dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht kooskõlastamiseks saadetud eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2679
Registreeritud
19. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-720222679 19.04.2022 Väljaminev kiri.asice301 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Teie 08.04.2022 nr 1-4/22/1651; KEM/22- [email protected] 0415/-1K Paldiski mnt 96 13522, Tallinn Meie 19.04.2022 nr 2-7/2022/2679 Seisukoht kooskõlastamiseks saadetud eelnõule Austatud minister Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt tehakse erisus sisepõlemismootoriga varustatud primitiivse konstruktsiooniga veesõidukite kasutamisele ja selleks muudetakse kõnealuse määruse § 4 lõiget 2. Kehtiva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud mootoriga veesõiduki kasutamise keelu kohaldamise erisust soovitakse laiendada lisaks veesõiduki kasutamisele järelevalveks ja päästesündmuse lahendamiseks ning riigi tellitud uuringu tegemiseks, ka primitiivse konstruktsiooniga veesõidukile, mille sõidukiirus ei ületa 10 km/h. Esitatud eelnõu ja seletuskirja analüüsimisel koos Transpordiameti esindajaga leidsime, et eelnõuga määruses tehtud muudatused on puudulikult sõnastatud ja võivad seeläbi praktikas tekitada probleeme nii tõlgenduse kui ka järelevalve osas ning toome välja märkused järgnevalt: 1) meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 2 punktis 3 on väikelaeva mõistes lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2013/53/EL, mis käsitleb väikelaevu ja jette, kohaldamisala põhimõttest ja selles direktiivis on reguleerimisalast väljas (vt Artikkel 2, 2 ii) üksnes inimjõul liikuvad veesõidukid nagu kanuud, kajakid, gondlid, vesijalgrattad. MSOS § 2 lõike 3 definitsiooni on täiendatud veel meil Eestis kasutatavate traditsiooniliselt lihtsate ehk primitiivsete veesõidukitega nagu ruhi – ühest puutüvest õõnestatud, ruup – ilma tüürita lihtsatest plankudest, mis on samuti ainult inimjõul liigutatavad. Igasugune mootoriga veesõiduk ja lisaks veel polüetüleenist ujukitel kindla konstruktsiooniga mitmetele reisijatele mõeldud veesõiduk ei ole primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk mitte ühegi seaduse ega õigusakti tõlgenduse mõistes. Seega eelnõus peaks sõnade „primitiivse konstruktsiooniga veesõidukile“ asemel olema lihtsalt „veesõidukile“. MSOSi § 2 punktis 6 on toodud mõiste erikonstruktsiooniga veesõiduk, mis on veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude MSOS § 2 punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline). Ka sellise erikonstruktsiooniga veesõiduki vaatab üle ja kontrollib ohutust Transpordiamet, enne kui sellist veesõidukit veekogul kasutada võib; 2) kehtivas keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ §-s 3 (veesõiduki piirkiirus) lõikes 1 viidatakse, et avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel on veesõiduki lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole veeseaduse § 184 lõike 1 alusel otsustanud teisiti. Meile tekitab küsimusi käesoleva määruse muudatusettepanekus toodud lauseosa „mille sõidukiirus ei ületa 10 km/h“, kuna arusaamatuks jääb, kes ja kuidas teostab järelevalvet ning kuidas tagatakse, et veesõiduki sõidukiirust ei ületata. Ühtlasi teeme siinkohal ettepaneku, et ka sellise veesõiduki piirkiiruse määramise otsuse teeks kohalik omavalitsus, ning kui avalik ja avalikult kasutatav siseveekogu jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusalasse siis nendevaheline kokkulepe veesõiduki piirkiiruse osas sellel veekogul. 3) eelnõu seletuskirjas viidatakse otseselt ettevõtlusele – teenusele, et sõidutatakse turiste. Sellisel juhul on tegemist majandustegevusega MSOS § 2 punkti 32 mõistes, ja kuigi MSOS otseselt ei laiene väikelaevale, on ikkagi tegemist teenusega, mida pakutakse veekogul ja inimeste ohutus veesõidukis peab olema tagatud. Seega eelnõusse tuleks lisada punkt ohutusest. Meie ettepanekul „Veesõiduk peab olema projekteeritud ja ehitatud hea laevaehituspraktika kohaselt ning enne kasutamist katsetatud.“. Ka siin on põhimõte sama nagu väikelaeva puhul, et tootja või valmistaja katsetab ja veendub selle veesõiduki kasutamise ohutuses. Aluseks saab võtta majandus- ja taristuministri 18.12.2015 määruses nr 141 „Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ sätestatu. Käesoleva kirjaga ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meile kooskõlastamiseks saadetud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmise eelnõu praegusel kujul kooskõlastada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaat: Andres Kõnd, Transpordiamet Kadi Saks 625 6404 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →