Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2022
Sisu (failidest)
Koostöökokkulepe nr 1.1-7/22-251
Tallinn 14.04.2022
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM), mida
esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes tegutseb põhimääruse alusel,
ja
Statistikaamet, registrikood 70000332 (edaspidi STAT), mida esindab peadirektor Urmet Lee, kes
tegutseb põhimääruse alusel, edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos pooled,
võttes arvesse, et:
- Riigikogu võttis 12.05.2021. aastal vastu Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035”;
- Eesti taaste- ja vastupidavuskava on Riigikogu otsuse 13.05.2021 „Riigi pikaajalise
arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine“ üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning
reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/241, millega luuakse taaste ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17-75)
(edaspidi EL Taastekava määrus), artikli 18 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa Komisjon
05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu 29.10.2021 rakendusotsustega Eesti taaste- ja
vastupidavuskava järgse reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja
väljaarendamine“ (edaspidi Projekt);
- MKM juhindub valitsemisala eelarvevahendite kasutamisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2021
määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus), mis kehtestab nõuded EL Taastekava määruse
järgse reformi rakendamisele Eestis.
- käesolev koostöökokkulepe on sõlmitud EL Taastekava määruse artikli 18 lõikes 1 nimetatud
taaste ja vastupidavuskava reformi „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja
väljaarendamine“ elluviimiseks;
- kulude hüvitamise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt 05.10.2021 ning Euroopa Nõukogu
29.10.2021 rakendusotsusega kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi
Taastekava);
- STAT on Taastekava digiriigi reformi alasuuna 1: avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja
etteaimavad teenused 3.1.1 „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja
väljaarendamine“ tegevuste elluviijana MKM kui toetuse saaja partner;
2
- tegevusi tehakse Vabariigi Valitsuse poolt 23.12.2021 kinnitatud valdkonna arengukava „Eesti
digiühiskond 2030“ alusel poolte koostöös loodavate ja regulaarselt uuendatavate
andmehalduse tegevuskavade järgi,
sõlmisid pooled alljärgneva koostöökokkuleppe STAT-le tegevuste elluviimiseks eraldatava toetuse
kasutamiseks (edaspidi Leping):
1. Lepingu objekt ja toetuse suurus
1.1.Leping on sõlmitud tegevuste elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022
käskkirja nr 45 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 3 „Digiriik“, reformi 1.1.
„Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine“ elluviimiseks
toetuse andmise tingimused” punkti 6.4 alusel.
1.2.Lepingu objekt on Lepingu punktis 2.1 toodud tegevusteks kokkulepitud toetuse (edaspidi
Toetus) maksmine ning sellest tulenevate Poolte õiguste ja kohustuste määratlemine.
1.3.MKM eraldab STAT-le Toetust järgmiselt:
1.3.1. tööjõukulu Toetusena seitsekümmend viis tuhat seitsesada üheksakümmend üks
(75 791) eurot;
1.3.2. töökohakulu Toetusena neliteist tuhat kakssada nelikümmend üheksa (14 249) eurot.
2. Toetuse maksmine ja kasutamine
2.1.Toetuse kasutamiseks sõlmis STAT perioodil 01.11.2021 kuni 31.03.2022 töölepingud MKM
valitsemisala eelarvevahendite kasutamise taaste- ja vastupidavusrahastu raames STAT-i
poolt elluviidava reform „Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja
väljaarendamine“ tegevuste alustamiseks üheksa (9) inimese täistööaja ekvivalendis.
2.2. STAT-i kulude hüvitamise aluseks on Taastekava ning selles toodud Projekt.
2.3. STAT-i kulud hüvitatakse vastavalt Taastekava määruse § 9 lõike 3 punktile 1.
2.4. Toetuse abikõlblikkuse periood on tagasiulatuvalt alates 01.11.2021 kuni 31.03.2022.
2.5.Toetus makstakse STAT-ile ühekordse maksena peale aruande esitamist lisas 1 toodud vormil
ja selle kinnitamist MKMi poolt.
2.6.STAT esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ §
292 lõike 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse
projekti vahendite kasutamiseks taotluse eelarve avamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele
taotluse välistoetuse eelarve avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks enne Toetuse
vahendite laekumist Euroopa Komisjoni poolt.
3
3. Riigiabi
Projekti elluviimiseks antav Toetus ei ole riigiabi, kuna partneritena pole kaasatud eraõiguslike
juriidilisi isikuid.
4. Aruande esitamine
STAT esitab MKM-ile lõpparuande hiljemalt 31.04.2022 vastavalt Lepingu lisas 1 toodud vormile.
5. Kontrolli teostamine
5.1.STAT tagab auditeerivatele ja kontrollivatele töötajale juurdepääsu Projekti elluviimisega
seoses kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, arvestades, et
töötajad on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ning
Taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid.
5.2.STAT esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu temale
auditeerija või kontrollija määratud tähtajaks.
6. Dokumentide säilitamine
STAT kohustub säilitama kõiki Toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, seahulgas
kuludokumente, viis aastat pärast Lepingu elluviimisega seotud viimase makse tegemist.
7. Teabe avaldamine Toetuse kohta
STAT kohustub Taastekava määruse §-s 12 sätestatud tingimustel järgima alates Taastekava
kinnitamise päevast Toetuse arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise ja tagama Euroopa Liidu
rahastamise nähtavuse ning viitamise tegevuse rahastajale ja rahastusele, kasutades vastavates
pressiteadetes, reklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega
„rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta
sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet.
8. STAT-i muud kohustused
8.1.STAT kohustub järgima Lepingu lisas 2 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide
maandamise tegevusi ja need vastavalt määratud tähtajaks kõrvaldama.
4
8.2.STAT kohustub pidama Toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks Toetuse
arvelt tehtud abikõlblike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide
säilimise. Lisaks kohustub STAT pidama Toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust
vastavalt rahandusministri 27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9.
8.3.STAT esitab MKM-ile viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse,
kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada Lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist.
9. STAT-le makstud Toetuse tagastamine
9.1.Kui STAT jätab oma Lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt
täitnud, on MKM-l õigus keelduda toetuse maksmisest STAT-le.
9.2.STAT tagastab MKM-le Toetuse summa, mille tagastamist nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus
STAT-lt või MKM-lt või Euroopa Komisjon Eesti Vabariigilt, koos võimalike
kõrvalnõuetega.
9.3.Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse Taastekava määruse §-s 11
sätestatut.
9.4.STAT-l on kohustus kanda kasutamata jäänud Toetuse osa 10 tööpäeva jooksul pärast Lepingu
lõppemist MKM arveldusarvele.
10. Vaidluste lahendamine
Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige
kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud
korras.
11. Lepingu kehtivus
Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt.
12. Lõppsätted
12.1. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
12.1.1. lisa 1 Aruande vorm;
12.1.2. lisa 2 RRF Riskide hindamise tabel.
Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.
5
POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD:
Majandus- ja Kommunikatsiooni- Statistikaamet
ministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
__________________________ ________________________
Andres Sutt Urmet Lee
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister peadirektor
6
LEPINGU LISA 1. Aruande vorm
ARUANDE VORM
Tegevuskulu alaliik Kasutatud Selgitused kasutatud vahendite mahu kohta
vahendid
(EUR)
Tööjõukulu
Kasutatud vahendid
kokku (EUR)
Kasutamata jääk (EUR)
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
__________________________ ________________________
Andres Sutt Urmet Lee
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Statistikaameti peadirektor
RISKIHINDAMINE MEEDE:
Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev
Kontrollikoht
RISKIVALDKOND
Kas elluviijal/toetuse saajal on
strateegia/tegvuskava (vm dokument)
korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste
vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest
teavitamiseks
Korruptsioon ja huvide konflikt
Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad
perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja
korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste
maandamise teemal?
Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja
Riigiabi ja/või vähese tähtusega
konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla
abi esineminise kohaldumine
riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).
Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus -
sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike
Pettuserisk - Topeltfinantserimine fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et
samale tegevusele/objektile küsitakse toetust
mitmest finantsallikast.
Toetuse kasutamine ei ole
Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima
läbipaistev ja/või ei toimu
riigihankeid.
konkurentsi ära kasutades.
Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist).
Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist).
Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).
ad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
alt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
eed on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale mee
HINNANG
0 1 2
Jah, on strateegia/
On strateegia/tegevuskava (või
tegevuskava (või muu Mitteametlikud põhimõtted
muu dokuemdmnt), kus on
dokument), kuid see pole eksisteerivad, aga need ei ole
põhimõtted kirjas ja mida
efektiivne ja/või põhimõtteid kirjas
aktiivselt rakendatatakse
ei rakendata
Toimuvad küll aeg-ajalt
Toimuvad perioodilised ja
Toimuvad perioodilised ja selle vajaduspõhised koolitused,
selle teemalised koolitused
teemalised koolitused (vähemalt kuid need ei ole
(vähemalt kord aastas) , kuid
kord aastas) ja need hõlmavad perioodilised, vaid on
need ei hõlma kõiki
kõiki töötajaid vastavalt vajadusele ja ei
töötajaid
hõlma kõiki töötajaid
Mõlemad võimalused võivad
esineda: nii VTA kui ka
Mõlemad võimalused
riigiabi ja asutuses on selged
võivad esineda: nii VTA kui
juhised konkreetse meetme
Riigiabi/VTA ei kohaldu ka riigiabi, kuid on asutuses
hindamiseks, kuid hindajaks
selged juhised ning riigiabi
ei ole vastav ekspert. Või kui
hindab vastav ekspert
hindajaks on ekspert, aga
asutuses juhised puuduvad.
Rakendatakse hinnatavale
meetmele sarnase sisuga EL
Rakendatakse hinnatavale
ja siseriiklikke
meetmele sarnase sisuga EL
toetusmeetmeid ja elluviija
Hinnatavale meetmele sarnase ja/või siseriiklikke
on riigiasutus ja/või
sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid
raamtupidamine toimub
toetusmeetmeid ei rakendata. kasutatakse ühtset
tsentraalselt (RTK-s) ja on
infosüsteemi ja rahastust on
tagatud asutusesisesed
lihtne kontrollida.
täiendavad kontrollid kulude
jaotamise osas.
Elluviijad/toetuse saajad on
Elluviijad/toetuse saajad on
avalik-õiguslikud juriidilised
riigiasutused/riigi hallatavad Elluviijad/toetuse saajad on
isikud, kelle hangete
asutused ja riigihangete avalik-õiguslikud juriidilised
läbiviimise eest vastutab
läbiviijaks on eksperdid või isikud, kes viivad hankeid
vastav riigiasutus, kellel on
riigiasutus (allasutus), kellele on läbi iseseisvalt.
antud ülesanne riigihangete
antud vastav ülesanne.
läbiviimiseks
KOONDHINNANG 1 madal risk
toodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.
Selgitus riski hindamisel.
Max. Rakendamisel juba toimivad
3 SKOOR maandamistegevused ja -meetmed, mis
riskiskoori mõjutavad
Statistikaameti sisekorraeeskiri (kinnitatud
Selliseid põhimõtteid
peadirektori käskkirjaga 02.12. 2021 nr
strateegias (või muus
3 1.1/21/059) on kohustus teavitada
dokumendis) ei ole
kõrvaltegevusest. Seda rakendatakse
kirjeldatud.
rangelt.
Kõiki tööle tulejaid koolitatakse
sisukorraeeskirja küsimustes. Enne
Selle teemalisi koolitusi ei kõrvaltegevusega alustamist peab teenistuja
3
toimu (v.a registraator) sellest teavitama
peadirektorit, esitades teavituse riigitöötaja
iseteenindusportaalis (RTIP).
Mõlemad võimalused
võivad esineda: nii VTA kui
ka riigiabi ning konreetsed
3 Ei kohaldu.
juhised puuduvad ja
hindajaks ei ole vastav
ekspert
Rakendatakse hinnatavale
meetmele sarnase sisuga EL
ja/või siseriiklikke
toetusmeetmeid ja ei Tsentraalne raamatupidamine toimub RTK-
3
kasutata ühtset infosüsteemi, s, sarnase sisuga toetusmeetmeid ei ole.
mistõttu ei saa toetuse
kasutamist lihtsalt
kontrollida.
Elluviijad/toetuse saajad on
juriidilised isikud, kellel Kavandatud analüüside ja arenduste osas
3
puudub riigihanke viiakse läbi riigihanked.
läbiviimise kohustus
Kokku skoor
15
Planeeritavad tegevused Vastutaja
Hinnatud SKOOR riski maandamiseks
(arvestades juba (täida, kui hinnatud skoor on 2
rakendatavaid või 3)
maandamistegevusi)
Statistikaamet
0
Statistikaamet
0
Statistikaamet
0
Statistikaamet
1
Statistikaamet
0
1