dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/2476-2
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Andres Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2022

Failid

  • 📎830.asice12984 KB
  • 📎E-kiri.pdf62 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn e-post: [email protected] 12.04.2022 nr 1.11/830 Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a,15172 Tallinn e-post: [email protected] Seisukoht Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (tekstis ka IVIA) on adresseerinud lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile 05.04.2022. a. saadetud pöördumise ka Narva Linnavalitsusele (tekstis ka Pöördumine). Tutvudes Pöördumisega on Narva Linnavalitsus seisukohal, et see on igati õigustatud. Pöördumises nimetatud Aquaphor International OÜ tehase rajamisel on oluline positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale nii Narva linnas kui Ida-Virumaal tervikuna. Nimetatud tehase rajamisega seonduvat on aastaid arutatud ja lõpuks jõutud ka kokkulepeteni (sh Eesti Vabariigiga, vt Pöördumise lisa 1). Ilmselgelt on antud olukorras ülekaalukas avalik huvi ja seda on sõnastanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes leidis, et Kadastiku IV lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamisest olulisem on Ida-Virumaal töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine Narva Tööstuspargis. Vastav keskkonnaloa andmisest keeldumise teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 30.12.2019. ( https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1562853 ) Narva Linnavalitsus toetab IVIA Pöördumises toodut. Käesoleval ajal ei ole asjaolud muutunud ning Narva linnal puudub objektiivne põhjus oma eelnevaid seisukohti muuta. Endiselt on Kadastiku IV lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamisest olulisem Ida-Virumaal töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine Narva Tööstuspargis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katri Raik Linnapea Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn e-post: [email protected] 22.03. 2022.a. nr 1-523 Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a,15172 Tallinn e-post: [email protected] Ärakirjad: Narva Linnavalitsus [email protected] Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] PÖÖRDUMINE Käesoleva pöördumise ajendiks on tekkinud olukord, kus Ida-Virumaale kavandatud ca 200 miljoni eurose suurinvesteeringu tegemist Aquaphor International OÜ poolt Narva Tööstuspargi 3 etapi territooriumile takistab detailplaneeringu elluviimine kinnistul Narva metskond 103 (51106:001:0184 ). Detailplaneeringu menetluses Maa-amet ja RMK esitanud taotlused menetluse lõpetamiseks, kuna kinnistu asub osaliselt Keskkonnaregistrite maardla nimistus. IVIA on seisukohal, et Maa-ameti ja RMK taotlused on põhjendamatud ja esitanud ka vastavad seisukohad Narva Linnavalitsusele. Viidatud suurinvesteeringu pidurdumisel jäävad loomata ca 700 uut töökohta ja realiseerimata investeering, mille kohaselt Aquaphor International OÜ planeerib kasvatada oma ekspordikäivet 2 miljardi euroni aastas. Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (endine nimi Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus) (tekstis ka IVIA), millise üheks asutajaks on ka Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (tekstis ka MKM), põhieesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine Ida-Virumaal ning neljas Ida- Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla- Järve, Kiviõli) tööstusalade aktiivne väljaarendamine ning üheks strateegiliseks eesmärgiks uute otseinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaale, mis omakorda tagab Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Püstitatud eesmärkide täitmiseks on IVIA Narvas, Jõhvis, Kohtla- Järvel välja arendanud mitmeid tööstusalasid, milliste tulemina on kaasatud Ida-Virumaale välisinvesteeringuid mahus ca 100 miljonit eurot ja loodud ligi 1000 uut töökohta. Narva linna haldusterritooriumil hõlmab IVIA ja partnerite poolt arendatav tööstuspiirkond ca 130 ha suurust maa-ala ning selles arenduses on edukalt realiseeritud kaks esimest etappi. Alates 2019 aastast toimub Narva Tööstuspargi 3 etapi arendamise ettevalmistus. Olukorra lühikirjeldus ja olemasolev seis IVIA taotlusel oli algatatud Narva linnas Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering (algatatud Narva Linnavolikogu 20.06.2019.a. otsusega nr 41, tekstis ka DP), millise käigus koostatakse ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (tekstis ka KSH). 24.04.2021.a. allkirjastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Aquaphor International OÜ, Narva Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja IVIA ühiste kavatsuste protokolli (tekstis ka ÜKP, Lisa 1), millise kohaselt rajatakse Narva Tööstusparki hiljemalt 2025 aastaks, pärast DP ja KSH kehtestamist, kõrgel tasemel automatiseeritud ja robotiseeritud veepuhastussüsteemide valmistamise tehase ( tekstis ka Suurtehas ) maksumusega ca 200 miljonit eurot. Suurtehas annaks tööd ca 700 inimesele ning oluliselt suureneks ka eksport . ÜKP-s sätestatu kohaselt rajatakse Suurtehas Narva linna haldusterritooriumile Narva Tööstuspargi alale . 21.06.2021.a. sõlmiti ka Enefit Power AS-i, Aquaphor International OÜ, Narva linna, Mast Europe OÜ ja IVIA vahel ühiste kavatsuste protokoll, millises sätestatud tegevuste tulemusena tagatakse Suurtehase jaoks piisav elektrivarustus. ÜKP ja ka õigusaktide kohaselt menetleb DP-d Narva linn. DP maa-ala hõlmab muuhulgas ka Narva maardlat (maavaraks on lubjakivi), millise koosseisus on mäeeraldised (i) 1827 – Kadastiku IV lubjakivikarjäär (taotletav), (ii) 630 – Kadastiku III lubjakivikarjäär (aktiivne) ja (iii) 451– Kadastiku II lubjakivikarjäär (aktiivne). Mäeeraldisel 630 – Kadastiku III lubjakivikarjäär omab kaevandamisluba Narva Stone OÜ ja mäeeraldisel 451– Kadastiku II lubjakivikarjäär omab kaevandamisluba OÜ Ikaros Grupp. DP menetlemisel ja KSH koostamisel on DP menetlusse kaasatud isikud, millistest oma seisukoha Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas on muuhulgas esitanud Rahandusministeerium (Lisa 2), Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) (Lisa 3), Maa-amet (Lisa 4), Narva Stone OÜ ja OÜ Ikaros Grupp. Rahandusministeeriumi seisukohast nähtuvalt sisulisi vastuväiteid ei ole, kuid Keskkonnaministeeriumi (tekstis ka KM) valitsemisalas olevad RMK ja Maa-amet on taotlenud DP menetluse lõpetamist. 05.01.2022.a. on IVIA Narva linnale edastanud omapoolsed seisukohad seoses Rahandusministeeriumi, RMK, Maa-ameti, Narva Stone OÜ ja OÜ Ikaros Grupp seisukohtadega (Lisa 5), milliste kohaselt kokkuvõtvalt on võimalik jätkata DP menetlust. Kuna seisukohtades oli ka väljendatud võimalust arvata välja DP maa-ala koosseisust mäeeraldis 630 – Kadastiku III lubjakivikarjäär ja mäeeraldis 451– Kadastiku II lubjakivikarjäär, siis langeb ära ka käsitlus nendel mäeeraldistel kaevandamisluba omavate isikute õiguste riivega seoses Seega on DP kiire ja asjakohase menetluse jätkamise probleempunktiks mäeeraldisega 1827 – Kadastiku IV lubjakivikarjäär seonduv. Mäeeraldise 1827 – Kadastiku IV lubjakivikarjäär osas on OÜ Ikaros Grupp esitanud keskkonnaloa taotluse mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. IVIA on korduvalt pöördunud nii Keskkonnaameti (nt 18.05.2021.a.) kui ka Keskkonnaministeeriumi (08.11.2021 märgukiri, milline edastati ka Keskkonnaametile) poole seoses selle taotluse menetlusega ja väljendanud omapoolset seisukohta, et Keskkonnaamet venitab põhjendamatult taotluse menetlust ning ühtlasi ka märkinud, et menetleda ei saa taotlust, mida ei ole esitatud (tulenevalt Keskkonnaameti 08.06.2021.a. kirjast ei ole taotluse osas menetlust algatatud). Üllatuslikult on aga Keskkonnaministeerium 03.03.2022.a. kirjaga nr 7-15/21/5429-4 Narva linnale teatanud, et nõustub RMK ja Maa-ameti taotlustega DP menetluse lõpetamiseks, kuna ehitise rajamine oleks vastuolus MaaPS § 14 sätestatuga. Ühtlasi märgiti viitaud kirjas, et DP planeeringuala läheduses Narva linna territooriumil ei ole sarnase suurusega keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid maaüksusi ja palus kaaluda Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvaid ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid kinnisasju tööstuspargi asukohana. IVIA kokkuvõtvad seisukohad Kokkuvõtvalt on tekkinud olukord, kus Eesti Vabariik (MKM kaudu) peaks täitma ÜKP-s sätestatut, kuid Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) takistab IVIA seisukohalt põhjendamatult Suurtehase rajamist, millise rajamata jätmisel on Ida-Virumaale ulatuslikud kahjulikud tagajärjed. Seega vajaks tekkinud olukord poliitilist otsustust, kas Suurtehast on Ida-Virumaale vaja või mitte. IVIA on seisukohal, et MaaPS § 14 kohaselt on võimalik rajada Suurtehast DP-s kavandatavale maa-alale, mis hõlmaks mäeeraldist 1827 – Kadastiku IV lubjakivikarjäär ja Keskkonnaministeerium on süüvimata DP menetluses esitatule (sh IVIA 05.01.2022.a. kirjas toodule) vääralt asunud toetama RMK ja Maa-ameti seisukohti. MaaPS § 14 lg 2 punktid 1-3 sätestavad üheselt, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis ) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta . Seega isegi kui maavara kaevandamise seisukohalt muutuks olemasolev olukord seoses DP- ga kavandatavate tegevuste elluviimisega halvemaks on täidetud kõik maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavateks tegevusteks loa saamiseks vajalikud eeldus ed MaaPS § 14 lg 2 p 3 kohaselt. Antud juhul esineb DP menetlemiseks ja Suurtehase rajamiseks ülekaalukas avalik huvi, millist on detailselt IVIA ka põhjendanud 05.01.2022.a. on Narva linnale esitatud seisukohtades. Samuti puudub Suurtehase asukohale mõistlik alternatiivne asukoht. Keskkonnaministeeriumi 03.03.2022.a. kirjas nr 7-15/21/5429-4 (Lisa 6) toodud Narva-Jõesuu linna territooriumil välja pakutud Suurtehase võimalik asukoht ei ole mõistlik alternatiiv juba seetõttu, et asub teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, kuid ÜKP kohaselt asub Suurtehas Narva linna haldusterritooriumil. Lisaks ei näe Narva-Jõesuu linna uus koostamisel olev üldplaneering ette nimetatud asukohas äri- ja tootmismaa funktsiooni ning taristu rajamine nimetatud asukohta oleks ebamõistlikult kallis (s.h. Suurtehase jaoks kõige olulisem elektri otseliin Balti Elektrijaamast). Seega sisuliselt taganeks Eesti Vabariik ÜKP-s kokkulepitust, andes sellega äärmiselt negatiivse signaali ka investoritele. Kokkuvõtvalt on võimalik MaaPS § 14 lg 2 p 3 sätestatu alusel lubada Suurtehase rajamist planeeritud ja DP-s toodud asukohta. IVIA on omalt poolt pakkunud välja lahenduse algatada detailplaneering ainult Suurtehase jaoks vajalikku asukohta ca 140 000 m2 ulatuses kinnistu Narva metskond 103 (51106:001:0184 ), lääne poolses osas mida eraldavad kõrgepingeliinid ning esitanud vastava detailplaneeringu algatamise taotluse Narva linnale 23.03.2022.a. Suurtehase rajamata jätmise kahjulikud mõjud Aquaphor International OÜ on välisinvestor, mis on viimase 6 aasta jooksul rajanud Ida-Virumaale 4 tootmisüksust kogupinnaga ca 40 000 m2 ning investeerinud kokku ca 50 miljonit eurot. Ettevõttes töötab seisuga 2021 detsember üle 600 inimese, keskmise töötasuga 1410 eurot. Ettevõte plaanib enne Suurtehase käivitamist palgata täiendavalt 200 inimest. Suurtehase rajamisel planeerib ettevõte palgata täiendavalt ca 700 inimest, investeerida täisrobotiseeritud tehasesse üle 200 milj euro ja kasvatada ekspordikäivet Suurtehase projekteeritud võimsuse saavutamisel 2 miljardi euroni aastas, mille kasvaks ettevõte konkurentsitult suurimaks Eesti eksportööriks. Samuti planeerib ettevõte Suurtehase rajamisel tuua Eestisse ka kogu kontserni teadus-arendus üksuse. Juhul kui Suurtehast ei ole võimalik rajada (s.h. põhjusel, et planeeritud asukohas ei ole võimalik läbi viia detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise protsessi) oleks tulemus Ida-Virumaa jaoks negatiivne mitmest aspektist lähtuvalt: Loomata jääb 700 otsest ja ca 1500 kaudset uut töökohta; Eesti riigil jääb saamata maksutulu eelarvesse üle 10 milj euro aastas otsetselt töökohtadelt ja ca 7 milj eurot kaudsetelt töökohtadelt; Ei teostata erasektori investeeringut 200 milj eurot; Jääb ära ekspordikäibe kasvust tulenev positiivne mõju Eesti riigi maksebilansile; Ettevõtte teadus-arenduskeskus rajatakse väljapoole Eestit; Mainekahju investorite silmis, kuna ei suudeta korraldada olulise investeeringu saamiseks vajalikke riiklikke asjaajamistoiminguid (eelistatakse olematu käibega ettevõtete killustikutootmist suurinvesteeringule); Jäävad ära klastripõhised kaasnevad investeeringud; IVIA taotlus Tulenevalt eeltoodud probleemistikust ning ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate asutuste vastuolulistest seisukohtadest palub IVIA kujundada seisukoht olukorra osas ja osutada kaasabi, et Suurtehase rajamine oleks võimalik DP-s planeeritud asukohta (alternatiivina ainult Suurtehase vajadustest lähtuva territooriumi osas – kirjale lisatud detailplaneeringu algatamise taotlus), kuna ainukesest sisulisest takistusest ( MaaPS § 14 lg 2 p 3 kohane Keskkonnaministeeriumi luba) on võimalik üle saada väljendades vastavat tahet ja andes ka investoritele selge sõnumi, et Eesti Vabariik täidab kokkulepitud kohustusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Kuusmik SA Ida- Viru Investeeringute Agentuur juhatuse liige 5114685 [email protected] www.ivia.ee Lisad: 24.04.2021.a. ühiste kavatsuste protokoll, 18.11.2021.a. Rahandusministeeriumi kiri, 18.11.2021.a. RMK kiri, 29.11.2021.a. Maa-Ameti kiri, 05.01.2022.a. IVIA seisukohad, 03.03.2022.a. Keskkonnaministeeriumi kiri. Narva LV Arhitektuuri- ja Teie 03.11.2021 Linnaplaneerimise Amet Meie 18.11.2021 nr 14-11/7701-2 [email protected] Ettepanekud Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet esitas 03.11.2021 kirjaga nr 1-13.1/2614 Rahandusministeeriumile Narva linnas Elektrijaama linnaosas Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) väljatöötamise kavatsuse ettepanekute esitamiseks. Detailplaneering algatati Narva Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 1. Algatusotsuse punkti nr 3.1 muudeti ning detailplaneeringu ja KSH hindamise ala piirid kinnitati Narva Linnavolikogu 20.06.2019 otsusega nr 41. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu kohaselt pole detailplaneeringuga hõlmatud alal, Väike- Kadastiku järve ümbritsevas rohevõrgustiku piirkonnas lubatud arendada ehitustegevust (v.a tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid ehitisi). Narva linna rohevõrgustiku juhtfunktsiooniks on üldplaneeringus määratud looduslik haljasmaa, kus Väike-Kadastiku järve nähakse ette puhkeotstarbelise, heakorrastatud ümbrusega veekoguna. Detailplaneeringuga kavandatakse muuta Narva linna üldplaneeringut: loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga maa-ala muudetakse osaliselt tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga aladeks, sealjuures tasakaalustades erinevaid avaliku huvi aspekte- töökohtade loomise vajadus, linna rohevööndi säilitamine ja puhkevõimaluste pakkumise võimaldamine. Detailplaneeringuga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja see toob kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepaneku rohevõrgustiku koridoris asuva puhkeotstarbeliseks määratud Väike-Kadastiku järve ümbritseva ala osas. Detailplaneeringu ala pindala on 134,7 ha. Detailplaneeringu eskiisi kohaselt planeeritakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Narva metskonna hallatavatele kinnistutele katastritunnustega 51106:001:0187 ja 51106:001:0184 võimalust moodustada nelikümmend üheksa (49) krunti ning igale moodustatud krundile kavandatakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T90/Ä10%) ning ehitusõigus kuni kolme hoone ehitamiseks, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kõrgusega kuni 18 m. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500 – 8000 m². Kinnistute täisehitus on 75%. Samuti lahendatakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Väike-Kadastiku järve idakalda kinnistutele katastritunnustega 51106:001:0222 ja 51101:001:1665 kavandatakse veemotospordikeskus. Ala asub Narva linna tööstuspiirkonnas, lähiümbruses elamud puuduvad. Planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid. Lähim looduskaitseline objekt on ligikaudu 2,8 km kaugusel asuv Narva jõe kanjoni maastikukaitseala (KLO1000542), mille kaitse eesmärk on esindusliku alamordoviitsiumi paasi lõikunud Narva jõe kanjoni ja joaastangute kaitse. Tutvunud esitatud taotlusega, märgin järgmist: 1. PlanS § 124 lõike 7 kohaselt lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seega peab algatatud detailplaneeringu puhul nii koostamisel kui ka koostöö tegemisel ja kaasamisel lähtuma planeerimisseaduses üldplaneeringu menetlemisele sätestatud nõudetest. 2. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimisel on vaja järgida PlanS §-s 81 sätestatud nõudeid, sh nõuab PlanS § 81 lõige 6 lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamist koos PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse veebilehel. 3. Detailplaneeringuga kavandatakse muuta Narva linna üldplaneeringu lahendust. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringu heakskiidu saamiseks esitamisel tõendada, et planeerimiskonsultandi poolt osutatavate teenuste hankimine on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti poolt seaduse kohaselt läbi viidud. 4. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata muuhulgas ka isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna esitatud materjalidest ei selgu, et planeeringualaga piirnevate kõikide kinnisasjade omanikke oleks detailplaneeringu algatamisest teavitatud, palun kohalikul omavalitsusel tagada, et kõik planeerimisseaduse mõistes puudutatud isikud saaksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud. 5. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse leheküljel 14 on toodud, et detailplaneeringu lääneosasse tehnopargi rajamine ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu lahendusega. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringule see õigus ei laiene. Sellest tulenevalt palume detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded viia kooskõlla maakonnaplaneeringu lahendusega. 2 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu palun esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 81 lõike 3 alusel täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talitust kursis detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Tiit Toos 715 5813 [email protected] 3 Lp Peeter Tambu Teie 03.11.2021 nr 1-13.1/2614 Peaarhitekt Narva Linnavalitsus Meie 18.11.2021 nr 3-1.1/668 Peetri plats 5 20308 Narva [email protected] XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 03.11.2021 kirjaga nr 1-13.1/2614 küsite Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) ettepanekuid Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Detailplaneeringu eskiisi kohaselt planeeritakse RMK haldusalas olevatele kinnistutele katastritunnustega 51106:001:0187 ja 51106:001:0184 tootmiskruntide moodustamine ja ehitusõiguse seadmine. RMK on Narva Linnavalitsuse tellitud ja Lemma OÜ koostatud „Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ 2.11.2021 versiooniga tutvunud. RMK on samal teemal Teile vastanud 11.03.2019 kirjaga nr 3-1.1/668 „Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu, strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamise ning lähteseisukohtade väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine“. Oleme täna samadel seisukohtadel. Narva Tööstuspark 3. etapi ala näol on tegemist riigimetsamaadega maaüksustel Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (katastritunnus 51106:001:0184). Metsaseaduse alusel RMK valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks. Vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik. Maaüksuste Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (katastritunnus 51106:001:0184) puhul ei ole tegemist varaga (metsaga), mis ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik. RMK eesmärk on riigile kuuluva metsa säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Lähtuvalt eelpooltoodust ei nõustu RMK maaüksustel Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (katastritunnus 51106:001:0184) detailplaneeringu algatamisega ja teeb lähtuvalt planeerimisseadusest § 129 lg 1 p 2 ettepaneku detailplaneering riigimetsamaal lõpetada. Palun käsitleda nimetatud maaüksusi jätkuvalt rohevõrgustiku osana, millel toimub säästev metsa majandamine. 2 Maaüksused Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (katast- ritunnus 51106:001:0184) on antud RMK haldamisele maaüksustel kasvava metsa majandamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alar Süda Metsaülem 506 1698 [email protected] Peeter Tambu Teie 20.02.2019 nr 1-13.1/732 Narva Linnavalitsus 03.11.2021 nr 1-13.1/2614 [email protected] Meie 13.03.2019 nr 6-3/19/3535-3 29.11.2021 nr 6-3/21/17302-2 Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering Austatud Peeter Tambu Edastasite Maa-ametile 03.11.2021 kirjaga nr 1-13.1/2614 ettepanekute esitamiseks Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse. Varasemalt olete teavitanud Maa-ametit 20.02.2019 kirjaga nr 1-13.1/732, et Narva Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 1 „Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise algatamine“ algatati Narva linnas Elektrijaama linnaosas Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Narva metskonna hallatavatel Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (katastritunnus 51106:001:0184) kinnistutel detailplaneeringu koostamine ja selle KSH. Planeering algatati ligikaudu 77,85 ha suurusel maa-alal. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt kaalutletakse võimalust jagada planeeringualal paiknevad RMK Narva metskonna hallatavad Narva metskond 102 (51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (51106:001:0184) kinnistud neljakümne üheksaks osaks. Igale moodustatud krundile soovitakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T80/Ä20%) ning ehitusõigus kuni kolme hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500 – 8000 m2, korruselisus kuni viis korrust kõrgusega kuni 18 m. Detailplaneering lahendab ka liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrab tehnovõrkude asukohad. Palusite oma 20.02.2019 kirjas nr 1-13.1/732 Maa-ameti arvamust Narva Linnavolikogu 24.01.2019 otsuses nr 1 käsitletud lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuste kohta. Maa-amet edastas oma arvamuse 13.03.2019 kirjaga nr 6-3/19/3535-3, milles keeldusime tootmis- ja ärimaa sihtotstarvete määramisest ja püsiva iseloomuga ehitiste ehitamise lubamisest maardlaga kattuval alal, kuna see halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) §-ga 14. Oma 03.11.2021 kirjas nr 1-13.1/2614 märgite, et Narva Linnavolikogu 20.06.2019 otsusega nr 41 suurendati detailplaneeringu ala pindala kuni 134,7 ha-ni. Märgite, et detailplaneeringu alaga on Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 liidetud ka Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ja Elektrijaama tee 23 (51101:001:1665) kinnistud, kuhu kavandatakse veemotospordikeskus. Edastatud dokumendi „Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ kohaselt liidetakse varasematele Narva metskond 102 (51106:001:0187) ja Narva metskond 103 (51106:001:0184) kinnistutele hoopis Kadastiku karjäär (51106:001:0222), Kadastiku tn 12 (51106:001:0264) ja Elektrijaama tee L3 (51106:001:0183) kinnistud ning Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) maaüksus, mille osas on maareform läbi viimata. Narva Linnavolikogu 20.06.2019 otsuse nr 41 ja selle lisaks oleva planeeringuala skeemi kohaselt on planeeringualaga liidetavateks maaüksusteks Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ja Kadastiku tn 12 (51106:001:0264) kinnistud ning Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) maaüksus, mille osas on maareform läbi viimata. Skeemi kohaselt asub algatamisest alates planeeringualas ka reformimata Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) maaüksus, mida dokumentides välja toodud ei ole. Maa-ametile esitatud materjalid ei ole planeeringualasse kaasatud maaüksuste osas omavahel kooskõlas. Järgnevas kirjas on planeeringualana käsitletud Narva Linnavolikogu 20.06.2019 otsuse lisaks oleval skeemil kajastatud ala. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele. Planeeringualaga liidetud Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ja Kadastiku tn 12 (51106:001:0264) kinnisasjad on riigi omandis, nende valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet. Reformimata Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) ja Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) maaüksuste osas on Narva Linnavalitsus oma varasemate kirjadega Maa-ametile kinnitanud lahendamata erastamise ning tagastamise taotluste puudumist. Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõike 2 kohaselt on maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, samuti riigi omandis. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 15 lõike 1 kohaselt on MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks planeerimisseaduse tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik. Keskkonnaministeerium on 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 volitanud Maa- ametit esindama ministeeriumi kui maa omanikku planeerimismenetluses, kui detailplaneering hõlmab või selle mõju ulatub MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olevale maale või Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevale maaüksusele, mille valitseja volitatud asutus on Maa-amet. MaaPS § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse detailplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada detailplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. 2 Järgnevalt anname detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele seisukoha lähtuvalt asjaolust, et planeeringu ala kattub Narva lubjakivimaardlaga (registrikaart nr 52), Kadastiku II lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/320058; loa omaja OÜ Ikaros Grupp; luba kehtib kuni 20.03.2033) ja Kadastiku III lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329570; loa omaja Narva Stone OÜ; luba kehtib kuni 14.02.2033) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega ning Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kadastiku IV lubjakivikarjääri mäeeraldisega (taotleja OÜ Ikaros Grupp) ja selle teenindusmaaga. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on kajastatud planeeringuala kattumine maardlaga, mäeeraldistega ja nende teenindusmaadega. Peatükis 4.1.5 Mõju pinnasele ja maavaravarule on märgitud, et KSH käigus hinnatakse eksperthinnangu vormis tegevuse vastavust MaaPS põhimõtetele. Peatükis 4.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega on kirjeldatud (tsiteerin): „KSH koostamisel arvestatakse, et tööstuspargi rajamine ja lubjakivi kaevandamise laiendamine on üksteist välistavad tegevused“. Maa-amet nõustub kirjeldatuga. Detailplaneering asub sihtotstarbeta maa, maatulundusmaa ja mäetööstusmaa sihtotstarbega aladel, mis on hoonestamata. Piirneb põhja- ja lääneosas Kadastiku tänavale (tee nr 5110165) ning Nahavabriku tänavale (tee nr 5110166) jäävate transpordimaadega, lõunaosas sihtotstarbeta maaga, idaosas Narva – Auvere riigiteele (tee nr 13109) jäävate transpordimaadega. Planeeritavale alale tootmis- ja ärimaa sihtotstarbe ning ehitusõiguse määramine hoonete ja teede rajamiseks halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamine maardlaga kattuvale alale on võimalik vaid peale maavara ammendumist. Selgitame, et samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete ja rajatiste alt ja ehitisi ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Maavarale juurdepääs halveneb, kui planeeringuga seatakse maardla alale kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu (kehtestatud Narva linnavolikogu 24.01.2013 otsusega nr 3) järgi asub planeeritav ala metsamajandusmaal. Narva linna üldplaneeringu täpsema maakasutuse määrab Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering. Kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu (kehtestatud Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143) järgi asub planeeritav ala loodulikul haljasmaal, kuhu üldplaneeringu seletuskirja järgi hoonestust ette nähtud ei ole. Rohealadele ei ole lubatud arendada ehitustegevust v.a tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitisi. Lisatud on ka, et kui lubjakivimaardla võetakse tulevikus aktiivselt kasutusse lubjakivi kaevetöödeks, tuleb peale lubjakivi maardla sulgemist antud ala heakorrastada ja luua karjääri ümber looduslik park. Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut. Maa- amet palub arvestada kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga ning veemotospordikeskust, tootmis- ja ärimaa sihtotstarvetega krunte ning neile kruntidele ehitusõigust kuni kolme hoone ehitamiseks mitte määrata, kuna see halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. 3 Maa-amet ei nõustu Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringuga maaüksustele tootmis- ja ärimaa sihtotstarvete määramisega ega püsiva iseloomuga ehitiste ehitamisega, kuna keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevale Narva lubjakivimaardlale tootmis- ja ärimaa sihtotstarvete ning püsiva iseloomuga ehitiste ehitusõiguse määramine halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Maardla alale on püsivat hoonestust võimalik planeerida alles pärast maavara ammendumist. Kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning kaevandamisloa taotluse aladele tegevusi planeerides tuleb saada kokkuleppele loa omajatega (OÜ Ikaros Grupp ja Narva Stone OÜ). Maardla alale detailplaneeringuga tootmis- ja ärimaa sihtotstarvete määramine ei ole eesmärgipärane, sest lähemate aastate jooksul maardlat ei ammendata ja detailplaneeringut ei saa ellu viia. Ühtlasi ei ole planeeritavate tootmis- ja ärimaa kruntide näol tegemist ülekaaluka avaliku huviga rajatavate ehitisega. Tulenevalt Maa-ameti seisukohast ja asjaolust, et üksnes osa Narva mnt 103 kinnisasjast (51106:001:0184) ning reformimata Elektrijaama tee 11 maaüksus (51101:001:1299) jäävad väljapoole Narva lubjakivimaardla ala või kehtivate maavara kaevandamise keskkonnalubadega kaetud ala, kuhu on võimalik kavandada püsiva iseloomuga ehitisi, taotleb Maa-amet Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu koostamise lõpetamist. PlanS § 129 kõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Kuna planeeringu koostamise eesmärk on vastuolus MaaPS §- ga 14, ei ole planeeringu elluviimine võimalik. Ühtlasi taotleb Maa-amet Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ja Kadastiku tn 12 (51106:001:0264) kinnisasjade ning Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) ja Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) maaüksuste valitsema volitatud asutusena planeeringumenetluse lõpetamist PlanS § 129 lõike 2 alusel. Palume teavitada Maa-ametit detailplaneeringu menetlemise lõpetamisest ning edastada vastav ostus meile teadmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: OÜ Ikaros Grupp ([email protected]); Narva Stone OÜ ([email protected]); RMK ([email protected]) Kadi Naar 56967266 [email protected] Mare Laan 665 0639 [email protected] 4 Lp. Peeter Tambu Peaarhitekt (direktori asetäitja) Narva Linnavalitsus Meie 05.01.2022.a. nr 1-513 Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise Amet Teie 13.12.2021 nr 1-13.1/3162 Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond e-post: [email protected] Vastus kirjale 13.12.2021 nr 1-13.1/3162 Sihtasutusele Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (tekstis ka IVIA) on edastatud 13.12.2021.a. kirjaga nr 1- 13.1/3162 „Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse tagasisidest“ seisukoha esitamiseks Rahandusministeeriumi, RMK, Maa-ameti, Narva Stone OÜ ja OÜ Ikaros Grupp seisukohad seoses eelnimetatud detailplaneeringuga. Eelnimetatud isikud ei nõustunud Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse lahendusega. Käesolevaga esitab IVIA omapoolsed seisukohad seisukohad seoses Rahandusministeeriumi, RMK, Maa- ameti, Narva Stone OÜ ja OÜ Ikaros Grupp tagasisides tooduga. I. Rahandusministeeriumi 18.11.2021.a. kiri nr 14-11/7701-2 Rahandusministeeriumi tagasisidest (punktid 1-4) ei tulene otseselt, et Rahandusministeerium omaks sisulisi vastuväiteid ja taotleks detailplaneeringu menetlemise lõpetamist. Pigem on esitatud seisukohad menetluse läbiviimise osas. Tagasiside punktis 5 märgitakse, et detailplaneeringu lääneossa tehnopargi rajamine ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu lahendusega ning PlanS § 75 lg 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid detailplaneeringule see õigus ei laiene. Eeltoodust johtuvalt soovib Rahandusministeerium, et detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded viidaks kooskõlla maakonnaplaneeringu lahendusega. Kuna antud juhul tehakse detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu põhilahenduste muutmiseks, siis PlanS § 142 lg 3 kohaselt lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, millise tulemina muudetakse ka kehtivat üldplaneeringut. Seega võivad sisalduda detailplaneeringus ka sellised lahendused, millised omavad mõju maakonnaplaneeringule ning üldplaneeringu põhilahenduste muutmise kaudu saab ka teha ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks ning PlanS ei sätesta vastavat keeldu. SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41531 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee II. Narva Stone OÜ 29.11.2021.a. kiri nr 04/11-21 OÜ Narva Stone tagasisidest nähtuvalt on selles kirjeldatud põhiliselt OÜ Narva Stone majandustegevust seoses loodusliku lubjakivi kaevandamisega detailplaneeringu alal vastavalt loale L.MK/329570. Mingeid otseseid ja sisulisi ettepanekuid seoses detailplaneeringuga ei ole tagasisides toodud. Arvestades, et OÜ Narva Stone kasutuses olev ja detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala ei ole otseselt vajalik detailplaneeringu lahenduste elluviimiseks, siis IVIA on seisukohal, et vastava maa-ala muudatuslahendused võib detailplaneeringust välja jätta. III. OÜ Ikaros Grupp 03.12.2021.a. kiri Tagasiside punktist 1 nähtuvalt on OÜ Ikaros Grupp kasutuses ja detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal, millise kasutamiseks on sõlmitud kasutusleping ja väljastatud kaevandamisluba maavara kaevandamiseks (kehtib kuni 20.03.2033.a.), OÜ Ikaros Grupp kaevandamata aktiivne maavara tarbevaru 437 000 m3. sellest tulenevalt ei pea OÜ Ikaros Grupp võimalikuks enne aktiivse tarbevaru kaevandamist muude tegevuste planeerimist ega läbiviimist. Eekõige soovib IVIA märkida, et OÜ-l Ikaros Grupp on avalikel andmetel 1 töötaja (Lisa 1), ettevõtte viimase 4 aasta maksustatav käive on 0 eurot. Äriühingu tegevusalaks ei ole maavara kaevandamine (vt 2020 majandusaasta aruanne, Lisa 2). Äriühingu majanduslik seisund (vt ka Lisa 2) ilmselgelt ei võimalda ei käesoleval ajal ega ka eelsesiva ca 11 aasta jooksul kaevandada aktiivset maavara tarbevaru mahus 437 000 m3. Seega ainuüksi kaevandamisloa olemasolu ei saa olla takistuseks detailplaneeringu edasisel menetlusel. Tagasiside punktis 2 toodu osas märgib IVIA, et kõik selles toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata. OÜ Ikaros Grupp ei ole esitanud ühtegi tõendit keskkonnaloa taotlemise menetluse ja märkimisväärsete kulude tegemise kohta. Isegi kui kulusid on tehtud, siis on OÜ Ikaros Grupp need teinud omal riisikol ning ei saa tekkida õiguspärast ootust, et kaevandamisluba väljastatakse. OÜ Ikaros Grupp on juba eelnevalt taotlenud maavara kaevandamise keskkonnaluba detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale, kuid selle andmisest on keeldutud põhjendusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ei olnud nõus kaevandamisloa andmisega ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidis, et Kadastiku IV lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamisest olulisem on Ida-Virumaal töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine Narva Tööstuspargis (Lisa 3). Seega ilmselgelt on vastava kaalutlusotsuse tegemisel Narva Tööstuspargi areng ja sellest tulenev tööhõive olulisem OÜ Ikaros Grupp majanduslikest huvidest. IVIA ei nõustu ka seisukohaga, et OÜ Ikaros Grupp taotluse menetlus seoses maavarade kaevandamisloa väljastamisega on pooleli. IVIA on selles osas pöördunud ka 08.11.2021.a. Keskkonnaministeeriumi poole (Lisa 4) kontrollida Keskkonnaameti tegevuse õiguspärasust kuid käesolevate seisukohtade esitamise ajaks ei ole veel vastust saanud. Kuna OÜ-le Ikaros Grupp on juba varasemalt keeldutud maavara kaevandamise keskkonnaloa väljastamisest ning asjaolud ei ole OÜ-le Ikaros Grupp soodsamas suunas muutunud, siis ülisuure tõenäosusega ei väljastata detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale enam maavara kaevandamise keskkonnalube. SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee Seega ei esine OÜ Ikaros Grupp tagasisides sisulisi ja olulisi seisukohti, millised takistaksid detailplaneeringu menetluse jätkamist. IV. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 18.11.2021.a. kiri nr 3-1.1/668 RMK on tagasisides esitanud üldisi seisukohti, millised põhinevad RMK ülesannetel (so riigile kuuluva metsa säästev majandamine) ja teinud ettepaneku detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks PlanS § 129 lg 1 p 2 alusel maaüksustel Narva metskond 102 ja Narva Metskond 103 (tekstis käesolevas punktis ka Maaüksused). PlanS § 129 lg 1 p 2 saab detailplaneeringu koostamise lõpetamise taotluse esitada kinnistu omanik. RMK ei ole kinnistu omanik (omanik on Eesti Vabariik) ning IVIA on seisukohal, et RMK-l puudub pädevus vastava taotluse esitamiseks. IVIA ei nõustu RMK seisukohtadega. Vaidlust ei ole ses osas, et RMK eesmärgiks on riigile kuuluva metsa säästev majandamine. RMK tugineb tagasisides sellele, et valdab, kasutab ja käsutab RMK valduses olevat vara (ilmselt silmas peetud Maaüksusi) riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks. Lisaks on RMK esile toonud, et vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik. RMK seisukoht on Maaüksuste osas, et nende puhul ei ole tegemist varaga, mis ei oleks riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalikud. Olemuslikult on RMK väited paljasõnalised, kuigi formaalselt on Maaüksused RMK haldusalas (Lisa 5) ja nende valitsemise eesmärk on tulu teenimine (mil viisil, ei ole Riigi kinnisvararegistris täpsustatud). Riigi kinnisvararegistri andmetel on Maaüksuste valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks on RMK. Tagasisides ei ole RMK esitanud ühtegi konkreetset tõendit (nt metsamajanduskava, vms.) selle kohta kas ka faktiliselt mingi majandamine Maaüksuste osas toimub. Ka Metsaportaali (https://register.metsad.ee/#/) andmetel ei toimu ega ole kavandatud Maaüksuste osas tegevusi seoses metsa majandamisega. IVIA rõhutab, et detailplaneeringuga kavandatavad tegevused (sh ehitustegevus) on olulise tähtusega mitte ainult Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna arengu seisukohalt vaid ka Eesti Vabariigi seisukohalt mida tõendab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, IVIA, Narva linna ja Aquaphor International vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll (Lisa 6), millise kohaselt kavatsetakse detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale rajada Aquaphor Internationalpoolt supertehas, millega kaasneks otseinvesteering mahus 200 milj EUR ja luuakse Narva, Ida-Virumaale vähemalt 700 uut töökohta. Seega esineb ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Lisaks märgib IVIA, et kuna Maaüksuste valitseja on Keskkonnaministeerium, milline on IVIA-le väljendanud toetavat seisukohta detailplaneeringu menetluse jätkamiseks, siis saaks vajadusel küsida RMK tagasiside osas ka Keskkonnaministeeriumi seisukohta, milline prevaleeriks RMK tagasisides toodu osas. PlanS § 129 lg 1 p 2 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise võib lõpetada kui kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks. Antud juhul ei ole taotlust esitanud kinnisvara omanik. PlanS § 129 lg 1 p 2 ei kohusta taotluse esitamisel omavalitsust planeeringu koostamist lõpetama. SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee V. Maa-Ameti 29.11.2021.a. kiri nr 6-3/21/17302-2 Tagasisidest nähtuvalt on asuvad detailplaneeringu maa-alal Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ja Kadastiku tn 12 (51106:001:0264), millised kinnisasjadena on riigi omandis, nende valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet. Samuti reformimata Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) ja Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) maaüksused (tekstis käesolevas punktis ka Maaüksused) mille valitseja volitatud asutus on Maa-amet. Maa-amet on seisukohal, et detailplaneeringu menetlus tuleks lõpetada PlanS § 129 lg 1 kohaselt, kuna selle koostamise eesmärk on vastuolus MaaPS § 14 tooduga, millest johtuvalt ei ole võimalik planeeringut ellu viia. IVIA ei nõustu Maa-ameti seisukohtadega. Maa-amet on seisukohal, et planeeritavale alale tootmis-ja ärimaasihtotstarbe ning ehitusõiguse määramine hoonete ja teede rajamiseks halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Selline Maa-ameti seisukoht on ennatlik ja ekslik sõltumata sellest, et planeeringualal omavad OÜ Narva Stone ja OÜ Ikaros Grupp kaevandamislube (nendega seonduvat on IVIA käsitlenud käesolevates seisukohtades eelnevalt). MaaPS § 14 lg 2 punktid 1-3 sätestavad, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seega isegi kui maavara kaevandamise seisukohalt muutuks olemasolev olukord seoses detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega halvemaks on täidetud kõik maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavateks tegevusteks loa saamiseks vajalikud eeldused MaaPS § 14 lg 2 p 3 kohaselt: Esineb ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringuga kavandatavate ehitise ehitamiseks Ülekaalukat avalikku huvi Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu elluviimiseks on väljendatud 23.04.2021 allkirjastatud Ühiste Kavatsuste Protokolliga, mille on allkirjastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Narva Linnavalitsus, (edaspidi Narva linn), mida esindas linnapea Katri Raik, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, (edaspidi Narva-Jõesuu linn), mida esindas linnapea Maksim Iljin, Eesti Vabariigi poolt asutatud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (edaspidi IVIA), mida esindas juhatuse liige Teet Kuusmik ning Aquaphor International OÜ (edaspidi Investor), mida esindas juhatuse liige Mihhail Fomitšjov. Ühiste Kavatsuste Protokolli allkirjastamisel võeti arvesse asjaolusid: SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee - Pariisi kliimakonverentsi COP21 ajal 2015. aasta detsembris sõlmis 195 riiki kliimamuutuste peatamiseks ülemaailmse, õiguslikult siduva lepingu. Eestis puudutab kokkulepe põlevkivitööstust, mis on domineeriva mõjuga majandussektor Ida-Viru maakonnas. 2050. aasta kliimaeesmärkide kohaselt tuleb fossiilkütuste kaevandamisest ja kasutamisest kõige enam mõjutatud piirkondades (Eesti kontekstis Ida-Virumaal) tutvustada õiglase ülemineku kava CO2-neutraalsele majandusele, koheldes kõiki ühiskonnagruppe õiglaselt. Sel põhjusel keskendutakse Ida-Virumaa arengustrateegias ja tegevuskavas majanduse ümberkorraldamisele ja mitmekesistamisele. - Ida-Viru maakonna Arengustrateegia 2019-2030+ kohaselt on majandus- ja ettevõtluskeskkonna esimeseks arengusuunaks maakonna ettevõtluse mitmekesistamine: „Maakonda uute põlevkivisektorist sõltumatute tootmis- ja teenindussektorite loomine, välisinvesteeringute kaasamine ja uue ettevõtluse soodustamine aitab kasvatada ettevõtlusaktiivsust ja leida uusi ärivõimalusi“; - Ida-Viru maakonna äriplaani 2021-2030+ kohaselt on maakonna missiooniks: Luua Ida-Virumaale soodsad võimalused ettevõtlusega tegelemiseks, et mitmekesistada maakonna ettevõtluskeskkonda ning vähendada piirkonna sõltuvust ühest tööstusharust. Esimeseks eesmärgiks on: Kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid pakkuvate rahvusvahelise väljundiga ning arengule orienteeritud ettevõtete arvu kasv Ida-Viru maakonnas; Ühiste Kavatsuste Protokolli allkirjastamisega leppisid Pooled kokku võimaluste ja volituste piires anda oma panus Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisele olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga tööstusprojekti elluviimiseks. Projekti sisuks on Eestis, Ida-Viru maakonnas, Narva linnas kõrgel tasemel automatiseeritud ja robotiseeritud veepuhastussüsteemide valmistamise tehase (edaspidi Suurtehas) rajamisse. Rajatava Suurtehase väljunditeks on muuhulgas: Uute otseste töökohtade arv - ca 700; Otseinvesteeringute maht - ca 200 mln eurot; Valmistoodangu ekspordimaht aastas - ca 2 mld eurot. Vastavalt Ühiste Kavatsuste Protokollile koordineerib ja korraldab Narva linn mh. järgmisi tegevusi: Korraldab konstruktiivse koostöö ja paindliku asjaajamise Narva tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu koostamise protsessis ning suurtehase rajamisega seotud kooskõlastuste ja vajalike lubade menetlemisel kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastavalt prognoosidele on Suurtehase rajamise tähtaeg 2025, mille eelduseks on Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu ja KSH koostamine ja kehtestamine, maaomandiküsimuste lahendamine ning tootmishoone projekteerimine ja ehitusloa väljastamine 2023 aasta teise kvartali lõpuks. Ülekaalukas avalik huvi väljendub vääramatult Õiglase Ülemineku protsessis. Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele on maksimaalsel võimalikul määral tagatud elanike, kohalike omavalitsuste ja riigi heaolu säilimine ning ettevõtjatele tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel. Kõige otsesemalt puudutab õiglase ülemineku protsess Ida-Virumaad. Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek CO² intensiivse majanduse ümberkorraldamist. See hõlmab endast nii põlevkivi sektori ümberkorraldamist kui maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamist koos töötajate oskuste arendamisega ja elukeskkonna parandamist, mis tagab piirkondliku tööhõive, sissetulekute säilimise ja Eesti strateegilise varustatuse elektrienergiaga. Protsessi juhtimiseks on moodustatud õiglase ülemineku juhtkomisjon, mille esimees on riigihalduse minister Jaak Aab. Juhtkomisjoni kuuluvad ministeeriumid, maakondlikud organisatsioonid ning olulisemad katusorganisatsioonid. SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee IVOL üldkogu 19.02.2020. otsusega nr 6 on moodustatud Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku platvorm. Platvormi roll on õiglase ülemineku arutelude ja kaasamise korraldamine. Platvorm töötab läbi erinevad arvamused ning formuleerib ettepanekud õiglase ülemineku korraldamiseks, mis on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga seotud strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil. • Õiglase ülemineku eesmärk: „...enabling regions and people to address the social, employment, economic and environmental impacts of the transition towards the Union’s 2030 target for climate and a climate-neutral economy by 2050, based on the Paris Agreement“; • Toetatavad tegevused (lühendatult): VKEde tootlikud investeeringud; uute ettevõtete loomine; teadus- ja innovatsioonitegevus; maa- alade taastamine ja saastest puhastamine, maapinna korrastamine ja otstarbe muutmine; töötajate ümberõpe, jm. + suurettevõtete toetamine ja KHG heite vähendamine ettevõtetes kui need on ÕÜK rakendamiseks vajalikud. Õiglase Ülemineku protsessi planeerimiseks on koostatud mitmeid riiklikke uuringuid ja analüüse (vaata: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu- eesti#Ida-Viru%20õiglane%20üleminek%20ning%20tegevuskava ja https://ivol.kovtp.ee/oiglane- uleminek), s.h. : • Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs (Praxis 2020) • Ida-Virumaa põlevkivisektori tööjõukulude analüüs (PDF) (Tartu Ülikool 2020) • Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid (PDF) (Arenguseire Keskus 2019) • Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: energeetika ja kaevandamine (PDF) (Kutsekoda 2017) • Regions in Industrial Transition. Policies for People and Places(OECD 2019) • Ida-Virumaa elanike seas korraldatud arvamuskorje tulemused (590.53 KB, PDF) (Rahandusministeerium 2020) • IDA-VIRU MAAKONNA ÄRIPLAAN 2021-2030+ • SÜSINIKUHEITMETE KASUTAMISE ARENGUSTRATEEGIA Õiglase ülemineku raames investeeritakse 340 miljonit eurot Ida-Virumaale. Sellest enamik läheb Ida-Viru ettevõtluse toetamiseks, mitmekesistamiseks ning selle teadmusmahukuse kasvatamiseks ning töötajate ümberõppesse. Ettevõtluskeskkonna loomise üheks peamiseks eelduseks on sobivate arendusprojektide ettevalmistamine erasektori investeeringute võimaldamiseks, s.t. peamise suunana uute tööstusparkide ettevalmistamine – detailplaneeringute koostamine, maaomandi küsimuste lahendamine, ettevõtluseks vajaliku taristu loomine ja tugimeetmete pakkumine kapitalile juurdepääsu tagamiseks. Narva Tööstuspargi 3 etapp on selle protsessi oluline asukoht, mistõttu on arendusprojekti elluviimine seotud järgnevate aastatel suurima ülekaaluka avaliku huviga objektiga Eesti Vabariigis. Tulenevalt sellest ei ole Maa-ameti seisukoht, et planeeritavate tootmis- ja ärimaa kruntide näol ei ole tegemist ülekaaluka avaliku huviga rajatavate ehitistega, ilmselgelt ekslik ning Maa-amet ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud. SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee Detailplaneeringuga kavandatavate ehitise ehitamiseks puudub mõistlik alternatiivne asukoht Vastavalt 23.04.2021 allkirjastatud Ühiste Kavatsuste Protokollile on rajatava Suurtehase väljundiks sealhulgas Suurtehase suurus - ca 110 000 m2, mille mastaapi arvestades puudub rajamise mõistlik alternatiivne asukoht. Seda eriti arvestades vajadust tehase elektritarbimise võimsuste tagamiseks läbi elektriotseliinide ja juhitavate elektrivõimsuste, mida antud asukohas võimaldab Enefit Powerile kuuluv Balti Elektrijaam. Maa-amet on ka osundanud sellele, et kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt detailplaneeringuga planeeritaval maa-alal ei ole hoonestust ette nähtud. IVIA on seisukohal, et eelnimetatu ei ole takistuseks, kuna detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut järgides PlanS §-s 142 sätestatut. Täiesti arusaamatuks jääb Maa-ameti seisukohtades toodu ses osas, et kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning kaevandamisloa taotluse aladele tegevusi planeerides tuleb saada kokkuleppele loa omajatega (OÜ Ikaros Grupp ja Narva Stone OÜ). Kas seda võib siis mõista nii, et kokkuleppe saavutamisel ei esine enam eelpool mainitud MaaPS § 14 sätestatu rikkumist? Või Maa-amet suunab nö „väljaostutehingu“ tegemisele, kaitstes kaevandamisluba omavate isikute ärilisi eesmärke ja jättes tahaplaanile ülekaaluka avaliku huvi ning avaliku sektori sihtasutuse ja kohaliku omavalituse tegevused seadusandluse raamides. Sellised Maa-ameti väljendused võivad olla vastuolus kehtiva õigusega ja IVIA-le teadaolevalt ei ole Eesti Vabariigi õigusruumis ka aktsepteeritavad. Lisaks märgib IVIA, et kuna Maaüksuste valitseja on Keskkonnaministeerium, milline on IVIA-le väljendanud toetavat seisukohta detailplaneeringu menetluse jätkamiseks, siis saaks vajadusel küsida Maa- ameti tagasiside osas ka Keskkonnaministeeriumi seisukohta, milline prevaleeriks RMK tagasisides toodu osas. See oleks ka igati kohane MaaPS § 14 lg 2 sätestatust tulenevalt. Kokkuvõtvalt teeb IVIA ettepaneku kaasata detailplaneeringu menetlusse Keskkonnaministeerium ning anda kohaliku omavalitsuse poolt asjakohastele isikutele (sh tagasiside esitanutele) selge kinnitus (vastavauses PlanS § 124 lg 10), et tuginedes ülekaalukale avalikule huvile menetletakse detailplaneering lõpuni ja menetluse tulemina ka kehtestatakse. Lugupidamisega Teet Kuusmik SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige 5114-685 [email protected] www.ivia.ee Lisad: 1. OÜ Ikaros Grupp äriregistri andmed, 2. OÜ Ikaros Grupp 2020 majandusaasta aruanne, SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee 3. AT teadaanne, 4. IVIA pöördumine Keskkonnaministeeriumisse, 5. Riigi kinnivararegistri väljavõtted, 6. Ühiste kavatsuste protokoll SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee Lisa – 1 SA Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus Keskväljak 4, Jõhvi 41595 tel: +372 5114 685 e-mail: [email protected] www.ivia.ee Pr Katri Raik Narva Linnavalitsus [email protected] Teie 24.01.2022 nr 1.11/185 Meie 03.03.2022 nr 7-15/21/5429-4 Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu menetlemisest Austatud linnapea Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole seoses Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu menetlusega, kuna Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on taotlenud detailplaneeringu koostamise lõpetamist. Märkisite oma kirjas, et ilmselt oleks asjaolude selgitamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks vajalik arutelu Keskkonnaministeeriumi, linna ja kõigi seotud poolte osalusel. Leian, et Maa-amet ja RMK on oma kirjades põhjendanud detailplaneeringu koostamise lõpetamise taotlemist ning arutelu korraldamine asjaolude selgitamiseks ei ole vajalik. Maa-amet on oma kirjades toonud välja, et Narva lubjakivimaardlale tootmis- ja ärimaa sihtotstarvete ning ehitusõiguse määramine püsiva iseloomuga ehitiste rajamiseks on vastuolus maapõueseaduse §-ga 14. Mõistan olukorra keerukust aga kuna planeeringu koostamise eesmärk on vastuolus maapõueseadusega, ei ole planeeringu elluviimine võimalik. Kuna planeeringualal on piirangud, mille tõttu ei saa detailplaneeringut ellu viia, siis üks võimalus on leida planeeringule uus asukoht. Planeeringuala läheduses Narva linna territooriumil ei ole sarnase suurusega Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid maaüksuseid. Planeeringualale kõige lähemale jäävad Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvad ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad Pajusoo (katastritunnus 85101:003:1261) ning Kruusaaugu (katastritunnus 85101:001:0617) kinnisasjad, mida on võimalik kaaluda tööstuspargi asukohana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Antti Pääsukene, 626 2854, [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Saatja: Narva Linnavalitsus <[email protected]> Saadetud: 12.04.2022 09:49 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: 830.asice Manused: 830.asice Heade soovidega Narva LV 3599013
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel