Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 14.04.2022 15:07
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: 8-2/577/2022 Loksa linnale olulistest investeeringutest
From:
[email protected] <
[email protected]> On
Behalf Of
[email protected]: Thursday, April 14, 2022 2:57 PMTo: Taavi
Aas <
[email protected]>Subject: 8-2/577/2022 Loksa linnale
olulistest investeeringutest
Tere!
Teile on saadetud Loksa Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora
kaudu dokument.
Lugupidamisega
Loksa Linnavalitsus
[email protected] +372 603 1253
LOKSA LINNAVALITSUS
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
[email protected] 13.04.2022 nr 8-2/577/2022
Loksa linnale olulistest investeeringutest
Austatud Riigikogu esimees
Austatud ministrid
Loksa linn on tõmbekeskuseks ca 6000 regiooni elanikule. Lisaks on looduskaunis Loksa linnas
ja regioonis sadu suvekodusid ning linna väisavad tuhanded Lahemaa rahvusparki külastavad
turistid. Kõik nad soovivad kasutada kvaliteetseid ja mitmekesiseid avalikke teenuseid. See eeldab
investeeringuid infrastruktuuri, millest põhilise osa peab kandma kohalik omavalitsus ehk antud
juhul Loksa linn.
Loksa linna põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks (96...97% maksutulust). Kuni 2009 aastani
laekus ca 1/3 maksid Loksa laevatehase töötajad. Majanduskriisi tulemusel vahetus 2009. aasta
novembris laevatehase omanik, ettevõtte tootmismahud vähenesid, algas töötajate koondamine,
mis päädis 640 töötaja koondamisega aprillis 2010. Tulumaksu laekumine linnaeelarvesse kahanes
järsult. Eesti riik linnale appi ei tulnud. Aastatel 2011 ja 2012 laekus tulumaksu vaid 1,12 miljonit
eurot, mis on ca 40% vähem kui 2008. aastal. Tulumaksu laekumine ei ole taastunud tänaseni.
Vaatamata lubatud piiri ületavale laenukoormusele on Loksa linn aastatega suutnud tagada
korrektse võlateeninduse ja laenukoormuse kiire vähendamise. 31.12.2020 seisuga oli Loksa linna
laenukohustused pankadele, SA KIK ja Riigi Kinnisvara ASi ees 2,1 miljonit eurot ehk siis linna
netovõla koormus oli vähenenud 140%-lt 40,0%-ni. Tuleb täpsustada, et sellest moodustab Loksa
ujula kapitalirent üle 80%. Tänu rangele kokkuhoiule on Loksa linn suutnud ka võimaluste piires
investeerida. Lisaks eelpool nimetatud Loksa ujulale avas 2013. aasta sügisel taas uksed
rekonstrueeritud Loksa lasteaed Õnnetriinu. Aastatel 2015-2016 rekonstrueeriti 90% ulatuses
linna vee- ja kanalisatsioonitrassid (I etapp).Viimase 15 aasta jooksul on kahjuks Eesti riigi
eelarvest Loksa linna projekte toetanud vaid ca 1,0 milj. euroga, sellest 2021 aastal 400 tuhat eurot.
Kuna pankrotistunud Loksa laevatehast pole tööle saadud ja seega puuduvad ka sajad
töökohad, siis uusi investeeringuid ilma netovõla koormust tõstmata poleks võimalik.
Tänaste linnajuhtide jaoks on laenukoormuse tõstmine välistatud.
Arvestades eeltoodut palun aastatel 2022 - 2023 leida võimalus linna ja kogu kohaliku
regiooni jaoks oluliste objektide rahastamist riigieelarve vahenditest:
I. 2022 a. lisaeelarvest
1. Loksa staadioni rekonstrueerimise lõpetamine – II etapp, teenindushoone
Täiendav vajadus on ca 400 000eurot. Staadioni projekti kogumaksumus on 1,8 milj. eurot.
2021a eraldati riigieelarvest 400.0 tuh. eurot, millele linna eelarvest oleme lisanud 1,0 milj.
Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood
Tallinna tn 45
[email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457
74806 Loksa
Harju maakond
eurot. Staadioni I etapp valmib 2022 aasta juulikuus. Valminud on teenindushoone
ehitusprojekt.
Selgituseks.
Männi tn 36a asuv, 100%-lt amortiseerunud Loksa staadion oli rajatud eelmise sajandi 50.
aastatel.(spordiregistris 1980), tegelemiseks jalgpalli ja kergejõustikuga.
Spordiürituste korraldamiseks ja Loksa kandi spordiklubide treening- ja võistluspaigana polnud
väljakut ebarahuldava seisukorra tõttu võimalik kasutada juba aastaid. Nn. staadionit kasutatati
viimastel aastatel mingil määral Loksa gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks.
2. Loksa bussiterminal rekonstrueerimine – ca 440 000 eurot.
Muinsuskaitse Ametiga kooskõlastatud ehitusprojekt on olemas.
Loksa bussijaama hoone on vaja võtta taaskasutusele transiitbussiterminalina, nõutele vastava
ruumilahenduse ja uute insenertehniliste kommunikatsioonide ning reisijatele. turvalise
keskkonnaga.
Eesmärgiks on linnasüdames paikneva ajaloolise Loksa autobussijaama (valmis 1939.aastal,
tunnistatud 15.10.2014 kultuurimälestiseks, ministri käskkirjaga nr 254) hoone rekonstrueerimine
elanikkonda rahuldava kaasaegse ühistranspordi korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas
täiendavate bussiühenduste loomiseks erinevate piirkondadega Eestis ja välismaal.
Loksa bussiterminal, kui suurim ühistranspordi sõlm piirkonnas (2016.a ca 250 tuhat reisijat) ja
omab väga suurt mõju ettevõtlusele, kuna enamus tööealisest elanikkonnast liigub Loksalt ja
Loksa ümbruse asulatest mujale tööle, samas ka mujalt Loksale tööle, kasutades just Loksalt
väljuvat ja siia saabuvat ühistransporti. 2016.a alates on kasvanud Loksa linnas töökäte vajadus.
2017.a avati 2 täiendavat bussiliini marsruudil Tallinna-Loksa-Tallinn (hetkel ööpäevas kokku
18). 2019.a avati bussliin Kadrina-Loksa-Rakvere-Loksa Kadrina (toimib 2x ööpäevas). Lisaks
õpilasvedu ja tööandjate korraldatud töötajate transport Loksale ning Loksalt
naaberomavalitsustes asuvatesse töökohtadesse.
Loksa piirkonna elanikele on kättesaadavad kõik vajalikud avalikud teenused Loksa linnas:
postiteenus ja pangateenus (Swedbank pangakontor), perearsti ja hambaravi teenus. Kiirabiteenust
pakub Viru Haigla Loksa brigaad. Linnas olemas 130-kohaline eakatekodu, apteek ja
päästeteenistus. Linnas on konstaablipunkt, linnaruumi on paigaldatud valvekaamerad ning objekti
valvet korraldab G4S. Kauplustest on suuremad Grossi kaubamaja, Meie Pood ja COOP Konsum.
Peale nende neli väiksemat toidu- ja 2 tööstuskaupade poodi. Loksal on suur ja kaasaegne lasteaed.
Loksa Gümnaasium annab kooliharidust nii Loksa linna kui ka ümbruskonna valdade lastele,
põhikooli osas kahes keeles. Linnas olema ujula, täismõõtmetega spordisaal ja staadion.
Huviharidust pakub Loksa Muusikakool. Töötab Noortekeskus. Lastele huviringe üle 30ne.
Meelelahutust, kultuurielamusi ja osavõttu ringide tööst (igale vanusele) pakub Loksa
Kultuurikeskus.
II. 2023 aasta eelarvest
1. Posti tänava rekonstrueerimine – 560 000 eurot
Posti tänav (endise nimega Nõukogude tänav) ehitati peale sõda aastatel 1947-1950 kui tänava
äärde hakkas Loksa Laevaremonditehas ehitama elumaju oma töötajatele. Tänaseks on Posti
tänava ja mõne Posti tänavale suubuva tänava ääres kokku kuni 70 elumaja, alates 8 korterist kuni
60 korterini. Posti tänava algne teekate oli kruus, viiekümnendate keskel kaeti munakividega ja
kuuekümnendate lõpus kaeti esimest korda asfaldiga. Kahjuks ehitati tänav kohe algselt ilma
kõnniteeta ja kõik liiklejad kasutasid teeosa nii jalgsi- kui autoliikluseks. Sadevesi juhiti
kuivenduskraavi. Posti tänav ühendab otse riigiteid - Tallinna ja Rohuaia tänavat, muud
ümbersõidu võimalused puuduvad. Posti tänav ongi kasutatav ümbersõitudeks kui remonttööde
või avariide puhul on Tallinna või Rohuaia tänav suletud.
Posti tänav on osutunud oluliseks seoseks ümbersõitude korraldamisel, eriti kui see puudutab
Päästekomando või Kiirabi väljasõite. Samuti on ümbersõidu korraldamisel Posti tänava tee suure
tähtsusega ühenduse loomisel Pärispea poolsaare ja Eru lahe äärsete asulatega ning MARSALIS
OÜ-ga (endine Loksa Laevatehas) seotud transiitvedudele. Tänav on ehitatud ainult sõidukitele,
puudub jalgtee. Tiheda kasutuse tõttu on jalakäijad, kergliiklejad ja sõidukid sunnitud kasutama
ühiselt amortiseerunud sõiduteed. Posti tänav on ohtlik kõigile liiklejatele, eriti aga jalakäijatele,
seal hulgas väikelastega liiklejatele, koolilastele, puuetega inimestele, aga ka jalgratturitele. Siin
on esinenud õnnetusi jalakäijatega, üks neist lõppes surmajuhtumiga. Loksa linn on eelnevalt
taotlenud vahendeid Posti tänava rekonstrueerimiseks. Seni toetust pole saanud.
2. Loksa Kultuurikeskuse rekonstrueerimise lõpetamine - Kontserdisaal – ca 1.800 000
eurot
Ehitusprojekt olemas
Tallinna tn 47a asuva Loksa Kultuurikeskuse hoone puhul on tegemist 1953. aastal valminud
stalinistliku ehitisega, kus algselt paiknes EKP Loksa Rajoonikomitee. Loksa rajooni
likvideerimisel anti hoone Loksa kooli valdusesse ja seda kasutati pikka aega kooli internaadina.
2003. aastast tegutsevad hoones Loksa Kultuurikeskus ja Loksa Muusikakool.
Esmakordselt taotles Loksa linn Loksa Kultuurikeskuse hoone renoveerimiseks ja saali
juurdeehituseks vahendeid meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine“ 2007-2010 KOIT
kavast. Harjumaal projektide hindamisel 3. punktisumma kogunud projekti keelduti EL
struktuurifondist rahastamast rahandusministeeriumi vastuseisu tõttu, kuna Loksa linna
finantsvõimekust peeti ebapiisavaks.
Linn on hoonet jõudumööda remontinud ja ümber ehitanud vastavalt kultuurikeskuse ja
muusikakooli vajadustele. Käesoleval aastal korrastatakse fassaad. Hoonele on vaja teha
juurdeehitus 250 kohalise saali ja lava näol. Olemasolev ilma lavata saal mahutab kuni 80 inimest.
NB!
Riigile kuuluv Mere tänav vajab liiklusohutuse huvides kõnnitees ja tänava pikendust kuni
liitumiseni riigiteega (Tallinna tänavaga). Mere tänava pikendamise käigus tuleb ehitada(taastada)
autosild üle Valgejõe. Eelmine autosild likvideeriti aastate eest seoses Loksa Laevatehase
laiendamisega.
Selle projekti maksumus orienteeruvalt 2,1 – 2,6 milj eurot.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Värner Lootsmann
linnapea
Lisaadressaadid:
1. Jaak Aab
Riigihalduse minister
[email protected]
2. Tiit Terik
kultuuriminister
[email protected]
3. Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
[email protected]