dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maagaasiseaduse, hädaolukorraseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2022
Viit
17-4/22-0066/2763-1
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-4 Energiaturuga seotud kirjavahetus (elekter, gaas, kütus) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-4/22-0066
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-422-00662763-1 13.04.2022 Väljaminev kiri.asice1223 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 13.04.2022 Maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Tarbijarühmad varustuskindluse tagamisel hädaolukorras (1) Kui hädaolukorras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56), artikli 11 tähenduses (edaspidi hädaolukord) ei ole võimalik tagada gaasivarustust kõikidele tarbijatele, tagavad bilansihaldur ja jaotusvõrguettevõtja gaasitarnete säilitamise tarbijarühmadele järgmises järjestuses: 1) kodutarbijad; 2) muud kaitstud tarbijad käesoleva seaduse § 261 lõike 2 punkti 2 tähenduses; 3) elektrijaamad, mis kasutavad elektrienergia tootmiseks gaasi ning on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks; 4) üldhuviteenuse osutajatest tarbijad; 5) muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi; 6) muud kaitsetud tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni. (2) Tarbija käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tarbijarühma määramine toimub käesoleva seaduse § 102 nimetatud andmevahetusplatvormil märke tegemisega võrguettevõtja poolt. (3) Tarbijate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tarbijarühmadesse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“; 2) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1–21),“ sõnadega „2017/1938“; 3) paragrahvi 102 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) turuosalise kuulumine käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud tarbijarühma;“; 4) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) loob varustuskindluse tagamiseks Eestisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekuse;“; 5) paragrahvi 16 lõike 1 punktides 23 ja 25, § 261 lõigetes 1 ja 2, § 263 lõikes 1, § 264 lõikes 1 ning § 37 lõike 3 punktis 22 asendatakse tekstiosa „nr 994/2010“ tekstiosaga „2017/1938“; 6) paragrahvi 23 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „investeeringud“ sõnadega „varustuskindluse tagamise ning“; 7) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus hädaolukorras kehtestatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete rikkumise või gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamise hetkest viivitamata.“; 8) paragrahvi 261 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „ettevõtja, kellel“ sõnadega „kaugkütterajatis, millel“; 9) paragrahvi 262 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tagamine“ sõnaga „hädaolukorras“; 10) paragrahvi 262 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui süsteemihalduril on usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel võib tekkida hädaolukord, teavitab ta sellest ja enda plaanitavatest meetmetest viivitamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Konkurentsiametit.“; 11) paragrahvi 262 lõikes 2 asendatakse arv „262“ arvuga „263“; 12) paragrahvi 262 lõiget 2 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete ulatuse määrab valdkonna eest vastutav minister süsteemihalduri ettepanekul vastavalt gaasisüsteemi hetkeolukorrale. Meetmete rakendamiseks vajalike süsteemihalduri vahetud või bilansihalduri või jaotusvõrguettevõtja kaudu antavad juhised ja korraldused tarbimise piiramiseks on turuosalisele kohustuslikud.“; 13) paragrahvi 262 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „varustatust“ sõnadega „ja tarbimist“; 14) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses: „(8) Kui hädaolukorra ulatus ei võimalda kõikide tarbijate gaasinõudluse rahuldamist ning Vabariigi Valitsus on andnud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa gaasiga varustamise piiramiseks, vähendab bilansihaldur tema bilansiportfelli kuuluvate kaitsetute tarbijate gaasiga varustamist. (9) Kui bilansihaldur ei saa tagada kõikide käesoleva seaduse § 61 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tarbijarühmade gaasiga varustamist, informeerib ta sellest süsteemihaldurit, kellel on õigus panna teisele bilansihaldurile kohustus tema bilansiportfelli kuuluvate tarbijate gaasiga varustamise vähendamiseks selliselt, et oleks tagatud võimalikult suures ulatuses § 61 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tarbijarühmade gaasiga varustatus. (10) Hädaolukorras on gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetme subjektiks olev tarbija kohustatud oma gaasi tarbimist lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetest piirama. Kui tarbija seda ei tee, informeerib bilansihaldur sellest jaotusvõrguettevõtjat, kes katkestab vastava tarbija võrguühenduse. (11) Bilansigaasi hinnastamise tingimused hädaolukorras kehtestab süsteemihaldur, kes avaldab need oma veebilehel. Tingimuste kehtestamisel lähtub süsteemihaldur Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15–35). (12) Bilansihalduri, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija hädaolukorrast ning gaasitarbimise piiramisest teavitamise tingimused hädaolukorras kehtestab süsteemihaldur, kes avaldab need oma veebilehel.“; 15) paragrahvi 265 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tagamiseks“ sõnadega „pärast seda, kui hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisus moodustatud strateegiline gaasivaru (edaspidi strateegiline gaasivaru) on ammendunud“; 16) paragrahvi 265 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Süsteemihalduri poolt kättesaadavaks tehtud varu müüb bilansihaldur kaitstud tarbijale varu kaalutud keskmise soetushinnaga, millele on lisatud varu hoiustamise, haldamise ja transiidikulud.“; 17) paragrahv 267 loetakse §-ks 269 ja seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 267 ja 268 järgmises sõnastuses: „§ 267. Strateegilise gaasivaru haldamise kulud (1) Strateegilise gaasivaru haldamise kulud kaetakse varumakse maksja tasutavast strateegilise gaasivaru maksest (edaspidi varumakse). (2) Strateegilise gaasivaru haldamise kulud on: 1) strateegilise gaasivaru hoidmisega seotud kulu; 2) strateegilise gaasivaru kindlustamise kulu; 3) strateegilise gaasivaru koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kulu; 4) strateegilise gaasivaru haldaja tegevuskulu; 5) strateegilise gaasivaru haldaja finantskulu; 6) muud käesolevast seadusest tulenevad strateegilise gaasivaru hoidmise kohustuse täitmisega seotud kulud, välja arvatud strateegilise gaasivaru soetamine. (3) Strateegilise gaasivaru haldaja on hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud isik. (4) Varumakse maksja on bilansihaldur. (5) Varumakse laekub varu haldajale. (6) Varumakse tasumise kohustus tekib maagaasi müügil tarbijale. (7) Varumakse tasumise periood on kalendrikuu. Varumakse maksja tasub varumakse eelneva nõudeta varu haldaja veebilehel avaldatud arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu eest suuruses, mis vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbijale müüdud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „gaasi varumakse“ ning kalendrikuu nimetus, mille eest varumakse tasutakse. (8) Kui varumakse maksja ei tasu varumakset käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt, esitab varu haldaja varumakse maksjale varumakse teate. Teate alusel varumakse tasumise tähtaeg on kümme päeva varumakse teate saamisest arvates. Tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (9) Kui varumakse maksja ei ole tasunud varumakset käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti päevas, kuid kokku mitte rohkem kui tasumisele kuuluv varumakse summa. (10) Viivise kohta esitab varu haldaja varumakse maksjale nõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, viivise määr, tasumisele kuuluv viivise summa ja tasumise tähtaeg. Viivise nõue on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. § 268. Varumakse määr (1) Varumakse alammäär on 0,5 eurot megavatt-tunni ja ülemmäär 2,5 eurot megavatt-tunni lõpptarbijale müüdud gaasi kohta. (2) Varumakse määr, väljendatuna eurodes megavatt-tunni müüdud gaasi kohta, kehtestatakse üks kuu enne selle kehtima hakkamist. (3) Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru koguse haldamiseks vajalik eeldatav kulu järgmisel kalendriaastal ning järgmisel kalendriaastal müüdava gaasi eeldatav kogus. (4) Varumakse määra võib muuta vastavalt varu haldamise tegelikele kuludele ning gaasi müügimahule. Muudatus tuleb teha, kui haldamise kulusid pole võimalik katta laekunud ja kehtiva varumakse määra alusel eeldatavalt laekuva varumakse arvelt. Muudetud varumakse määr hakkab kehtima järgmisel kuul selle kehtestamise kuust arvates. (5) Kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta strateegilise gaasivaru haldamise kulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. (6) Varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 18) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „20) kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika“; 20) paragrahvi 381 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Konkurentsiametil on õigus teha turuosalisele ettekirjutus hädaolukorras kehtestatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete, käesoleva seaduse § 262 lõike 2 alusel tarbimise piiramiseks süsteemihalduri antud juhiste ja korralduste või § 262 lõigete 8 ja 9 alusel bilansihalduri poolt tema bilansiportfelli kuuluvate kaitsetute tarbijate gaasiga varustamise piiramise kohustuse täitmiseks.“; 21) paragrahvi 382 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.“. § 2. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 181 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „arvelt“ sõnadega „, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti“. § 3. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 531 lõiget 8 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) veeldatud gaasi terminali haldur.“; 2) paragrahvi 532 lõikes 2 asendatakse sõnad „2 ja 3“ sõnadega „2–4““; 3) paragrahvi 533 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja punktis 3 nimetatud sadama pidaja“ sõnadega „, punktis 3 nimetatud sadama pidaja ja punktis 4 nimetatud veeldatud gaasi terminali haldur“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punkt 17 ja § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „….“…………………..2022. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ ………………..2022. a (allkirjastatud digitaalselt) 13.04.2022 Maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse muutmise eesmärgiks on gaasituru toimimise ja rollide täpsem reguleerimine maagaasi defitsiidi olukorras. Tulenevalt geopoliitilisest olukorrast on oluliselt kasvanud tõenäosus gaasitarnete peatumiseks Venemaalt. Gaasitarnete peatumisel Venemaalt on kõrgendatud risk hädaolukorraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010, artikli 11 mõistes, mis tähendab, et kõigile tarbijatele ei ole võimalik maagaasi tarneid tagada. Seejuures on oluline tagada kaitstud tarbijate gaasiga varustatus ning ühiskonna jaoks kõige olulisemate teenuste toimepidevus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja sama osakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (tel: 639 7674, e-post: marie- [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (anne- [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 rakendamisega. Eelnõuga muudetakse maagaasiseaduse (edaspidi MGS) redaktsiooni RT I, 15.03.2022, 12, hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) redaktsiooni RT I, 17.11.2021, 9 ja konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu eesmärgiks on tagada regulatsioon pikaajalise gaasitarne häiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidavuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmiseks. Kehtiv MGS ei reguleeri piisavalt tõhusalt ja turuosaliste vajadustega arvestavalt tegevusi gaasitarnete pikaajalise katkestuse korral. Samuti ei ole regulatsioonis olemas strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid. HOSi alusel on küll võimalik varud moodustada (HOS § 181), kuid nende haldamisega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest. See ei ole aga jätkusuutlik lahendus. Käesoleva eelnõu eesmärgiks on kirjeldatud kitsaskohtade lahendamine. 2022. a 1. jaanuaril jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt rahastatakse osa Konkurentsiameti eelarvest järelevalvetasudest. Konkurentsiametile käesoleva eelnõuga seoses lisanduvaid täiendavaid ülesandeid ja rahastamise vajadust silmas pidades tehakse muudatused KonkS-is. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktis 1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Geopoliitilise olukorra kiire muutus on tinginud olukorra, kus Venemaa gaasitarnete peatumise ohule reageerimiseks tuleb gaasituru toimimist ja sellest tulenevaid rolle MGS-s täpsustada kiiresti. Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2022. a kabinetiistungi kohaselt tuleb eelnõu esitada Vabariigi Valitsuse istungile 14. aprillil 2022. a. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Venemaa poolsete gaasitarnete peatumise tõenäosuse suurenedes on oluline tagada gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise häiringu olukorras. Käesolev eelnõu käsitleb pikaajalise gaasitarne häiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidevuse tagamist ning strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmiseks vajalikku regulatsiooni. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimene paragrahv käsitleb MGS-i muutmist, teine HOS- i muutmist, kolmas KonkS-i muutmist ning neljas seaduse jõustumist. § 1. Maagaasiseaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 61, mille sisuks on gaasitarbijate jaotamine tarbijarühmadesse. Lisaks täna kehtivale tarbijate jaotusele kaitstud tarbijateks ja mittekaitstud tarbijateks luuakse täiendavalt järgmised tarbijarühmad: 1) kodutarbijad; 2) muud kaitstud tarbijad MGS § 261 lõike 2 tähenduses; 3) gaasi elektrienergia tootmiseks kasutavad elektrijaamad, mis on kriitilised elektrisüsteemi toimimiseks; 4) üldhuviteenuse osutajatest tarbijad; 5) muud mittekaitstud tarbijad, mille eeldatav võrguühenduse katkestamise aeg on kuni 6 tundi; 6) muud mittekaitstud tarbijad, mille eeldatav võrguühenduse katkestamise aeg on üle 6 tunni. Tarbijarühmade loomine on vajalik, kuna see võimaldab gaasi defitsiidi tingimustes täiendavat tarbijate diferentseerimist selliselt, et gaasi tarbimise piirangute kehtestamine oleks võimalikult väikese mõjuga ühiskonna toimimisele. Selleks on oluline täpsustada ning prioritiseerida elektrisüsteemi toimimiseks ja üldhuviteenuste osutamiseks vajalikku gaasitarbimist. Lisaks on vajalik täpsustada tarbimispunkti, mida on gaasisüsteemi stabiilsuse tagamiseks võimalik piirata kiiresti. Olulisim on tagada ennekõike kodutarbijate gaasiga varustatus. Sellele järgneb muude kaitstud tarbijate gaasiga varustamine lähtuvalt määruse (EL) 2017/1938 põhimõtetest. Kui gaasisüsteemis on võimekust tagada seejärel ka gaasielektrijaamade gaasiga varustamine, on järgmise prioriteetsusena oluline tagada elektrienergia tootmise võimekuse säilimine. Neljanda prioriteetsusena tuleb seejärel tagada üldhuviteenuse osutajatest tarbijate gaasiga varustamine (nt hooldekodud, toiduainetööstus, põllumajandus). Seejärel tuleb tagada muude mittekaitstud tarbijate varustamine gaasiga, kui selleks gaasisüsteemi olukord võimalust annab. Tarbijate tarbijarühmadesse jaotamine toimub süsteemihalduri poolt hallataval andmevahetusplatvormil. Andmevahetusplatvorm on infosüsteem, kus on kõigi gaasi mõõtepunktide informatsioon ning tehtud jaotus kaitstud tarbijate määramiseks. Seetõttu on ette nähtud ka täiendavate tarbijarühmade loomine ja tarbijate jaotamine just andmevahetusplatvormil. Tarbijate jaotamise tarbijarühmadesse teostab võrguettevõtja, kelle võrguga konkreetne tarbija on ühendatud. Kuna tarbijarühmadesse jaotuse põhjal toimub gaasi defitsiidi tingimustes tarbijate piiramine, on oluline tagada esitatud andmete kõrge kvaliteet. Selleks koostab võrguettevõtja tarbijate tarbijarühmadesse määramise põhimõtted ja avaldab need oma veebilehel. Võrguettevõtja kohustus tarbijarühmade andmed andmevahetusplatvormil esitada lisatakse MGS § 102 lõike 2 punkti 7. Tarbijarühmadesse jagamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse viide Euroopa Komisjoni määrusele nr (EL) 994/2010 uuendatud määrusele (EL) 2017/1938. Viidete asendamine tehakse ka MGS § 16 lõike 1 punktides 23 ja 25, § 261 lõigetes 1 ja 2, § 263 lõikes 1, § 264 lõikes 1 ja § 37 lõike 3 punktis 22. Paragrahvi 102 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 selliselt, et võrguettevõtja peab andmevahetusplatvormi esitama ka turuosalise kuuluvuse tarbijarühma varustuskindluse tagamisel. Paragrahvi 61 tehtud muudatuste järgi liigitatakse tarbijad vastavalt tarbimise spetsiifikale erinevalt. Sellise klassifitseerimise peab võrguettevõtja kandma andmevahetusplatvormi. Paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mis sätestab süsteemihalduri kohustuse luua varustuskindluse tagamiseks Eestisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus. Tulenevalt geopoliitilisest olukorrast on oluliselt kasvanud tõenäosus gaasitarnete peatumiseks Venemaalt. Gaasitarnete peatumisel Venemaalt on kõrgendatud risk hädaolukorraks, kus Eesti gaasitarbijaid tuleb piirata. Gaasitarbimise piiramise riski vähendamiseks on põhjendatud luua gaasisüsteemi veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus, mis parandaks võimalust veeldatud maagaasi tarneteks Eestisse. Süsteemihalduri kohustuse finantseerimise aluste loomiseks muudetakse § 23 lõike 3 punkti 2, lisades võrguteenuse hinna kujunemise alusesse ka investeeringud varustuskindluse kohustuse täitmiseks. Paragrahv 26 lõiget 2 muudetakse selliselt, et võrguettevõtjal on õigus etteteatamata katkestada tarbija võrguühendus lisaks gaasi ebaseadusliku kasutamise avastamisele ka juhul, kui tarbija ei täida hädaolukorras kehtestatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmest tulenevat piirangut või kohustust. Paragrahv 261 lõige 2 punktis 2 asendatakse viide soojust tootvale ettevõtjale viitega soojust tootvale kaugkütterajatisele, kuna alternatiivse kütuse kasutamise võimalust tuleks vaadelda soojust tootvate seadmete lõikes ja mitte ettevõtete lõikes. Paragrahvi 262 täiendatakse, et täpsustada gaasituru ja gaasisüsteemi toimimist hädaolukorras. Konkreetsuse huvides täiendatakse paragrahvi pealkirja sõnaga hädaolukorras, mis täpsustab, et paragrahvis toodud sätted kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 artikli 11 tähenduses hädaolukorra tekkimisel. Hädaolukord tähendab olukorda, mille tulemusena ei ole võimalik tagada gaasivarustust kõikidele tarbijagruppidele ning vajalik on tarbijate piiramine. Lõikes 2 asendatakse viide §-le 262 viitega §-le 263. Kehtivas redaktsioonis on viide valesti sätestatud, kõnealusele kavale viitab § 263 lõige 1. Paragrahvi teises lõikes täpsustatakse rolle tarbimise piiramise olukorras. Süsteemihaldurile pannakse kohustus määrata gaasinõudluse vähendamise meetmete täpne ulatus ja subjektid vastavalt gaasisüsteemi hetkeolukorrale. Süsteemihalduri vahetult või läbi bilansihalduri või jaotuvõrguettevõtja antavad juhised ja korraldused tarbimise piiramiseks on turuosalistele kohustuslikud. Paragrahvi lisatavas lõigetes 8 kuni 13 täpsustatakse gaasituru toimimist ja sellega seotud rolle pikaajalise hädaolukorra tingimustes. Pikaajaliste meetmete juurde liikumise eelduseks on see, et kiirete tarbimise piiramise meetmetega on saavutatud gaasisüsteemi stabiilne olukord. Ainult stabiilse olukorra saavutamisel on gaasisüsteemi toimimise seisukohast lähtuvalt põhjendatud liikuda edasi stabiilse hädaolukorra protsesside juurde. Pikaajaliste turukorralduse reeglite vajadus tuleneb sellest, et hädaolukord võib kesta pikemat aega ning ei ole otstarbekas pikaajaliselt tarbijaid piirata lühiajaliste reeglite (nimekirja alusel suuremate tarbijate piiramine) alusel. Piiramine peaks võimaluste piires olema turupõhine, kuid tagama samal ajal ühiskonna jaoks kõige olulisemate tarbijate gaasiga varustatuse. Eelnõu näeb ette, et juhul kui gaasisüsteemi hädaolukorra ulatus on selline, mis ei võimalda kõikide tarbijate gaasinõudluse rahuldamist ning Vabariigi Valitsus on andnud loa tarbimise piiramiseks, on bilansihalduril kohustus vähendada enda bilansiportfellis olevate tarbijate, kes ei ole kaitstud tarbijad, tarbimist. Seejuures jäävad kõik teised bilansihalduri lepingulised kohustused, mis ei ole seotud tarbimise piiramisega, kehtima. Olukorras, kus bilansihaldur ei saa tagada kõikide kõige olulisemate tarbijarühmade (rühmad 1 kuni 4) gaasiga varustatust, informeerib bilansihaldur sellest süsteemihaldurit, kellel on õigus nõuda teistelt bilansihalduritelt nende bilansiportfellis olevate tarbijate tarbimise vähendamist selliselt, et saavutada võimalikult suures ulatuses kõige olulisemate tarbijarühmade gaasiga varustatus. Tarbijatel on kohustus tarbimist vähendada, kui Vabariigi Valitsus on vastava piirangu tarbijale seadnud. Kui tarbija seda ei tee, informeerib bilansihaldur sellest jaotusvõrguettevõtjat, kes katkestab vastava tarbija võrguühenduse. Süsteemihaldur avaldab oma kodulehel bilansigaasi hinnastamise tingimused ja bilansihaldurite, jaotusvõrguettevõtjate ning nende tarbijate hädaolukorrast ja sellega seotud piirangutest teavitamise tingimused. Paragrahvi 265 lõiget 1 muudetakse selliselt, et Elering AS omandis olevat gaasivaru kasutatakse siis, kui strateegiline gaasivaru on ära kasutatud. Kaitstud tarbijatele mõeldud gaasivaru läheb seega kasutusse kõige viimase variandina. Paragrahvi 265 lõike 4 muudatuse järgi müüb Elering AS kaitstud tarbija varu bilansihaldurile. Seni kehtinud redaktsiooni järgi ei olnud täpsustatud, kellele varu peab olema müüdud. Bilansihaldurid omavad oma portfellist head ülevaadet ning on ainuõiged turuosalised, kellele varu hädaolukorras müüa. Paragrahv 268 käsitleb strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Lõike 1 järgi kaetakse HOS § 181 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamise kulud bilansihalduri poolt. Lõige 2 täpsustab haldamise kulude sisu. Haldamise kuludeks loetakse varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud jne. Lõige 3 nimetab varu haldaja. Selleks on AS Eesti Varude Keskus. Lõike 4 defineerib varumakse maksja – selleks on bilansihaldur. Lõike 5 kohaselt laekub varumakse varu haldajale. Lõike 6 järgi tekib varumakse kohustus gaasi müügil tarbijale. Lõike 7 kohaselt on varumakse tasumise periood üks kalendrikuu. Makse tuleb teha hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks lähtudes varumakse määrast ja müüdud gaasi kogusest. Näiteks kui bilansihaldur müüs gaasi 1000 MWh kuus ja varumakse määr oli 1 €/MWh, tuleb bilansihalduril tasuda varumakset summas 1000 €. Lõige 8 täpsustab varumakse tasumise juhul, kui bilansihaldur ei ole seda ise teinud. Sellisel juhul esitab AS Eesti Varude Keskus bilansihaldurile varumakse teate. Makse peab tasuma 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 on sätestatud, et tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Lõige 9 sätestab viivise selle eest, kui varumakset ei ole tasutud tähtaegselt. Viivis on 0,06 protsenti ühes päevas arvestades tähtaja möödumisest. Siiski ei tohi viivis olla kokku suurem kui varumakse ise. Lõike 10 kohaselt esitab viivise kohta varu haldaja varumakse maksjale nõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, viivise määr, tasumisele kuuluv viivise summa ja tasumise tähtaeg. Ka viivise nõue on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Paragrahv 269 sätestab strateegilise varu varumakse määra sätestamise põhimõtted. Lõige 1 sätestab varumakse alammäära ja ülemmäära. Alammääraks on 0,5 eurot gaasi megavatt-tunni kohta ning ülemmääraks 2,5 eurot megavatt-tunni kohta. Arvestus käib gaasi lõpptarbija müügimahu järgi. Gaasi haldamiseks vajalik kulu 1 TWh mahus on hinnanguliselt 4 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 4,5 TWh, kujuneb sellise varu pealt varumakseks 0,9 eurot/MWh. Varu maht ja halduskulud võivad oluliselt muutuda. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse varumakse määr (€/MWh) vähemalt üks kuu enne selle kehtimise algust. Näiteks 2023. aasta 1. maist kehtima hakkava varumakse määra peab kehtestama määrusega hiljemalt 2023. a 31. märtsiks. Lõige 3 sätestab varumakse määra arvestamise põhimõtted. Selle järgi on varumakse määra aluseks kalendriaasta kulud varude haldamiseks ning kalendriaasta gaasi müügimaht. Näiteks kui haldamise kulud on aastas 4 miljonit eurot ja gaasi müügimaht 4 TWh/a, kujuneb varumaksemääraks 1 €/MWh. Lõike 4 järgi tohib varumaksemäära täpsustada siis kui halduskulud või müügimahud on osutunud muuks kui esialgu planeeritud. Uus määr hakkab kehtima järgmisest kuust selle kehtestamisest alates. See annab turuosalistele aega arvestada uue varumakse määraga. Lõike 5 kohaselt tuleb võtta üle laekunud tulu järgmise kalendriaasta varumakse määra arvestustest maha. Lõike 6 järgi kehtestab varumakse määra valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Määruse kavand on lisatud seletuskirjale. Paragrahvis 28 tunnistatakse kehtetuks lõike 2 punktis 2 sätestatud süsteemihalduri kinnitus gaasi impordi lubamise kohta. Kinnitus on sisutühi, kuna turuosaline saab importida ainult selle koguse gaasi, mis süsteemihaldur on turule andnud ja turuosaline on broneerinud. Seetõttu ei ole sellist kinnitust ka tarvis. Paragrahvi 37 lõike 3 punkti 20 muudetakse selliselt, et parandada seaduse selgust. Muudatuse eesmärgiks on seaduse parema selguse eesmärgil ühtlustada sõnastust, mis puudutab Konkurentsiameti järelevalvepädevust kooskõlastada veeldatud gaasi terminali halduri terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika. Hetkel kehtiv sõnastus ei ole siinkohal piisavalt selge, mis võib lisaks erinevate tõlgendamisvõimaluste tõttu tuua praktikas kaasa vaidlusi. Paragrahvi 381 täiendamise eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha ettekirjutus isikule, kes ei täida hädaolukorras kehtestatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmeid, § 262 lõike 2 alusel tarbimise piiramiseks süsteemihalduri antud juhiseid või korraldust või § 262 lõigete 8 ja 9 alusel bilansihalduri poolt tema bilansiportfelli kuuluvate mittekaitstud tarbijate gaasiga varustamise piiramise kohustust. Paragrahv 382 sätestab ettekirjutuse sunniraha ülemmäära. Füüsilise isiku ülemmäär on 1300 eurot, juriidilise isiku ülemmäär 100 000 eurot. Ülemmäärad tagavad, et kohustuste rikkujal on motivatsioon kohustusi esimesel võimalusel täita. § 2. Hädaolukorra seaduse muutmine Muudatuse eesmärk on tagada strateegilise varu haldamiskulude katmine MGS-i kohaselt. Esimese aasta halduskulud kaetakse riigieelarvest, järgmiste aastate kulud aga varumaksemäära abil. § 3. Konkurentsiseaduse muutmine Paragrahvi 531 lõiget 8 täiendatakse ja Konkurentsiametile järelevalvetasu maksvate ettevõtjate hulka lisatakse veeldatud gaasi terminali haldur. MGS § 171 lõike 4 järgi terminali haldur kooskõlastab terminali kasutamise lepingu tüüptingimused ja tariifide arvutamise metoodika Konkurentsiametiga. Seda arvestades lisanduvad Konkurentsiametile tulevikus veeldatud gaasi terminali halduri tegevust silmas pidades täiendavad ülesanded ning halduskoormus. Konkurentsiamet on seisukohal, et seoses sellega kohaldatav järelevalvetasu määr peaks olema samas suurusjärgus võrreldes ettevõtjatega, kelle tegevuse üle teostab Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastamata ning kelle järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul. Paragrahvide 532 ja 533 muudatused on seotud veeldatud gaasi terminali halduri lisamisega järelevalvetasu maksvate ettevõtjate hulka. § 4. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punkt 17 ja § 2 jõustuvad aasta pärast varude moodustamist. Muudatuste jõustumise aeg on seotud strateegilise gaasivaru moodustamise ajaga. Gaasivaru peaks olema moodustatud hiljemalt 1. maiks 2022. a. Strateegilise gaasivaru haldamiseks vajalik kulu kaetakse esimese aasta jooksul riigieelarvest. Pärast seda peab kulud saama kaetud varumaksemäärast. Seetõttu jõustub varumakse regulatsioon alates 2023. aasta 1. maist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, eelnõus kasutatakse juba MGS-is, HOS-is ja KonkS-is kasutusel olevaid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/1938. 6. Seaduse mõjud Muudatuse eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele ning reguleerida strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Muudatused omavad ennekõike mõju majandusele ja riigi julgeolekule ning välissuhetele. Mõju majandusele Muudatused mõjutavad kohalike gaasitarbijatest ettevõtjate toimetulekut gaasi potentsiaalse tarnehäire korral ning lisab bilansihaldurite tegevusele täiendavaid kulusid läbi varumakse määra. Eestis on kodutarbijaid ca 44 0001, äritarbijaid ca 13 000 summaarse tarbimismahuga ca 5,2 TWh. Värskeimate andmete järgi on kaitstud tarbijaid sellest mahust ca 39% ulatuses (Konkurentsiameti analüüs). Kaitstud tarbijad on isikud, kellel puudub otsene võimalus soojuse tootmiseks kasutada gaasi asemel alternatiivseid kütuseid. Planeeritud muudatuste järgi peaks nimetatud isikud pikaajalise tarnehäire korral soetama gaasi bilansigaasi hinnaga. Kui regioonis on sõltumata tarbimise piiramise meetmete rakendamisele olemas piisavalt gaasi, et varustada kriitilises ulatuses tarbijaid, saavad tarbijad bilansigaasi hinna järgi otsustada kas gaasitarne on sellise hinnaga majanduslikult mõistlik või mitte. See 1 Konkurentsiameti 2020. a aruanne Euroopa Komisjonile - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf siiski annab tarbijale võimaluse valida tarbimise ja tarbimata jätmise vahel. Senise redaktsiooni järgi peaks Vabariigi Valitsus otsustama ka pikaajalise tarnehäire korral, kelle tarbimist piirata. Teise muudatusena peab arvestama bilansihaldur alates 2023. aasta 1. maist kohustusega tasuda gaasi strateegilise varu varumakset. Varu haldamisega seotud kulud on 1 TWh gaasivaru puhul ca 4 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 5 TWh aastas, kujuneb varumakse määraks 4 miljonit eurot / 5 TWh = 0,8 eurot/MWh. Eestis on kokku kuus bilansihaldurit, kuid gaasivaru maksemäär kogutakse lõpptarbijatelt. Arvestades gaasi hinnaks ca 100 eurot/MWh, kujuneb varumakse mõjuks sellistele tarbijatele ca 0,8%. LNG terminali omanikule toob KonkS-i muudatus kaasa rahalise kohustuse mahus 0,02% aastasest käibest. Selles ulatuses panustatakse Konkurentsiameti eelarvesse. Eeldades, et LNG terminalist suunatakse Eesti gaasisüsteemi 5 TWh gaasi terminali kasutuse tariifiga 2 €/MWh, on LNG terminali aastakäive 10 miljonit eurot. Sellest 0,02% moodustab 2000 eurot. Elering AS kohustus tagada LNG terminali vastuvõtuvõimekus maksab ca 30 miljonit eurot. Kõnealune kuu lisandub Elering AS võrgutasudesse, muutes gaasi hinna 100 eurot/MWh juures gaasi lõpphinda koos võrgutasude ja maksudega ca 0,3% kallimaks. Võrreldes alternatiiviga jääda Venemaapoolse gaasitarne katkestamise juures üldse gaasita, on see kulu marginaalne. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Potentsiaalne Venemaapoolne gaasitarnete peatamine tähendab olulist häiringut riigi energiajulgeolekule. Eesti sõltub oma gaasitarbimises (ca 7% energiabilansis) tugevalt Venemaa gaasist – 80% tarbitud gaasist pärineb Venemaalt. Eelnõuga täpsustatakse gaasitarnete katkemisega seotud tegevusi selliselt, et süsteemis olevat gaasi saaks pärast Venemaalt tulevate gaasitarnete katkemist võimalikult optimaalselt kasutada. Ühtlasi on oluline tagada, et Vabariigi Valitsuse poolt seatud gaasitarbimise piirangud saaksid kindlalt täidetud – seetõttu on eelnõuga nähtud ette ka rahatrahv isikutele, kes piiramise meetmetest kinni ei pea. See tagab vähese gaasitarne juures võimalikult pikaajalise toimetuleku olemasoleva gaasikogusega ning panustab tugevalt energiajulgeolekusse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid, ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud. 8. Rakendusaktid Muudatustega kaasneb majandus- ja taristuministrile kohustus kehtestada gaasivaru maksemäär oma määrusega. Määruse kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Eelnõuga reguleeritavate küsimuste ajakriitilisest arvestades peavad seaduse muudatused jõustuma esimesel võimalusel. Seaduse § 1 punkt 17 ja § 2 jõustuvad 1. mail 2023. a. Muudatuste jõustumise aeg on seotud strateegilise gaasivaru moodustamise ajaga. Gaasivaru peaks olema moodustatud hiljemalt 1. maiks 2022. a. Strateegilise gaasivaru haldamiseks vajalik kulu kaetakse esimese aasta jooksul riigieelarvest. Pärast seda peab kulud saama kaetud varumaksemäärast. Seetõttu jõustub varumakse regulatsioon alates 2023. aasta 1. maist. Paragrahvis 2 toodud HOS-i muudatus jõustub samuti samal ajal, mil jõustub gaasivaru varumakse regulatsioon. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisele eelnes Elering AS ja bilansihalduritega konsulteerimine (7.04.2022, 8.04.2022) ning Konkurentsiametiga konsulteerimine (12.04.2022). Seaduseelnõu ajakriitilisuse tõttu ei eelnenud eelnõule ametlikku kooskõlastust. Eelnõu sisu koordineeriti Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. KAVAND 13.04.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023 nr Gaasi varumakse määr Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 268 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse varumakse määr gaasivaru haldamiskulude katmiseks 2023. aastal. § 2. Varumakse määr 2022. aasta varumakse määr on … eurot megavatt-tunni gaasi kohta. Taavi Aas Minister Ando Leppiman Kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel