Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
Infotehnoloogiaminister
Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 25.03.2022 nr 2-1/2022/2231
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 18.04.2022 nr 5.1-1/41-1
Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Teie poolt
arvamuse esitamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse
eelnõud (edaspidi: eelnõu), millega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele
asukohapõhine ohuteavitussüsteem (edaspidi: AKOS).
ITL-i kuuluvad mobiilside teenuse pakkujad mõistavad AKOS-e loomise vajadust ning
on teinud Majandus- ka Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste
riigiasutustega pikalt koostööd eesmärgiga jõuda töötava ning korrektse tehnilise ja
õigusliku lahenduseni. Kahjuks on hoolimata väga mitmetest aruteludest ja meie
poolt varem tehtud ettepanekutest eelnõus olulised puudused, mistõttu esitab ITL
eelnõu kohta järgmised märkused ja ettepanekud.
1. Ohuteavituse määratlus vajab kitsendamist.
Eelnõu § 1 lõikega 3 lisatakse elektroonilise side seadusesse (ESS) uus paragrahv
1051. Lugedes selle lõiget 1 tekib küsimus, kus saavad olema kriteeriumid, mis
ohuteavituseks kvalifitseeruvad ja kes teostab nende saatmise üle järelevalvet.
Praeguse sõnastuse kohaselt saab määratlemata hulk asutusi (asutuste ring laienes
ESS § 105 lg 5 muutmisel 2020. aastal ja ITL oli sellele muudatusele juba siis vastu)
õiguse mobiilsideteenuse osutajaid ohuteavituste saatmisel kasutada. Erinevate
asutuste tunnetus ohust võib aga olla erinev.
Meie hinnangul on oluline ennetada olukordi, mil AKOS-t kasutatakse ebamäärastel
asjaoludel. Selged kriteeriumid on vajalikud juba ka seepärast, et sideettevõtja peab
iga kord töötlema isikuandmeid. Tänapäeval on isikutel väga head teadmised oma
õigustest ja isikuandmete kaitsest ning ollakse tundlikud igasugusele
andmetöötlusele. Eelnõuga ei saa tekkida olukord, kus kodanik tunneb end n-ö
pidevalt jälgitavana.
2
Seetõttu palume MKM-il leida võimalus eelnõus ESS § 1051 täpsustamiseks ja
ohuteavituse kriteeriumite lisamiseks.
ITL teeb ettepaneku lisada ESS § 1051 lõigetesse 1 ja 2 vähemalt järgmised
täpsustused:
(1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada
kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja
rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest ja selle
lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi
ohuteavitus) edastamise.
(2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale vältimatult
vajaliku ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale
mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus
edastada, hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse
süsteemi kaudu.
Viide ohuteavituse vältimatule vajadusele on sees kehtiva ESS-i § 105 lõikes 5 ja
meile on arusaamatu, miks see soovitakse eelnõuga ESS-ist välja jätta.
2. Isikuandmete töötlemist puudutav peab olema õigusselge.
ITL on eelnõu ettevalmistavas protsessis juhtinud kogu aeg riigiasutuste tähelepanu
sellele, et ei riigiasutused ega ka nende lepingulised partnerid ei tohi saada
juurdepääsu sideettevõtete klientide isikuandmetele. Meile on korduvalt kinnitatud, et
see nii ka praktikas olema hakkab.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et isikuandmeid ega isikustatud
positsioneerimisandmeid Häirekeskus ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või
asutus päringute käigus ei töötle. ITL jääb aga jätkuvalt seisukohale, et eelnõus
endas peab olema viide, et isikuandmetele riik ligi ei pääse. Meie hinnangul ei piisa
niivõrd olulisel teemal ainult seletuskirjast, sest poliitiline tahe võib ajas muutuda ja
seletuskiri ei ole siduv.
Kui seda ei lisata käesolevasse eelnõusse, siis tuleb see selgelt sätestada AKOS-e
kui andmekogu põhimääruses.
3. Ohuteavituse edastamine AKOS-e rikke korral vajab täiendavaid
kokkuleppeid.
Eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikes 5 on toodud uudne lähenemine, mida ei ole
sideettevõtetega arutatud. Sellest sättest järeldub, et kui riigi poolt süsteem ei tööta,
siis ettevõtted peavad ohuteavituste edastamise jätkuvalt tagama.
ITL saab selle sätte taga olevast mõttest aru, aga ettevõtete koormuse ja vastutuse
poole pealt ei ole see mõistlik ega vastuvõetav. Sideettevõtted on seni teinud
äärmiselt tõhusat koostööd ohuteavituste edastamisel.
3
Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 1051 lg 5 eelnõust välja või teha selles järgmised
muudatused:
„(5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab teevad Häirekeskus ja
mobiiltelefoniteenust osutavaled sideettevõtjaled ohuteavituse edastamisel koostööd.
viivitamata muul viisil. Riik hüvitab sideettevõtjale taolisel alternatiivsel viisil
ohuteavituse edastamise kulud.“
4. Eelnõuga seotud kulude hüvitamine vajab täpsustamist.
Seoses eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikega 6 märgime, et vastavalt heale
normitehnikale ja õigusloomele peaks rakendusakti kavandi tekst eelnõu
kooskõlastamise ajaks valmis olema. Hetkel on esitatud väga poolik mustand.
Rakendusakti kavandist jääb arusaamatuks, kas hüvitatakse ainult sõnumi saatmine
või ka integratsioon ja haldamine.
Eelnõu varasemates versioonides olid kulud lahti kirjutatud järgmiselt: kasutaja
teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse sideettevõtjatele Siseministeeriumi
eelarve kaudu ning riist- ja tarkvara soetamise ning hoolduskulud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Hetkel on arendus- ja hoolduskulud
mainitud ainult eelnõu seletuskirjas lk 6, kus on kirjas, et MKM siiski hüvitab need.
ITL-i ettepanek on määratleda kulude hüvitamise põhimõtted üheselt selgelt
õigusaktide tasemel.
5. Eelnõu jõustumise aeg peab olema seotud AKOS-e valmimisega.
Eelnõu §-s 2 on märgitud eelnõu jõustumisajaks 30 päeva Riigi Teatajas
avaldamisest. See tekitab küsimuse, mis saab siis, kui AKOS pole selleks ajaks
valmis. Sideettevõtjad soovivad saada kinnitust, et nendelt ei nõuta midagi enne, kui
riigiasutused koostöös oma lepingupartneriga on kõik korda ajanud ja integratsioon
on tehtud (see ei viibi sideettevõtjate taga).
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis ka
kohtumiseks, et oma ettepanekuid täiendavalt selgitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]