Keskkonnaministeerium Teie 08.04.2022 nr 1-4/22/1651; KEM/22-
[email protected] 0415/-1K
Paldiski mnt 96
13522, Tallinn Meie 19.04.2022 nr 2-7/2022/2679
Seisukoht kooskõlastamiseks saadetud
eelnõule
Austatud minister
Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnaministri
28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmise eelnõu.
Eelnõu kohaselt tehakse erisus sisepõlemismootoriga varustatud primitiivse konstruktsiooniga
veesõidukite kasutamisele ja selleks muudetakse kõnealuse määruse § 4 lõiget 2. Kehtiva määruse
§ 4 lõikes 2 sätestatud mootoriga veesõiduki kasutamise keelu kohaldamise erisust soovitakse
laiendada lisaks veesõiduki kasutamisele järelevalveks ja päästesündmuse lahendamiseks ning
riigi tellitud uuringu tegemiseks, ka primitiivse konstruktsiooniga veesõidukile, mille sõidukiirus
ei ületa 10 km/h.
Esitatud eelnõu ja seletuskirja analüüsimisel koos Transpordiameti esindajaga leidsime, et
eelnõuga määruses tehtud muudatused on puudulikult sõnastatud ja võivad seeläbi praktikas
tekitada probleeme nii tõlgenduse kui ka järelevalve osas ning toome välja märkused järgnevalt:
1) meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 2 punktis 3 on väikelaeva mõistes lähtutud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2013/53/EL, mis käsitleb väikelaevu ja jette,
kohaldamisala põhimõttest ja selles direktiivis on reguleerimisalast väljas (vt Artikkel 2, 2 ii)
üksnes inimjõul liikuvad veesõidukid nagu kanuud, kajakid, gondlid, vesijalgrattad. MSOS § 2
lõike 3 definitsiooni on täiendatud veel meil Eestis kasutatavate traditsiooniliselt lihtsate ehk
primitiivsete veesõidukitega nagu ruhi – ühest puutüvest õõnestatud, ruup – ilma tüürita lihtsatest
plankudest, mis on samuti ainult inimjõul liigutatavad.
Igasugune mootoriga veesõiduk ja lisaks veel polüetüleenist ujukitel kindla konstruktsiooniga
mitmetele reisijatele mõeldud veesõiduk ei ole primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk mitte
ühegi seaduse ega õigusakti tõlgenduse mõistes. Seega eelnõus peaks sõnade „primitiivse
konstruktsiooniga veesõidukile“ asemel olema lihtsalt „veesõidukile“.
MSOSi § 2 punktis 6 on toodud mõiste erikonstruktsiooniga veesõiduk, mis on veesõiduk
kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude MSOS § 2 punktides 3, 7 ja 8
nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline). Ka sellise
erikonstruktsiooniga veesõiduki vaatab üle ja kontrollib ohutust Transpordiamet, enne kui sellist
veesõidukit veekogul kasutada võib;
2) kehtivas keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise
nõuded“ §-s 3 (veesõiduki piirkiirus) lõikes 1 viidatakse, et avalikel ja avalikult kasutatavatel
siseveekogudel on veesõiduki lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h, kui kohaliku omavalitsuse
üksus ei ole veeseaduse § 184 lõike 1 alusel otsustanud teisiti.
Meile tekitab küsimusi käesoleva määruse muudatusettepanekus toodud lauseosa „mille
sõidukiirus ei ületa 10 km/h“, kuna arusaamatuks jääb, kes ja kuidas teostab järelevalvet ning
kuidas tagatakse, et veesõiduki sõidukiirust ei ületata. Ühtlasi teeme siinkohal ettepaneku, et ka
sellise veesõiduki piirkiiruse määramise otsuse teeks kohalik omavalitsus, ning kui avalik ja
avalikult kasutatav siseveekogu jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusalasse siis
nendevaheline kokkulepe veesõiduki piirkiiruse osas sellel veekogul.
3) eelnõu seletuskirjas viidatakse otseselt ettevõtlusele – teenusele, et sõidutatakse turiste. Sellisel
juhul on tegemist majandustegevusega MSOS § 2 punkti 32 mõistes, ja kuigi MSOS otseselt ei
laiene väikelaevale, on ikkagi tegemist teenusega, mida pakutakse veekogul ja inimeste ohutus
veesõidukis peab olema tagatud.
Seega eelnõusse tuleks lisada punkt ohutusest. Meie ettepanekul „Veesõiduk peab olema
projekteeritud ja ehitatud hea laevaehituspraktika kohaselt ning enne kasutamist
katsetatud.“. Ka siin on põhimõte sama nagu väikelaeva puhul, et tootja või valmistaja katsetab
ja veendub selle veesõiduki kasutamise ohutuses. Aluseks saab võtta majandus- ja taristuministri
18.12.2015 määruses nr 141 „Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva
komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise
ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ sätestatu.
Käesoleva kirjaga ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meile kooskõlastamiseks
saadetud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise
nõuded“ muutmise eelnõu praegusel kujul kooskõlastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaat: Andres Kõnd, Transpordiamet
Kadi Saks
625 6404
[email protected]
2 (2)