dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2705
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Siret Talve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎MKM tagasiside ulevaatele _Kliimapoliitika ... lõplik.pdf784 KB
  • 📎märkustega arvestamise tabel 25.02.2022 täiendatud.docx28 KB
  • 📎Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest 25.02.2022 märkused sisse viidud.docx903 KB

Sisu (failidest)

From: Kristiina Joon <[email protected]> Sent: Friday, February 25, 2022 3:17 PM To: Irje Möldre <[email protected]> Cc: Johann Peetre <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Siret Talve <[email protected]>; Kädi Ristkok <[email protected]>; Kati-Liis Kensap <Kati- [email protected]> Subject: Vs: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere! Aitäh kiire tagasiside eest. Täiendasime kokkuvõtte viimast lõiku, lisades sulgudesse konkreetsed sektorid, kus prognoosid on muutunud, ning sõnastades ümber dokumendi eelviimase lause ajakohastamise vajadusest. Viimatisi muutusi kokkuvõtvas lõigus on jälitatud. Loodetavasti saame täiendatud dokumendi kooskõlastada. Kõike head Kristiina Joon Kliimaosakond Peaspetsialist [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Paldiski mnt 96 Saatja: Irje Möldre <[email protected]> Saadetud: 25. veebruar 2022 14:36:56 Adressaat: Kati-Liis Kensap Koopia: Kristiina Joon; Johann Peetre; Jaanus Uiga; Siret Talve; Kädi Ristkok Teema: RE: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere! Suur tänu asjakohaste täienduste, sh jooniste lisamise eest. Oluline on ka lisatud viimane lõik, mida annaks veel täpsemaks nö tuunida: „KPP on seni täitnud oma eesmärki: mitmes sektoris on heitkoguse prognoosid paranenud (nt energeetika, Joonis 3), kuid on ka sektoreid, kus 2021. aastal prognoositakse lähikümnenditeks kõrgemat heidet kui 2015. aasta prognooside põhiselt. Et „Eesti 2035“ ja KPP eesmärkide ebakõla on märkimisväärne (Joonis 12), on selge, et dokument vajab ajakohastamist. Ajakohastatud KPP loob võimalused valdkondlike arengu- ja tegevuskavade eesmärkide ja plaanitavate meetmete uuendamiseks. See lõik võiks olla veelgi konkreetsem järeldus: 1. mis sektorid täpselt paranenud, kus täpsemalt kõrgem ja kus mitte ootustele vastav heide (saaks kokkuvõttest kohe hea ülevaate kätte ühe-kahe lausega); 2. lause, mis algab sõnaga „Et“ võiks pigem sõnastada nt „Riigikogu poolt aastal 2017 heaks kiidetud KPP 2050 vajab ajakohastamist aastal 2021 Riigikogu poolt vastu võetud strateegias 2035 kajastatud muutunud kliimaambitsiooni tõttu“. Loodetavasti olete päri. Tervitades ja kena nädalavahetust soovides Irje From: Kati-Liis Kensap <[email protected]> Sent: Wednesday, February 23, 2022 5:12 PM To: Irje Möldre <[email protected]> Cc: Kristiina Joon <[email protected]>; Johann Peetre <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Siret Talve <[email protected]>; Kädi Ristkok <[email protected]> Subject: RE: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere Aitäh esitatud kommentaaride eest. Vaatasime veel aruandele otsa ja täiendasime KPP aruannet peatükiga „Valdkondlikud KHG heitkoguste trendid ja prognoosid", mis järgneb peatükkidele „Riiklik KHG trend" ja „Riiklik KHG prognoos" ning milles analüüsitakse valdkondade KHG heidet koos asjakohaste joonistega. Samuti on täiendatud aruande viimast, kokkuvõtvat peatükki „KPP ajakohastamise vajadus", kuhu on lisatud kokkuvõttev lõik dokumendi ajakohastamise vajadusest. Samuti täiendati joonist 12, lisades sinna ka KPP eesmärgid, et kõrvutada neid „Eesti 2035" eesmärkidega. Aruande algusesse on lugemise hõlbustamiseks lisatud sisukord. Lisasime mitteametliku e-kirja kooskõlastusel saadud täiendavad kommentaarid ka märkustega arvestamise tabelisse. Aruande dokumenti võrreldes eelmise versiooniga tehtud muudatused muudatusi jälitades, et oleks kergem jälgida, mis sel korral muutus. Palume täiendatud dokumentidele kooskõlastust esimesel võimalusel. Parimate soovidega, Kati-Liis Kensap Peaspetsialist | Kliimaosakond Senior Officer | Climate Department +372 6262 831 |[email protected] Keskkonnaministeerium | Estonian Ministry of the Environment | www.envir.ee Paldiski mnt 96, 10618 Tallinn, Eesti From: Irje Möldre [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 17, 2022 10:56 AM To: Kati-Liis Kensap <[email protected]> Cc: Kristiina Joon <[email protected]>; Johann Peetre <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Siret Talve <[email protected]> Subject: RE: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere Kati-Liis! Vaatasin üle mitte-arvestatud kommentaarid ja püüan selgitada, miks on oluline KPP elluviimise aruandes kasutada mitte ainult viiteid alamdokumentidele, vaid anda ülevaade ka tervikust ja valdkonniti heite vähendamisest: Aruanne võiks kokkuvõtlikult anda hinnangu, kas KPP2050 poliitikasuuniseid on valdkondlikult ellu viidud piisavalt (lk. 9-12 toodud arengudokumentidega seotud tegevuste kirjelduste baasil) ja kui ei, siis millele peaksime veel tähelepanu pöörama. Teete ettepaneku, et lugeja töötaks läbi kõik need teie viidatud dokumendid, et ta saaks aru, kas KPP2050 täidetakse või mitte. Kui jääte selle juurde, siis palun energeetika peatüki juurde ka see lisada, et hinnangu teada saamiseks tuleb vastavad dokumendid läbi töötada. Samas läheb see absurdiks, sest KPP2050 on ju ülddokument, mis peaks aitama jälgida, et kliimapoliitika ellu saab viidud. Seetõttu, kui aruande pealkiri on „…elluviimise aruanne“ peaks ka selgemalt ütlema, kas oleme elluviimise trajektooril välja toodud andmete alusel või mitte, sh valdkonniti. Nt on kokkuvõttes lk 18 öeldud „Sellele vaatamata on kasvuhoonegaaside prognooside põhjal eesmärgi täitmise pingutustest veidi puudu.“ See lause näitab, et kuskil valdkonnas pole tegevused olnud piisavad, kuid lugeja ei saa teada, kus ja mida tegema ikkagi peaks. KHG heite vähendamine toimub aruande kohaselt eelkõige arengudokumentide (lk. 9-12) baasil. KHG heide peab aastal 2035 strateegia Eesti 2035 kohaselt olema alla 8 mln tCO2ekv, KPP2050 on vähemambitsioonikas ja seetõttu tuleb seda ajakohastada. Selleks telliti kliimaambitsiooni uuring ja selgitati välja mh avaliku sektori seonduv kulu 4,5 mlrd eurot (lk. 15-16). Aruandest ei selgu, millised meetmed täpsemalt on panustanud ja peavad panustama KHG heite vähenemisse, Siin on taaskord sama põhjendus, et lugeja peab mujalt dokumentidest/arengukavadest otsima, kas KPP2050 täitmine on trajektooril või mitte. Antud dokument peakski andma hinnangu, kas viidatud dokumentide põhjal on KPP2050 eesmärke täidetud või pigem ollakse millegagi jännis, nagu on ebamääraselt kokkuvõttes väidetud. Kui praegu viitab dokument vaid SEI koostatud kliimaambitsiooni tõstmise uuringule, siis tegelikult on nt energeetikaosakonnal mitmed kliimaneutraalsusega seotud uuringud käimas (osaliselt juba üleval nt https://energiatalgud.ee/Tehtud_uuringud?category=1688). Need uuringud aitavad täpsustada kas, millal ja kuidas kliimaneutraalse energiatootmiseni jõuda. miks on aastal 2050 just põllumajandusse heide kõige suurem (lk. 15). Taas sama lugu, viidatakse teistele dokumentidele, mis peaks justkui vastuse andma, kas KPP2050 eesmärki täidetakse või mitte. Reeglina KHG aruanded väga põhjendusi ja selgitusi ei too, need on KHG heite arvutused ja süsteemset heite vähenemise ja suurenemise põhjendust ei anna. Ja kui annaks oleks kohane need siis just KPP2050 elluviimise dokumendis välja tuua kui väga olulised teemad, millele tähelepanu pöörata antud valdkonnas. See on lugeja alt vedamine, kui ta ei saa KPP elluviimise aruandest teada, kas ja kuidas on KPP ellu viidud, vaid et peab hoopis ise hakkama erinevaid dokumente lappama (nt praegu kommenteerimisel olnud KHG aruanne on 472 lk pikk ja väga hõlpsasti sealt ka ülevaadet ei saa, mis valdkondades on heide kasvanud ja miks ja mida heite vähendamiseks teha, kas KHG heite vähenemine on olnud piisav). Kuidas on järgitud ja täidetud 4 aastaga KPP2050 poliitikasuuniseid valdkonniti https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001? Turismis on olnud seni eesmärgiks väljaspool suvehooaega nõudluse kasvatamine, siin dokumendis seoses kliimamuutustega mainitud aga suvise nõudlusega hakkamasaamist. Siin taas sama lugu, kui tahaks teada, kas ja kuidas on suuniseid järgitud, peaks lugeja kõik seonduvad dokumendid ise läbi töötama ja omad järeldused tegema. KPP peaks lisaks sellele, et kopi-peistib erinevate arengudokumentide põhisisu ka ütlema, kas KHG eesmärgi arvestamine muudes arengudokumentides on tegelikkuses piisav KHG inventuuri jm nt meetmete rakendamist puudutavate (nt KIK toetused) andmeallikate alusel. Transpordisektori osas ei anna aruanne tasakaalustatud ülevaadet. Näiteks autode energiamärgis ei oma küll tõenäoliselt mingit mõju, vastupidiselt võiks välja tuua selles valdkonnas probleeme, et endiselt on Eesti sõiduautode keskmine heide kõrge jne. Problemaatika ka laadimistaristuga, mis võib osutuda piduriks, et saavutada prognoosides kasutatavaid elektriautode hulka. Taas sama vastus, et lugeja otsigu vastust KPP täitmise kohta muudest arengudokumentidest. Kas antud aruande mõte on vaid välja tuua seda, millised arengudokumendid KHG heite vähendamisse panustavad või siiski ka anda hinnangut selle kohta, kuidas reaalselt KHG heide vähenenud, mis on olnud selleks suurema mõjuga meetmed ja mida veel kindlasti vaja valdkonniti teha? Hetkel aruanne ülevaadet ei anna, kas KPP on trajektooril või mitte, kuid see oli ootus seda aruannet lugema hakates. Dokumendi kokkuvõte on liiga üldine, me saame ainult teada, et kui tahame saada aru, kuidas KPP täitmisega lood on peame lugema Eesti 2035 dokumenti. Mis on siis üldse KPP mõte, kui edaspidi katab Eesti 2035 kliimaneutraalsuse ja selle saavutamise seire ära? Kas KPP ei peaks andma ka mingigi orientiiri ja põhjendama KPP uuendamise vajadust nt Fit 55-ga seoses, mis seab täiendavad kohustused just erinevatele valdkondadele. Kuidas KPP saaks ikkagi kaasa aidata valdkonniti KHG heite vähendamisele, mis on selle sisu? Soovitan dokumendile lisada ka sisukorra, et saaks kohe ülevaate, mida käsitletakse ja mis struktuuriga. Ehk et mõelge läbi, mis on KPP roll ja mida peaks selle täitmise seire ikkagi tähendama, et ei tekiks valeootusi. Tervitades Irje From: Kati-Liis Kensap <[email protected]> Sent: Monday, February 14, 2022 10:04 AM To: Siret Talve <[email protected]> Cc: Irje Möldre <[email protected]>; Kristiina Joon <[email protected]> Subject: RE: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere Aitäh tagasiside eest ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Oleme esitatud märkustega tutvunud, ning vastavalt võimalusele viinud sisse muudatused dokumenti ning koostanud märkustega arvestamise tabeli. Kuna kõiki esitatud märkusi ei olnud võimalik arvestada saadan uuendatud faili ning märkustega arvestamise tabeli üle vaatamiseks, et oleks võimalik läbirääkida märkustega mitte arvestamine ning jõuda mitte arvestamise osas kokkuleppele. Kui näete vajadust märkuste mitte arvestamise kooskõlastamise läbirääkimiseks kohtuda, siis andke palun esimesel võimalusel märku ja leiame kohtumiseks aja. Ootan Teie poolset kooskõlastust esimesel võimalusel, hiljemalt 17.02 kell 13.00 Parimate soovidega, Kati-Liis Kensap Peaspetsialist | Kliimaosakond Senior Officer | Climate Department +372 6262 831 |[email protected] Keskkonnaministeerium | Estonian Ministry of the Environment | www.envir.ee Paldiski mnt 96, 10618 Tallinn, Eesti From: Siret Talve [mailto:[email protected]] Sent: Monday, December 27, 2021 11:48 PM To: Anne Mändmets <[email protected]> Subject: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere! Suur tänu, lugesime Teie koostatud ülevaadet suure huviga ja käesolevaga edastan MKM ettepanekud: Riikliku energia- ja kliimakava kõrval peaks viitama ka energiamajanduse arengukavale, mille põhjal selle kava energeetika osa koostati + ka strateegia Eesti 2035 ja sellest tulenevad eesmärgid energeetika valdkonnale. Aruanne võiks kokkuvõtlikult anda hinnangu, kas KPP2050 poliitikasuuniseid on valdkondlikult ellu viidud piisavalt (lk. 9-12 toodud arengudokumentidega seotud tegevuste kirjelduste baasil) ja kui ei, siis millele peaksime veel tähelepanu pöörama. Aruanne toob mh välja, miks on vaja KPP 2050 ajakohastada. Aruandest selgub, et 2019 oli KHG koguheide 14,7 mln tCO2ekv ja et 2020 oli see vähenenud 72% võrreldes aastaga 1990, kahjuks pole toodud 2020 a heidet (lk. 3), kuid toodud on 2020 ETS heide 5,6 mln t CO2ekv (lk. 5) ja non-ETS heide 6 mln tCO2ekv (lk. 6) ehk võib järeldada, et 2020 heide oli 11,6 mln tCO2ekv, st järsk langus võrreldes eelneva aastaga. 2019 oli ETS heide 8,5 mln tCO2 ja aastaga toimus järsk langus just ETS sektoris eelkõige kõrge lubatud heitkoguste ühiku turuhinna tõttu. Tegelikkuses mõjutas väiksemat tootmist ja heidet mh ka madal elektrihind, head tuuleolud (vt nt Eesti Energia aastaaruanne 2020). KHG heite vähendamine toimub aruande kohaselt eelkõige arengudokumentide (lk. 9-12) baasil. KHG heide peab aastal 2035 strateegia Eesti 2035 kohaselt olema alla 8 mln tCO2ekv, KPP2050 on vähemambitsioonikas ja seetõttu tuleb seda ajakohastada. Selleks telliti kliimaambitsiooni uuring ja selgitati välja mh avaliku sektori seonduv kulu 4,5 mlrd eurot (lk. 15-16). Aruandest ei selgu, millised meetmed täpsemalt on panustanud ja peavad panustama KHG heite vähenemisse, miks on aastal 2050 just põllumajandusse heide kõige suurem (lk. 15). Kuidas on järgitud ja täidetud 4 aastaga KPP2050 poliitikasuuniseid valdkonniti https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001? Turismis on olnud seni eesmärgiks väljaspool suvehooaega nõudluse kasvatamine, siin dokumendis seoses kliimamuutustega mainitud aga suvise nõudlusega hakkamasaamist. Lk.3 on toodud välja „heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamadest“. Palun tooge siin ka trendid muude kasvuhoonegaaside allikate osas, kuigi need võrreldes põlevkivijaamadega nii olulised polnud on neil ka tähtis roll kliimaneutraalsuse poole liikumisel. Kas kõik allikad on vähenemas või kuskil on ehk hoopis kasvutrend? Palun täiendage selles osas joonis 1 all toodud analüüsi. Lk.9 „koostatakse 2021. aasta lõpuks ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava“, palun siin parandada kas aastaarv või tegussõna („koostatakse“ asemel „koostati“). Lk. 9 „aastaks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus“ – kas vastavalt arengudokumendile peaks ringmajandusele üle minema ainult ettevõtlussektor? Lk.9 „Selleks välja töötatud meetme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse erinevatesse kliimafondidesse panustamisega.“ Palun lisage viited nii meetmele kui ka neile kliimafondidele, et huvilised saaksid aru millest jutt on. Lk.9 „Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile.“ Avalik konsultatsioon lõppes 1. novembril ja kava eelnõu suunati EK-le peadirektoraatide vahelisele konsultatsioonile. Lk 11 TAIO vaatab transpordipoole statistika üle, ja lisasin et mulle teadaolevalt võeti biometaan ühistranspordis kasutusele 2016 , mitte 2019 nagu väidetakse (Võru maakonnas) Lk. 11 - „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta juunis. (Õige on novembris). Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO2heidet 1750 kilotonnini aastaks 2035. Sealne eesmärk on vähendada 1700 kt-ni, mis on vastavalt -28.2% vrdl 2019. aastaga. Transpordisektori osas ei anna aruanne tasakaalustatud ülevaadet. Näiteks autode energiamärgis ei oma küll tõenäoliselt mingit mõju, vastupidiselt võiks välja tuua selles valdkonnas probleeme, et endiselt on Eesti sõiduautode keskmine heide kõrge jne. Problemaatika ka laadimistaristuga, mis võib osutuda piduriks, et saavutada prognoosides kasutatavaid elektriautode hulka. Targa linna tippkeskusega oleks korrektne öelda, et projekt algatati TTÜ juures, aga eesmärk on ikka autonoomse toimiva keskuse arendamine. Keskusel on valminud ka kodulehekülg, kust saab rohkem infot: https://www.finestcentre.eu/ Lk. 12 „Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, on planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust referentshoone.“ Ühe maja nimetamine antud kontekstis ei tundu asjakohane, palun võimalusel üldistada lause lõpp laiemaks viidates vajadusele võtta innovatiivsed puitlahendused ehitistes laiemalt kasutusele. Lk 13 hüpatakse „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK)“ ülevaatele ja edasi lahatakse kliimamuutuste teemat ka teiste arengukavade vaatest. Sel peatükil võiks olla pealkiri mis seoks ta varasema ülevaatega, nt „Ülevaade teisest kliimamuutusi käsitlevatest strateegilistest dokumentidest“. Lk. 16 võiks välja tuua aruande kokkuvõtteks selged järeldused, mis võiksid luua aluse edasisteks sammudeks. Parimate soovidega, Siret Talve Siret Talve, DSc(Tech) Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee tel 639 7660 [email protected] VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE „ÜLEVAADE „KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050“ ELLUVIIMISEST“ EELNÕU SELETUSKIRI xx.xx.2022 Keskkonnaministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ü levaa t e „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Aruande ja märkustega arvestamise tabeli koostasid Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Anne Mändmets ja peaspetsialist Kati-Liis Kensap (tel: 626 2831 , e-post: [email protected]) Tagasisidet ei laekunud Kaitseministeeriumist, Justiitsministeerium ist, Sotsiaalministeerium ist ja Välisministeerium ist. Kooskõlastaja Märkus KeM kommentaar Kultuuriministeerium Peatükis „Kliimamuutuste mõjudega kohanemine“ on välja toodud valdkondlikud arengukavad, millesse on lisatud horisontaalse teemana kliimamuutustega kohanemine. Juhime tähelepanu, et Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonnas olevad arengukavad – „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ – on Vabariigi Valitsus praeguseks vastu võtnud. Seetõttu palume nendele enam mitte viidata kui koostatavatele dokumentidele ja eelnõudele, sh peatükis „Kasutatud allikad“. Arvestatud Palume „Kultuuri arengukava 2021–2030“ juurest eemaldada viide rändemustrite muutumise käsitlemisele. Rändemustrite muutumine on kavas välja toodud kultuurivaldkonda mõjutava trendina, kuid ei ole selle arengukava eesmärkide ja tegevuste juures peamine fookus. Arvestatud Palume peatükis „Kasutatud allikad“ (lk 18) „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ juures märkida, et tegemist on Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi ühise arengukavaga, mis on kättesaadav lingilt https://kul.ee/siduseesti2030. Arvestatud Siseministeerium Lk 3 viitab tabeli juures, et allikad puuduvad. Ilmselt on tabelid võetud Excelist ja see viide on kogemata kaasa tulnud. Arvestatud Lk 10 osas on toodud lõik: „Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes 2013. aasta tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a.“ Hetke jääb lause mõnevõrra arusaamatuks. Kiirelt lugedes tundub, justkui energia tarbimine hoopis kasvaks aastaks 2030 võrreldes 2013. a 50%. Kui siin lauses on siiski eraldi mõeldud energia lõpptarbimist ja primaarenergia tarbimist, siis võiks mõlemad arvud eraldi välja tuua 2013 ja 2030 aasta kohta. Arvestatud. Lauset täiendatud 2013 aasta primaarenergia tarbimise tipuga (69,4 TWh/a) Maaeluministeerium K ooskõlastas märkusteta Rahandusministeerium Kliima- ja energiapoliitika on järjest rohkem sekkumist vajav valdkond nii lähi- kui ka kaugemas tulevikus, seetõttu on oluline aru saada, mida on Riigikogu poolt 4 aastat tagasi kinnitatud suunistest lähtuvalt praeguseks ellu viidud, mida tuleb jätkata ja millele tuleb edaspidi veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Mitte arvestatud. Aruandes on toodud ülevaade kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. 4 aasta jooksul ellu viidut hinnatakse ja analüüsitakse tuleviku suundasid valdkondlike arengudokumentide hindamise käigus . Lisaks on praeguste meetmete toimumist ja edasisi vajalikke suundi hinnatud „Eesti 2035“ koostamise protsessis. Olete aruandega andnud ülevaate kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. Samas on seejuures lakooniliselt ja kohati puudulikult kirjeldatud viimase 4 aasta jooksul kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks rakendatud konkreetseid meetmeid ja tegevusi ning nende (vahe)tulemusi ja mõju. Näiteks energiatõhususe valdkonnas on juba ellu viidud ja ka 2021.a alanud eelarveperioodiks kavandatud mitmeid meetmeid nii EL erinevate fondide kui ka CO2 kvoodimüügi vahenditest, kuid aruandes ei ole analüüsitud seni tehtu tulemuslikkust ega mõju. Peame vajalikuks aruannet täiendada valdkondlike poliitikasuuniste kaupa ülevaatega, mis meetmeid ja tegevusi on ellu viidud, kuidas need on mõjutanud lõppeesmärgi suunas liikumist ning millele tuleks edaspidi rohkem keskenduda. Mitte arvestatud. KPP2050 puhul on tegu valdkondade ülese suuniseid andva strateegilise dokumendiga, KPP toodud suuniste elluviimiseks on meetmed valdkondlikes arengudokumentides ning nende juurde kuuluvates tegevuskavades. Valdkondlike arengukavade ja nende tegevuskavade raames ellu viidud meetmete tulemuslikkus ja mõju hinnatakse koos nende dokumentide tulemuslikkuse hindamisega. Lisaks on praeguste meetmete toimumist ja edasisi vajalikke suundi hinnatud „Eesti 2035“ koostamise protsessis. Lisatud kokkuvõtlik peatükk, ning antud üldine hinnang elluviimisel. Lisaks sellele teeme ettepaneku lühidalt analüüsida kodanikuühiskonna tegevusi, mis aitavad kaasa kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele. Mitte arvestatud. Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu lähtutakse arengudokumendis seatud poliitikasuundadest riikliku kliimapoliitika kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel. Kodanikuühiskonna tegevusi käsitletakse "Sidusa Eesti arengukava" dokumendis. Valdkondlike arengukavade ja nende tegevuskavade raames ellu viidud meetmete tulemuslikkus ja mõju hinnatakse koos nende dokumentide tulemuslikkuse hindamisega. KPP sätestab, et vajaduse korral ajakohastatakse poliitikasuuniseid iga nelja aasta järel. Ülevaates olete märkinud, et „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti, mis on ambitsioonikam, kui kehtivas KPPs seatud sihid. Samas ei selgu seejuures üheselt, kas ja missuguses ulatuses on vajalik algatada KPP ajakohastamine. Arvestatud. Info ajakohastamise vajaduse kohta selgitatud lisatud kokkuvõtte peatükis Rahandusministeerium e-kirjaga (17.02.2022) KPP sätestab, et vajaduse korral ajakohastatakse poliitikasuuniseid iga nelja aasta järel. Ülevaates olete märkinud, et „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoh eite eesmärgiks 8 mln tonni CO2 ekvivalenti, mis on ambitsioonikam, kui kehtivas KPPs seatud sihid. Samas ei selgu seejuures üheselt, kas ja missuguses ulatuses on vajalik algatada KPP ajakohastamine. Arvestatud. Seda kajastatakse peatükis „KPP ajakohastamise vajadus“ , mille lõppu on lisatud täiendav kokkuvõttev lõik KPP ajakohastamise vajadusest . Joonisele 12 on lisatud KPP eesmärgid, et ajakohastamise vajadust selgemalt illustreerida. Valdkondade kaupa võiks anda vastused küsimustele, kus vähegi võimalik: 1.Kui suure osa moodustab valdkond koguheitest? 2.Kuidas on heitkogus, energiatarve, taastuvenergia osakaal valdkonnas muutunud viimase 4-5 aastaga? 3.Kas muutused on toimunud kiiremini/ aeglasemalt kui algselt eeldati? 4.Millised on olnud muutuste peamised põhjused üldiselt – kui palju on muutustele kaasa aidanud riigi meetmed ja mil määral muud tegurid? Arvestatud. Aruandesse lisatud peatükk „Sektorite kasvuhoonegaaside trendid ja prognoosid“ koos illustreeriva materjaliga. Valdkondade kaupa võiks anda vastused küsimustele, kus vähegi võimalik: 5.Mis on lähima nt 4-5 aasta perspektiiv, kas eeldatavalt liigutakse eesmärgi suunas või on vajalik täiendavad sekkumised lisaks juba otsustatule? Osaliselt arvestatud. Valdkondade arengu- kavadest antakse ülevaade peatükis „Riiklikud arengud ja dokumendid“, samuti on aruandesse lisatud peatükk „Sektorite kasvuhoonegaaside trendid ja prognoosid“. Lühi-ajalisemad eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud meetmed sätestatakse valdkondade arengu- ja tegevuskavades. Haridus- ja Teadusministeerium Lk 14 on öeldud, et „Koostamisel on ka „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, mille läbivaks teemaks on kliima ja keskkonnahoid.“ Palume siin selguse huvides sõnastust muuta järgmiselt: … mille üheks läbivatest teemadest on kliima ja keskkonnahoid. Arvestatud Samuti juhime tähelepanu, et lk 14 on öeldud, et „Koostamisel on ka „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kinnitati Valitsuses 11.11.21, palume teksti vastavalt muuta. Arvestatud Lk 17 kasutatud materjalide all „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ juures on vale link: https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 Palume selle asendada TAIE lingiga: https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf Arvestatud Samuti on lk 17 viidatud „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ eelnõule. Kuna novembris arengukava kinnitati, palume teksti vastavalt muuta ning viidata kinnitatud arengukavale: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_2810_0.pdf Arvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riikliku energia- ja kliimakava kõrval peaks viitama ka energiamajanduse arengukavale, mille põhjal selle kava energeetika osa koostati + ka strateegia Eesti 2035 ja sellest tulenevad eesmärgid energeetika valdkonnale. Arvestatud osaliselt. Peatükis „Riiklikud arengud ja algatused“ alapealkirjas „ energeetika ja tööstus “ on välja toodud nii kehtiv energiamajanduse arengukava kui ka välja toodud käimasolevat „ Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamist. Energeetika ja tööstuse alapeatükis loodud uus alalõik strateegia „Eesti 2035“ kohta mis kirjeldab strateegias välja toodud vajalikku muutust „Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeolekut“ Aruanne võiks kokkuvõtlikult anda hinnangu, kas KPP2050 poliitikasuuniseid on valdkondlikult ellu viidud piisavalt (lk. 9-12 toodud arengudokumentidega seotud tegevuste kirjelduste baasil) ja kui ei, siis millele peaksime veel tähelepanu pöörama. Mitte arvestatud. Aruandes on toodud ülevaade kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. 4 aasta jooksul ellu viidut hinnatakse ja analüüsitakse tuleviku suundasid valdkondlike arengudokumentide hindamise käigus. Eesmärgi poole liikumise seisu hinnatakse pidevalt läbi riikliku kliimaaruandluse. Eesti on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teavet poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajate sidumise prognooside kohta, antud aruanne annab võimaluse jälgida prognooside põhjal trajektooril püsimist. Lisaks on praeguste meetmete toimumist ja edasisi vajalikke suundi hinnatud „Eesti 2035“ koostamise protsessis. Lisatud kokkuvõtlik peatükk, ning antud üldine hinnang elluviimisel. Aruanne toob mh välja, miks on vaja KPP 2050 ajakohastada. Aruandest selgub, et 2019 oli KHG koguheide 14,7 mln tCO 2ekv ja et 2020 oli see vähenenud 72% võrreldes aastaga 1990, kahjuks pole toodud 2020 a heidet (lk. 3), kuid toodud on 2020 ETS heide 5,6 mln t CO 2ekv (lk. 5) ja non-ETS heide 6 mln tCO 2ekv (lk. 6) ehk võib järeldada, et 2020 heide oli 11,6 mln tCO 2ekv , st järsk langus võrreldes eelneva aastaga. 2019 oli ETS heide 8,5 mln tCO 2 ja aastaga toimus järsk langus just ETS sektoris eelkõige kõrge lubatud heitkoguste ühiku turuhinna tõttu. Tegelikkuses mõjutas väiksemat tootmist ja heidet mh ka madal elektrihind, head tuuleolud (vt nt Eesti Energia aastaaruanne 2020). Arvestatud. Lk 5 olevas lauses „ Elektrijaamade CO 2 heite vähenemise tingis peamiselt kõrgel püsinud lubatud heitkoguse ühiku turuhind.“ Asendatud sõna peamiselt sõnadega ühe tegurina KHG heite vähendamine toimub aruande kohaselt eelkõige arengudokumentide (lk. 9-12) baasil. KHG heide peab aastal 2035 strateegia Eesti 2035 kohaselt olema alla 8 mln tCO 2ekv , KPP2050 on vähemambitsioonikas ja seetõttu tuleb seda ajakohastada. Selleks telliti kliimaambitsiooni uuring ja selgitati välja mh avaliku sektori seonduv kulu 4,5 mlrd eurot (lk. 15-16). Aruandest ei selgu, millised meetmed täpsemalt on panustanud ja peavad panustama KHG heite vähenemisse, Mitte arvestatud. KPP2050 puhul on tegu valdkondade ülese suuniseid andva strateegilise dokumendiga, KPP toodud suuniste elluviimiseks on meetmed valdkondlikes arengudokumentide s ning nende juurde kuuluvates tegevuskavades. Lisaks on praeguste meetmete toimumist ja edasisi vajalikke suundi hinnatud „Eesti 2035“ koostamise protsessis. miks on aastal 2050 just põllumajandusse heide kõige suurem (lk. 15). Mitte arvestatud. Aruande eesmärk, ei ole anda ülevaadet 2050 aasta heitkoguste prognoosidest. Prognooside selgitused detailsemalt leiab Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant esitavtavast poliitikasuundade ja meetmete aruandlusest Kuidas on järgitud ja täidetud 4 aastaga KPP2050 poliitikasuuniseid valdkonniti https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001 ? Turismis on olnud seni eesmärgiks väljaspool suvehooaega nõudluse kasvatamine, siin dokumendis seoses kliimamuutustega mainitud aga suvise nõudlusega hakkamasaamist. Arvestatud osaliselt. Aruandes on toodud ülevaade kliima- poliitika põhialustega arvestamise kohta ning lisatud alapeatükk heitest ja prognoosidest vald- kondade kaupa. 4 aasta jooksul ellu viidut hinnatakse ja analüüsitakse tuleviku suundasid valdkondlike arengudokumentide hindamise käigus. Lk.3 on toodud välja „heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamadest“. Palun tooge siin ka trendid muude kasvuhoonegaaside allikate osas, kuigi need võrreldes põlevkivijaamadega nii olulised polnud on neil ka tähtis roll kliimaneutraalsuse poole liikumisel. Kas kõik allikad on vähenemas või kuskil on ehk hoopis kasvutrend? Palun täiendage selles osas joonis 1 all toodud analüüsi. Arvestatud. Lisatud teiste sektorite KHG heitkogused ning nende võrdlus baasaastaga. Lk.9 „koostatakse 2021. aasta lõpuks ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava“, palun siin parandada kas aastaarv või tegussõna („koostatakse“ asemel „koostati“). Arvestatud. Lk. 9 „aastaks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus“ – kas vastavalt arengudokumendile peaks ringmajandusele üle minema ainult ettevõtlussektor? Ringmajanduse arengudokument on hetkel koostamisel (valmib lõplikult 2022), ning visioon on seatud majanduse ümber struktureerimiseks, kuid see ei vähenda kogu ühiskonnas ringmajandusele ülemineku vajadust ega ka arengudokumendis selle kajastamist. Palume ringmajanduse arengudokumendi suhtes olevad täpsemad ettepanekud/küsimused suunata arengudokumendi koostamise protsessis. Lk.9 „Selleks välja töötatud meetme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse erinevatesse kliimafondidesse panustamisega.“ Palun lisage viited nii meetmele kui ka neile kliimafondidele, et huvilised saaksid aru millest jutt on. Arvestatud osaliselt. Lisatud viide meetme määrusele, mis reguleerib nii avatud taotlusvooru, kui ka rahvusvahelist koostööd mille kaudu panustatakse erinevatesse kliimafondidesse. Kindlaid kliimafonde ei ole määratud vaid otsused panustamise kohta tehakse vajaduse ning võimaluste põhiselt. Lk.9 „Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile.“ Avalik konsultatsioon lõppes 1. novembril ja kava eelnõu suunati EK-le peadirektoraatide vahelisele konsultatsioonile. Arvestatud. Lk 11 TAIO vaatab transpordipoole statistika üle, ja lisasin et mulle teadaolevalt võeti biometaan ühistranspordis kasutusele 2016 , mitte 2019 nagu väidetakse (Võru maakonnas) Arvestatud. Lk. 11 - „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta juunis. (Õige on novembris). Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO2heidet 1750 kilotonnini aastaks 2035. Sealne eesmärk on vähendada 1700 kt-ni, mis on vastavalt -28.2% vrdl 2019. aastaga. Arvestatud osaliselt. VV poolt heakskiitmise aeg muudetud. Eesmärk jõuda 1700 CO2 kt heiteni parandatud. 2019 aasta transpordisektori heide oli 2394,75 CO2kt, mis moodustab võrreldes 2019. aastaga 29% Transpordisektori osas ei anna aruanne tasakaalustatud ülevaadet. Näiteks autode energiamärgis ei oma küll tõenäoliselt mingit mõju, vastupidiselt võiks välja tuua selles valdkonnas probleeme, et endiselt on Eesti sõiduautode keskmine heide kõrge jne. Problemaatika ka laadimistaristuga, mis võib osutuda piduriks, et saavutada prognoosides kasutatavaid elektriautode hulka. Mitte arvestatud. Sektorite ülevaated annavad ülevaate tehtud tegevustest mitte ei analüüsi probleemkohti . Valdkondlike tuleviku suundasid sh. probleemkohti käsitletakse valdkondliku arengudokumendi hindamise käigus Targa linna tippkeskusega oleks korrektne öelda, et projekt algatati TTÜ juures, aga eesmärk on ikka autonoomse toimiva keskuse arendamine. Keskusel on valminud ka kodulehekülg, kust saab rohkem infot: https://www.finestcentre.eu/ Arvestatud. Sõnastus täiendatud, et oleks arusaadav, et Targa linna tippkeskus on projekt. Lisaks lisatud viide kodulehele Lk. 12 „Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, on planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust referentshoone.“ Ühe maja nimetamine antud kontekstis ei tundu asjakohane, palun võimalusel üldistada lause lõpp laiemaks viidates vajadusele võtta innovatiivsed puitlahendused ehitistes laiemalt kasutusele. Arvestatud osaliselt. Ülevaates ei tooda välja tuleviku vajadusi vaid tehtud ja plaanis tegevusi. Keskkonnamaja markeerimine on toodud näitena kuidas edendatakse puidukasutust. Lausesse selguse huvides lisatud sõna näiteks Lk 13 hüpatakse „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK)“ ülevaatele ja edasi lahatakse kliimamuutuste teemat ka teiste arengukavade vaatest. Sel peatükil võiks olla pealkiri mis seoks ta varasema ülevaatega, nt „Ülevaade teisest kliimamuutusi käsitlevatest strateegilistest dokumentidest“. Antud temaatika käib peatüki alla „Riiklikud arengud ja algatused“ ning kannab alapealkirja „Kliimamuutuste mõjudega kohanemine“. Alapeatükis on lisaks KOHAK kirjeldusele toodud ka välja millistes teistes arengukavades antud temaatika on käsitletud, tegu on kliimamuutustega kohanemise suunalise ülevaatega mitte laiemalt kliimamuutusi käsitlevatest strateegilistest dokumentidest ülevaatega, ehk siis antud osa on otseselt seotud alapeatükiga „Kliimamuutuste mõjudega kohanemine“, ning ei ole vajadust seda välja tuua eraldi peatükina. Vormindust parandatud arusaadavuse parandamiseks. Lk. 16 võiks välja tuua aruande kokkuvõtteks selged järeldused, mis võiksid luua aluse edasisteks sammudeks. Arvestatud. Lisatud kokkuvõtlik peatükk. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium e-kirjaga (17.02.2022) Soovitan dokumendile lisada ka sisukorra, et saaks kohe ülevaate, mida käsitletakse ja mis struktuuriga Arvestatud. Dokumendi kokkuvõte on liiga üldine, me saame ainult teada, et kui tahame saada aru, kuidas KPP täitmisega lood on peame lugema Eesti 2035 dokumenti. Mis on siis üldse KPP mõte, kui edaspidi katab Eesti 2035 kliimaneutraalsuse ja selle saavutamise seire ära? Kas KPP ei peaks andma ka mingigi orientiiri ja põhjendama KPP uuendamise vajadust nt Fit 55-ga seoses, mis seab täiendavad kohustused just erinevatele valdkondadele. Kuidas KPP saaks ikkagi kaasa aidata valdkonniti KHG heite vähendamisele, mis on selle sisu? Arvestatud. Aruande peatükki „KPP ajakohastamise vajadus“ on lisatud kokkuvõttev lõik KPP ajakohastamise vajadusest. Joonisel 12 lisatud võrdluseks Eesti 2035 eesmärkidega ka KPP eesmärgid, et illustreerida ebakõla. KPP aruandest ei selgu, kas ja kuidas on KPP ellu viidud. Suunata lugejat muid dokumente uurima pole lugejasõbralik (nt praegu kommenteerimisel olnud KHG aruanne on 472 lk pikk ja väga hõlpsasti sealt ka ülevaadet ei saa, mis valdkondades on heide kasvanud ja miks ja mida heite vähendamiseks teha, kas KHG heite vähenemine on olnud piisav). Arvestatud. Aruandesse lisatud uue peatükina sektori te ülevaade, et illustreerida sektorite KHG heite muutusi ning võtta kokku, mil määral on valdkonniti eesmärke täidetud. KPP kokkuvõtte viimane lõik võiks olla veelgi konkreetsem järeldus ega : 1. mis sektorid täpselt paranenud, kus täpsemalt kõrgem ja kus mitte ootustele vastav heide (saaks kokkuvõttest kohe hea ülevaate kätte ühe-kahe lausega); 2. lause, mis algab sõnaga „Et“ võiks pigem sõnastada nt „Riigikogu poolt aastal 2017 heaks kiidetud KPP 2050 vajab ajakohastamist aastal 2021 Riigikogu poolt vastu võetud strateegias 2035 kajastatud muutunud kliimaambitsiooni tõttu“. Arvestatud. Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc96514979 \h 3 Kasvuhoonegaaside heitkoguste trendid ja prognoosid PAGEREF _Toc96514980 \h 4 Riiklik KHG heitkoguse trend PAGEREF _Toc96514981 \h 4 Riiklik LHG heitkoguse prognoos PAGEREF _Toc96514982 \h 5 Valdkondlikud KHG trendid ja prognoosid PAGEREF _Toc96514983 \h 6 Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja Eesti panus PAGEREF _Toc96514984 \h 9 Riiklikud arengud ja algatused PAGEREF _Toc96514985 \h 13 KPP ajakohastamise vajadus PAGEREF _Toc96514986 \h 19 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis kliimapoliitika visioondokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) heaks 2016. aasta detsembris. Riigikogu võttis selle vastu 5. aprillil 2017. Kliimapoliitika põhialuste arengudokumendiga lepiti riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seati selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanem iseks. Eesti riiklikuks eesmärgiks seati vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse KHG heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. KPP vastuvõtmisel lepiti kokku, et Vabariigi Valitsus esitab alates 2019. aastast mitte harvem kui iga nelja aasta järel Riigikogule aruande kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate koostamisel ning nende elluviimisel. Samuti vaadatakse kliimapoliitika põhialused aastani 2050 üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga nelja aasta järel. D etsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 v õtsid 195 riiki vastu ülemaailmse õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe , mis jõustus novembris 2016, põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. Selle saavutamise viis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2018. aasta eriaruandes, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest soojenemisest 1,5 °C võrra üle tööstusajastueelse taseme ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi, kinnitatakse, et kliimamuutuste mõju suureneb kiiresti vastavalt sellele, kuidas tõuseb üleilmne keskmine temperatuur, ning märgitakse, et juba 2 °C tõusu korral avaldaksid kliimamuutused maailmas väga suurt mõju. Aruande kohaselt tuleb selleks, et olla õigel teel piiramaks temperatuuri tõusu 1,5 °C, saavutada CO 2 -neutraalsus maailmas umbes 2050. aastaks ja kõigi muude kasvuhoonegaaside heite neutraalsus veidi hiljem käesoleval sajandil. Euroopa Komisjon esitas oma visiooni kliimaneutraalsest E uroopa Liidu st 2018. aasta novembris . Euroopa Ülemkogu toetas Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki 2019. aasta detsembris ja sama l kuul avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Rohelise Kokkuleppe, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Esimene Euroopa kliimamäärus võeti vastu 2021. aasta suvel ja see sätestab õiguslikult ambitsioonikad eesmärgid, et vähendada Euroopa Liidus netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2050. aastaks. 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk teel kliimaneutraalsuseni . 12 . mail 2021. kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. Kliimaneutraalsuse eesmärk on ambitsioonikam kui KPP sätestatud heite vähendamise eesmärk. Kasvuhoonegaaside heitkoguste trendid ja prognoosid Riiklik KHG heitkoguse trend Eesti koostab iga-aastaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri. Viimane , 2021. aasta märtsis avaldatud kasvuhoonegaaside inventuur sisaldab infot perioodi 1990 – 2019 kohta. 2019. aastal vähenes kasvuhoonegaaside koguheide võrreldes eelneva aastaga ligikaudu 27%, kuigi Eesti majanduse kasv jätkus. R iigi koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti (CO 2 ekv ) ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorita. Koos LULUCF sektori te ga oli Eesti KHG netoheide ligi 14 miljonit t onni CO 2 ekv . Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64% ( REF _Ref63523556 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 ). Arvestades LUL UCF sektorit , on vähenemine 63%. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Eesti KHG heide ja sidumine energeetika-, põllumajandus-, jäätme-, tööstuslike protsesside ning maakasutuse ja metsanduse sektorist perioodil 1990–2019. Ligikaudsete ja veel kinnitamata andmete alusel on 2020. aastal kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 72% võrreldes 1990. aastaga, mille peamiseks põhjuseks on heite vähenemine põlevkivielektrijaamadest. Riiklik K HG heitkoguse prognoos Eesti koos ta b KHG heite prognoose kuni aastani 2050 vähemalt iga kahe aasta tagant. Kuigi ligikaudsete ja kinnitamata andmete järgi oli juba 2020. aastal KHG koguheide vähenenud 72%, siis 2021. aasta märtsis valminud prognooside tulemused näitavad, et nii olemasolevate kui ka kavandatav ate meetmetega jääb Eesti riiklikult seatud 2030. a heite vähendamise eesmärgi saavutamisest veidi puudu, sa avutades eesmärgiks seatud 70% asemel ca 69% heitkoguste vähenemise ( REF _Ref63524405 \h \* MERGEFORMAT Joonis 2 ). Samuti jääb prognooside järgselt veidi puudu 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisest. Joonis 2 . Eesti KHG heite prognoos aastani 2050 Seega tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliima eesmärkideni jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid. Valdkondlikud KHG heitkoguste trendid ja prognoos id Energeetikasektor (sh transport) on suurim KHG heitkoguste allikas Eestis ning moodustab 83,6% koguheitest, hoolimata suurest heite langusest sektoris (Joonis 3). Põlevkivielektrijaamade heite vähenemine põhjustaski märkimisväärse languse Eesti koguheites 2019. aastal (Joonis 1). Energeetikasektori (v.a transport) heite muutlikkuse üheks peamiseks põhjuseks on CO 2 hinna muutused heitkogustega kauplemissüsteemis . Energeetikasektori (v.a transport) prognoosid on tunduvalt muutunud võrreldes 2015. aastaga, sõltudes suuresti mitme ning millise mahuga põlevkiviõlitehaste avamine on lähiaastatesse plaanitud. 2030. aasta energeetikasektori KHG heite prognoos on paranenud 31% võrra. Joonis 3 . Energeetika sektori (v.a transpordi) ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. Transpordisektor moodustab 19,5 % protsenti energeetikasektor i heitkogusest ja 16,3% Eesti koguheitest. Transpordisektori heide tekib valdavalt maanteetranspordist (2019. aastal 98 % ) . Transpordisektori prognoose kujundab muuhulgas meetmete mõju arvestus (nt Rail Baltic rongiühenduse eeldatav valmimisaeg). 2030. aasta transpordisektori KHG heite prognoos on paranenud 21% võrra. Joonis 4 . Transpordi sektori ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. Põllumajandus on suuruselt teine ​​kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas Eestis. 2019. aastal andis põllumajandussektor 10,2% koguheitest (Joonis 5) . Perioodil 1990 – 2019 on heitkogused vähenenud 44,49% peamiselt kariloomade arvukuse ning põllumajanduspõldudele antavate mineraal väetiste ja sõnniku koguste vähenemise tõttu. 2019. aasta põllumajandussektori KHG heide suurenes võrreldes 2018. aastaga 5,4% peamiselt põllumajandusmaade alasektori heite suurenemise tõttu, mis oli eelkõige tingitud suuremast põllukultuuride toodangust . 2015. aasta ja 2021. aasta l prognoosi tud põllumajanduse KHG heite erinevus 2030. aastaks on 14%. Joonis 5 . Põllumajandussektori ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. 2019. aastal moodustasid tööstusprotsesside ja - toodete kasutamise kasvuhoonegaaside heitkogused 4,2% koguheitest (Joonis 6) . Aastatel 1990–2019 on heitkogused vähenenud 35,80%, kuna mõned asjaomased tööstusharud on suletud ja ülejäänud tööstusharude toodang on vähenenud . Tööstus ettevõtete sulgemine on märkimisväärselt mõjutanud ka sektori prognoose. Tööstuslikud CO 2 emissioonid on alates 1990. aastast tugevalt kõikunud, olle s madalaimal tasemel 1993. aastal. Heite järsu vähenemise 1990. aastate alguses põhjustas üleminek plaanimajanduselt turumajandusele Eesti taasiseseisvu mise järel . 2030. aasta tööstusprotsesside ja -toodete KHG heite prognoos on paranenud 72% võrra. Joonis 6 . Tööstusprotsesside ja -toodete ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. Jäätmesektor andis 2019. aastal 2,1% Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (Joonis 7) . Koguheide jäätmesektorist on langenud 17,25% võrreldes baa saastaga 1990 . 2015. aasta ja 2021. aastal prognoositud jäätmesektori KHG heite erinevus 2030. aastaks on 18%. Joonis 7 . Jäätmesektori ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. 2019. aastal nagu varasematel aastatel toimis LULUCF sektor kasvuhoonegaaside neto sidujana , sidudes 715,61 kt CO 2 ekv (Joonis 8) . Alates 1990. aastast on neto sidumine ka hanenu d 75,8% võrra ning järgmise aastakümne jooksul on oodata , et LULUCF sektor muutub kokkuvõttes netosidujast netoheitjaks . 2015. aasta ja 2021. aastal prognoositud LULUCF sektori KHG heite erinevus 2030. aastaks on 54%. Joonis 8 . LULUCF sektori ajalooline heide ning 2015. ja 2021. aasta prognoosid aastani 2035. Välja on toodud 2015. ja 2019. aasta KHG heide ning prognooside erinevus 2030. aasta kohta. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja Eesti panus Eestil ei ole 2020. aastaks riiklikult kehtestatud KHG heite vähendamise eesmärki. Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 protsen t i võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Liit täidab võetud eesmärgi, sest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide oli esialgsete kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt 20 20. aastal 1990. aastaga võrreldes 31 % väiksem. 2019. aasta oli Euroopa kliimameetmete jaoks oluline verstapost. Euroopa Ülemkogu kiitis detsembris heaks otsuse muuta EL vastavalt Pariisi kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa Parlament oli sellele eesmärgile heakskiidu andnud juba märtsis vastu võetud resolutsiooniga kliimamuutuste kohta. Et tagada kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, esitles komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, mis on rohelise ja õiglase ülemineku põhjalik valdkondade - ülene tegevuskava. Põhimõtteliselt peaksid kõik ELi meetmed ja kogu poliitika toimima koos selle nimel, et ELil oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Esimene Euroopa kliimamäärus võeti vastu 2021. aasta suvel ja see sätestab õigusliku aluse ambitsioonika tele eesmär kidele , et vähendada KHG netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 % ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2050. aastaks. 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ eelnõu , et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk . Heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidus on kehtestatud kaks liidu meedet: EL-ülene KHG heitkogustega kauplemise süsteem ( EL HKS) ja EL HKS i välistes sektorites eraldi liikmesriikidele seatud eesmärgid. KHG h eitkogustega kauplemise süsteem on ELi peamine meetod kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurtes käitistes, peamiselt energia - ja tööstussektoris ning ka lennundussektoris. HKS on EL-i kliimapoliitika nurgakivi, sest siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste KHG heitkoguste vähendamiseks . Eesti h eitkogused Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EL HKS) Eestis kuulub EL HKSi 2021. aastal 44 elektri-, sooja-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassitootja, telliste-, lubja- ja klaasitootjat. EL HKS i kuuluvates Eesti käitistes on viimastel aastatel CO 2 heide märkimisväärselt kahanenud. Kui 2018. aastal oli EL HKSi ettevõtetest heide 13,9 mln tonni CO 2 , siis 2019. aastal langes see 8,5 mln ja 2020. aastal 5,6 mln tonnini. Elektrijaamade CO 2 heite vähenemise tingis ühe tegurina kõrgel püsinud lubatud heitkoguse ühiku turuhind. Kui 2018. aastal oli ühiku turuhind keskmiselt 15,6 eurot, siis 2019. ja 2020. aastal vastavalt 24,6 eurot ja 24,5 eurot. 2021. aasta suvel tõusis hind üle 50 euro ning kohati ületas juba ka 60 euro piiri. Tööstuskäitisi lubatud heitkoguse ühiku kõrge turuhind nii palju ei mõjuta, sest need saavad suure osa oma vajaminevatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest tasuta. REF _Ref63671823 \h \* MERGEFORMAT Jooniselt 9 on näha, et enamik EL HKS sektori KHG heitest tuleb põlevkivielektri tootmisest, põlevkiviõli tootmisest tulenev osakaal on ajas kasvanud. Joonis 9 . EL HKS kuuluvate käitiste heitkogused sektorite kaupa 2013-2020 Eesti 2013 . aastast kuni 2020 . a astani lubatud heitkoguse ühikute enampak kumistel teenitud tulu ületab 534 mln eurot, kusjuu res sellest ligi 80% teeniti aastatel 2018-2020 . Vastavalt atmosfääri kaitse seaduse § 161 lõikele 4 kasutati või kavatsetakse kasutada 50% tulust kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, millega toetatakse rohepööret. Eesti heitkogused väljaspool EL HKS EL HKS välistest sektoritest pärinev heide, välja arvatud LULUCFiga seotud heide ja/või sidumine, näiteks transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmesektori heide, on hõlmatud nn jõupingutuste jagamist käsitlevate ELi õigusaktidega. Jõupingutuste jagamise otsuses on sätestatud liikmesriikide heite vähendamise eesmärgid 2020. aastaks , väljendatuna protsentuaalse muutusena 2005. aasta taseme suhtes. Eesti pidi tagama, et neis sektorites ei suureneks heitkogus 2020. aastaks üle 11%. Perioodiks 2013-2020 oli igaks aastaks määratud heite piirmäär teatud paindlikkus e võimalusega , näiteks on võimalik heitetaseme ülejäägi kandmine järgmisesse aastasse või teistele riikidele . Eesti on kasutanud võimalust kanda kasutamata heitetaseme osa järgmistesse aastatesse. Arvestades seniseid kinnitatud andmeid ja 2020. aasta ligikaudseid inventuuriandme i d , siis suudab Eesti otsusega seatud eesmärgi täita. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Jõupingutuste jagamise ots use kohased heite piirmäärad, heite tase ja kumulatiivne ülejääk Aasta kt CO 2 ekv 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aastane heitetase 6 297 6 321 6 346 6 370 5 929 5 961 5 992 6 024 Kinnitatud heitkogused (2013-2019), ligikaudsed andmed 2020 5 753 6 083 6 144 6 218 6 205 6 122 6 208 5964 Kumulatiivne ülejääk 544 782 983 1 135 859 698 482 542 Jõupingutuste jagamise määruses on sätestatud liikmesriikide heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks. Eesti peab võrreldes 2005. aasta tasemega vähendama sektori heitkogust 13%. Sealjuures on perioodiks 2021-2030 igaks aastaks määratud heite piirmäär. Sarnaselt perioodiga 2013-2020 võimaldatakse paindlikkust kanda heitetaseme ülejääk järgmistesse aastatesse või teistele riikidele. J ooniselt 10 näh tub , et kohustusperioodi esimestel aastatel on prognoositud heitkogus väiksem . Arvestades kogu perioodiks ette nähtud heitetaseme eelarvet ( ca 57,5 mln t CO 2 ekv ), siis paindlikkusi arvestades saavutab Eesti eesmärgi mõlema stsenaariumi korral, sest olemasolevate meetmetega stsenaariumi korral on perioodi 2021-2030 heide kokku 56,6 mln t CO 2 ekv ja kavandatavate meetmetega stsenaariumi korral 55,9 mln t CO 2 ekv . Uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ ettepanek näeb ette veelgi ambitsioonika mat eesmärki neile sektoritele, mis tähendab, et eesmärgi muutmisel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid eesmärgi saavutamiseks. Joonis 10 . J õupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite heitkogused aastatel 2013-2019, ligikaudne heitkogus aastal 2020, prognoos 2021- 2030 ja heite piirmäär Maakasutus , maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) LULUCF sektor võib süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldada , a ga seda ka sinna juurde paisata olenevalt metsade ja maa kasutusest . E uroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistik hõlmab LULUCF sektori heidet ja sidumist alates 2021. aastast. Kehtiv a LULUCF määruse kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et sektorist tulenev arvestuslik heide kompenseeritaks sektori siseselt täies ulatuses sama koguse CO 2 sidumisega atmosfäärist. Periood 2021-2030 on jagatud kaheks arvestusperioodiks, 2021-2025 ja 2026-2030. Vastavalt prognoosidele ületab arvestusperioodil 2021-2025 arvestuslik sidumine heitkoguse ja Eesti täidab määrusega kehtestatud eesmärgi. Teise perioodi kohta e i ole veel sarnast prognoosi tehtud, sest metsamaa võrdlustase, millega hiljem tegelikku heitkogust või sidumist võrreldakse, ei ole veel teise ks perioodiks kokku lepitud ning uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ alusel tehtud ettepanek näeb ette LULUCF eeskirjade lihtsustamist ja LULUCF sektori riiklike eesmärkide seadmist aastateks 2026-2030. Uus ettepanek näeb ette, et 2030. aasta Eesti riiklik eesmär k LULUCF sektori sidumisele on 2 545 kt CO 2 ekv . Vastavalt prognoosidele on hinnatud 2030. a sektori sidumiseks 765 kt CO 2 ekv . See tähendab, et sellise eesmärgi korral on vajalik teha lisapingutusi eesmärgi täitmiseks või kasutada määrusega võimaldatud paindlikkusi nagu heite täiendav vähendamine teiste s sektorites või ühikute ostmine teistest E L riikidest . Riikli ku d arengud ja algatused Ülevaade kliimapoliitika põhialustega arvestamise kohta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ko ostamisel ja nende elluviimisel on koostatud vastavalt KPP struktuurile. Kogu majandus 12 . mail 2021 kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035 “. A rengustrateegia ühe aluspõhimõttena on kirjas, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada . Koostamisel on „Keskkonnavaldkonna tegevuskava 2030“ (KEVAD). Keskkonna valdkonna arengukava koostamise ettepaneku kiitis Vabariigi Valitus heaks 11. märtsil 2021. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärk on toetada dokumendis „Kliimapoliitika põh ialused aastani 2050“ (KPP) kavandatut . 19. detsembril 2019 kinnitas Vabariigi V alitsus „ Eesti riikliku energia- ja kliimakava “ (REKK) aastani 2030. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet . REKK v aadatakse regulaarselt üle ning selle a jakohastatud kavand valmib 30. juuniks 2023. aastal. Avaliku sektori head eeskuju näidatakse keskkonnakorralduslike meetmete abil, sealhulgas keskkonnajuhtimise ja keskkonnahoidlike hangete rakendamisega riigiasutustes. Ühtlasi tunnustatakse parimate praktikate loojaid ja kasutajaid. 2019. aastal loodi Keskkonnaministeeriumi algatusel vesiniku töörühm . Töörühma eesmärgiks on anda sisend vesiniku teekaardi loomiseks. Keskkonnaministeeriumi eesvedamisel on koostamisel ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava, mis pakub tegevussuunad ringmajandusele üleminekuks ning seab eesmärgiks, et aasta ks 2035 oleks Eestis juurdunud r ingmaj andusel baseeruv ettevõtlus. Eesti panustab piiriüleselt kliimamuutust e leevendamisse ja nende mõjudeg a kohanemisse arengukoostöö r aames, kaasates Eesti parimat oskusteavet. Alates 2018. aastast on võetud suund toetada Eesti ettevõtteid ja mittetulundusühinguid kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmi ste viimiseks arenguriikidesse. Selleks välja töötatud mee tme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse erinevatesse kliima fondidesse panustamisega. Algatatud on erinevaid toetusmeetmeid kliima ja energia teema de edendamiseks kohalikes omavalitsus t es , eesmärgiga aidata kaasa kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele. Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud Euroopa Komisjoni peadirektoraatide vahelisele konsultatsioonile . Selles on ette nähtud tegevused Ida-Virumaa kõiki ühiskonnagruppe õiglaselt kohtlevaks sujuvaks üleminekuks CO 2 -neutraalsele majandusele. Energeetika ja tööstus Kehtiv energiamajanduse arengukava kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.2017 ja see arvestab KPP2050 kokkulepitud KHG vähendamise eesmärk idega . Algatatud on „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine, mis lähtub Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast. Arengukava koostamise ettepanek on ülevaate kirjutamise hetkel koostamisel . Energiamajanduse arengukava ettepanek ei käsitle tähtaegu põlevkivielektri tootmise ja põlevkivi kasutamise ener geetikas tervikuna lõpetamiseks. Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks ja sellega kaasnev kasvuhoonegaaside heide (vt ülal REF _Ref63671823 \* MERGEFORMAT joonis 9 ). 2020.a oli Eesti elektri jaamade elektritoodang (bruto) 5 516 GWh , millest põlevkivielektrijaamade toodang oli 2 225 GWh ning seega põlevkivielektri osakaal elektribilansis oli 40%. Võrdluseks võib tuua 2016.a, kui põlevki v i st toodetud elekter moodustas suure ma osa, 79% ( 9 623 GWh ). Selle põhjuseks on peamiselt Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis osalemine ja selle toimimine. Taastuvenergia Eesmärkide täitmiseks tegeleb Eesti põlevkivipõhise energiasüsteemi ümberkujundamisega, suurendades taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojatootmises. Riik on panustanud taastuvenergia osakaalu kasvu läbi toetuste ning teadus- ja arendustegevustega seotud meetmete. Eesti on seadnud 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42% - ni summaarsest energia lõpptarbimisest . 2020. a energia lõpptarbimise eesmärk oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011 . aastal . 2019. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 31,9%. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris oli 5,15% ja soojusmajanduses 52, 28%. Taastuvenergia enampakkumised on olnud edukad. 2019. aastal toimus esimene taastuvenergia vähempakkumine 5 GWh elektrienergia soodsaks tootmiseks kavandatud vähempakkumisest. 2020. aastal toimus teine taastuvenergia vähempakkumine 5 GWh elektrienergia tootmiseks. Järjest on paigaldatud uusi päikesejaamu ja 2020. aasta juulis sai taastuvenergiatoetust juba 3000 päikeseenergia tootjat . V alminud on Eesti mereala planeeringu eelnõu ja sõlmitud on Läti Vabariigiga memorandum meretuuleparkide ala(de) ühiseks arendamiseks . Kohalikele omavalitsustele on menetlusprotsesside hõlbustamiseks koostatud tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Tänaseks tegutseb Eestis kokku 17 biogaasijaama , neist 5 põllumajanduslikku biogaasijaama , 7 reoveepuhastus - ja tööstusreovee käitlusjaama ning 5 prügilagaasi tootmisüksust . 2017. a astal loodi Eestis päritolutunnistuste süsteem ka biometaani tootmise ja kasutamise tõendamiseks. Energiatõhusus Eesti riiklik energia- ja kliima kava seab 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõppta rbimine tasemel 32 TWh /a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes 2013. aasta tipuga (69,4 TWh /a) , ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh /a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on puitkütuste riigisisene kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui kahanemistrendis. 2019 . aastal kehtestati uued hoone energiatõhususe miinimumnõuded . 2020. aastal valmis „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia “, mille üheks keskseks põhimõtte ks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – strateegia aitab kaasa hoonefondi süsinikumahukuse vähenemisele ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele , näeb ette rekonstrueerimise meetmed elu- ja mitteeluhoonetele (sh ärikinnisvara) ning toob välja regionaalsete eripärade ja tasakaalu arvestamise olulisuse. Strateegia „Eesti 2035“ ja energeetika Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette vajaliku muutusena üleminekut kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeolek ut. Nähakse ette põlevkivienergeetika osak aalu järkjärgulist vähendamist ja uute kliimaneutraalsete energia tootmis ja salvestuslahenduste arendami st ja kasutuselevõtmist. Transport „ Riiklik transpor di ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabari igi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta novembris . Arengukava üheks põhimõtteks ja tegevussuunaks on kasvuhoonegaaside heite ning sellega transpordivahendite keskkonnajälje vähendami ne . Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO 2 heidet 17 0 0 kilotonnini aastaks 2035. See tähendab heite vähendamist ligikaudu 2 9 % võrreldes 2019. aasta tasemega. Viimastel aastatel on suurenenud vähese kasvuhoonegaaside heitega kütuste ja ühistranspordi kasutamine. Säästlike alternatiivkütuste toetamiseks on kehtestatud biogaasile , sh biometaanile aktsiisivabastus. Eesti eesmärk on saavutada 10%- line biokütuste osakaal transpordisektoris tarbitud koguenergiast aastaks 2021. Alates aastast 2022 on see osakaal 7%, mis tuleneb esimese põlvkonna biokütuste osakaalu piiramisest, et edendada turul säästlikumaid biokütuseid ja taastuv elektrienergiat. Kütuste tarnijatele on kehtestatud nõue vähendada kalendriaastas tarbimisse antud kütuseportfelli kasvuhoonegaaside mahukust 6% võrra võrreldes kütuse alusstandardiga 94,1 gCO 2 /MJ aastast 2010. Ka see nõue survestab transporti andma enam keskkonnasõbralike kütuseid nagu biokütused ja taastuv elekter. 201 6 . aastal alustati biometaani kasutamisega transpordis. 2020. aastal sõitis Eesti linnades kokku juba 200 (sh pooled Tallinnas) biometaani kasutavat bussi. Enne COVID 19 pandeemiat suurenes märkimisväärselt r ongireisijate arv - 4,4 miljoni lt (2012) 8,4 miljonini (2019). Seda aitas saavutada raudteeveeremi uuendamine ja kiiruste tõstmine. Seda poliitikat jätkatakse. Lisaks on planeeritud olulised investeeringud raudtee nullheitel e viimiseks ni ng uute rongide soetamise ks ja kiiruste tõstmiseks. Tarbija teavitamiseks sõiduautode kütusekulust ja CO 2 heitest on alates 2017. aastast kasutusel sõiduautode energiamärgis. Edendatakse teadus- , arendus- ja innovatsioonisuun di, mis soodustavad teadlikkuse suurenemist säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning näidisprojektide elluviimisel. Näiteks 2019. a detsembris alustas Tallinna Tehnikaülikooli Targa Linna tippkeskus e projekt , mille üheks fookuseks on tark liikuvus. Põllumajandus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ ( PõKa ) kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta aprillis. Arengukavas on võetud arvesse nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise eesmärke. Aren g ukavas on seatud eesmärk kliimamu ut uste negatiivset mõju vähendada ja positiivset mõju suurendada - nt vähendada kasvuhoonegaa s ide heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samuti lepiti kokku, et kasvuhoonegaaside heite ohjamise eesmärki, mõõtmismetoodikaid ja mõõd ikut täpsustatakse kas 2022. aastal või PõKa vahehindamise (2023) järel, kui vastavad uuringud on läbi viidud ning uuringute tulemused seda võimaldavad. Väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa kaitseks on välja töötatud uuendatud seaduse eelnõu, mille kohaselt tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete elluviimine üldplaneeringute kaudu. Metsandus ja maakasutus „ Metsanduse arengukava aastani 2030 “ on koostamisel ja selle üldeesmärgiks on, et metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ eesmärk on põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru säilitamine või kasv. Selleks, et süsiniku sidumist suurendada, soodustatakse senise metsamaa säilimist. Eesti metsadest 13,2% on range kaitse all, l isaks 11,4% osalise kaitse all. Süsinikku siduvate püsirohumaadena majandatakse ligi 40 000 ha poollooduslikke kooslusi. Lisaks on kaitse all veel üle 150 000 ha sookooslusi kuivendamata turvasmulda del, kus süsinikuvaru pidevalt kasvab. Taastatud on rohkem kui 6000 ha kuivendatud so iste alade veerežiim ja sellega ka süsiniku sidumis e võime . Koostöös teadusasutustega on tehtud uuringuid, millised võimalused on tulevikus süsiniku sidumiseks. Samuti jätkub töö alternatiivsete puidukasutusviiside leidmiseks. Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, näiteks on planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust referentshoone. KLIIMAMUUTUSTE MÕJUDEGA KOHANEMINE Riigikogu kiitis 2. märtsil 2017 heaks „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK) ja selle juurde kuuluva rakendusplaani aastateks 2017-2020. Arengukava koostamise ning elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Kaasvastutavad on Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning teised ministeeriumid. Arengudokumendis esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava koostamise aluseks olid põhjalikud uuringud ja analüüsid ( https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava ) , mille käigus selgitati välja kliimamuutuste mõju prioriteetsetele valdkondadele ning kohanemismeetmed. Arengukavas on seatud alaeesmärgid vastavalt kahek sale prioriteetsele valdkonnale. Joonis 11 . Kliimamuutuste mõjudega kohanemise kaheksa prioriteetset valdkonda 2019. a lõpus kutsuti kokku KOHAK juhtkomisjon ning alustati KOHAK lõppeva perioodi rakendusplaani seirega ja uue tegevuskava koostamisega aastateks 2021-2025. 2020. aastal koostati koostöös ministeeriumite ja ametitega perioodi 2021-2025 kohta uus tegevuskava, milles olevate tegevuste elluviimine toimub läbi valdkondlike tulemusprogrammide. Keskkonnaministeerium koostab 2021. aasta lõpuks KOHAK esimese perioodi (2017-2020) tulemusaruande. KOHAK on planeeritud liita uue „K eskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 “ (KEVAD) koosseisu. Keskkonnaministeerium on KEVAD koostamisega al ustanud ning jõustuma on see planeeritud 2023. aasta esimeses pooles. Riiklik u pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõt e tes on k okku lepitud , et Eestis peab olema tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Kliimamuutustega kohanemine on horisontaalse teemana lisatud erinevatesse valdkondlikesse arengukavadesse. „ Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 “ on kliimamuutusi käsitletud ühe olulise suundumusena, mis mõjutab siseturvalisuse valdkonda. Arengukava kohaselt on senisest enam vaja pöörata tähelepanu laialdaste tulekahjude ennetamisele, nende tekke seiramisele ning puhkenud tulekahjude võimalikult ökonoomsele ja kiirele kustutamisele. Kuna kliimamuutused põhjustavad ekstreemsete ilmastikuolude (sh üleujutused ja tormid) sagenemist ja võivad kaasa tuua ka laialdasi kriise, muutub sellisteks kriisideks valmistumine elanikele ja riigile senisest olulisemaks. „ Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 “ üheks alaeesmärgiks on tervist toetav keskkond, milleni jõudmise ühe eeldusena on välja toodud valmisolek ja paindlikkus arv esta d a kliimamuutuste mõjudega tervisele. Arengukava kohaselt tuleb arvestada sellega, et kliimamuutustest (nt talvisel ajal s agenevad tormid ja üleujutused ning suvisel ajal kuumaperioodid) on kõige enam ohusta tud vähekindlustatud inimesed, kuna neil võivad puududa vahendid ja võrgustik neile vahetult avalduva kliimamuutuste mõj u puhverda miseks või kliimariskide maanda miseks. Seetõt tu võivad äärmuslikud ilmastiku nähtused eba võrdsust ühiskonnas suurendada. Kliimamuutu stest põhjustatud tervisemõjud avalduvad eelkõige l astel, eakatel ja krooniliselt haigetel ning korraga mitme terviseprobleemiga inimestel . „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 “ eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Arengukavas on ka nenditud, et k liimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki on arvatud, et ilmastik võib muutuda senisest äärmuslikumaks ja ettearvamatumaks. Samas aga soodustavad kaubanduse globaliseerumine ja kliimamuutus uute taimekahjustajate ja loomataudide levikut. „ Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 “ peetakse olulise ks väljakutse ks perioodil 2021 2025 noorte teadlik kuse ning valmisoleku kasvatamist tuleviku väljakutsete , sh kliimamuutus e ga kaasnevate probleemide lahendamisse . Tõdetakse, et k liima- ja keskkonnateemad on noorte jaoks olulised kõikjal maailmas, sh Eestis , kus on juba selleteemalisi noorte kodanikuliikumisi ning kliimamuutuse teemaga tegeletakse erinevates õppevormides, mh mitteformaalses õppes ja noorsootöö tegevuste s. „ Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021 2035 “ on märgitud , et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus on olulise rolliga ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks ning ühiskonna heaolu ja sidususe kasvuks ⁠— olgu tegu kliimamuutuste mõju leevendamise ja selle mõjuga kohanemise, terviseprobleemide lahendamise või vaesusega võitlemisega. Kliimamuutuste mõjudega kohanemisega ja nende leevendamisega on tarvis tegeleda , et suurenda da riskiennetusvõimet ja katastroofidele vastupidavust. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+ “ nimetatakse kliimamuutus i olulise ruumilise mõjuga üleilmseks probleemiks. Lisaks sellele käsitletakse kliimamuutus i energeetika ja rohelise võrgustiku kontekstis. Eesmärgiks on seatud negatiivse mõju vähendamine kliimaprotsessidele taastuvenergia osakaalu suurendamisega. Loodusliku kohanemisvõime parandamisena nähakse rohetaristu arendamist. „ Metsanduse arengukava aastani 2030 “ on koostamisel ja selle ettepanekus on nenditud, et senisest enam tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjuga metsandusele. „ Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 “ üheks läbiv aks teema ks on kliima ja keskk onnahoid . „ Kultuuri arengukava 2021-2030 “ käsitleb rohepöör d e ja kliimaeesmärkide saavutamist kultuuri- ja loomesektoris . Kliimapaguluse temaatikat käsitleb „ Sidusa Eesti arengukava 2030 “ . KPP ajakohastamise vajadus 12 . mail 2021 kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. „Ees ti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln t onni CO 2 ekvivalenti. Need eesmärgid on ambitsioonikamad kui kehtivas KPPs seatud sihid. Kliimaneutraalsus e eesmärk tähendab , et inimtekkelistest allikatest pärinev kasvuhoonegaaside heide ja sidumine tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks , st selleks ajaks vähendatakse netoheide nullini . Joonis 12 . Kasvuhoonegaaside heitkoguste trend , „Eesti 2035“ eesmärgid ning KPP eesmärgid . Selleks, et välja selgitada Eesti võimalus saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, tellisid 2019. aasta alguses Riigikantselei ja Keskkonnaministeerium koostöös uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ . Uuringu käigus selgitati välja, milliste tõenäoliste meetmete ja meetmetega kaasnevate mõjudega on võimalik praegu Eestis kehtivast KHG heite vähendamise eesmärgist -80% aastaks 2050 jõuda eesmärgini -100% , st saavutada kliimaneutraalsus. Uuringu põhjal selgus, et analüüsitud meetmete elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Seejuures tekiks 2050. aastal kõige suurem KHG heide põllumajandusest (1,2 miljonit tonni CO 2 ekv , vt REF _Ref86701289 \* MERGEFORMAT joonis 13 ) ja tööstusest (0,6 miljonit tonni CO 2 ekv ). Teiste sektorite KHG heide jääks uuringu kohaselt alla 0,2 miljoni tonni CO 2 ekv . KHG heidet omakorda tasakaalustab maakasutuse ja metsanduse sektor, kus on võimalik täiendavate meetmetega saavutada täiendav süsiniku sidumine 1,6–2,3 miljonit tonni CO 2 ekv . Sellele sidumispotentsiaalile lisanduvad eeldatavalt 2040. aastatel turule tulevad süsiniku kinnipüüdmise , säilitamise ja kasutamise ( Carbon Capture Utilisation and Storage , CCUS) tehnoloogiad, mis võimaldavad Eesti KHG netoheite viia nullini. Joonis 13 . Kasvuhoonegaaside heite ja sidumise osakaalud 2019. aastal KHG inventuuri järgi ja 2050. aastal kliimaambitsiooni tõstmise uuringu järgi Uuringus väljapakutud meetmete paketi hinnanguline maksumus vahemikul 2021 2050 on kokku ligikaudu 17,3 miljardit eurot, millest ligi 4,5 miljardit eurot on avaliku sektori kanda ning ülejäänu (ligi 12,8 miljardit eurot) jääb erasektorile. Need iga-aastased investeeringud panustaksid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide kõrval ka teiste oluliste eesmärkide saavutamisse, nt ergutaksid teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning tootmise ja teenuste uuendamist, ning moodustaksid uuringu kohaselt suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKP) järgmisel kümnendil ligi 4%, perioodil 2031–2040 ligi 2% ja perioodil 2041–2050 vähem kui 1%. KPP on seni täitnud oma eesmärki: mitmes märkimisväärse KHG heitega sektoris on heitkoguse prognoosid paranenud (energeetika, transport, tööstusprotsessid ja -tooted ), kuid on ka sektoreid, kus 2021. aastal prognoositakse lähikümnenditeks mõnevõrra kõrgemat heidet kui 2015. aasta prognooside põhiselt (põllumajandus, jäätmesektor, LULUCF) . 2017. aastal Riigikogu s heaks kiidetud KPP 2050 vajab ajakohastamist tulenevalt muutunud kliimaambitsioonist, mida kajastatakse 2021. aastal Riigikogu s vastu võetud strateegias „Eesti 2035 “ . Ajakohastatud KPP loob võimalused valdkondlike arengu- ja tegevuskavade eesmärkide ja plaanitavate meetmete uuendamiseks. KPP on seni täitnud oma eesmärki: mitmes sektoris on heitkoguse prognoosid paranenud (nt energeetika, Joonis 3 ), kuid on ka sektor e id, kus 2021. aastal prognoositakse lähikümnenditeks kõrgemat heidet kui 2015. aasta prognooside põhiselt . Et „Eesti 2035“ ja KPP eesmärkide ebakõla on märkimisväärne (Joonis 12), on selge, et dokument vajab ajakohastamist. Ajakohastatud KPP loob võimalused valdkondlike arengu- ja tegevuskavad e eesmärkide ja plaanitavate meetmete uuendamiseks . Kasutatud allikad „ Eesti 2035 “ . https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid Euroopa Komisjon. Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. [ www ] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0773 Euroopa Komisjon. Roheline kokkulepe. [ www ] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52019DC0640 Euroopa Komisjon. „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0550 Haridus- ja Teadusministeerium. „ Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. [ www ] https://www.hm.ee/et/noortekava-2035 Haridus- ja Teadusministeerium. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 2035“. [ www ] https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf Haridus- ja Teadusministeerium. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ [ www ] https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_2810_0.pdf Keskkonnaministeerium. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [ www ] https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 Keskkonnaministeerium. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ettepanek. [ www ] https://envir.ee/kevad Keskkonnaministeerium. Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 ettepanek. [ www ] https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 Keskkonnaministeerium. Eesti riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne aastateks 1990–2019 [ www ] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in Keskkonnaministeerium. Ligikaudsed inventuuriandmed 2020. aasta kohta. [ www ] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-in Keskkonnaministeerium. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. [ www ] https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-he Maaeluministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. [ www ] https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti energiamajandus aastal 2020. [ www ] https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ [ www ] https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021 Rahandusministeerium. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ [ www ] https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering Siseministeerium. „ Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ [ www ] https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 Sotsiaalministeerium. „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“. [ www ] https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) Finantsakadeemia OÜ. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. [ www ] https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ ) Kultuuriministeerium „Kultuuri arengukava 2021-2030“ [ www ] https://www.kul.ee/kultuur2030 Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium „Sidusa Eesti arengukava 2030“ [ www ] https://kul.ee/siduseesti2030
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel