dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Küsimus hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika ja juhendmaterjali tõlgendamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. aprill 2022
Seotud ettevõtted
EcopolisEnergy OÜ (adressaat)
Viit
1.15-5/2022/2748-1
Registreeritud
13. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EcopolisEnergy OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Hannamary Seli (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. mai 2022

Failid

  • 📎1_211107v3_Aleksandri_32_lahteandmed.pdf573 KB
  • 📎2_211107v3_Aleksandri_32_tulemused.pdf241 KB
  • 📎Arhitektuuri_ja_ehituse_osakond_Kiri_20220401_EPD-22-0200 (1).asice180 KB
  • 📎E-kiri.pdf80 KB
  • 📎Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks (P....pdf2189 KB

Sisu (failidest)

Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 19 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus kaugküte, soe vesi -soojuse jaotamine põrandküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Õhulekkearvu väärtuse allikas baasväärtus - EVV määrus nr 58. "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika" Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas ehitusprojekt Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g U i, A i, H juhtivus Külmasild Y j, lj, H joonsl Omadus Suurus - W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K Välissein 0,14 388,0 54,3 Välissein-välissein 1 0,05 47,6 2,4 Õhulekke-arv q50, 2,5 0,0 Välissein-välissein 2 -0,05 29,8 -1,5 3 2 m /(h*m ) Katuslagi 0,11 255,2 28,1 Katuslagi-välissein 0,20 91,1 18,2 Avp (välispiirded), m2 1247,2 0,0 Pööningu vahelagi-välissein 0,10 0,0 0,0 Korruste arv (täisarv) 3,0  3 0,0 Põrand-välissein 0,30 66,4 19,9 V inf , m /s 0,0433 Põrand pinnasel 0,13 394,2 51,2 0,0 Ukonstruktsioon=0,17) Välisuksed 1,00 9,7 9,7 Akna seinakinnitus 0,05 332,9 16,6 Aknad (kirdesse) 0,60 0,90 92,7 83,4 Ukse seinakinnitus 0,10 22,8 2,3 Aknad (kagusse) 0,45 0,90 42,4 38,2 Sisesein-välissein 0,10 0,0 Aknad (edelasse) 0,45 0,90 33,4 30,1 … 0,10 0,0 0,0 Aknad (loodesse) 0,59 0,90 31,6 28,4 0,0 … 0,00 0,0 0,0 Kokku: H juhtivus, W/K 323,4 H joonsl , W/K 58,0 H õhuleke, W/K 52,2 Välispiirete summaarne soojuserikadu H , W/K 433,6 Välispiirete keskmine soojusläbivus H / A vp 0,3 Hoone köetav pind A köetav, m2 607,7 Hoone madala temperatuuriseadega pind A madal. m2 0,0 Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta  H / Aköetav 0,71 W/(m2·K) Ventilatsioonisüsteem Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagasti Soojus- Heitõhu Sissepuhkeõhu sissep./väljat. SFP tüüp tagastus min. temp1 temperatuur2 temperatuuri m3/s / m3/s kW/(m3/s) suhtarv °C °C 1 SV (Komfovent Domekt 0,24/0,24 1,4 rootor 0,85 0 18 R300), korteripõhine … 1 soojustagasti külmumise vältimine 2 esitatakse konstantse sissepuhketemperatuuriseade puhul Küttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Soojus- Abiseadmete3 Küttegraafik5 Küttesüsteemi võimsus4 kasutegur väljastamise keskmine pumba elekter Elekter Soojus, - kasutegur, - soojustegur, - osakaal, - kWh/(m2 a) °C/°C kW kW 1 Ruumide küte 0,90 0,95 - 1,00 esitatud erisoade projektis 2 Soe vesi 0,90 1,00 - - esitatud erisoade projektis 3 Ventilatsioon 1,00 1,00 - - esitatud erisoade projektis 3 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul 4 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus Jahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine Aastase Abiseadmete Jahutusgraafik5 Jahutuskadude jahutustegur jahutusenergia elekter tegur - osakaal6 kWh/(m2 a) °C/°C βje, βjek, βrs, - 1 2 … 5 arvutusliku välisõhu temperatuuri korral 6 1,0 kui puudub vabajahutus Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene- süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi- pindala, m2 võimsus, kW võimsus, kW Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaeg päeva nädalas tundi päevas 2 2 2 W/m W/m W/m % d h 8 10 7 24 3 3 60 7 24 10.02.2022 J. Pallotedder kinnitatud läbi ehitisregistri Kuupäev Nimi Allikiri Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve ELAMUD; 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu  Uusehitus Aadress Aleksandri 32/4, Tartu linn  Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2022  Rekonstrueerimine  Olemasolev hoone 2 Köetav pind 607,7 m 2 Madala temp. seadega pind 0,0 m 2 Netopind 607,7 m Energiatõhususarv 124 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv 124 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B energiaõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2) Elekter - - 23014 37,9 2 75,7 Tõhus kaugküte 44839 73,8 0,65 48,0 … Summa - - 67853 111,7 0 0,0 - 124 Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus 2 2 kWh/a kWh/a kWh/(a m ) kWh/(a m ) Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 0 24582 0,00 40,45 Ventilatsiooniõhu soojendamine 1328 2,19 Tarbevee soojendamine 0 20257 0,00 33,33 Abiseadmete elekter 608 - 1,00 - Ventilatsioonisüsteem1 3130 - 5,15 - Jahutussüsteem 0 0,00 Abiseadmete elekter 0 - 0,00 - Valgustus 4259 - 7,01 - Seadmed 13689 - 22,53 - Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus) 23014 44839 37,87 73,78 1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks Lokaalne taastuv- ja eksporditud energia Lokaalselt toodetud Eksporditud Omatarbe kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) osakaal Soojusenergia päikesest Elekter päikesest … 2 Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m ) Ruumide küte2 21018 34,59 Ventilatsiooniõhu soojendamine3 1328 2,19 Tarbevee soojendamine 18231 30,00 Ruumide jahutus 0 0,00 Ventilatsiooniõhu jahutus 0 0,00 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA ICE 4.8 10.02.2022 J. Pallotedder kinnitatud digitaalselt läbi Ehitisregistri Kuupäev Nimi Allkiri . TARTU LINNAVALITSUS ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND SIGNE VEERMAA 01.04.2022 nr 7-1/EPD-22-0200 AS EVIKO Aleksandri 32/4 ehitusloa taotlus korterelamu püstitamiseks Esitasite Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale 04.03.2022 Aleksandri 32/4 ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. Tartu Linnavalitsus kontrollis taotluse ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ning on tuvastanud järgmised puudused: Arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekt Laima-Maria Taal: 1. Kõikidele lõikejoonistele lisada vertik. sidumine ja konstruktsioonitähised. 2. Lisada projekti koosseisu parkimisskeem (asendiplaanil on sellele viidatud),. Ehitisregistri vanemspetsialist Evi Kook: 1. Olemasoleva hoonele lammutusloa taotlust ei ole esitatud. 2. Asendiplaanil ja seletuskirjas erinevad hoone andmed. 3. Seletuskirja või plaanide kõrvale lisada ruumide eksplikatsioon. 4. Kui paigaldatakse päikesepaneelid on vajalik taotlusele märkida elektri liigiks lokaalne päikeseenergial põhinev (vt A. Aint´i märkust). 5. Kui uuesti esitamisel muutuvad hoone välisviimistluse materjalid on vajalik taotlusel esitatud andmed üle kontrollida (vt. H. Kulmar´i märkust). Geodeesiateenistuse juhataja-peageodeet Taavi Pedaja: 1. Lammutusprojekti asendiplaanil puuduvad osad nõuetekohased geodeetilise alusplaani joonleppemärgid/joonetüübid (nt madal- ja kõrgepingemaakaablid, aiad jne). Geoaluse joonleppemärgid peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Rohkem infot, kuidas tagada geodeetilise alusplaani joonleppemärkide korrektne kuvamine projekti asendiplaani koostaja CAD programmis (AutoCAD või Microstation) ning vajalikud ressursifailid saab alla laadida siit: http://egu.ee/mkm-maarus. Leppemärkide kujud on ära toodud viidatud määruse lisas 2. Muid tarkvarasid kasutades tuleb sama tulemuse saavutamiseks kasutada ilmselt muid meetodeid. 2. Lammutusprojekti asendiplaanile lisada hoone seinas asuvale Tartu kohaliku geodeetilise võrgu seinareeperile nr 40 (GPA ID 20292) märkus "teisaldatav geodeetiline märk". Lisada info teisaldustööde tegija kohta (firma ja teisaldustööde projekti töö number). 3. Lammutatava Aleksandri tn 32/4 hoone soklis paikneb 1 geodeetiline märk (seinareeper) nr 40 (GPA ID 20292), mille kaitsevööndiks on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi tsentrist vertikaalsuunas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et kui geodeetiline märk ei võimalda kinnisasja planeeringu- või sihtotstarbekohast kasutamist, võib kinnisasja omanik esitada märgi omanikule taotluse selle kõrvaldamiseks või teisaldamiseks. Geodeetiline märk kõrvaldatakse või teisaldatakse märgi omaniku (Tartu linna) nõusolekul taotleja kulul. Antud juhul tuleb geodeetiline märk teisaldada ehk rajada uus märk juhindes keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetilised tööd tuleb ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ tellida Küüni 5 enne olemasoleva Aleksandri tn 32/4telhoone lammutustöid ning olemasolev seinareeper 736 1238 nr www.tartu.ee 51004 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] tellida enne olemasoleva Aleksandri tn 32/4 hoone lammutustöid ning olemasolev seinareeper nr 40 võimalusel üle anda Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusele (Taavi Pedaja, tel 736 1246). Kokkuleppel töid tegeva geodeediaga eemaldab märgi geodeet eesmärgiga kasutada seda uue märgi rajamisel. Uue hoone projekti asendiplaanile lisada viide geodeetilise märgi teisaldustööde tegija kohta (firma ja teisaldustööde projekti töö number). 4. 0,4 kW kaabelliinide ja sidekanalisatsiooni plaanile lisada viide kasutatud geoalusele (firma, töö number, töö tegemise aeg, koordinaat- ja kõrgussüsteem). 5. 0,4 kW kaabelliinide ja sidekanalisatsiooni plaanil puuduvad osad nõuetekohased geodeetilise alusplaani joonleppemärgid/joonetüübid (nt madal- ja kõrgepingemaakaablid, aiad jne). Geoaluse joonleppemärgid peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Rohkem infot, kuidas tagada geodeetilise alusplaani joonleppemärkide korrektne kuvamine projekti asendiplaani koostaja CAD programmis (AutoCAD või Microstation) ning vajalikud ressursifailid saab alla laadida siit: http://egu.ee/mkm-maarus. Leppemärkide kujud on ära toodud viidatud määruse lisas 2. Muid tarkvarasid kasutades tuleb sama tulemuse saavutamiseks kasutada ilmselt muid meetodeid. Inseneriteenistus: 1. Asendiplaanile kanda prügikonteinerid (ei leidnud praegu). Seletuskirjast eemaldada lause „Samuti jääb võimalus kasutada Lina 32-1 taga olevaid sorteeritava prügi konteinereid.“ Kinnistule kavandada jäätmemahutid vähemalt nelja jäätmeliigi kogumiseks, asendiplaanile kanda mõõtkavas. 2. Projekti koosseisu lisada tehnovõrkude koondplaan. 3. Aleksandri ja Lina tänavate ümberehituse projekt on korrigeerimisel, arvestada edasisel projekteerimise tänavaprojekti muudatustega. Järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint: Energiatõhususe osa märkused (kontrollitud energiamärgise number on 2211569/00498): 1. Tartu linna üldplaneering ei keela miljööväärtuslikel aladel püstitavatele uutele hoonetele päikesepaneelide paigaldamist. Katusele paigaldatavad päikesepaneelid peavad olema paigaldatud katusega samale tasapinnale. Tänavaruumist nähtaval küljel peab kogu katusekülg olema kaetud päikesepaneelidega, et tagada terviklik ilme. Täna on turul saadaval päiksepaneele, mis on sobilikud paigaldamiseks ka miljööaladele. Päikesepaneelid tuleb katusele projekteerida hoone terviklikkust silmas pidades. Arvestades hoone katuse tänavapoolset suunda (edelas 228 kraadi) ja katusekallet (25 kraadi), siis on paneelide suunategur 1,11 (91% optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest). Uus hoone tuleb projekteerida liginullenergiahoonena. Liginullenergiahoone üheks põhimõtteliseks lahenduseks on kasutada õhulekkearvu väärtusena väärtust 1,5 m³/(hm²). Antud juhul on õhulekkearvu väärtusena kasutatud väärtust 2,5. Seega tuleks energiaarvutustes võtta õhulekkearvu väärtuseks 1,5, mis vähendab oluliselt energiatõhususarvu väärtust; 2. kuidas on lahendatud üldalade ventilatsioon (kajastada ehitusprojekti ventilatsiooniosa seletuskirjas)? NB! Energiaarvutuste ja ehitusloa taotluse kohaselt on kogu hoones soojustagastusega ventilatsioon; 3. energiaarvutuse lähteandmete esitamise blanketi puudused: - ventilatsioonisüsteemi tabelis ei ole sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulgad õieti arvutatud. Õhuvooluhulgad saadakse kui määruse järgse ventilatsiooni välisõhu vooluhulk korrutatakse läbi köetava pinnaga ning jagatakse 1000-ga; 4. energiaarvutuse tulemuste esitamise blanketi puudused: - netoenergiavajaduse tabelis ei ole ruumide kütte netoenergia vajadus kooskõlas välispiirete summaarse soojuserikaoga (0,71). Eelnimetatud väärtused peavad olema omavahel seoses (vt https://ttja.ee/media/34/download). Kultuuriväärtuste teenistuse miljööväärtuste peaspetsialist Heiti Kulmar: 1. Hoone tagaosas asuv klaasist juurdeehitis ei ole miljööalal sobiv arhitektuuriline lahendus. 1. Hoone tagaosas asuv klaasist juurdeehitis ei ole miljööalal sobiv arhitektuuriline lahendus. Palun lahendada see klaasfassaadi asemel ajaloolise arhitektuuriga sobivalt. Veneetsia hartas on välja toodud olulisus eristada restaureerimisel ajaloolist ja kaasaegset - betooni valatud laudis ja krohvifassaad eristub ajaloolisest materjalikasutusest juba visuaalselt suurel määral, harta põhjal on restaureerimisel oluline vältida ajalooliste alusmaterjalide puudumisel omaloomingut mis pretendeerib algupärasusele ilma tõenditeta. Restaureerimise puhul tuleb lähtuda eelkõige ajaloolistest ja uurimustel põhinevast infost. Uue lisamine on sobilik, kui see on vältimatu. Käesoleval juhul ei saa öelda, et hoone tagaosa ei saaks lahendada arhitektuuriliselt sobivalt, ühtsena ülejäänud hoonega, ilma et see peaks olema postmodernne klaasfassaad. 2. Hoone välisuksed ei vasta algupärastele. Inventeerimisjoonisel on Aleksandri tänava küljes kaheleheline, valgmikuga, tahveldusega esinduslik välisuks. Hoovipoolsel küljel ajalooliselt sobiva välisukse valikul saab lähtuda kompleksi teiste hoonete kooskõlastatud uste eeskujust. Tehnoruumi ukse valikul saab kujundus olla tagasihoidlikum, aga peaks lähtuma ajalooliste hooviuste eeskujust. Hetkel ei ole ühegi välisukse lahendus ajalooliselt sobiv. Projekteerimistingimuste järgi on nõutud algupäraste uste eeskujul, mitte analoogsete lihtsustatud kujundustega uste paigaldamine. Uste joonistega tuleks lisada ka sõlmede ja profiilide joonised. Värvilahenduse osas tuleks järgida ajaloolist loogikat, kus hoone värvigamma toonidega on tahvlite raamistus või tahvlid heledamat kontrastset tooni ülejäänud uksest. Valgmike vertikaalsed liistud on liiga jämedad. 3. Hoone trepikoja laudisega osas on ära kaotatud nurgaliseenid jt fassaadi dekoorielemendid. Viia ülejäänud hoonega ühtseks, eeskujuks võtta inventeerimisjoonis ja ülesmõõtmisjoonised. 4. Trepid teha "ninaga." 5. Fassaadi esimese korruse akende ümber peaks olema krohviraamistus, mille kohal on väikese vahega, eenduv karniis. Praeguses lahenduses on karniis ja raamistus kokku ühendatud, mis ei vasta algupärasele. 6. Fassaadi sokliosas on inventeerimisjoonisel vahelduvad laiemad ja kitsamad ristkülikutega kassetid. Praegu esitatud joonisel on ruudukujulisemad kassetid ära jäetud. Palun säilitada algsed dekoori elemendid vastavalt projekteerimistingimustele. 7. Hoone aknad ei vasta algupärastele aknalahendustele. Kuigi algupärased raamid ei ole säilinud on võimalik võtta eeskujuks inventeerimisjoonisel kujutatud akende jaotis, mis vastab tüüpjoonisele A2 (https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Arhitektuur_ja_ehitus/Milj% C3%B6%C3%B6/Akende%20joonised/AKEN_A-2.pdf ) ja kohandatud mõõtudega tüüpjoonis A3 (samalt lehelt leitav, kus eelmine joonis). Miljööalale sobivalt peab välimine klaas olema kititud linaõlikitiga. Akna valgmikuosa klaasil ei tohi olla jaotisliist peale kleebitud vaid klaasi läbiv. Praeguse projekti spetsifikatsioonis on valgmikuosa vertikaalne liist liiga jäme, puuduvad raamide profiilid ja sõlmejoonised. 8. Aknaluukide tahvlite värvilahendus palun samuti teha mitmevärviline (tahvli raam ja tahvel eri t o o n i d e s ) . 9. Hoone fassaadilt, eriti hoone nurkades mitte ära kaotada dekoorielementide kaudu tekkivat liigendatust (eenduvad karniisid ja liseenid). Vaadetel hetkel hoone nurgad sirged. 10. Trepikoja osal säilitada algne räästakuju. Lubade- ja registriteenistuse juhataja Raili Tingas: 1. Lammutusprojekti tiitellehel märgitud, et Signe Veerma poolt digiallkirjastatud, tiitellehel kustutada digiallkirjastamise tekst või allkirjastada. Infoks! Kui plaanitakse püstitatava/rekonstrueeritava elamu ehitusprojekti plaanide alusel Infoks! Kui plaanitakse püstitatava/rekonstrueeritava elamu ehitusprojekti plaanide alusel tulevikus seada korteriomandeid, siis koostatavad plaanid peavad muuhulgas vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt 16.01.2018 vastu võetud määrusele nr 3 „Nõuded hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord“. Vastavalt haldusmenetlusseadusele § 15 lg 2, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Anname Teile käesoleva kirjaga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja palume viia esitatud dokumendid eelnimetatud nõuetega vastavusse ja esitada parandatud ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega hiljemalt 27.06.2022. Palume Teil dokumendid esitada digitaalselt allkirjastatult läbi ehitisregistri www.ehr.ee (Ehitusprojekti dokumentide digitaalsel esitamisel arvestada juhendit "Ehitusprojekti dokumentide vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel", mis on kättesaadav https://goo.gl /cft0d5). Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merlin Palu juhataja 736 1173 [email protected] Saatja: Janno Pallotedder <[email protected]> Saadetud: 13.04.2022 11:36 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Küsimus hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika ja juhendmaterjali tõlgendamise kohta Tere Sooviks MKM-i poolset hinnangut energiatõhususe miinimumnõuete, arvutusmetoodika ning TTJA energiamärgise kontrollimise juhendi kohta. Mina olen hoonete arvutuspõhiste energiamärgiste koostaja (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7; energiakasutuse modelleerija osakutse). Samuti olen õppinud hoonete energiatõhususe modelleerimist vastavatel kursustel Tallinna Tehnikaülikoolis, kasutatava tarkvara koolitustel (IDA ICE) ning lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli kütte- ja ventilatsiooni eriala magistriõppe (omistatud diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmase kutse). TTJA on välja andnud tehnilise juhendi hoone energiamärgise ning selle lisade (lähteandmed ning arvutustulemused) kontrollimiseks. Lisatud kirja manusesse ning alla laetav siit: . Juhendi lehekülgedel 10, 11 ja 12 on esitatud seosed hoone soojuserikao ning hoone kütmiseks kuluva netoenergiavajaduse vahel eramu, ridaelamu ning korterelamu kohta. Juhendis nimetatud graafikute ja valemite selgituse juures on kirjas „Energiaarvutuste tulemuste suurusjärgu kontrolliks saab kasutada järgnevaid graafikuid. Minu hinnangul on tegemist väga heade valemite ning graafikutega energiaarvutuste tulemuse SUURUSJÄRGU kontrollimiseks. Samas teisipidi olen ma probleemi ees, et juhendis olevat suurusjärku ei ole defineeritud, valemi tolerantse pole määratud ning energiamärgiseid kontrolliv ametnik otsustab tõlgendada seda ise. Samas olen ma mitmel juhul arvutanud dünaamilise energiaarvutuse tarkvaraga(IDA ICE) modelleerides reaalse netoenergiavajaduse, mis on näiteks 15-20% väiksem (tihtipeale ka oluliselt suurem, olenevalt hoone ehituslikest ja arhitektuursetest omapäradest) võrreldes vastava suurusjärgu kontrollimise valemiga saadud netoenergiavajadus. Samas sellisel juhul ei aktsepteeri seda energiamärgist kontrolliv ametnik. Minu seisukoht on, et identsed sama välispiirete summaarse soojuserikaoga (köetava pinna kohta) hooned võivad olla oluliselt erineva kütmiseks kuluva netoenergiavajadusega (näiteks hoone, millel üks suur fassaad kaetud 50% ulatuses akendega, mis on suunatud lõunasse, on oluliselt erineva kütte netoenergiavajadusega võrreldes identse hoonega, millel suurte akendega fassaad on suunatud põhja ilmakaarde). Seda näitavad väga tihti ka minu arvutustulemused. Näide on lisatud manusesse aadressile Aleksandri 32/4, Tartu, projekteeritud korterelamu, millele on minu poolt arvutatud ning väljastatud energiamärgis 2211569/00498. Hoone välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta on 0,71 W/(m2*K) , energiaarvutuse tulemused IDA ICE tarvaraga näitavad, et hoone netoenergiavajadus kütmiseks on 21019 kWh/aastas. TTJA juhendis toodud valemi Y=68,619*x- 9,4474 järgi kontrollides (x- hoone välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta) 24013 kWh/aastas (vahe valemi tulemuse ning modelleerimisel saadud tulemusega 14%). Sellele valemiga arvutatud tulemusele tuginedes on kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes kontrollib energiamärgiseid, modelleerimisega saadud netoenergia tulemuse valeks lugenud ning energiamärgis ei ole selle tõttu aktsepteeritav. Soovin MKMi poolset selgitust, mida saaksin kasutada argumendina enda arvutuste kaitsmiseks ning edasistes töös: 1) Kuidas tõlgendada ning kasutada TTJA juhendis esitatud ning kirjas eelpool välja toodud arvutusvalemeid minu poolt esitatud näite puhul, kus korrektselt arvutatud energiaarvutuse tulemus selle valemiga arvutatud tulemusest erineb? 2) Kui suurt tolerantsi võib eelpool kirjeldatud valemitele energiaarvutuste tulemustes saadud hoone kütmiseks kuluva netoenergiavajaduse kontrollimiseks rakendada? Kirja manusesse lisatud TTJA poolt välja antud juhendmaterjal, konkreetse ja kirjeldatud näite energiaarvutuse lähteandmed ning arvutustulemused, Tartu linna poolt väljastatud kiri, mis käsitleb ehitusprojekti puudusi (minu küsimus puudutab leheküljel 2 esitatud hoone energiatõhusust käsitlevaid märkusi). NB! Muud energiatõhusust puudutavad märkused ei mõjuta esitatud küsimust, arvutustulemuste väärtusi vaid on eraldiseisvad. Esitatud küsimuste mõte jääb muutumatuks. Lugupidamisega, Janno Pallotedder EcopolisEnergy OÜ Tel. &#43;372 53 41 88 62 [email protected] Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) ning sellega käivad kaasas lähteandmete ja arvutustulemite tabelid vastavalt MTM määruse nr. 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisadele 2-6’. Energiamärgise lähteandmete ja arvutustulemite tabelite allalaadimiseks tuleb ehitisregistrisse sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID-ga, eraldi kontot selleks luua ei tule. Alates augustist 2018 allkirjastatakse energiamärgised enne nende väljastamist (koostamist programmi poolt). Energiamärgiseid, mis põhinevad energiaarvutustel (energiatõhususarv ehk ETA märgis), ja antakse projekteeritavatele hoonetele (nii uued kui ka olulised rekonstrueeritavad hooned), võivad väljastada: Energiakasutuse modelleerija (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Lihtsustatud tõendamismeetodil põhinevat energiamärgist (ETA) üksikelamutele võivad täiendavalt väljastada veel: Elamute energiaauditite koostamine, tase 6 (Energiaaudiitor, tase 6 osakutse) Energiaaudiitor, tase 6 Hoonete energiaaudiitor, tase 6 Hoonete energiaaudiitor, tase 7 (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse) Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooniinsener ja jahutusinsener, tase 7 Volitatud kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 8 Rakendusarhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018) Volitatud arhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018) Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida Kutsekoja registrist: Täiskutsed: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused Osakutsed: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/osakutsetunnistused Alates 2019. aasta 1. jaanuarist ei toimu lihtsustatud tõendamismeetodiga enam energiatõhususarvu tuletuslikku eeldamist, vaid määratakse hoone konkreetne ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele andmetele. Nii lähteandmed kui ka arvutustulemused esitatakse ühes dokumendis väikeelamu energia- tõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. Väikeelamu energiatõhususe kalkulaator asub MKM-i kodulehel: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus Energiaarvutuste lähteandmete kontrollimine Energiaarvutuste lähteandete ja arvutustulemuste kontrollimisel ja esitamisel tuleb lähtuda MTM määrusest 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ , lisad 2 ja 4. Energiaarvutuste lähteandmed Arvutustsoonide arv Küttesüsteemi tüüp - soojuse tootmine ja kütus 1 - soojuse jaotamine Ventilatsioonisüsteemi tüüp Jahutussüsteem (on/ei ole) Õhulekkearvu väärtuse allikas 2 Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas 3 1 Kas soojuse tootmine ja kütus ning soojuse jaotamine vastavad punktides 10 ja 12 toodud valikutele? 2 Märgitud peab olema kas õhulekke arv on hilisemalt mõõdetav, deklareeritud väärtuste puhul tootja kataloogi viide, või kasutatakse tabelis 6 toodud väärtusi. Valik peab vastama punktis 6 toodud väärtustele. 3 Joonsoojusläbivus on arvutatud ise programmiga või on kasutatud materjali või ehitustootja andmeid - viide kataloogile. Kas need andmed vastavad ehitusprojektis toodule ja punktis 5 olevatele andmetele. Soojuskadu läbi joon- Õhulekkest tingitud Soojuskadu läbi piirdetarindi ja punktsoojusläbivuste soojuskadu g Ui’ Ai’ Hjuhtivus Joon- või punkt- ψj’ Ij’ Hjoonsl Piirdetarind Omadus Suurus - W/m •K) 2 m 2 W/K soojusläbivus W(m•K) m W/K Välissein 1 0,00 1,0 0,0 Välissein-välissein 0,00 0,0 0,0 Õhulekkearv q50’ 6 0,0 Välissein 2 0,00 0,0 0,0 Välissein-välissein 0,00 0,0 0,0 m3/(h*m2) Katuslagi 0,00 0,0 0,0 Katuslagi-välissein 0,00 0,0 0,0 Avp(välispiirded), 1,0 Pööningu vahelagi- m2 Pööningu vahelagi 0,00 0,0 0,0 välissein 0,00 0,0 0,0 Korruste arv (täisarv) 0,0 Põrand pinnasel 0,00 0,0 0,0 Põrand pinnasel- 0,00 0,0 0,0 Põrand välisõhu kohal 0,00 0,0 0,0 välissein 0,00 0,0 0,0 • Vinf , m3/s 0,0000 Põrand välisõhu Välisuks 0,00 0,0 0,0 kohal-välissein 0,00 0,0 0,0 Aken (nt lõunasse) 0,00 0,00 0,0 0,0 Akna seinakinnitus 0,00 0,0 0,0 Aken (nt läände) 0,00 0,00 0,0 0,0 Ukse seinakinnitus 0,00 0,0 0,0 Aken (nt itta) 0,00 0,00 0,0 0,0 Sisesein-välissein 0,00 0,0 1,0 Aken (nt põhja) 0,00 0,0 0,0 ... 0,00 0,0 0,0 ... 0,00 0,0 0,0 ... 0,00 0,0 0,0 ... 4 0,00 0,0 0,0 ... 5 0,00 0,0 0,0 Kokku: Hjuhtivus ,W/K 0,0 Hjoonsl ,W/K 1,0 Hõhuleke ,W/K 0,0 Välispiirete summaarne soojuserikadu ΣH ,W/K 1,0 Välispiirete keskmine soojusläbivus ΣH/A vp 1,0 Hoone köetav pind Aköetav ,m2 1,0 Hoone madala temperatuuriseadega pind Amadal ,m2 7 0,0 Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava ΣH/A köetav 8 1,00 pinna kohta W/m2•K) 4 Kas piirdetarindite soojusläbivused on samad, mis ehitusprojektis? 5 Kas joonkülmasildade soojusläbivused vastavad ehitusprojektis toodud väärtustele? 6 Kui ehitusloa aluseks oleva energiamärgise õhulekke arv on väiksem kui baasväärtus (väikeelamus 4 m3/h*m2 ja muus hoones 2,5 m3/h*m2) ning samas ei tohi olla väiksem kui 1,5 m3/h*m2 – tuleb kasutusloa taotlemisel esitada õhulekke mõõtmis protokoll, et see väärtus on saavutatud. Kasutusloale eelnevas kontrollarvutuses võib õhulekke arv olla väiksem kui 1,5 m3/h*m2. Moodul- ja tehasemajade puhul võib kasutada tootja poolt deklareeritud väärtust (võib olla väiksem kui 1,5 m3/h*m2 ka ehitusloa staadiumis). Kui välispiirde õhuleket ei plaanita mõõta või muul viisil tõendada (moodul ja tehasemajad), peab väärtus vastama tabelis 6 toodud baasväärtustele. 7 Kas hoone projektis on välja toodud köetav pind ja madala temperatuuriga pind? Energiamärgisel olev köetava pinna ja madala temperatuuriga pinna summa vastab enamasti ehitisregistris oleva köetava pinnale. 8 Välispiirete summaarne soojuserikadu on oluline ruumide kütte netoenergiavajaduse suurusjärgu hindamisel. Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi3 Soojus-3 Abiseadmete4 Küttegraafik5 Küttesüsteemi võimsus4 Küttesüsteem kasutegur väljastamise keskmine pumba elekter - kasutegur,- soojustegur,- osakaal,- kWh/(m2a) °C / °C Elekter kW Soojus kW 1 (nt radiaator- küte) 2 (nt vent. seade kalorofeer) 3 (nt soe vesi) 9 10 11 12 10 11 ... 3 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul 4 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus 9 Kas soojusallika kasutegur vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 8 väärtustele? 10 Kas küttesüsteemi jaotamise kasutegur ja abiseadmete elektritarve vastavad määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 9 väärtustele? 11 Kas kütteperioodi keskmine soojustegur (soojuspumba kasutamisel) vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 103 väärtustele? Märgitud peab olema ka küttegraafik. 12 Kas soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest vastab tabel 10 (maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba korral) või tabel 101 (õhk-õhk soojuspumba korral) või tabel 102 (Väljatõmbeõhu soojuspumba korral) väärtusele? Kasutusaeg Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste päeva nädalas Tundi päevas W/m2 W/m2 W/m2 % d h 13 13 Kas vabasoojused ja kasutusaste vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 1 väärtustele? Energiaarvutuste tulemuste esitamine Andmeid hoone kohta Hoone kasutusotstarve Uusehitis Aadress Oluline rekonstrueerimine Rekonstrueerimine Ehitusaasta Olemasolev hoone Köetav pind m2 Madala temp.seadega pind m2 Netopind 14 m2 Energiatõhususarv kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) Energiatõhususarv B kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita 14 Kas hoone projektis on välja toodud köetav pind ja madala temperatuuriga pind? Kas see vastab punktis 7 toodule. Energiamärgisel olev köetava pinna ja madala temperatuuriga pinna summa peab vastama ehitisregistris oleva köetava pinnale. Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2) Ruumide küte2 15 Ventilatsiooniõhu soojendamine 3 Tarbevee soojendamine 16 Ruumide jahutus Ventilatsiooniõhu jahutus 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega 15 Kas ruumide kütte netoenergiavajadus vastab välispiirete soojuserikaole (punkt 5)? Kütte netoenergia vajaduse ja välispiirete soojuserikao seosed on välja toodud järgmises peatükis. 16 Kas tarbevee soojendamise netoenergiavajadus vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 5 väärtustele? Elekter Soojus Elekter Soojus Summaarne energiakasutus kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2) Küttesüsteem - - - - - Ruumide küte 17 - Ventilatsiooniõhu soojendamine - Tarbevee soojendamine - Abiseadmete elekter - - Ventilatsioonisüsteem 1 - - Jahutussüsteem - Abiseadmete elekter - - Valgustus - - 18 Seadmed - - Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus) Ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks 1 17 Kas summaarne energiakasutus (netoenergia vajadus / süsteemi kasutegur) vastab netoenergia kasutuse ja soojusallika kasutegurite väärtustele? Süsteemi kasutegur on soojusallika kasuteguri (tabel 8) ja soojuse väljastamise kasuteguri (tabel 9) korrutis. 18 Kas valgustuse ja seadmete elektrikasutus vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“ väärtustele. Hoone kasutusotstarve Netoenergiavajadus, kWh/(m2•a) Valgustus Seadmed Väikeelamu köetava pinnaga < 120m2 5,3 22,5 Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja ridaelamu 5,3 18,0 Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m2 5,3 15,0 Korterelamu 7,0 22,5 Hangitud Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud Energiakasutuse kütused energia energia energia energia tegur energiakasutus kokkuvõte kogus massi või kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2) /a mahuühik Elekter - - - - 2 - 19 20 Kaugküte Kütus 1 Kütus 2 ... Summa - - - 19 Kas tarnitud energia vastab summaarse energiakasutuse tabeli andmetele? 20 Kas energiakandjate kaalumistegurid vastavad määruse nr. 63 „Hoone Energiatõhususe miinimumnõuded¹“ § 9 väärtustele? Arvutusprogrammi nimi ja versioon 21 - 21 Kas kasutatud arvutusprogrammi nimi ja versiooni number on märgitud? Kütte netoenergia ja välispiirete soojuserikadu Ruumide kütte netoenergia vajadus ja välispiirete summaarne soojuserikadu on omavahel seoses. Energiaarvutuste tulemuste suurusjärgu kontrolliks saab kasutada järgnevaid graafikuid: Eramu 110 105 100 y = 102.24x - 30.669 95 Kütte netoenergia, kWh/(m2 a) 90 85 80 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 0.60 0.70 0.80 0.90 1.00 1.10 1.20 1.30 Välispiirete soojuserikadu, W/K Ridaelamu 80 75 y = 109.57x - 49.62 70 Kütte netoenergia, kWh/(m2 a) 65 60 55 50 45 40 35 30 25 20 15 10 0.50 0.60 0.70 0.80 0.90 1.00 1.10 Välispiirete soojuserikadu, W/K Korterelamu 40 y = 68.619x - 9.4474 35 Kütte netoenergia, kWh/(m2 a) 30 25 20 15 10 5 0.20 0.30 0.40 0.50 0.60 0.70 Välispiirete soojuserikadu, W/K (allikas: TTÜ arendustöö „Liginullenergiahoonete ehitusprojektid“) Liginullenergiahoonete põhimõttelised lahendused Eramu / ridaelamu välisseinad U≈0,12 W/(m2K) [≈300 mm soojustust] katus U≈0,10 W/(m2K) [≈400 mm soojustust] põrand U≈0,12 W/(m2K) [≈250 mm soojustust] aknad U≈0,9 W/(m2K) (kolmekordne klaaspakett) õhulekkearv q50< 1,5 m3/(hm2) soojustagastusega ventilatsioon (ɳ≥80%) lõunapoolsetes ruumides päikesevarjestus lokaalne taastuvenergia (PV-paneelid) Korterelamu välisseinad U≈0,14 W/(m2K) [≈250 mm soojustust] katus U≈0,10 W/(m2K) [≈400 mm soojustust] põrand U≈0,14 W/(m2K) [≈200 mm soojustust] aknad U≈0,9 W/(m2K) (kolmekordne klaaspakett) õhulekkearv q50< 1,5 m3/(hm2) soojustagastusega ventilatsioon (ɳ≥80%) lõunapoolsetes ruumides päikesevarjestus lokaalne taastuvenergia (PV-paneelid) (allikas: TTÜ arendustöö „Liginullenergiahoonete ehitusprojektid“) Juhendis viidatud õigusaktid: 1) Ehitusseadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/101022019005) 2) Majandus ja taristuministri määrus nr. 58 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019012) 3) Majandus ja taristuministri määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel