EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-0415 - Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f42bffd7-694e-491b-b275-40e372cb2798
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f42bffd7-694e-491b-b275-40e372cb2798?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
08.04.2022 nr 1-4/22/1651
Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaministri
28.06.2019 määruse nr 25 "Veesõidukite hoidmise ja
kasutamise nõuded" muutmine" eelnõu
kooskõlastamisele esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“
muutmine“ eelnõu. Muudetavas määruses tehakse erisus sisepõlemismootoriga varustatud
primitiivse konstruktsiooniga veesõidukite kasutamisele. Palume kooskõlastust või tagasisidet viie
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: Määruse eelnõu ja seletuskiri
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Hendrik Põldoja, 626 2861
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
30.03.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2022 nr …
Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25
„Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“
muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel.
Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“
§ 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene:
1) veesõiduki kasutamisele järelevalveks ja päästesündmuse lahendamiseks;
2) riigi tellitud uuringu tegemiseks;
3) primitiivse konstruktsiooniga veesõidukile, mille sõidukiirus ei ületa 10 km/h.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25
„Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 183 lõike 7 alusel. Määruse eelnõu koostamise aluseks on
volitusnorm, mis on sätestatud 30.01.2019 vastu võetud veeseaduses (RT I, 22.02.2019, 1).
Määruses tehtava muudatusega võimaldatakse ka järvel, mille pindala on alla 100 hektari, või
jõel, mille minimaalne laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri,
kasutada primitiivse konstruktsiooniga veesõidukeid, millel on sisepõlemismootor.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Hendrik Põldoja (tel 626 2861,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna jurist Kadri Tubli (tel 626 0751,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise
nõuded“ (edaspidi määrus nr 25) § 4 lõike 1 järgi on sisepõlemismootoriga veesõiduki
kasutamine keelatud:
1) järvel, mille pindala on alla 100 hektari ja millel puudub vähemalt 10 meetri laiune ühendus
laevatatava siseveekoguga;
2) jõel, mille minimaalne laius veesõiduki liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri.
Nimetatud keeld ei laiene veesõiduki kasutamisele järelevalveks, päästesündmuse
lahendamiseks ja riigi tellitud uuringu tegemiseks.
Meresõiduohutuse seaduse järgi on veesõiduk ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul
liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. Primitiivne veesõiduk on lihtsa
konstruktsiooniga, lihtsalt käsitsetav, veekogul ohutult kasutatav veesõiduk, mida ei pea
registreerima. Primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk on näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja
vesijalgratas. Samuti mõeldakse sellise veesõiduki all parve või muid parvetaolisi veesõidukeid.
Vabariigi Valitsus ajakohastas 09.12.2021 korraldusega nr 426 avalikult kasutatavate
veekogude nimekirja. Veeseaduse kriteeriumite põhjal lisati nimekirja Rummu järv
(VEE2005520), mis asub Harjumaal Lääne-Harju vallas Rummu alevikus. Rummu järve
veepeegli pindala on 88 hektarit. Rummu järvel kasutatakse veealuse maailma tutvustamiseks
ujuvparvi, mis on varustatud sisepõlemismootoritega. Määruse nr 25 § 4 lõike 1 punktist 1
tulenev nõue ei võimalda enam kasutada selliseid primitiivse konstruktsiooniga veesõidukeid
nagu ujuvparved. Näiteks parvelt sukeldumisel on vaja hoida parv paigal, ilma mootorita ei ole
see aga võimalik.
Rummu järve omandiõigus on jagunenud Lääne-Harju valla (kinnistud katastrinumbritega
86801:001:0821 ja 86801:001:0898), Eesti Vabariigi (kinnistud katastrinumbritega
86801:001:0752 ja 86801:001:0753) ja Rummu Invest OÜ (kinnistu katastrinumbriga
86801:001:0316) vahel. Lääne-Harju vald ega riik ei ole teinud ka enne veekogu avalikuks
kasutamiseks määramist oma kinnistutel takistusi järve kasutamiseks. Seega ei ole otstarbekas
1
ka pärast Rummu järve määramist avalikult kasutatavaks keelata seal sisepõlemismootoriga
ujuvparvede kasutamist. Seetõttu muudetakse määrust nr 25 selliselt, et primitiivse
konstruktsiooniga veesõidukile, ei laiene sisepõlemismootori kasutamise piirang ning mille
sõidukiirus ei ületa 10 km/h. Selline piirkiirus tagab ohutuse veekogu teiste kasutajate suhtes.
Mõistlik on seda erisust rakendada kogu Eestis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus täpsustab veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete rakendamise
tehnilisi üksikasju ega ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.
4. Määruse mõju
Määruse muudatusel on positiivne mõju nii kohalikele kogukondadele veekogude kasutamisel
kui ka Eestisse tulevatele turistidele. Samuti on positiivne mõju ettevõtjate majandustegevusele.
Määruse muudatusega ei kaasne olulist mõju veekogude seisundi halvenemisele. Veeseaduse
sätted reguleerivad veekogude kasutamist ja kaitset ning veekogude saastamine on keelatud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua lisatööd ega -kulusid ega eeldata sellest tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõukohane määrus saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
2