dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2022
Viit
1.15-5/2022/2096-2
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Jaanus Uiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.4-12649-2 13.04.2022 Väljaminev kiri.asice402 KB

Sisu (failidest)

Teie 18.03.2022 ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Meie 13.04.2022 nr 1.4-1/2649-2 Assotsiatsioon [email protected] Vastuskiri diisliaktsiisi teemal Eelmise aasta sügisel võttis Riigikogu vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused, millega pikendati vähendatud aktsiisimäärade kehtivust aasta võrra nii, et need kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestati alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiisi määrade lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Eesti aktsiisipoliitika on juba andnud diislikütuse tarbijatele vähemalt võrdse konkurentsipositsiooni võrreldes naaber liikmesriikidega. Kui Eestis ja Leedus on diislikütuse aktsiisimäär 372 € 1000 liitri kohta, siis Lätis on aktsiisimäär 414 € ja Soomes 513 €. Nimetatud liikmesriikide valitsused pole praegu langetanud otsuseid reageerida diislikütuse kiirele hinnatõusule aktsiisilangetusega. Viies Eestis diislikütuse aktsiisimäära minimaalse lubatud tasemeni väheneks diislikütuse lõpphind vaid ca 5 sendi võrra liitri kohta. Seda eeldusel, et kütusemüüjad vähendavad diislikütuse jae- ja hulgihinda täpselt aktsiisilangetuse võrra. Kuna riik ei reguleeri kütusemüüjate hinnakujundust ega kasumeid, puudub kindlus, et aktsiisilangetus kõikide tarbijateni samaväärselt jõuab. Igapäevaselt võivad diislikütuse jaemüügihinna erinevused tanklate lõikes olla suuremadki kui 5 senti liitri kohta. Veoettevõtted tarbivad diislikütust üldjuhul hindadega, mis on sarnased hulgimüügihindadele, olles mõne kütusemüüja hinnapoliitikat aluseks võttes ca 20 senti liitri kohta soodsamad jaehinnast. Diisliaktsiisi langetamine miinimumtasemele avaldab tarbijahinnaindeksile suhteliselt tagasihoidlikku mõju -0,07%. Meie hinnangul väheneb miinimummäära kehtestamisel soovitud perioodil (1.05.2022– 30.09.2022) diisliaktsiisi tasumine 22 mln euro võrra võrreldes riigieelarve 2022. aasta prognoosiga. Tulenevalt energiahindade märgatavast hinnatõusust laekub eelarvesse võrreldes prognoosituga käibemaksu diislikütuselt 8 mln eurot rohkem. Võrreldes riigieelarve prognoosiga on diislikütuse koguste prognoosi käesoleva aasta maist – septembrini langetatud 5,4% võrra. Kuigi võrreldes eelarvega on oodatav käibemaksu laekumine diislikütuselt käesolevaks aastaks suurem, ei kata see siiski aktsiisimäära langetamisest tekkivat puudjääki. Võrreldes elektrienergia ja gaasiga on mootorikütuste tarbijahinnad kallinenud selgelt vähem. Kütuseaktsiisi edasise langetamise olulisus tõuseb siis, kui selle kasuks otsustavad meie lähipiirkonna riigid ning see vähendab Eesti ettevõtete suhtelist konkurentsivõimet võrreldes naabritega. Eesti Pank on praegu soovitanud olla ettevaatlik eelarvelaekumist negatiivselt mõjutavate meetmetega, millel puudub otsene seos julgeoluku tagamise või sõjapõgenike abistamisega. Praegu on riigi kulutused märkimisväärselt suurenenud. Kui samaaegselt vähendada diislikütuse aktsiisi kasvõi ajutiselt, toob see vältimatult kaasa vajaduse leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas. Samuti tuleb arvestada, et aktsiis kütuse lõpphinna vähendamise meetmena on limiteeritud mõjuga ja kohmakas, sest seadusloome protsess on kordades aeglasem võrreldes energiaturul toimuvate oluliste muudatustega. Seejuures on Euroopas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 muutunud julgeolekuolukord märkimisväärselt suurendanud energiaturgude volatiilsust. Suurenenud on naftahinna kõikumise amplituud, osaliselt on muutunud rafineerimistehaste tarneahelad, diislikütuse tootmiseks sobiva toornafta kättesaadavus on halvenenud jne. Oma kirjas pakute diislikütuse aktsiisi vähendamise alternatiivina välja aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamise veoettevõtetele. Direktiivi 2003/96/EÜ (energiamaksustamise direktiiv) artikkel 7 võimaldab riigil teha vahet mootorikütusena kasutava diislikütuse kaubandusliku (kasutamine kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukites täismassiga alates 7,5-tonnist või M2 ja M3 kategooria bussides) ning mittekaubandusliku kasutuse vahel. Seda tingimusel, et nimetatud bussides ja veokites kasutatava diislikütuse aktsiisimäär on vähemalt EL aktsiisi alammäära tasemel, mis on 330 eurot 1000 liitri kohta. Kuna see aktsiisisoodustus on küllaltki suure negatiivse keskkonnamõjuga, on see uuest energiamaksustamise direktiivi eelnõust eemaldatud. Kui uus energiamaksustamise direktiiv heaks kiidetakse, kaob liikmesriikidel kõnealune aktsiisisoodustuse võimalus ära. Aktsiisi osaline tagastus on riigiabi, meetme rakendamise tingimused ja kontrollimehhanismi töötab välja iga liikmesriik ise. Meetme rakendamine on suhteliselt bürokraatlik, sest maksuhaldurile tuleb esitada kütuse ostuarve või ostutšekk, samuti tuleb tõendada, et ettevõtja omab või kasutab selliseid sõidukeid, kus on lubatud kasutada soodusmääraga kütust. Eeldame, et soodustuse rakendamisel tekib teatav väärkasutus, sest vedajad võivad hakata taotlema tagastust ka kütusele, mis võetakse veoki kütusepaagist välja ja realiseeritakse füüsilistele isikutele või teistele äritarbijatele, kellel vastavad raskeveokid või bussid puuduvad. Osaline aktsiisitagastus rakendub ka välisriikide vedajatele, samas nende soetatud diislikütuse füüsiline tarbimine toimub valdavalt väljaspool Eestit. See aga tähendab, et meil puudub kontrollivõimalus, kas soetatud kütust sihtotstarbeliselt kasutati. Arvestades riigile lisanduvate kuludega ja meetme väikese mõjuga sihtgrupile, ei pea me selle väljatöötamist otstarbekaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Sama: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon; [email protected] Autoettevõtete Liit; [email protected] Eesti Õliühing; [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; [email protected] Riigikantselei; [email protected] Maksu- ja tolliamet; [email protected] Lauri Lelumees 611 3059, [email protected] Merliin Laos 611 3115, [email protected] 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel