dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tartu valla üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud arvamuste kirjalik ärakuulamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2022
Viit
1.10-17/2022/2716-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎Tartu valla üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud arvamuste kirjalik ärakuulamine.asice254 KB

Sisu (failidest)

Jaak Aab Teie 04.04.2022 nr 15-3/1893-3 Rahandusministeerium [email protected] Meie 12.04.2022 nr 6-3/21/19418-5 Tartu valla üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud arvamuste kirjalik ärakuulamine Austatud Jaak Aab Rahandusministeerium teavitas 04.04.2022 kirjaga nr 15-3/1893-3, et ootab Maa-ameti seisukohta, kas Tartu Vallavalitsuse poolt üldplaneeringu avalikustamise menetluse käigus ning üldplaneeringu avalikul arutelul antud selgitused Maa-ameti arvamusega mittearvestamise või osalise arvestamise osas on piisavad ning kas ja mis osas jääb Maa-amet Tartu valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuse juurde. Kirjalikku tagasisidet, sealhulgas seisukohta vaidlusaluse tingimuse sõnastamise kompromissettepaneku kohta, ootate hiljemalt 14.04.2022 e- posti aadressil [email protected] või paberkandjal aadressil Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122. Märgime, et Maa-ametile Tartu Vallavalitsuse 16.12.2021 kirjaga nr 7-1/51-1 avalikul väljapanekul Tartu valla üldplaneeringu kohta laekunud arvamuste ja nendele vastuseks märgitud Tartu valla seisukohtade tabelis oli kirjeldatud, et Maa-ameti esitatud ettepaneku läbivaatamise tulemusena eemaldatakse seletuskirjast peatüki 5.18 punktis 3 viimane lõik ja punkt 4 ning lisatakse üldplaneeringu seletuskirja punkt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Maa-amet palus oma 27.12.2021 kirjaga nr 6-3/21/19418-3 maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilitamiseks sõnastada üldplaneeringus tekstilõik kujul: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Selgitate, et Tartu Vallavalitsus ei ole eeltoodud ettepanekuga nõustunud, vaid leiab, et üldplaneeringus on vajalik sõnastada kaevandamist puudutav tekstilõik kujul: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Täiendavalt on märgitud, et Tartu Vallavalitsus on seisukohal, et Maa-ameti üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldumine, viidates maapõueseadusele, ei ole põhjendatud. Kaevandamist reguleerivate tingimuste seadmisega üldplaneeringus ei takistata juurdepääsu maavarale, vaid suunatakse tegevust säästlikuma maavara kaevandamise suunas. Lisaks on tagatud ka suurem tõenäosus kaevanduste nõuetekohaseks sulgemiseks ja alade väärindamiseks kogukonnale läbi uue rekreatiivse funktsiooni näol. Ei ole võimalik halvendada maavarale juurdepääsu, kui maardla ei ole arvel. Tartu vald leiab, et ei takista maavaradele juurdepääsu, vaid seab põhjendatud tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada karjäärides varude ammendamine loa kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine. Ühtlasi märgib vallavalitsus, et maavarade varustuskindlust hindab Keskkonnaamet, seega kui on põhjendatud varustuskindluse hindamisel arvestada lisaks ka teadaoleva suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, siis on Keskkonnaametil võimalus seda teha. Tartu Vallavalitsus esitas 21.02.2022 kirjaga nr 7-1/5-1 vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 90 lõikele 1 Tartu valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kuulab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja. Tuginedes Maa-ameti ja Tartu vallavalitsuse kirjalikult esitatud seisukohtadele teeb Rahandusministeerium kompromissettepaneku sõnastada vaidlusalune tekstilõik üldplaneeringus alljärgnevalt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud) tuleb uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest hoiduda. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. 2 Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. Selgitame, et MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Esmalt märgime, et Maa-ametile jääb selgusetuks, mida on Tartu Vallavalitsus mõelnud lausega „Ei ole võimalik halvendada maavarale juurdepääsu, kui maardla ei ole arvel.“ Maa-amet nõustub, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra halvenemine ei ole võimalik aladel, kus ei ole maavara arvel, ent üldplaneeringu seletuskirjas on viidatud maardlate kasutusele võtmisele (kaevandamisega alustamisele), mitte maardlate arvele võtmisele seatavale piirangule. Maa-amet ei ole käsitlenud oma kooskõlastuskirjades tingimusi, mis kehtivad alade kohta, kus maavara arvel ei ole. Selgitame, et Maa-amet ei saa nõustuda Tartu Vallavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega, kuna sellega viidatakse asjaolule, et uute karjääride avamine ning geoloogiliste uuringute läbiviimine on keelatud seni, kuni varustuskindlus on tagatud. Maa-amet nõustub kompromissettepanekus märgituga, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Selgitame, et varustuskindlus loetakse tagatuks, kui lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt kümneks aastaks. Kui lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru jätkub eeldatavalt vähem kui kümneks aastaks, on varustuskindlus kriitiline. Selgitame, et geoloogiliste uuringutega on vajalik alustada enne varustuskindluse kriitiliseks muutumist, kuna keskmiselt võtab protsess geoloogilise uuringu loa saamisest kuni maavara arvele võtmiseni aega kuni kolm aastat, teatud juhtudel ka kauem. Sellele lisandub geoloogilise uuringu loa taotlemise protsessile kuluv aeg. Kui siia omakorda lisada kaevandamisloa taotlemise protsess ning mäeeraldisel kaevandamiseks tehtavad ettevalmistustööd, võib tekkida olukord, kui maavara varustuskindlus on langenud sisuliselt nulli ning majandustegevuse ressursiga kaetus muutunud kriitiliseks. Lisaks võib ilmneda olukord, mil geoloogilise uuringu tulemusel ei leita maavarale esitatavatele nõuetele vastavat materjali või mitte piisavalt hea kvaliteediga materjali ning läbi on vaja viia uued geoloogilised uuringud uues asukohas, mille tõttu kestab kogu protsess varustuskindluse taastamiseks veelgi kauem. Arvestades eelnevat, ei ole varustuskindluse tagamise vajadusest lähtudes võimalik piirata geoloogiliste uuringute läbiviimist senikauaks, kuni maavaravaru jätkub mäeeraldistes vähemalt kümneks aastaks. Geoloogilise uuringu välitöödel on väike keskkonnamõju ja uuringu tulemusena arvele võetav maardla, kus ei kaevandata, ei mõjuta peale maaomaniku mitte kedagi teist, kuna tegevusi looduses ei toimu. Ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu läbiviimisele seada igakordselt kohustuslikke piiranguid üldplaneeringus. Maa-amet nõustub, kui üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Selgitame, et geoloogilise uuringu loa väljastamisel ei hinnata piirkonna varustuskindlust ning varustuskindlus ei ole geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumise aluseks. Taotlejatele infoks võib Keskkonnaamet seda arvutada, andmaks teada, kui tulevikus võib kaevandamisloa taotlus olla vastuolus riigi huviga, kuid uuringuloa andmist see ei takista. Selgitame, et vajaduse üle taotluse menetluse käigus piirkondlikku varustuskindlust arvestada 3 otsustab ja piirkondlikku varustuskindlust kaalub loa andja ja seejuures võidakse arvestada ka teisi asjaolusid kui minevikus toimunud tarbimiskogus, näiteks võidakse arvestada ka teadaoleva suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, nagu ka Tartu Vallavalitsus on oma selgituses märkinud. Palume seletuskirjas üheselt mõistetavalt märkida, et varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja ja seejuures võidakse erinevaid asjaolusid arvestades anda luba ka olukorras, kui minevikus toimunud tarbimiskogusest lähtuv maavara varustuskindlus on tagatud. Samuti ei saa Maa-amet nõustuda Tartu Vallavalitsuse tingimusega, mille kohaselt seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud. Maa-amet ei saa nõustuda ka Rahandusministeeriumi kompromissettepanekus esitatud ettepanekuga, mille järgi tuleks seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest hoiduda. Eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „hoiduma“ muuhulgas „kellegi ebameeldiva, ebasoovitava v. ohtliku eest kõrvale põikama, end selle eest hoidma, seda enese suhtes vältima“. Eelnevat arvestades tähendab „hoiduma“ sisuliselt sedasama, mida „mitte lubama“ ehk „keelama“. Maa-amet ei nõustu sõnastusega, mille mõte on samatähenduslik keelamisega. Kuivõrd üldplaneering on oluline tulevikku suunav dokument, peavad selles olevad tingimused olema sõnastatud kõigile üheselt mõistetavalt. Üldisema või ebamäärasema eufemismi kasutamine üldplaneeringu seletuskirjas toob tulevikus kaasa vaidlusi, mis põhjustab asjatut aja ja raha kulu, sh avaliku raha kulu, kui üldplaneeringu tõlgendamise vaidluses hakkab osalema kohalik omavalitsus või valitsusasutus. Maa-amet on varasemas kirjavahetuses Tartu Vallavalitsusega nõustunud seletuskirja täiendamisega selliselt, et seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Samuti nõustub Maa-amet seletuskirja täiendamisega näiteks järgmiselt: „…uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest võimalusel hoiduda“. Maa-amet jääb oma varasema seisukoha juurde. Selgitame, et sageli on vaja avada uus karjäär olukorras, kui näiteks ühe karjääris kaevandatava kasutusalaga maavaravaru varustuskindlus on piirkonnas tagatud ning karjäär ei ole ammendunud. Eeltoodud olukord võib tekkida, kuna ühes karjääris võib korraga leiduda nii ehituskruusa, ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa, millede kõikide varud ammenduvad üldjuhul erinevatel aegadel. Kui ühe kasutusalaga maavara ammendub, on selle kaevandamiseks vaja avada uus karjäär, kus võib samuti leiduda nii ehituskruusa, ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa. Erineva kasutusalaga maavara ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seletuskirjas kirjeldatud piirang, mille kohaselt uute karjääride avamine pole võimalik seni, kuni varustuskindlus on tagatud, võib viia olukorrani, kui pole saada teatud kasutusalaga maavara, sest selle jaoks uue karjääri avamine pole lubatud, kuna kaasuvalt kaasneks mõne sellise kasutusalaga maavara kaevandamine, mille varustuskindlus on tagatud. Pole võimalik oodata kõikide kasutusaladega maavarade ammendumiseni, sest see võtaks üldjuhul aastaid. Ei saa toetuda pelgalt heausksele oletusele, et võimalik on avada karjäär vaid teatud konkreetse kasutusalaga maavara jaoks, mille varustuskindlus on muutunud kriitiliseks. Selgitame, et väga sageli pole mäetehniliselt võimalik rajada uut karjääri vaid ühe kasutusalaga maavara kaevandamiseks, kuna erineva kvaliteediga kihid lasuvad põimunult või üksteise all. Võimatu on kaevandada ühe kasutusalaga pinnakatte pudedaid maavarasid teise kasutusalaga pinnakatte maavarade alt või vahelt. Karjääri avamise asemel pinnakatte maavara allmaakaevanduse rajamine ei ole realistlik lahendus. See tähendab, et maavaravarule juurdepääsus osas on olukord märkimisväärselt halvenenud ning planeeringus sätestatud tingimus on vastuolus MaaPS § 14. 4 Samuti märgime, et kindlasti pole majanduslikult kasulik olukord, kui piirkonna varustuskindluse tagamine sõltub ühest karjäärist ning ühest ettevõttest, kes selles karjääris kaevandab. Turumajanduses aitab toodete hindu all hoida konkurents ning vähese konkurentsi tingimustes või selle puudumisel on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa näiteks teede hoolduseks kuluva summa suurenemise. Kuna ehitusmaavarade valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, ei ole võimalik või mõistlik vajaminevat maavara kaugelt transportida. Tihedamat karjääride võrgustikku toetab ka asjaolu, et kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral on keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Selgitame, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada geoloogilist uuringut või uute karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava uuringuruumi või mäeeraldise kohta, mitte kehtestama üldiseid piiranguid ja keelde. Üldiste keeldude ja piirangute kehtestamine viitab kohaliku omavalitsuse huvi puudumisele antud valdkonnaga sisuliselt ning mõtestatult tegeleda, ent tegelikult peaks just see olema eesmärgiks. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa või kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega ning selline lahendus ei ole lubade andmisel eesmärgipärane. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame eeltoodust tulenevalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu eeltoodud riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab geoloogilise uuringu loa taotlusele või kaevandamisloa taotlusele arvamust andes. Maa-amet palub jätkuvalt üldplaneeringuga maardlate aladele mitte kehtestada piiranguid, mis ei tulene seadustest. Palume üldplaneeringu koostamisel arvestada Maa-ameti selgitustega. 5 Selgitustega arvestamata jätmise korral halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa nõustuda üldplaneeringuga, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, uuringu- või kaevandamislube anda või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu Vallavalitsus Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel