dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. aprill 2022
Viit
2-1/2022/2231
Registreeritud
19. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Mart Laas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎18.04.2022_5.1-1_41-1_MKM_ESS-AKOS eelnõu.asice168 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja Infotehnoloogiaminister Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 25.03.2022 nr 2-1/2022/2231 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 18.04.2022 nr 5.1-1/41-1 Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Teie poolt arvamuse esitamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu), millega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele asukohapõhine ohuteavitussüsteem (edaspidi: AKOS). ITL-i kuuluvad mobiilside teenuse pakkujad mõistavad AKOS-e loomise vajadust ning on teinud Majandus- ka Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste riigiasutustega pikalt koostööd eesmärgiga jõuda töötava ning korrektse tehnilise ja õigusliku lahenduseni. Kahjuks on hoolimata väga mitmetest aruteludest ja meie poolt varem tehtud ettepanekutest eelnõus olulised puudused, mistõttu esitab ITL eelnõu kohta järgmised märkused ja ettepanekud. 1. Ohuteavituse määratlus vajab kitsendamist. Eelnõu § 1 lõikega 3 lisatakse elektroonilise side seadusesse (ESS) uus paragrahv 1051. Lugedes selle lõiget 1 tekib küsimus, kus saavad olema kriteeriumid, mis ohuteavituseks kvalifitseeruvad ja kes teostab nende saatmise üle järelevalvet. Praeguse sõnastuse kohaselt saab määratlemata hulk asutusi (asutuste ring laienes ESS § 105 lg 5 muutmisel 2020. aastal ja ITL oli sellele muudatusele juba siis vastu) õiguse mobiilsideteenuse osutajaid ohuteavituste saatmisel kasutada. Erinevate asutuste tunnetus ohust võib aga olla erinev. Meie hinnangul on oluline ennetada olukordi, mil AKOS-t kasutatakse ebamäärastel asjaoludel. Selged kriteeriumid on vajalikud juba ka seepärast, et sideettevõtja peab iga kord töötlema isikuandmeid. Tänapäeval on isikutel väga head teadmised oma õigustest ja isikuandmete kaitsest ning ollakse tundlikud igasugusele andmetöötlusele. Eelnõuga ei saa tekkida olukord, kus kodanik tunneb end n-ö pidevalt jälgitavana. 2 Seetõttu palume MKM-il leida võimalus eelnõus ESS § 1051 täpsustamiseks ja ohuteavituse kriteeriumite lisamiseks. ITL teeb ettepaneku lisada ESS § 1051 lõigetesse 1 ja 2 vähemalt järgmised täpsustused: (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale vältimatult vajaliku ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. Viide ohuteavituse vältimatule vajadusele on sees kehtiva ESS-i § 105 lõikes 5 ja meile on arusaamatu, miks see soovitakse eelnõuga ESS-ist välja jätta. 2. Isikuandmete töötlemist puudutav peab olema õigusselge. ITL on eelnõu ettevalmistavas protsessis juhtinud kogu aeg riigiasutuste tähelepanu sellele, et ei riigiasutused ega ka nende lepingulised partnerid ei tohi saada juurdepääsu sideettevõtete klientide isikuandmetele. Meile on korduvalt kinnitatud, et see nii ka praktikas olema hakkab. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid Häirekeskus ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. ITL jääb aga jätkuvalt seisukohale, et eelnõus endas peab olema viide, et isikuandmetele riik ligi ei pääse. Meie hinnangul ei piisa niivõrd olulisel teemal ainult seletuskirjast, sest poliitiline tahe võib ajas muutuda ja seletuskiri ei ole siduv. Kui seda ei lisata käesolevasse eelnõusse, siis tuleb see selgelt sätestada AKOS-e kui andmekogu põhimääruses. 3. Ohuteavituse edastamine AKOS-e rikke korral vajab täiendavaid kokkuleppeid. Eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikes 5 on toodud uudne lähenemine, mida ei ole sideettevõtetega arutatud. Sellest sättest järeldub, et kui riigi poolt süsteem ei tööta, siis ettevõtted peavad ohuteavituste edastamise jätkuvalt tagama. ITL saab selle sätte taga olevast mõttest aru, aga ettevõtete koormuse ja vastutuse poole pealt ei ole see mõistlik ega vastuvõetav. Sideettevõtted on seni teinud äärmiselt tõhusat koostööd ohuteavituste edastamisel. 3 Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 1051 lg 5 eelnõust välja või teha selles järgmised muudatused: „(5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab teevad Häirekeskus ja mobiiltelefoniteenust osutavaled sideettevõtjaled ohuteavituse edastamisel koostööd. viivitamata muul viisil. Riik hüvitab sideettevõtjale taolisel alternatiivsel viisil ohuteavituse edastamise kulud.“ 4. Eelnõuga seotud kulude hüvitamine vajab täpsustamist. Seoses eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikega 6 märgime, et vastavalt heale normitehnikale ja õigusloomele peaks rakendusakti kavandi tekst eelnõu kooskõlastamise ajaks valmis olema. Hetkel on esitatud väga poolik mustand. Rakendusakti kavandist jääb arusaamatuks, kas hüvitatakse ainult sõnumi saatmine või ka integratsioon ja haldamine. Eelnõu varasemates versioonides olid kulud lahti kirjutatud järgmiselt: kasutaja teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse sideettevõtjatele Siseministeeriumi eelarve kaudu ning riist- ja tarkvara soetamise ning hoolduskulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Hetkel on arendus- ja hoolduskulud mainitud ainult eelnõu seletuskirjas lk 6, kus on kirjas, et MKM siiski hüvitab need. ITL-i ettepanek on määratleda kulude hüvitamise põhimõtted üheselt selgelt õigusaktide tasemel. 5. Eelnõu jõustumise aeg peab olema seotud AKOS-e valmimisega. Eelnõu §-s 2 on märgitud eelnõu jõustumisajaks 30 päeva Riigi Teatajas avaldamisest. See tekitab küsimuse, mis saab siis, kui AKOS pole selleks ajaks valmis. Sideettevõtjad soovivad saada kinnitust, et nendelt ei nõuta midagi enne, kui riigiasutused koostöös oma lepingupartneriga on kõik korda ajanud ja integratsioon on tehtud (see ei viibi sideettevõtjate taga). Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis ka kohtumiseks, et oma ettepanekuid täiendavalt selgitada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel