Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
Energiaarvutuse lähteandmed
Arvutustsoonide arv 19
Küttesüsteemi tüüp
-soojuse tootmine ja kütus kaugküte, soe vesi
-soojuse jaotamine põrandküte
Ventilatsioonisüsteemi tüüp soojustagastusega ventilatsioon
Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole
Õhulekkearvu väärtuse allikas baasväärtus - EVV määrus nr 58. "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika"
Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas
ehitusprojekt
Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi
õhulekkekohtade
Piirdetarind g U i, A i, H juhtivus Külmasild Y j, lj, H joonsl Omadus Suurus
- W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K
Välissein 0,14 388,0 54,3 Välissein-välissein 1 0,05 47,6 2,4 Õhulekke-arv q50, 2,5
0,0 Välissein-välissein 2 -0,05 29,8 -1,5 3 2
m /(h*m )
Katuslagi 0,11 255,2 28,1 Katuslagi-välissein 0,20 91,1 18,2 Avp (välispiirded), m2 1247,2
0,0 Pööningu vahelagi-välissein 0,10 0,0 0,0 Korruste arv (täisarv) 3,0
3
0,0 Põrand-välissein 0,30 66,4 19,9 V inf , m /s 0,0433
Põrand pinnasel 0,13 394,2 51,2 0,0
Ukonstruktsioon=0,17)
Välisuksed 1,00 9,7 9,7 Akna seinakinnitus 0,05 332,9 16,6
Aknad (kirdesse) 0,60 0,90 92,7 83,4 Ukse seinakinnitus 0,10 22,8 2,3
Aknad (kagusse) 0,45 0,90 42,4 38,2 Sisesein-välissein 0,10 0,0
Aknad (edelasse) 0,45 0,90 33,4 30,1 … 0,10 0,0 0,0
Aknad (loodesse) 0,59 0,90 31,6 28,4
0,0 … 0,00 0,0 0,0
Kokku: H juhtivus, W/K 323,4 H joonsl , W/K 58,0 H õhuleke, W/K 52,2
Välispiirete summaarne soojuserikadu H , W/K 433,6
Välispiirete keskmine soojusläbivus H / A vp 0,3
Hoone köetav pind A köetav, m2 607,7
Hoone madala temperatuuriseadega pind A madal. m2 0,0
Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta
H / Aköetav 0,71
W/(m2·K)
Ventilatsioonisüsteem Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagasti Soojus- Heitõhu Sissepuhkeõhu
sissep./väljat. SFP tüüp tagastus min. temp1 temperatuur2
temperatuuri
m3/s / m3/s kW/(m3/s) suhtarv °C °C
1 SV (Komfovent Domekt 0,24/0,24 1,4 rootor 0,85 0 18
R300), korteripõhine
…
1
soojustagasti külmumise vältimine
2
esitatakse konstantse sissepuhketemperatuuriseade puhul
Küttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Soojus- Abiseadmete3 Küttegraafik5 Küttesüsteemi võimsus4
kasutegur väljastamise keskmine pumba elekter Elekter Soojus,
- kasutegur, - soojustegur, - osakaal, - kWh/(m2 a) °C/°C kW kW
1 Ruumide küte 0,90 0,95 - 1,00 esitatud erisoade projektis
2 Soe vesi 0,90 1,00 - - esitatud erisoade projektis
3 Ventilatsioon 1,00 1,00 - - esitatud erisoade projektis
3
esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul
4
puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus
Jahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine Aastase Abiseadmete Jahutusgraafik5 Jahutuskadude
jahutustegur jahutusenergia elekter tegur
- osakaal6 kWh/(m2 a) °C/°C βje, βjek, βrs, -
1
2
…
5
arvutusliku välisõhu temperatuuri korral
6
1,0 kui puudub vabajahutus
Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene-
süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi-
pindala, m2 võimsus, kW võimsus, kW
Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaeg
päeva nädalas tundi päevas
2 2 2
W/m W/m W/m % d h
8 10 7 24
3 3 60 7 24
10.02.2022 J. Pallotedder kinnitatud läbi ehitisregistri
Kuupäev Nimi Allikiri
Energiaarvutuse tulemuste esitamine
Andmed hoone kohta
Hoone kasutusotstarve ELAMUD; 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu Uusehitus
Aadress Aleksandri 32/4, Tartu linn Oluline rekonstrueerimine
Ehitusaasta 2022 Rekonstrueerimine
Olemasolev hoone
2
Köetav pind 607,7 m
2
Madala temp. seadega pind 0,0 m
2
Netopind 607,7 m
Energiatõhususarv 124 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)
B
Energiatõhususarv 124 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)
B
energiaõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita
Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud
kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus
kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)
Elekter - - 23014 37,9 2 75,7
Tõhus kaugküte 44839 73,8 0,65 48,0
…
Summa - - 67853 111,7 0 0,0 - 124
Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus
2 2
kWh/a kWh/a kWh/(a m ) kWh/(a m )
Küttesüsteem - - - -
Ruumide küte 0 24582 0,00 40,45
Ventilatsiooniõhu soojendamine 1328 2,19
Tarbevee soojendamine 0 20257 0,00 33,33
Abiseadmete elekter 608 - 1,00 -
Ventilatsioonisüsteem1 3130 - 5,15 -
Jahutussüsteem 0 0,00
Abiseadmete elekter 0 - 0,00 -
Valgustus 4259 - 7,01 -
Seadmed 13689 - 22,53 -
Summa (tehnosüsteemide
summaarne energiakasutus) 23014 44839 37,87 73,78
1
ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
Lokaalne taastuv- ja eksporditud energia Lokaalselt toodetud Eksporditud Omatarbe
kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) osakaal
Soojusenergia päikesest
Elekter päikesest
…
2
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m )
Ruumide küte2 21018 34,59
Ventilatsiooniõhu soojendamine3 1328 2,19
Tarbevee soojendamine 18231 30,00
Ruumide jahutus 0 0,00
Ventilatsiooniõhu jahutus 0 0,00
2
sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis
3
arvutatud koos soojustagastusega
Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA ICE 4.8
10.02.2022 J. Pallotedder kinnitatud digitaalselt läbi Ehitisregistri
Kuupäev Nimi Allkiri
.
TARTU LINNAVALITSUS
ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKOND
SIGNE VEERMAA 01.04.2022 nr 7-1/EPD-22-0200
AS EVIKO
Aleksandri 32/4 ehitusloa taotlus korterelamu
püstitamiseks
Esitasite Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale 04.03.2022 Aleksandri 32/4
ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti. Tartu Linnavalitsus kontrollis taotluse ja ehitusprojekti
vastavust nõuetele ning on tuvastanud järgmised puudused:
Arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekt Laima-Maria Taal:
1. Kõikidele lõikejoonistele lisada vertik. sidumine ja konstruktsioonitähised.
2. Lisada projekti koosseisu parkimisskeem (asendiplaanil on sellele viidatud),.
Ehitisregistri vanemspetsialist Evi Kook:
1. Olemasoleva hoonele lammutusloa taotlust ei ole esitatud.
2. Asendiplaanil ja seletuskirjas erinevad hoone andmed.
3. Seletuskirja või plaanide kõrvale lisada ruumide eksplikatsioon.
4. Kui paigaldatakse päikesepaneelid on vajalik taotlusele märkida elektri liigiks lokaalne
päikeseenergial põhinev (vt A. Aint´i märkust).
5. Kui uuesti esitamisel muutuvad hoone välisviimistluse materjalid on vajalik taotlusel esitatud
andmed üle kontrollida (vt. H. Kulmar´i märkust).
Geodeesiateenistuse juhataja-peageodeet Taavi Pedaja:
1. Lammutusprojekti asendiplaanil puuduvad osad nõuetekohased geodeetilise alusplaani
joonleppemärgid/joonetüübid (nt madal- ja kõrgepingemaakaablid, aiad jne). Geoaluse
joonleppemärgid peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34
"Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Rohkem infot,
kuidas tagada geodeetilise alusplaani joonleppemärkide korrektne kuvamine projekti asendiplaani
koostaja CAD programmis (AutoCAD või Microstation) ning vajalikud ressursifailid saab alla
laadida siit: http://egu.ee/mkm-maarus. Leppemärkide kujud on ära toodud viidatud määruse lisas
2. Muid tarkvarasid kasutades tuleb sama tulemuse saavutamiseks kasutada ilmselt muid
meetodeid.
2. Lammutusprojekti asendiplaanile lisada hoone seinas asuvale Tartu kohaliku geodeetilise võrgu
seinareeperile nr 40 (GPA ID 20292) märkus "teisaldatav geodeetiline märk". Lisada info
teisaldustööde tegija kohta (firma ja teisaldustööde projekti töö number).
3. Lammutatava Aleksandri tn 32/4 hoone soklis paikneb 1 geodeetiline märk (seinareeper) nr 40
(GPA ID 20292), mille kaitsevööndiks on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2
meetrit märgi tsentrist vertikaalsuunas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et
kui geodeetiline märk ei võimalda kinnisasja planeeringu- või sihtotstarbekohast kasutamist, võib
kinnisasja omanik esitada märgi omanikule taotluse selle kõrvaldamiseks või teisaldamiseks.
Geodeetiline märk kõrvaldatakse või teisaldatakse märgi omaniku (Tartu linna) nõusolekul
taotleja kulul. Antud juhul tuleb geodeetiline märk teisaldada ehk rajada uus märk juhindes
keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise
märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks
loa taotlemise kord“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi teisaldamise töid teostada
isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud
kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetilised tööd tuleb
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
tellida
Küüni 5
enne olemasoleva Aleksandri tn 32/4telhoone lammutustöid ning olemasolev seinareeper
736 1238
nr
www.tartu.ee
51004 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
tellida enne olemasoleva Aleksandri tn 32/4 hoone lammutustöid ning olemasolev seinareeper nr
40 võimalusel üle anda Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna
geodeesiateenistusele (Taavi Pedaja, tel 736 1246). Kokkuleppel töid tegeva geodeediaga
eemaldab märgi geodeet eesmärgiga kasutada seda uue märgi rajamisel. Uue hoone projekti
asendiplaanile lisada viide geodeetilise märgi teisaldustööde tegija kohta (firma ja teisaldustööde
projekti töö number).
4. 0,4 kW kaabelliinide ja sidekanalisatsiooni plaanile lisada viide kasutatud geoalusele (firma,
töö number, töö tegemise aeg, koordinaat- ja kõrgussüsteem).
5. 0,4 kW kaabelliinide ja sidekanalisatsiooni plaanil puuduvad osad nõuetekohased geodeetilise
alusplaani joonleppemärgid/joonetüübid (nt madal- ja kõrgepingemaakaablid, aiad jne). Geoaluse
joonleppemärgid peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34
"Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Rohkem infot,
kuidas tagada geodeetilise alusplaani joonleppemärkide korrektne kuvamine projekti asendiplaani
koostaja CAD programmis (AutoCAD või Microstation) ning vajalikud ressursifailid saab alla
laadida siit: http://egu.ee/mkm-maarus. Leppemärkide kujud on ära toodud viidatud määruse lisas
2. Muid tarkvarasid kasutades tuleb sama tulemuse saavutamiseks kasutada ilmselt muid
meetodeid.
Inseneriteenistus:
1. Asendiplaanile kanda prügikonteinerid (ei leidnud praegu).
Seletuskirjast eemaldada lause „Samuti jääb võimalus kasutada Lina 32-1 taga olevaid
sorteeritava prügi konteinereid.“
Kinnistule kavandada jäätmemahutid vähemalt nelja jäätmeliigi kogumiseks, asendiplaanile kanda
mõõtkavas.
2. Projekti koosseisu lisada tehnovõrkude koondplaan.
3. Aleksandri ja Lina tänavate ümberehituse projekt on korrigeerimisel, arvestada edasisel
projekteerimise tänavaprojekti muudatustega.
Järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint:
Energiatõhususe osa märkused (kontrollitud energiamärgise number on 2211569/00498):
1. Tartu linna üldplaneering ei keela miljööväärtuslikel aladel püstitavatele uutele hoonetele
päikesepaneelide paigaldamist. Katusele paigaldatavad päikesepaneelid peavad olema paigaldatud
katusega samale tasapinnale. Tänavaruumist nähtaval küljel peab kogu katusekülg olema kaetud
päikesepaneelidega, et tagada terviklik ilme. Täna on turul saadaval päiksepaneele, mis on
sobilikud paigaldamiseks ka miljööaladele. Päikesepaneelid tuleb katusele projekteerida hoone
terviklikkust silmas pidades. Arvestades hoone katuse tänavapoolset suunda (edelas 228 kraadi) ja
katusekallet (25 kraadi), siis on paneelide suunategur 1,11 (91% optimaalselt suunatud
päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest). Uus hoone tuleb projekteerida
liginullenergiahoonena. Liginullenergiahoone üheks põhimõtteliseks lahenduseks on kasutada
õhulekkearvu väärtusena väärtust 1,5 m³/(hm²). Antud juhul on õhulekkearvu väärtusena
kasutatud väärtust 2,5. Seega tuleks energiaarvutustes võtta õhulekkearvu väärtuseks 1,5, mis
vähendab oluliselt energiatõhususarvu väärtust;
2. kuidas on lahendatud üldalade ventilatsioon (kajastada ehitusprojekti ventilatsiooniosa
seletuskirjas)? NB! Energiaarvutuste ja ehitusloa taotluse kohaselt on kogu hoones
soojustagastusega ventilatsioon;
3. energiaarvutuse lähteandmete esitamise blanketi puudused:
- ventilatsioonisüsteemi tabelis ei ole sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulgad õieti arvutatud.
Õhuvooluhulgad saadakse kui määruse järgse ventilatsiooni välisõhu vooluhulk korrutatakse läbi
köetava pinnaga ning jagatakse 1000-ga;
4. energiaarvutuse tulemuste esitamise blanketi puudused:
- netoenergiavajaduse tabelis ei ole ruumide kütte netoenergia vajadus kooskõlas välispiirete
summaarse soojuserikaoga (0,71). Eelnimetatud väärtused peavad olema omavahel seoses (vt
https://ttja.ee/media/34/download).
Kultuuriväärtuste teenistuse miljööväärtuste peaspetsialist Heiti Kulmar:
1. Hoone tagaosas asuv klaasist juurdeehitis ei ole miljööalal sobiv arhitektuuriline lahendus.
1. Hoone tagaosas asuv klaasist juurdeehitis ei ole miljööalal sobiv arhitektuuriline lahendus.
Palun lahendada see klaasfassaadi asemel ajaloolise arhitektuuriga sobivalt. Veneetsia hartas on
välja toodud olulisus eristada restaureerimisel ajaloolist ja kaasaegset - betooni valatud laudis ja
krohvifassaad eristub ajaloolisest materjalikasutusest juba visuaalselt suurel määral, harta põhjal
on restaureerimisel oluline vältida ajalooliste alusmaterjalide puudumisel omaloomingut mis
pretendeerib algupärasusele ilma tõenditeta. Restaureerimise puhul tuleb lähtuda eelkõige
ajaloolistest ja uurimustel põhinevast infost. Uue lisamine on sobilik, kui see on vältimatu.
Käesoleval juhul ei saa öelda, et hoone tagaosa ei saaks lahendada arhitektuuriliselt sobivalt,
ühtsena ülejäänud hoonega, ilma et see peaks olema postmodernne klaasfassaad.
2. Hoone välisuksed ei vasta algupärastele. Inventeerimisjoonisel on Aleksandri tänava küljes
kaheleheline, valgmikuga, tahveldusega esinduslik välisuks. Hoovipoolsel küljel ajalooliselt
sobiva välisukse valikul saab lähtuda kompleksi teiste hoonete kooskõlastatud uste eeskujust.
Tehnoruumi ukse valikul saab kujundus olla tagasihoidlikum, aga peaks lähtuma ajalooliste
hooviuste eeskujust. Hetkel ei ole ühegi välisukse lahendus ajalooliselt sobiv.
Projekteerimistingimuste järgi on nõutud algupäraste uste eeskujul, mitte analoogsete lihtsustatud
kujundustega uste paigaldamine. Uste joonistega tuleks lisada ka sõlmede ja profiilide joonised.
Värvilahenduse osas tuleks järgida ajaloolist loogikat, kus hoone värvigamma toonidega on
tahvlite raamistus või tahvlid heledamat kontrastset tooni ülejäänud uksest. Valgmike vertikaalsed
liistud on liiga jämedad.
3. Hoone trepikoja laudisega osas on ära kaotatud nurgaliseenid jt fassaadi dekoorielemendid.
Viia ülejäänud hoonega ühtseks, eeskujuks võtta inventeerimisjoonis ja ülesmõõtmisjoonised.
4. Trepid teha "ninaga."
5. Fassaadi esimese korruse akende ümber peaks olema krohviraamistus, mille kohal on väikese
vahega, eenduv karniis. Praeguses lahenduses on karniis ja raamistus kokku ühendatud, mis ei
vasta algupärasele.
6. Fassaadi sokliosas on inventeerimisjoonisel vahelduvad laiemad ja kitsamad ristkülikutega
kassetid. Praegu esitatud joonisel on ruudukujulisemad kassetid ära jäetud. Palun säilitada algsed
dekoori elemendid vastavalt projekteerimistingimustele.
7. Hoone aknad ei vasta algupärastele aknalahendustele. Kuigi algupärased raamid ei ole säilinud
on võimalik võtta eeskujuks inventeerimisjoonisel kujutatud akende jaotis, mis vastab
tüüpjoonisele A2 (https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Arhitektuur_ja_ehitus/Milj%
C3%B6%C3%B6/Akende%20joonised/AKEN_A-2.pdf ) ja kohandatud mõõtudega tüüpjoonis
A3 (samalt lehelt leitav, kus eelmine joonis). Miljööalale sobivalt peab välimine klaas olema
kititud linaõlikitiga. Akna valgmikuosa klaasil ei tohi olla jaotisliist peale kleebitud vaid klaasi
läbiv. Praeguse projekti spetsifikatsioonis on valgmikuosa vertikaalne liist liiga jäme, puuduvad
raamide profiilid ja sõlmejoonised.
8. Aknaluukide tahvlite värvilahendus palun samuti teha mitmevärviline (tahvli raam ja tahvel eri
t o o n i d e s ) .
9. Hoone fassaadilt, eriti hoone nurkades mitte ära kaotada dekoorielementide kaudu tekkivat
liigendatust (eenduvad karniisid ja liseenid). Vaadetel hetkel hoone nurgad sirged.
10. Trepikoja osal säilitada algne räästakuju.
Lubade- ja registriteenistuse juhataja Raili Tingas:
1. Lammutusprojekti tiitellehel märgitud, et Signe Veerma poolt digiallkirjastatud, tiitellehel
kustutada digiallkirjastamise tekst või allkirjastada.
Infoks! Kui plaanitakse püstitatava/rekonstrueeritava elamu ehitusprojekti plaanide alusel
Infoks! Kui plaanitakse püstitatava/rekonstrueeritava elamu ehitusprojekti plaanide alusel
tulevikus seada korteriomandeid, siis koostatavad plaanid peavad muuhulgas vastama ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri poolt 16.01.2018 vastu võetud määrusele nr 3 „Nõuded
hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord“.
Vastavalt haldusmenetlusseadusele § 15 lg 2, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud
andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale
esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste
kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Anname Teile käesoleva kirjaga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja palume viia esitatud
dokumendid eelnimetatud nõuetega vastavusse ja esitada parandatud ehitusprojekt koos
ehitusloa taotlusega hiljemalt 27.06.2022.
Palume Teil dokumendid esitada digitaalselt allkirjastatult läbi ehitisregistri www.ehr.ee
(Ehitusprojekti dokumentide digitaalsel esitamisel arvestada juhendit "Ehitusprojekti dokumentide
vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel", mis on kättesaadav https://goo.gl
/cft0d5).
Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib linnavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merlin Palu
juhataja
736 1173
[email protected]
Saatja: Janno Pallotedder <
[email protected]>
Saadetud: 13.04.2022 11:36
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Küsimus hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika ja
juhendmaterjali tõlgendamise kohta
Tere
Sooviks MKM-i poolset hinnangut energiatõhususe miinimumnõuete,
arvutusmetoodika ning TTJA energiamärgise kontrollimise juhendi kohta.
Mina olen hoonete arvutuspõhiste energiamärgiste koostaja (Diplomeeritud
energiatõhususe spetsialist, tase 7; energiakasutuse modelleerija
osakutse). Samuti olen õppinud hoonete energiatõhususe modelleerimist
vastavatel kursustel Tallinna Tehnikaülikoolis, kasutatava tarkvara
koolitustel (IDA ICE) ning lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli kütte- ja
ventilatsiooni eriala magistriõppe (omistatud diplomeeritud kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 esmase kutse).
TTJA on välja andnud tehnilise juhendi hoone energiamärgise ning selle
lisade (lähteandmed ning arvutustulemused) kontrollimiseks. Lisatud kirja
manusesse ning alla laetav siit: . Juhendi lehekülgedel 10, 11 ja 12 on
esitatud seosed hoone soojuserikao ning hoone kütmiseks kuluva
netoenergiavajaduse vahel eramu, ridaelamu ning korterelamu kohta.
Juhendis nimetatud graafikute ja valemite selgituse juures on kirjas
„Energiaarvutuste tulemuste suurusjärgu kontrolliks saab kasutada
järgnevaid graafikuid. Minu hinnangul on tegemist väga heade valemite
ning graafikutega energiaarvutuste tulemuse SUURUSJÄRGU kontrollimiseks.
Samas teisipidi olen ma probleemi ees, et juhendis olevat suurusjärku ei
ole defineeritud, valemi tolerantse pole määratud ning energiamärgiseid
kontrolliv ametnik otsustab tõlgendada seda ise. Samas olen ma mitmel
juhul arvutanud dünaamilise energiaarvutuse tarkvaraga(IDA ICE)
modelleerides reaalse netoenergiavajaduse, mis on näiteks 15-20% väiksem
(tihtipeale ka oluliselt suurem, olenevalt hoone ehituslikest ja
arhitektuursetest omapäradest) võrreldes vastava suurusjärgu
kontrollimise valemiga saadud netoenergiavajadus. Samas sellisel juhul ei
aktsepteeri seda energiamärgist kontrolliv ametnik. Minu seisukoht on, et
identsed sama välispiirete summaarse soojuserikaoga (köetava pinna kohta)
hooned võivad olla oluliselt erineva kütmiseks kuluva
netoenergiavajadusega (näiteks hoone, millel üks suur fassaad kaetud 50%
ulatuses akendega, mis on suunatud lõunasse, on oluliselt erineva kütte
netoenergiavajadusega võrreldes identse hoonega, millel suurte akendega
fassaad on suunatud põhja ilmakaarde).
Seda näitavad väga tihti ka minu arvutustulemused.
Näide on lisatud manusesse aadressile Aleksandri 32/4, Tartu,
projekteeritud korterelamu, millele on minu poolt arvutatud ning
väljastatud energiamärgis 2211569/00498. Hoone välispiirete summaarne
soojuserikadu köetava pinna kohta on 0,71 W/(m2*K) , energiaarvutuse
tulemused IDA ICE tarvaraga näitavad, et hoone netoenergiavajadus
kütmiseks on 21019 kWh/aastas. TTJA juhendis toodud valemi Y=68,619*x-
9,4474 järgi kontrollides (x- hoone välispiirete summaarne soojuserikadu
köetava pinna kohta) 24013 kWh/aastas (vahe valemi tulemuse ning
modelleerimisel saadud tulemusega 14%). Sellele valemiga arvutatud
tulemusele tuginedes on kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes kontrollib
energiamärgiseid, modelleerimisega saadud netoenergia tulemuse valeks
lugenud ning energiamärgis ei ole selle tõttu aktsepteeritav.
Soovin MKMi poolset selgitust, mida saaksin kasutada argumendina enda
arvutuste kaitsmiseks ning edasistes töös:
1) Kuidas tõlgendada ning kasutada TTJA juhendis esitatud ning
kirjas eelpool välja toodud arvutusvalemeid minu poolt esitatud näite
puhul, kus korrektselt arvutatud energiaarvutuse tulemus selle valemiga
arvutatud tulemusest erineb?
2) Kui suurt tolerantsi võib eelpool kirjeldatud valemitele
energiaarvutuste tulemustes saadud hoone kütmiseks kuluva
netoenergiavajaduse kontrollimiseks rakendada?
Kirja manusesse lisatud TTJA poolt välja antud juhendmaterjal, konkreetse
ja kirjeldatud näite energiaarvutuse lähteandmed ning arvutustulemused,
Tartu linna poolt väljastatud kiri, mis käsitleb ehitusprojekti puudusi
(minu küsimus puudutab leheküljel 2 esitatud hoone energiatõhusust
käsitlevaid märkusi). NB! Muud energiatõhusust puudutavad märkused ei
mõjuta esitatud küsimust, arvutustulemuste väärtusi vaid on
eraldiseisvad. Esitatud küsimuste mõte jääb muutumatuks.
Lugupidamisega,
Janno Pallotedder
EcopolisEnergy OÜ
Tel. +372 53 41 88 62
[email protected]
Juhendmaterjal
eluhoonete arvutuslike
energiamärgiste
kontrollimiseks
Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava
hoone puhul.
Energiamärgis väljastatakse läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) ning sellega käivad kaasas lähteandmete
ja arvutustulemite tabelid vastavalt MTM määruse nr. 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“
lisadele 2-6’.
Energiamärgise lähteandmete ja arvutustulemite tabelite allalaadimiseks tuleb ehitisregistrisse sisse
logida ID-kaardi või mobiil-ID-ga, eraldi kontot selleks luua ei tule.
Alates augustist 2018 allkirjastatakse energiamärgised enne nende väljastamist (koostamist programmi
poolt).
Energiamärgiseid, mis põhinevad energiaarvutustel (energiatõhususarv ehk ETA märgis), ja antakse
projekteeritavatele hoonetele (nii uued kui ka olulised rekonstrueeritavad hooned), võivad väljastada:
Energiakasutuse modelleerija (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse)
Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7
Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8
Lihtsustatud tõendamismeetodil põhinevat energiamärgist (ETA) üksikelamutele võivad täiendavalt
väljastada veel:
Elamute energiaauditite koostamine, tase 6 (Energiaaudiitor, tase 6 osakutse)
Energiaaudiitor, tase 6
Hoonete energiaaudiitor, tase 6
Hoonete energiaaudiitor, tase 7 (Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 osakutse)
Kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 6
Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooniinsener ja jahutusinsener, tase 7
Volitatud kütte-, ventilatsiooni ja jahutusinsener, tase 8
Rakendusarhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
Volitatud arhitekt, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (kutsetunnistus väljastatud alates 13.03.2018)
Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida Kutsekoja registrist:
Täiskutsed: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused
Osakutsed: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/osakutsetunnistused
Alates 2019. aasta 1. jaanuarist ei toimu lihtsustatud tõendamismeetodiga enam energiatõhususarvu
tuletuslikku eeldamist, vaid määratakse hoone konkreetne ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele
andmetele. Nii lähteandmed kui ka arvutustulemused esitatakse ühes dokumendis väikeelamu energia-
tõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
Väikeelamu energiatõhususe kalkulaator asub MKM-i kodulehel:
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus
Energiaarvutuste lähteandmete kontrollimine
Energiaarvutuste lähteandete ja arvutustulemuste kontrollimisel ja esitamisel tuleb lähtuda MTM
määrusest 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ , lisad 2 ja 4.
Energiaarvutuste lähteandmed
Arvutustsoonide arv
Küttesüsteemi tüüp
- soojuse tootmine ja kütus
1
- soojuse jaotamine
Ventilatsioonisüsteemi tüüp
Jahutussüsteem (on/ei ole)
Õhulekkearvu väärtuse allikas 2
Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas 3
1 Kas soojuse tootmine ja kütus ning soojuse jaotamine vastavad punktides 10 ja 12 toodud valikutele?
2 Märgitud peab olema kas õhulekke arv on hilisemalt mõõdetav, deklareeritud väärtuste puhul tootja
kataloogi viide, või kasutatakse tabelis 6 toodud väärtusi. Valik peab vastama punktis 6 toodud
väärtustele.
3 Joonsoojusläbivus on arvutatud ise programmiga või on kasutatud materjali või ehitustootja
andmeid - viide kataloogile. Kas need andmed vastavad ehitusprojektis toodule ja punktis 5 olevatele
andmetele.
Soojuskadu läbi joon- Õhulekkest tingitud
Soojuskadu läbi piirdetarindi
ja punktsoojusläbivuste soojuskadu
g Ui’ Ai’ Hjuhtivus Joon- või punkt- ψj’ Ij’ Hjoonsl
Piirdetarind Omadus Suurus
- W/m •K)
2
m 2
W/K soojusläbivus W(m•K) m W/K
Välissein 1 0,00 1,0 0,0 Välissein-välissein 0,00 0,0 0,0 Õhulekkearv q50’ 6 0,0
Välissein 2 0,00 0,0 0,0 Välissein-välissein 0,00 0,0 0,0 m3/(h*m2)
Katuslagi 0,00 0,0 0,0 Katuslagi-välissein 0,00 0,0 0,0 Avp(välispiirded), 1,0
Pööningu vahelagi- m2
Pööningu vahelagi 0,00 0,0 0,0 välissein 0,00 0,0 0,0
Korruste arv
(täisarv) 0,0
Põrand pinnasel 0,00 0,0 0,0 Põrand pinnasel- 0,00 0,0 0,0
Põrand välisõhu kohal 0,00 0,0 0,0 välissein 0,00 0,0 0,0 •
Vinf , m3/s 0,0000
Põrand välisõhu
Välisuks 0,00 0,0 0,0 kohal-välissein 0,00 0,0 0,0
Aken (nt lõunasse) 0,00 0,00 0,0 0,0 Akna seinakinnitus 0,00 0,0 0,0
Aken (nt läände) 0,00 0,00 0,0 0,0 Ukse seinakinnitus 0,00 0,0 0,0
Aken (nt itta) 0,00 0,00 0,0 0,0 Sisesein-välissein 0,00 0,0 1,0
Aken (nt põhja) 0,00 0,0 0,0 ... 0,00 0,0 0,0
... 0,00 0,0 0,0 ... 0,00 0,0 0,0
... 4 0,00 0,0 0,0 ... 5 0,00 0,0 0,0
Kokku: Hjuhtivus ,W/K 0,0 Hjoonsl ,W/K 1,0 Hõhuleke ,W/K 0,0
Välispiirete summaarne soojuserikadu ΣH ,W/K 1,0
Välispiirete keskmine soojusläbivus ΣH/A vp
1,0
Hoone köetav pind Aköetav ,m2 1,0
Hoone madala temperatuuriseadega pind Amadal ,m2 7 0,0
Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava ΣH/A köetav 8 1,00
pinna kohta W/m2•K)
4 Kas piirdetarindite soojusläbivused on samad, mis ehitusprojektis?
5 Kas joonkülmasildade soojusläbivused vastavad ehitusprojektis toodud väärtustele?
6 Kui ehitusloa aluseks oleva energiamärgise õhulekke arv on väiksem kui baasväärtus (väikeelamus
4 m3/h*m2 ja muus hoones 2,5 m3/h*m2) ning samas ei tohi olla väiksem kui 1,5 m3/h*m2 – tuleb
kasutusloa taotlemisel esitada õhulekke mõõtmis protokoll, et see väärtus on saavutatud.
Kasutusloale eelnevas kontrollarvutuses võib õhulekke arv olla väiksem kui 1,5 m3/h*m2.
Moodul- ja tehasemajade puhul võib kasutada tootja poolt deklareeritud väärtust (võib olla väiksem
kui 1,5 m3/h*m2 ka ehitusloa staadiumis).
Kui välispiirde õhuleket ei plaanita mõõta või muul viisil tõendada (moodul ja tehasemajad), peab
väärtus vastama tabelis 6 toodud baasväärtustele.
7 Kas hoone projektis on välja toodud köetav pind ja madala temperatuuriga pind?
Energiamärgisel olev köetava pinna ja madala temperatuuriga pinna summa vastab enamasti
ehitisregistris oleva köetava pinnale.
8 Välispiirete summaarne soojuserikadu on oluline ruumide kütte netoenergiavajaduse suurusjärgu
hindamisel.
Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi3 Soojus-3 Abiseadmete4 Küttegraafik5 Küttesüsteemi võimsus4
Küttesüsteem kasutegur väljastamise keskmine pumba elekter
- kasutegur,- soojustegur,- osakaal,- kWh/(m2a) °C / °C Elekter kW Soojus kW
1 (nt radiaator-
küte)
2 (nt vent. seade
kalorofeer)
3 (nt soe vesi)
9 10 11 12 10 11
...
3
esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul
4
puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus
9 Kas soojusallika kasutegur vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika1“
tabel 8 väärtustele?
10 Kas küttesüsteemi jaotamise kasutegur ja abiseadmete elektritarve vastavad määruse „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 9 väärtustele?
11 Kas kütteperioodi keskmine soojustegur (soojuspumba kasutamisel) vastab määruse „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodika1“ tabel 103 väärtustele? Märgitud peab olema ka küttegraafik.
12 Kas soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte ja sooja tarbevee netoenergia
vajadusest vastab tabel 10 (maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba korral) või tabel 101
(õhk-õhk soojuspumba korral) või tabel 102 (Väljatõmbeõhu soojuspumba korral) väärtusele?
Kasutusaeg
Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste päeva nädalas Tundi päevas
W/m2 W/m2 W/m2 % d h
13
13 Kas vabasoojused ja kasutusaste vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise
metoodika1“ tabel 1 väärtustele?
Energiaarvutuste tulemuste esitamine
Andmeid hoone kohta
Hoone kasutusotstarve Uusehitis
Aadress Oluline rekonstrueerimine
Rekonstrueerimine
Ehitusaasta
Olemasolev hoone
Köetav pind m2
Madala temp.seadega pind m2
Netopind 14 m2
Energiatõhususarv kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)
Energiatõhususarv B kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)
B
energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita
14 Kas hoone projektis on välja toodud köetav pind ja madala temperatuuriga pind? Kas see vastab punktis
7 toodule. Energiamärgisel olev köetava pinna ja madala temperatuuriga pinna summa peab vastama
ehitisregistris oleva köetava pinnale.
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)
Ruumide küte2 15
Ventilatsiooniõhu soojendamine 3
Tarbevee soojendamine 16
Ruumide jahutus
Ventilatsiooniõhu jahutus
2
sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis
3
arvutatud koos soojustagastusega
15 Kas ruumide kütte netoenergiavajadus vastab välispiirete soojuserikaole (punkt 5)?
Kütte netoenergia vajaduse ja välispiirete soojuserikao seosed on välja toodud järgmises peatükis.
16 Kas tarbevee soojendamise netoenergiavajadus vastab määruse „Hoonete energiatõhususe
arvutamise metoodika1“ tabel 5 väärtustele?
Elekter Soojus Elekter Soojus
Summaarne energiakasutus
kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)
Küttesüsteem - - - -
- Ruumide küte
17
- Ventilatsiooniõhu soojendamine
- Tarbevee soojendamine
- Abiseadmete elekter - -
Ventilatsioonisüsteem 1 - -
Jahutussüsteem
- Abiseadmete elekter - -
Valgustus - -
18
Seadmed - -
Summa (tehnosüsteemide summaarne
energiakasutus)
Ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
1
17 Kas summaarne energiakasutus (netoenergia vajadus / süsteemi kasutegur) vastab netoenergia
kasutuse ja soojusallika kasutegurite väärtustele?
Süsteemi kasutegur on soojusallika kasuteguri (tabel 8) ja soojuse väljastamise kasuteguri
(tabel 9) korrutis.
18 Kas valgustuse ja seadmete elektrikasutus vastab määruse „Hoonete energiatõhususe arvutamise
metoodika1“ väärtustele.
Hoone kasutusotstarve Netoenergiavajadus, kWh/(m2•a)
Valgustus Seadmed
Väikeelamu köetava pinnaga < 120m2 5,3 22,5
Väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja ridaelamu 5,3 18,0
Väikeelamu köetava pinnaga > 220 m2 5,3 15,0
Korterelamu 7,0 22,5
Hangitud Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud
Energiakasutuse kütused energia energia energia energia tegur energiakasutus
kokkuvõte kogus massi või
kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)
/a mahuühik
Elekter - - - - 2 -
19 20
Kaugküte
Kütus 1
Kütus 2
...
Summa - - -
19 Kas tarnitud energia vastab summaarse energiakasutuse tabeli andmetele?
20 Kas energiakandjate kaalumistegurid vastavad määruse nr. 63 „Hoone Energiatõhususe
miinimumnõuded¹“ § 9 väärtustele?
Arvutusprogrammi nimi ja versioon 21 -
21 Kas kasutatud arvutusprogrammi nimi ja versiooni number on märgitud?
Kütte netoenergia ja välispiirete soojuserikadu
Ruumide kütte netoenergia vajadus ja välispiirete summaarne soojuserikadu on omavahel seoses.
Energiaarvutuste tulemuste suurusjärgu kontrolliks saab kasutada järgnevaid graafikuid:
Eramu
110
105
100 y = 102.24x - 30.669
95
Kütte netoenergia, kWh/(m2 a)
90
85
80
75
70
65
60
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
0.60 0.70 0.80 0.90 1.00 1.10 1.20 1.30
Välispiirete soojuserikadu, W/K
Ridaelamu
80
75
y = 109.57x - 49.62
70
Kütte netoenergia, kWh/(m2 a)
65
60
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
0.50 0.60 0.70 0.80 0.90 1.00 1.10
Välispiirete soojuserikadu, W/K
Korterelamu
40
y = 68.619x - 9.4474
35
Kütte netoenergia, kWh/(m2 a)
30
25
20
15
10
5
0.20 0.30 0.40 0.50 0.60 0.70
Välispiirete soojuserikadu, W/K
(allikas: TTÜ arendustöö „Liginullenergiahoonete ehitusprojektid“)
Liginullenergiahoonete põhimõttelised lahendused
Eramu / ridaelamu
välisseinad U≈0,12 W/(m2K) [≈300 mm soojustust]
katus U≈0,10 W/(m2K) [≈400 mm soojustust]
põrand U≈0,12 W/(m2K) [≈250 mm soojustust]
aknad U≈0,9 W/(m2K) (kolmekordne klaaspakett)
õhulekkearv q50< 1,5 m3/(hm2)
soojustagastusega ventilatsioon (ɳ≥80%)
lõunapoolsetes ruumides päikesevarjestus
lokaalne taastuvenergia (PV-paneelid)
Korterelamu
välisseinad U≈0,14 W/(m2K) [≈250 mm soojustust]
katus U≈0,10 W/(m2K) [≈400 mm soojustust]
põrand U≈0,14 W/(m2K) [≈200 mm soojustust]
aknad U≈0,9 W/(m2K) (kolmekordne klaaspakett)
õhulekkearv q50< 1,5 m3/(hm2)
soojustagastusega ventilatsioon (ɳ≥80%)
lõunapoolsetes ruumides päikesevarjestus
lokaalne taastuvenergia (PV-paneelid)
(allikas: TTÜ arendustöö „Liginullenergiahoonete ehitusprojektid“)
Juhendis viidatud õigusaktid:
1) Ehitusseadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/101022019005)
2) Majandus ja taristuministri määrus nr. 58 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/118012019012)
3) Majandus ja taristuministri määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014)