust.
3.5. Teadus- ja arendusasutused, kes ei ole läbinud evalveerimist, avalik-õiguslikud teadus- ja
arendusasutused ja Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (edaspidi
ettevõtted) osalevad partneritena tegevustes 5.1 ja 5.4, kui nende taotlus otsustatakse
rahastada Mobilitas Pluss järeldoktori-, tagasipöörduva teadlase toetuse või ERA-NET
taotlusvoorus. Samuti võivad nad partneriteks saada, kui neil on käiamasolevaid ERA
õppetoolide projekte või nad saavad EIT projekti partneriks. Partnerite nimekiri võib aja
jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning
muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. Mobilitas Pluss rahastatavasse taotlusvooru
taotluse esitamist loetakse partneriks saamise avalduseks.
4 (35)
Partner Partneriks olemise periood
3.5.1. Eesti Kunstiakadeemia 1.01.2015-30.06.2023
3.5.2. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1.01.2015-30.06.2023
3.5.3. Eesti Maaülikool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.4. Tallinna Ülikool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.5. Tallinna Tehnikaülikool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.6. Tartu Ülikool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.7. Eesti Biokeskus 1.01.2015-31.12.2017
3.5.8. Eesti Keele Instituut 1.01.2015-30.06.2023
3.5.9. Eesti Kirjandusmuuseum 1.01.2015-30.06.2023
3.5.10. Eesti Rahva Muuseum 1.01.2015-30.06.2023
3.5.11. Estonian Business School 1.01.2015-30.06.2023
3.5.12. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1.01.2015-30.06.2023
3.5.13. Tartu Observatoorium 1.01.2015-31.12.2017
3.5.14. Tervise Arengu Instituut 1.01.2015-30.06.2023
3.5.15. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1.01.2015-30.06.2023
3.5.16. Cybernetica AS 1.01.2015-30.06.2023
3.5.17. Protobios OÜ 1.01.2015-30.06.2023
3.5.18. Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023
3.5.19. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 1.01.2015-30.06.2023
3.6.20. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate 1.01.2015-30.06.2023
Arenduskeskus OÜ
3.5.21. Eesti Infotehnoloogia Kolledž 1.01.2015-31.07.2017
3.5.22. Eesti Lennuakadeemia 1.01.2015-30.06.2023
3.5.23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1.01.2015-30.06.2023
3.5.24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.25. Sisekaitseakadeemia 1.01.2015-30.06.2023
3.5.26. Tallinna Tehnikakõrgkool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.27. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.28. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.29. Tartu Kõrgem Kunstikool 1.01.2015-30.06.2023
3.5.30. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1.01.2015-30.06.2023
3.5.31. EELK Usuteaduse Instituut 1.01.2015-30.06.2023
3.5.32. Euroakadeemia 1.01.2015-30.06.2023
3.5.33. Cleantech ForEst MTÜ 1.01.2018-30.06.2023
3.5.34. Laiers Grupp OÜ 1.05.2018-30.06.2023
3.5.35. Triumf Research OÜ 1.11.2018-30.06.2023
3.5.36. Dermtest OÜ 1.01.2020-30.06.2023
3.5.37. HansaBioMed Life Sciences OÜ 1.07.2020-30.06.2023
3.5.38. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 1.09.2020-31.08.2023
4. Toetuse andmise eesmärk
4.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse
suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi
5 (35)
„T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja
nähtav” saavutamiseks.
4.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide
täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus
asjakohane.
4.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1
nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning
taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks.
Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud.
Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi
tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika
spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks.
4.4. Toetuse andmise eesmärgiks on:
4.4.1. tõsta Eesti teaduse, ettevõtluse ja kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja
atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina (tegevused 5.5, 5.6);
4.4.2. tugevdada Eesti teadlaste, teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet (tegevused 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.7);
4.4.3. toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike koostöövõimalusi
Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega
(tegevused 5.4, 5.5, 5.6, 5.7);
4.4.4. avardada riigi, teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja
akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi
sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise
(tegevused 5.1, 5.3, 5.4, 5.7, 5.8).
5. Toetatavad tegevused, nende tulemused ning toetuse valikukriteeriumid ja valiku kord
5.1. Toetused Eestis teadustöö tegemiseks
5.1.1. Toetatavad tegevused
Toetatakse teadlaste Eestisse tööle tulemist, sealjuures eristatakse toetusi
järeldoktoritele ning toetusi Eestisse tagasipöördumiseks. Tegevuse rahastamine
toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2 (välja arvatud elluviija kulud), et
lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ühtlustades struktuurivahenditest
toetatavate tegevuste toetusskeeme sarnaste riigieelarvest rahastatavate tegevustega
ning muuta toetusskeem atraktiivseks samalaadsete teiste rahvusvaheliste toetustega
ja motiveerida teadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit. Elluviija
tegevused on muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine,
teavitustöö, ürituste korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse
kontrollimine.
5.1.2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on järeldoktori ja tagasipöörduva teadlase toetustega
tasakaalustada ja soodustada „ajude“ ringlust ning toetada samaaegselt
teadlaskarjääris olulise etapi, järeldoktorantuuri, läbimise võimalusi. Eesti riik peab
oluliseks nii välisteadlaste Eestisse tööle tulemist, kui ka välisriikidesse tööle läinud
6 (35)
eestlaste tagasipöördumist, et aidata kaasa välisriigis omandatud teadmiste ja
kogemuste rakendamisele Eestis ning laiendada teadlaste karjäärivalikuid karjääritee
alguses. Lisaks väljarände tasakaalustamisele panustatakse teadlaste ja inseneride
järelkasvu tagamisse.
Tegevuse tulemusena töötab Eestis senisest enam rahvusvahelise töökogemusega
teadlasi, sh välisteadlasi, suureneb Eestis töötavate välisriigis järeldoktorantuuri
läbinud teadlaste arv, järeldoktorantuur ja rahvusvahelise teadustöö kogemuse
olemasolu saab olema Eesti teadlaskarjääri loomulikuks osaks. Väljundnäitajaga on
eesmärgiks seatud 300 järeldoktori või tagasipöördunud teadlase teadlasaasta
toetamine.
5.1.3. Toetuse suurus
Toetuse maht sõltub samaaegselt riigieelarvelistest vahenditest järeldoktoritele välja
antavate personaalsete uurimistoetuste mahust ning on defineeritud lisas 2. Toetusele
rakendub kuni 5% omafinantseeringu kohustus.
5.1.4. Partneritele esitatavad nõuded
Järeldoktori toetuse partneriteks on teadus- ja arendusasutused, ettevõtted või
kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikidest tulnud järeldoktoreid. Järeldoktori
toetused on suunatud nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele, kes on kaitsnud
doktorikraadi välisriigi ülikoolides. Järeldoktori toetuse kestus on kuni 3 aastat, kuid
mitte vähem kui 1 aasta. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid
nõudeid täpsustada ja täiendada.
Järeldoktoriprojektil võib olla juhendaja. Juhendajal peab olema Eesti doktorikraad
või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.
Eestisse tagasipöörduva teadlase toetuse puhul on partneriteks teadus- ja
arendusasutused, ettevõtted ning kõrgkoolid, kes võtavad tööle välisriikides
järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud varem Eestis
tegutsenud teadlasi. Toetuse kestus on kuni 3 aastat. Elluviijal on õigus taotlusvoore
välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada.
5.1.5. Taotlusele esitatavad nõuded
Partneri poolt esitatav taotlus peab sisaldama andmeid järeldoktori/tagasipöörduva
teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha,
eelarve ja ajakava kohta. Partner on kohustatud:
1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis
ja tähtaja jooksul;
3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkust;
4. võimaldama kontrollida järeldoktori/tagasipöörduva teadlase ja taotluse
vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist;
6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
7 (35)
Partner peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.
Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama
sellekohase teabe.
Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise
grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne
tegevustega alustamist.
5.1.6. Taotluse esitamise, taotluse ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord.
Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale Eesti Teadusinfosüsteemi
(edaspidi ETIS) kaudu taotlus. Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest
ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab elluviija ETIS-es ja oma veebilehel.
Taotlusvooru eelarve määrab elluviija.
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest,
menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele
vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja
muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus
nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused,
näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru
sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste
kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult
pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks
tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata.
5.1.7. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika
Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte.
Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel:
1. taotluse mõju meetme eesmärkidele;
2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad
tulemused jne);
3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus;
4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh järeldoktori/tagasipöörduva teadlase
teaduslik taust);
5. taotluse mõju läbivatele teemadele.
8 (35)
Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub
valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis.
Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread)
ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või
valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite
lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on
kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral
eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi
eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse
rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija,
partneri ja järeldoktori/tagasipöörduva teadlase vahel.
Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need
eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt
taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija.
5.1.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.1.4. ja 5.1.5. nimetatud nõuetele ja taotlus
on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse
andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane või taotlus ei vasta punktis 5.1.4.
nimetatud nõuetele;
2. partner, järeldoktor/tagasipöörduv teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või
muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise
asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud teave.
Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või
tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes
1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas
mahus toetusega, kui on taotletud.
9 (35)
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse partneril kohest õigust
toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh
ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise
tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik
elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
5.1.9. Partneri õigused ja kohustused
Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada
oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2
sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
5.1.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli
aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis
abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus
õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36
sätestatud koras.
5.1.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud
tingimustele.
5.2. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine
Hüvitatakse partnerite kulusid, kelle juures töötab ERC grandi taotlusega teise
hindamisvooru jõudnud, kuid Euroopa Teadusnõukogu rahastusest ilma jäänud teadlasi, et
neil oleks võimalus oma teadustööd Eestis jätkata ning järgmises taotlusvoorus Eesti teadus-
ja arendusasutusest uus ERC grandi taotlus esitada. Hüvitatakse ERC grandiga seotud
teadustöö kulusid ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamise kulusid, sh lähetusteks
välisriikide TA asutustesse, kus on edukaid ERC grandi hoidjaid. Elluviija ülesanne on
partnereid uute ERC grandi taotluste koostamisel igakülgselt abistada ning konsulteerida.
Tegevuse eesmärgiks on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis, kuna ERC grandid on
teadusmaailmas ühed hinnatumad ning siiani on Eesti teadlaste edukus nende taotlemisel
olnud madal. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliste kõrgetasemeliste grantide hoidjaid,
10 (35)
seda atraktiivsem on Eesti teadusriigina ning seda edukamad ollakse Euroopa Liidu
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi algatustes osalemisel.
Tegevuse tulemusena on Eestis rohkem ERC grandi saanud teadlasi. Väljundnäitajaga on
eesmärgiks seatud 20 ERC grandi taotleja toetamine.
Kulude hüvitamiseks tuleb partneriga töösuhtes oleval teadlasel osaleda ERC grandi
konkursil ning saada hindamisel hindeks A või B (samas siiski Euroopa Liidu
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi toetust saamata). Seejärel tuleb partneril
elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil tegevuskava. Elluviijale esitatav
tegevuskava peab muuhulgas sisaldama andmeid partneri, eesmärgi, tulemuste, eelarve ja
ajakava kohta.
Hüvitatavate kulude summa saab olema sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest
personaalsete uurimistoetuste määradest (kuid mitte üle 100 000 euro aastas) ning kulusid
hüvitatakse kuni 1,5 aasta jooksul.
5.3. Tippteadlaste toetamine
5.3.1. Toetatavad tegevused
Toetatakse andekate ning rahvusvahelise, välisriigis vahetu töökogemusega
tipptasemel teadlaste tööle võtmist Eestis TA asutustesse.
Tippteadlane loob Eestis oma uurimisrühma, rakendab asutuses uusi pädevusi, toetab
innovatsiooni ning osaleb õppetöös vähemalt läbi üliõpilaste, eelkõige doktoriõppe
üliõpilaste, juhendamise ja kaasamise uurimisgrupi töösse. Elluviija tegevused on
muuhulgas taotlusvoorude läbiviimine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste
korraldamine, projektide täitmise jälgimine ja sisuaruandluse kontrollimine.
5.3.2. Toetuse andmise eesmärk
Selleks, et Eestis sünniks uusi maailmatasemel teadusrühmi ning tagatud oleks
tipptasemel teadlaste järelkasv, tuleb Eestisse tuua juba praegu sel tasemel olevaid
teadlasi, kes siin uusi rühmi looksid ning noori teadlasi juhendaks. Et kõrgel tasemel
teadlasel oleks huvi Eestisse tulla ja teadlase siinviibimine oleks tulemuslik, tuleb
selleks luua soodsad tingimused ning garanteerida teadlasele pikemaks ajaks kindel
rahastus, et konkureerida teiste samalaadsete rahvusvaheliste grantidega ning
motiveerida tippteadlasi valima oma teadustöö tegemise kohaks Eestit.
Oodatud on sektoritevaheline koostöö, sh koostöö erasektoriga ning see, et läbiviidav
teadustöö oleks innovatsioonipotentsiaaliga (näiteks seos nutika spetsialiseerumise
strateegilise raamistikuga).
Tegevuse tulemusena on Eesti üliõpilastel, eelkõige doktorantidel, laiemad
võimalused töötada rahvusvahelises uurimisgrupis, paraneb doktoriõppe efektiivsus
ning kasvab vastava valdkonna rahvusvaheline konkurentsivõime. Väljundnäitajaga
on eesmärgiks seatud 30 doktorandi juhendamine tippteadlase toetust saanud teadlase
poolt.
5.3.3. Toetuse suurus
Toetuse summa ülempiir on 150 000 eurot aastas ning toetust eraldatakse kuni viieks
aastaks. Partnerile rakendub kuni 17% omafinantseeringu kohustus. Erijuhtudel on
elluviijal õigus toetuse perioodi pikendada toetuse saaja taoltuse alusel kuni
30.06.2023. a. Sellisel juhul ei tohi toetuse summa ületada toetuse ülempiiri.
11 (35)
5.3.4. Partnerile esitatavad nõuded
Tegevuse raames annab elluviija toetust partneritele, kelleks võivad olla korraliselt
positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.
Partneri juurde tööle võetavad teadlased peavad olema oma valdkonna eestvedajad ja
uurimisgrupi juhid, kellel on hea tööalane rahvusvaheline maine, kes avaldavad
kõrgel tasemel publikatsioone ja kes suunavad oma valdkonna strateegilist
tulevikunägemust valitud TA asutuses ning vastavad eelistatult Euroopa
teadlaskarjääri raamistikus1 kirjeldatud R4 tasemele, kuid mitte vähemale kui R3.
Teadlane peab olema enne taotlusvooru väljakuulutamist töötanud väljaspool Eestit.
Elluviijal on õigus taotlusvooru välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja
täiendada.
5.3.5. Taotlusele esitatavad nõuded
Taotlus peab sisaldama andmeid partneri, tippteadlase, projekti nimetuse, eesmärgi,
tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve ja ajakava kohta. Partner on
kohustatud:
1. tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas dokumendis sätestatud
nõuetele ja tingimustele;
2. esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis
ja tähtaja jooksul;
3. tõendama elluviija nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike
kulude tasumise suutlikkust;
4. võimaldama kontrollida tippteadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas
teha kohapealset kontrolli;
5. teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud
muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta
otsuse tegemist;
6. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Partner peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2
esitatud nõuetele.
Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de) osadele
tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase
teabe.
Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise
grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne
tegevustega alustamist.
5.3.6. Taotluse esitamise ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kord
Toetuse saamiseks tuleb partneril esitada elluviijale ETIS-e kaudu taotlus. Taotluste
vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtaegadest teavitab
elluviija ETIS-es ja oma veebilehel. Taotlusvooru eelarve määrab elluviija.
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest,
menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse ja partneri nõuetele
1
Towards a European Framework for Research Careers
12 (35)
vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja
muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Elluviija võib taotluse menetlemise käigus
nõuda partnerilt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse
täiendamist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused,
näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks määrab elluviija kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb
taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 100 tööpäeva taotlusvooru
sulgemise kuupäevast, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste
kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult
pikendada ka muudel juhtudel. Partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks
tunnistamise korral teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust
sisuliselt hindamata.
5.3.7. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika
Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid eksperte.
Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel, mida täpsustatakse elluviija poolt kinnitatavas
hindamisjuhendis:
1. taotluse mõju meetme eesmärkidele;
2. taotluse teaduslik tase (sh asutuse teaduslik võimekus, meetodid, oodatavad
tulemused jne);
3. taotluse põhjendatus ja kuluefektiivsus;
4. partneri suutlikkus projekti ellu viia (sh tippteadlase teaduslik taust);
5. taotluse mõju läbivatele teemadele.
Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5
(suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub
valikukriteeriumide kaalutud keskmisena. Kaalud määratakse hindamisjuhendis.
Taotluste hindamise tulemusena koostatakse pingerida (või valdkondlikud pingeread)
ning nõuetele vastanud taotlused kuuluvad rahastamisele vastavalt pingereale (või
valdkondlikele pingeridadele), taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite
lõppemiseni. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, millel on
kõrgem hinne teadusliku taseme kriteeriumi eest, võrdse teadusliku taseme korral
eelistatakse taotlust, millel on kõrgem hinne mõju meetme eesmärkidele kriteeriumi
eest. Ei rahuldata taotlusi, mille koondhinne on alla 3,5 punkti. Positiivse
rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija,
partneri ja tippteadlase vahel.
Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need
eelnevalt rakendusasutuse ja –üksusega ning avalikustades need hiljemalt
taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija.
5.3.8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.3.4. ja 5.3.5. nimetatud nõuetele ja taotlus
on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja elluviija on teinud toetuse
13 (35)
andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1. partner või taotlus ei vasta punktis 5.3.4. nimetatud nõuetele;
2. partner või tippteadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel
viisil taotluse menetlemist;
3. partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise
asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4. hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5. taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6. partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 sätestatud teave.
Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti teel või
tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes
1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1. toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
2. omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
3. projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas
mahus toetusega, kui on taotletud.
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija ettepanekuga, teeb elluviija taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust toetuse
maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh
ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise
tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik
elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.
5.3.9. Partneri õigused ja kohustused
Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja partneri kohustustega. Partnerile antakse võimalus
esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2
sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
14 (35)
5.3.10. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli
aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis
abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus
õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36
sätestatud korras.
5.3.11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus sätestatud
tingimustele.
5.4. Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate
toetamine
Punktides 5.4.1. ja 5.4.2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks hüvitatakse Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes edukalt osalevate Eesti teadus-
ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide kulusid. Mitmed Horisont 2020 meetmed
eeldavad tõhusaks toimimiseks seda, et lisaks Horisont 2020 vahenditele kaasatakse
projektidesse ka struktuurifondide vahendeid. Tegevuse eesmärgiks on avardada Eesti
teadlaste ja ettevõtjate võmalusi Horisont 2020 projektides osalemiseks ning suurendada
olemasolevate projektide mõju, läbi täiendavate tegevuste toetamise.
Tegevuse tulemusena saavutatakse suurem sidusus ning sünergia Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustega ja tõuseb Eesti teadlaste ja asutuste osalus
nimetatud algatustes. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 30 algatuses osalemise- või
projekti toetamine.
5.4.1. Partnerite toetamine algatustes osalemiseks
Hüvitatakse nende partnerite kulusid, kellel on käimasolevaid Horisont 2020 ERA
õppetoolide või EIT projekte. Seeläbi luuakse sünergiat struktuurifondide ning
Horisont 2020 meetmete vahel.
ERA õppetoolide puhul hüvitatakse teadustöö kulusid, kuna Horisont 2020 projektist
nende jaoks vahendeid ette nähtud ei ole. Horisont 2020 vahenditest hüvitatakse
õppetooli juhi ja tema meeskonna palgad, lähetuskulud, ürituste, sh konverentside ja
seminaride korralduskulud ja kutsutud külaliste ja esinejate kulud, osalustasud,
publitseerimise ja patenteerimisega seotud kulud, koolituskulud ja
kommunikatsioonikulud.
EIT puhul hüvitatakse KIC konsortsiumi töös osalemisega seotud kulud, mida ei
hüvitata partnerile muul moel ning milleks on eelkõige lähetus – ja personalikulud.
Elluviija pakub ERA õppetoolide ja EIT projektide läbiviimisel partneritele
mitmekülgset abi, läbi riiklikuks Horisont 2020 kontaktpunktiks olemise. Täiendavalt
hüvitatakse elluviija kulusid Science Europe võrgustikus ja ERA NET-ide juhtimises
osalemisel ning algatustes osalemist soodustavate ürituste ja tegevuste korraldamisel.
15 (35)
Kulude hüvitamiseks tuleb elluviijale esitada elluviija poolt kehtestatud vormil
tegevuskava, mis peab sisaldama ka eelarvet.
EIT konsortsiumi tuumikpartneritel hüvitatakse kulusid kuni 50 000 eurot aastas,
maksimaalselt nelja aasta jooksul pärast tuumikpartneriks saamist. EIT konsortsiumi
assotsieerunud partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot aastas, maksimaalselt
nelja aasta jooksul. Teist tüüpi EIT partnerite kulusid hüvitatakse kuni 30 000 eurot
aastas, maksimaalselt kahe aasta jooksul. Tegevuse kulusid ei saa hüvitada pärast
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
5.4.2. ERA NET projektides osalemise toetamine
5.4.2.1. Toetatavad tegevused
Tegevuse raames toetatakse partneri osalemist ERA NET projektides, mida
ei rahastata Euroopa Komisjoni poolt ning hüvitatakse kulusid, mis on
vajalikud projekti elluviimiseks. Elluviija tegevused on muuhulgas ERA
NET konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine,
partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide
täitmise jälgimine.
5.4.2.2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti TA asutuste ja ettevõtete
võimalusi ERA NET projektides osalemiseks.
5.4.2.3. Toetuse suurus
Toetuse ülempiir ühe projekti kohta on 150 000 eurot.
5.4.2.4. Partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded
Partneriks võivad olla Eesti TA asutused, kõrgkoolid ja ettevõtted.
ERA NET projektidele toetuse andmiseks on nõudeks, et ERA NET, mis
projektikonkursse korraldab, oleks kinnitatud rahvusvaheliste TA
partnerluste osaluskavas (kinnitatud TAI strateegia rakendusplaani lisana),
kus määratakse Eesti riigile olulised algatused ning millega riik võtab
kohustuse toetada hindamisel edukaks osutunud projekte.
Projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkurssi korraldav ERA NET,
milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemise
vormile tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel.
Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de)
osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta
esitama sellekohase teabe.
5.4.2.5. Projektikonkursil osalemise taotluse esitamise ja taotluse ning patneri
nõuetele vastavaks tunnistamise kord
Taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub vastavalt konkurssi
korraldava ERA NET-i korrale, milles elluviija rahastajana osaleb.
5.4.2.6. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika
Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kehtestab konkurssi korraldav
ERA NET. Elluviijal, kui rahastajal, on õigus osaleda valikukriteeriumite ja
–metoodika loomisel.
16 (35)
Iga projekti hindab kolm rahvusvahelist sõltumatut valdkondlikku eksperti.
ERA NET-ide hindamisel kasutatakse Horisont 2020 metoodikat, mis
tähendab, et taotlusi hinnatakse kolme kriteeriumi põhjal (taotluse teaduslik
tase ja põhjendatus; projekti juhtimine, tegevuskava, eelarve põhjendatus ja
partneri suutlikkus projekti ellu viia; projekti mõju partnerile ning
ühiskonnale laiemalt). Iga kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 5 punkti
ning minimaalselt tuleb saada 3 punkti. Kolme kriteeriumi peale kokku peab
saama vähemalt 10 punkti. Ekspertide hinnangute põhjal paneb ekspertide
hindamispaneel paika taotluste pingerea. Taotluste rahastamine toimub
vastavalt pingereale. Hindajate ja ekspertide valikul arvestatakse perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi.
Elluviija jälgib, et rahastatavad projektid vastaksid tegevuse eesmärkidele ja
nõuetele.
5.4.2.7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Kui partner ning taotlus vastavad punktis 5.4.2.4. ja 5.4.2.5. nimetatud
nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel saanud positiivse hinnangu ja
elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmib elluviija partneriga
toetuslepingu, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4
sätestatud teave.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) partner või taotlus ei vasta punktis 5.4.2.4. nimetatud nõuetele;
2) partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
3) partner ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste
elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses
taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) partner ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise
kohta.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise
määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.
Partnerile saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, posti
teel või tehakse teatavaks ETIS-e vahendusel. Taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsus edastatakse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates.
Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §
9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite
seisukohast põhjendatud;
2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus
reaalne;
3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka
väiksemas mahus toetusega, kui on taotletud.
17 (35)
Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt
rahuldada tingimusel, et partner on nõus elluviija ettepanekuga taotletud
toetuse summa vähendamiseks. Kui partner ei ole nõus elluviija
ettepanekuga, teeb elluviija taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse andmise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.
Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki partneril kohest õigust
toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud
maksetele, sh ettemaksetele, tekib partneril pärast elluviija poolt tingimuse
saabumise või täitmise tuvastamist partneri esitatud teabe põhjal, välja
arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist
või andmeallikast.
Kui partner on taotluses sisalduva(te)le projekti(de)le või projekti(de)
osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta
esitama sellekohase teabe.
5.4.2.8. Partneri õigused ja kohustused
Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Toetuse partnerile
antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste
kõrvaldamise raames.
Partneri kohustused määratakse toetuslepingus, võttes arvesse perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut.
5.4.2.9. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise
kord
Aruannete esitamise kord lepitakse kokku toetuslepingus.
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli
140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni
seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja
makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1
nimetatud juhul.
Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse
seaduse §-s 36 sätestatud koras.
5.4.2.10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetuse maksmine toimub vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.
18 (35)
5.5. Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo
Toetatakse tegevusi, mida viiakse ellu Brüsselis asuva Eesti teadus- ja arendustegevuse
kontaktbüroo koordineerimisel, sh hüvitatakse büroo tegevuskulusid. Büroo eestvedamisel
tutvustatakse Eesti teadus- ja arendustegevust, tehakse koostööd teiste EL liikmesriikide
kontaktbüroodega IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices) koostöövõrgustiku
raames, pakutakse Eesti teadlastele ja teadusadministraatoritele stažeerimisvõimalusi
Brüsselis, korraldatakse üritusi ja vahetatakse infot Eesti teadus- ja arendusasutuste ja
Brüsseli institutsioonide vahel, aidates seeläbi kaasa Eesti osaluse suurendamisele Euroopa
Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes.
Kontaktbüroo ülesandeks on Brüsselis esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja
arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge TA&I süsteemi võimekuse
tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Tegevuste
planeerimisel arvestatakse mh ka Eesti eesistumisega aastal 2018.
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste ja ettevõtjate võimekus Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks
seatud 50 inimese stažeerimine Brüsseli büroos.
Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates vajadusel partnereid.
5.6. Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“
Tegevuse raames toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja
arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamist. Enam tähelepanu pööratakse nutika
spetsialiseerumise valdkondadele ning koostöövõimalustele ettevõtlussektoriga. Tihedat
koostööd tehakse Study Estonia algatusega ning Eesti brändiga (Welcome to Estonia), et
toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ning Eesti kui teadusriigi kuvandit. Study
Estonia ja Research in Estonia koostöö kasu seisneb sihtrühmade võrgustike ühendamises ja
laiendamises ning ühisürituste läbiviimises. Research in Estonia ja Study Estonia koostöö
sünergia soodustab kõrgkoolide teaduse rolli tugevamat esiletõusmist turundustegevustes.
TA on muutumas järjest rahvusvahelisemaks ning mobiilsus on saanud teadlaskarjääri
loomulikuks osaks. Iga teadusasutus sooviks teaduskoostööd teha võimalikult
kõrgetasemeliste teadlastega ning tuua enda ridadesse oma valdkonnas maailma tippu
kuuluvaid teadlasi. Selle saavutamiseks tuleb aga konkurentidega võrreldes silma paista.
Eesti TA rahvusvahelise turunduse eesmärk on tõsta Eesti teadlaste ja teaduse nähtavust
Euroopas ja mujal. Koostöö arendamiseks ja ühiskondliku toetuse hoidmiseks on oluline
rahvusvahelise kogukonna teadlikkust Eestist, kui heast teadusriigist. Turundustegevused
baseeruvad Eesti teaduse tugevuste ja edulugude tutvustamisel.
Tegevuse tulemusena on Eesti teadlaste jaoks atraktiivne ja rahvusvaheliselt hinnatud
teadustöö potentsiaaliga sihtriik ja koostööpartner. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud
28 turundusürituse korraldamine.
Tegevuse viib läbi elluviija, tehes koostööd partneritega, Study Estonia ja Welcome to
Estonia algatustega, et tsentraalselt korraldatud teaduse turundus oleks kooskõlas partnerite
ning laiemalt Eesti välisturunduse plaanide ja vajadustega ning toodaks lisandväärtust.
Elluviija hüvitab vajadusel partneritele tegevuses osalemisega tekkivad kulud.
Turundustegevusi viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas
määratakse ka eelarve ja tegevuste jagunemine partnerite vahel.
19 (35)
5.7. Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele
Tegevuse raames hüvitatakse elluviija ja partnerite rahvusvahelistel koolitustel nii Eestis
(välismaised koolitajad) kui välisriikides osalemise kulusid ning võimaldatakse õppevisiite
asutustesse, mis on rahvusvahelises teaduskoostöös edukad olnud. Koolituste all mõistetakse
koolitusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine teadus- ja arendusprojektide
kirjutamisel ja läbiviimisel.
Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid on praegu paljudel juhtude teadlasele
kättesaamatud, kas tulenevalt nende kõrgest hinnast või siis piiratud ligipääsust. Koolituste
ja õppevisiitide peamine eesmärk on tõsta teadlaste võimekust koostada edukaid projekti- ja
granditaotlusi eelkõige Horisont 2020 raames ning seeläbi suurenda Eesti osalust
raamprogrammis. Tegevusega avardatakse teadlaste võimalusi end täiendada ning õppida
parimatest rahvusvahelistest praktikatest. Tegevuses ei saa koolitatavana osaleda tegevustes
5.2 ja 5.3 toetust saanud teadlased, välja arvatud juhul, kui koolitus toimub Eestis.
Tegevuse tulemusena paraneb Eesti teadlaste võimekus rahvusvahelistes teadusalgatustes
osalemiseks. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 100 teadlase koolitamine või
õppevisiidile saatmine.
Tegevuse viib läbi elluviija, kaasates partnereid, sh kogub partneritelt ettepanekuid koolituste
ja õppevisiitide eesmärkide ja vajaduste kohta ning koostöös partneritega selgitatakse välja
koolitatavad, partnerite juures töötavad teadlased.
5.8. Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused
Tegevuse raames toetatakse sektoritevahelise mobiilsuse võimaluste tutvustamist tegevuse
sihtrühmadele. Samuti toetatakse era- ja avaliku sektori asutuste ja teadlaste kokku viimist
ning nõustamist.
Tegevuse eesmärk on luua tingimused, mis aitaksid teadlastel ning era- ja avaliku sektori
asutustel jõuda ühiste TA alaste koostööprojektideni, suurendades koostööalast teadlikkust
ning suurendada teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse
tulemusena tõuseb teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus
koostöövõimalustest ning suureneb teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse
sektoritesse.
Tegevuse viib ellu elluviija koos tegevuse 5.8. partneriga, kelleks on Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (EAS). Tegevuse raames tehakse teavitustööd (sh tutvustatakse sektoritevahelise
mobiilsuse toetuse taotlemise võimalusi tegevuse sihtrühmadele), nõustatakse (sh
intellektuaalomandi küsimustes ja vajadusel vahendatakse läbirääkimisi) ja viiakse kokku
era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis aitavad kaasa
koostööprojektide loomisele ning teadmussiirdele. Tegevused viiakse ellu vastavalt iga-
aastasele tegevuskavale ja eelarvele. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 25 ürituse
korraldamine. Ürituste puhul on tegemist ETAg-i ja/või EAS-i poolt läbiviidava
sündmusega, mille käigus tutvustatakse sektoritevahelise mobiilsuse toetusskeemi, viiakse
kokku teadlasi ning asutusi ja ettevõtteid, tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest
jms (koolitused, infopäevad, koostööseminarid, sh virtuaalsed jne).
20 (35)
6. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Lõpptase Tegevused,
2012 2016 2018 2020 2023 mis
panustavad
indikaatori
täitmisesse
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Tulemusnäitaja Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse 87 100 5.1, 5.2, 5.3,
raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 5.4, 5.5, 5.6,
lepingute maht elaniku kohta protsendina 5.7, 5.8
Euroopa keskmisest
TULEMUSNÄITAJA (RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti 4,6% 5,8% 6,3% 6,8% 7,4% 5.1, 5.2, 5.3,
tegevusele: Teaduse teadlaste ja inseneride koguarvust 5.4, 5.5, 5.6,
ja kõrghariduse 5.7, 5.8
rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine
TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Tegevused, mis
2012 2018 2023 panustavad
indikaatori
täitmisesse
Väljund- Järeldoktori- ja Eestisse tagasipöördunud teadlase toetuste alt töötatud 0 100* 300* 5.1
näitaja teadlasaastate** arv
Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ alt toetust saanud 0 12* 20* 5.2
teadlaste arv
Tippteadlase toetust saanud teadlaste juhendatavate doktorantide arv 0 12* 30* 5.3
Toetatud Euroopa Teadusruumi ja Innovaatilise Liidu algatuste ning Horisont 0 20* 30* 5.4
2020 projektide arv
Brüsselis stažeerinud inimeste arv 0 25* 50* 5.5
Korraldatud turundusürituste*** arv 0 12* 28* 5.6
Tegevus 5.7 koolitustel ja õppevisiitidel**** osalenud Eesti teadlaste arv 0 40* 100* 5.7
Tegevus 5.8 raames korraldatud ürituste arv 0 0 25 5.8
* kumulatiivne indikaator
** teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on hõivatud tegevus 5.1 projekti täitmisega
*** turundusüritus on elluviija või partnerite poolt planeeritud, suunatud ja eesmärgistatud sündmus, mis üldjuhul on oma iseloomult kas
partnerite kaasamine turundustegevustesse või Eesti teaduse positiivset kuvandit edendav ettevõtmine (koolitused, infopäevad, välisajakirjanike
visiidid jne)
**** koolituste ja õppevisiitide all mõistetakse teadlastele korraldatud koolitusi ja õppevisiite, mille käigus paraneb nende võime kirjutada või
juhtida teadusprojekte ja leida sobivaid koostööprojekte ja partnerid
22 (35)
7. Sihtgrupp
7.1. Otsene sihtgrupp on Eestis tegutsevad teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid, Eestis
tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite
juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid.
7.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide üliõpilased, Eesti ühiskond ja majandus tervikuna,
mis TAI strateegia rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat
kasu.
8. Partneritele toetuse andmise tingimused
8.1. Tegevustele saab toetust eraldada ainult juhul, kui samasisuline tegevus ei ole saanud toetust
teistest struktuurfondide meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest. Horisont 2020 algatuste puhul toetatakse samasisulisi tegevusi sünergia
eesmärgil, kuid mitte samu kululiike ning välistatakse topelt finantseerimine.
8.2. Juhul kui partnerile eraldatakse käesolevast tegevusest toetatud projekti täitmise ajal
samasisulise projekti või projekti tegevuse elluviimiseks toetust teistest struktuurifondide
meetmetest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
lõpetatakse partneritele toetuse maksmine käesolevast tegevusest, välja arvatud juhul, kui
erinevatest allikatest kaetakse erinevaid kululiike.
9. Nõukoda
9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja
kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh Mobilitas Pluss
ja Dora Pluss toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja
nõustamiseks.
9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
9.3. Nõukoja ülesanne on käesoleva tegevuse raames:
9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse ja Mobilitas Pluss
eesmärkidest;
9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid Mobilitas Pluss iga-aastaste tegevuskavade ja
eelarvete kohta;
9.3.3. kooskõlastada Mobilitas Pluss vahearuanded ja lõpparuanne;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija.
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood
10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. jaanuar 2015 – 31. august 2023.
Tegevused Abikõlblikkuse periood
5.1 Toetused Eestis teadustöö tegemiseks 01.05.2015 – 30.06.2023
5.2 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine 01.05.2015 – 30.06.2023
5.3 Tippteadlaste toetamine 01.05.2015 – 30.06.2023
5.4 Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 01.01.2015 – 30.06.2023
2020 algatustes osalejate toetamine
5.5 Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo 01.09.2015 – 31.12.2022
5.6 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ 01.09.2015 – 31.12.2022
5.7 Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele 01.09.2015 – 31.12.2022
5.8 Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja 01.09.2020 – 31.08.2023
koordinatsioonitegevused
5.9 Horisontaalsed tegevused 01.01.2015 – 31.08.2023
10.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul ei tohi abikõlblikkuse periood ületada 30. juunit 2023.
10.3. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud
abikõlblikud.
11. Tegevuste eelarve
Mobilitas Pluss kogumaht on 36 406 446 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest finantseeritakse kuni 30 227 722 eurot ehk 83,24% ning riiklikust kaasfinantseeringust
kuni 3 650 814 eurot ehk kuni 9,79%. Omafinantseering on vähemalt 2 527 910 eurot ehk 6,97 %
ning kaetakse tegevuste partnerite poolt.
11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaas- Oma- Kulud kokku
finantseering finantseering
1.1. Toetused Eestis
teadustöö tegemiseks 438 980 53 019 0 491 999
(elluviija kulud)
1.2. Toetused Eestis
teadustöö tegemiseks
11 820 350 1 427 627 718 927 13 966 904
(partnerite kulud)
2. ERC grandi taotlemise
0
edukuse tõstmine 2 223 238 268 516 2 491 754
3.1. Tippteadlaste toetamine
276 478 33 392 0 309 870
(elluviija kulud)
3.2. Tippteadlaste toetamine
(partnerite kulud) 7 878 344 951 523 1 808 983 10 638 850
4. Euroopa Teadusruumi,
Innovaatilise Liidu ja 0
5 028 303 607 303 5 635 606
24 (35)
Horisont 2020 algatustes
osalejate toetamine
5. Eesti EL algatustes
osalemist toetav 1 121 372 135 436 0 1 256 808
kontaktbüroo
6. Eesti teaduse
välisturundus „Research 810 939 97 942 0 908 881
in Estonia“
7. Rahvusvahelised
koolitused ja 133 719 16 151 0 149 870
õppevisiidid teadlastele
8. Sektoritevahelise
mobiilsuse teavitus-
koostöö- ja 0 180 000
160 603 19 397
koordinatsiooni-
tegevused
9. Horisontaalsed
0
tegevused 335 396 40 508 375 904
KOKKU
30 227 722 3 650 814 2 527 910 36 406 446
25 (35)
11.2. Kogueelarve
TEGEVUSED ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite sh
TULEMUS VÄLJUND
kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve omafinantseering
KOKKU 14 458 903 491 999 13 966 904 718 927
Toetused Eestis teadustöö
1.1.1. tegemiseks (elluviija 491 999 491 999 0 0
kulud)
sh Otsene personalikulu 340 000 340 000 0 0
Järeldoktori-
ja Eestisse Muud kulud (sh
tagasipöördu- sh kauba/teenuse ost, 100 999 100 999 0 0
Välismaalastest 1.1. mise toetuste ühikuhinnad)
teadlaste
alt töötatud tegevuse kaudsed kulud
osakaal Eesti sh 51 000 51 000 0 0
teadlaste ja teadlasaastate (ühtse määra alusel)
1. inseneride arv
koguarvust on Toetused Eestis teadustöö
tõusnud punktis 1.1.2. tegemiseks (partnerite 13 966 904 0 13 966 904 718 927
6 nimetatud kulud)
mahus
Muud kulud (sh
sh kauba/teenuse ost, 13 966 904 0 13 966 904 718 927
ühikuhinnad)
KOKKU 2 491 754 12 500 2 479 254 0
Tegevuse
„ERC grandi ERC grandi taotlemise
1.2. taotlemise 1.2.1. edukuse tõstmine 2 491 754 12 500 2 479 254 0
edukuse
tõstmine“ alt sh Otsene personalikulu 1 382 456 10 000 1 372 456 0
toetust saanud Muud kulud (sh
teadlaste arv sh 901 930 1 000 900 930 0
kauba/teenuse ost)
tegevuse kaudsed kulud
sh 207 368 1 500 205 868 0
(ühtse määra alusel)
KOKKU 10 948 720 309 870 10 638 850 1 808 983
Tippteadlaste toetamine
1.3.1. 309 870 309 870 0 0
(elluviija kulud)
sh Otsene personalikulu 200 000 200 000 0 0
Muud kulud (sh
sh 79 870 79 870 0 0
kauba/teenuse ost)
Tippteadlase
tegevuse kaudsed kulud
toetuse saanud sh 30 000 30 000 0 0
(ühtse määra alusel)
teadlaste
1.3.
juhendatavate
doktorantide Tippteadlaste toetamine
1.3.2. 10 638 850 0 10 638 850 1 808 983
arv (partnerite kulud)
sh Otsene personalikulu 6 888 074 0 6 888 074 1 170 973
Muud kulud (sh
sh 2 717 565 0 2 717 565 461 986
kauba/teenuse ost)
tegevuse kaudsed kulud
sh 1 033 211 0 1 033 211 176 025
(ühtse määra alusel)
1.4. KOKKU 5 635 606 424 804 5 210 802 0
27 (36)
Euroopa Teadusruumi,
Toetatud Innovaatilise Liidu ja
1.4.1. 5 635 606 424 804 5 210 802 0
Euroopa Horisont 2020 algatustes
Teadusruumi osalejate toetamine
ja
Innovaatilise sh Otsene personalikulu 3 645 491 56 000 3 589 491 0
Liidu
algatuste ning Muud kulud (sh
Horisont 2020 sh kauba/teenuse ost) 1 443 291 207 904 1 235 387 0
projektide arv
tegevuse kaudsed kulud
sh 546 824 160 900 385 924 0
(ühtse määra alusel)
KOKKU 1 256 808 1 256 808 0 0
Eesti EL algatustes
1.5.1. osalemist toetav 1 256 808 1 256 808 0 0
kontaktbüroo
Brüsselis
1.5. stažeerinud sh Otsene personalikulu 810 000 810 000 0 0
inimeste arv
Muud kulud (sh
sh 325 308 325 308 0 0
kauba/teenuse ost)
tegevuse kaudsed kulud
sh 121 500 121 500 0 0
(ühtse määra alusel)
KOKKU 908 881 908 881 0 0
Korraldatud
1.6. turundus- Eesti teaduse
ürituste arv 1.6.1. välisturundus „Research 908 881 908 881 0 0
in Estonia“
28 (36)
sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0 0
Muud kulud (sh
sh 333 881 333 881 0 0
kauba/teenuse ost)
tegevuse kaudsed kulud
sh 75 000 75 000 0 0
(ühtse määra alusel)
KOKKU 149 870 119 870 30 000 0
Tegevus 5.7 Rahvusvahelised
koolitustel ja 1.7.1. koolitused ja õppevisiidid 149 870 119 870 30 000 0
1.7. õppevisiitidel teadlastele
osalenud Eesti
teadlaste arv
Muud kulud (sh
sh 149 870 119 870 30 000 0
kauba/teenuse ost)
KOKKU 180 000 98 000 82 000 0
Sektoritevahelise
mobiilsuse toetamise
1.8.1. 180 000 98 000 82 000 0
teavitus-, koostöö- ja
koordinatsioonitegevused
Tegevus 5.8
raames sh Otsene personalikulu 125 000 70 000 55 000 0
1.8.
korraldatud
ürituste arv
Muud kulud (sh
sh 36 250 17 500 18 750 0
kauba/teenuse ost)
Tegevuse kaudsed kulud
sh 18 750 10 500 8 250 0
(ühtse määra alusel)
1.9 KOKKU 375 904 375 904 0 0
29 (36)
1.9.1. Horisontaalsed tegevused 375 904 375 904 0 0
Otsene personalikulu
sh 326 873 326 873 0 0
(projektijuht)
tegevuse kaudsed kulud
sh 49 031 49 031 0 0
(ühtse määra alusel)
KOKKU EELARVE 36 406 446 3 998 636 32 407 810 2 527 910
30 (36)
11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud
kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud
tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5
nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja vastama
vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule.
11.4. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese
tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega
abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada
200 000 eurot.
11.5. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese
tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese
tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr
143„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31.
augustil 2023.
12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 4 nimetatud eesmärkide ja
punktis 6 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate
tegevustega seotud ekspertide ja retsensentide tasud;
12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike uuringute ja
analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuste tellimiseks ja
läbiviimiseks vajalikud kulud;
12.3.4. koolituskulud;
12.3.5. õppevisiitide kulud, reisikulud lähteriiki ja stažeerimise kulud, sh stažööride tööjõu-
ja majutuskulud;
12.3.6. aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute (sh
väliuuringute) teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse ning aparatuuri,
seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise,
täiendamise, paigaldamise, seadistamise ning hoolduse ja remondiga seotud kulud
ning aparatuuri, seadmete ja instrumentide teadustööga seotud kulud (kohaldub
tegevustele 5.1, 5.2, 5.3, 5.4);
12.3.7. patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud;
12.3.8. andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde,
tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3
kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
12.3.9. siseriiklike- ja väliskoostöötegevuste kulud, sh esinduskulud;
12.3.10. tegevuste elluviimise käigus tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega
seotud kulud;
12.3.11. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
12.3.12. tegevuste elluviimiseks vajalike juriidiliste teenuste ostmise kulud;
12.3.13. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise
kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.3.14. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks või osalemistasu, kui
liikmelisus tuleneb tegevuse rakendamisest;
12.3.15. seadmete ja liiklusvahendi rentimise kulud, juhul kui see on vajalik uurimistöö
läbiviimiseks, ning kontaktbüroo ruumide rendi kulud tegevuses 5;
12.3.16. teadustöö tegemiseks kohandatud liiklusvahendi ost või rentimine (kapitali- ka
kasutusrent);
12.3.17. mööbli soetamine tegevuste elluviimiseks põhjendatud juhtudel;
12.3.18. teavitamiskulud, muuhulgas need, mis kaasnevad perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
12.3.19. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevuses 5.1 vastavalt lisale 2.
12.4. Riigiabi puhul on punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud
abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile
c.
12.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste
raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
12.5.1. amortisatsioonikulud;
12.5.2. olemasoleva õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarse
käigushoidmise, korrashoiu ja remondikulud ja ehituskulud;
12.5.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liising ehk kapitalirent ja kasutusrent, välja
arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi
puhul;
12.5.4. kinnisasja ostmine ja uue kinnisasja ehituskulud;
12.5.5. organisatsiooni juhtimisega seotud kulud;
12.5.6. kõik elluviimisega otseselt mitte seotud kulud;
12.5.7. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
12.5.8. üliõpilastele makstavad stipendiumid või üliõpilaste õppekulude hüvitamine;
12.5.9. üliõpilase juhendamisprotsessis osalevale Eesti (kaas)juhendajale või
konsultandile makstav juhendamise tasu juhul, kui üliõpilase (kaas)juhendamine
või konsulteerimine toimub samas kõrgkoolis, kus üliõpilane õpib.
32 (36)
12.5.10. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse
alusel tagasi saadav.
12.5.11. riigiabi puhul enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud.
12.6. Punktis 12.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja
5, käesolevas tegevuses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Puhastulu
arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikkel 61 lõike 3 punktist b.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13.
13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1,
ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna
alusel vaastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 või ettemaksetena vastavalt
ühendmääruse §-dele 18-20 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse
vormi kehtestab rakendusüksus.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt
kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
13.6. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90
kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse
saamisest arvates.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
13.7.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi;
13.7.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
13.7.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
13.7.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks
toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust;
13.7.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva
toetusega.
33 (36)
13.7.6. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14. Elluviija ja partneri kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas sätestatule perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused.
14.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele
tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.3.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.3.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta
maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks;
14.3.4. sõlmima partneritega partnerluslepped ja/või toetuslepingud;
14.3.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis:
14.3.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;
14.3.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;
14.3.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad
mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist.
14.3.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
14.3.7. tagama, et partnerid kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks,
mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste
saavutamiseks.
14.3.8. andma hinnangu, kas partnerile antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 6 loetletud näitajate
täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
34 (36)
15.5. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks
rakendusüksusele.
15.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse
rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse
väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse
kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
16.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui:
16.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed;
16.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi;
16.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust;
16.4.4. soovitakse muuta partnerite nimekirja.
16.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu.
Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva
jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta.
16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või
muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate
tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele
muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
toetuse sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks
struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimusted rakendusüksusele,
elluviijale ja korraldusasutusele.
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
35 (36)
17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.
17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need
tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.
17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
18.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates
selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud
kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem
tähtaeg.
18.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10
aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest.
19. Vaiete lahendamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide
läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
36 (36)
Kooskõlastamiseks: 6.04.2022 nr 8-2/22/1674
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigikantselei
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
SA Eesti Teadusagentuur
Haridus- ja teadusministri käskkirja
muutmise eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa_Mobilitas_Pluss
3. Eelnõu lisa_RITA
4. Eelnõu lisa_RESTA
5. Seletuskiri
Pille Pikker
735 0215
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Lisa 1
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Tegevuse „Valdkondliku teadus-
ja arendustegevuse tugevdamine“
toetuse andmise tingimuste
kinnitamine“ juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri käskkirjade
muutmine struktuuritoetuste valdkonnas”
„Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala................................................................................................................... 3
2. Mõisted ............................................................................................................................... 3
3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid .................... 5
4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 6
5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 7
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 8
7. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 17
8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad.............................................................................. 17
9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 19
10. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 20
11. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 26
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 27
13. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 28
14. Käskkirja muutmise tingimused .................................................................................... 29
15. Aruandlus ...................................................................................................................... 29
16. Finantskorrektsioonid .................................................................................................... 30
17. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 30
18. Vaiete lahendamine ....................................................................................................... 30
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna
4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine
ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine
(edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel.
1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““
eesmärkidega.
1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa
Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s
33 sätestatut.
1.4. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega
abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
1.5. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.4. nimetatule ka vähese tähtsusega abi
määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
2. Mõisted
2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute
teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA;
2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt
lühikese aja jooksul;
2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–
2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja
arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite,
tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel
võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee
protokollilisi otsuseid ja soovitusi;
2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020;
2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu
uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest;
2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu teaduspoliitika aluskontseptsioon;
2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust
taotletakse või kasutatakse;
2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega;
2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel
töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA
alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes
TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid;
2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös
ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames;
2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst,
töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest;
2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia
küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta
ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus;
2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA
tegevusega seotud andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga
moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee);
2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute
toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“
tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja
hindamiseks;
2.17. arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks
tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA
küsimustes ning erialaliidu TAI alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TAI alase
võimekuse ja teadlikkuse tõstmine;
2.18. erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad;
2.19. kasusaaja on tegevuse 7 raames kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kes osaleb elluviija või partneri korraldatud koolitustel ja seminaridel.
Kasusaajaks võib olla projekti tegevuste rakendamisel osalev partner, kuid kasusaaja ei pea olema projekti partneriks.
3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid
3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija).
3.3. Tegevuste 2, 3, 4, 5, 6, ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte
õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Kui antav abi on vähese
tähtsusega abi, sätestatakse vastav info partnerlusleppes.
3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa:
Partneri tegevus 2 tegevus 3 Teadus- tegevus 4 TAI tegevus 5 Info- tegevus 6 tegevus 7
nimi tegevustes 2, Teadmiste-põhise nõunike poliitika seire süsteemide Nutika spetsiali- Arendus-nõunike
3, 4, 5, 6 ja 7 poliitika-kujunda- ametikohtade arendus seerumise ametikohta-de
mise toetamine toetamine kasvuvald- toetamine
ministee-riumides kondades erialaliitudes
läbiviidava TAI
koordinee-rimine
EV minis- X X - X - -
teeriumid ja
Riigikantselei
Sh Haridus- ja X X X X X -
Teadusminis-teerium
Sh Majandus- ja Kommuni- X X X X X -
katsiooniminis-teerium
Tartu Ülikool - - X - - -
Eesti Teaduste Akadeemia - - X - - -
Tallinna Tehnikaülikool - - X - - -
Tallinna Ülikool - - X - - -
Erialaliidud X
4. Abikõlblikkuse periood
4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. detsember 2023. a.
Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse
periood
RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.08.2023
Tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-31.12.2022
Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 01.01.2016- 31.12.2022
Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 01.09.2015-31.08.2023
Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-31.12.2022
Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.12.2022
Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TAI koordineerimine 01.01.2015-31.08.2023
Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 01.09.2019-31.08.2023
5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega
5.1. RITA eesmärkideks on:
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele;
- tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide
lahendamisel;
- tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA
asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel;
- arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu
ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes;
- tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil
TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret;
- koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke
tugitegevusi;
- tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks
soodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust;
- toetada poliitikakujundajaid COVID viiruse ohjamise ja levimise ennetamisega seotud otsuste tegemisel adekvaatse seireinfoga.
5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia.
Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri
teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele
alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest,
et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori
võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkust osaleda valdkondliku TA tegevuse
planeerimises.
5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse
vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA
ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA
korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes,
teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide
arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused
6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine
Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist.
6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on:
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel;
- tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel;
- rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete
lahendamiseks.
6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena:
- suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja
ja uuringutulemuste kasutaja;
- sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI
prioriteetide määratlemisel on suurenenud;
- teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega.
6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna
(tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse
(edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija
korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste
määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33.
6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused:
6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad
peavad olema kooskõlas ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi
suundumusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorras ilmnevate kiireloomuliste uurimisülesannete täitmiseks koondab elluviija
ministeeriumitelt ja teistelt asjaomastelt asutustelt uuringu ettepanekud, konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga
ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate
arengukavade või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega.
6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada
ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas.
6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja
sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid.
6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija
uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel.
Konkurss toimub ETISe keskkonnas.
6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või
eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast.
6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid:
- ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad);
- uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus;
- eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund;
- uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus;
- uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu;
- uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan;
- uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava.
6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti
täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tulemusena
koostatakse pingerida.
6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
Alakritee-riumi kaal
Kriteerium ja selle kaal Alakriteeriumi kirjeldus kriteeriumist Kriteeriumi lävend
Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja
arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja
Kriteerium 1 Uuringu
ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus nutika
sotsiaalmajanduslik
spetsialiseerumise raamistikule, kus asjakohane; uuringu vastavus 60% 3,5 punkti
ning ühiskondlik
lähteülesandes toodud eesmärkidele ning lähteülesandes tõstatatud
relevantsus (60%)
probleemide lahendamisele
1
Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093
Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning
tutvustamine ühiskonnale 30%
Oodatav panus teadlaste järelkasvu
tagamisse riigile olulistes valdkondades; uuringu mõju läbivatele 10%
teemadele
Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise
uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate
eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus 30%
Kriteerium 2
Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti
(40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus
40%
Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus
30%
6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema
esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada
sõltumatute ekspertide hinnanguid.
6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud
elluviijale.
6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava
uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see
uuringuteema jääb rahastamata.
6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta.
Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme
kriteeriumi osas.
6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus
500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta.
6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse
uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega.
Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse.
6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -
üksusega.
6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi.
6.1.4.18. Eriolukorras võib elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega punktis 6.1.4.9. toodud hindamiskriteeriume vastavalt vooru eripärale
kohandada.
6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine
6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel
ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks.
6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on:
- suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust;
- suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel;
- tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel.
6.2.3. Tegevus 2 tulemusena:
- suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja
uuringutulemuste kasutaja;
- otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised;
- sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI
prioriteetide määratlemisel on suurenenud;
- teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega.
6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või
50 % omafinantseeringu kohustus. Eriolukorrast tulenevate kriitiliste ning kiiret sekkumist nõudvate teemade puhul on erandkorras ning
põhjendatud juhtudel võimalik taotleda omafinantseeringu määra alandamist kuni 10 %-ni uuringu maksumusest.
6.2.5. Uuringute teemad, omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või
TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel.
Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul.
6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pikkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat. Uuringute
maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat.
6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse
uuringute tellimise korrale.
6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta
käivate andmete kandmise ETISesse.
6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate
tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta.
6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku punkti 332.
6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud
juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel.
6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides
6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse:
- ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel
osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist;
- valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist,
rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist);
- elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste läbiviimist;
- ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja
kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel).
6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide ja Riigikantselei võimekust TA küsimustes.
6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub:
- nõustada ministeeriumi ja Riigikantseleid TA küsimustes;
- planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd;
- töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu;
- esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes.
2
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN
6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks
samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning
protsessist.
6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena:
- on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA
kompetentsidest ning riigi TA vajadustest;
- on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades;
- on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas.
6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium või Riigikantselei) elluviijale. Taotlusvormi töötab välja elluviija.
6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 31. maini 2021. Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus
hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi eesmärkide
saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi
eesmärkide saavutamisega on nõrk.
6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse
perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt lähetuskulud, teavituskulud). 2
aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku
kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000
eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 50%
ulatuses abikõlblike kulude toetamise 2-aastase perioodi võib programmi lõpus vahele jätta, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt
aega, kuid ministeerium või Riigikantselei peab tagama 2 aasta jooksul 100% kulude katmise peale 2-aastase 100% programmi vahenditest
toetatava perioodi lõppu.
6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium või Riigikantselei kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta
möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Erandeid on võimalik teha
juhul, kui abikõlblikkuse perioodi lõpuni ei ole piisavalt aega.
6.3.10. Ministeerium või Riigikantselei korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab
ministeerium või Riigikantselei vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja
6.3.4. toodud nõuetele.
6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi või Riigikantselei vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja
elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi või Riigikantselei kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku
ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm.
6.3.12. Ministeeriumi või Riigikantselei kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks
vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses
ministeeriumi TA kontaktisikuks.
6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire
6.4.1. Tegevuse raames toetatakse:
- analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt;
- elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides;
- välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks;
- teavitusürituste ja seminaride korraldamist.
6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks.
6.4.3. Tegevus 4 tulemusena:
- on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel
uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia rakendamisel;
- on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele;
- on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades.
6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames:
6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani
koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi.
Uuringute plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele.
6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud
ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest.
6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena. Tööjaotuse
partnerite vahel korraldab elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on
teadus- ja arendusteenus RHS § 11 lg 1 p 19 alusel.
6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus
6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse:
- ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;
- uute liideste ja teenuste loomist;
- ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest.
6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse
ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks.
6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija
volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused,
ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine
toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse
käskkirjale.
6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS, sh:
- on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid;
- lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt);
- on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks,
dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks;
- ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest.
6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale
ning ministeeriumidelt laekunud sisendile.
6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine
6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse:
- Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja
teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja
arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas
tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja
kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist,
edulugude ja õppetundide tutvustamist.
- Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada
tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid.
- Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga
infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme
4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika
spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb
ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna
ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid.
- Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade uuendamisega seotud tegevused. Hõlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimiseks perioodi 2021-2035 teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAIE) strateegia
ettevalmistamise protsessi käigus, sealhulgas nutika spetsialiseerumise valdkondade valiku ning juhtimismudeli ja seiresüsteemi loomiseks
vajaliku ekspertiisi kaasamine, analüüside tellimine ja läbiviimine, erinevate osapoolte kaasamisega seotud ürituste korraldamine jm tegevused.
6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise
kaudu, soodustades sel viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale
spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi, samuti toetada nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valimist TAIE strateegia ettevalmistamise käigus.
6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud
meetmepõhiste ülevaadete koostamine ning tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega ning
loodud tingimused Eesti arenguvajadusi arvestavate nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade valikuks.
6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega.
6.7. Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes
6.7.1. Tegevuse 7 raames toetatakse:
- erialaliitudes arendusnõunike ametikohti (partnerid);
- valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid);
- ülevaadete ja analüüside läbiviimist (partnerid);
- erialaliitude üleseid TA alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja
kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst, samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid).
6.7.2. Arendusnõunike tööülesannete hulka kuulub:
- Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi
andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA
tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine
TA asutustega;
- Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital
Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste
kaardistamine ja vahendamine;
- Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete
nõustamine.
6.7.3. Arendusnõunikule esitatavad soovituslikud nõuded: valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemasolu,
valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused.
6.7.4. Tegevuse 7 tulemusena:
- Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas perspektiivis (3-5 aastat) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta);
- Ettevõtted on kursis teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega;
- Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel;
- Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel;
- Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel.
6.7.5. Arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit), kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi
elluviijaga. Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele.
6.7.6. Toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus 15%.
Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid. Arendusnõuniku personalikulude osakaal
tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %.
6.7.7. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine.
6.7.8. Punktis 6.7.1. kirjeldatud tegevustes osalevad partnerid ja kasusaajad peavad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele.
7. Sihtrühmad
RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud
teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud.
Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad
Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised:
Tegevused, mis
Sihttase Sihttase panustavad
Näitaja nimetus Algtase
2018. a 2022. a indikaatori
täitmisesse
TULEMUSNÄITAJA
Sotsiaal-majanduslikele
rakendustele suunatud
Tulemusnäitaja kulutuste osakaal 30% 35% 40% 1,2,3,4,5
riigieelarves planeeritud
TA eraldistest
Ülikoolide ja teiste
kõrgkoolidega
innovatsioonialast koostööd 4,2%
5,2% 6,8% 6
teinud ettevõtete osakaal (2012)
kõigi küsitletud ettevõtete
hulgas
Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja
tegevusele
Valdkondliku Teadusnõunike ametikohtade
0 4 12 3
teadus- ja arv
arendustegevuse
tugevdamine
Tulemusnäitaja Toetused uuringuteks, mille
tegevusele eesmärk on piirata
Valdkondliku koroonaviiruse pandeemia 2 000
0 0 1,2,4
teadus- ja levikut ja leevendada 000
arendustegevuse eriolukorra tagajärgi
tugevdamine (eurodes)
Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Tegevused, mis
Sihttase Sihttase panustavad
Näitaja nimetus Algtase
2018. a 2022. a indikaatori
täitmisesse
Läbiviidud uuringute
Väljundnäitaja 0 30 80 1, 2
arv
Uuringuid läbiviinud
0 8 14 1, 2
TA asutuste arv
Teadusnõunike ametikohtade
0 4 12 3
arv
ETIS-e keskkonnas
läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5
Läbiviidud TAI poliitika
0 10 25 4
analüüside arv
Läbiviidud infopäevade,
seminaride, 0 25 50 6
koostöökohtumiste arv
Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades 0 5 10 6
läbiviidud TA ülevaadete arv
Arendusnõunike
0 0 15 7
ametikohtade arv
9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav.
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi
keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike
arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus
kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI
juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse
tõstmise.
Infoühiskonna Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine
edendamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise
korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus
panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule.
Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva
kliimapoliitika TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist
juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem
kaudsed.
Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2.
tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike
ametikohtade toetamine, 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike
ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja
meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste
ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi
teaduspõhise TA poliitika korralduse).
Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase
võimekuse ja kompetentsi kasvatamisse ning kriiside lahendamise
võimekusse. RITA edendab ministeeriumide, ettevõtete ja
teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab
teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja
mõjusama valitsemise.
10. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaht on 32 028 086 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 82,07 % ehk kuni 26 283 898 eurot, riiklik
kaasfinantseering on 8,24 % ehk 2 639 795 eurot ning omafinantseering moodustab 3 104 393 eurot ehk 9,69 % tegevuse eelarvest.
10.1. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes
Riiklik Oma- Kulud
Nr Tegevus EL toetus
kaasfinantseering finantseering kokku
Strateegilise TA tegevuse
1. 16 513 708 1 666 592 0 18 180 300
toetamine
Teadmispõhise
2. poliitikakujundamise 2 948 733 297 591 2 435 679 5 682 003
toetamine
Teadusnõunike
3. ametikohtade toetamine 1 554 111 156 844 438 421 2 149 375
ministeeriumides
4. TAI poliitikaseire 1 675 476 169 092 0 1 844 568
5. Infosüsteemide arendus 1 041 649 105 125 0 1 146 774
Nutika spetsialiseerumise
kasvuvaldkondades
6. 929 078 80 943 0 1 010 021
läbiviidava TA
koordineerimine
sh VV valitsuse
599 342 60 487 0 659 829
meetme 4.2.1 tegevus
sh VV valitsuse meetme
329 736 20 456 0 350 192
4.2.3 tegevus
Arendusnõunike
7. ametikohtade toetamine 1 313 603 132 571 230 294 1 676 468
erialaliitudes
8. Horisontaalsed kulud 307 540 31 037 0 338 577
KOKKU 26 283 898 2 639 795 3 104 393 32 028 086
10.2. Tegevuste kogueelarve
Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste sh elluviija sh partnerite
eelarve kokku eelarve eelarve
Läbiviidud 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 18 180 300 18 180 300 0
uuringute arv,
uuringuid Sh Otsene personalikulu 500 000 500 000 0
läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 17 605 300 17 605 300 0
arv kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 75 000 75 000 0
Läbiviidud 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 5 682 003 0 5 682 003
uuringute arv, toetamine
uuringuid Sh Otsene personalikulu 0 0 0
läbiviinud asutuste Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 5 682 003 0 5 682 003
arv kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 0 0 0
2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise 3 308 776 0 3 308 776
toetamine
sh 50% omafin Otsene personalikulu 0 0 0
uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 3 308 776 0 3 308 776
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 0 0 0
2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 1 813 227 0 1 813 227
toetamine
sh 40% omafin Otsene personalikulu 0 0 0
uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 813 227 0 1 813 227
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 0 0 0
2.3. Teadmispõhise poliitikakujundamise 560 000 0 560 000
toetamine
sh 10% omafin Otsene personalikulu 0 0 0
uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 560 000 0 560 000
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 0 0 0
Teadusnõunike 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 2 149 375 219 887 1 929 488
ametikohtade arv ministeeriumides
Sh Otsene personalikulu 1 699 976 127 955 1 572 021
Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 194 403 72 739 121 664
kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 254 996 19 193 235 803
3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 219 887 219 887 0
ministeeriumides
sh elluviija Otsene personalikulu 127 954 127 954 0
kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 72 739 72 739 0
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 19 193 19 193 0
3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 1 052 647 0 1 052 647
ministeeriumides
sh partnerite Otsene personalikulu 830 425 0 830 425
kulud 1-2 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 97 658 0 97 658
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 124 564 0 124 564
3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 876 841 0 876 841
ministeeriumides
sh partnerite Otsene personalikulu 741 596 0 741 596
kulud 3-4 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 24 006 0 24 006
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 111 239 0 111 239
4. TAI poliitikaseire 1 844 568 879 568 965 000
Läbiviidud TAI Sh Otsene personalikulu 1 145 000 510 000 635 000
poliitika analüüside Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 527 818 293 068 234 750
arv kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 171 750 76 500 95 250
ETISe keskkonnas 5. Infosüsteemide arendus 1 146 774 1 146 774
läbiviidud Sh Otsene personalikulu 0 0 0
taotlusvoorude arv Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 146 774 0 1 146 774
kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 0 0 0
Infopäevade, 6. Nutika spetsialiseerumise 1 010 021 1 010 021 0
seminaride, kasvuvaldkondades läbiviidava TA
koostöökohtumiste, koordineerimine
ülevaadete arv Sh Otsene personalikulu 444 505 444 505 0
Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 498 840 498 840 0
kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 66 676 66 676 0
Arendusnõunike 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 676 468 141 176 1 535 292
ametikohtade arv erialaliitudes
Sh Otsene personalikulu 1 257 351 105 882 1 151 469
Sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 230 514 19 411 211 103
kauba/teenuse ost)
Sh Kaudsed kulud 188 603 15 883 172 720
7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 141 176 141 176 0
erialaliitudes
Sh elluviija Otsene personalikulu 105 883 105 882 0
kulud
Muud tegevusega seotud kulud (st mh 19 411 19 411 0
kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 15 882 15 882 0
7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 535 292 0 1 535 292
erialaliitudes
sh partnerite Otsene personalikulu 1 151 469 0 1 151 469
kulud (15% Muud tegevusega seotud kulud (st mh 211 103 0 211 103
omafin) kauba/teenuse ost)
Kaudsed kulud 172 720 0 172 720
Horisontaalsed Horisontaalsed kulud 338 577 338 577 0
kulud Otsene personalikulu (projektijuht) 294 415 294 415 0
Kaudsed kulud 44 162 44 162
KOKKU 32 028 086 20 769 529 11 258 557
11. Kulude abikõlblikkus
11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §
9 lõigetele 1 ja 3-6;
11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja
nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud
ning materjalide ettevalmistamise kulud;
11.2.4. ekspertide tasud;
11.2.5. teavitamiskulud;
11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui
hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega;
11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse
tellimine vastab erandi tingimustele;
11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja
sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks
vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja
seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks
lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja
seadistamisega seotud kulud;
11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas
uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse
kulud, v.a ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud;
11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja
analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja
riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud
infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha;
11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning
populariseerimise kulud;
11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega
seotud kulud;
11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §
39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega;
11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a.
määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku
sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“
sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses;
26 (30)
11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud
kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne
rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu;
11.2.18. vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 5 nimetatud
tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta
vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule;
11.2.19. partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames
taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste
kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe
eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Partner on
käsitletav ühe ettevõtjana vastavalt vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3
toodule;
11.2.20. juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒
13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse
alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega
abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000
eurot;
11.2.21. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud.
11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste
raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
11.3.1. amortisatsioonikulud;
11.3.2. kinnisasja ostmine;
11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja
teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul;
11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised;
11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks
käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on
sätestatud ühendmääruse §-s 13.
12.2. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14
lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või
ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna
kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus.
12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri
väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse
27 (30)
kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15
kalendripäeva jooksul.
12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.
12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande
90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest elluviijat.
12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13. Elluviija ja partneri kohustused
13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused.
13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja
eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate
ja eelarveartiklite lõikes;
13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud
aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi;
13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis:
13.2.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast;
13.2.5.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;
13.2.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad
mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist;
13.2.6. pidama arvestust partneritele ja kasusaajatele antud vähese tähtsusega abi üle ning
kandma antud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi registrisse.
13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA
raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi.
28 (30)
14. Käskkirja muutmise tingimused
14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3
muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja
rakendusüksusega.
14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või
väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt
kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus.
14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse
kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10
tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta.
14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui
aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on
vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades
rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse
andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks
arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile.
14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja
rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele.
15. Aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud
näitajate täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord
lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
29 (30)
15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul
infoks rakendusüksusele.
15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu
viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele.
16. Finantskorrektsioonid
16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja
ühendmääruses sätestatule.
17. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli
aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis
abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus
õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Vähese tähtsusega abi andmisega seotud
dokumente säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil tegevuse alusel anti viimane üksikabi.
18. Vaiete lahendamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse
esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3
on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
30 (30)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-0393 - Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96da2f1b-6cf6-4652-9b73-0fcc9a6babd1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96da2f1b-6cf6-4652-9b73-0fcc9a6babd1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main