dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Välismaalastest meremeeste töötamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/1787-2
Registreeritud
11. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Anton Merits (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-1182-2 08.04.2022 Väljaminev kiri.asice410 KB

Sisu (failidest)

Hr Jüri Lember Teie: 08.03.2022 nr 7-5.13/22-00522 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing [email protected] Meie: 08.04.2022 nr 2-1/182-2 Välismaalastest meremeeste töötamisest Austatud Jüri Lember Laevade merepiiri ületamine ja piirikontrolli teostatakse vastavalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) määrusele EL 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) ühtse korra kohaselt kõikides EL ja Schengeni liikmesriikides, mistõttu piirikontrolli teostamisel lähtuvad kõik liikmesriigid avaliku korra ja riigi julgeoleku ohu kontrollimisel kõikide liikmesriikide ühisest huvist, s.h rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli vastavust EL nõuetele hinnatakse regulaarselt. Politsei- ja Piirivalveamet teostab piirikontrolli välisr iik i suunduvatele ja välisriigist Eestisse sisenevatele laevadele pidevalt. Laevade kontrolle laeva pardal viiakse läbi nii EL riikide, kui ka kolmandate riikide vahel opereerivatele laevadele vastavalt riskihinnangutele. Teie poolt palutud laeva EAST kontrolli laeva pardal teostati viimati 07.01.2022 enne laeva sisenemist sadamasse. Lisaks toimub kontroll laeva väljumisel ja lahkumisel sadamast ning Politsei- ja Piirivalveametil on ülevaade, kes on kantud Eesti sadamatesse sisenevate või lahkuvate laevade munsterrollidesse. Lisaks mereliik luse kontrollile, läbivad laevapere liikmed sama piirikontrolli, mis on kehtestatud reisijatele, kui laevapere liige ületab välispiiri, et liikuda EL sadamas olevale laevale või suunduda EL sadamas seisvalt laevalt oma elukohariiki üle välispiiri. Kõik need kontrollid hõlmavad nii isiku ja dokumendi kontrolli, kui ka kontrolle läbi andmekogude, s.h kontrollides, et välismaalane ei oleks ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule nii Eesti, kui ka EL ja Schengeni riikide vaates. Välismaalastest meremeeste töötamise reguleerimist käsitleti Laevanduse konkurentsivõ ime tegevuskavas, kus Vabariigi Valitsus nõustus tehtud ettepanekuga viisade/elamislubade mittenõudmisega. Välismaalastest meremeeste töötamise paremaks reguleerimiseks on Riigikogus arutlusel välismaalaste seaduse muudatus, mis võimaldab kaitsta Eesti meremeest rohkem, võrreldes kehtiva välismaalaste seadusega ja tagada samal ajal ka Eesti laevanduse konkurentsivõime tegevuskavaga seotud eesmärkide arengut. Arutluse all olevad ettepanekud ei võimalda piiramatult töötada Eesti reisilaevadel võrreldes kehtiva olukorraga. Ainuüksi viisa või elamisloa nõudmine ei võimalda piirata välismaalaste Eestis töötamist, kuna töötamiseks väljastatavate viisade üldarvule ei ole seatud piirarvu. Samuti on võimalik töötada viisa vaba liikumise raames, mis võimaldab viisavaba riikide kodanikel liikuda EL ja Schengeni alas kuni 90 päeva mistahes 180 päeva perioodi jooksul ning arvestades, et välisriiki suunduv laev vormistatakse Eesti sadamast lahkumisel Eestist välja, siis viisavaba liikumise periood peatub. Viisa ja elamisloa väljastamine ainuüksi seetõttu, et välismaalane viibib Eesti riigilipu all sõitval laeval, ei ole otstarbekas, sest viisa ja elamisluba kehtib kogu EL, Schengeni alas, võimaldad es Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 välismaalasel liikuda kogu EL ja Schengeni alal. Samuti vastutaks Eesti välismaalase eest, kui välismaalane on jäänud EL või Schengeni liikmesriikide territooriumile ebaseaduslik ult. Seetõttu ei ole mõistlik viisa või elamisloa väljastamine ainult seetõttu ja olukorraks, et välismaalasel on vajalik viibida töötamise ajal Eestis lipu all sõitval laeval ning olukorras kus välismaalane saab liikuda laevale tööle või laevalt maha meremeestele üldiselt kehtiva korra kohaselt, piirates samal ajal välismaalaste mitte-eesmärgipärast liikumist EL ja Schengeni alas. Peab arvestama veel EL töötajate ja teenuste vaba liikumist, kus EL riikide piires võimalik ettevõtetel lähetada töötajaid teenuse osutamise eesmärgil teise liikmesriiki vastavalt EL direktiivile 2018/957. Eestis on vastav direktiiv üle võetud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) ja mis võimaldaks välismaalastest meremeeste l töötada Eesti riigilippu kandvatel reisilaevadel ilma VMS-is sätestatud vähemalt Eesti keskmise bruttotöötasu nõudeta, kasutades EL siseselt lähetatud töötajate seadust. Nimetatud EL siseselt lähetatud töötajate direktiiv võimaldab ettevõtjal teenuseosutamise eesmärgil ajutiselt lähetada töötajaid ühest liikmesriigist teise, kusjuures lähetatud töötajatele tuleb tagada liikmesr iigi töötajatega võrdväärsed tingimused, mille tõttu ei saa näiteks Lätist või Küproselt lähetatud töötajale (s.h lähetatud välismaalased) kehtestada VMS-is sätestatud palganõuet. Direktiiv 2018/957 ja ELTTS ei piira näiteks ametiühingute või töötajate kollektiivlepingutega kehtestada sektoris palgamäära, mis kehtiks nii liikmesriigis elavatele kodanikele ja ka lähetatud töötajatele ühetaoliselt. ETTS ei kohaldu rahvusvahelist meresõitu tegevatele kaubalaevadele, kuid kõikidel teistel, s.h reisilaevadel on võimalik lähetatud töötajaid palgata. Kuna Riigikogus menetluses olevate muudatustega sätestataks peamiselt Eesti sadamate vahel või rahvusvahelist reisijate vedu tegevatel laevadel kollektiivlepingutega kokkulepitud töötasu või kollektiivlepingute puudumisel vähemalt kollektiivlepingutega kokkulepitud töötasu ametikohtade lõikes, siis kaitseb taoline muudatus Eesti meremehi rohkem, kui hetkel kehtivad õigusaktid seda võimaldavad. Samuti suureneb ametiühingute roll Eesti meremeeste kaitsmise l, kuna välismaalase töölevõtmiseks on vajalik lähtuda merendussektoris või ettevõtetega kokkulepitud töötasu. Viisa või elamisloa nõude kehtestamisel välismaalastele peaksid välismaalased esitama üldjuhul taotluse Eesti välisesindusse ja arvestades Eesti välisesind us te võrgustiku, siis on see tööandjatele ja ka välismaalastele koormav, tuues kaasa tööandjate poolt pikema perioodiga elamisloa taotlemise, kuna elamisluba väljastatakse planeeritud töötamise ajaks, kuid mitte pikemaks, kui 5 aastaks. Samuti ei ole kuulu kõik elamisload piirarvu alla ning arvestades merenduses makstavat töötasu ja võrreldes seda Eesti keskmise palgaga, piiraks välismaalaste seadus välismaalaste töötamist ainult madalama tasemega ametikohtadel. Rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise pädevus on sätestatud rahvusvahe lise sanktsiooni seaduses ja vastava seaduse § 11 lõikes 3 on loetletud pädevad asutused vastavate sanktsioonitüüpide kaupa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Rahapesu Andmebürooga tegelevad oma pädevusse kuuluvate teemadele vastavalt kehtestatud sanktsioonidele ja õigusaktidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mägi osakonnajuhataja 2 (3) Teadmiseks: Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harry Kattai 6125080 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel