dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. aprill 2022
Viit
17-1/21-0395/2669-1
Registreeritud
11. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0395
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-121-03952669-1 11.04.2022 Väljaminev kiri.asice299 KB

Sisu (failidest)

Erki Savisaar Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 11.04.2022 nr 17-1/21-0395/2669-1 Paldiski mnt 96 13522, Tallinn Vastuskiri Austatud Erki Savisaar Täname Teid kirja eest põlevkivi arengukava kehtetuks tunnistamise eelnõu kooskõlastamise kohta. Oleme igati nõus, et riigi strateegilise planeerimise raamistikku tuleb aja- ja asjakohasena hoidmiseks korrastada. Kuna pole piisavalt selge, kuidas põlevkivi valdkonda riigi strateegilise planeerimise raamistikus tulevikus kaetakse ei saa me praegusel kujul esitatud eelnõud põlevkivi arengukava lõpetamiseks toetada ja seetõttu kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega: 1. Põlevkivist toodetav elektrienergia on vähemalt käesoleval kümnendil veel oluline juhitava elektri tootmisvõimsuse võimaldaja (eriti tipukoormuse ajal), lisaks kavandatakse põlevkiviõli tootmise jätkumist1. Seega on ressursikasutust planeerivat arengudokumenti vaja kuni põlevkivi nõudlust on. Näiteks Eesti suurim põlevkivist ja uttegaasist elektrienergia tootja kavandab süsinikuneutraalsuseni jõuda aastaks 20452 ehk pärast käsitletava arengukava ajalist lõppu. 2. Nimetatud arengukava käsitleb põlevkivi kasutust 2016-2030 ja on arusaamatu, miks ei sobi arengukava formaat seni põlevkivi kasutust käsitlema kuni põlevkivi nõudlust on, sh täpsustada nt eesmärki nr 1 selliselt, et põlevkivi kaevandamine peab olema efektiivsem ja väheneva keskkonnamõjuga seni, kuni põlevkivi nõudlust on, nr 2 põlevkivi kasutus peab olema efektiivsem ja väheneva keskkonnamõjuga seni, kuni põlevkivi nõudlust on ja nr 3 põlevkivialase haridus- ja teadusarendustegevuse arendamise fookus saaks muutuda rakenduslikumaks eelkõige ettevõtete, mis põlevkivi kasutavad (sellest toodetut ekspordivad) kesksemaks. 3. Praeguse arengukava formaat saaks edasi kesta, kui arengukava muuta vastavalt valdkonna arengukava koostamise määruse §-le 53, sh eesmärke, mõõdikuid ja meetmeid muuta arengukava tulemuse analüüsi alusel. Alternatiivseks võimaluseks on nt põlevkivi kasutavate ettevõtete tegevusplaanide ja seonduvate keskkonnalubade alusel põlevkivi kasutuse eesmärgid ja mõõdikud kokku leppida ning seiret teha nt vabatahtlikute kokkulepete alusel. 1 Ka Vabariigi Valitsuse koalitsioonileping räägib põlevkivi kasutusest vähemalt kuni 2040. aastani https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 2 https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 4. Otsus ei too selgelt välja, millised arengudokumendid ja millises mahus põlevkivi kasutusperspektiivi pärast arengukava lõpetamist peavad käsitlema. Näiteks ühe perspektiivse arengukavana viidatud energiamajanduse arengukava ei sobi põlevkivi kasutuse perspektiivi täiemahuliselt käsitlema, kuna suur osa kaevandatavast põlevkivist läheb eksporditava põlevkiviõli tootmiseks, mitte energiamajanduse arengukavas käsitletavate eesmärkide täitmiseks. Samuti ei kujunda energiamajanduse arengukava otseselt põlevkivi nõudlust - põlevkivi kasutus elektritootmisel sõltub näiteks nii ilmast kui elektri, kütuste, kasvuhoonegaaside hindadest – st raskesti prognoositavatest turutingimustest. See selgus on vaja enne, kui olemasolev arengudokument lõpetatakse, luua. 5. Arengukavade koostamise mõte pikemaks ajaks kaob ära, kui 4-5 aastat pärast kuni viis aastat kestvat arengukava koostamist see lõpetada/kehtetuks tunnistada, kuna mingid turutingimused on vahepeal muutunud ja seetõttu taas uue, aastaid (sh keskkonnamõju strateegiline hindamine) kestva arengukava koostamise protsessi ja kuludega alustada. Järjepidevuse võiks tagada sama formaadiga vahepeal arengukava muutes, ajakohastades. Kui on täna olemas otsused, mis välistavad põlevkivi kasutuse pärast aastat 2030 saab nende alusel lõpetada kehtiva arengukava, kuid mitte algatada arengukava aastani 2035 koostamist. Arengukava lõpetamisotsusega või seejärel sama pealkirjaga arengukava aastani 2030 algatamine ei ole ilmselt põhjendatud. Kokkuvõtvalt, põlevkivi arengukava lõpetamise otsus peab näitama, millise arengudokumendiga või -dokumentidega ja millises mahus kavandatakse põlevkivi kasutust ja selle seiret seni, kuni põlevkivi nõudlust on. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Helena Gailan, Keskkonnaministeerium Irje Möldre 6256497 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel