Hr Jüri Lember Teie: 08.03.2022 nr 7-5.13/22-00522
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
[email protected] Meie: 08.04.2022 nr 2-1/182-2
Välismaalastest meremeeste töötamisest
Austatud Jüri Lember
Laevade merepiiri ületamine ja piirikontrolli teostatakse vastavalt Euroopa Liidu (edaspidi EL)
määrusele EL 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) ühtse korra kohaselt kõikides EL ja
Schengeni liikmesriikides, mistõttu piirikontrolli teostamisel lähtuvad kõik liikmesriigid avaliku
korra ja riigi julgeoleku ohu kontrollimisel kõikide liikmesriikide ühisest huvist, s.h
rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli vastavust
EL nõuetele hinnatakse regulaarselt. Politsei- ja Piirivalveamet teostab piirikontrolli välisr iik i
suunduvatele ja välisriigist Eestisse sisenevatele laevadele pidevalt. Laevade kontrolle laeva
pardal viiakse läbi nii EL riikide, kui ka kolmandate riikide vahel opereerivatele laevadele
vastavalt riskihinnangutele. Teie poolt palutud laeva EAST kontrolli laeva pardal teostati viimati
07.01.2022 enne laeva sisenemist sadamasse. Lisaks toimub kontroll laeva väljumisel ja
lahkumisel sadamast ning Politsei- ja Piirivalveametil on ülevaade, kes on kantud Eesti
sadamatesse sisenevate või lahkuvate laevade munsterrollidesse. Lisaks mereliik luse
kontrollile, läbivad laevapere liikmed sama piirikontrolli, mis on kehtestatud reisijatele, kui
laevapere liige ületab välispiiri, et liikuda EL sadamas olevale laevale või suunduda EL sadamas
seisvalt laevalt oma elukohariiki üle välispiiri. Kõik need kontrollid hõlmavad nii isiku ja
dokumendi kontrolli, kui ka kontrolle läbi andmekogude, s.h kontrollides, et välismaalane ei
oleks ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule nii Eesti, kui ka EL ja Schengeni riikide
vaates.
Välismaalastest meremeeste töötamise reguleerimist käsitleti Laevanduse konkurentsivõ ime
tegevuskavas, kus Vabariigi Valitsus nõustus tehtud ettepanekuga viisade/elamislubade
mittenõudmisega. Välismaalastest meremeeste töötamise paremaks reguleerimiseks on
Riigikogus arutlusel välismaalaste seaduse muudatus, mis võimaldab kaitsta Eesti meremeest
rohkem, võrreldes kehtiva välismaalaste seadusega ja tagada samal ajal ka Eesti laevanduse
konkurentsivõime tegevuskavaga seotud eesmärkide arengut. Arutluse all olevad ettepanekud
ei võimalda piiramatult töötada Eesti reisilaevadel võrreldes kehtiva olukorraga. Ainuüksi viisa
või elamisloa nõudmine ei võimalda piirata välismaalaste Eestis töötamist, kuna töötamiseks
väljastatavate viisade üldarvule ei ole seatud piirarvu. Samuti on võimalik töötada viisa vaba
liikumise raames, mis võimaldab viisavaba riikide kodanikel liikuda EL ja Schengeni alas kuni
90 päeva mistahes 180 päeva perioodi jooksul ning arvestades, et välisriiki suunduv laev
vormistatakse Eesti sadamast lahkumisel Eestist välja, siis viisavaba liikumise periood peatub.
Viisa ja elamisloa väljastamine ainuüksi seetõttu, et välismaalane viibib Eesti riigilipu all sõitval
laeval, ei ole otstarbekas, sest viisa ja elamisluba kehtib kogu EL, Schengeni alas, võimaldad es
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
välismaalasel liikuda kogu EL ja Schengeni alal. Samuti vastutaks Eesti välismaalase eest, kui
välismaalane on jäänud EL või Schengeni liikmesriikide territooriumile ebaseaduslik ult.
Seetõttu ei ole mõistlik viisa või elamisloa väljastamine ainult seetõttu ja olukorraks, et
välismaalasel on vajalik viibida töötamise ajal Eestis lipu all sõitval laeval ning olukorras kus
välismaalane saab liikuda laevale tööle või laevalt maha meremeestele üldiselt kehtiva korra
kohaselt, piirates samal ajal välismaalaste mitte-eesmärgipärast liikumist EL ja Schengeni alas.
Peab arvestama veel EL töötajate ja teenuste vaba liikumist, kus EL riikide piires võimalik
ettevõtetel lähetada töötajaid teenuse osutamise eesmärgil teise liikmesriiki vastavalt EL
direktiivile 2018/957. Eestis on vastav direktiiv üle võetud Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) ja mis võimaldaks välismaalastest meremeeste l
töötada Eesti riigilippu kandvatel reisilaevadel ilma VMS-is sätestatud vähemalt Eesti keskmise
bruttotöötasu nõudeta, kasutades EL siseselt lähetatud töötajate seadust. Nimetatud EL siseselt
lähetatud töötajate direktiiv võimaldab ettevõtjal teenuseosutamise eesmärgil ajutiselt lähetada
töötajaid ühest liikmesriigist teise, kusjuures lähetatud töötajatele tuleb tagada liikmesr iigi
töötajatega võrdväärsed tingimused, mille tõttu ei saa näiteks Lätist või Küproselt lähetatud
töötajale (s.h lähetatud välismaalased) kehtestada VMS-is sätestatud palganõuet. Direktiiv
2018/957 ja ELTTS ei piira näiteks ametiühingute või töötajate kollektiivlepingutega kehtestada
sektoris palgamäära, mis kehtiks nii liikmesriigis elavatele kodanikele ja ka lähetatud töötajatele
ühetaoliselt. ETTS ei kohaldu rahvusvahelist meresõitu tegevatele kaubalaevadele, kuid
kõikidel teistel, s.h reisilaevadel on võimalik lähetatud töötajaid palgata.
Kuna Riigikogus menetluses olevate muudatustega sätestataks peamiselt Eesti sadamate vahel
või rahvusvahelist reisijate vedu tegevatel laevadel kollektiivlepingutega kokkulepitud töötasu
või kollektiivlepingute puudumisel vähemalt kollektiivlepingutega kokkulepitud töötasu
ametikohtade lõikes, siis kaitseb taoline muudatus Eesti meremehi rohkem, kui hetkel kehtivad
õigusaktid seda võimaldavad. Samuti suureneb ametiühingute roll Eesti meremeeste kaitsmise l,
kuna välismaalase töölevõtmiseks on vajalik lähtuda merendussektoris või ettevõtetega
kokkulepitud töötasu. Viisa või elamisloa nõude kehtestamisel välismaalastele peaksid
välismaalased esitama üldjuhul taotluse Eesti välisesindusse ja arvestades Eesti välisesind us te
võrgustiku, siis on see tööandjatele ja ka välismaalastele koormav, tuues kaasa tööandjate poolt
pikema perioodiga elamisloa taotlemise, kuna elamisluba väljastatakse planeeritud töötamise
ajaks, kuid mitte pikemaks, kui 5 aastaks. Samuti ei ole kuulu kõik elamisload piirarvu alla ning
arvestades merenduses makstavat töötasu ja võrreldes seda Eesti keskmise palgaga, piiraks
välismaalaste seadus välismaalaste töötamist ainult madalama tasemega ametikohtadel.
Rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise pädevus on sätestatud rahvusvahe lise
sanktsiooni seaduses ja vastava seaduse § 11 lõikes 3 on loetletud pädevad asutused vastavate
sanktsioonitüüpide kaupa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Rahapesu
Andmebürooga tegelevad oma pädevusse kuuluvate teemadele vastavalt kehtestatud
sanktsioonidele ja õigusaktidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mägi
osakonnajuhataja
2 (3)
Teadmiseks:
Riigikantselei
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harry Kattai 6125080
[email protected]
3 (3)