574800
Pa 39 0,2
4,1 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
6,0
6592800
43.5 Valkla 33.1
1 35201:001:0069
38.9
Hinna Kaberla
2
Kõrtsu :0820
5
põllu
Va
112 Valkla uuringuruumi teenindusala 38.4
:001
36.9
60
lkla
Keika 23
Jõe nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 31.6
01:05
35301 l äht 35201:001:0077
m
oja
Kurepõllu
e-K
:0
Nr X Y
Rabap 821
u
em
35201
ikupõll
ba
õllu
:001:0
tee 1 6592723.85 574897.68 Mäepea
376 Eer
35301
6 2 6592680.15 574985.06
Ki
35201:001:0074
3 6592286.75 574903.63 38.1 Rummu raba
iu
:001:0
Tammesaare
4 7 6592400
pk
4 6592394.99 574821.21 Valkla
21
r
576000
35301
Rummu jv uuringuruumi 40.5
5 6592638.61 575065.33
oja teenindusala
inda
3 Plokk 2 aR 6 6592434.71 575484.22 40.4
o Rummu
452 L
10 22 7 6592350.14 575640.13 so 36.0
da
pk
20
34
Ko Kodasoo Kiiu
:001:0
35201:001:0930
Anija :001:0644
r
Valkla maardla
ond 1
19 Aru 8 6592127.87 575542.98 45.6
23
35201
9 6592164.44 575392.86
metsk
18 9 33.5 Rummu
35201
42 43 10 6592327.80 575269.56
Plokk 5 aT 17 35201:001:0227 8
8
11 6592017.81 575250.20
metsk 30
ond 9
tsa
Plokk 6 aT Tammeristi
16
6
Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6343 ja 6344
ikume
:001:0
15 11 44 12 6592034.52 575221.57
Pa 43 13 6591474.79 575127.89
377 Eer
35201
Pa 40 35201:001:0075
12
Anija
nu 822
Plokk 4 aT 1,0 40 Tammepõllu 0,2 14 6591526.76 575085.19
ule :0
Kasutatud materjalid:
rga
7,0
:001:0
Tu 1:001
4,8 41 6,2 15 6592066.80 575166.12
Valkla maardla nr 56 andmed Maa-ametist.
ond 167
45
30
6,0
35301
16 6592099.57 575109.35
133
35201:001:0118
35
u
Rummu (Kodasoo) maardla nr 215 andmed Maa-ametist.
0429 Eerik
Saurisoo
d
metskon
Plokk 8 pT 17 6592124.72 575059.87
nija metsk
47 Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde
1:0354
25 18 6592172.72 575007.57
26 46 35301:001:0687
tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492.
Anija
Plokk 24
35201:001:
Valkla farm 19 6592218.56 575019.65
Sihi
35201:00
1:0293 A
3 aT 35201:001:0324
Kitsendused Maa-ametist.
1:0643
35301:001:0823
antsu
Loopere
Lipsunuka 20 6592245.71 574979.10
29 Katastriüksuste piirid Maa-ametist.
35201:00
H
35201:001:0036
21 6592344.01 575650.39
35301:00
1:0449
Loopere
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
30 22 6592249.51 575804.47
35201:00
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1:0192
Liivam 85
23 6592173.38 575917.68
1:00
Märkus: Varasema uuringu puuraukude suudmete abs. kõrgused uuringuaruandes puuduvad.
äe
24 6591812.42 575695.57
Sepa
35201:00
35201:00
Rummu järv
Plokk 7 pT 14 25 6591838.23 575638.97 LEPPEMÄRGID
Plokk
31 26 6591810.76 575473.96 1
3 aT 13 Pa 41
27 6591205.02 575355.96 2 35201:001:0074
0,4 32 Plokk 2 aR Valkla uuringuruumi Katastriüksuse tunnus,
7,0 28 6591169.27 575386.08 teenindusala piir, Tammesaare lähiaadress, piir
35201:001:1152
132
39 6,0 33 29 6591647.90 575501.43
kond 2
Koolinurga
nurgapunkt, nr
4
0,2
3
Anija 1:001:06
Pa 42 6,6 30 6591632.68 575519.31 4 Maantee kaitsevööndi piir
Plokk
mets
6,0 Pa 49
31 6591449.30 575582.70
Kulla :0084
Elektriõhuliin ja kaitsevöönd
3520
3 aT
Plokk 9 P 27 El
1,0 Valkla lubjakivimaardla
mäe
ek
35201:001:0990 32 6591398.32 575614.80
1:001
tri
Anija metskond 23 õh 5,8
38 28 ul
33 6591342.55 575676.70 piir
iin 5,3 Kultusekivi ja kaitsevöönd
3520
34 35
-1
10 34 6591145.43 575644.26 Vääriselupaik
kV Rummu (Kodasoo)
(K 35 6590988.04 575557.71 turbamaardla piir Pa 43
576000
all
av Lubjakivi uuringu puurauk (EGF 3492)
36
er 36 6591072.78 575486.21
37
e-
Ku 0,2 Kattekihi paksus, m
6591000 35301:001:0687 6591000 us 37 6591052.26 575292.73 Tarbe- ja reservvaru
VEP204832 35201:003:0004 35 Valkla farm
alu
) 7,0 Lasnamäe lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR)
38 6591161.16 575206.67
574800
VEP110005 Katlavälja piir 6,2 Aseri ja Kunda lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR)
39 6591302.83 575273.70
Ru
35201:003:0019
Prognoosvaru
m
Lennuki 40 6591940.68 575383.43 Kavandatud puuraugu Peakraav
m
piir
up
35301:001:0715
Uustalu 41 6591917.35 575478.76 orienteeruv asukoht koos veekaitsevööndiga
ea
kr
42 6592122.07 575554.40
a
av
43 6592101.55 576018.14 VALKLA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:10 000 Graafiline lisa 1
Pa 133 44 6592031.54 576131.18
0,5 45 6591922.81 576062.66
Plokk 2 aR 7,1 Töö: Valkla geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 19-302
6,4 46 6591810.76 575901.46
47 6591795.04 575825.16
Pa 134 0 50 100 200 m
0,4 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla maardla nr 56
8,7
3,5+
Pindala 65,90 ha Tellija: Valkla Kaevandajate Selts OÜ Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa Tellija esindaja: Allar Leedu
10621 Tallinn; e-mail:
[email protected]; tel 5246121
arva tee Märkus: teenindusala koosneb neljast lahustükist
1 Tallinn-N MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 detsember
ehk osast. 1. osa nurgapunktid 1-4, 2. osa nurgapunktid
5-20, 3. osa nurgapunktid 21-42, 4. osa nurgapunktid 43-47 Liiva 41, 50303 Tartu 2019
0m 200 m
Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
VALKLA KAEVANDAJATE SELTS OÜ
VALKLA UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Valkla küla, Kuusalu vald,
Harju maakond
2019
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Valkla Kaevandajate Selts OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise
korral elektrooniliselt meiliaadressile
[email protected]) Valkla uuringuruumis
(teenindusala pindala 65,90 ha) Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile
kuuluvatel maaüksustel Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074),
Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167
(35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132
(35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23
(35201:001:0990).
Teenindusala jääb osaliselt Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse
reservvaru 2. ploki piiresse (graafiline lisa 1). Uuringu eesmärgiks on tarbevaru
tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja
dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse
kasutada Tallinna ja selle ümbruse (esmajoones Tallinnast ida poole jääva piirkonna)
ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst
„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub,
et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi
kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju
maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse
tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade
levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on
kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on
vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (joonis 1) – Väo
kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga
ehituskillustikku. Valkla lubjakivimaardlas moodustab õhukese pinnakatte all
kasuliku kihi Väo (Lasnamäe lade), Kandle (Aseri lade) ja Loobu (Kunda lade)
kihistu lubja- ja dolokivi kogupaksusega 9,2–14,6 m.
Valkla uuringuruumi teenindusala asub riigi omandis olevatel maadel ja koosneb
neljast lahustükist, mis on ümbritsetud valdavalt eraomandis olevatest maadest.
Ülevaade teenindusala lähiümbruse katastriüksuste nimetustest ja tunnustest on
esitatud graafilisel lisal 1. teenindusala põhjapoolne piirkond asub põllumajanduslikus
kasutuses oleval maal, lõunapiirkond metsamaal. Teenindusala lõunaosa ulatub
vähesel määral Rummu (Kodasoo) turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse
tarbevaru kolmandale plokile ja selle all asuvale järvemuda prognoosvaru
üheksandale plokile. Geoloogilises läbilõikes sügavamal asub fosforiidi prognoosvaru
neljas plokk.
Joonis 1. Lubjakivi kihistute avamuste ülevaade Valkla maardla piirkonnas (joonis
aruandest: „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“.
Maapind on teenindusala piires ja lähiümbruses tasane, jäädes 37–39 m absoluutse
kõrguse vahemikku. Teenindusalast ligikaudu 0,6 km kaugusele lääne poole jääb
soosetetest ümbritsetud Rummu järv, ligikaudu samale kaugusel ida poole Valkla oja.
Veetaseme abs. kõrgus Rummu järves on 37 m, Valkla ojas teenindusalaga samal
laiusel 33–35 m. Oja voolab lõunast põhja suunas.
Teenindusala põhjapiir jääb Jõelähtme–Kemba maantee vahetusse lähedusse, aga ei
ulatu maantee kaitsevööndisse, mis on 30 m teekatte servast. Ligikaudu 0,9 km
kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva maantee. Kiiu alevik jääb ligikaudu 2,5 km
kaugusele ida poole.
Lähimad elamud jäävad lõuna poolt Lennuki maaüksusele (teenindusala piirist 0,2
km), ida poolt Loopere ja Sepasauna maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,1
ja 0,3 km, põhja poolt Aru ja Andrekse maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt
0,2 ja 0,4 km), lääne poolt Uuetoa ja Lammeristi maaüksustele (teenindusala piiriist
0,4 km kaugusele).
Teenindusala lõunaosa läbib elektriõhuliin Kallavere–Kuusalu, mille kaitsevööndisse
(laius 50 m) uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Teenindusalal (Tammepõllu
maaüksusel) asub kinnismälestis kultusekivi (väline tunnus 18536), mille
kaitsevööndisse uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Kaberla hoiuala jääb
ligikaudu 1,9 km kaugusele lääne poole. Teenindusala nurgapunktide nr 37 ja 38
vahelisest piirist jäävad lääne poole vääriselupaigad nr VEP110005 ja VEP204832
(lepikud). Teenindusala lõunapiiri lähedale, nurgapunktide nr 35–37 vahelisele alale
jääb Rummu peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1082900), mille
veekaitsevööndisse teenindusala ei ulatu.
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
1978. aastal valmis aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde
tulemustest Tallinna ümbruses (Mõttus, 1978, EGF 3492). Nimetatud geoloogiline
uuring hõlmas ka Valkla piirkonda, kus käesolevaks asub Valkla lubjakivimaardla
nr 56 (joonis 1). Maardla pindala on 284,87 ha. Ehituslubjakivi aktiivse reservvaru
teise ploki varu on 17478 tuh.m3 (sellest 64% põhjaveetasemest madalamal) ja
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru esimese ja kolmanda ploki koguvaru ligikaudu 150
tuh.m3. Maardlal asub ligikaudu 3 ha suurune Valkla lubjakivikarjääri mäeeraldis, kus
lubjakivi kasutatakse ehituskivi ja ehitusdetailide valmistamiseks.
Maardla tüüpläbilõige on järgmine. Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi
Lasnamäe lademe (Väo kihistu) ) ja Aseri ja Kunda lademe (Kandle ja Loobu kihistu)
lubjakivid. Tarbevaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo kihistu
lubjakivi keskmise paksusega 6,0 m. Reservvaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe
lademe Väo, Aseri lademe Kandle ja Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivid
kogupaksusega 9,2–14,6 m ning katendiks on muld, moreen ja turvas kogupaksusega
0,2–4,8 m.
Varasema uuringu puuraukudest Pa 39 jääb taotletavast teenindusalast põhja poole,
Pa 42 ida poole, Pa 133 ja Pa 134 lõuna poole. Teenindusala piiresse jäävad
puuraugud Pa 40, Pa 41 ja Pa 43. Geoloogiline läbilõige puuraukudega Pa 40, Pa 41 ja
Pa 133 on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et põhjaveetase (markeeritud sinise
katkendjoonega) on kõrgem kõige lõunapoolsemas puuraugus Pa 133 ja langeb põhja
suunas.
Lubjakivikihtidel on väljapeetud kalle langusega lõuna suunas. Lasnamäe lademe Väo
kihistu (paksusega 4,8–7,0 m), on esindatud tiheda, paksukihilise ja puhta, alumises
osas savika lubjakiviga, milles kohati esineb ligikaudu poole meetri ulatuses
dolomiidistumist. Aseri lademe Kandle kihistu (paksusega ligikaudu meeter) on
esindatud halli keskmise- kuni paksukihilise dolomiidika lubjakiviga, milles esineb
paar 10–20 cm paksust raudoiide sisaldavat savika lubjakivi vahekihti. Kunda lademe
Loobu kihistu (paksusega 4,5–5 m) on esindatud hallide, kohati savikate pisi- ja
mikrokristalliliste lubjakividega, mis sisaldavad tasemeti peent glaukoniiti. Lademe
alumisel piiril esineb kuni 0,3 m paksune savikas raudoiidlubjakivi. Kunda lademele
moodustavad lamami Volhovi lademe kuni 3 m tüsedune karbonaatkivimiite
kompleks (dolomiidid, merglikihtidega lubjakivid, mis kihiti sisaldavad glaukoniiti).
Kasuliku kihi hulka arvatud Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid vastavad
füüsikalis-mehaanlistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatavatele
nõuetele, lubjakivist valmistatud killustiku survetugevusmark on 800 ja
külmakindlusmark 25. Kandle ja Loobu kihistu lubjakividest valmistatud killustiku
survetugevusmark on samuti 800, kuid külmakindlusmark vaid 15. Väo kihistu
lubjakivis on mineraloogiliste uuringute andmetel kaltsiidi sisaldus 59–92%
(keskmiselt 76%) ja dolomiidi sisaldus 4–28% (keskmiselt 11%), lahustumatu jäägi
osatähtsus jääb alla 13%. Praegu kasutatakse Valkla maardla lubjakivi ehituskivi ja -
detailide valmistamiseks, lubjakivi on kasutatav aga ka ehituskillustiku
valmistamiseks.
Joonis 2. Geoloogiline läbilõige Valkla maardlal puuraukude Pa 40, Pa 41 ja Pa 133
vahelisel alal (väljavõte 1978. a geoloogilise uuringu aruandest; EGF 3492).
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest
Valkla uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni
16 m ja ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada
esinduslikku materjali paekivilasundi ülemisest murenenud osast. Uuringuruumis
paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse
puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud
killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka
aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja
hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised.
Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paarid.
Pikemaajaliseks veetaseme seireks valitakse puurauk teenindusala põhja- ja
lõunaosas, ülejäänud puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Seirepuuraugud
suletakse spetsiaalse korgiga ja säilitatakse seireperioodil. Uuringuruumi teenindusala
ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja
koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad
tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab
uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud
toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis
mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, seiretööd, laboratoorsed uuringud ja
aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik
võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal
tõstetakse sinna tagasi.
09.12.2019
Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener,
keskkonnamõju hindamise ekspert
Tellija: Allar Leedu /allkirjastatud digitaalselt/
Valkla Kaevandajate Selts OÜ, juhatuse liige
574800
Pa 39 0,2
4,1 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
6,0
6592800
43.5 Valkla 33.1
1 35201:001:0069
38.9
Hinna Kaberla
2
Kõrtsu :0820
5
põllu
Va
112 Valkla uuringuruumi teenindusala 38.4
:001
36.9
60
lkla
Keika 23
Jõe nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 31.6
01:05
35301 l äht 35201:001:0077
m
oja
Kurepõllu
e-K
:0
Nr X Y
Rabap 821
u
em
35201
ikupõll
ba
õllu
:001:0
tee 1 6592723.85 574897.68 Mäepea
376 Eer
35301
6 2 6592680.15 574985.06
Ki
35201:001:0074
3 6592286.75 574903.63 38.1 Rummu raba
iu
:001:0
Tammesaare
4 7 6592400
pk
4 6592394.99 574821.21 Valkla
21
r
576000
35301
Rummu jv uuringuruumi 40.5
5 6592638.61 575065.33
oja teenindusala
inda
3 Plokk 2 aR 6 6592434.71 575484.22 40.4
o Rummu
452 L
10 22 7 6592350.14 575640.13 so 36.0
da
pk
20
34
Ko Kodasoo Kiiu
:001:0
35201:001:0930
Anija :001:0644
r
Valkla maardla
ond 1
19 Aru 8 6592127.87 575542.98 45.6
23
35201
9 6592164.44 575392.86
metsk
18 9 33.5 Rummu
35201
42 43 10 6592327.80 575269.56
Plokk 5 aT 17 35201:001:0227 8
8
11 6592017.81 575250.20
metsk 30
ond 9
tsa
Plokk 6 aT Tammeristi
16
6
Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6343 ja 6344
ikume
:001:0
15 11 44 12 6592034.52 575221.57
Pa 43 13 6591474.79 575127.89
377 Eer
35201
Pa 40 35201:001:0075
12
Anija
nu 822
Plokk 4 aT 1,0 40 Tammepõllu 0,2 14 6591526.76 575085.19
ule :0
Kasutatud materjalid:
rga
7,0
:001:0
Tu 1:001
4,8 41 6,2 15 6592066.80 575166.12
Valkla maardla nr 56 andmed Maa-ametist.
ond 167
45
30
6,0
35301
16 6592099.57 575109.35
133
35201:001:0118
35
u
Rummu (Kodasoo) maardla nr 215 andmed Maa-ametist.
0429 Eerik
Saurisoo
d
metskon
Plokk 8 pT 17 6592124.72 575059.87
nija metsk
47 Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde
1:0354
25 18 6592172.72 575007.57
26 46 35301:001:0687
tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492.
Anija
Plokk 24
35201:001:
Valkla farm 19 6592218.56 575019.65
Sihi
35201:00
1:0293 A
3 aT 35201:001:0324
Kitsendused Maa-ametist.
1:0643
35301:001:0823
antsu
Loopere
Lipsunuka 20 6592245.71 574979.10
29 Katastriüksuste piirid Maa-ametist.
35201:00
H
35201:001:0036
21 6592344.01 575650.39
35301:00
1:0449
Loopere
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
30 22 6592249.51 575804.47
35201:00
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
1:0192
Liivam 85
23 6592173.38 575917.68
1:00
Märkus: Varasema uuringu puuraukude suudmete abs. kõrgused uuringuaruandes puuduvad.
äe
24 6591812.42 575695.57
Sepa
35201:00
35201:00
Rummu järv
Plokk 7 pT 14 25 6591838.23 575638.97 LEPPEMÄRGID
Plokk
31 26 6591810.76 575473.96 1
3 aT 13 Pa 41
27 6591205.02 575355.96 2 35201:001:0074
0,4 32 Plokk 2 aR Valkla uuringuruumi Katastriüksuse tunnus,
7,0 28 6591169.27 575386.08 teenindusala piir, Tammesaare lähiaadress, piir
35201:001:1152
132
39 6,0 33 29 6591647.90 575501.43
kond 2
Koolinurga
nurgapunkt, nr
4
0,2
3
Anija 1:001:06
Pa 42 6,6 30 6591632.68 575519.31 4 Maantee kaitsevööndi piir
Plokk
mets
6,0 Pa 49
31 6591449.30 575582.70
Kulla :0084
Elektriõhuliin ja kaitsevöönd
3520
3 aT
Plokk 9 P 27 El
1,0 Valkla lubjakivimaardla
mäe
ek
35201:001:0990 32 6591398.32 575614.80
1:001
tri
Anija metskond 23 õh 5,8
38 28 ul
33 6591342.55 575676.70 piir
iin 5,3 Kultusekivi ja kaitsevöönd
3520
34 35
-1
10 34 6591145.43 575644.26 Vääriselupaik
kV Rummu (Kodasoo)
(K 35 6590988.04 575557.71 turbamaardla piir Pa 43
576000
all
av Lubjakivi uuringu puurauk (EGF 3492)
36
er 36 6591072.78 575486.21
37
e-
Ku 0,2 Kattekihi paksus, m
6591000 35301:001:0687 6591000 us 37 6591052.26 575292.73 Tarbe- ja reservvaru
VEP204832 35201:003:0004 35 Valkla farm
alu
) 7,0 Lasnamäe lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR)
38 6591161.16 575206.67
574800
VEP110005 Katlavälja piir 6,2 Aseri ja Kunda lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR)
39 6591302.83 575273.70
Ru
35201:003:0019
Prognoosvaru
m
Lennuki 40 6591940.68 575383.43 Kavandatud puuraugu Peakraav
m
piir
up
35301:001:0715
Uustalu 41 6591917.35 575478.76 orienteeruv asukoht koos veekaitsevööndiga
ea
kr
42 6592122.07 575554.40
a
av
43 6592101.55 576018.14 VALKLA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:10 000 Graafiline lisa 1
Pa 133 44 6592031.54 576131.18
0,5 45 6591922.81 576062.66
Plokk 2 aR 7,1 Töö: Valkla geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 19-302
6,4 46 6591810.76 575901.46
47 6591795.04 575825.16
Pa 134 0 50 100 200 m
0,4 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla maardla nr 56
8,7
3,5+
Pindala 65,90 ha Tellija: Valkla Kaevandajate Selts OÜ Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa Tellija esindaja: Allar Leedu
10621 Tallinn; e-mail:
[email protected]; tel 5246121
arva tee Märkus: teenindusala koosneb neljast lahustükist
1 Tallinn-N MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 detsember
ehk osast. 1. osa nurgapunktid 1-4, 2. osa nurgapunktid
5-20, 3. osa nurgapunktid 21-42, 4. osa nurgapunktid 43-47 Liiva 41, 50303 Tartu 2019
0m 200 m
Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
VALKLA KAEVANDAJATE SELTS OÜ
VALKLA UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Valkla küla, Kuusalu vald,
Harju maakond
2019
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Valkla Kaevandajate Selts OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise
korral elektrooniliselt meiliaadressile
[email protected]) Valkla uuringuruumis
(teenindusala pindala 65,90 ha) Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile
kuuluvatel maaüksustel Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074),
Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167
(35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132
(35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23
(35201:001:0990).
Teenindusala jääb osaliselt Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse
reservvaru 2. ploki piiresse (graafiline lisa 1). Uuringu eesmärgiks on tarbevaru
tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja
dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse
kasutada Tallinna ja selle ümbruse (esmajoones Tallinnast ida poole jääva piirkonna)
ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst
„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub,
et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi
kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju
maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse
tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade
levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on
kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on
vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (joonis 1) – Väo
kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga
ehituskillustikku. Valkla lubjakivimaardlas moodustab õhukese pinnakatte all
kasuliku kihi Väo (Lasnamäe lade), Kandle (Aseri lade) ja Loobu (Kunda lade)
kihistu lubja- ja dolokivi kogupaksusega 9,2–14,6 m.
Valkla uuringuruumi teenindusala asub riigi omandis olevatel maadel ja koosneb
neljast lahustükist, mis on ümbritsetud valdavalt eraomandis olevatest maadest.
Ülevaade teenindusala lähiümbruse katastriüksuste nimetustest ja tunnustest on
esitatud graafilisel lisal 1. teenindusala põhjapoolne piirkond asub põllumajanduslikus
kasutuses oleval maal, lõunapiirkond metsamaal. Teenindusala lõunaosa ulatub
vähesel määral Rummu (Kodasoo) turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse
tarbevaru kolmandale plokile ja selle all asuvale järvemuda prognoosvaru
üheksandale plokile. Geoloogilises läbilõikes sügavamal asub fosforiidi prognoosvaru
neljas plokk.
Joonis 1. Lubjakivi kihistute avamuste ülevaade Valkla maardla piirkonnas (joonis
aruandest: „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“.
Maapind on teenindusala piires ja lähiümbruses tasane, jäädes 37–39 m absoluutse
kõrguse vahemikku. Teenindusalast ligikaudu 0,6 km kaugusele lääne poole jääb
soosetetest ümbritsetud Rummu järv, ligikaudu samale kaugusel ida poole Valkla oja.
Veetaseme abs. kõrgus Rummu järves on 37 m, Valkla ojas teenindusalaga samal
laiusel 33–35 m. Oja voolab lõunast põhja suunas.
Teenindusala põhjapiir jääb Jõelähtme–Kemba maantee vahetusse lähedusse, aga ei
ulatu maantee kaitsevööndisse, mis on 30 m teekatte servast. Ligikaudu 0,9 km
kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva maantee. Kiiu alevik jääb ligikaudu 2,5 km
kaugusele ida poole.
Lähimad elamud jäävad lõuna poolt Lennuki maaüksusele (teenindusala piirist 0,2
km), ida poolt Loopere ja Sepasauna maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,1
ja 0,3 km, põhja poolt Aru ja Andrekse maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt
0,2 ja 0,4 km), lääne poolt Uuetoa ja Lammeristi maaüksustele (teenindusala piiriist
0,4 km kaugusele).
Teenindusala lõunaosa läbib elektriõhuliin Kallavere–Kuusalu, mille kaitsevööndisse
(laius 50 m) uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Teenindusalal (Tammepõllu
maaüksusel) asub kinnismälestis kultusekivi (väline tunnus 18536), mille
kaitsevööndisse uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Kaberla hoiuala jääb
ligikaudu 1,9 km kaugusele lääne poole. Teenindusala nurgapunktide nr 37 ja 38
vahelisest piirist jäävad lääne poole vääriselupaigad nr VEP110005 ja VEP204832
(lepikud). Teenindusala lõunapiiri lähedale, nurgapunktide nr 35–37 vahelisele alale
jääb Rummu peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1082900), mille
veekaitsevööndisse teenindusala ei ulatu.
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
1978. aastal valmis aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde
tulemustest Tallinna ümbruses (Mõttus, 1978, EGF 3492). Nimetatud geoloogiline
uuring hõlmas ka Valkla piirkonda, kus käesolevaks asub Valkla lubjakivimaardla
nr 56 (joonis 1). Maardla pindala on 284,87 ha. Ehituslubjakivi aktiivse reservvaru
teise ploki varu on 17478 tuh.m3 (sellest 64% põhjaveetasemest madalamal) ja
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru esimese ja kolmanda ploki koguvaru ligikaudu 150
tuh.m3. Maardlal asub ligikaudu 3 ha suurune Valkla lubjakivikarjääri mäeeraldis, kus
lubjakivi kasutatakse ehituskivi ja ehitusdetailide valmistamiseks.
Maardla tüüpläbilõige on järgmine. Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi
Lasnamäe lademe (Väo kihistu) ) ja Aseri ja Kunda lademe (Kandle ja Loobu kihistu)
lubjakivid. Tarbevaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo kihistu
lubjakivi keskmise paksusega 6,0 m. Reservvaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe
lademe Väo, Aseri lademe Kandle ja Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivid
kogupaksusega 9,2–14,6 m ning katendiks on muld, moreen ja turvas kogupaksusega
0,2–4,8 m.
Varasema uuringu puuraukudest Pa 39 jääb taotletavast teenindusalast põhja poole,
Pa 42 ida poole, Pa 133 ja Pa 134 lõuna poole. Teenindusala piiresse jäävad
puuraugud Pa 40, Pa 41 ja Pa 43. Geoloogiline läbilõige puuraukudega Pa 40, Pa 41 ja
Pa 133 on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et põhjaveetase (markeeritud sinise
katkendjoonega) on kõrgem kõige lõunapoolsemas puuraugus Pa 133 ja langeb põhja
suunas.
Lubjakivikihtidel on väljapeetud kalle langusega lõuna suunas. Lasnamäe lademe Väo
kihistu (paksusega 4,8–7,0 m), on esindatud tiheda, paksukihilise ja puhta, alumises
osas savika lubjakiviga, milles kohati esineb ligikaudu poole meetri ulatuses
dolomiidistumist. Aseri lademe Kandle kihistu (paksusega ligikaudu meeter) on
esindatud halli keskmise- kuni paksukihilise dolomiidika lubjakiviga, milles esineb
paar 10–20 cm paksust raudoiide sisaldavat savika lubjakivi vahekihti. Kunda lademe
Loobu kihistu (paksusega 4,5–5 m) on esindatud hallide, kohati savikate pisi- ja
mikrokristalliliste lubjakividega, mis sisaldavad tasemeti peent glaukoniiti. Lademe
alumisel piiril esineb kuni 0,3 m paksune savikas raudoiidlubjakivi. Kunda lademele
moodustavad lamami Volhovi lademe kuni 3 m tüsedune karbonaatkivimiite
kompleks (dolomiidid, merglikihtidega lubjakivid, mis kihiti sisaldavad glaukoniiti).
Kasuliku kihi hulka arvatud Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid vastavad
füüsikalis-mehaanlistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatavatele
nõuetele, lubjakivist valmistatud killustiku survetugevusmark on 800 ja
külmakindlusmark 25. Kandle ja Loobu kihistu lubjakividest valmistatud killustiku
survetugevusmark on samuti 800, kuid külmakindlusmark vaid 15. Väo kihistu
lubjakivis on mineraloogiliste uuringute andmetel kaltsiidi sisaldus 59–92%
(keskmiselt 76%) ja dolomiidi sisaldus 4–28% (keskmiselt 11%), lahustumatu jäägi
osatähtsus jääb alla 13%. Praegu kasutatakse Valkla maardla lubjakivi ehituskivi ja -
detailide valmistamiseks, lubjakivi on kasutatav aga ka ehituskillustiku
valmistamiseks.
Joonis 2. Geoloogiline läbilõige Valkla maardlal puuraukude Pa 40, Pa 41 ja Pa 133
vahelisel alal (väljavõte 1978. a geoloogilise uuringu aruandest; EGF 3492).
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest
Valkla uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni
16 m ja ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada
esinduslikku materjali paekivilasundi ülemisest murenenud osast. Uuringuruumis
paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse
puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud
killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka
aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja
hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised.
Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paarid.
Pikemaajaliseks veetaseme seireks valitakse puurauk teenindusala põhja- ja
lõunaosas, ülejäänud puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Seirepuuraugud
suletakse spetsiaalse korgiga ja säilitatakse seireperioodil. Uuringuruumi teenindusala
ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja
koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad
tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab
uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud
toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis
mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, seiretööd, laboratoorsed uuringud ja
aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik
võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal
tõstetakse sinna tagasi.
09.12.2019
Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener,
keskkonnamõju hindamise ekspert
Tellija: Allar Leedu /allkirjastatud digitaalselt/
Valkla Kaevandajate Selts OÜ, juhatuse liige
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Valkla Kaevandajate
Selts OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Mustamäe tee 4
14860953 Kristiine linnaosa, 10621 Tallinn
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Valkla
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 56
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Valkla
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Kuusalu
vald, Valkla küla, Eest riigile kuuluvad maaüksused katastrinumbriga
35301:001:0821; 35201:001:0074; 35201:001:0075; 35301:001:0822;
35301:001:0293; 35201:001:0085; 35201:001:0642; 35201:001:0084;
35201:001:0990
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 65,90
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 6000 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 200 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 16
6.3. Puuraukude arv: kuni 25
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamised
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ juhatuse liige
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Valkla Kaevandajate
Selts OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Mustamäe tee 4
14860953 Kristiine linnaosa, 10621 Tallinn
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Valkla
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 56
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Valkla
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Kuusalu
vald, Valkla küla, Eest riigile kuuluvad maaüksused katastrinumbriga
35301:001:0821; 35201:001:0074; 35201:001:0075; 35301:001:0822;
35301:001:0293; 35201:001:0085; 35201:001:0642; 35201:001:0084;
35201:001:0990
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 65,90
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 6000 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 200 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 16
6.3. Puuraukude arv: kuni 25
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamised
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ juhatuse liige
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS
1.1. Nimi EMG Arendus OÜ
1. Taotleja 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress Kuusalu vald, Kiiu alevik,
14212964 Vana-Narva mnt 11b, 74604
2.1. Maardla nimetus Valkla
2. Maardla 2.2. Maardla osa nimetus -
2.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi number 56
3.1. Nimetus Valkla II uuringuruum
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht:
3. Uuringuruum Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 5,29 ha
4.1. Maavara nimetus ehituslubjakivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad ehitus, teedehitus- ja hoole
4. Maavara
4.3. Hinnanguline maavara kogus ja ühik, arvestades kaevandamiskadusid
500 tuh m3
5.1. Ettevõtja nimi EMG Arendus OÜ
5. Uuringu 5.2. Äriregistri kood / isikukood 5.3. Aadress Kuusalu vald, Kiiu
teostaja 12117061 alevik, Vana-Narva mnt 11b,
74604
6.1. Maavara uuringu eesmärk:
tarbevaru uuring [x] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, kuni 15 m
6.3. Puuraukude arv kuni 10
6.4. Uuringukaeveõõnte arv -
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd veetasemete mõõtmised, katse-
pumpamine ja vajadusel muud katsetööd
6. Uuringu
iseloom ja maht 6.6. Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, - km
gravimeetria, - km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne)
laboratoorsed katsetused, topogeodeetiline mõõdistamine, veetasemete
mõõtmine ja vajadusel muud katsetööd
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu -
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg 2 aastat
7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
7. Lisade loetelu juhul [ ]
Loa taotleja Jan Johanson juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt allkirjastamise kuupäev
nimi amet allkiri kuupäev
Märkus. Pindalad on näidatud 0,01 ha täpsusega. Uuritava maavara hinnanguline kogus 1000 m3 täpsusega.
Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
1. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus, lähteülesanne
Uuringuruumi ja selle teenidusala asukoha valikul mängis olulist rolli ala eeldatav geoloogiline
ehitus, pinnakatte paksus, mis Maa-ameti geoportaali järgi on alla 2 m ning Jõelähtme-Kemba
kõrvalmaantee vahetu lähedus. Taotletav Valkla II uuringuruum kattub lõunast ~ 20 m ulatuses
Valkla maardlaga, mille andmetel võib taotletaval alal esineda kõrgemargilist ehituslubjakivi.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks on puuraukude rajamisega selgitada looduslike lasundite, sh
maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määrata uuritavate
looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Uuringu üheks osaks on
määrata uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilised tingimused.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala ning lähiümbruse kirjeldus
Taotletava uuringuruumi teenindusala (pindala 5,29 ha), mille puhul on tegemist kaevandamise
poolt eelnevalt rikkumata alaga, asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas
riigiomandis oleval Tammesaare kinnistul (katastritunnus: 35201:001:0074). Ala on niidetav
heinamaa. Lähim majapidamine on taotletava uuringuruumi teenindusalast ~ 650 m kaugusel
kirdes.
Uuringuruumist ~ 50 m põhjas kulgeb Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee (tee nr 11260), mille
teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest. Uuringuruumi teenindusalal
teekaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletavast uuringuruumist ~ 45 m põhjas kulgeb
sideehitis ELA104, sideehitusega ega selle kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole.
Valkla II uuringuruumist ~ 240 m lõunasuunas asub Kallavere-Kuusalu elektriõhuliin
(35 – 110 kV kõrgepingeliin), uuringuruum ei kattu kõrgepingeliiniga ega selle kaitsevööndiga.
Taotletav uuringuruum kattub lõunast ~ 20 m ulatuses Valkla maardla aktiivse reservvaru
plokiga 2 (registrikaart nr 56). Maardla põhimaavaraks on lubjakivi. Põhjakivi OÜ Valkla
lubjakivikarjäär jääb ~ 1,7 km kaugusele loodesse. Lubjakivikarjääris murtakse käsitsi
kõrgemargilist ehituslubjakivi kaevandamisloa nr HARM-131 alusel ehituskivi ja -detailide
valmistamiseks. Kogu Valkla II uuringuruumi ala kattub Tsitre maardla fosforiidi prognoosvaru
plokiga 4. Uuringuruumist ~ 250 m kaugusele kagusse jääb Rummu (Kodasoo) turbamaardla
aktiivse tarbevaru plokk 3. Kodasoo tootmisala jääb uuringuruumist ~ 780 m kaugusele
läände.
Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
muid kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää uuringuruumi teenindusalale tehnorajatisi.
3. Andmed kasutatavate uurimismeetodite kohta, geoloogilise uuringuga rikutud maa
korrastamise kirjeldus
Geoloogilise uuringu käigus rajatakse maksimaalselt taotlusel märgitud mahus puuraugud.
Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades puuragregaadiga südamikpuurimise meetodil.
Puursüdamiku väljatulek puuraugust peab olema vähemalt 80% uuritava kihi paksusest.
Kvaternaari setete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks ja vältimaks
katendi materjali puurauku varisemist. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 300 m.
Puuraukude sügavus ei ületa 15 m.
1
Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
Laboratoorsete tööde tulemustel selgitatakse välja maavara kvaliteet ja selle vastavus nõuetele.
Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt. Saadud puursüdamikud
kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid laboratoorseteks katsetusteks.
Ehitusotstarbelise lubjakivi omaduste määramiseks tehakse laboratoorsed katsetused kivimi
purunemiskindluse osas Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindluse määramine
destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ning terade tiheduse ja veeimavuse määramine (EVS-EN
1097-6). Lisaks tehakse kivimist keemilised lühendanalüüsid, kus määratakse CaO, MgO,
SiO2+R2O3 sisaldus ja vajadusel tehakse täiendavalt keemiline täisanalüüs. Laboratoorsete
katsete maht selgitatakse välja uuringu käigus.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Puuraugud
likvideeritakse koheselt peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist. Vajadusel
tehakse katsepumpamised, mille puhul likvideeritakse puuraugud peale katsepumpamiste
lõppu. Puuraukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning kaevandite ja
puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude
likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 07.04.2017. a määruses nr 12 “Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ” seatud tingimustest.
Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos
graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaal-mõõdistamise alusel
topoplaan.
4. Uuringuruumi varasema uurituse lühiülevaade uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade, sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused, ja uuritava maavara peamiste eeldatavate
kasutusvaldkondade loetelu
Varasemaid uuringuid taotletaval alal tehtud ei ole, mistõttu on järgneva geoloogilise kirjelduse
koostamisel kasutatud Eesti geoloogilise baaskaardi Maardu (leht nr 6343) ja Kehra (leht
nr 6344) lehtede seletuskirju ning Valkla maardla registrikaarti. Uuringuala geoloogiline ehitus
sarnaneb Valkla maardla geoloogilise ehitusega, samuti on sarnased lasumuslikud
kõrgusandmed. Uuringuruum asub põhiliselt Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusalal,
vähesel määral võib läbilõike ülaosas esineda Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu lubjakivisid.
Uuringuala geoloogilise läbilõike moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku,
Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid.
Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) kuulub Kesk-Ordoviitsiumi ladestusse. Kõrgekalda
kihistu (O2kr) kivim on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga,
mis on ülemistes kihtides porsunud ja õhukesekihiline. Uhaku lademe paksus võib taotletavas
uuringuruumis olla ~ 0-1 m.
Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) on valdavalt esindatud detriitja kuni detriitse, pisi- kuni
mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise, harvu merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldava
kõva valkjashalli lubjakiviga. Kihistus on hulganisti nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjaid
katkestuspindu. Lubjakivile on iseloomulikud 5 - 10 cm pikkused 1 - 2 cm läbimõõduga
vertikaalsed ussikäigud. Kihistu paksus Valkla maardlas on keskmiselt 6,0 m.
2
Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) on esindatud helehalli kuni tumehalli raudooidide rikka
keskmisekihilise lubjakiviga. Kihistu paksus Valkla maardlas on keskmiselt 1,0 m.
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) on esindatud halli lõhelise detriitse lubjakiviga. Kihistu
paksus Valkla maardla registrikaardi põhjal on maksimaalselt 5,2 m.
Uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali füüsikalis-mehaanilistest
omadustest ja keemilisest koostisest ja need selgitatakse lõplikult välja geoloogilise uuringu
käigus. Kõrgemargilise ehituslubjakivi puhul on purunemiskindluse kategooria Los Angelese
katsel 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise
ehituslubjakivi purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning
külmakindluse kategooria kuni F4. Tehnoloogilise lubjakivi peamisteks kvaliteedi näitajataks
on CaO sisaldus üle 50% ja lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10%.
5. Andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende
vähendamise meetmete kohta, andmed geoloogilise uuringu käigus tekkivate
kaevandamisjäätmete kohta
Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu
teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks
kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. On võimalus, et
uuringuruumis töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus
sattuda uuringuruumi maapinnale või vette. Juhul, kui tekib selline olukord, likvideerib uuringu
teostaja reostuse ettenähtud vahenditega. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid
materjale. Uurimistöö käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei
tekitata. Puurmasinaga töötades tekib vaid vähesel määral müra, mis on lühiajaline ning ei ületa
norme. Südamikpuurimine ei riku oluliselt maapinda. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna
reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Tegevusega puudub oht
suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele.
Kuna geoloogilise uuringu välitöid tehakse päevasel ajal ning teenindusala ümbruses ei ole
suuri asustusüksusi, siis geoloogiline uuring ei mõjuta inimese tervist ja heaolu.
Kuna uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, looduskaitse ega Natura 2000
võrgustiku alasid, siis uuringuga nendele mõju ei kaasne. Puuraugud likvideeritakse koheselt
peale puursüdamiku võtmist ning põhjaveetaseme mõõtmist või peale katsepumpamisi.
Puuraukudest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse laborisse, kus pärast proovide
katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Kui proovimiseks
ei võeta kogu puursüdamikku, siis allesjäänud puursüdamiku realiseerib uuringuloa omanik.
Seega ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja
kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.
6. Töö ajakava
Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda.
1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuu
2. Välitööd (kaevandite rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 3 kuud
3
Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 2 kuud
4. Laboratoorsed tööd: 4 kuud
5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud
6. Uuringuaruande kinnitamine Maa-ametis: 4 kuud
7. Talveperioodil võib tulla välitööde seisak: 4 kuud.
Kokku - 24 kuud
Seletuskirja ja taotluse koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
geoloog
EMG Arendus OÜ
25.11.2019
Geoloogilise uuringu luba soovime digitaalselt ja palume saata e-posti aadressil
[email protected]
4
Sluhallika Vana-Kadapiku
N
35201:001:0072 35201:001:0289 Andrekse
35201:001:0860
Tuuleme
W E ASENDIPLAAN 1 : 50 000
35201:001:0179
Kaardilehed nr 6343 ja 6344
2
6 592 800
024
i
m el
:
575 200
001
Rom
S
01:
3
052
352
Kurepıllu
:
a
Hinna
0
kl
001
082
u
Kei
35201:001:0077
l
35201:001:0069
l
01:
:
supı
001
1
352
t
01:
1
082
Kı r
2
u
045
l
Valkla II uuringuruum
6
l
:
352
037
u
001
apı
:
l
nda
l
001
:
Rab
kupı
01:
Pa-1
001
Li
01:
i
01:
352
Eer
352
11260 Jıelhtme-Kemba tee
352
Tammesaare 35201:001:0077
Pa-2 2
35201:001:0074
Pa-3
Pa-5
4
Pa-4
6 592 300
3
575 700
Uuringuruumi teenindusala piiripunktide koordinaadid ja pindala
x y
Plokk 2 aR
1 6 592 610,39 575 079,57
2 6 592 497,83 575 310,77
Plokk 3 aT
7
3 6 592 297,60 575 239,78
037
sa
Tammeristi
et
4 6 592 385,28 575 030,40
:
35201:001:0227
001
kum
01:
Eeri
Tammepıllu
Plokk 9 P Pindala 5,29 ha
352
167
35201:001:0075
d 98
0
0429
0293
Ani
j
amet
skond133
063
skond
skon
Saurisoo
0449
35201:
001:
0643
Mrkused:
:
001:
001:
ku
0354
35201:001:0118
001
i
et
su
1. Koordinaadid L-EST 97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis
Eer
001:
a m et
01:
Hant
35201:
35201:
001:
2. Alus - Eesti pıhikaart M 1:10 000 (Maa-ameti wms teenus).
am
hi
35201:
Si
j
0m 100 m 200 m
352
3. Katastriksuste piirid Maa-ameti avaandmed 22.11.2019. a.
Ani
Anija metskond 23
Anij
35201:
35201:001:0990 4. Kogu kaardiala kattub Tsitre fosforiidi prognoosvaru plokiga 4.
5. Kitsendusi pıhjustavad piiranguvndid:
LEPPEM˜RGID - Maa-ameti avaandmed 22.11.2019. a.
6. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1
Valkla II uuringuruumi teenindusala piir, 7. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
Tee kaitsevnd
piiripunkt ja piiripunkti number
Objekti asukoht ja nimetus:
Valkla ja Rummu maardlate plokkide piirid
Elektriliini kaitsevnd EMG Arendus O Harju maakond Kuusalu vald
Rummu (Kodasoo) maardla prognoosvaru piir Valkla II uuringuruum
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604
E-post:
[email protected]
Tammesaare Katastriksuse piir, tunnus Telefon: 607 2732 Joonise nimetus:
35201:001:0074 Sideehitise kaitsevnd
ja lhiaadress
Mııtkava: Uuringuruumi teenindusala plaan
Haldusksuse piir 1: 5 000
Koostas: Liina Ordlik
Geodeetilise mrgi kaitsevnd
Pa-1 Puuraugu kavandatav asukoht ja nimetus Joonise nr: Arendaja: T nr: 19-EA05
EMG Arendus O
Kinnitas: Jan Johanson Gr lisa 1 Kuupev: 25.11.2019
Keskkonnaamet
[email protected] 03.01.2020 nr 20-196
Geoloogilise uuringu loa taotlus
Käesolevaga esitame Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Paberkandjal taotluse
edastame postiga. Palume pärast menetluse läbiviimist väljastada geoloogilise uuringu luba.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
juhatuse liige
[email protected]
Lisad:
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus (Valkla II uuringuruum)
2. Riigilõivu tasumise maksekorraldus
3. Digitaalne uuringuruumi piir
Liina Ordlik
geoloog
[email protected]
EMG Arendus OÜ Registrikood: 14212964
+372 6072 732
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE101989800
www.emg.ee
Harju maakond 74604
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
13.04.2022 nr DM-119846-1
Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine
(Valkla II uuringuruum)
Katastriüksusele Tammesaare (katastritunnus 35201:001:0074), mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi
uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet:
1. Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, aadress Harju maakond, Tallinn,
Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 4, 10621), kes esitas uuringuloa taotluse Valkla
uuringuruumile 09.12.2019 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis,
edaspidi DHS; 10.12.2019 dokumendina nr 12-2/19/530). Teade taotluse menetlusse võtmisest
on avaldatud 11.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, aadress Kuusalu vald, Kiiu alevik, Vana-Narva
mnt 11b, 74604), kes esitas uuringuloa taotluse Valkla II uuringuruumile 03.01.2020
(registreeritud DHS 03.01.2020 numbriga 12-2/20/3). Teade taotluse menetlusse võtmisest on
avaldatud 11.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnaamet algatas 06.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/321 Valkla II uuringuruumi
enampakkumise (edaspidi enampakkumine). Korraldus edastati enampakkumise osalejatele
06.04.2020 kirjaga nr 12 2/20/204 „Enampakkumise korraldamine eriolukorras (tulenevalt VV
12.03.2020 korraldusest nr 76)“.
Enampakkumise tulemus tehti osapooltele teatavaks 24.04.2020 kirjaga nr 12 1/20/6514
edastatud protokolliga.
EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964) edastas Keskkonnaametile 27.04.2020 e-kirja,
millega anti teada, et ettevõte polnud teadlik enampakkumise toimumisest. Keskkonnaamet
alustas peale EMG Karjäärid OÜ teavitust koheselt Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi KEMIT) kaasabil probleemi uurimist.
Keskkonnaamet vastas EMG Arendus OÜ-le (registrikood 14212964) 06.05.2020 kirjaga nr 12-
2/20/3-11, millega teavitas, et KEMIT andis selgituse tekkinud olukorrale 04.05.2020 teatades,
et Keskkonnaameti serverist läks Valkla II uuringuruumi enampakkumise korraldus tõepoolest
välja ainult ühele adressaadile vaatamata sellele, et dokumendihaldussüsteemis on nähtav kaks
adressaati. Asjaolusid, mille tõttu antud olukord tekkis, ei pidanud dokumendihaldussüsteem
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
kahjuks veaks, mistõttu ei tekkinud ka tõrketeavitusi. Probleem sai Keskkonnaametile teatavaks
EMG Arendus OÜ poolt 27.04.2020 saadetud e-kirjaga.
EMG Arendus OÜ esitas Keskkonnaametile 12.05.2020 kirjaga nr 20-288 (registreeritud DHS
12.05.2020 nr 12-2/20/3-12) määruse nr 23 § 13 lõike 1 alusel Valkla II uuringuruumi
enampakkumise läbiviimise kohta protestiavalduse.
Kaalunud EMG Arendus OÜ poolt protestiavaldusega esitatud argumente ning toetudes
protestiavaldusele eelnenud kirjavahetusele ja KEMIT-i poolt läbi viidud uurimisele leidis
Keskkonnaamet, et EMG Arendus OÜ-l ei olnud võrreldes teise osapoolega võrset võimalust
enampakkumisel osalemiseks. Sellest tulenevalt rahuldas Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ
poolt 12.05.2020 esitatud protesti.
Tuginedes keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse
kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja
enampakkumise alghind“ (edaspidi määrus nr 23) § 13 lõikele 4 tunnistas Keskkonnaamet
22.05.2020 korraldusega nr 1-3/20/547 Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks.
04.06.2020 esitas Valkla Kaevandajate Selts OÜ, esindaja vahendusel, vaide (registreeritud
DHS 04.06.2020 nr 1-7/20/48) Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse kehtetuks
tunnistamiseks.
Keskkonnaamet jättis 09.07.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/121 vaide rahuldamata.
Valkla Kaevandajate Selts OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti
22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks
tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020 vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks.
Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2022 kohtumääruse resolutsioon kohtuasjas nr 3-20-1473
oli, jätta Valkla Kaevandajate Selts OÜ kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku §
219 lg 6 alusel menetlusse võtmata.
Tuginedes riigikohtu otsusele ja arvestades asjaolu, et Valkla Kaevandajate Selts OÜ ega EMG
Arendus OÜ ei ole uuringuloa taotlust tagasi võtnud, mistõttu esineb endiselt kattuvus
Tammesaare (katastritunnus 35201:001:0074) katastriüksusel, algatab Keskkonnaamet uue
enampakkumise (maapõueseaduse § 34 lõike 2 alusel).
Vastavalt määruse nr 23 § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise
alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta.
Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul arvates kirja väljastamisest.
2(3)
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. 1.Valka_uuringuruumi_taotlusmaterjal.zip
2. 2.Valka.II_uuringuruumi_taotlusmaterjal.zip
Liis Jääger
[email protected]
3(3)