Jaak Aab Teie 04.04.2022 nr 15-3/1893-3
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 12.04.2022 nr 6-3/21/19418-5
Tartu valla üldplaneeringu
avalikustamisel arvestamata jäänud
arvamuste kirjalik ärakuulamine
Austatud Jaak Aab
Rahandusministeerium teavitas 04.04.2022 kirjaga nr 15-3/1893-3, et ootab Maa-ameti
seisukohta, kas Tartu Vallavalitsuse poolt üldplaneeringu avalikustamise menetluse käigus ning
üldplaneeringu avalikul arutelul antud selgitused Maa-ameti arvamusega mittearvestamise või
osalise arvestamise osas on piisavad ning kas ja mis osas jääb Maa-amet Tartu valla üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud arvamuse juurde. Kirjalikku tagasisidet, sealhulgas seisukohta
vaidlusaluse tingimuse sõnastamise kompromissettepaneku kohta, ootate hiljemalt 14.04.2022 e-
posti aadressil
[email protected] või paberkandjal aadressil Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122.
Märgime, et Maa-ametile Tartu Vallavalitsuse 16.12.2021 kirjaga nr 7-1/51-1 avalikul
väljapanekul Tartu valla üldplaneeringu kohta laekunud arvamuste ja nendele vastuseks märgitud
Tartu valla seisukohtade tabelis oli kirjeldatud, et Maa-ameti esitatud ettepaneku läbivaatamise
tulemusena eemaldatakse seletuskirjast peatüki 5.18 punktis 3 viimane lõik ja punkt 4 ning
lisatakse üldplaneeringu seletuskirja punkt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa
väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega
kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt
10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse
võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset
võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste
kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk
on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”.
Maa-amet palus oma 27.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/19418-3 maavaravarule juurdepääsu osas
olemasoleva olukorra säilitamiseks sõnastada üldplaneeringus tekstilõik kujul: “Geoloogilise
uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku
varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks
(maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute
karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Maardlate kasutusse võtmisel
eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate
kasutuselevõttu”.
Selgitate, et Tartu Vallavalitsus ei ole eeltoodud ettepanekuga nõustunud, vaid leiab, et
üldplaneeringus on vajalik sõnastada kaevandamist puudutav tekstilõik kujul: “Geoloogilise
uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara
varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks
(maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute
karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel
eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt
vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate
kasutuselevõttu”.
Täiendavalt on märgitud, et Tartu Vallavalitsus on seisukohal, et Maa-ameti üldplaneeringu
kooskõlastamisest keeldumine, viidates maapõueseadusele, ei ole põhjendatud. Kaevandamist
reguleerivate tingimuste seadmisega üldplaneeringus ei takistata juurdepääsu maavarale, vaid
suunatakse tegevust säästlikuma maavara kaevandamise suunas. Lisaks on tagatud ka suurem
tõenäosus kaevanduste nõuetekohaseks sulgemiseks ja alade väärindamiseks kogukonnale läbi uue
rekreatiivse funktsiooni näol. Ei ole võimalik halvendada maavarale juurdepääsu, kui maardla ei
ole arvel. Tartu vald leiab, et ei takista maavaradele juurdepääsu, vaid seab põhjendatud
tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada karjäärides varude ammendamine loa
kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine. Ühtlasi märgib vallavalitsus, et maavarade
varustuskindlust hindab Keskkonnaamet, seega kui on põhjendatud varustuskindluse hindamisel
arvestada lisaks ka teadaoleva suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, siis on Keskkonnaametil
võimalus seda teha.
Tartu Vallavalitsus esitas 21.02.2022 kirjaga nr 7-1/5-1 vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 90
lõikele 1 Tartu valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks.
Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kuulab valdkonna eest vastutav minister või
tema volitatud ametnik vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 ära avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja
üldplaneeringu koostamise korraldaja.
Tuginedes Maa-ameti ja Tartu vallavalitsuse kirjalikult esitatud seisukohtadele teeb
Rahandusministeerium kompromissettepaneku sõnastada vaidlusalune tekstilõik üldplaneeringus
alljärgnevalt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse
vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud
maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk
varustuskindlus on tagatud) tuleb uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest
hoiduda. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka
kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka
maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”.
PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku
omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1
nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval
maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega.
2
Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse
kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub
keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
Selgitame, et MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit
ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Esmalt märgime, et Maa-ametile jääb selgusetuks, mida on Tartu Vallavalitsus mõelnud lausega
„Ei ole võimalik halvendada maavarale juurdepääsu, kui maardla ei ole arvel.“ Maa-amet nõustub,
et maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra halvenemine ei ole võimalik aladel, kus
ei ole maavara arvel, ent üldplaneeringu seletuskirjas on viidatud maardlate kasutusele võtmisele
(kaevandamisega alustamisele), mitte maardlate arvele võtmisele seatavale piirangule. Maa-amet
ei ole käsitlenud oma kooskõlastuskirjades tingimusi, mis kehtivad alade kohta, kus maavara arvel
ei ole.
Selgitame, et Maa-amet ei saa nõustuda Tartu Vallavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt
geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara
varustuskindlusega, kuna sellega viidatakse asjaolule, et uute karjääride avamine ning
geoloogiliste uuringute läbiviimine on keelatud seni, kuni varustuskindlus on tagatud. Maa-amet
nõustub kompromissettepanekus märgituga, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa
taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Selgitame, et
varustuskindlus loetakse tagatuks, kui lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru jätkub
eeldatavalt vähemalt kümneks aastaks. Kui lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru jätkub
eeldatavalt vähem kui kümneks aastaks, on varustuskindlus kriitiline. Selgitame, et geoloogiliste
uuringutega on vajalik alustada enne varustuskindluse kriitiliseks muutumist, kuna keskmiselt
võtab protsess geoloogilise uuringu loa saamisest kuni maavara arvele võtmiseni aega kuni kolm
aastat, teatud juhtudel ka kauem. Sellele lisandub geoloogilise uuringu loa taotlemise protsessile
kuluv aeg. Kui siia omakorda lisada kaevandamisloa taotlemise protsess ning mäeeraldisel
kaevandamiseks tehtavad ettevalmistustööd, võib tekkida olukord, kui maavara varustuskindlus
on langenud sisuliselt nulli ning majandustegevuse ressursiga kaetus muutunud kriitiliseks. Lisaks
võib ilmneda olukord, mil geoloogilise uuringu tulemusel ei leita maavarale esitatavatele nõuetele
vastavat materjali või mitte piisavalt hea kvaliteediga materjali ning läbi on vaja viia uued
geoloogilised uuringud uues asukohas, mille tõttu kestab kogu protsess varustuskindluse
taastamiseks veelgi kauem. Arvestades eelnevat, ei ole varustuskindluse tagamise vajadusest
lähtudes võimalik piirata geoloogiliste uuringute läbiviimist senikauaks, kuni maavaravaru jätkub
mäeeraldistes vähemalt kümneks aastaks. Geoloogilise uuringu välitöödel on väike
keskkonnamõju ja uuringu tulemusena arvele võetav maardla, kus ei kaevandata, ei mõjuta peale
maaomaniku mitte kedagi teist, kuna tegevusi looduses ei toimu. Ei ole põhjendatud geoloogilise
uuringu läbiviimisele seada igakordselt kohustuslikke piiranguid üldplaneeringus. Maa-amet
nõustub, kui üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et taotluse menetluses kaalutakse vajadust
arvestada piirkondlikku varustuskindlust.
Selgitame, et geoloogilise uuringu loa väljastamisel ei hinnata piirkonna varustuskindlust ning
varustuskindlus ei ole geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumise aluseks. Taotlejatele infoks
võib Keskkonnaamet seda arvutada, andmaks teada, kui tulevikus võib kaevandamisloa taotlus
olla vastuolus riigi huviga, kuid uuringuloa andmist see ei takista.
Selgitame, et vajaduse üle taotluse menetluse käigus piirkondlikku varustuskindlust arvestada
3
otsustab ja piirkondlikku varustuskindlust kaalub loa andja ja seejuures võidakse arvestada ka teisi
asjaolusid kui minevikus toimunud tarbimiskogus, näiteks võidakse arvestada ka teadaoleva
suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, nagu ka Tartu Vallavalitsus on oma selgituses märkinud.
Palume seletuskirjas üheselt mõistetavalt märkida, et varustuskindluse arvestamise vajadust
kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja ja seejuures võidakse erinevaid asjaolusid
arvestades anda luba ka olukorras, kui minevikus toimunud tarbimiskogusest lähtuv maavara
varustuskindlus on tagatud.
Samuti ei saa Maa-amet nõustuda Tartu Vallavalitsuse tingimusega, mille kohaselt seni, kuni
lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, ei ole uute karjääride avamine
ja maardlate kasutusse võtmine lubatud. Maa-amet ei saa nõustuda ka Rahandusministeeriumi
kompromissettepanekus esitatud ettepanekuga, mille järgi tuleks seni, kuni lubadega
kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, uute karjääride avamisest ja maardlate
kasutusse võtmisest hoiduda. Eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav
sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „hoiduma“ muuhulgas „kellegi ebameeldiva,
ebasoovitava v. ohtliku eest kõrvale põikama, end selle eest hoidma, seda enese suhtes vältima“.
Eelnevat arvestades tähendab „hoiduma“ sisuliselt sedasama, mida „mitte lubama“ ehk „keelama“.
Maa-amet ei nõustu sõnastusega, mille mõte on samatähenduslik keelamisega. Kuivõrd
üldplaneering on oluline tulevikku suunav dokument, peavad selles olevad tingimused olema
sõnastatud kõigile üheselt mõistetavalt. Üldisema või ebamäärasema eufemismi kasutamine
üldplaneeringu seletuskirjas toob tulevikus kaasa vaidlusi, mis põhjustab asjatut aja ja raha kulu,
sh avaliku raha kulu, kui üldplaneeringu tõlgendamise vaidluses hakkab osalema kohalik
omavalitsus või valitsusasutus.
Maa-amet on varasemas kirjavahetuses Tartu Vallavalitsusega nõustunud seletuskirja
täiendamisega selliselt, et seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse
piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei
ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Samuti nõustub Maa-amet
seletuskirja täiendamisega näiteks järgmiselt: „…uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse
võtmisest võimalusel hoiduda“. Maa-amet jääb oma varasema seisukoha juurde.
Selgitame, et sageli on vaja avada uus karjäär olukorras, kui näiteks ühe karjääris kaevandatava
kasutusalaga maavaravaru varustuskindlus on piirkonnas tagatud ning karjäär ei ole ammendunud.
Eeltoodud olukord võib tekkida, kuna ühes karjääris võib korraga leiduda nii ehituskruusa,
ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa, millede kõikide varud ammenduvad üldjuhul erinevatel
aegadel. Kui ühe kasutusalaga maavara ammendub, on selle kaevandamiseks vaja avada uus
karjäär, kus võib samuti leiduda nii ehituskruusa, ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa. Erineva
kasutusalaga maavara ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja
kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta
projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise
põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seletuskirjas
kirjeldatud piirang, mille kohaselt uute karjääride avamine pole võimalik seni, kuni
varustuskindlus on tagatud, võib viia olukorrani, kui pole saada teatud kasutusalaga maavara, sest
selle jaoks uue karjääri avamine pole lubatud, kuna kaasuvalt kaasneks mõne sellise kasutusalaga
maavara kaevandamine, mille varustuskindlus on tagatud. Pole võimalik oodata kõikide
kasutusaladega maavarade ammendumiseni, sest see võtaks üldjuhul aastaid. Ei saa toetuda pelgalt
heausksele oletusele, et võimalik on avada karjäär vaid teatud konkreetse kasutusalaga maavara
jaoks, mille varustuskindlus on muutunud kriitiliseks. Selgitame, et väga sageli pole mäetehniliselt
võimalik rajada uut karjääri vaid ühe kasutusalaga maavara kaevandamiseks, kuna erineva
kvaliteediga kihid lasuvad põimunult või üksteise all. Võimatu on kaevandada ühe kasutusalaga
pinnakatte pudedaid maavarasid teise kasutusalaga pinnakatte maavarade alt või vahelt. Karjääri
avamise asemel pinnakatte maavara allmaakaevanduse rajamine ei ole realistlik lahendus. See
tähendab, et maavaravarule juurdepääsus osas on olukord märkimisväärselt halvenenud ning
planeeringus sätestatud tingimus on vastuolus MaaPS § 14.
4
Samuti märgime, et kindlasti pole majanduslikult kasulik olukord, kui piirkonna varustuskindluse
tagamine sõltub ühest karjäärist ning ühest ettevõttest, kes selles karjääris kaevandab.
Turumajanduses aitab toodete hindu all hoida konkurents ning vähese konkurentsi tingimustes või
selle puudumisel on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa näiteks teede hoolduseks kuluva
summa suurenemise. Kuna ehitusmaavarade valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal
transpordikulu, ei ole võimalik või mõistlik vajaminevat maavara kaugelt transportida. Tihedamat
karjääride võrgustikku toetab ka asjaolu, et kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade
korral on keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad
rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida.
Selgitame, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt
MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt
keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat rakendatakse ka geoloogilise uuringu
loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik loa taotlemise korral langetada
igakordselt sisustatud ja põhjendatud kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus
sätestada geoloogilist uuringut või uute karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik
omavalitsus peaks igakordselt andma sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava uuringuruumi
või mäeeraldise kohta, mitte kehtestama üldiseid piiranguid ja keelde. Üldiste keeldude ja
piirangute kehtestamine viitab kohaliku omavalitsuse huvi puudumisele antud valdkonnaga
sisuliselt ning mõtestatult tegeleda, ent tegelikult peaks just see olema eesmärgiks. Juhul, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa või kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS
sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks
nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi
Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks
riigi huvi ilmselgelt puudub. Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega ning selline
lahendus ei ole lubade andmisel eesmärgipärane.
Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja
kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb
kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena
PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise
kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see
peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis.
Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui
mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata,
kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame eeltoodust tulenevalt, et
sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde,
läheb omavalitsuse tegevus vastuollu eeltoodud riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku
kaevandamise osas langetada lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle
lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses
taotluse asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane
üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab
geoloogilise uuringu loa taotlusele või kaevandamisloa taotlusele arvamust andes.
Maa-amet palub jätkuvalt üldplaneeringuga maardlate aladele mitte kehtestada piiranguid, mis ei
tulene seadustest. Palume üldplaneeringu koostamisel arvestada Maa-ameti selgitustega.
5
Selgitustega arvestamata jätmise korral halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord
ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa nõustuda üldplaneeringuga, millega
kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, uuringu- või
kaevandamislube anda või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu
Vallavalitsus
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
6