Teie 18.03.2022
ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Meie 13.04.2022 nr 1.4-1/2649-2
Assotsiatsioon
[email protected]
Vastuskiri diisliaktsiisi teemal
Eelmise aasta sügisel võttis Riigikogu vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused, millega pikendati vähendatud
aktsiisimäärade kehtivust aasta võrra nii, et need kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestati
alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiisi määrade lauge taastamine
kriisieelsele tasemele.
Eesti aktsiisipoliitika on juba andnud diislikütuse tarbijatele vähemalt võrdse
konkurentsipositsiooni võrreldes naaber liikmesriikidega. Kui Eestis ja Leedus on diislikütuse
aktsiisimäär 372 € 1000 liitri kohta, siis Lätis on aktsiisimäär 414 € ja Soomes 513 €.
Nimetatud liikmesriikide valitsused pole praegu langetanud otsuseid reageerida diislikütuse
kiirele hinnatõusule aktsiisilangetusega. Viies Eestis diislikütuse aktsiisimäära minimaalse
lubatud tasemeni väheneks diislikütuse lõpphind vaid ca 5 sendi võrra liitri kohta. Seda
eeldusel, et kütusemüüjad vähendavad diislikütuse jae- ja hulgihinda täpselt aktsiisilangetuse
võrra. Kuna riik ei reguleeri kütusemüüjate hinnakujundust ega kasumeid, puudub kindlus, et
aktsiisilangetus kõikide tarbijateni samaväärselt jõuab. Igapäevaselt võivad diislikütuse
jaemüügihinna erinevused tanklate lõikes olla suuremadki kui 5 senti liitri kohta.
Veoettevõtted tarbivad diislikütust üldjuhul hindadega, mis on sarnased hulgimüügihindadele,
olles mõne kütusemüüja hinnapoliitikat aluseks võttes ca 20 senti liitri kohta soodsamad
jaehinnast. Diisliaktsiisi langetamine miinimumtasemele avaldab tarbijahinnaindeksile
suhteliselt tagasihoidlikku mõju -0,07%.
Meie hinnangul väheneb miinimummäära kehtestamisel soovitud perioodil (1.05.2022–
30.09.2022) diisliaktsiisi tasumine 22 mln euro võrra võrreldes riigieelarve 2022. aasta
prognoosiga. Tulenevalt energiahindade märgatavast hinnatõusust laekub eelarvesse
võrreldes prognoosituga käibemaksu diislikütuselt 8 mln eurot rohkem. Võrreldes riigieelarve
prognoosiga on diislikütuse koguste prognoosi käesoleva aasta maist – septembrini langetatud
5,4% võrra. Kuigi võrreldes eelarvega on oodatav käibemaksu laekumine diislikütuselt
käesolevaks aastaks suurem, ei kata see siiski aktsiisimäära langetamisest tekkivat puudjääki.
Võrreldes elektrienergia ja gaasiga on mootorikütuste tarbijahinnad kallinenud selgelt vähem.
Kütuseaktsiisi edasise langetamise olulisus tõuseb siis, kui selle kasuks otsustavad meie
lähipiirkonna riigid ning see vähendab Eesti ettevõtete suhtelist konkurentsivõimet võrreldes
naabritega. Eesti Pank on praegu soovitanud olla ettevaatlik eelarvelaekumist negatiivselt
mõjutavate meetmetega, millel puudub otsene seos julgeoluku tagamise või sõjapõgenike
abistamisega.
Praegu on riigi kulutused märkimisväärselt suurenenud. Kui samaaegselt vähendada
diislikütuse aktsiisi kasvõi ajutiselt, toob see vältimatult kaasa vajaduse leida vähenevale
aktsiisitulule katteallikas. Samuti tuleb arvestada, et aktsiis kütuse lõpphinna vähendamise
meetmena on limiteeritud mõjuga ja kohmakas, sest seadusloome protsess on kordades
aeglasem võrreldes energiaturul toimuvate oluliste muudatustega. Seejuures on Euroopas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
muutunud julgeolekuolukord märkimisväärselt suurendanud energiaturgude volatiilsust.
Suurenenud on naftahinna kõikumise amplituud, osaliselt on muutunud rafineerimistehaste
tarneahelad, diislikütuse tootmiseks sobiva toornafta kättesaadavus on halvenenud jne.
Oma kirjas pakute diislikütuse aktsiisi vähendamise alternatiivina välja aktsiisitagastuse
süsteemi kehtestamise veoettevõtetele. Direktiivi 2003/96/EÜ (energiamaksustamise
direktiiv) artikkel 7 võimaldab riigil teha vahet mootorikütusena kasutava diislikütuse
kaubandusliku (kasutamine kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukites täismassiga alates
7,5-tonnist või M2 ja M3 kategooria bussides) ning mittekaubandusliku kasutuse vahel. Seda
tingimusel, et nimetatud bussides ja veokites kasutatava diislikütuse aktsiisimäär on vähemalt
EL aktsiisi alammäära tasemel, mis on 330 eurot 1000 liitri kohta. Kuna see aktsiisisoodustus
on küllaltki suure negatiivse keskkonnamõjuga, on see uuest energiamaksustamise direktiivi
eelnõust eemaldatud. Kui uus energiamaksustamise direktiiv heaks kiidetakse, kaob
liikmesriikidel kõnealune aktsiisisoodustuse võimalus ära.
Aktsiisi osaline tagastus on riigiabi, meetme rakendamise tingimused ja kontrollimehhanismi
töötab välja iga liikmesriik ise. Meetme rakendamine on suhteliselt bürokraatlik, sest
maksuhaldurile tuleb esitada kütuse ostuarve või ostutšekk, samuti tuleb tõendada, et ettevõtja
omab või kasutab selliseid sõidukeid, kus on lubatud kasutada soodusmääraga kütust.
Eeldame, et soodustuse rakendamisel tekib teatav väärkasutus, sest vedajad võivad hakata
taotlema tagastust ka kütusele, mis võetakse veoki kütusepaagist välja ja realiseeritakse
füüsilistele isikutele või teistele äritarbijatele, kellel vastavad raskeveokid või bussid
puuduvad. Osaline aktsiisitagastus rakendub ka välisriikide vedajatele, samas nende soetatud
diislikütuse füüsiline tarbimine toimub valdavalt väljaspool Eestit. See aga tähendab, et meil
puudub kontrollivõimalus, kas soetatud kütust sihtotstarbeliselt kasutati. Arvestades riigile
lisanduvate kuludega ja meetme väikese mõjuga sihtgrupile, ei pea me selle väljatöötamist
otstarbekaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Sama:
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon;
[email protected]
Autoettevõtete Liit;
[email protected]
Eesti Õliühing;
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
[email protected]
Riigikantselei;
[email protected]
Maksu- ja tolliamet;
[email protected]
Lauri Lelumees 611 3059,
[email protected]
Merliin Laos 611 3115,
[email protected]
2