dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. aprill 2022
Viit
1.1-23/2791-1
Registreeritud
14. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-23/S Valitsuskomisjonide ja nõukogude töö osalemise dokumendid
Toimik
1.1-23/2022
Vastutaja
Peep Bušin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎2021-12-31_LISA1_Tabelid seirearuande juurde_KeM.xlsx
  • 📎E-kiri.pdf177 KB
  • 📎Lisa2_Kodanike kokkuvõte_draft_KeM.DOCX1096 KB
  • 📎Seirearuanne_2021_draft_KeM.DOCX50 KB

Sisu (failidest)

V LISA Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuande vorm A OSA IGAL AASTAL NÕUTAVAD ANDMED („LÜHIARUANDED”) (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) 1. IGA-AASTASE RAKENDUSARUANDE/RAKENDAMISE LÕPPARUANDE KINDLAKSMÄÄRAMINE Komisjoni viitenumber 2014EE16M30P001 Pealkiri Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Versioon &lt;type='N' input='G'&gt; Aruandlusaasta 20 2 1 Järelevalvekomitee poolt aruande kinnitamise kuupäev …. mai 202 2 3. PRIORITEETSE SUUNA RAKENDAMINE (määruse (EL) nr 1303/2013 ARTIKLI 50 lõige 2 ja ARTIKLI 111 lõige 3(a) 3.1. Rakendamise ülevaade ( 1 ) 2021. aastal olid struktuurivahendite rakendamisel fookuses samad teemad, mis aasta tagasi: perioodi elluviimise kiirendamine ning COVID-kriisi ja selle tagajärgedega tegelemine. Jätkus ka 2021+ perioodi ettevalmistamine, millega kahjuks oleme endiselt ajakavast maas, kuna samal ajal tuli tegeleda nii Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe (REACT-EU) kui Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) raames lisanduvate vahendite planeerimisega, mis EL poolt pandeemia ja selle mõjuga tegelemiseks liikmesriikidele eraldati. Juba aasta esimesel poolel saime rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuselt ülesandeks seirata igakuiselt 2014-2020 rakenduskava edenemist ning teha valitsuskabinetis regulaarselt selle kohta ülevaateid. Valitsus seadis ühtlasi siseriiklikud vahe-eesmärgid ERF, ÜF ja ESF rakendamisele, mille kohaselt oli aasta lõpuks siht katta kogu eelarve kohustustega ja jõuda väljamaksetega 75%-i. Eelmise perioodiga võrreldes, kui makseid oli 8. rakendamise aasta lõpuks tehtud 89% EL eelarvest, oli eesmärk siiski madalam. Rakendusasutused ja –üksused tegid aastase tegevuskava koos väljamaksete ja kohustuste prognoosidega aeglasemini edenenud meetme tegevustele. Aeglasemalt edenenud tegevusteks loeti neid, mille väljamaksed jäid 2021. a aprilli lõpu seisuga alla 75% eelarve EL osast või mille eelarve oli kohustustega kaetud vähem kui 95%. Rahandusministeerium koostöös korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus) jälgis keskselt maksete trende, hangetega seotud probleeme jmt. Kokkuvõtteid tehti igakuiselt ja sellega jätkatakse 2022. aastal. Kriitilisemad teemad arutati korduvalt läbi ministrite tasandil valitsuskabineti nõupidamistel. Ühiste pingutuste tulemusena kujunes 2021.a rakendamine numbrites järgmiseks: - Rakenduskava (EL osa ja ilma REACT-EU-ta) on kohustustega kaetud 99%, väljamakseid tehti 72%. REACT-EU samad numbrid on vastavalt 59% ja 17%. Maksete tegemisel oleme liikmesriikide hulgas 5.kohal . - Kulusid on deklareeritud 69 % OPi kogumahust, fondide lõikes vastavalt: ÜF 81%, ERF 67%, ESF 70%. Finantsandmete (tabelid 6 ja 7) esitamise hetkel jaanuaris ei olnud REACT-i kulud veel andmebaasi jõudnud, kuid tänaseks on eraldise I osaga seotud meetmed juba suures osas elluviimisel. - Heaks kiidetud projektide arv on 13 069, fondide lõikes: ÜF 7 001, ERF 4 668 ja ESF 1 171 projekti ning ESF REACT 6 ja ERF REACT 223 projekti. Lõpetatud on 10 800 ja katkestatud 1487 projekti. - EK-le on 2021 maksetaotlustega esitatud 2,33 mld ulatuses abikõlblikke kogukulusid ning koos EK tehtud ettemaksetega on laekunud 2,14 mld eurot. Kõige keerulisemad probleemid on ERF meetmetes, kus ehitatakse nt koole, haiglaid ja tervisekeskuseid. Juba mitu aastat järjest hoogu kogunud ehitusbuumile, mis tõstis hangete hinda, lisandusid tervishoiukriisi tõttu tekkinud materjalide tarneraskused. Ehitusprojektid on seetõttu teravdatud tähelepanu all, kuid kiirendamiseks ei ole tänasel ehitus- ja materjaliturul kuigi palju võimalusi. ESF projektide puhul andsid piirangud jätkuvalt tunda kontaktteenuste puhul, ühelt poolt võimaldavad veebipõhised teenused kulusid kokku hoida, kuid on selge, et kõiki teenuseid sel viisil osutada ei saa ning piirangute leevenemise ajal tuleb kaotatud aeg tasa teha. Eelpool nimetatud põhjustel tuli muuta ka toetuse andmise tingimusi, eelkõige puudutas see projektide elluviimise lõpptähtaegade pikendamist, mis kindlasti pingestab veelgi kahte viimast rakendamise aastat. REACT-EU eraldise I osa (177,7 mln; millest 4,5 mln suunati toiduabisse) kasutusele võtmine oli seevastu küllalt sujuv. Mais kinnitati rakenduskava muudatus (see oli ainuke OPi muudatus 2021) ja seejärel hakati välja töötama siseriiklikke õigusakte. Vahendid suunati COVID testimisse ja vaktsineerimisse, seireuuringutesse, haiglavõrgu investeeringutesse, majanduse elavdamisse (turismivaldkond), elamuasemesektori (korterelamud) energiasäästlikumaks muutmisse ja tööturu teenustesse. Teine REACT-EU eraldis (29,7 mln) kinnitati aasta lõpus ning sellega seonduv rakenduskava muudatus on töös. Erinevad kohtumised: seire- ja aastakoosolekud, kokkusaamised korraldus- ja rakendusasutustega ning rakendusüksustega, samuti EK-ga läbirääkimised toimusid 2021. a peaasjalikult veebis. Ühest küljest andis see võimaluse kaasata enam inimesi üritustele, nii ei olnud vaja piirata nt aprillis toimunud metsaseminaril või detsembris aastakoosolekul osalejate arvu, kuid on selge, et otsekontaktist tuntakse puudust. Varasemate aastate seirehommikud on asendunud regulaarsete rakendusasutuste – ja üksuste kohtumistega veebis, kus liikmesriik ja korraldusasutus jagavad päevakohast infot. 2021. a liideti RTK-ga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Riigi Infosüsteemi Ameti toetusmeetmed. Aprillis tegi Vabariigi Valitus otsuse riigireformi kava raames veel kahe RÜ liitmiseks: KredEx ja EAS ühendatakse 2022. aasta alguses. Ühendamise eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse jõulisem arendamine ning ettevõtetele terviklikumate teenuste pakkumine. 2023. aastaks on kavas liita ka Erametsakeskus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2021. a lõpus võeti kasutusele uus maksete moodul, mis aitab kulusid tõendada ning väljamaksed saada senisest ladusamalt. Uue mooduli põhimõte on, et toetuse saaja esitab maksetaotluse asemel kuludokumendid, mis loob rakendusüksusele võimaluse esitatud dokumente üksteisest sõltumatult menetleda ning tagastustega siduda. 2021. a oli äärmiselt pingeline kõikidele osapooltele, kes struktuurivahendite rakendamisega seotud olid. Ühelt poolt saime liikmesriigina lisavahendeid kriisiga tegelemiseks, teiselt poolt tuli väga lühikese aja jooksul tegeleda planeerimise, läbirääkimiste ja protsesside väljatöötamisega. Ebakindel olukord maailmas ja majanduses on muutnud korduvalt plaane ja tähtaegu. Kohustuste võtmise ja maksete tempot tuli oluliselt tõsta, mis tähendas suurt koormust rakendusüksustele eriti aasta lõpus. Kuigi kevadel seatud eesmärke aasta lõpuks täielikult ei saavutatud, olid tulemused rahuldavad. 2022. aasta tõotab tulla veelgi pingelisem. Perioodi viimasele kahele aastale jätab olulise jälje lisaks jätkuvale tervishoiukriisile veebruaris alanud Ukraina sõda. Väga kiiresti tuleb reageerida uuele ja suurele lisanduvale põgenike sihtrühmale, kellele suunata struktuurivahenditest abi ja teenuseid ning võtta kasutusele EK poolt pakutud CARE paketi võimalused. Sõjast tingituna on ehitussektorit järsult tabanud materjalide tarneraskused, hinnakasv ning ehitussektori tööjõupuudus. On oht, et ehitusprojektide valmimise tähtajad pikenevad oluliselt või mõne projekti elluviimisest üldse loobutakse. Samal ajal on fookuses REACTi II osa planeerimine ja uue perioodi algus, mis juba on viibinud, kuid kus mitmete tegevustega ollakse valmis alustama. Äärmisel oluline on aasta jooksul kinnitada partnerluslepe ja rakenduskava ning siseriiklikud õigusaktid, et uue perioodi alustamisega vähendada erinevate kriiside mõju ja elavdada majandust. Varasemad aruanded leiate: https://rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid ID Prioriteetne suund Põhiline teave prioriteetse suuna rakendamise kohta, osutades peamistele arengusuundadele, olulistele probleemidele ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmetele 6 Energiatõhusus 6.1 Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne 6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine 6.4 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) Kogu suund k uni 1750 tähemärki koos tühikutega MKM Ü F: heaks kiidetud 961 projekti summas 588 MEUR (kaetud kogu eelarve), tehtud kulusid 444 MEUR ( 79% ) . Meetme e nergiatõhususe saavutamise elamumajanduses osatähtsus on viimasel aastal väga oluliselt kasvanud. 2021.a ei ole uusi voore olnud, kuna meetme eelarve on kaetud rahaliste vahenditega (sh R EACT EU ). Investeerimisvajadus on kahtlemata suur ja lähtuvalt energia kriisist on elamusektor koos ehitusturuga olnud väga oluline. M eede on olnud tulemuslik. Efektiivse soojusenergia tootmise meetmes on kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamise tulemusnäitaja 150MW saavutatav. Viimase taotlusvooru otsustega on kaetud 156 MW. Prioriteet on väljamaksete kiirendamine. Amortiseerunud soojatorustiku renoveerimine ja uuendamine tulemusnäitaja saavutatav. Sihttasemest (137,5 km soojustorustikku) on otsustega kaetud 178 km. Soojamajanduse arengukavade vastu on huvi madal, enamus on uuendatud (195 tk), kuid tulemusnäitaja (200) võib olla saavutatav. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugkütte asemel - meede on suletud eelarve ammendumise tõttu. Sihttase 1,4 MW on ületatud, saavutati 1,64 MW. Meetmes e nergiasääst tänavavalgustuses on r ahastusotsustega on kaetud üle 40 000 valgustuspunkti renoveerimise , mis ületab sihttaset . Meede on üldiselt graafikus. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu meetme tulemusnäitaja, toodetud ja transpordisektoris kasutusele võetud biometaani aastane kogus 5,8 Ktoe, on saavutatav. 2021. a lõpuks on kohustustega kaetud 6,87 Ktoe ehk 118% sihttasemest. Tanklaprojektide elluviimise perioodid on olnud pikad. Seoses COVIDi mõjudega anti projektide elluviimiseks lisaaega. 7 Veekaitse 7.1 Veemajanduse taristu arendamine 7.2 Saastunud alade ja veekogude korrastamine Kogu suund k uni 1750 tähemärki koos tühikutega KKM Ü F: heaks kiidetud 5 783 projekti summas 223 MEUR (kaetud kogu eelarve), tehtud kulusid 164 MEUR ( 7 7 % ). Veemajanduse meetmete tegevuste progress on ootuspärane. Rahastatud projektidest on enamus lõpetatud. 2 021 aasta lõpu seisuga oli veemajandustaristu meetmes menetluses 2 muudatustaotlust , mõlema kohta otsus on tehtud 2022.a I kvartali jooksul ning see ei mõjuta üldist meetmetegevuse eden e mist . Käimasolevaid projekte on 315, nendest üle 30 0 eraisikute kinnistusiseste torustike või kogumismahutite rajamise projektid. Detsembris lisati eraisikute meetme eelarvesse ca 1 m ln eurot kinnistute ühendamiseks veetaristuga, et rahastada enne vooru sulgemist KIKi esitatud taotlused. Saastunud alade ja veekogude korrastamise meetmes on v iimas te tööd ega on planeeritud minna lepingusse hiljemalt 2022 a II kvartali lõpuks. Paldiski endise tuumaobjekti puhul (Alara TORT) ei saadud kohe töödega alustada, kuna korraldatud hanked ületasid oluliselt eeldatavat maksumust. Aprillis muudeti ALARA ja Purtse TORTide käskkirju. Alara TORTi eelarvet suurendati ja tegevusi vähendati. 2021. aastal viidi läbi kolm hanget – kõigi ga jõuti lepingusse oktoobris ning tegevused käivad. Purtse TORTi eelarvet vähendati FKO võrra . Kroodi oja 6 ha maa-ala sai 2021 . a puhastatud. Erra piirkonna korrastamisel on nii projekteerimis- ja ehitustööde kui ka Fidic inseneri ja omanikujärelevalve hanked käimas, pakkumused on esitatud ja toimub hindamine. RMK jääksoode korrastamise TORTis vähendasime projekti abikõlblikku kogukulu 966 520 euro võrra. Jääksoode taastamisel on võimalik 2000 ha taastada soid soodsamalt, kui algselt planeeritud. Tänaseks on kõik taastatavad objektid teada ja spetsialistide poolt üle vaadatud ja on teada, et erakordselt mahukaid pinnasetöid ei ole vajalik teha, mis oleksid võinud alade taastamise oluliselt kallimaks teha. 8 Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 8.1 Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine (KKM) 8.2 Valmisoleku suurendamine keskkonna hädaolukordadele reageerimiseks (KKM, SIM) Kogu suund k uni 1750 tähemärki koos tühikutega KKM, SIM ÜF: heaks kiidetud 160 projekti summas 132 MEUR (kaetud kogu eelarve), tehtud kulusid 113 , 8 MEUR ( 87 % ). Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamise meetme tegevuste rakendamine sujub vastavalt planeeritule. Külastustaristu objektide kasutus on oluliselt suurenenud COVID-19 viiruse leviku tõttu. Kahe juba korrastamist vajava objekti rahastamiseks on tarvis lisarahastust ca 500 tuhat eurot. Vooluveekogude tervendamise osas ei saanud Undla pais korrastatud ning KIK on algatanud uuesti projekti rahastamise lõpetamise. Vabanenud vahendid on vajalik veel suunata kiiresti külastustaristusse, et perioodi lõpuks saaks vajalikud ja juba planeeritud tegevused tehtud. Keskkonna hädaolukordadele reageerimise meetme tegevuse raames jätkub kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks seirejaamade uuendamine. Tegevuse käigus uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ning taristut ja suurendatakse nende automaatsust. Päästeamet on töötanud 2021. aastal välja päästesõidukite eritähistamise nüüdisajastatud lahendused, mille eesmärk on parandada pääste alarmsõidukite märgatavust liikluskeskkonnas ja selle abil vähendada alarmsõiduga kaasnevaid riskitegureid. 2021. aastal valmis Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025. Reostustõrjelaev „Raju“ osales rahvusvahelisel merereostustõrjeõppusel Balex Delta 2021. 3.2. Ühised ja programmipõhised näitajad (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) (2) Andmed ühiste ja programmipõhiste näitajate kohta investeerimise prioriteedi kohaselt, mis edastatakse tabelite 1–4 kohaselt allpool. Kõik seirearuande kohustuslikud tabelid leiate lisast 1 4. Hindamiste süntees : k õikide hindamiste tulemuste kokkuvõte, mis on aruandeaasta jooksul avaldatud/ valminud. Välja tuleb tuua hindamisaruande nimi ja perioodi. Aruandlusperioodil lõppes kolm hindamist. „Teenuse „Minu esimene töökoht“ mõju ja tõhususe hindamine“, tellija Sotsiaalministeerium, teostasid SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus vahemikus 15.06.2020-15.02.2021. Ettepanekud teenuse „Minu esimene töökoht“ (edaspidi M1T) kohandamiseks jagunevad nelja suuremasse kategooriasse . M1T teenuse ja selle tingimuste õigeaegne signaliseerimine tööandjale ✓ Levitada M1T teenusele sobivate noorte seas võimalust lisada oma CVsse tööle kandideerimisel märge noore tööle võtmisel M1T palgatoetuse võimaluse kohta, ent hoides seda siiski noorte jaoks vabatahtlikuna. Samuti ühtlustada nõustajate jaoks infot kuidas ja millal tööandjat teenuse võimalusest teavitada ning kuidas noori selles toetada, et tagada teenuse eesmärkide täitmine ja tööandja teavitamine enne värbamisotsuse tegemist. Järeltegevusena rakendatakse soovitust Töötukassa poolt jooksvalt infot jagades. Koolituskulude hüvitamise kasutamise soodustamine tööandjate seas ✓ Kaaluda ka ettevõtte-siseste koolituste (osalist) toetamist (nt vähendatud määras), et vastata tööandjate koolitusvajadusele, soodustada noorte juhendamist töökohal ning vastata üha kasvavale suunale pakkuda ettevõttesiseseid koolitusi. ✓ Pakkuda tööandjatele järelnõustamist (nt jätkutoe raames), et tuletada tööandjale koolitushüvitise võimalust meelde, aidata hinnata tööle võetud noore koolitusvajadust ning tutvustada Töötukassa poolt toetatud koolitusvõimalusi. ✓ Kaaluda (ja piloteerida) Töötukassa ja tööandja vahel kohustuse jagamist töötaja koolitamisel – sellisel juhul hindaks koolitusvajadust ning pakuks koolitusvõimalusi noorele Töötukassa, pidades silmas noore konkurentsivõimet laiemalt (nt digioskused, keeleoskused vms) ning tööandja peaks võimaldama noorele teatud regulaarsusega või kokkulepitud mahus töö kõrvalt koolitusel osalemist. Tööandja poolse teenuse katkestamise tingimuste leevendamine ✓ Selleks, et soodustada tööandja motivatsiooni võtta tööle vähese töökogemusega noori, võimaldada tööandja poolse töösuhte lõpetamist ka katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ilma kohustuseta tagastada saadud palgatoetus. M1T kombineerimine täiendavate tegevustega, mis toetavad teenuse eesmärkide saavutamist ✓ Suurendada noorte teadlikkust tööotsingu protsessist ja töötamisega kaasnevatest õigustest ning kohustustest. Noored ei oska alati oodata tööotsimisega kaasnevaid väljakutseid (nt tööle kandideerimisel tagasiside mitte saamine, tööotsingute venimine vms). Kogemusnõustamine (nt tööotsingu töötubade, tööklubide raames) aitaks suurendada noorte enesekindlust tööotsingu protsessi käigus ning suurendada teadlikust sellest, milliseid takistusi tööotsingute käigus oodata. Selleks tuleks nõustamisse kaasata ka tööotsingu kogemusega noori. Samuti vajavad noored informatsiooni töömaailmast, sh kuidas praktiliselt tööl hakkama saada (Haigekassa, haiguslehed, suhtlus tööandjaga, õigused ja kohustused töötamisel jne). Lisaks Töötukassas pakutavatele teenustele lülitada need teemad ka koolides pakutavasse karjääriõpetusse, samuti pakkuda infot noortekeskustes. ✓ Suurendada noorte teadlikkust Töötukassa teenustest ja pakutavatest võimalustest laiemalt, sh Töötukassas registreerumisega kaasnevatest võimalustest ja toest töö otsimisel. Vajalik on noorte informeerimine nii koolide karjääriõppe raames kui ka noortekeskustes ja T öötukassa noorte nõustamise raames. Noorte jaoks on väljakutse Töötukassasse pöördumine, kuivõrd teadlikkus sellest, mida Töötukassa saab noorte toetamiseks pakkuda, on vähene. Üle on vaja saada eelarvamusest, et Töötukassasse pöördumine tähendab, et noor ei saa ise hakkama. Kategooriate 2- 4 puhul toimuvad veel teenuse arendamise teemal arutelud Tellija ja Töötukassa vahel. „Ettevõtete energia ja ressursitõhususe meetme jäätmetoetuste tulemuslikkuse hindamine“, tellija Keskkonnaministeerium, teostas Civitta Eesti AS vahemikus 1.02.2021-17.11.2021. Töö eesmärk oli anda hinnang meetme planeerimise ja elluviimise tulemuslikkusele ja mõjule, hinnates seejuures toetatud projektide tegelikku panust „ Riigi j äätmekava 2014-2020 “ strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse ja meetme tegevuste 4.3.5 ja 4.3.6 eesmärkidesse. Tegevust „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ saab hinnata osaliselt asjakohaseks, kuna osad projektid olid suunatud jäätmete liigiti kogumisele, mis omakorda suurendab ringlussevõtu võimalusi tulevikus. Tegevust saab hinnata tulemuslikuks, kuna rahastatud projektide arvuga on saavutatud sihttase. Mõju hindamine ei olnud võimalik, sest puuduvad andmed „R iigi j äätmekava 2014-2020“ strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate 2020. aasta tasemete arvutamiseks. Tegevuse „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ asjakohasust, mõju ja tulemuslikkust ei ole võimalik hinnata kuna tegevuse raames ainsana rahastatud projekt sattus raskustesse. Soovitused on toodud olulisuse järjekorras , soovitused 1-7 tuleks kasutusele võtta esimesel võimalusel. Luua täiendavad juhendmaterjalid ja pakkuda eelnõustamist. Lühendada menetlusaega ja/või tuua projekti abikõlblikkuse perioodi varasemaks. Rakendada jooksvat taotlemist. Eelistada jäätmete ringlussevõtu lahendusi pakkuvaid projekte . Konsulteerida potentsiaalsete taotlejatega, et selgitada välja nende vajadused. Rakendada taotluste läbivaatamisel paindlikkust vastavalt konkreetsele projektile. Toetada teavitustööd projekti osana. All toodud soovitusi oleks asjakohane rakendada järgneva 2-3 aasta jooksul . Lisada täiendavad mõõdikud ning seirata ringlusse suunatud jäätmete koguseid. Toetada projekte, mis panustavad jäätmetekke vältimisse või vähendamisse. Nõustada kohalikke omavalitsusi jäätmejaamade haldamisel. Riigi poolt täiendavate sammude tegemine, et tekitada ringlusse võetavate materjalide turg. Toetuste andmisel arvestada pikaajalise ja tervikliku tegevusplaaniga. „EL struktuurivahenditest raha s tatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teostasid Tepsli ja Stockholm Environment Institute SEI vahemikus 21.06.2021-30.12.2021. Hindamise tulemusel leiti, et pärast kõigi 2014-2020 perioodi projektide elluviimist aastaks 2023, saavutatakse summaarne energiasääst 439 GWh aastas. Suurim mõju energiasäästule oli ettevõtete ressursitõhususe, korterelamute renoveerimise ja kaugküttetorustike renoveerimise tegevustel. Saavutatakse aastas 407 GWh taastuvenergia kasutuselevõtt aastaks 2023. Suurim mõju taastuvenergiale oli katlamajade rekonstrueerimise, biometaani kasutuselevõtmise ja ettevõtete ressursitõhususe tegevustel. Saavutatakse heitmete vähenemine 192 580 tCO2 ekv/aastas. Suurim mõju oli katlamajade rekonstrueerimise, ettevõtete ressursitõhususe ja biometaani kasutuselevõtmise tegevustel. Kõigil hindamisel analüüsitud meetmetel oli positiivne keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslik mõju. Meetme tulemusel on rekonstrueeritud 462 kortermaja, toetatud 173 tänaseks ressursitõhusamat ettevõtet, koostatud 194 soojusmajanduse arengukava, paigaldatud 41 377 LED tänavavalgustit, rajatud 15 biometaani tankimisvõimekusega tanklat, rekonstrueeritud 181 kilomeetrit soojustorustikke ja paigaldatud 141 MW katlaid. Järgnevalt on toodud peamised hindajate poolt esitatud soovitused. Süstemaatiliselt tuleb tegeleda andmekvaliteedi parandamisega ja digitaliseerimisega. Hoonetega seotud projektide puhul sisestada SFOSi iga hoone unikaalne EHR (Ehitisregistri) kood. Arendada EHR ja SFOS vaheline liides, mis võimaldab seirata rahastuskavade abil renoveeritud hoonete muutust. Süstemaatiliselt tuleks projektide tasandil koguda energiasäästu, taastuvenergia toodangu ja kasvuhoonegaaside vähenemise andmeid. Taastuvenergia tootmisüksuse osas tuleks kaaluda SFOSi liidese loomist keskkonnakasutuse infosüsteemiga Kotkas. Elektritootmisüksuste puhul tuleks kaaluda SFOS liidese loomist Eleringi infosüsteemiga nt taastuvenergia seadmed hoonetel, mis omavad unikaalset koodi. Seireks on projektide tasandil vajalik kanda SFOSi planeeritud ja saavutatud energiasäästu andmed sh lõpptarbimise säästu andmed. Koordineerida rakendusasutuste koostööd energiasäästu sisulise seire osas. Vajalik on parendada kommunikatsiooni ning tulemuste praktilisel/arusaadaval kujul esitlemist. Kuigi on tehtud „samm õiges suunas“, siis täieliku struktuurse muutuse elluviimiseks peaksid meetmed jätkuma suuremas mahus. Uues rakenduskavas leidub tegevusi, millel on potentsiaal energiasäästu ks ja tuleks juurde lisada energiasäästu indikaatorid. 6. RAKENDUSKAVA TULEMUSLIKKUST MÕJUTAVAD ASJAOLUD JA VÕETUD MEETMED (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2) ( 28 ) a) Rakenduskava tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja võetud meetmed &lt;type='S' maxlength=7000 input='M'&gt; Rakenduskava tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja võetud meetmed ( nt COVID, reformid, TATide hilisem avamine, riskide hindamised, riigihanked, riigiabi, FI probleemid j ne) priorit eetse suuna põhiselt. Mh sisendid hindamistest. REGIO poolt antud soovitus on siin punktis käsitleda asjakohastel puhkudel pettusevastas te meetmete rakendamist. ID Prioriteetne suund Rakenduskava tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja võetud meetmed 6 Energiatõhusus ÜF 6.1 Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne 6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine 6.4 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) Kogu suund kuni 1000 tähemärki koos tühikutega MKM Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses meetmes nõuab järjepidevat tööd tervikrekonstrueerimiste osakaalu suurendamine ja sisekliima parandamiseks vajaliku ventilatsiooni paigaldamise osas. Meetme tõhusamaks rakendamiseks on välja töötatud nõustamismudel läbi maakondlike arenduskeskuste. Efektiivse soojusenergia tootmise meedet mõjutavad oluliselt tõusnud ehitusmaterjalide ja seadmete hinnad, mis on pannud toetuse saajaid tegema korduvaid hankeid lootuses ehituse maksumust alla tuua. Seetõttu võtab projektide elluviimine kauem aega. Energiasäästu m eetmes on seoses ehitushindade kallinemisega toimunud mõnedes projektides hangete kallinemine. Alternatiivsete kütuste meedet võib mõjutada biometaani puudujääk turul, tootmisvõimsust ei ole piisavalt tekkinud. Probleemi ennetamiseks on nihutatud ühe projekti abikõlblikkuse perioodi algust poole aasta võrra hilisemaks. 7 Veekaitse 7.1 Veemajanduse taristu arendamine 7.2 Saastunud alade ja veekogude korrastamine Kogu suund kuni 1000 tähemärki koos tühikutega KKM N/A 8 Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine ÜF 8.1 Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine (KKM) 8.2 Valmisoleku suurendamine keskkonna hädaolukordadele reageerimiseks (KKM, SIM) Kogu suund k uni 1000 tähemärki koos tühikutega KKM, SIM OP- i s toodud tulemusnäitaja saavutamiseks on vaja täiendavalt panustada, sest viimase EK-le esitatud EL loodusdirektiivi aruandluse alusel on halvenenud 3 rakenduskavaga seotud elupaiga seisund. Looduskaitse arengukavas aastaks 2020 seatud riigi eesmärgid elupaikade taastamiseks ei ole veel saavutatud (nt pool-looduslikes kooslustel), kaitstavate soode tegevuskavas toodud eesmärgid on saavutamata. b) LÜHIARUANNETE PUHUL VALIKULINE, vastasel juhul lisatakse see vormi punkti 11.1 (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4). Hinnatakse seda, kas sihttasemete täitmiseks tehtud edusammud on piisavad, märkides vajaduse korral võetud või planeeritud mis tahes parandusmeetmed. &lt;type='S' maxlength=3500 input='M'&gt; Hinnang sellele, kas progress eesmärkide saavutamiseks on olnud piisav, et kindlustada eesmärkide elluviimine (oluline on anda hinnang, mitte kinnitada progressi või selle puudumist).Välja tuua kõik parandusmeetmed, mis on eesmärkide elluviimise tagamiseks tehtud või plaanis. Mh sisend hindamistest. Vaade eelmise aasta probleemidele, kas kõik on lahenenud , s.t ei saa kirjutada 3 aastat järjest, et mingi meetme tegevus ei edene , vaid kas planeeritud/tehtud muudatused on aidanud meetme tegevusel edasi liikuda , kui ei ole aidanud, siis mis edasi tehakse jne. ID Prioriteetne suund Kas sihttasemete täitmiseks tehtud edusammud on piisavad, märkides vajaduse korral võetud või planeeritud mis tahes parandusmeetmed 6 Energiatõhusus 6 .1 Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne 6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine 6.4 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) Kogu suund kuni 500 tähemärki koos tühikutega MKM 7 Veekaitse 7.1 Veemajanduse taristu arendamine 7.2 Saastunud alade ja veekogude korrastamine Kogu suund kuni 500 tähemärki koos tühikutega KKM KKM: Projektide elluviimine üldiselt kavakohane, sihttasemed on saavutatavad. 2020.a lõpu seisuga oli 4 projekti, kes taotlesid täiendavat rahastust investeeringuteks. Nende kohta on tänaseks kõik muudatusotsused tehtud ning lisarahastus eraldatud, viimane otsus tehtud 14.01.2022. Jätkub tavapärane elluviimine. 8 Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 8.1 Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine (KKM) 8.2 Valmisoleku suurendamine keskkonna hädaolukordadele reageerimiseks (KKM, SIM) Kogu suund kuni 500 tähemärki koos tühikutega KKM, SIM 7. KODANIKELE SUUNATUD KOKKUVÕTE Kodanikele suunatud kokkuvõte iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuande sisust tehakse avalikkusele kättesaadavaks ja laaditakse üles eraldi dokumendina iga-aastase rakendusaruande ja rakendamise lõpparuande lisana. Lisa 2 8. ARUANNE RAHASTAMISVAHENDITE RAKENDAMISE KOHTA (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 46) Kui korraldusasutus otsustas kasutada rahastamisvahendeid, peab ta saatma komisjonile iga-aastase rakendusaruande lisana eriaruande rahastamisvahenditega hõlmatud tegevuse kohta. ( 29 ) KredEx täiendab hetkel, lisame hiljem. 14.4 Panus makropiirkondlikesse ja mere vesikonna strateegiatesse &lt;type='S' maxlength=3500 input='M'&gt; RM REGO , KKM, MKM, VÄM Saatja: Eerika Purgel <[email protected]> Saadetud: 14.04.2022 15:06 Adressaat: Aigar Kallas <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Margit Martinson <[email protected]>; <[email protected]>; Andrus Pirso <[email protected]>; Taimar Ala <[email protected]>; Rando Kängsepp <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Ott Kasuri <[email protected]>; Peep Mardiste <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Vootele Hansen <[email protected]>; Rainer Vakra <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Pille Aarma <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Hella Lood <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Tauno Hilimon <[email protected]>; Heidi Koger <[email protected]>; <[email protected]>; Rene Reisner <[email protected]>; Herki Tuus <[email protected]>; Taimo Aasma <[email protected]>; Meelis Seedre <[email protected]>; Marko Arula <[email protected]>; Sigrid Soomlais <[email protected]>; Birgit Parmas <[email protected]>; Anu Altermann <[email protected]>; Urmo.Merila3 <[email protected]>; <[email protected]>; Marko Meriloo <[email protected]>; Annelii Ausmees <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Reigo Lehtla <[email protected]>; <[email protected]>; Anu Sarnet <[email protected]>; <[email protected]>; Kalev Sepp <[email protected]>; Kädi Ristkok <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: ÜKP valdkondliku juhtkomisjoni kirjalik koosolek (14.04.2022- 28.04.2022), 2021 aasta seirearuanne Tere austatud valdkondliku juhtkomisjoni liige! Esitame ÜKP valdkondliku juhtkomisjoni arvamuse avaldamise võimaldamiseks 2021. aasta seirearuande tööversiooni koos lisadega, sh kodanikele suunatud kokkuvõte ja indikaatorite täitmise detailne info Exceli tabelitena (eraldi töölehtedel). Komisjonil on võimalik avaldada arvamust prioriteetsete suundade 6, 7 ja 8 (energiatõhusus, veekaitse ja roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine) osas. Palume kommentaarid ja täiendusettepanekud saata eraldi failina, kus on märgitud täpne viide kommenteeritavale tekstile hiljemalt 28. aprilliks 2022 kella 16.00-ks e-posti aadressile Lisatud (vt prioriteetne suund 6, 7 ja 8): Lisa 1 Seirearuanne_2021_draft_KeM Lisa 2 2021-12-31_LISA1_Tabelid seirearuande juurde_KeM Lisa 3 Lisa2_Kodanike kokkuvõte_draft_KeM Lugupidamisega Eerika Purgel (valdkondliku komisjoni sekretariaat) Peaspetsialist | eelarve ja strateegiaosakond &#43;372 626 0709 | |http://www.envir.ee| Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti KODANIKELE SUUNATUD KOKKUVÕTE Üldiselt: 2014-2020 perioodi struktuurivahendite kasutamine on kokku lepitud rakenduskavas, mille maht on 4, 8 miljardit eurot. See summa on jaotatud 3 fondi vahel: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), mille eesmärk on ühtlustada erinevate piirkondade arengut; Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis panustab tööhõivesse, inimeste kvalifikatsiooni edendamisse ja aitab tõsta töötajate konkurentsivõimet ja Ühtekuuluvusfond (ÜF), kust saavad toetust mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid. 2021 . aastal lisandusid täiendava lt REACT-EU vahendid , mis on mõeldud COVIDi tagajärjega võitlemiseks, majanduse elavdamiseks ja energiakriisiga tegelemiseks. Kokku sai Eesti lisaks 207 mln eurot, millest 4,5 suunati toiduabi rakenduskavva. Lisaks REACT-EU-le suunas EL liikmesriikidele vahendid Taaste- ja vastupidavusrahastu st (RRF ), mis mõeldud pandeemia ja selle mõjuga tegelemiseks . 2021. aasta jooksul tegeleti lisavahendite ja uue 2021+ planeerimise ja protsesside paika seadmisega, mis tähendas suur lisakoormust ning kahjuks ka mõnede tähtaegade nihkumist. Uue perioodi rakenduskava kinnitamine lükkus 2022. aastasse, kuid juba on hakatud tegelema meetmete kavandamise ja disainimisega, et 2021+ perioodi alguse hilinemist tasa teha. Siseriiklik raamistik ja õigusaktid said samuti aasta jooksul olulise lt täiendatud ja üsna pea oleme valmis uue perioodiga alustama. 2021. aasta oli struktuurivahendite rakendamise taaskord täis väljakutseid. COVID-kriis ja kõik sellega seonduv mõjutasid projektide elluviimist. Aasta jooksul tuli silmitsi seista jätkuvate piirangutega, mis mh ei võimaldanud erinevaid kontaktteenuseid (koolitusi, nõustamis i , tugiteenuseid) osutada . Lisaks muutus olukord ehitusturul iga päevaga aina keerulisemaks ning täna oleme seisus , kus ehitushinnad on märkimisväärselt tõusnud ja ehitusmaterjale ei ole võimalik soovitud mahus tellida. See mõjutab kindlasti struktuurivahenditest rahastatavate ehitiste, nt koolid ja haiglad, valmimist, sest kõike objekte ei jõuta järelejäänud rakendamise perioodil tõenäoliselt valmis ehitada ja juba alustatud objektid kallinevad oluliselt. Maksete tempo tõstmine ja rahakasutuse kiirendamine olid aasta olulised märksõnad . Rakendusasutused (valdkondlikud ministeeriumid ja Riigikantselei) ja -üksused tegid kevadel kehvemini edenenud meetme tegevustele tegevuskavad, mida hoitakse kõrgendatud tähelepanu all. Ülevaateid tehakse igakuiselt ning rahandusministri soovil käidi mitmeid kordi valitsuskabineti nõupidamistel, kus probleeme arutati ministrite tasandil. Aasta lõpuks oli eesmärk välja maksta 75 % rakenduskava eelarvest, kuid päris selle numbrini ei jõutud ja väljamakseid tehti 72% . V ahet tasandati oluliselt 2022. aasta esimeste kuudega. 2022. aastal on jäänud rakendamise perioodi lõpuni 2 aastat, mis eeldab kindlasti täiendavaid pingutusi projektide õigeaegseks lõpetamiseks. Kahjuks ei ole lõppenud veel tervishoiukriis ning aasta alguses alanud Ukraina sõda mõjutab omakorda struktuurivahendite kasutamist . Ühelt poolt soovime aidata põgenikke, suunates neile teenuseid ja abi, selleks on EK kutsunud ellu CARE ( Cohesion's Action for Refugees in Europe ) paketi . Teiselt poolt on oodata kriiside mõju majandusele, mis seab löögi alla erinevad valdkonnad ja kindlasti jätkuvad probleemid ehitusturul. Eesmärgiks jääb siiski probleemidest olenemata struktuurivahendid võimalikult tõhusalt vajalikesse tegevustesse suunata ning alustada 2021+ perioodi tegevustega. 2021. numbrites Prioriteetne suund Fond Eelarve (mln/EUR) Heaks kiidetud projektide rahaline maht (mln/EUR) Tehtud abikõlblikud kulud(mln/eurot) Heaks kiidetud projektide arv Haridus ERDF 333 337 161 143 Haridus ESF 227 227 170 815 Sotsiaalkaitse ja tervis. Lõimumine ERDF 297 347 168 315 Sotsiaalkaitse ja tervis. Lõimumine ESF 169 170 115 163 Tööturg ESF 241 249 161 69 Ettevõtlus ja innovatsioon. T&amp;A ERDF 885 997 654 2006 Ettevõtlus ja innovatsioon. T&amp;A ESF 12 12 5 1 Ettevõtlus ja regionaalareng ERDF 519 541 355 1501 Energiatõhusus ÜF 562 588 445 961 Veekaitse ja keskkond ÜF 212 223 165 5783 Keskkond ja siseturvalisus ÜF 131 132 114 160 Regionaalareng ERDF 110 119 101 101 Transport ÜF 577 627 489 81 Infoühiskond ERDF 93 96 83 154 Riigivalitsemine ERDF 129 107 64 432 Riigivalitsemine ESF 33 34 24 123 COVID-19 valmisoleku tagamine, majanduse elavdamine ERDF 209 154 1 209 COVID-19 pandeemia sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine ESF 13 11 6 KOKKU 4752 4972 3273 13023 *Tabel ei sisalda tehnilist abi Kõik täitmise sihttasemed uuendame , kui Lisas 1 on info kinnitatud. 6.prioriteetne suund ENERGIATÕHUSUS Tegevused: energiatõhususe, aruka energiamajanduse ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikes taristutes, sh üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. Edenemine: üle 15 000-s kodumajapidamises on energia-tarbimisklass paranenud, uut torustikku on paigaldatud või olemasolevat renoveeritud üle 130 km, renoveeritud on üle 16 000 tänavavalgustuspunkti, valminud on 194 soojusmajanduse arengukava jpm Meede 6.2 Projekt nr 2014-2020.6.02.19-0426 “Suitsugaaside filtri ja pesuri tarne ja paigaldus ” left 160655 RÜ: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Projekti eelarve: 813 300 eurot Toetuse määr: 50% Projekti eelarve: Toetuse määr: 0 0 RÜ: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Projekti eelarve: 813 300 eurot Toetuse määr: 50% Projekti eelarve: Toetuse määr: Toetuse saaja OÜ Põrguvälja Soojus. Projekti abikõlblik eelarve 813 300 eurot, toetus sellest 50% ehk 406 650 eurot. Paigaldati suitsugaaside pesur soojusvõimsusega 1,6 MW ning elektrifilter. Arvestuslik CO2 vähenemine aastas 1 440 t CO2 ekv/a. Projekt nr 2014-2020.6.03.18-0114 “Viimsi valla LED-valgustamine” -12700 106680 RÜ: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Projekti eelarve: 855 650 eurot Toetuse määr: 66% Projekti eelarve: Toetuse määr: 0 0 RÜ: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Projekti eelarve: 855 650 eurot Toetuse määr: 66% Projekti eelarve: Toetuse määr: Toetuse saaja Viimsi Vallavalitsus. Projekti abikõlblik kulu 855 649,86 eurot, toetus sellest 66% ehk 564 728,90 eurot. Renoveeriti 469 tänavavalgustuspunkti ja arvestuslikult hoitakse kokku 192,43 MWh/a. 7. prioriteetne suund VEEKAITSE JA KESKKOND Tegevused: veekaitse − investeerimine veesektorisse. Edenemine: tõhusama veevarustuse abil teenindatakse täiendavalt üle 9000 elaniku, reoveepuhastuse teenust saab täiendavalt üle 22 000 elaniku, saastunud alade ja veekogude korrastamise raames on taastatud ligi 4 ha maad. RMK-l on soode taastamisel üsna pikk kogemus, kuna esimeste töödega alustati juba 2013. aastal. Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamise Riigimetsa Majandmaise Keskuse Projekti tulemuseks on 2000 ha taastatud veerežiimiga jääksoid, millest 2021 aasta lõpuks oli taastatud 874 hektarit. . Projekti kogumaksumus on 3 664 320 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 85 protsenti ning 15 protsenti on RMK omafinantseering. . FOTO: RMK Kraavi sulgemine Rongu rabas (Priit Voolaid) 8. prioriteetne suund KESKKOND JA SISETURVALISUS Tegevused : roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine. Edenemine: töötab 83 multifunktsionaalset pääste- ja 2 merereostustõrje sõidukit, uuendatud on 60 seirejaama. Taastamise toetust on saanud 9000 ha kaitstavaid elupaiku, inventeeritud on 88 000 ha kaitstavaid liike ja elupaiku jpm. Loode tammikus puisniidu taastamistöö EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames planeeritakse RMK poolt taastada üle Eesti poollooduslikke kooslusi kokku 2600 hektaril kogumaksumusega ca 4,5 miljonit eurot, millest ÜF toetus on 85% ja RMK omapanus 15%. RÜ: SA KIK Projekti PLK taastamise eelarve: 4 542 579 EUR Toetuse määr: 85 % Saaremaal Loode tammikus toimub jätkuvalt kaitsekorralduslik töö tihedaks kasvanud puu- ja põõsarinde tõttu hääbunud puisniidule iseloomuliku taimestiku- ja muu liigirikkuse taastamiseks. Varem taastamata puisniidu osa taastamistöö esimene etapp toimus 2018-2019. a. Tööd tehti 12,6 ha suurusel alal, kus peamiselt eemaldati puisniidule kasvanud haavad ja võsa ning freesiti kännud. Vähemal määral raiuti ka teisi puuliike. Peale esimest etappi saime olukorda vaadata uue pilguga 2020. aastal. Haava osakaal ja varjutav mõju oli paiguti endiselt suur. Leidsime, et valgustingimuste parandamiseks ja rohukamara taastumiseks tuleb täiendavalt eemaldada peamiselt nooremat ja keskealist haaba. Eemaldada tuleb saare surma surnud saari, tuuleheidet, tasandada enamus tanki ja kahuripesi, sest need muutsid ala niitmise tehnikaga praktiliselt võimatuks. Töö teine etapp algas 2021. a teisel poolel 10,5 ha suurusel pinnal. Peale täiendavat kujundusraiet freesitakse kännud, purustatakse juure- ja kännuvõsud ning alalt koristatakse raidmed ja tuuleheide. Lisaks tasandatakse 58 väiksemat, nõukogude ajal kaevatud kahuri- ja tankipesa. Osad pesad ja varjendite augud jäävad ajalugu kajastavate eksponaatidena alles. Loode tammiku „kuumaastiku“ tasandamine. Foto: RM K
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel