Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
14.04.2022 nr 76
Programmi „Teadmussiirde programm 2022-
2025“ kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Teadmussiirde programm 2022-2025“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
2
KINNITATUD
Vali kinnitaja. 14.04.2022 käskkirjaga nr 76
Lisa
Teadmussiirde programm 2022-2025
Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus
Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes
eesmärk Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi
ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele
Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035 (TAIE arengukava)
Programmi nimi Teadmussiirde programm
Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.
Programmi periood 2022–2025
Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja
(ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)
valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (HARNO)
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)
Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-
2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:
Üldeesmärk Mõõdik* Viimane Sihttase
tegelik tase 2035
Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 ≥1
innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2019)
suurendavad koostoimes Eesti Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 0,86 2
ühiskonna heaolu ja (2019)
majanduse tootlikkust, Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 78,8 110
pakkudes (%) (2019)
konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo-
kestlikke lahendusi Eesti ja (koht tulemusrühmas) innovaator niliider
maailma arenguvajadustele. (2020)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
1
TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm.
Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi
(MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka
kajastuma programmide tasandil.
3
Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele
Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste
süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri
valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku
ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Tuleb suurendada stiimuleid ja oskusi koostööks teadlaste, ettevõtjate ja
avaliku sektori osaliste vahel, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna
ees seisvatele väljakutsetele. Programmis peetakse silmas süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse
kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse.
Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse
hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste
uurimissuundade kujundamist.
Tegemist on Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ühisprogrammiga, mis loob sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning vähendab teaduse eraldatust ühiskonna
ja majanduse arengust, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh
käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.
Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:
teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada
ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;
Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike,
ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;
Eestil tuleb teha valikuid ja TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata;
TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö
ja koordinatsioon on nõrk.
Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja
teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks.
Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad
paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt
suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja
interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl.
TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:
digilahendused igas eluvaldkonnas;
tervisetehnoloogiad ja -teenused;
kohalike ressursside väärindamine;
nutikad ja kestlikud energialahendused;
elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.
Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE
fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.
Programmi kogueelarve*
RES 2022-2025
4
Vastutav
2022 2023 2024 2025
ministeerium
MKM Meede 1: Ettevõtete TAI-
mahukuse ja teadmussiirde 111 568 99 315 87 945 81 828
võimekuse suurendamine
HTM Meede 2: Ühiskonna ja
majanduse vajadustele vastava
42 428 45 426 53 462 53 462
teadus- ja arendustegevuse
võimekuse kasvatamine
HTM Programmi kogukulud*
42 428 45 426 53 462 53 462
(tuhandetes eurodes)
MKM Programmi kogukulud
111 568 99 315 87 945 81 828
(tuhandetes eurodes)
HTM Programmi kogukulud KOKKU
153 996 144 741 141 407 135 290
MKM (tuhandetes eurodes)
* kuludes ei ole arvestatud amortisatsiooni ja finantstehinguid
Olukorra lühianalüüs
Eestis on aastatega välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on teadlaste rahvusvahelise koostöö
aktiivsus ja teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ning edukus EL teadus- ja arendustegevuse
raamprogrammis. Eesti paistab silma raamprogrammis Horisont 2020 võidetud lepingute mahu poolest 2.
Eestis rajatud nüüdisaegsed ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks
rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Eesti teaduses on oluline roll teaduse tippkeskustel, mis koondavad
mitme teadusasutuse uurimisrühmi, soodustavad koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, toetavad noorte
teadlaste järelkasvu ning aitavad teadustulemusi populariseerida.
Samuti on ettevõtete innovatsioonisuutlikkus pidevalt paranenud. Viimast iseloomustab näitaja „ettevõtete
tootlikkus hõivatu kohta“, mille järgi oleme pidevalt tõusutrendis, lähenedes EL keskmisele3. Eesti positsioon
EL innovatsioonitabelis on tõusvas joones paranenud, 2020. aasta seisuga on Eesti 11. kohal.
Majanduse arengut mõjutab programmi perioodil lisaks väljumine ja taastumine COVID-19 pandeemiast ning
viiruse kontrolli alla saamine. Täiendavalt suunatakse majanduse taastumiseks ettevõtete arendustegevuse ja
innovatsiooni võimekuse toetamiseks 28 miljonit eurot REACT-EU vahendeid ning taaste- ja vastupidavuse
rahastu (RRF) kaudu toetatakse ettevõtete digipööret 65 miljoni euro ulatuses.
Suurimad väljakutsed on järgmised:
Teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Eesti teadus on heal tasemel, aga see
pole piisavalt mõjus, et toetada laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmist, probleemide lahendamist,
sh majanduslike eesmärkide saavutamist. Tuleb leida viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid suuremal
määral praktiliste rakendusteni ettevõtluses ja avalikus sektoris.
Ettevõtetes sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Eesti ettevõtete teadus- ja tehnoloogiamahukus,
võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta ning luua selle abil
kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid on väike. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav
süsteem vajab tugevdamist.
Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd, teadustöö tulemused ei
leia rakendust ettevõtluses.
2 Raamprogrammist Horisont 2020 saadud toetus SKP kohta võrreldes EL28 keskmisega (=100%) 2020. a andmete põhjal Eestis 244%.
Allikad: eCORDA, Eurostat, ETAg-i arvutused.
3 Eurostati 2019. a andmete põhjal 78,8% EL keskmisest.
5
Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlasi ja insenere
on liiga vähe ja vähe on neid väljaspool akadeemiat, teistes sektorites ja valdkondades. Eesti on teadlaste
arvult 1000 töötaja kohta OECD riikides tagasihoidlikul positsioonil, eriti erasektori vaates4.
Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna osaliste koostöö on nõrk.
Teadusasutused, ettevõtted, esindusorganisatsioonid, ministeeriumid, rakendusasutused jt osalised
tegutsevad omaette, tegevused on killustunud, ühised sihid puuduvad. Motivatsiooni ja võimekust
koostööd teha napib.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas 2022-2025 aastal:
Jätkatakse majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammidega
IT ja ressursside väärindamise valdkonnas, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse
suurenemist, valdkondlike tippspetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja
teadusasutuste vahel. Temaatilisi teadus- ja arendusprogramme laiendatakse ning 2022. a. alustatakse
uute programmide väljatöötamist TAIE fookusvaldkondades. Toetatakse majanduse ja ühiskonna
vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid, uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku
kompetentsi loomist TA-asutustes, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste turustamist ja
kommunikeerimist ning muid fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik
avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus.
Jätkatakse arendusgrantide väljaandmist (proof-of-concept grant). Arendusgrandi eesmärgiks on toetada
silmapaistavate teadustulemuste arendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides nende ärilise
kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam teadustulemusi äriliste
rakendusteni.
Teadmussiirde võimekuse tõstmiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides töötatakse 2022. a. välja
rahastusskeem, mis toetaks asutusi teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste
täiendamisel, spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise
arendamisel ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamisel. Toetatakse
kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh soodustatakse asutustevahelist koostööd
teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel ning koostööd ettevõtetega.
Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise
ja kättesaadavaks tegemise toetamiseks töötatakse välja toetusskeem 2022. aastal. Toetatakse kaht olulist
tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tippkeskuste tegevuse väljundite, sh
teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest
lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule sektorile kasutamiseks.
Tippteadmuse kättesaadavaks tegemisega seotud toetuse eesmärk on tugevdada nn kolmandat missiooni
ja rakendada eesliiniuuringuid, et pakkuda lahendusi ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvatele
vajadustele. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju, sidudes
eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad
tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes
olemasolevale taristule.
Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete
rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse
ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab
teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat
teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi, sh kavandatakse
meetmeid, mis toetaks ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse
4 OECD andmebaasi 2018. a andmete põhjal teadlaste arv (täistööaja ekvivalent) 1000 töötaja kohta EL28 keskmine 8,8 ja Eestis 7,7.
Erasektoris on samad näitajad vastavalt 6,3 ja 3,4.
6
kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset
rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest.
Töötatakse välja uus teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös
ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on
valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning
edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.
Jätkatakse teadusnõunike ja ettevõtete haruliitude arendusnõunike võrgustiku tegevustega, sh TAI
koordinatsioonikogu kaudu, mis aitab tõhusamalt juhtida valdkondlikku teadus- ja arendustegevust
operatiivtasandil. Teadusnõunikud ministeeriumites seisavad hea ministeeriumi haldusala teadus- ja
arendustegevuse kavandamise ja elluviimise eest. Teadustaustaga arendusnõunikud aitavad erialaliitudel
määratleda haruliidu liikmetele olulised teadus- ja arendussuunad, mille alusel hinnata sektori
arenguvõimalusi nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning rääkida valdkonna teadusasutustega läbi valdkonnale
vajalike uuringute osas, tõstavad haruliidu liikmete teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse
potentsiaalist ja võimalikest rakendustest ning aitavad kaasa sektori ettevõtjate teadlikkuse ja oskuste
tõstmisele TA-tegevuse vallas, soodustades koostöö teadusasutustega nii Eestis kui EL tasandil. Teadus- ja
arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi, kavandada
mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info-
ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele,
tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist.
Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas 2022-2025 aastal:
Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid.
Jätkatakse osakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse
pakkujatega läbi viia esmaseid innovatsiooniprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis
pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse korralduseks jõustatakse vastav programm (RUP), mis toimib virtuaalse uurimis-
ja arenduskeskusena. RUP-i ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise
kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu.
Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat
tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud
teenuste väljatöötamist.
Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste
organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri
pakutavates tegevustes, jätkatakse CERN-i assotsieerunud liikmena ning lisaks parandatakse ettevõtete
ligipääsu Euroopa Horisondi ja Eurostarsi tegevustele.
Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning
turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on
võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu
suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.
Käivitatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond eesmärgiga parandada
kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. Jätkatakse iduettevõtete
ökosüsteemi arendamist Startup Estonia kaudu.
Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi
tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada
digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia
väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada.
Programmi mõõdikud ja sihttasemed
7
Mõõdik/Sihttase* Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2019)
HTM Teadlaste ja inseneride arv 1,47 1,7 1,9 2,1 2,3 4,53
MKM ettevõtlussektoris ja
kasumitaotluseta erasektoris,
arv 1000 elaniku kohta
HTM Ettevõtete investeeringud 2,7 2,9 3,1 3,3 3,5 6
MKM mittemateriaalsesse (760
põhivarasse osakaaluna SKP- (3,2
mln)
st (%, mln/mld eurodes) mld)
*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.
Meede 1. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine (MKM vastutusalas)
Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka
võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad
ettevõtja vajadustest.
Meetme mõõdik ja sihttase
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Innovaatiliste ettevõttete osakaal, %* 73,1 >75 >75 >75 >75 >75
(2018)
* The Community Innovation Survey (CIS)
Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine
(MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde
läbiviimiseks.
Programmi tegevuse mõõdikud
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
Müügitulu uutest või oluliselt muudetud 13 15 15 17 17 >20
toodetest või teenustest (suhe kogu (2018)
müügitulusse), %*
DESI: ettevõtete digitaliseeritus/robotid jms Top14 Top12 Top11 Top10 Top 9 Top 5
(Integration of digital technology)** (2020)
* Statistikaamet ** DESI
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
8
Tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja 111 403 98 694 87 489 81 371
rohepöörde soodustamine
Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja
võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse
kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist.
Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik
tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse
programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt
rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.
Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse
innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete
osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti
ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse
digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning
üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust
innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda
suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna.
Programmi tegevused
Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid.
Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri
infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata
valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid,
analüüsida intellektuaalset kapitali jne.
Arendatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse terviklik
programmi (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina
ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka
toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP
ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele.
Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk
on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-,
personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol.
Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust
kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid)
Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning
parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad
ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes
(ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda
partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).
Toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil
ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics
Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.
Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku
tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse
tekitamiseks käivitatakse Tehnopolis uus raamprogramm.
9
Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse
tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete
digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid
investeeringuid.
Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad:
ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes,
mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks
ning arendada säästvaid tehnoloogiaid.
Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.
Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista
pakkumisega (Accelerate Estonia).
Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine
(MKM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk: toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.
Programmi tegevuse mõõdik
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik
tase
(2020)
Riskikapitali maht eurodes* 440,9 ˃500 ˃500 ˃500 ˃500 >1000
Kiirendites osalevate ettevõtete arv** 31 47 40 40 40 40
*Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku) ** Startup Estonia
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse 165 621 456 457
arendamine
Tegevuse raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks
teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja
arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja
seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada
kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta
piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning
intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus
hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem.
Programmi tegevused
Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna
kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja
arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja
10
ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda
segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d).
Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide
rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk
pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.
Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)
Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse
kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja
ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks.
Meetme mõõdikud ja sihttasemed
Mõõdik/Sihttase Viimane 2022 2023 2024 2025 2035
tegelik tase
Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori 6,9 7,5 8,0 9,0 10,5 Euroala
teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, (2019) keskmine
%*
Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 3,3 3,35 3,4 3,45 3,5 ≥3,5
1000 tööealise elaniku kohta** (2019)
Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv 79,7% 82,3 84,9 87,5 90 EL
miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL (2017- keskmine
keskmine = 100) %*** 2019 (100%)
keskmine)
Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud 19 19 27 28 30 -
kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA (2020)
eraldistest, %****
*Statistikaamet **Statistikaamet ***European Innovation Scoreboard ****Statistikaamet, HTM arvutused
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)
Tegevuse eesmärk on meetme eesmärk – ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja
arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuse mõõdikud on meetme mõõdikud.
Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ja toetatakse teadmussiirde protsesside
toimumist. TA-spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide
muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi,
rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus
avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset
teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse
majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist
ja kättesaadavaks tegemist. Toetatakse kaht olulist tegevussuunda: tippkeskuste koostööd era- ja avaliku
sektoriga, tegevuse väljundite sh teadustulemuste kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja
majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu avamist era- ja avalikule
sektorile kasutamiseks. Eesmärgiks on suurendada tippkeskuste ja teadustaristu majanduslikku ja
ühiskondlikku mõju. Samuti võimendatakse teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure
lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel arendusgrantide (proof-of-concept) kaudu. Arendusgrandi
eesmärgiks on eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret,
teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja
majanduslikku mõju.
11
Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille
tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel,
paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega
teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida.
Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri
(ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja
vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja
teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku
sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist teadus- ja arenduskoostööd.
Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE
fookusvaldkondades töötatakse välja ja viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid
akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks, mis loob eeldusi teadmispõhiste
lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes, ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt
finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele.
Temaatilistes programmides keskendutakse konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on
nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja
arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome
(teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori jt koostöös) on nende programmide tugev alus. Kuni 2023. aastani
jätkatakse tegevusi nutika spetsialiseerumise valdkonna rakendusuuringute ja erialastipendiumide
toetamiseks, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades
teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tagada valdkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasv.
Samuti suurendatakse tegevuse abil riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus- ja
arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning uudsete lahenduste
hankimisel, selle kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. Toetatakse
riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi
rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne
poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja
arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada
ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad
luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh
teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete rakendusuuringute jms kaudu.
Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)
Tegevus 2022 2023 2024 2025
Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine 42 428 45 426 53 462 53 462
Tegevuse kirjeldus
Teenus 2.1.1. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine
Teadustulemuste rakendamise ja tehnoloogiasiirde toetamine, sh:
Arendusgrandid (proof-of-concept). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni,
jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud
teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Eksperimentaalarendusprojektide kaudu testitakse ja/või
luuakse eeldusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks või muul moel ühiskonna hüvanguks rakendamiseks.
Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi
kaitsmisega seotud kulud jms).
Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:
12
Töötatakse välja ja käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö
võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi,
sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -
teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,
stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku
turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse
parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-
tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii
programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal.
Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamisks töötatakse Õiglase Ülemineku Fondi raames 2022. aastal välja ja
viiakse ellu meede teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-
Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste
vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide
kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist,
kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.
Teenus 2.1.2. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades
Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:
Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames
arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh
tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide
kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist
ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja
ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames.
2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi väljatöötamisega.
Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuste toetamist, sh kohalike
omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab
uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad
nutikamateks.
Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist. Toetus aitab tõsta teadusasutuste
võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab
ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse
uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused
lõppevad 2023. a, toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP).
Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi
eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile
prioriteetsetes valdkondades, sh loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Tegevus lõppeb 2023. a,
jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).
Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks
tegemine. Toetusskeem töötatakse välja 2022. aastal. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja
ühiskondlikku mõju, sidudes eesliiniuuringuid ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega, edastades teadmisi ja
arendades tehnoloogiaid litsentside, ekspertteadmiste ja oskusteabe kaudu ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustada
teadustulemuste teadlikku kasutamist jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-
teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale taristule, sh laborite sertifitseerimist,
teenusepakettide arendamist jms.
Eestil on tulemuslikuks rohepöörde elluviimiseks vaja Eestis kohapeal arendada, piloteerida ja rakendada valitud
valdkondades läbimurdelisi ja suure mõjuga tehnoloogiaid. Vabariigi Valitsusele esitatakse analüüs ja ettepanekud
rohetehnoloogia alase teadmuskeskuse arendamiseks Eestis. Rohetehnoloogia teadmuskeskuse eesmärk on aidata
kaasa Eesti majanduse teadmusmahukale rohepöördele, koondades olemasolevaid teadmusressursse ning arendades
uusi, ühiskonna ja ettevõtluse nõudlusele vastavaid teadmusteenuseid ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Analüüsi
tulemusena selgub keskuse turupotentsiaal, ärimudel ja toimeloogika ning rahastamise tingimused.
Teenus 2.1.3. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine
Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse
teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning alustatakse meetmete kavandamist, mis võimaldaks
sektoritevahelise liikuvuse tegevusi laiendada, sh toetaks ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja
teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset
rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Toetatakse nii lühi- kui
pikaajalisi mobiilsusi. Laiendatud tegevused töötatakse välja 2022. aastal.
Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri
(ettevõtlusdoktorantuuri/teadmusiirdedoktorantuuri) elluviimist. 2022. aastal alustatakse uue
teadmussiirdedoktorantuuri toetusskeemi elluviimist.
Teenus 2.1.4. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine
13
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest
lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid
aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja
võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tehtava TA-tegevuse
koordineerimist. RITA programmi tegevusi toetatakse kuni 2023. aasta lõpuni, 2022. a töötatakse välja valdkondlik teadus- ja
arendustegevuse tugevdamise jätkuprogramm (RITA+), mis jätkab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamist ning
riigi jaoks olulise teadus- ja arendustegevuse strateegilist suunamist.
Juhtimiskorraldus
Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
MKM vastutab programmi meetmete 1 elluviimise eest.
HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.
Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja
Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol
(Tehnopol).
Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve
seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-i kodulehel.
Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste
võimalustega.
Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt
ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru
tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruande raames.
Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i
(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.