dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/2709-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎EJKY_Konkurentsiamet_metoodika_nr_7.asice130 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 12.04.2022 07:41 Adressaat: Mare Karotamm <[email protected]>; Konkurentsiamet <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Rein Vaks <[email protected]> Teema: Koostootmisjaamade kulude jagamisest eksergia meetodil Tere Palun leidke lisatuna meie vastuskiri uue koostootmise kulude jaotamise metoodika osas. Loodetavasti jõuab meie kiri adressaadini. Vajadusel oleme valmis täiendavalt kohtuma ning omi seisukohti põhjendama. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 5165943 Konkurentsiamet Teie: e-kiri 25. 0 3 .202 2 [email protected] Meie : 12 .0 4 .202 2 nr 7 Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel Lugupeetud Mare Karotamm Täname, et edastasite meile tutvumiseks ning kommenteerimiseks metoodika „Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel“ eelnõu ning Exceli vormis arvutusfaili. Samuti oleme tutvunud konkurentsiameti seisukohtadega, mis on esitatud 06.04.2022 kirjas nr 7-19/2022-149-5. Arvestades süvenevat energiakriisi ning kõigil tasanditel uueks küttehooajaks valmistumist tekib paratamatult t unne, et erinevate riigiasutuste omavaheline koostöö pole kõige paremini koordineeritud ning töötatakse üksteisele vastu. Teisiti pole võimalik mõista tegevusi, mis halvendavad investeerimiskliimat, vähendavad majanduslikku koostootmispotentsiaali , seavad ohtu juhitavate elektritootmisüksuste säilimise, halvendavad energia varustuskindlust ning viivad soojuse lõpptarbija hinnatõusuni. Plaan kasutada eksergia meetodit tagasiulatuvalt ka olemasolevatele tootjatele on üllatav ja kahetsusväärne , sest muuda b radikaalselt koos tootmisjaamade (KTJ) senist kulu de jagamise praktikat ja mõ jub halva valt kogu sektori toimimis ele. Oleme veendunud, et m eetodi rakendamine olemasolevatele KTJ- dele tingiks sisuliselt senise l kujul koostootmise lõppemise ja põhjustab suurema fossiilsete kütuse (sh maagaasi) kasutuse st ka kõrgema soojuse hinna . Ilmselgelt muudab planeeritav m eetod ka uute KTJ-de rajamise riskantseks ja majanduslikult ebaratsionaalseks , mistõttu jääb Eestis KTJ-de majanduslik potentsiaal kasutamata . Selliste oluliste muudatuste põhjustamine ilma detailse majanduslike mõju de analüüsita on äärmisel riskantne, eriti tänases muutuvas ja prognoosimatus olukorras . Kahjuks pole meile esitatud täpsemaid andmeid ega läbiviidud majanduslike mõjuanalüüse meetodi rakend umise k ohta, kuid seni esitatu põhjal saab hinnanguliselt arvestada, et e ksergia meetodi rakendamise korral oleks olemasolevate KTJ-de käitamine olnud majanduslikult põhjendatud viimase 10 aasta jooksul vaid üksikutel kuudel, mil elektri keskmine hind NPSi hinnapiirkonnas on olnud tavapärasest kõrgem . Eksergia meetod tugineb sisuliselt eeldusel, et elektrihinnad on alati kõrged, mis ei vasta aga tegelikkusele – tegelikkuses on hinnad volatiilsed ning ekstreemselt kõrgeid hindu esineb üksikutel tundidel . S oojuse tootjad peavad aga lähtuma keskmistest hindadest ega saa oma seadmete töörežiimi kiirelt muuta ( kaugküte on elutähtis teenus, mille osutamist ei saa ebasobivate turutingimuste tõttu peatada ) . Tundidel, m i l KTJ ei saa oma muutuvkulusid elektri madala hinna tõttu katta, tuleks võrgus va j aminev soojus toota muudest allikatest, mis enamikes kaugküttevõrkudes tähendab maagaasi suurenenud kasutamist. Kokkuvõttes tähendaks see soojuse hinna kallinemist ja suure mat sõltuvust maagaasist. Eksergia meetodi rakendamine olemasolevatele KTJ- dele tooks kaasa hulganisti erinevaid probleeme ja küsitavusi, millest olulisemad oleme alljärgnevalt välja tootnud. Konkurentsiamet ei ole piisavalt hinnanud kulude jagamise meetodi muutuse ja eksergia meetodi rakendamise majanduslikke ega muid (sh sotsiaalseid, keskkonnalaseid või juriidilisi) mõjusid . Puuduliku mõjude hindamise tõttu ei ole realistlikult tuvastatud eksergia meetodi rakendamisega tekkivaid negatiivseid mõjusid, sh asjaolu, et meetodi rakendamine kasvatab tegelikkuses soojuse hinda lõpptarbijatele. Isegi võttes arvesse, et Konkurentsiametil on kaalutlusõigus valida haldustoimingu tegemiseks menetlustoimingu vorm ja muud üksikasjad nagu märgitud 06.04.2022 vastuses, ei saa haldusorgan tegutseda vaakumis ilma hindamata, millised on tema kaalutlusõiguse teostamise järelmid praktikas, sest see viib elukaugete ja energiasektori toimimist halvavate tulemusteni. Tegelikku elu ei saa võtta kitsalt füüsikalise suletud süsteemina ning lähtuda tuleb ka teistest ühiskonna vajadustest-ootustest. Eksergia meetodi rakendamine oleks faktiliselt vastuolus KKütS nõuetega. KKütS § 8 lg 3 sätestab, et soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sh soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. E ksergia meetodi rakendamisel oleks KTJ- de tegevus tervikvaates kahjumlik volatiilse te ja prognoosimatute elektrihin dade juures . Samas soojuse edastamise kohustus ja elutähtsa teenuse osutamine peab jätkuma. Meetodi rakendamine tekitab soojuse tootmise ristsubsideerimise elektri tootmise arvelt. Tänane rakendatav alternatiivkatlamaja meetod lähtub loogikast, et tarbija seisukohast ei ole vahet, kas talle tarnitav soojus on toodetud katlamajas või KTJ-s – oluline on vaid see, et KTJ-s soojuse tootmise puhul ei tohiks tarbija kinni maksta (subsideerida) KTJ-s elektri tootmist. Selle meetodi korral on rakendatud soojuse ja elektritootmise vahel kulusid jaotusega ca 70/30 ning selle meetodiga reguleeritakse soojuse tootmist . Kui seda kulude jagamise suhet nihutada oluliselt teistpidises suunas, viib see olukorrani , et elektritootmisega tuleb subsideerida soojuse tootmist ning asutakse seeläbi reguleerima elektriturgu osadele tur u osalistele ehk KTJ-de opereerijatele (kuid samas teised vabaturul osalevad elektritootjaid jääksid regulatsioonialast välja, mis põhjustaks turul ebavõrdse olukorra) . Näiteks kui eeldada KTJ-s tänu suitsugaaside pesurile 100% kasutegurit, siis eksergia meetodi rakendamisel oleks väljundi ehk soojuse reguleeritud hind (sisaldades kõiki kulusid, kapitalikulu ja põhjendatud tulukust) MWh kohta madalam kui sisendi ehk kütuse hind MWh kohta, mis tähendab, et ülejäänud osa tegelikest soojuse tootmise kuludest tuleb katta elektri müügitulude arvelt. Eksergia meetodi rakendamine tõstab soojuse hinda ja seab ohtu kaugkütte varustuskindluse , sest sisuliselt suunab soojusetootjaid KTJ-de asemel käitama gaasikatlamaju, millele meetod ei rakendu. Gaasi varustuskindlus ei pruugi praeguses julgeolekuolukorras olla piisavalt tagatud ning ka hinna poolest on tegemist ühe kõige kallima energiakandjaga. Riski realiseerumine muudab lõpptarbija hinna vastuvõetamatu lt kalliks , mis süvendab üldist rahulolematust . Meetodi rakendamine moonutab konkurentsi elektritootjate vahel. Meetod sunnib KTJ- sid käitavaid soojusetootjaid sisuliselt ristsubsideerima soojuse tootmist elektritootmise arvelt. Elektriturul valitseva vabaturu olukorras asetab see KTJ-de käitajad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda võrreldes teiste elektritootjatega, kes ei ole seotud soojuse tarnimise kohustusega ega oma seega faktilist soojusetootmise ristsubsideerimise kohustust ning kellest paljud ei kanna võrreldavaid või üldse mingeid kütusekulusid (nt tuule-, päikese- või hüdroenergia tootjad). Samuti tuleb silmas pidada, et vaid elektritootmise le s uunatud tootmisseadmed on seadistatud KTJ- dest erinevate parameetritega, mis võimaldavad suuremat elektritootmise kasutegurit , mistõttu nad omavad eelist KTJ-de eest . Seejuures on oluline, nagu Konkurentsiamet ka ise märgib, et Eestis puuduvad turgu valitsevad elektri tootjad – KTJ- sid käitavad elektri tootjad ei ole seega kindlasti turgu valitsevad ega oma praktikas märkimisväärset võimet elektri turuhinda mõjutada. Eksergia meetodi rakendamine muudab senised investeeringud elektritootmisesse sisuliselt luhtunud investeeringuteks. Eksergia meetodi rakendamine karistab soojusetootjaid, kes on arendanud välja koostootmisvõimekuse, et sisendkütusest saadavat kasutegurit maksimeerida, kasutades kütust eriliigiliste energiate tootmiseks. Meetodi järgi allokeeritakse suurem osa kuludest elektri tootmisele, kuid selliselt ei ole toodetav elekter enam konkurentsivõimeline ja KTJ-d ei ole võimelised koostootmisrežiimis töötades oma kulusid katma ning peaksid töötama ainult soojuse tootmise režiimis. See tähendab, et investeeringut elektri tootmisse tuleb lugeda sisuliselt luhtunud investeeringuks , mille hooldusesse ja käigushoidmisesse pole otstarbekas enam täiendavaid vahendeid investeerida . Eksergia meetodi rakendamine motiveerib tehniliselt ebatõhusat soojuse tootmist. Meetod suunab soojuse tootjat tõstma võrguvee temperatuuri, sest võrku antava vee temperatuuri tõstes on soojuse tootmisele jaotatavad kulud kõrgemad. Samuti demotiveerib eksergia meetod tagastuva võrguvee temperatuuri vähendamist, sest mida väiksem delta T , seda suuremad on soojuse tootmisele jaotatavad kulud. Selline loogika on vastuolus kaugküttesüsteemi efektiivsuse kasvatamise eesmärgiga, mille eelduseks on võrg u vee temperatuuride langetamine ja soojuskadude vähendamine kaugküttevõrgus (sh väheneb ka heitsoojuse kasutamise võimalus) . Eksergia meetodi rakendamine piirab ettevõtlusvabadust. Riigikohus on märkinud, et põhiseaduse §-ga 31 tagatud „ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ ( RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). Eksergia meetodi rakendamine riivaks põhjendamatult KTJ-de ettevõtlusvabadust elektriturul (so vabaturg), sundides neid sisuliselt vabaturu tegevuse arvelt ristsubsideerima reguleeritud tegevust. Kulude jagamise meetodi kardinaalne muutmine olemasolevate KTJ-de jaoks oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Riigikohtu praktikast tuleneb, et „õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas“. See kehtib ka juriidiliste isikute suhtes (RK PSJVK 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 50). Konkurentsiameti 06.04.2022 vastuses antud selgituse põhjal ei ole ettevõtjatel võimalik üldse ette ennustada, millist meetodit Konkurentsiamet praktikas rakendada kavatseb, kuid sõltuvalt kulujagamise meetodist, on tulemused ettevõtja investeeringu tasuvusajale kardinaalselt erinevad. Selline ettenähtamatus on täielikus vastuolu õiguski n dluse ja hea halduse põhimõttega. Meetodiga on seotud palju ebaselgust. Konkurentsiameti poolt eksergia meetodiga seotud materjalides on palju terminoloogilist kui ka metodoloogilist ebaselgust. Samuti on ebaselge ja läbipaistmatu, millistel alustel Konkurentsiamet kasutatava meetodi valib ning seda ei ole Konkurentsiamet 06.04.2022 vastuses sisuliselt selgitanud vaatamata turuosaliste selgele päringule. Täiendava kulude jagamise põhimõtte juurutamine on vastuolus mitmete haldusmenetluse seaduse (HMS) aluspõhimõtetega : Isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse teel (§ 1) – täiendava kulude jagamise meetodi kasutuselevõtt ei lisa selgust ega soojusettevõtjate õiguste kaitse ühtlust, vaid muudab Konkurentsiameti kaalutlusõiguse rakendamise prognoosimatuks . Võttes arvesse, et kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, jätab ebaselge ja läbipaistmatu kaalutlusõiguse rakendamine soojusettevõtjad sisuliselt kohtulikku kaitseta Konkurentsiameti regulatiivpraktika ees.; Õiguste kaitse, mis nõuab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (§ 3 lg 2) – praegusel juhul ei ole selge, millist eesmärki Konkurentsiameti poolne uue meetodi juurutamine teenib, mistõttu ei ole võimalik hinnata selle kohasust, vajalikkust ega proportsionaalsust; Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (§ 4 lg 2) – eksergia meetodi kohta ei ole teostatud mõjuhinna n gut, mistõttu ei saa Konkurentsiamet selle rakendamisel olla arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ega kaalunud turuosaliste põhjendatud huve. Selline vastuoluline halduspraktika seab löögi alla in vesteerimiskindluse kogu Eesti energiasektoris. Meetodi muutus oleks sõnamurdlik eelkõige konkursi tulemusel sõlmitud pikaajaliste lepingutega seotud KTJ-de suhtes, samuti oleks see vastuolus haldusmenetlusele omase usalduse kaitse põhimõttega. Riigikohus on märkinud, et „r iigi sõnamurdmisega saab tegemist olla siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni“ ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-1-14" RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14 , p 89). Usalduse kaitse põhimõte nõuab halduse üksikaktide põhimõttelist püsimajäämist ja nende muutmisel arvestamist sellega, kas isik on haldusakti õiguspärasust ja kehtivust usaldades muutnud oma elukorraldust või kasutanud ära haldusakti alusel saadud rahasumma (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, §10, p 52). Konkurssi de tulemusel rajatud KTJ-d on võtnud kohustuse soojust tarnida ega saa halduspraktika olulise ebasoodsa muutuse korral tootmist lõpetada ega ümber korraldada. Seepärast oleks eksergia meetodi rakendamine nende suhtes sõnamurdlik. Kahju tekitamine võib kaasa tuua riigi vastutuse. Kui eksergia meetodi rakendamise tulemusel tekib sisuliselt olukord, kus KTJ- sid käitavad soojusettevõtjad on sunnitud erinevate asjaolude (madal ja/või volatiilne elektrihind, kõrge biomassi hind, kohustus pikaajalise lepingu või seadusest tuleneva tarnekohustuse tõttu soojust tarnida) koosmõjus kahjumlikult tegutsema, ei saa välistada soojusettevõtjate kahjuhüvitamise k ohuseid KA vastu RVastS § 16 alusel. Eksergia meetodi rakendamine ületab Konkurentsiameti võimu pädevuse piire , kuivõrd see mõjutab riigi energiapoliitilisi valikuid . Kulude jagamise meetodi valik kujundab oluliselt riiklikku energiapoliitikat, sest sellest sõltub, millistesse tootmisseadmetesse on võimalik ja põhjendatud investeerida. Nagu eelnevalt selgitatud, oleks eksergia meetodi rakendamine vastuolus riiklikus energiamajanduse arengukavas sätestatud eesmärkidega, sest suunab muutma tõhusaid KTJ- sid tavapärasteks katlamajadeks ja paljudel juhtudel kasutama kütusena maa gaasi. Selliste energiapoliitiliste valikute tegemine ei ole Konkurentsiameti kui haldusorgani pädevuses. Ei ole selge, milliseid probleeme täiendav meetod lahendab ja millised eesmärke see teenib. Olulisi muudatusi halduspraktikas saavad põhjendada selged probleemid ja eesmärgid, mida püütakse lahendada. Praegusel juhul ei ole aga selge, miks on täiendavat kulude jagamise meetodit üldse vaja välja töötada. Mõned kuud tagasi avaldas Konkurentsiamet oma veebilehel kokkuvõtte “Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest“, mille kohaselt on hinnaregulatsioon sektoris siiani hästi toiminud. Seepärast on raske mõista, milliseid täiendavaid eesmärke soovitakse saavutada lisanduva metoodika kehtestamisega ja kuidas on see seotud muutunud oludega. Kulude jagamise meetodi muutmise vajadust ega valikut ei ole selgelt ega veenvalt põhjendatud. Levinumaid KTJ-de kulude jagamise metoodikaid on käsitletud näiteks Energy Regulators Regional Association (ERRA) poolt väljatöötatud juhendmaterjalis „ Regulatory Implications of District Heating“ , mis ei maini eksergia meetodit. Eksergia meetodit ei ole seni teadaolevalt praktikas regulatiivse meetodina kasutusel üheski riigis, mistõttu ei ole võimalik ennustada selle praktilist rakendatavust ning mis annab veelgi põhjust kahelda meetodi juurutumise põhjendatuses . Konkurentsiameti poolt viidatud T. Tereshchenko doktoritööle tuginemine on küsitav erinevatel põhjustel: T. Tereshchenko doktoritöö baseerub ülikoolilinnaku soojus-ja elektrienergia tarbimisele, koos väiksemahulise energiatootmisega suuruses 14 MW ning ühtlasi ei kasutatud tegelikke vaid modelleeritud teoreetilisi andmeid. Lisaks kasutati analüüsitava tootmisallikana etanoolil baseeruvat CCPP jaama. Se llise teoreetilise ülikoolilinnaku modelleeritud diplomitöö eeldused ja tulemused ei ole võrreldavad päriselu suurlinnade kaugküttevõrkude ja tootmisüksuste väljakutsetega, kus on muuhulgas mitmed erinevad soojusallikad ning oluliselt erinevad koostoo t mistehnoloogiad; Töös nimetatakse meetodit õiglaseks termodünaamilisest vaatevinklist lähtudes, kuid see ei võta arvesse, et praktikas reguleerib meetod majandussuhteid ning töös ei ole antud hinnangut, kas meetod on õiglane ka majandussuhete vaatevinklist lähtudes. Eksergia meetodi kohta märgib doktoritöö autor, et see on praktikas raskesti rakendatav: “ The application of this method requires profound knowledge of thermodynamics and power plant processes and is therefore rather complicated for practical use .“ (lk 90) Äärmiselt oluline on ka T. Tereschchnenko poolt väljatoodud eksergia mõju tervikvaates, kuna nimetatud metodoloogia motiveerib madalaid võrgutemperatuuride erinevusi ning on seega risti vastuolus energiatõhususe eesmärkidega „ However , the exergy method does not motivate high temperature difference , which is necessary for the DH transition to LTDH .“ (lk 123). Teadustööde kvaliteedist annab üldiselt aimu ka tsiteeringute arv, Tereschenko tööd on Google Scholar’i allikatel tsiteeritud ainult ühel korral ning sedagi sama ülikooli teises töös , mis annab veelgi põhjust kahelda selle doktoritöö autoriteetsuses. Probleemid on ka Konkurentsiameti poolt t ellitud Energexi töös, mis toob samuti välja et „ a rvutused põhinevad teoreetiliste andmete põhjal koostatud koostootmisjaama mudelil, millest lähtumisel soojuse piirhinna kooskõlastamisel töö koostaja ei vastuta “. Seega nähtub ka Energexi tööst, et meetodi praktiline rakendatavus on läbi analüüsimata. Kokkuvõttes ei ole adekvaatne kasutada energiamajanduses radikaalsete muudatuste tegemisel peamise alusallikana mitteasjakohaseid teadustöid, mis kasutavad teoreetilisi ja modelleeritud andmeid ning mis nii T. Tereschenko kui Energexi tööde järgi on algeeldustele äärmiselt sensitiivsed. Eksergia meetodi rakendamine töötaks rohepöörde eesmärkidele vastu. Puudulikul mõjuanalüüsil ja siis valedel eeldustel tehtud muudatused mõjutavad energiasektori arengut soovitule vastupidises suunas. Meetodi rakendamine viiks KTJ-des taastuvenergia tootmise lõpetamiseni, mis viiks turult välja suurusjärgus 1 TWh taastuvatest kütustest toodetud elektrienergiat aastas. Lisaks taastuvelektri osakaalu vähendamisele, avaldab see olulist negatiivset mõju ka soojuse tootmisele taastuvatest energiaallikastest. Selliselt satub ohtu riiklike taastuveesmärkide täitmine ning väheneb oluliselt ka kodumaiste kütuste kasutamine (väheneb üldine toimekindlus ning suureneb sõltuvus impordist). *** Eelnevast tulenevalt oleme veendunud, et metoodika kasutamine esitatud kujul ei ole võimalik , sest selle tehniline rakendatavus, õiglus ning ka seos üldiste trendidega pole piisavalt tõendatud. Ka ajastus on erakordselt halb - p raeguses geopoliitilises olukorras selline ootamatu, ebavajalike ja põhjendamatute regulatiivsete praktikate muutmine kahjustab mitte ainult kaugkütte , vaid kogu energiasektori ning teiste taristusektori ettevõtete investeerimiskindlust. Riiklikul tasandil on strateegiliselt prioriteetne eesmärk võimalikult kiire Vene päritolu fossiilsetelt kütustelt üleminek, mis vajab ettevõtjate poolset riskide võtmist ning see omakorda eeldab pikaajalist investeerimiskindlust , kuna see on omakorda hädavajalik projektide finantseerimiseks. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuh t Sama: Justiitsministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, R iigikantselei [email protected] 5165943
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel