„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 elluviimisest“ aruandest

Erki Savisaar Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium 1 9 . aprill 2022 nr KA-JUH-13/122 Cc: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 elluviimisest“ aruandest Lugupeetud härra minister . Eesti Keemiatööstuse Liidu vahendusel jõudis Eesti Energiani keskkonnaministeeriumis valminud aruanne Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 visioonidokumendi elluviimisest. Tutvusime sellega tähelepanelikult ja tuvastasime aruande lk 5 järgmise lõigu , mille kohaselt jää vad Eestil 2030 ja 2050 aastateks püstitatud riiklik ud kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise eesmär gid täitmata : „… 2021. aasta märtsis valminud prognooside tulemused näitavad, et nii olemasolevate kui ka kavandatavate meetmetega jääb Eesti riiklikult seatud 2030. a heite vähendamise eesmärgi saavutamisest veidi puudu, saavutades eesmärgiks seatud 70% asemel ca 69% heitkoguste vähenemise. Samuti jääb prognooside järgselt veidi puudu 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisest . Seega tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliimaeesmärkideni jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid .“ Eesti Energiale kuuluvad käitised on ajalooliselt olnud Eesti suurimad KHG emiteerimise allikad. Viimastel aastatel on Eesti Energiale kuuluvate käitiste põhjustatud KHG emissioon erinevatel põhjustel siiski oluliselt vähenenud ja ettevõtte strateegiast lähtudes näeme me selle olulist vähenemist ette ka 2030 ja 2050 aasta te perspektiivis. Viimane an dis meile põhjust kahelda ministeeriumi poolt 2021. aasta märtsis tehtud prognoosid e täpsuse osas ja sellega seonduvalt pöördusime me 7. aprillil 2022 keskkonnaministeeriumi poole ning palusime edastada meile nimetatud prognooside alusandmed. 14. aprillil 2022 ministeerium seda ka tegi. Kuigi ministeeriumi poolt esitatud alusandmed on üldistava iseloomuga ning nendest ei selgu prognoositava KHG emissiooni täpsemad allikad, siis aastaks 2030 elektri ja soojuse tootmisele omistatud ligi 5 miljoni tonni st CO2 emissiooni ei saa ainuüksi Eesti Energia strateegiast lähtudes pidada tõepärase ks. Nimelt kavandab ettevõtte hiljemalt 2030 aasta ks elektritootmisel põlevkivi kasutamisest loobumist . Seoses uttegaasi kavandatava töötlemisega keemiatööstuse lähteaineks on sellel perioodil ette näha ka uttegaasi põletamisega seonduva CO2 emissiooni olulist vähenemist . Seega, nimetatud kütuste elektriks ja soojuseks põletamise lõpetamise või olulise vähenemise tõttu ei saa me aasta ks 2030 elektri ja soojuse tootmisele omistatud CO2 emissioon i prognoos i tõepäraseks pidada . Oleme ühtlasi veend unud ka selles, et Eestil ei teki 2030. aastaks püstitatud riikliku KHG emissiooni vähendamise eesmärgi täitmisega probleeme ja seda hoolimata sellest, et EL-i heitmekaubanduse (EU ETS) välistes sektorites pole energeetika sektoriga võrreldavat emissioonide vähendamist ette näha. Võttes arvesse Eesti Energia kava muuta enda tootmistegevus 2045 aastaks süsinikuneutraalseks jääb meile arusaamatuks millistest allikatest peaks tulenema prognoosides elektri ja soojuse tootmisele omistatud 2,2 miljoni tonnine CO2 emissioon 2050 aastal. Sellel perioodil ei pea me selles sektoris mainitud mahus CO2 emissiooni olemasolu võimalikuks . Keskkonnaministeerium esitas kõnealuse aruande kooskõlastamiseks ministeeriumidele, paraku aga mitte suuremate le KHG emiteerijate le ega nende esindusorganisatsioonide le . A rvestades seda, et kõnealus t e st prognoos idest lähtudes on kavas teha ettepanekuid ja rakendada täiendavaid meetmeid , et riigi 2030 ja 2050 kliimapoliitika eesmärgid saaksid täidetud , siis senisest täpsemate prognooside koostamise ja asjakohasemate poliitikameetmete rakendamise huvides teeme siinkohal järgmised ettepaneku d senist aruande koostamise praktikat muuta. Esiteks . M e mõistame , et ministeeriumil ei ole otstarbekas KHG prognooside koostamisel pöörduda kõikide KHG emiteeri jate poole nende plaanide selgitamiseks. Usume, et selle järgi puudub ka vajadus. T õepärasemate andmete saamiseks võiks EU ETS -i väliste sektorite puhul jätkata praeguste prognoosimise tehnikatega, kuid EU ETS-i kuuluvate olulisemate sektorite puhul võiks pöörduda info päringutega ka nende sektorite esindajate poole täpsemate prognooside saamiseks . Teiseks. Võimalike poliitikameetmete kujundamisel soovitame teil kindlasti konsulteerida asjassepuutuvate sektorite esindajatega tagamaks parima kulu-tulu suhtega meetmete rakendamise . Kui selles kirjas esitatud seisukohad vaja vad teie hinnangul täpsustamist, siis palun pöörduge meie poole esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud di gitaalselt) Hando Sutter Juhatuse esimees