dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2022
Viit
17-1/2022/2757-1
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. aprill 2022

Failid

  • 📎DM-119846-1.pdf.bdoc10488 KB

Sisu (failidest)

574800 Pa 39 0,2 4,1 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 6,0  6592800 43.5 Valkla 33.1 1 35201:001:0069 38.9 Hinna Kaberla 2 Kõrtsu :0820 5 põllu Va 112 Valkla uuringuruumi teenindusala 38.4 :001 36.9 60 lkla Keika 23 Jõe nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 31.6 01:05 35301 l äht 35201:001:0077 m oja Kurepõllu e-K :0 Nr X Y Rabap 821 u em 35201 ikupõll ba õllu :001:0 tee 1 6592723.85 574897.68 Mäepea 376 Eer 35301 6 2 6592680.15 574985.06 Ki 35201:001:0074 3 6592286.75 574903.63 38.1 Rummu raba iu :001:0 Tammesaare 4 7 6592400 pk 4 6592394.99 574821.21 Valkla 21 r 576000 35301 Rummu jv uuringuruumi 40.5 5 6592638.61 575065.33 oja teenindusala inda 3 Plokk 2 aR 6 6592434.71 575484.22 40.4 o Rummu 452 L 10 22 7 6592350.14 575640.13 so 36.0 da pk 20 34 Ko Kodasoo Kiiu :001:0 35201:001:0930 Anija :001:0644 r Valkla maardla ond 1 19 Aru 8 6592127.87 575542.98 45.6 23 35201 9 6592164.44 575392.86 metsk 18 9 33.5 Rummu 35201 42 43 10 6592327.80 575269.56 Plokk 5 aT 17 35201:001:0227 8 8 11 6592017.81 575250.20 metsk 30 ond 9 tsa Plokk 6 aT Tammeristi 16 6 Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6343 ja 6344 ikume :001:0 15 11 44 12 6592034.52 575221.57 Pa 43 13 6591474.79 575127.89 377 Eer 35201 Pa 40 35201:001:0075 12 Anija nu 822 Plokk 4 aT 1,0 40 Tammepõllu 0,2 14 6591526.76 575085.19 ule :0 Kasutatud materjalid: rga 7,0 :001:0 Tu 1:001 4,8 41 6,2 15 6592066.80 575166.12 Valkla maardla nr 56 andmed Maa-ametist. ond 167 45 30 6,0 35301 16 6592099.57 575109.35 133 35201:001:0118 35 u Rummu (Kodasoo) maardla nr 215 andmed Maa-ametist. 0429 Eerik Saurisoo d metskon Plokk 8 pT 17 6592124.72 575059.87 nija metsk 47 Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde 1:0354 25 18 6592172.72 575007.57 26 46 35301:001:0687 tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492. Anija Plokk 24 35201:001: Valkla farm 19 6592218.56 575019.65 Sihi 35201:00 1:0293 A 3 aT 35201:001:0324 Kitsendused Maa-ametist. 1:0643 35301:001:0823 antsu Loopere Lipsunuka 20 6592245.71 574979.10 29 Katastriüksuste piirid Maa-ametist. 35201:00 H 35201:001:0036 21 6592344.01 575650.39 35301:00 1:0449 Loopere Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. 30 22 6592249.51 575804.47 35201:00 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1:0192 Liivam 85 23 6592173.38 575917.68 1:00 Märkus: Varasema uuringu puuraukude suudmete abs. kõrgused uuringuaruandes puuduvad. äe 24 6591812.42 575695.57 Sepa 35201:00 35201:00 Rummu järv Plokk 7 pT 14 25 6591838.23 575638.97 LEPPEMÄRGID Plokk 31 26 6591810.76 575473.96 1 3 aT 13 Pa 41 27 6591205.02 575355.96 2 35201:001:0074 0,4 32 Plokk 2 aR Valkla uuringuruumi Katastriüksuse tunnus, 7,0 28 6591169.27 575386.08 teenindusala piir, Tammesaare lähiaadress, piir 35201:001:1152 132 39 6,0 33 29 6591647.90 575501.43 kond 2 Koolinurga nurgapunkt, nr 4 0,2 3 Anija 1:001:06 Pa 42 6,6 30 6591632.68 575519.31 4 Maantee kaitsevööndi piir Plokk mets 6,0 Pa 49 31 6591449.30 575582.70 Kulla :0084 Elektriõhuliin ja kaitsevöönd 3520 3 aT Plokk 9 P 27 El 1,0 Valkla lubjakivimaardla mäe ek 35201:001:0990 32 6591398.32 575614.80 1:001 tri Anija metskond 23 õh 5,8 38 28 ul 33 6591342.55 575676.70 piir iin 5,3 Kultusekivi ja kaitsevöönd 3520 34 35 -1 10 34 6591145.43 575644.26 Vääriselupaik kV Rummu (Kodasoo) (K 35 6590988.04 575557.71 turbamaardla piir Pa 43 576000 all av Lubjakivi uuringu puurauk (EGF 3492) 36 er 36 6591072.78 575486.21 37 e- Ku 0,2 Kattekihi paksus, m 6591000 35301:001:0687 6591000 us 37 6591052.26 575292.73 Tarbe- ja reservvaru VEP204832 35201:003:0004 35 Valkla farm alu ) 7,0 Lasnamäe lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 38 6591161.16 575206.67 574800 VEP110005 Katlavälja piir 6,2 Aseri ja Kunda lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 39 6591302.83 575273.70 Ru 35201:003:0019 Prognoosvaru m Lennuki 40 6591940.68 575383.43 Kavandatud puuraugu Peakraav m piir up 35301:001:0715 Uustalu 41 6591917.35 575478.76 orienteeruv asukoht koos veekaitsevööndiga ea kr 42 6592122.07 575554.40 a av 43 6592101.55 576018.14 VALKLA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:10 000 Graafiline lisa 1 Pa 133 44 6592031.54 576131.18 0,5 45 6591922.81 576062.66 Plokk 2 aR 7,1 Töö: Valkla geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 19-302 6,4 46 6591810.76 575901.46 47 6591795.04 575825.16 Pa 134 0 50 100 200 m 0,4 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla maardla nr 56 8,7 3,5+ Pindala 65,90 ha Tellija: Valkla Kaevandajate Selts OÜ Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa Tellija esindaja: Allar Leedu 10621 Tallinn; e-mail: [email protected]; tel 5246121 arva tee Märkus: teenindusala koosneb neljast lahustükist 1 Tallinn-N MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 detsember ehk osast. 1. osa nurgapunktid 1-4, 2. osa nurgapunktid 5-20, 3. osa nurgapunktid 21-42, 4. osa nurgapunktid 43-47 Liiva 41, 50303 Tartu 2019 0m 200 m Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 VALKLA KAEVANDAJATE SELTS OÜ VALKLA UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond 2019 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Valkla Kaevandajate Selts OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Valkla uuringuruumis (teenindusala pindala 65,90 ha) Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile kuuluvatel maaüksustel Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074), Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167 (35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132 (35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23 (35201:001:0990). Teenindusala jääb osaliselt Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. ploki piiresse (graafiline lisa 1). Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse (esmajoones Tallinnast ida poole jääva piirkonna) ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (joonis 1) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Valkla lubjakivimaardlas moodustab õhukese pinnakatte all kasuliku kihi Väo (Lasnamäe lade), Kandle (Aseri lade) ja Loobu (Kunda lade) kihistu lubja- ja dolokivi kogupaksusega 9,2–14,6 m. Valkla uuringuruumi teenindusala asub riigi omandis olevatel maadel ja koosneb neljast lahustükist, mis on ümbritsetud valdavalt eraomandis olevatest maadest. Ülevaade teenindusala lähiümbruse katastriüksuste nimetustest ja tunnustest on esitatud graafilisel lisal 1. teenindusala põhjapoolne piirkond asub põllumajanduslikus kasutuses oleval maal, lõunapiirkond metsamaal. Teenindusala lõunaosa ulatub vähesel määral Rummu (Kodasoo) turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kolmandale plokile ja selle all asuvale järvemuda prognoosvaru üheksandale plokile. Geoloogilises läbilõikes sügavamal asub fosforiidi prognoosvaru neljas plokk. Joonis 1. Lubjakivi kihistute avamuste ülevaade Valkla maardla piirkonnas (joonis aruandest: „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Maapind on teenindusala piires ja lähiümbruses tasane, jäädes 37–39 m absoluutse kõrguse vahemikku. Teenindusalast ligikaudu 0,6 km kaugusele lääne poole jääb soosetetest ümbritsetud Rummu järv, ligikaudu samale kaugusel ida poole Valkla oja. Veetaseme abs. kõrgus Rummu järves on 37 m, Valkla ojas teenindusalaga samal laiusel 33–35 m. Oja voolab lõunast põhja suunas. Teenindusala põhjapiir jääb Jõelähtme–Kemba maantee vahetusse lähedusse, aga ei ulatu maantee kaitsevööndisse, mis on 30 m teekatte servast. Ligikaudu 0,9 km kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva maantee. Kiiu alevik jääb ligikaudu 2,5 km kaugusele ida poole. Lähimad elamud jäävad lõuna poolt Lennuki maaüksusele (teenindusala piirist 0,2 km), ida poolt Loopere ja Sepasauna maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,1 ja 0,3 km, põhja poolt Aru ja Andrekse maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,2 ja 0,4 km), lääne poolt Uuetoa ja Lammeristi maaüksustele (teenindusala piiriist 0,4 km kaugusele). Teenindusala lõunaosa läbib elektriõhuliin Kallavere–Kuusalu, mille kaitsevööndisse (laius 50 m) uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Teenindusalal (Tammepõllu maaüksusel) asub kinnismälestis kultusekivi (väline tunnus 18536), mille kaitsevööndisse uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Kaberla hoiuala jääb ligikaudu 1,9 km kaugusele lääne poole. Teenindusala nurgapunktide nr 37 ja 38 vahelisest piirist jäävad lääne poole vääriselupaigad nr VEP110005 ja VEP204832 (lepikud). Teenindusala lõunapiiri lähedale, nurgapunktide nr 35–37 vahelisele alale jääb Rummu peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1082900), mille veekaitsevööndisse teenindusala ei ulatu. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad 1978. aastal valmis aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses (Mõttus, 1978, EGF 3492). Nimetatud geoloogiline uuring hõlmas ka Valkla piirkonda, kus käesolevaks asub Valkla lubjakivimaardla nr 56 (joonis 1). Maardla pindala on 284,87 ha. Ehituslubjakivi aktiivse reservvaru teise ploki varu on 17478 tuh.m3 (sellest 64% põhjaveetasemest madalamal) ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru esimese ja kolmanda ploki koguvaru ligikaudu 150 tuh.m3. Maardlal asub ligikaudu 3 ha suurune Valkla lubjakivikarjääri mäeeraldis, kus lubjakivi kasutatakse ehituskivi ja ehitusdetailide valmistamiseks. Maardla tüüpläbilõige on järgmine. Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe (Väo kihistu) ) ja Aseri ja Kunda lademe (Kandle ja Loobu kihistu) lubjakivid. Tarbevaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi keskmise paksusega 6,0 m. Reservvaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo, Aseri lademe Kandle ja Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivid kogupaksusega 9,2–14,6 m ning katendiks on muld, moreen ja turvas kogupaksusega 0,2–4,8 m. Varasema uuringu puuraukudest Pa 39 jääb taotletavast teenindusalast põhja poole, Pa 42 ida poole, Pa 133 ja Pa 134 lõuna poole. Teenindusala piiresse jäävad puuraugud Pa 40, Pa 41 ja Pa 43. Geoloogiline läbilõige puuraukudega Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et põhjaveetase (markeeritud sinise katkendjoonega) on kõrgem kõige lõunapoolsemas puuraugus Pa 133 ja langeb põhja suunas. Lubjakivikihtidel on väljapeetud kalle langusega lõuna suunas. Lasnamäe lademe Väo kihistu (paksusega 4,8–7,0 m), on esindatud tiheda, paksukihilise ja puhta, alumises osas savika lubjakiviga, milles kohati esineb ligikaudu poole meetri ulatuses dolomiidistumist. Aseri lademe Kandle kihistu (paksusega ligikaudu meeter) on esindatud halli keskmise- kuni paksukihilise dolomiidika lubjakiviga, milles esineb paar 10–20 cm paksust raudoiide sisaldavat savika lubjakivi vahekihti. Kunda lademe Loobu kihistu (paksusega 4,5–5 m) on esindatud hallide, kohati savikate pisi- ja mikrokristalliliste lubjakividega, mis sisaldavad tasemeti peent glaukoniiti. Lademe alumisel piiril esineb kuni 0,3 m paksune savikas raudoiidlubjakivi. Kunda lademele moodustavad lamami Volhovi lademe kuni 3 m tüsedune karbonaatkivimiite kompleks (dolomiidid, merglikihtidega lubjakivid, mis kihiti sisaldavad glaukoniiti). Kasuliku kihi hulka arvatud Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid vastavad füüsikalis-mehaanlistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatavatele nõuetele, lubjakivist valmistatud killustiku survetugevusmark on 800 ja külmakindlusmark 25. Kandle ja Loobu kihistu lubjakividest valmistatud killustiku survetugevusmark on samuti 800, kuid külmakindlusmark vaid 15. Väo kihistu lubjakivis on mineraloogiliste uuringute andmetel kaltsiidi sisaldus 59–92% (keskmiselt 76%) ja dolomiidi sisaldus 4–28% (keskmiselt 11%), lahustumatu jäägi osatähtsus jääb alla 13%. Praegu kasutatakse Valkla maardla lubjakivi ehituskivi ja - detailide valmistamiseks, lubjakivi on kasutatav aga ka ehituskillustiku valmistamiseks. Joonis 2. Geoloogiline läbilõige Valkla maardlal puuraukude Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 vahelisel alal (väljavõte 1978. a geoloogilise uuringu aruandest; EGF 3492). 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Valkla uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 16 m ja ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada esinduslikku materjali paekivilasundi ülemisest murenenud osast. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paarid. Pikemaajaliseks veetaseme seireks valitakse puurauk teenindusala põhja- ja lõunaosas, ülejäänud puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Seirepuuraugud suletakse spetsiaalse korgiga ja säilitatakse seireperioodil. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, seiretööd, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse sinna tagasi. 09.12.2019 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert Tellija: Allar Leedu /allkirjastatud digitaalselt/ Valkla Kaevandajate Selts OÜ, juhatuse liige 574800 Pa 39 0,2 4,1 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 6,0  6592800 43.5 Valkla 33.1 1 35201:001:0069 38.9 Hinna Kaberla 2 Kõrtsu :0820 5 põllu Va 112 Valkla uuringuruumi teenindusala 38.4 :001 36.9 60 lkla Keika 23 Jõe nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 31.6 01:05 35301 l äht 35201:001:0077 m oja Kurepõllu e-K :0 Nr X Y Rabap 821 u em 35201 ikupõll ba õllu :001:0 tee 1 6592723.85 574897.68 Mäepea 376 Eer 35301 6 2 6592680.15 574985.06 Ki 35201:001:0074 3 6592286.75 574903.63 38.1 Rummu raba iu :001:0 Tammesaare 4 7 6592400 pk 4 6592394.99 574821.21 Valkla 21 r 576000 35301 Rummu jv uuringuruumi 40.5 5 6592638.61 575065.33 oja teenindusala inda 3 Plokk 2 aR 6 6592434.71 575484.22 40.4 o Rummu 452 L 10 22 7 6592350.14 575640.13 so 36.0 da pk 20 34 Ko Kodasoo Kiiu :001:0 35201:001:0930 Anija :001:0644 r Valkla maardla ond 1 19 Aru 8 6592127.87 575542.98 45.6 23 35201 9 6592164.44 575392.86 metsk 18 9 33.5 Rummu 35201 42 43 10 6592327.80 575269.56 Plokk 5 aT 17 35201:001:0227 8 8 11 6592017.81 575250.20 metsk 30 ond 9 tsa Plokk 6 aT Tammeristi 16 6 Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6343 ja 6344 ikume :001:0 15 11 44 12 6592034.52 575221.57 Pa 43 13 6591474.79 575127.89 377 Eer 35201 Pa 40 35201:001:0075 12 Anija nu 822 Plokk 4 aT 1,0 40 Tammepõllu 0,2 14 6591526.76 575085.19 ule :0 Kasutatud materjalid: rga 7,0 :001:0 Tu 1:001 4,8 41 6,2 15 6592066.80 575166.12 Valkla maardla nr 56 andmed Maa-ametist. ond 167 45 30 6,0 35301 16 6592099.57 575109.35 133 35201:001:0118 35 u Rummu (Kodasoo) maardla nr 215 andmed Maa-ametist. 0429 Eerik Saurisoo d metskon Plokk 8 pT 17 6592124.72 575059.87 nija metsk 47 Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde 1:0354 25 18 6592172.72 575007.57 26 46 35301:001:0687 tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492. Anija Plokk 24 35201:001: Valkla farm 19 6592218.56 575019.65 Sihi 35201:00 1:0293 A 3 aT 35201:001:0324 Kitsendused Maa-ametist. 1:0643 35301:001:0823 antsu Loopere Lipsunuka 20 6592245.71 574979.10 29 Katastriüksuste piirid Maa-ametist. 35201:00 H 35201:001:0036 21 6592344.01 575650.39 35301:00 1:0449 Loopere Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. 30 22 6592249.51 575804.47 35201:00 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1:0192 Liivam 85 23 6592173.38 575917.68 1:00 Märkus: Varasema uuringu puuraukude suudmete abs. kõrgused uuringuaruandes puuduvad. äe 24 6591812.42 575695.57 Sepa 35201:00 35201:00 Rummu järv Plokk 7 pT 14 25 6591838.23 575638.97 LEPPEMÄRGID Plokk 31 26 6591810.76 575473.96 1 3 aT 13 Pa 41 27 6591205.02 575355.96 2 35201:001:0074 0,4 32 Plokk 2 aR Valkla uuringuruumi Katastriüksuse tunnus, 7,0 28 6591169.27 575386.08 teenindusala piir, Tammesaare lähiaadress, piir 35201:001:1152 132 39 6,0 33 29 6591647.90 575501.43 kond 2 Koolinurga nurgapunkt, nr 4 0,2 3 Anija 1:001:06 Pa 42 6,6 30 6591632.68 575519.31 4 Maantee kaitsevööndi piir Plokk mets 6,0 Pa 49 31 6591449.30 575582.70 Kulla :0084 Elektriõhuliin ja kaitsevöönd 3520 3 aT Plokk 9 P 27 El 1,0 Valkla lubjakivimaardla mäe ek 35201:001:0990 32 6591398.32 575614.80 1:001 tri Anija metskond 23 õh 5,8 38 28 ul 33 6591342.55 575676.70 piir iin 5,3 Kultusekivi ja kaitsevöönd 3520 34 35 -1 10 34 6591145.43 575644.26 Vääriselupaik kV Rummu (Kodasoo) (K 35 6590988.04 575557.71 turbamaardla piir Pa 43 576000 all av Lubjakivi uuringu puurauk (EGF 3492) 36 er 36 6591072.78 575486.21 37 e- Ku 0,2 Kattekihi paksus, m 6591000 35301:001:0687 6591000 us 37 6591052.26 575292.73 Tarbe- ja reservvaru VEP204832 35201:003:0004 35 Valkla farm alu ) 7,0 Lasnamäe lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 38 6591161.16 575206.67 574800 VEP110005 Katlavälja piir 6,2 Aseri ja Kunda lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 39 6591302.83 575273.70 Ru 35201:003:0019 Prognoosvaru m Lennuki 40 6591940.68 575383.43 Kavandatud puuraugu Peakraav m piir up 35301:001:0715 Uustalu 41 6591917.35 575478.76 orienteeruv asukoht koos veekaitsevööndiga ea kr 42 6592122.07 575554.40 a av 43 6592101.55 576018.14 VALKLA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:10 000 Graafiline lisa 1 Pa 133 44 6592031.54 576131.18 0,5 45 6591922.81 576062.66 Plokk 2 aR 7,1 Töö: Valkla geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 19-302 6,4 46 6591810.76 575901.46 47 6591795.04 575825.16 Pa 134 0 50 100 200 m 0,4 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla maardla nr 56 8,7 3,5+ Pindala 65,90 ha Tellija: Valkla Kaevandajate Selts OÜ Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa Tellija esindaja: Allar Leedu 10621 Tallinn; e-mail: [email protected]; tel 5246121 arva tee Märkus: teenindusala koosneb neljast lahustükist 1 Tallinn-N MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 detsember ehk osast. 1. osa nurgapunktid 1-4, 2. osa nurgapunktid 5-20, 3. osa nurgapunktid 21-42, 4. osa nurgapunktid 43-47 Liiva 41, 50303 Tartu 2019 0m 200 m Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 VALKLA KAEVANDAJATE SELTS OÜ VALKLA UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond 2019 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Valkla Kaevandajate Selts OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Valkla uuringuruumis (teenindusala pindala 65,90 ha) Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile kuuluvatel maaüksustel Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074), Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167 (35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132 (35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23 (35201:001:0990). Teenindusala jääb osaliselt Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. ploki piiresse (graafiline lisa 1). Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse (esmajoones Tallinnast ida poole jääva piirkonna) ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (joonis 1) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Valkla lubjakivimaardlas moodustab õhukese pinnakatte all kasuliku kihi Väo (Lasnamäe lade), Kandle (Aseri lade) ja Loobu (Kunda lade) kihistu lubja- ja dolokivi kogupaksusega 9,2–14,6 m. Valkla uuringuruumi teenindusala asub riigi omandis olevatel maadel ja koosneb neljast lahustükist, mis on ümbritsetud valdavalt eraomandis olevatest maadest. Ülevaade teenindusala lähiümbruse katastriüksuste nimetustest ja tunnustest on esitatud graafilisel lisal 1. teenindusala põhjapoolne piirkond asub põllumajanduslikus kasutuses oleval maal, lõunapiirkond metsamaal. Teenindusala lõunaosa ulatub vähesel määral Rummu (Kodasoo) turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kolmandale plokile ja selle all asuvale järvemuda prognoosvaru üheksandale plokile. Geoloogilises läbilõikes sügavamal asub fosforiidi prognoosvaru neljas plokk. Joonis 1. Lubjakivi kihistute avamuste ülevaade Valkla maardla piirkonnas (joonis aruandest: „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Maapind on teenindusala piires ja lähiümbruses tasane, jäädes 37–39 m absoluutse kõrguse vahemikku. Teenindusalast ligikaudu 0,6 km kaugusele lääne poole jääb soosetetest ümbritsetud Rummu järv, ligikaudu samale kaugusel ida poole Valkla oja. Veetaseme abs. kõrgus Rummu järves on 37 m, Valkla ojas teenindusalaga samal laiusel 33–35 m. Oja voolab lõunast põhja suunas. Teenindusala põhjapiir jääb Jõelähtme–Kemba maantee vahetusse lähedusse, aga ei ulatu maantee kaitsevööndisse, mis on 30 m teekatte servast. Ligikaudu 0,9 km kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva maantee. Kiiu alevik jääb ligikaudu 2,5 km kaugusele ida poole. Lähimad elamud jäävad lõuna poolt Lennuki maaüksusele (teenindusala piirist 0,2 km), ida poolt Loopere ja Sepasauna maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,1 ja 0,3 km, põhja poolt Aru ja Andrekse maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,2 ja 0,4 km), lääne poolt Uuetoa ja Lammeristi maaüksustele (teenindusala piiriist 0,4 km kaugusele). Teenindusala lõunaosa läbib elektriõhuliin Kallavere–Kuusalu, mille kaitsevööndisse (laius 50 m) uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Teenindusalal (Tammepõllu maaüksusel) asub kinnismälestis kultusekivi (väline tunnus 18536), mille kaitsevööndisse uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Kaberla hoiuala jääb ligikaudu 1,9 km kaugusele lääne poole. Teenindusala nurgapunktide nr 37 ja 38 vahelisest piirist jäävad lääne poole vääriselupaigad nr VEP110005 ja VEP204832 (lepikud). Teenindusala lõunapiiri lähedale, nurgapunktide nr 35–37 vahelisele alale jääb Rummu peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1082900), mille veekaitsevööndisse teenindusala ei ulatu. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad 1978. aastal valmis aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses (Mõttus, 1978, EGF 3492). Nimetatud geoloogiline uuring hõlmas ka Valkla piirkonda, kus käesolevaks asub Valkla lubjakivimaardla nr 56 (joonis 1). Maardla pindala on 284,87 ha. Ehituslubjakivi aktiivse reservvaru teise ploki varu on 17478 tuh.m3 (sellest 64% põhjaveetasemest madalamal) ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru esimese ja kolmanda ploki koguvaru ligikaudu 150 tuh.m3. Maardlal asub ligikaudu 3 ha suurune Valkla lubjakivikarjääri mäeeraldis, kus lubjakivi kasutatakse ehituskivi ja ehitusdetailide valmistamiseks. Maardla tüüpläbilõige on järgmine. Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe (Väo kihistu) ) ja Aseri ja Kunda lademe (Kandle ja Loobu kihistu) lubjakivid. Tarbevaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi keskmise paksusega 6,0 m. Reservvaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo, Aseri lademe Kandle ja Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivid kogupaksusega 9,2–14,6 m ning katendiks on muld, moreen ja turvas kogupaksusega 0,2–4,8 m. Varasema uuringu puuraukudest Pa 39 jääb taotletavast teenindusalast põhja poole, Pa 42 ida poole, Pa 133 ja Pa 134 lõuna poole. Teenindusala piiresse jäävad puuraugud Pa 40, Pa 41 ja Pa 43. Geoloogiline läbilõige puuraukudega Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et põhjaveetase (markeeritud sinise katkendjoonega) on kõrgem kõige lõunapoolsemas puuraugus Pa 133 ja langeb põhja suunas. Lubjakivikihtidel on väljapeetud kalle langusega lõuna suunas. Lasnamäe lademe Väo kihistu (paksusega 4,8–7,0 m), on esindatud tiheda, paksukihilise ja puhta, alumises osas savika lubjakiviga, milles kohati esineb ligikaudu poole meetri ulatuses dolomiidistumist. Aseri lademe Kandle kihistu (paksusega ligikaudu meeter) on esindatud halli keskmise- kuni paksukihilise dolomiidika lubjakiviga, milles esineb paar 10–20 cm paksust raudoiide sisaldavat savika lubjakivi vahekihti. Kunda lademe Loobu kihistu (paksusega 4,5–5 m) on esindatud hallide, kohati savikate pisi- ja mikrokristalliliste lubjakividega, mis sisaldavad tasemeti peent glaukoniiti. Lademe alumisel piiril esineb kuni 0,3 m paksune savikas raudoiidlubjakivi. Kunda lademele moodustavad lamami Volhovi lademe kuni 3 m tüsedune karbonaatkivimiite kompleks (dolomiidid, merglikihtidega lubjakivid, mis kihiti sisaldavad glaukoniiti). Kasuliku kihi hulka arvatud Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid vastavad füüsikalis-mehaanlistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatavatele nõuetele, lubjakivist valmistatud killustiku survetugevusmark on 800 ja külmakindlusmark 25. Kandle ja Loobu kihistu lubjakividest valmistatud killustiku survetugevusmark on samuti 800, kuid külmakindlusmark vaid 15. Väo kihistu lubjakivis on mineraloogiliste uuringute andmetel kaltsiidi sisaldus 59–92% (keskmiselt 76%) ja dolomiidi sisaldus 4–28% (keskmiselt 11%), lahustumatu jäägi osatähtsus jääb alla 13%. Praegu kasutatakse Valkla maardla lubjakivi ehituskivi ja - detailide valmistamiseks, lubjakivi on kasutatav aga ka ehituskillustiku valmistamiseks. Joonis 2. Geoloogiline läbilõige Valkla maardlal puuraukude Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 vahelisel alal (väljavõte 1978. a geoloogilise uuringu aruandest; EGF 3492). 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Valkla uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 16 m ja ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada esinduslikku materjali paekivilasundi ülemisest murenenud osast. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paarid. Pikemaajaliseks veetaseme seireks valitakse puurauk teenindusala põhja- ja lõunaosas, ülejäänud puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Seirepuuraugud suletakse spetsiaalse korgiga ja säilitatakse seireperioodil. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, seiretööd, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse sinna tagasi. 09.12.2019 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert Tellija: Allar Leedu /allkirjastatud digitaalselt/ Valkla Kaevandajate Selts OÜ, juhatuse liige GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Valkla Kaevandajate Selts OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Mustamäe tee 4 14860953 Kristiine linnaosa, 10621 Tallinn 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Valkla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 56 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Valkla 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Eest riigile kuuluvad maaüksused katastrinumbriga 35301:001:0821; 35201:001:0074; 35201:001:0075; 35301:001:0822; 35301:001:0293; 35201:001:0085; 35201:001:0642; 35201:001:0084; 35201:001:0990 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 65,90 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 6000 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 200 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 16 6.3. Puuraukude arv: kuni 25 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamised 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ juhatuse liige GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Valkla Kaevandajate Selts OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Mustamäe tee 4 14860953 Kristiine linnaosa, 10621 Tallinn 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Valkla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 56 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Valkla 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Eest riigile kuuluvad maaüksused katastrinumbriga 35301:001:0821; 35201:001:0074; 35201:001:0075; 35301:001:0822; 35301:001:0293; 35201:001:0085; 35201:001:0642; 35201:001:0084; 35201:001:0990 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 65,90 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 6000 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 200 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 16 6.3. Puuraukude arv: kuni 25 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamised 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ juhatuse liige GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS 1.1. Nimi EMG Arendus OÜ 1. Taotleja 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress Kuusalu vald, Kiiu alevik, 14212964 Vana-Narva mnt 11b, 74604 2.1. Maardla nimetus Valkla 2. Maardla 2.2. Maardla osa nimetus - 2.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi number 56 3.1. Nimetus Valkla II uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: 3. Uuringuruum Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 5,29 ha 4.1. Maavara nimetus ehituslubjakivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad ehitus, teedehitus- ja hoole 4. Maavara 4.3. Hinnanguline maavara kogus ja ühik, arvestades kaevandamiskadusid 500 tuh m3 5.1. Ettevõtja nimi EMG Arendus OÜ 5. Uuringu 5.2. Äriregistri kood / isikukood 5.3. Aadress Kuusalu vald, Kiiu teostaja 12117061 alevik, Vana-Narva mnt 11b, 74604 6.1. Maavara uuringu eesmärk: tarbevaru uuring [x] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, kuni 15 m 6.3. Puuraukude arv kuni 10 6.4. Uuringukaeveõõnte arv - 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd veetasemete mõõtmised, katse- pumpamine ja vajadusel muud katsetööd 6. Uuringu iseloom ja maht 6.6. Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, - km gravimeetria, - km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) laboratoorsed katsetused, topogeodeetiline mõõdistamine, veetasemete mõõtmine ja vajadusel muud katsetööd 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg 2 aastat 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud 7. Lisade loetelu juhul [ ] Loa taotleja Jan Johanson juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt allkirjastamise kuupäev nimi amet allkiri kuupäev Märkus. Pindalad on näidatud 0,01 ha täpsusega. Uuritava maavara hinnanguline kogus 1000 m3 täpsusega. Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri 1. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus, lähteülesanne Uuringuruumi ja selle teenidusala asukoha valikul mängis olulist rolli ala eeldatav geoloogiline ehitus, pinnakatte paksus, mis Maa-ameti geoportaali järgi on alla 2 m ning Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee vahetu lähedus. Taotletav Valkla II uuringuruum kattub lõunast ~ 20 m ulatuses Valkla maardlaga, mille andmetel võib taotletaval alal esineda kõrgemargilist ehituslubjakivi. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on puuraukude rajamisega selgitada looduslike lasundite, sh maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määrata uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Uuringu üheks osaks on määrata uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilised tingimused. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala ning lähiümbruse kirjeldus Taotletava uuringuruumi teenindusala (pindala 5,29 ha), mille puhul on tegemist kaevandamise poolt eelnevalt rikkumata alaga, asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigiomandis oleval Tammesaare kinnistul (katastritunnus: 35201:001:0074). Ala on niidetav heinamaa. Lähim majapidamine on taotletava uuringuruumi teenindusalast ~ 650 m kaugusel kirdes. Uuringuruumist ~ 50 m põhjas kulgeb Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee (tee nr 11260), mille teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest. Uuringuruumi teenindusalal teekaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletavast uuringuruumist ~ 45 m põhjas kulgeb sideehitis ELA104, sideehitusega ega selle kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Valkla II uuringuruumist ~ 240 m lõunasuunas asub Kallavere-Kuusalu elektriõhuliin (35 – 110 kV kõrgepingeliin), uuringuruum ei kattu kõrgepingeliiniga ega selle kaitsevööndiga. Taotletav uuringuruum kattub lõunast ~ 20 m ulatuses Valkla maardla aktiivse reservvaru plokiga 2 (registrikaart nr 56). Maardla põhimaavaraks on lubjakivi. Põhjakivi OÜ Valkla lubjakivikarjäär jääb ~ 1,7 km kaugusele loodesse. Lubjakivikarjääris murtakse käsitsi kõrgemargilist ehituslubjakivi kaevandamisloa nr HARM-131 alusel ehituskivi ja -detailide valmistamiseks. Kogu Valkla II uuringuruumi ala kattub Tsitre maardla fosforiidi prognoosvaru plokiga 4. Uuringuruumist ~ 250 m kaugusele kagusse jääb Rummu (Kodasoo) turbamaardla aktiivse tarbevaru plokk 3. Kodasoo tootmisala jääb uuringuruumist ~ 780 m kaugusele läände. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää uuringuruumi teenindusalale tehnorajatisi. 3. Andmed kasutatavate uurimismeetodite kohta, geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus Geoloogilise uuringu käigus rajatakse maksimaalselt taotlusel märgitud mahus puuraugud. Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades puuragregaadiga südamikpuurimise meetodil. Puursüdamiku väljatulek puuraugust peab olema vähemalt 80% uuritava kihi paksusest. Kvaternaari setete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks ja vältimaks katendi materjali puurauku varisemist. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 300 m. Puuraukude sügavus ei ületa 15 m. 1 Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri Laboratoorsete tööde tulemustel selgitatakse välja maavara kvaliteet ja selle vastavus nõuetele. Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt. Saadud puursüdamikud kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid laboratoorseteks katsetusteks. Ehitusotstarbelise lubjakivi omaduste määramiseks tehakse laboratoorsed katsetused kivimi purunemiskindluse osas Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ning terade tiheduse ja veeimavuse määramine (EVS-EN 1097-6). Lisaks tehakse kivimist keemilised lühendanalüüsid, kus määratakse CaO, MgO, SiO2+R2O3 sisaldus ja vajadusel tehakse täiendavalt keemiline täisanalüüs. Laboratoorsete katsete maht selgitatakse välja uuringu käigus. Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Puuraugud likvideeritakse koheselt peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist. Vajadusel tehakse katsepumpamised, mille puhul likvideeritakse puuraugud peale katsepumpamiste lõppu. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning kaevandite ja puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ” seatud tingimustest. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaal-mõõdistamise alusel topoplaan. 4. Uuringuruumi varasema uurituse lühiülevaade uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade, sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused, ja uuritava maavara peamiste eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Varasemaid uuringuid taotletaval alal tehtud ei ole, mistõttu on järgneva geoloogilise kirjelduse koostamisel kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi Maardu (leht nr 6343) ja Kehra (leht nr 6344) lehtede seletuskirju ning Valkla maardla registrikaarti. Uuringuala geoloogiline ehitus sarnaneb Valkla maardla geoloogilise ehitusega, samuti on sarnased lasumuslikud kõrgusandmed. Uuringuruum asub põhiliselt Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusalal, vähesel määral võib läbilõike ülaosas esineda Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu lubjakivisid. Uuringuala geoloogilise läbilõike moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) kuulub Kesk-Ordoviitsiumi ladestusse. Kõrgekalda kihistu (O2kr) kivim on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, mis on ülemistes kihtides porsunud ja õhukesekihiline. Uhaku lademe paksus võib taotletavas uuringuruumis olla ~ 0-1 m. Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) on valdavalt esindatud detriitja kuni detriitse, pisi- kuni mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise, harvu merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldava kõva valkjashalli lubjakiviga. Kihistus on hulganisti nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjaid katkestuspindu. Lubjakivile on iseloomulikud 5 - 10 cm pikkused 1 - 2 cm läbimõõduga vertikaalsed ussikäigud. Kihistu paksus Valkla maardlas on keskmiselt 6,0 m. 2 Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud helehalli kuni tumehalli raudooidide rikka keskmisekihilise lubjakiviga. Kihistu paksus Valkla maardlas on keskmiselt 1,0 m. Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) on esindatud halli lõhelise detriitse lubjakiviga. Kihistu paksus Valkla maardla registrikaardi põhjal on maksimaalselt 5,2 m. Uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali füüsikalis-mehaanilistest omadustest ja keemilisest koostisest ja need selgitatakse lõplikult välja geoloogilise uuringu käigus. Kõrgemargilise ehituslubjakivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehituslubjakivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4. Tehnoloogilise lubjakivi peamisteks kvaliteedi näitajataks on CaO sisaldus üle 50% ja lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%. 5. Andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta, andmed geoloogilise uuringu käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. On võimalus, et uuringuruumis töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda uuringuruumi maapinnale või vette. Juhul, kui tekib selline olukord, likvideerib uuringu teostaja reostuse ettenähtud vahenditega. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Puurmasinaga töötades tekib vaid vähesel määral müra, mis on lühiajaline ning ei ületa norme. Südamikpuurimine ei riku oluliselt maapinda. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Tegevusega puudub oht suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele. Kuna geoloogilise uuringu välitöid tehakse päevasel ajal ning teenindusala ümbruses ei ole suuri asustusüksusi, siis geoloogiline uuring ei mõjuta inimese tervist ja heaolu. Kuna uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid, siis uuringuga nendele mõju ei kaasne. Puuraugud likvideeritakse koheselt peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist või peale katsepumpamisi. Puuraukudest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse laborisse, kus pärast proovide katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Kui proovimiseks ei võeta kogu puursüdamikku, siis allesjäänud puursüdamiku realiseerib uuringuloa omanik. Seega ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. 6. Töö ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda. 1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuu 2. Välitööd (kaevandite rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 3 kuud 3 Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri 3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 2 kuud 4. Laboratoorsed tööd: 4 kuud 5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud 6. Uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 4 kuud 7. Talveperioodil võib tulla välitööde seisak: 4 kuud. Kokku - 24 kuud Seletuskirja ja taotluse koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik geoloog EMG Arendus OÜ 25.11.2019 Geoloogilise uuringu luba soovime digitaalselt ja palume saata e-posti aadressil [email protected] 4 Sluhallika Vana-Kadapiku N 35201:001:0072 35201:001:0289 Andrekse 35201:001:0860 Tuuleme W E ASENDIPLAAN 1 : 50 000 35201:001:0179 Kaardilehed nr 6343 ja 6344 2 6 592 800 024 i m el : 575 200 001 Rom S 01: 3 052 352 Kurepıllu : a Hinna 0 kl 001 082 u Kei 35201:001:0077 l 35201:001:0069 l 01: : supı 001 1 352 t 01: 1 082 Kı r 2 u 045 l Valkla II uuringuruum 6 l : 352 037 u 001 apı : l nda l 001 : Rab kupı 01: Pa-1 001 Li 01: i 01: 352 Eer 352 11260 Jıelhtme-Kemba tee 352 Tammesaare 35201:001:0077 Pa-2 2 35201:001:0074 Pa-3 Pa-5 4 Pa-4 6 592 300 3 575 700 Uuringuruumi teenindusala piiripunktide koordinaadid ja pindala x y Plokk 2 aR 1 6 592 610,39 575 079,57 2 6 592 497,83 575 310,77 Plokk 3 aT 7 3 6 592 297,60 575 239,78 037 sa Tammeristi et 4 6 592 385,28 575 030,40 : 35201:001:0227 001 kum 01: Eeri Tammepıllu Plokk 9 P Pindala 5,29 ha 352 167 35201:001:0075 d 98 0 0429 0293 Ani j amet skond133 063 skond skon Saurisoo 0449 35201: 001: 0643 Mrkused: : 001: 001: ku 0354 35201:001:0118 001 i et su 1. Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis Eer 001: a m et 01: Hant 35201: 35201: 001: 2. Alus - Eesti pıhikaart M 1:10 000 (Maa-ameti wms teenus). am hi 35201: Si j 0m 100 m 200 m 352 3. Katastriksuste piirid Maa-ameti avaandmed 22.11.2019. a. Ani Anija metskond 23 Anij 35201: 35201:001:0990 4. Kogu kaardiala kattub Tsitre fosforiidi prognoosvaru plokiga 4. 5. Kitsendusi pıhjustavad piiranguvndid: LEPPEM˜RGID - Maa-ameti avaandmed 22.11.2019. a. 6. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 1 Valkla II uuringuruumi teenindusala piir, 7. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Tee kaitsevnd piiripunkt ja piiripunkti number Objekti asukoht ja nimetus: Valkla ja Rummu maardlate plokkide piirid Elektriliini kaitsevnd EMG Arendus O Harju maakond Kuusalu vald Rummu (Kodasoo) maardla prognoosvaru piir Valkla II uuringuruum Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 E-post: [email protected] Tammesaare Katastriksuse piir, tunnus Telefon: 607 2732 Joonise nimetus: 35201:001:0074 Sideehitise kaitsevnd ja lhiaadress Mııtkava: Uuringuruumi teenindusala plaan Haldusksuse piir 1: 5 000 Koostas: Liina Ordlik Geodeetilise mrgi kaitsevnd Pa-1 Puuraugu kavandatav asukoht ja nimetus Joonise nr: Arendaja: T nr: 19-EA05 EMG Arendus O Kinnitas: Jan Johanson Gr lisa 1 Kuupev: 25.11.2019 Keskkonnaamet [email protected] 03.01.2020 nr 20-196 Geoloogilise uuringu loa taotlus Käesolevaga esitame Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Paberkandjal taotluse edastame postiga. Palume pärast menetluse läbiviimist väljastada geoloogilise uuringu luba. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson juhatuse liige [email protected] Lisad: 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus (Valkla II uuringuruum) 2. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 3. Digitaalne uuringuruumi piir Liina Ordlik geoloog [email protected] EMG Arendus OÜ Registrikood: 14212964 +372 6072 732 Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE101989800 www.emg.ee Harju maakond 74604 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 13.04.2022 nr DM-119846-1 Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine (Valkla II uuringuruum) Katastriüksusele Tammesaare (katastritunnus 35201:001:0074), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet: 1. Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 4, 10621), kes esitas uuringuloa taotluse Valkla uuringuruumile 09.12.2019 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS; 10.12.2019 dokumendina nr 12-2/19/530). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 11.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, aadress Kuusalu vald, Kiiu alevik, Vana-Narva mnt 11b, 74604), kes esitas uuringuloa taotluse Valkla II uuringuruumile 03.01.2020 (registreeritud DHS 03.01.2020 numbriga 12-2/20/3). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 11.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet algatas 06.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/321 Valkla II uuringuruumi enampakkumise (edaspidi enampakkumine). Korraldus edastati enampakkumise osalejatele 06.04.2020 kirjaga nr 12 2/20/204 „Enampakkumise korraldamine eriolukorras (tulenevalt VV 12.03.2020 korraldusest nr 76)“. Enampakkumise tulemus tehti osapooltele teatavaks 24.04.2020 kirjaga nr 12 1/20/6514 edastatud protokolliga. EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964) edastas Keskkonnaametile 27.04.2020 e-kirja, millega anti teada, et ettevõte polnud teadlik enampakkumise toimumisest. Keskkonnaamet alustas peale EMG Karjäärid OÜ teavitust koheselt Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi KEMIT) kaasabil probleemi uurimist. Keskkonnaamet vastas EMG Arendus OÜ-le (registrikood 14212964) 06.05.2020 kirjaga nr 12- 2/20/3-11, millega teavitas, et KEMIT andis selgituse tekkinud olukorrale 04.05.2020 teatades, et Keskkonnaameti serverist läks Valkla II uuringuruumi enampakkumise korraldus tõepoolest välja ainult ühele adressaadile vaatamata sellele, et dokumendihaldussüsteemis on nähtav kaks adressaati. Asjaolusid, mille tõttu antud olukord tekkis, ei pidanud dokumendihaldussüsteem Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kahjuks veaks, mistõttu ei tekkinud ka tõrketeavitusi. Probleem sai Keskkonnaametile teatavaks EMG Arendus OÜ poolt 27.04.2020 saadetud e-kirjaga. EMG Arendus OÜ esitas Keskkonnaametile 12.05.2020 kirjaga nr 20-288 (registreeritud DHS 12.05.2020 nr 12-2/20/3-12) määruse nr 23 § 13 lõike 1 alusel Valkla II uuringuruumi enampakkumise läbiviimise kohta protestiavalduse. Kaalunud EMG Arendus OÜ poolt protestiavaldusega esitatud argumente ning toetudes protestiavaldusele eelnenud kirjavahetusele ja KEMIT-i poolt läbi viidud uurimisele leidis Keskkonnaamet, et EMG Arendus OÜ-l ei olnud võrreldes teise osapoolega võrset võimalust enampakkumisel osalemiseks. Sellest tulenevalt rahuldas Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ poolt 12.05.2020 esitatud protesti. Tuginedes keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (edaspidi määrus nr 23) § 13 lõikele 4 tunnistas Keskkonnaamet 22.05.2020 korraldusega nr 1-3/20/547 Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks. 04.06.2020 esitas Valkla Kaevandajate Selts OÜ, esindaja vahendusel, vaide (registreeritud DHS 04.06.2020 nr 1-7/20/48) Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Keskkonnaamet jättis 09.07.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/121 vaide rahuldamata. Valkla Kaevandajate Selts OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020 vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2022 kohtumääruse resolutsioon kohtuasjas nr 3-20-1473 oli, jätta Valkla Kaevandajate Selts OÜ kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tuginedes riigikohtu otsusele ja arvestades asjaolu, et Valkla Kaevandajate Selts OÜ ega EMG Arendus OÜ ei ole uuringuloa taotlust tagasi võtnud, mistõttu esineb endiselt kattuvus Tammesaare (katastritunnus 35201:001:0074) katastriüksusel, algatab Keskkonnaamet uue enampakkumise (maapõueseaduse § 34 lõike 2 alusel). Vastavalt määruse nr 23 § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta. Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates kirja väljastamisest. 2(3) Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. 1.Valka_uuringuruumi_taotlusmaterjal.zip 2. 2.Valka.II_uuringuruumi_taotlusmaterjal.zip Liis Jääger [email protected] 3(3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel