Rahandusministeerium 11.04.2022 nr 2-1/17-0452/2668
Ministri määruse eelnõu „Korterelamute
rekonstrueerimise erakorralise toetuse
andmise tingimused ja kord“ kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: määruse eelnõu
määruse seletuskiri
Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus
Eesti Korteriühistute Liit
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Kaie Kunst
625 6366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
05.04.2022
Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna
„COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Korterelamute
rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks.
§ 2. Toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad
(1) Toetuse andmise eesmärgid on:
1) korterelamute energiatõhususe saavutamine;
2) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine.
(2) Määrus panustab meetme järgmiste väljundinäitajate saavutamisesse:
1) paranenud energiatarbimisklassiga korterite arv;
2) arvestuslik CO2 vähenemine aastas;
3) rekonstrueeritud hoonete pindala.
§ 3. Meetme rakendusüksus ja -asutus
(1) Rakendusüksus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirjale Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
(2) Rakendusasutus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiatootmisseade – päikese abil ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele
vastava elektrienergia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks, tootmise
seade;
2) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam
korteriomandit;
3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva
hoone energiamärgis;
4) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
2
energiatõhusus;
5) rekonstrueerimistööd – § 7 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tööd;
6) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud
krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen.
§ 5. Puhastulu arvestamine
Tulu teenivale projektile, mille puhul projekti abikõlblikud kulud enne puhastulu mahaarvamist
on 100 000 eurot või enam, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5
lõikes 6 sätestatut.
§ 6. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri
2011. a otsus) sätestatud tingimusi.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) energiatootmisseadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd;
2) energia tarbimiskoormust ühtlustava või jälgiva seadme soetamine, paigaldamine ja
paigaldamisega kaasnevad tööd;
3) energiat salvestava seadme soetamine, paigaldamine ja paigaldamisega kaasnevad tööd;
4) punktides 1–3 nimetatud töödega otseselt seotud elektritööd;
5) katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimine, soojustamine ning rekonstrueerimise ja
soojustamisega kaasnevad tööd;
6) punktides 1–5 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine;
7) omanikujärelevalve teostamine.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 5 nimetatud
tööd, kui §-st 13 ei tulene teisiti.
(3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks
pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb
kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.
3
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõikes 2 nimetatud väljundinäitajate saavutamiseks ja taotluse
rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad
ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesoleva määruse tingimustele.
(2) Omanikujärelevalve kulu on abikõlblik, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s
23 sätestatud pädev isik.
§ 9. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblik on lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele energiatootmisseadme võrguga
liitumisega seotud kulu.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik meetme
tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning
projekti elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad.
(2) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril
2023. aastal.
(3) Enne taotluse EISile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud
tegevuse kulu.
(4) Lõikes 3 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud, kui
tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse
taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.
§ 11. Toetuse osakaal
Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
1) 30 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu
üldelektri tarbimine;
2) 40 protsenti, kui energiatootmisseadmega kompenseeritakse osaliselt või täielikult korterelamu
üldelektri ja eluruumide elektri tarbimine või energiatootmisseade integreeritakse katuse või
fassaadi kattematerjalidesse või energiatootmisseadmele lisaks paigaldatakse energiat salvestav
seade.
§ 12. Toetuse põhitingimused
(1) Nõuded toetatavatele tegevustele:
1) energiatootmisseadme maksimaalne võimsus on 200 kW;
2) energiatootmisseade paigaldatakse hoone katusele või fassaadile;
3) energiatootmisseadme katusele paigaldamiseks tuleb katus, katuslagi või pööningulagi
rekonstrueerida, saavutamaks soojusläbivus U ≤ 0,12 (W/m2K);
4) fassaadile on lubatud energiatootmisseadet paigaldada vaid juhul, kui fassaad on soojustatud
2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri paksuse kihiga või energiatootmisseade
integreeritakse fassaadi kattematerjalidesse.
(2) Energiatootmisseadme ja energiat salvestava seadme soetamisel peab müüja andma vähemalt
4
viie aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja andma
vähemalt viie aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa majanduspiirkonda
asuva tootja toodetud seadmetel peab olema CE-märgis ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii.
(3) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) K – kelvin;
2) kW – kilovatt;
3) W – vatt;
4) m² – ruutmeeter;
5) U – soojusläbivus.
§ 13. Eelnevalt teostatud katuse, katuslae ja pööningulae rekonstrueerimistööde arvestamine
Paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 sätestatud soojusläbivusele seatud nõude täitmiseks juba teostatud
katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue
loetakse tagatuks, kui katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt kümne sentimeetri
paksuse kihiga.
§ 14. Toetuse piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 150 000 eurot taotleja kohta.
(2) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest
ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest, välja arvatud, kui tegemist on renoveerimislaenuga.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 15. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab EIS üleriigilise
levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab EIS
taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise
otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.
(4) Taotleja esitab taotluse EISi kodulehel avaldatud taotlusvormil.
§ 16. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda korteriühistu.
(2) Kui korterelamus on rohkem kui viis korteriomandit, peab korteriomanditest vähemalt 80
protsenti olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis.
(3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest
isikust omanik.
(4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–
5
2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks
antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta
jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt
200 000 või 500 000 eurot.
(6) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi
pakkuvate teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav
riigiabi kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit
eurot aastas.
§ 17. Taotleja ja toetuse saaja kohustused
(1) Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatule kohustatud:
1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
2) tagama, et on korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate
rekonstrueerimistööde teostamise kohta, § 11 punktis 2 sätestatud juhul elektri ühisostu kohta ning
renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriühistu üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu
võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering;
3) saama rekonstrueerimise investeeringute katmiseks renoveerimislaenu positiivse otsuse
asjaomase laenulepingu sõlmimiseks või omama osas, mida toetus ei kata, projekti elluviimiseks
omafinantseeringut;
4) võtma projekteerimistööde tellimisel pakkumused vastavalt §-s 24 sätestatule.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) võtma rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-
s 24 sätestatule;
2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimustele;
3) tagama § 21 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise.
§ 18. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.
(2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele
sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
6) taotletav toetuse osakaal;
7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
9) hoone energiamärgist, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a;
10) põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt;
6
11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või
kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
12) korteriühistu üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde
teostamise otsus, vajadusel elektri ühisostu otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste
kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik
maksimaalne summa;
13) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne EISile
taotluse esitamist;
14) vajadusel kinnitus taotluse vastavusest §-s 13 sätestatud erisusele;
15) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga
sõlmitud leping;
16) võrguettevõtja väljastatud liitumispakkumine, kui energiatootmisseade paigaldatakse
piirkonnas, kus on jaotusvõrk;
17) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, kui tegemist
on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.
(3) Ehitusprojekti muudatus tuleb EISiga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde
tegemist.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 19. Taotluse menetlemine
(1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) taotluse hindamine;
8) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras.
(3) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruses kehtestatud nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(4) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses
ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus
ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad
kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg
vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja EISi puuduse
kõrvaldamist teavitama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja
möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(5) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlusele ja
taotlejale esitatud nõuded.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
7
1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamisse;
2) taotlus või taotleja ei vasta määruses taotlusele või taotlejale esitatavatele nõuetele ja taotleja ei
ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.
(7) EISil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
võimalik toetuse eelarve ammendumise tõttu või põhjendatud, arvestades taotletud toetuse
summat, projekti tegevusi, kulusid ja saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste
tulemustesse.
(8) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse EISis registreerimisest.
§ 20. Projektide valikukriteeriumid
Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab
määruses sätestatud nõuetele ja panustab §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide ja
väljundinäitajate saavutamisse.
§ 21. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab EIS taotluse täielikult või
osaliselt.
(2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta
toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette
nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole
taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(3) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates
esitama EISile:
1) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud renoveerimislaenu positiivse otsuse ;
2) rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos
pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu.
(4) Lõikes 3 sätestatud tähtaega on EIS-l võimalik pikendada kuni nelja kuu võrra põhjendatud
juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja
ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.
(5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise
määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.
(6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektroonselt kätte
kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.
§ 22. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8
lõikele 2.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5
nimetatud teave.
8
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 21 lõikes 6 sätestatud korras.
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluste menetlemise
määruse §-des 10 ja 12 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui
rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse
maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja taotluste
rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.
(4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud taotluste menetlemise määruse § 10
lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja EISi kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis hiljemalt ühe kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates.
(5) EISil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse
eesmärkidele.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise
taotluse saamist.
(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.
§ 24. Tööde ja teenuste hanked
(1) Rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse
vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus. Lubatud ei ole võtta pakkumust
korteriühistu juhatuse liikmega seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.
(2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks ja see peab
olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud.
(3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud
teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.
(4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.
(5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.
(6) Edukas pakkumus peab põhinema parimal võimalikul hinna ja kvaliteedi suhtel. Toetuse saaja
peab kasutama hindamiskriteeriumite seadmisel ja toetuse saaja hanke läbiviimisel EISi kodulehel
sätestatud vorme ja tingimusi, mis on avaldatud asjakohase toetusmeetme juures.
(7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
9
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada.
(8) Kui toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb sellekohane
põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada EISile.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 25. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest
28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–13 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud makse tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 9 ei tulene
teisiti.
(3) Maksetaotlusele peab olema lisatud:
1) lõikes 5 sätestatud juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu
ulatuses makstud;
2) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(4) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(5) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha toetuse saajale
makse lõike 4 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal
kohustus esitada EISile lõike 4 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne
kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse
toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist.
(6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule
abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde
maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt
projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse
osakaalule.
(7) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste
täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 30 kalendripäeva
jooksul maksetaotluse saamisest arvates.
(8) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või
teavet, annab EIS toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille
võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib EIS kontrollimise aega
pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.
(9) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha makse otse tarnijale
või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta
on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. EISi õigus teha makse otse arve
10
väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on
toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse
saaja poolt täidetuks, kui EIS on makse teinud.
§ 26. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) EIS võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-le 30.
(2) EIS võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda
maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks
olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.
§ 27. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab EISile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse
rahuldamise otsuses märgitule EISi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse
lõppmakse saamist.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) toetuse makse tegemise kuupäev, makse saaja ja selgitus, mille eest makse tehti;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta
energiamärgise EISi sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta
lõppemisest.
6. peatükk
EISi ülesanded ja vaidemenetlus
§ 28. EISi ülesanded
EISil on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
1) õigus nõuda taotluses sisaldunud kinnituste kohta täiendavate andmete ja dokumentide
esitamist, mis tõendavad esitatud andmete õigsust;
2) kohustus säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat
alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi.
§ 29. Vaidemenetlus
EISi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie EISi
kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
05.04.2022
Majandus- ja taristuministri määruse
„Korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise erakorralise toetuse andmise
tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist,
taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist.
Toetust rahastatakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi
(edaspidi REACT-EU) vahenditest.
REACT-EU kasutamine on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
muudatusena Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 26.01.2022. a REACT-EU on
NextGenerationEU paketist perioodi 2014-2020 struktuuritoetustele lisanduv raha, mille
eesmärk on aidata Euroopa Liidu (EL) riikidel COVID-kriisist väljuda ja EL majandust
roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümber kujundada.
Energiahinnad on 2021. aastal ulatuslikult tõusnud, mis on oluliselt tõstnud leibkondade
eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik
oluliselt vähendada korterelamute elektrisõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja
suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajanduse sektori
energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu
potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne.
Toetusega rahastatakse korterelamute etapipõhist rekonstrueerimist, mille raames
energiatõhustatakse korterelamu katus koos taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete
paigaldamisega. Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete,
elektrienergia tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia
energiatoodangut salvestavate seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid.
Toetatavate tööde tulemusel vähenevad olulisel määral korteriühistu elektrienergia
tarbimisega seotud kulud, sh rekonstrueerimise raames väheneb soojusenergia tarbimine.
Etapipõhine rekonstrueerimise meede võimaldab ühtlasi korteriühistutel hajutada
finantseerimisvajadust ning jätkata investeeringute tegemist korterelamu terviklikuks
rekonstrueerimiseks perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625
6366, e-post:
[email protected]), ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse ekspert Raiko
Puustusmaa (tel: 631 3609, e-post:
[email protected]), EISi eluaseme- ja
energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post
[email protected])
ja eluaseme- ja energiatõhususe osakonna hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk.
Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 29 paragrahvist.
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala.
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse
„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. Toetust rahastatakse
REACT-EU vahenditest.
Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja väljundinäitajad.
Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad
hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu.
Korterelamute rekonstrueerimine, sh taastuvenergia kasutuselevõtt, vähendab primaarenergia
tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest
moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu rekonstrueerimisega
väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka
soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja –kulude vähendamise ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki.
Väljundinäitajad on kooskõlas partnerlusleppega.
Paragrahviga 3 kehtestatakse meetme rakendusüksus ja -asutus.
Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kellel on
taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja
kompetentsus. Meetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Paragrahvis 4 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased
terminid.
„Energiatootmisseade“ on definitsiooni kohaselt päikese abil elektrit tootev seade. Toetuse
andmisel soovitakse kasvatada taastuvatest energiaallikatest ehk konkreetselt päikeseenergiast
toodetud elektri osakaalu energiabilansis ning seeläbi vähendada energia tootmissüsteemist
pärinevate saasteainete heitkogust.
„Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat kasutusse võetud
korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu. Toetuse andmise üldine eesmärk on
panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna
korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on
eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem.
Paragrahvis 5 sätestatakse puhastulu arvestamise kord tulenevalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) regulatsioonist. Reeglina meetmes puhastulu ei
teenita, kuid juhul, kui projekt tulu teenib, mis ei ole eelnevalt hinnatav, siis kuulub puhastulu
maha arvestamisele.
Paragrahvis 6 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks
või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud,
2
et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja
tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada
konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki
riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune
abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel
riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades
teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust“.
Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15
miljonit eurot aastas.
Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või
komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär
(vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära.
Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi
summast ja abi liigist.
Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese
tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas
hoones. Lahendusena märgitakse taotluse rahuldamise otsuses info vähese tähtsusega abi
kohta ja teavitatakse toetuse saajat, et EIS võib tagantjärgi abi anda (tuuakse välja summa)
ning palutakse sellega arvestada.
Paragrahvis 7 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on
selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad
vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teostamine.
Eelkõige toetatakse tegevusi, mis on suunatud taastuvenergia kasutuselevõtuks
korterelamutes, kuna see vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid.
Päikesepaneelide valikul on oluline, mis põhimõttel neid paigaldatakse. Elektrisüsteemi
valikul tuleks eelkõige lähtuda võimalikult kõrgest päikeseelementide efektiivsusest ja
optimaalsest paigaldusest, mis tagab seadme pikema eluea ning madalama paigaldamishinna.
Mustus, lumi ja isegi minimaalne vari päikesepaneelil võib oluliselt mõjutada
väljundvõimsust. Päikeseelektrisüsteemi enda tekitatud varjud sõltuvad paneelide
installeerimisnurgast ning kahe järjestikku paikneva rea omavahelisest kaugusest. Varjude
3
langemise juures tuleb arvestada, et varjude langemisega proportsionaalselt päikesemoodulile
langeb päikesepaneeli sisemise topoloogia tõttu paneeli elektriline tootlikkus. Lisaks
hooajalisusele on oluline roll Eesti kliimas süsteemi tootlikkusele ka temperatuuril ja tuulel.
Eeltoodust tulenevalt on energiatootmisseadme paigaldamiseks ja olemasolevate
süsteemidega ühendamiseks vajalik ehitusprojekt.
Kui tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud.
Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluses teabe
projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta.
Lõikes 2 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seonduvat. Taastuvenergia
tootmisseadme kasutuselevõtt on toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda hoone katus juhul, kui
päikesepaneel pannakse katusele. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine, silmas
pidades on nimetatud kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult
piirava nõudega kuna kohustus ei ole absoluutne. Juhul, kui hoone katus on eelnevalt soojustatud,
tehtud tööde ümbertegemise kohustus puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud
2000. aastaga. Rekonstrueerimata katusega hoonele energiatootmisvõimaluse lisamine ei ole
mõistlik ega otstarbekas.
Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev
vastava teenuse osutamiseks. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 24 kohaselt võib ettevõtja ja
pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui
ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja
töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane
pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone
ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole,
samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et
rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt.
Paragrahvis 8 tehtav kehtestatakse abikõlblikud kulud.
Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte.
Lõikes 2 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks
lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja
pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.
Paragrahvis 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud.
Lisaks ühendmääruses kehtestatud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik
energiatootmisseadme võrguga liitumisega seotud kulu. Elamumajandusmeetmetes on sarnane
põhimõte olnud läbiv eelkõige nimetatud kulu prognoosimatuse tõttu.
Paragrahvis 10 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle
igakordne kestus sõltub ehitusprojekti koostamisest tuleneva kulu tekkimise hetkest.
Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui
lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise
otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid,
4
hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad lepingu, aga tööde
alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti
tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne
taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti.
Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal.
Lõike 1 kohaselt on toetuse osakaal 30% juhul, kui energiatootmisseade on projekteeritud
kompenseerima korterelamu üldelektri tarbimist. St, et taotleja eesmärk on korterelamu
haldamisega seotud elektrienergia kulude vähemalt osaline vähendamine. Taastuvenergia
tarbimisele viiakse nt koridori valgustus või muud elektrit tarbivad seadmed, mis on
korteriomanike ühises kasutuses ja hoone ülalpidamisest tulenevalt vajalikud.
Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 40% juhul, kui energiatootmisseade on projekteeritud
kompenseerima kogu korterelamu elektrienergia tarbimist ühes salvestusvõimalusega.
Päikesepaneele kasutavad taastuva elektrienergia tootmise süsteemid võimaldavad süsteemi
paigaldada elektrienergiat salvestavaid seadmeid, millega on võimalik täiendavalt tasandada
päevaseid tarbimistippe ja reguleerida elektriostmise graafikut selliselt, et võrgust ostetakse
energiat kõige odavama hinnaga perioodil. Lisaks eeltoodule võimaldab salvestustehnoloogia
kasutamine vältida lühiajalisi elektrikatkestusi, mis on põhjustatud elektrivõrgust.
Toetuse osakaal on 40% samuti juhul, kui kasutatakse innovaatilisemaid lahendusi, st
päikesepaneelid integreeritakse hoone katuse või fassaadi kattematerjalidesse.
Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et terviklikud ja innovaatilised
rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal
suurem.
Paragrahviga 12 täpsustatakse tehnilisi tingimusi toetuse saamiseks tagamaks toetuse
eesmärkide saavutamine.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt on toetatav energiatootmisseadme võimsusega kuni 200 kW
paigaldamine. Maksimaalne võimsus tuleneb elektrituruseadusest. Minimaalset võimsust ei
sätestata. Arvestades, et energiatootmisseade peab kompenseerima vähemalt osaliselt
korterelamu üldelektri tarbimise, projekteeritakse kavandatav energiatootmisseadme võimsus
konkreetse hoone energiatarbe vajadusest lähtuvalt.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab energiatootmisseade paiknema hoone, kus toodetud energiat
tarbitakse, katusel või fassaadil. On äärmiselt oluline valida ja planeerida seade kohas ning
viisil, mis mõjutaks vähimal määral tootlikkust. Kinnisasja suuruse tõttu puudub
korterelamutel ka reeglina võimalus paigaldada päikesepaneelid mujale kui hoonele.
Lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb katus enne päikesepaneelide paigaldamist rekonstrueerida
vältimaks olukorda, kus päikesepaneelid paigaldatakse rekonstrueerimata katusele, mis
takistab hilisemat katuse rekonstrueerimist või muudab selle ebamõistlikult kalliks. Juhul, kui
hoone katus on eelnevalt nõuetekohaselt soojustatud, tehtud tööde ümbertegemise kohustus
puudub vastavalt määruse §-le 13.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab päikesepaneelide fassaadile paigalduse puhul fassaad olema
eelnevalt rekonstrueeritud. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000. aastaga.
2000. aastal või hiljem soojustatud fassaadiga hooned on oluliselt madalama välispiirete
soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava
5
soojustamisega. Meetme käigus fassaadi rekonstrueerimist ei toetata kuna terviklik fassaadi
rekonstrueerimine eeldaks kogu fassaadi rekonstrueerimist koos akende vahetuse ja korterites
vajaliku õhuvahetuse tagamisega. Nii suures mahus tööd väljuvad meetme fookusest.
Lõike 2 kohaselt soetatakse energiatootmisseade ja energiat salvestav seade selle valmistajalt,
ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja tunnustatud edasimüüjalt. Põhiosa
päikesepaneele ostetakse praktikas maaletoojatelt, sedasi kindlustatakse kvaliteet ja suuremast
mahust tingitud parem hind. Seadmete müüja ja paigaldaja peavad tagama vähemalt viie aasta
pikkuse garantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Väljaspool Euroopa
majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmed peavad omama ühtlasi CE sertifikaati.
Paragrahvi 13 kohaselt juhul, kui hoone katus on eelnevalt soojustatud, tehtud tööde
ümbertegemise kohustus puudub. Eelnevalt teostatud ehitustööd on ajaliselt piiratud 2000.
aastaga. 2000. aastal või hiljem soojustatud katusega hooned on oluliselt madalama
välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos
välispiirete täiendava soojustamisega. EhSi jõustumisest 01.07.2015. a arvates on seaduslikult
ehitatu kajastatud ehitisregistris ehk sealt on EISil võimalik nõuetekohasust kontrollida.
Katuse rekonstrueerimine ei ole küll ehitusloakohustuslik, küll aga ehitusteatise kohustuslik.
Vajadusel esitab taotleja asjakohased dokumendid (näiteks arved, lepingud vms), millest
nähtub, et katus on nõuetekohaselt soojustatud.
Paragrahvis 14 kehtestatakse toetuse piirsumma.
Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 150 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii
rekonstrueerimistööde kui ka ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve tegevuste
summat. Toetuse alammäära ei kehtestata.
Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering.
Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi.
Paragrahvis 15 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui
esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib EIS oma kodulehel taotluste
vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest.
Lõige 4 kohaselt esitatakse taotlus EISi kodulehel kirjeldatud viisil. Taotlusvorm on sellel
kättesaadav.
Paragrahviga 16 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema erinevate füüsiliste
isikute omandis. Erinevad isikud võivad kuuluda ühte perekonda. Eesmärgiks ei ole
ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise
isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja.
6
Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär
kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt omavalitsuse,
riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi
ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel
ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud
osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese
tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese
tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale
antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles
määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada
sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused.
Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses
nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt
ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja
peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele.
Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka
taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille
elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna
valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka
mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite
nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui taotleja majandustegevuse näitajad ei võimalda
projekti mahtu või olemust arvestades esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale jõukohane.
Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud,
mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat
esimesel võimalusel teavitama.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus,
piisav omafinantseering.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde
teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane
üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise
omafinantseeringu katmiseks. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks ja toetust ei eraldata.
Paragrahviga 18 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.
7
Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada.
Lõike 2 punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis
kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus-
ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja
väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013.a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste
saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu.
Lõike 2 punkti 12 kohaselt tuleb esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik
planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral
sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga ning 40% osakaaluga toetuse
taotlemisel elektri ühisostu otsus.
Lõike 2 punkti 16 kohaselt peab energiatootmisseade vastama võrguettevõtja kehtestatud
nõuetele. Võrku ühendatud päikeseenergiasüsteemid toodavad kogu hetkel vajamineva
elektrienergia tarbijapaigaldise tarvis ning üle jääva osa annavad ära üldisesse elektrivõrku.
Kui tarbijapaigaldise nõudlus on suurem kui süsteemi genereeritav võimsus, siis võetakse
puudu jääv osa üldvõrgust.
Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, mille puhul muudatuse
ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada
vastavad muudatused EISiga enne tööde teostamist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS, kellel
on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud
protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 21–23) kehtestatav menetlemise
kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast.
Paragrahviga 20 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid. Projekti valikukriteeriumiks on
taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele
vastavuse korral loetakse, et projekt panustab meetme tegevuse eesmärkidesse ja
tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne.
Paragrahvidega 21 ja 22 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Regulatsioon tuleneb otseselt STS-i ja taotluste
menetlemise määruse asjakohastest sätetest.
Paragrahviga 23 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt on EISil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse
summat rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel eduka pakkumuse
maksumuse suurenemise võrra võrreldes nende eeldatud maksumusega. Sarnastes toetustes
läbiviidud hangete põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus võib jääda oluliselt alla eduka
pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud
maksimaalse osakaalu kohaldamist.
Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve
seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks.
Paragrahviga 24 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele.
8
Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida
konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse
küsimise ja saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge
ülevaate protsessi korraldamisest. EISil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse
tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud.
Lõikes 3 sätestatud piirmäära mõte on selles, et kui eeldatava tehingu hind ilma käibemaksuta
jääb alla 20 000 euro, siis kulu abikõlblikkuse juures ei kontrollita riigihangete seaduse §-s 3
sätestatud põhimõtete järgimist, et tagada üldine toetuse kasutamise kuluefektiivsus,
vähendada poolte halduskoormust, sh vaidlusi, ja suunata tegevus tulemuste saavutamise
tagamisele.
Lõike 6 kohaselt tuleb hankimisel kasutada EISi kinnitatud vorme ja tingimusi tagamaks
hankimisel kooskõla STSis ja käesolevas määruses sätestatuga. Kuigi taotleja ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses, tuleb tal järgida STS § 26 lõikes 6 sätestatut.
Paragrahvidega 25 ja 26 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused, maksetaotluse menetluse
peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Regulatsioon on vastavuses STS-i ja
ühendmääruse asjakohaste sätetega. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate
tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Kui toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud
kulude alusel, kontrollib EIS maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse
tingimustele, sealhulgas toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel.
Toetus makstakse ühekordse maksena. Investeeringu suurust arvestades ei ole põhjendatud ja
halduskoormuse mõttes otstarbekas sätestada mitme maksetaotluse esitamist.
Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja
kord.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima
vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama
selle EISile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest.
Paragrahvis 28 kehtestatakse EISi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve
tegija ülesanded.
Paragrahvis 29 reguleeritakse vaide esitamist.
Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu peale, lahendab rakendusasutus, kelle
strateegilise planeerimise osakonnal on vastav vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud
protseduurid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75) ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr
1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID 19 pandeemiaga
seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist
majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT EU) (ELT L 437,
28.12.2020, lk 30—42), komisjoni 20. detsembri 2011. a otsusega „Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“
9
((ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10), komisjoni määrusega nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8) ning komisjoni määrusega (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.4.2012, lk 8—13).
4. Määruse mõjud
Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele
renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Päikeseelektri tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude alanemise kuna
päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma võrgutasusid, aktsiisi ja
käibemaksu.
Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,
mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal
ning mida ambitsioonikam projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse
määr.
Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete
energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline
säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea
nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a
moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Elamute rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada
kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega
kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi
rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja
saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni
vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi
ülalpidamiskulude vähendamine.
Kuna toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti
korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra
parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Energiakriis on
mõjutanud kõiki Eesti piirkondi.
Korterelamute rekonstrueerimise toetusel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse
andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Määruse väljatöötamisel on võetud arvesse
10
sarnaste meetmete parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning
toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele andmetele.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega
soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on
olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse lisaks elamute ligipääsetavust.
See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne
mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning
suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes.
Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see
parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele
parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele
ja elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule
ja välissuhetele, regionaalarengule, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
Meetme rahastamiseks on ette nähtud REACT-EU vahenditest 5 mln eurot.
Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad
maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse
tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt
samaaegselt maksutulude laekumisega).
Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Korteriühistute Liidule ja Eesti
Päikeseelektri Assotsiatsioonile arvamuse avaldamiseks.
11