Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
08.04.2022 nr 1-4/22/1650
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda
viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks geneetiliselt muundatud organismide
keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Aiandusliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Mesinike Liit, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Seemneliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Linnade
ja Valdade Liit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Teele Jairus, 626 2886
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse
muutmise seadus
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „nõukogu direktiiviga 90/219/EMÜ
geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990,
lk 1–14)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/41/EÜ geneetiliselt
muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (ELT L 125, 21.5.2009,
lk 75–97)“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on Euroopa liidu
õiguse kohaselt kehtestatud“;
3) paragrahvi 7 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Taotlus esitatakse kooskõlas standardandmevormingutega, kui need on Euroopa liidu
õiguse kohaselt kehtestatud.“;
5) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotluses esitatavate andmete täpsustatud loetelu, taotluse vormi, riskianalüüsi tegemise
korra ja riskianalüüsis esitatavate andmete loetelu kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 1
ja 2 sätestatud nõuetest lähtudes valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
6) paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib käsitada ärisaladusena:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 lõike 2 punktides a, b
ja c osutatud teavet;
2) teavet DNA järjestuse kohta, välja arvatud järjestused, mida kasutatakse geneetilise
muundamise avastamiseks, tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks;
3) aretusskeeme ja -strateegiaid.“;
7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Sõltumata lõikes 4 sätestatust:
1) võib valdkonna eest vastutav minister avalikustada lõikes 4 osutatud teabe, kui tuleb võtta
kiireloomulisi meetmeid inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitseks;
2) avalikustatakse teave, mis on osa asjaomaste teaduskomiteede arvamusest või
hindamisaruannetest ja mis on seotud eeldatava mõjuga inimeste või loomade tervisele või
keskkonnale. Sellisel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklit 39c.“;
8) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide
tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (ELT L 106, 17.04.2001, lk 1–38), Euroopa Komisjoni soovitus 2010. aasta 13. juulist
suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMO-de
tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse (ELT C 200, 22.7.2010, lk
1–5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela
ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004,
(EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT
L231, 6.9.2019, lk 1–28).“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ … 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ …………..2022. a
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega muudetakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise
seadust (GMOVS), et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
2019/13811 (edaspidi määrus).
Määruse eesmärk on tagada suurem läbipaistvus, andes kodanikele ja teadlastele ligipääsu kogu
toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on esitanud riskihindamisprotsessi käigus, v.a
ärisaladusena käsitatav info. Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu,
sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati
määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud kas andmed,
mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Määrus muudab eelmainitud õigusakte ning edaspidi
on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud
ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Kuna määruse artikkel 9 muudab
direktiivi 2001/18, mis on meie õigusesse üle võetud geneetiliselt muundatud organismide
keskkonda viimise seadusega (edaspidi GMOVS), siis on vaja ka selles teha samad muudatused.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Muudatusega
kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Ehk siis info hulk, mida võib
käsitada ärisaladusena, muutub palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust,
sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse
ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada
andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ning seega
väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi
looduskaitseosakonna peaspetsialist Teele Jairus (626 2886,
[email protected]).
Õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Kadri Tubli (tel 626 0751,
[email protected]) ja eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel
626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1381, 20. juuni 2019,
mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega
muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise
läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr
1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283
ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L231, 6.9.2019, lk 1–28).
2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning
direktiivi 2001/18/EÜ.
Eelnõukohase seadusega muudetakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise
seaduse redaktsiooni RT I, 10.07.2020, 2.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Enne eelnõu väljatöötamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on ELi õiguse
rakendamisega.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on viia geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise
seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1381, mis käsitleb
toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse
määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ)
nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi
2001/18/EÜ.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast punktist.
Eelnõu punktiga 1 ajakohastatakse GMOVS § 4 lõike 4 punkti 1. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Kuna nõukogu direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud
mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud
keskkonnas kasutamise kohta, siis asendatakse seaduse tekstis viide kehtetule direktiivile
viitega kehtivale direktiivile.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 7 lõikega 11, millega lisatakse nõue, et juhul kui osade
andmete esitamiseks on olemas standardandmevormingud, siis tuleb nende andmete esitamisel
lähtuda kehtestatud nõuetest. Kehtivas seaduses selline nõue puudub. Euroopa Liidus on üheks
selliseid suuniseid kehtestavaks asutuseks Euroopa Toiduohutusamet, kelle ülesanne on
nõustada Euroopa Komisjoni toidu ja sööda ning ka geneetiliselt muundatud organismidega
seotud temaatikas. Mitme valdkonna, sh biotehnoloogia kohta loob suuniseid ka
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Andmete esitamiseks kehtestatud
andmevormid ehk standardid tagavad selge arusaama andmete esitamise viisist ning
hõlbustavad andmete loomist, jagamist ning integreerimist. Kui andmete esitamise kohta on
kehtestatud ühtsed nõuded, saab olla kindel, et erinevates taotlustes on samaväärsed andmed
esitatud samal kujul. Seega on taotluse hindajatel lihtsam taotlusi hinnata, samuti aitab see
hindajate aega kokku hoida, muu hulgas ka taotlejatele lisaküsimuste esitamise arvelt. See
omakorda kiirendab taotluste menetlust.
Eelnõu punktiga 3 jäetakse välja viide Euroopa Komisjoni otsusele 2002/623/EÜ geneetiliselt
muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ
kehtetuks tunnistamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ II lisa
täiendavate juhiste kehtestamise kohta. Tegemist on tehnilise muudatusega. Komisjoni otsus
tühistati pärast seda, kui jõustus Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2018/350, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ seoses geneetiliselt
muundatud organismide keskkonnariski hindamisega. Komisjoni otsus sisaldas juhiseid
GMOde keskkonda viimise riskianalüüsi tegemiseks. Direktiivis 2018/350 on sätestatud
täiendatud nõuded riskianalüüsi kohta ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda
viimise taotlustele ning see direktiiv katab otsuses 2002/623/EÜ sätestatud nõuded. Direktiiv
2018/350 on meie õigusesse üle võetud keskkonnaministri määrusega nr 107 „Geneetiliselt
muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismide või neid
sisaldavate või neist koosnevate toodete turustamisloa taotluses esitatavate andmete loetelu ja
taotluste vormid, riskianalüüsi tegemise kord ja riskianalüüsi tulemustes esitatavate andmete
loetelu, lubades sisalduvate andmete loetelu ja lubade vormid“.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 17 lõikega 11, millega lisatakse nõue lähtuda taotluse
esitamisel Euroopa Liidus kehtestatud andmete esitamise nõuetest. Muudatuse põhjendus on
esitatud punktis 2.
Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse lõikeid, milles sätestatud nõuetest tuleb lähtuda määruse
kehtestamisel, ning jäetakse välja viide komisjoni otsusele 2002/623/EÜ. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Kehtiva seaduse alusel tuleb lähtuda lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest, kuid seoses
lõike 3 teise lause väljajätmisega, kuna Euroopa Komisjoni otsus on tühistatud (vt eelnõu punkt
3), ei ole enam vaja viidata lõikele 3.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 29 lõiget 4. Kehtivas seaduses on loetletud andmed, mida ei
tohi käsitleda ärisaladusena. Uues seaduses on vastupidiselt loetletud info, mida võib pidada
ärisaladuseks. Loetelust välja jäetud andmeid ei või käsitleda ärisaladusena. Sarnaselt kehtivale
seadusele tuleb ka edaspidi põhjendada, miks soovitakse osade andmete käsitlemist
ärisaladusena. Selline käsitlus teeb taotluse esitamise selgemaks ja läbipaistvamaks, kuna
taotlejal on teada, millist infot võidakse lugeda ärisaladuseks. Muudatus teeb kogu protsessi
läbipaistvamaks, mis ongi direktiivis sätestatud muudatuse peamine mõte. Vabaühendused ja
kodanikud, kes soovivad näha suuremat läbipaistvust geneetiliselt muundatud organismide
taotluses, teavad, milliseid andmeid võib pidada ärisaladuseks.
Kehtiv seadus sätestab, et ärisaladusena ei tohi käsitleda 1) geneetiliselt muundatud organismi
üldist kirjeldust, taotluse esitaja nime ja aadressi, organismi keskkonda viimise eesmärki, kohta
ja aega ning kavandatavat kasutusviisi; 2) geneetiliselt muundatud organismi seiremeetodit ja -
kava ning tegevust õnnetusjuhtumi korral; 3) keskkonnariski hindamise teavet.
Muudetud seaduse kohaselt võib ärisaladusena käsitada valmistamis- ja tootmisprotsesse, välja
arvatud teave, mis on asjakohane ohutuse hindamiseks; äriteavet ning asjakohasel juhul tootja
või importija ja taotleja vahelisi ärisidemeid. Veel võib käsitada ärisaladusena aretusskeeme ja
-strateegiaid. Aretusskeemid ja -strateegiad sisaldavad teavet selle kohta, milliseid tunnuseid
soovitakse aretatavas sordis või tõus näha ning kuidas plaanitakse soovitud tulemuseni jõuda.
Sellist infot võib käsitleda ärisaladusena, sest selle avaldamine võib oluliselt kahjustada taotleja
huve. Lisaks võib ärisaladuseks lugeda DNA järjestuse teavet, mida ei kasutata geneetiliselt
muundatud organismi tuvastamiseks. Organismi tuvastamiseks mõeldud järjestused on avalik
teave, kuna seda infot vajavad järelevalveasutused selleks, et kahtluse korral või regulaarse
kontrolli käigus tuvastada, kas on tegemist geneetiliselt muundatud organismidega või neid
sisaldavate toodetega.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 29 lõikega 41. Lõige täpsustab, millistel juhtudel võib
ärisaladusena käsitletud andmeid avalikustada ja millised andmed alati avalikustatakse.
Punktis 1 sätestatakse eriolukorras tegutsemise kord. Kui selgub, et keskkonda viidud GMO
või GMOd sisaldav toode on ohtlik keskkonnale või inimeste ja loomade tervisele ning on vaja
võtta ette kiireloomulisi samme. Seega antakse pädevale asutusele võimalus avalikustada
ärisaladusena käsitletavat teavet. Kehtiv seadus seda ei võimalda ehk siis ärisaladusena
käsitletud info pidigi jääma ärisaladuseks ning erandit ei olnud eriolukorra jaoks kehtestatud.
Punktis 2 sätestatakse, milline teave on alati avalik.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, lisades viite Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi
riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002,
(EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr
1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja
kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr
1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja
(EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ.
6. Seaduse mõju
Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, regionaalarengule ning loodus- ja elukeskkonnale.
Kavandatav muudatus: nõue esitada andmed standardandmevormingul.
Kehivas seaduses ei ole sätestatud reegleid, kuidas mingeid andmeid esitada. On esitatud loetelu
andmetest, mis on tarvis esitada, kuid taotlejad on saanud ise otsustada, mil viisil nad seda
teevad. Muudatuse kohaselt tuleb andmed esitada alati kokku lepitud andmevormil, kui selline
vorm on olemas.
Mõju valdkond: mõju majandusele.
Mõju sihtrühm: geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise loa taotlejad,
geenitehnoloogiakomisjon.
Kaasnev mõju: geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise loa taotlejad peavad
tulevikus arvestama, et lähtuvad taotluses andmete esitamisel standardandmevormingutest. See
lihtsustab nende tööd, kuna sellised andmevormid ehk siis standardid, mis on loodud andmete
esitamiseks, hõlbustavad andmete loomist, jagamist ning integreerimist.
Geenitehnoloogiakomisjon hindab taotlusi ning ühtsed andmevormid lihtsustavad taotluste
läbivaatamist, mis võib vähendada taotlejatele esitavate lisaküsimuste hulka, seega ka taotluste
menetlemise aega.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline. Eestis ei ole esitatud ühtegi GMOde keskkonda viimise
taotlust. Geenitehnoloogiakomisjoni kuulub kokku 17 liiget, nii teadlasi kui ka ametnikke.
Kuigi sihtrühm on suur, on sellest mõjutatud väga väike osa.
Kavandatav muudatus: kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib pidada ärisaladuseks.
Mõju valdkond: mõju majandusele.
Mõju sihtrühm: geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise loa taotlejad,
geenitehnoloogiakomisjon.
Kaasnev mõju: kehtivas seaduses on loetletud andmed, mida ei tohi käsitleda ärisaladusena.
Muudatusega kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib pidada ärisaladuseks. Muudatuse
tulemusena on taotlejatel selge ülevaade, milliseid andmeid võib üldse lugeda ärisaladuseks,
ning nad ei pea enam kulutama energiat, et põhjendada, miks mõned sellised andmed on nende
meelest ärisaladus, mida pädev asutus niikuinii ärisaladusena heaks ei kiida.
Geenitehnoloogiakomisjoni, kes nõustab keskkonnaministrit muu hulgas GMOde keskkonda
viimise taotluste andmete ärisaladusena käsitlemise küsimustes, töö lihtsustub, kuna nad teavad
seaduse jõustumisel, millist infot võib käsitleda ärisaladusena.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline. Eestis ei ole esitatud ühtegi GMOde keskkonda viimise
taotlust. Geenitehnoloogiakomisjoni kuulub kokku 17 liiget, nii teadlasi kui ka ametnikke, kuid
arvestades kogu valdkonna suurust, on mõjutatud väga väike osa sihtrühmast.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile kulusid ega eeldata sellest tulusid.
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu EISi lisamisest
teavitatakse Eesti Aiandusliitu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Mesinike Liitu, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Seemneliitu, Eestimaa Talupidajate Keskliitu, Eesti
Linnade ja Valdade Liitu ning Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0418 - Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53da96f6-aa5d-4916-8baa-fd62a5ba1a1d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53da96f6-aa5d-4916-8baa-fd62a5ba1a1d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main