MÄÄRUS
18.04.2022 nr 29
Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a
määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise
nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõike 8 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruses nr 14 „Kauba ja teenuse hinna
avaldamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kauba ja teenuse hinna avaldamise ja kauba hinna alandamisest teavitamise nõuded“;
2) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Kauba hinna alandamisest teavitamine
(1) Tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 61 nimetatud varasem hind on vähemalt 30 päeva jooksul enne
hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind.
(2) Vähem kui 30 päeva pakkumisel olnud kauba hinna alandamisel on varasemaks hinnaks
vähemalt seitsme päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind.
(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kauba puhul, mis oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevad
või riknevad kiiresti ning muutuvad müügikõlbmatuks eeldatavalt enne 30 päeva möödumist
arvates kauba pakkumisele panemisest. Kiiresti rikneva või vananeva kauba hinna alandamise
teates näidatakse varasema hinnana kauba esialgne alandamata müügihind.
(4) Kui kauba hinda alandatakse järk-järgult, on iga alandamise korral varasemaks hinnaks lõigetes
1 või 2 nimetatud varasem hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist.
(5) Kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud varasemaks hinnaks ei
peeta kliendipakkumise hinda, kauba omaduste halvenemisest tingitud alandatud hinda ega mitme
sama kauba koguselise soodustusega seotud hinda.“;
3) määruse normitehnilist märkust täiendatakse pärast sõnu „(ELT L 80, 18.03.1998, lk 32–
35)“ sõnadega „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161 (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7˗28)“.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 28. mail.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
08.04.2022
Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Kauba ja teenuse
hinna avaldamise nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõike 8 alusel.
Määrusega „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete
hindade avaldamisel (ELT L 80, 18.03.1998, lk 27-31)1. Nimetatud direktiiviga on sätestatud
tarbijatele pakutavate toodete müügihinna ja ühikuhinna avaldamise nõue, et parandada
tarbijate informeeritust ja võimaldada hindade võrdlemist.
Direktiivi 98/6/EÜ muudeti 27. novembril 2019. a vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2019/2161, millega täiendati direktiivi 98/6/EÜ artikliga 6a, mille kohaselt
tuleb igas hinna avaldamise teates ära näidata varasem hind, milleks on vähemalt 30 päeva
jooksul enne hinna alandamist ettevõtja kohaldatud madalaim hind.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivis 98/6/EÜ tehtud muudatus ja sätestatakse
kauba hinna alandamisest teavitamise nõuded, et tarbijal oleks võimalik paremini aru saada
pakutavast hinnaeelisest ja teha teadlikumaid otsuseid. Määruse eelnõu on seotud Riigikogu
menetluses oleva tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga 424 SE. Nimetatud eelnõuga
täiendatakse tarbijakaitseseaduse §-i 7 uue lõikega 61, millega kohustatakse kauplejat kauba
hinna alandamise teates ära näitama ka kauba varasem hind. Täpsemad nõuded hinna
alandamisest teavitamisele ja erinormid nähakse ette käesoleva määruse eelnõuga.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tarbijakaitse ja kaubanduse nõunik Kristina Jerjomina
(telefoninumber 625 6420, e-posti aadress
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktis 1 muudetakse eelnõu pealkirja vastavalt tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 8
sätestatud volitusnormile. Eelnõu pealkirja lisatakse pärast sõna „avaldamise“ sõnad „ja kauba
hinna alandamisest teavitamise“.
Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatakse määrust uue §-ga 51, milles sätestatakse nõuded kauba hinna
alandamisest teavitamisele.
Paragrahvi 51 lõikes 1 reguleeritakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 61 nimetatud varasema
hinna määratlemist. Hinna alandamisele eelnenud varasem hind on üldjuhul vähemalt 30 päeva
jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. Sättega võetakse üle
direktiiviga (EL) 2019/2161 direktiivi 98/6/EÜ lisatud artikli 6a lõige 2.
1
Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31998L0006&qid=1629182157784
Direktiivi 98/6/EÜ artikkel 6a ei reguleeri allahindlusperioodi pikkust, vaid sätestab hinna
alandamisel varasemast hinnast teavitamise nõude. Komisjon on direktiivi (EL) 2019/2161
ülevõtmise ekspertgrupis selgitanud, et direktiivi 98/6/EÜ artiklit 6a võib tõlgendada nii, et
sellega hoitakse ära kauba hinna alandamised enne, kui kaup on olnud pakkumisel vähemalt 30
päeva. Kauba hinna alandamisel varasema hinna teavitamise nõude eesmärgiks on ka ära hoida
kaupleja hindadega manipuleerimine. Näiteks 30-päevase perioodi jooksul tõstetakse
lühikeseks ajaks kauba hinda, et seda seejärel jälle alandada ja teavitada suurest allahindlusest,
lähtudes allahindlusele eelnenud lühikese aja jooksul kohaldatud kõrgemast hinnast.
Komisjon on ka selgitanud, et „hinna alandamise teade“ all tuleb mõista kaupleja väidet, et ta
on alandanud tema poolt pakutava ja müüdava kauba eest varem küsitud hinda. Tüüpiliselt
tehakse seda uue alandatud hinna avaldamise ja eelmise hinna läbikriipsutusega või siis
teavitades hinna alandamisest teatud protsendi võrra.
Hinnakujundus on vaba ning kauplejal on võimalik kujundada pakutavate kaupade hinda. Kui
kaupleja teavitab hinna alandamisest, peab teave olema tõene ega tohi tarbijaid eksitada. Samuti
peab olema tõene hinnaeelis, mida tarbijale lubatakse. Hind, millest allahindlust arvestatakse ja
mida näidatakse varasema hinnana, peab olema hind, millega tarbijal oli võimalik samast
müügikohast sama toodet osta enne hinna alandamist.
Lisatava sätte puhul ei peeta silmas madalaima hinna kestvust ning kauplejal ei ole
põhimõtteliselt keelatud alandada kauba hinda 30 päeva jooksul mitu korda, kuid seejuures
tuleb igakordsel hinna alandamisest teavitamisel esitada varasema hinnana alandamisele
eelnenud 30 päeva jooksul kaubale kohaldatud madalaim hind. Esitatud varasem hind peab
olema tegelikult kohaldatud hind ega tohi olla vaid turunduslik vahend allahindluse
atraktiivsemaks muutmiseks. Hinnaalanduse ja varasema hinna vaheline seos on oluline, et
tarbija saaks paremini aru talle pakutavast hinnaeelisest ja hinnaeelise lubamisega tarbijat ei
eksitataks.
Kaupleja ei pea avaldama teavet selle kohta, kui pika aja jooksul ta varasemat hinda kohaldas,
vaid tagama, et tema esitatud varasem hind on ka tegelikult viimase 30 päeva jooksul kaubale
kohaldatud madalaim hind. Samal ajal peab kaupleja olema valmis ka tõendama avaldatud
varasema hinna õigsust.
Direktiivi (EL) 2019/2161 ülevõtmise ekspertgrupis esitati Komisjonile küsimus seoses
võimalusega erandi tegemiseks ja paari lühiajalise (1-2 päeva) kampaania lubamiseks (nt „must
reede“, ostuöö jt), mis jääksid välja varasema hinna ehk siis 30 päeva jooksul kohaldatud
madalaima hinna määratlemisest. Komisjon leidis, et direktiiv ei anna liikmesriigile õigust
sellise erandi tegemiseks. Seega ka taoliste lühiajaliste kampaaniate ajal kaubale kohaldatud
hinda tuleb arvesse võtta, kui konkreetse kauba suhtes kavandatakse järgmist hinna alandamist
enne 30 päeva möödumist eelmisest kampaaniast. Seejuures viitas Komisjon Ühendkuningriigi
ja Saksamaa tarbijaühenduste poolt läbiviidud uuringutele, mis näitasid, et „mustale reedele“
sarnaste lühiajaliste kampaaniate ajal pakutavat väga soodsat hinda kohaldatakse tegelikult ka
väljaspool neid kampaaniaid. Ühendkuningriigi tarbijaühendus Which? viis 2019. aastal läbi
uuringu2, milles tuvastati, et „musta reede“ pakkumises olnud populaarsetest toodetest ligi 95%
olid sama kaupleja puhul kättesaadavad odavama või sama hinnaga vähemalt üks kord kuue
2
Veebis leitav [2] https://www.which.co.uk/news/2019/11/95-of-products-in-black-friday-deals-are-cheaper-or-
the-same-price-after-the-sales/
kuu jooksul pärast „musta reedet“ ning 61% toodetest olid odavamad või sama hinnaga
vähemalt ühel korral enne „musta reedet“.
Seega ei ole liikmesriigil võimalik teha erandit seoses lühiajaliste kampaaniatega. Kui kaupleja
soovib pärast nn „musta reede“ sarnast lühiajalist kampaaniat teha samadele toodetele
allahindlust varem kui 30 päeva möödumisel „musta reede“ kampaaniast, tuleb kauba varasema
hinnana näidata madalaimat ehk siis „musta reede“ ajal kohaldatud hinda.
Paragrahvi 51 lõikes 2 nähakse ette erand uue kauba suhtes, mida kaupleja on pakkunud 30-st
päevast lühema aja jooksul. Sättega rakendatakse direktiivi 98/6/EÜ lisatud artikli 6a lõikes 4
kehtestatud võimalust sätestada 30 päevast lühem ajavahemik toodete puhul, mis on olnud turul
vähem kui 30 päeva. Euroopa Komisjon on selgitanud3, et tänu artikli 6a lõikes 4 sätestatud
võimalusele saavad liikmesriigid lubada hinna alandamise teadete avaldamist ka uute kaupade
kohta. Määrusesse lisatava sätte puhul ei peeta silmas hinna kestvust, kuid juhul, kui kaup on
müügil olnud vähem kui seitse päeva, siis ei saa sellel siiski olla alandatud hinda. Määrusesse
lisatav erand ei tähenda, et alla seitsme päeva müügil olnud kauba puhul võib allahindlusest
teatada ilma varasemat võrdlushinda näitamata. Juhul, kui võrdlusperioodi (seitse päeva) ei ole
olnud, siis ei saa ka varasemat hinda määratleda ja hinnaalandusest nõuetekohaselt teatada.
Sellisel juhul on kauplejal siiski võimalik kaupa soodsamalt müüa, kuid kasutades muid
turundusvõtteid, näiteks hinnavõrdlust konkurendiga. Selliseid võtteid hinnatakse ebaausate
kauplemisvõtete regulatsiooni alusel.
Vähem kui 30 päeva pakkumisel olnud kauba hinna alandamisel on varasemaks hinnaks
vähemalt 7 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. Selle
erandi alla kuuluvad uued kaubad, mida kaupleja ei ole varem pakkunud, näiteks uued suve-
või talvahooaja kaubad. Kui aga kaupleja pakub neid kaupu ka järgmisel hooajal, siis ei ole
enam tegemist uue kaubaga.
Paragrahvi 51 lõike 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kauba puhul, mis
oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevad või riknevad kiiresti ning muutuvad
müügikõlbmatuks eeldatavalt enne 30 päeva möödumist arvates kauba pakkumisele
panemisest. Kiiresti rikneva või vananeva kauba hinna alandamise teates võib varasema
hinnana näidata alandamisele vahetult eelnenud hinda. Sättega rakendatakse direktiivi 98/6/EÜ
lisatud artikli 6a lõikes 3 kehtestatud võimalust sätestada erinevad normid kauba jaoks, mis
võib kiiresti rikneda või aeguda.
Kiiresti riknevad on üldjuhul lühikese säilivusajaga toit ja jook, värsked puuviljad jmt, mille
puhul on vajalik hinna sagedasem alandamine, et oleks võimalik kaubad realiseerida enne
nende säilivusaja lõppu. Kiiresti riknevale või vananevale kaubale viidatakse ka Euroopa Liidu
direktiivis 2011/83 tarbija õiguste kohta seoses taganemisõiguse kasutamisega. Kummaski
direktiivis ei ole täpselt määratletud mõistet „kaup, mis võib kiiresti rikneda või aeguda“.
Euroopa Komisjon on selgitanud, et seda, kas kaup on kiiresti riknev või vananev, tuleb hinnata
juhtumipõhiselt. Näiteks võivad teatud taimed olla kiiresti riknevad, kuid osad mitte. Seega
tuleb kauplejal igal üksikul juhtumil eraldi hinnata, kas konkreetne kaup rikneb või aegub
kiiresti ja muutub eeldatavalt enne 30 päeva möödumist müügikõlbmatuks. Kiiresti riknevaks
või aeguvaks kaubaks ei ole hooajalised rõivad või jalatsid, mida soovitakse realiseerida hooaja
lõpus.
3
Komisjoni teatis — Suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ (tarbijakaitse kohta tarbijatele
pakutavate toodete hindade avaldamisel) artikli 6a tõlgendamiseks ja kohaldamiseks (2021/C 526/02)
Paragrahvi 51 lõikes 4 sätestatakse, et kui ühe kampaania raames alandatakse kauba hinda ilma
katkestuseta järk-järgult, on iga alandamise korral varasemaks hinnaks kaubale kohaldatud hind
enne esimest alandamist. Sellega rakendatakse direktiivi 98/6/EÜ lisatud artikli 6a lõikes 5
kehtestatud võimalust sätestada, et kui hinda alandatakse järk-järgult, on varasemaks hinnaks
alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Komisjon on selgitanud, et
järk-järgulise hinnaalanduse puhul on varasem hind madalaim hind 30 päeva jooksul enne
esimest hinna alandamise teadet ja see jääb varasemaks hinnaks kõigi sama kampaania hinna
alandamise teadete puhul.
Kauba hinna järk-järgulise alandamise korral, kui sama allahindluskampaania kestab üle 30
päeva, ei muutu kauba alandatud hind tavahinnaks ehk „varasemaks hinnaks“ ja igakordsel
hinna alandamisel näidatakse varasema hinnana kampaaniale eelnenud kauba alandamata
hinda.
Näiteks enne allahindluskampaaniat on üle 30 päeva kohaldatud kaubale hinda 100 eurot.
Kampaania alguses teavitatakse allahindlusest 40% ja sellele järgneb allahindlus 60%. Mõlemal
juhul on kauba varasemaks hinnaks 100 eurot.
Kui aga kaup on olnud allahindluses üle 30 päeva ja uue kampaania raames teavitab kaupleja
uuest allahindlusest, on kauba varasemaks hinnaks kampaaniale eelnenud 30 päeva jooksul
kohaldatud madalaim hind ehk siis juba varem kohaldatud alandatud hind.
Paragrahvi 51 lõike 5 kohaselt ei võeta kauba hinna alandamisest teavitamisel varasema hinna
määratlemisel arvesse kliendipakkumise hinda, kauba omaduste halvenemisest tingitud
alandatud hinda ega kauba koguselise soodustusega seotud hinda. Selliseid hinna alandusi
hinnatakse jätkuvalt ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni alusel.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni suunistest, tuleb kliendipakkumisteks pidada pikaajalisi
kliendilojaalsusega seotud alandatud hindade kavu ja individuaalseid hinnaalandusi, millest
tarbijaid eraldi ei teavitata (mis loomult ei ole hinna alandamise teated). Selliseks pikaajaliseks
kavaks on näiteks olukord, kui kliendikaardiga saab kõikidelt kaupadelt püsisoodustust 5% või
kui kliendistaatusega saab teatud kaupadelt pikaaegset (nt pool aastat või aasta) soodustust
10 eurot või siis, kui soodustust saab kliendikaardile kogutud boonuspunktide eest.
Individuaalsete pakkumiste puhul on kliendipakkumisega tegemist näiteks siis, kui on
varasematest ostudest sõltuv allahindlus või erilistel puhkudel tehtav personaalne allahindlus,
näiteks ostusumma pealt saadav allahindluskupong, allahindlus sünnipäeva puhul või näiteks
kliendikaardi omanikule igal nädalal erinevatele kaupadele pakutav allahindlus selliselt, et
allahinnatud kaubad on iga kliendi puhul erinevad.
Individuaalset pakkumist ei loeta aga kliendipakkumiseks siis, kui kaupleja pakub seda
tegelikult tarbijatele üldiselt. Näiteks ei loeta kliendipakkumiseks selliseid kampaaniaid, mil
igale kauplusesse sisenejale antakse sooduskupong -20% või e-poes teatatakse sooduskoodist,
mida kõik külastajad kasutada saavad. Samuti ei ole kliendipakkumiseks kaupleja hinna
alandamise teade „sel nädalavahetusel püsikliendile kõik -20 %“ juhul, kui püsikliendiks
saavad olla paljud või enamik klientidest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle direktiiviga (EL) 2019/2161 muudetud direktiivi 98/6/EÜ lisatud
artikkel 6a. Eelnõus on kasutatud direktiivi 98/6/EÜ artikli 6a lõigetes 2˗5 liikmesriigile antud
võimalusi teatud erisuste tegemiseks.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele,
avaliku sektori kuludele ja tuludele ega sotsiaalset mõju. Muudatusel on väheoluline mõju
majandusele.
Mõjutatud sihtgrupid on kauplejad ja tarbijad.
Mõju tarbijatele on kaudne. Selge ja õige teave hinnaeelise olemasolu kohta võimaldab tarbijal
teha teadlikke otsuseid ja vältida majanduslikku kahju.
Kauplejatele ei ole otsest majanduslikku mõju, kui nad samade toodete osas ei tee mitmeid
allahindluskampaaniaid 30 päeva jooksul. Kui erinevate allahindluskampaaniate vahele jääb
vähem kui 30 päeva, peab kaupleja täiendavalt esitama kauba varasema hinna. Kavandatavate
nõuete eesmärgiks on ära hoida hindadega manipuleerimine, s.o tegevus, mil kauba hinda
tõstetakse lühikeseks perioodiks, et seejärel hinda alandada ja teavitada märkimisväärsest
hinnaalandusest. Tehinguotsuse tegemisel on hind tarbija jaoks olulise tähtsusega. Kui kaupa
pakutakse pidevalt alandatud hindadega, siis kaob tarbijal taju tavahinnast ja tal ei ole võimalik
aru saada, kas ta lubatud hinnaeelise ka saab. Samas hinnaeelise lubamisega avaldatakse
tarbijale survet kauba ostmiseks. Võib eeldada, et eelnõus kavandatud muudatustega
allahindluskampaaniate arv väheneb, mis omakorda võib teatud kauplejate käibeid vähendada.
Samas ei ole keelatud muude turundusvõtete ja kampaaniate kasutamine (nt lõpumüük,
hinnavõrdlused konkurendiga jmt). Muid turundusvõtteid hinnatakse ebaausate
kauplemisvõtete regulatsiooni alusel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga kavandatavad määruse muudatused ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega
tulusid.
6. Määruse jõustumine
Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 28. mail 2022. aastal tulenevalt direktiivi (EL)
2019/2161 kohaldumisest sellest kuupäevast. Määruse eelnõu jõustumine on seotud ka
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 424 SE jõustumisega, kuivõrd sellega
laiendatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 8 sisalduvat volitusnormi nõuete kehtestamiseks
kauba hinna alandamisest teavitamise kohta.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvigruppide kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse
avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, MTÜ-le Eesti Tarbijakaitse Liit, MTÜ-le Tarbijate Koostöökoda,
Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti
Pangaliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule,
Finantsinspektsioonile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Kooskõlastamisel
saadud märkustega arvestamine on toodud seletuskirja lisas olevas tabelis.
Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruse nr 14
„Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“
muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa
Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise
nõuded“ muutmise eelnõu kooskõlastustabel
Märkuse/ettepaneku Märkuse/ettepaneku sisu Seisukoht ja põhjendus
esitaja
Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda leiab, et eelnõu mõjutab olulisel Teadmiseks võetud ja selgitatud
Tööstuskoda määral kaubandusettevõtete tegevust ning selleks,
et kauplejatel ei tekiks küsitavusi määruse Tarbijakaitse ja Tehnilise
rakendamisel selle jõustumisel, näeme, et Järelevalve Amet on juba koostamas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab asjakohast juhendit, mis peaks
koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve hõlbustama kauplejatel uute nõuete
Ametiga looma juhendi. Leiame, et selles juhendis täitmist läbi täiendavate selgituste ja
peab kindlasti selgitama, kas kohustus tootel praktiliste näidete.
näidata varasemat hinda laieneb ka kaupade müüki
vahendavatele ettevõtetele ning mitu hinda tuleb Ametile on edastatud ettevõtjate
kauplejal allahindluse tegemisel kaubal näidata. soov käsitleda juhendis seda, kellele
Lisaks on oluline selgitada, kuidas kuvada hindu kohustus laieneb, milline hinnateave
üldise protsendilise allahindluse puhul ning kuidas on allahindluse tegemisel
varasemat hinda arvestatakse ja kas seda kohustuslik, kuidas varasemat hinda
arvestatakse kaupluse põhiselt või kaupluseketi arvestada, millised kampaaniad on
kõigi kaupluste üleselt. Samuti näeme vajadust lubatud uute kaupade korral ning
täpsustada läbi näidete, milliseid kampaaniaid saab millised tooted on kiiresti riknevad.
kaupleja teha alla 7 päeva müügis olnud uute
kaupade puhul ning kuidas hinnata, milline toode on
kiiresti riknev ja milline mitte.
Eesti Infotehnoloogia Riigikogus vastu võetud tarbijakaitseseaduse Arvestatud ja selgitatud
ja muutmise seaduse (424 SE) seletuskirja lisana 2
Telekommunikatsiooni esitatud eelnõu kavandi punktiga 2 määrusesse Määruse muutmise eelnõu
Liit lisatava § 51 lg 6 sõnastus oli järgmine: seletuskirjas on muudetud
„Kliendipakkumise hind, kauba omaduste paragrahvi 51 lõike 5 selgitust
halvenemisest tingitud alandatud hind, samuti kliendipakkumiste kohta selliselt, et
kauba koguseline soodustus, näiteks „kaks ühe sellest nähtuks, et kliendipakkumise
hinnaga“, ei mõjuta kauba hinna alandamisele hind hõlmab mh ka püsiklientidele
eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud mõeldud püsivaid hinnasoodustusi:
varasemat hinda. Koguselise soodustuse puhul saab
tarbija hinnaeelise mitme sama kauba ostmisel.“ „Tulenevalt Euroopa Komisjoni
Kooskõlastamisele esitatud eelnõus on viidatud suunistest, tuleb
punktiks lg 5 ja selle sõnastus on muutunud: kliendipakkumisteks pidada
„Kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku pikaajalisi kliendilojaalsusega
jooksul kohaldatud varasemaks hinnaks ei peeta seotud alandatud hindade kavu ja
kliendipakkumise hinda, kauba omaduste individuaalseid hinnaalandusi,
halvenemisest tingitud alandatud hinda ega mitme millest tarbijaid eraldi ei teavitata
sama kauba koguselise soodustusega seotud (mis loomult ei ole hinna
hinda.“ alandamise teated).
Selliseks pikaajaliseks kavaks on
näiteks olukord, kui kliendikaardiga
Eelnõu seletuskirja on § 51 lg 5 osas täiendatud saab kõikidelt kaupadelt
sellise tõlgendusega, mida eelnõu kavandi seletuses püsisoodustust 5% või kui
varasemalt ei olnud: kliendistaatusega saab teatud
„Kliendipakkumisteks on näiteks sellised kaupadelt pikaaegset (nt pool aastat
hinnaalandused, mida tarbijale tehakse või aasta) soodustust 10 eurot või
personaalselt või erilistel puhkudel, nagu liitumine siis, kui soodustust saab
kliendilojaalsuse programmiga või tarbija kliendikaardile kogutud
sünnipäev. Siia alla ei kuulu aga need olukorrad, boonuspunktide eest.
mil hinnaalandust esitletakse küll personaalse
hinnaalandusena, kuid tegelikult pakutakse või Individuaalsete pakkumiste puhul
reklaamitakse seda tarbijatele üldiselt. Sellisteks on on kliendipakkumisega tegemist
näiteks olukorrad, mil pakutav sooduskood on näiteks siis, kui on varasematest
kättesaadavaks kõigile füüsilist kauplust või ostudest sõltuv allahindlus või
veebipoodi külastavatele tarbijatele või näiteks erilistel puhkudel tehtav
kampaania „sel nädalavahetusel püsikliendile kõik personaalne allahindlus, näiteks
-20 %“ juhul, kui kliendilojaalsuse programmi ostusumma pealt saadav
saavad kasutada paljud või enamik klientidest.“ allahindluskupong, allahindlus
sünnipäeva puhul või näiteks
Arvestades uusi tõlgendusi antud lõike osas kliendikaardi omanikule igal
palume vastust küsimusele: kui kaupleja e-poest nädalal erinevatele kaupadele
on teatud (mitte kõiki) kaupu mittekliendil võimalik pakutav allahindlus selliselt, et
osta tavahinnaga, kaupleja kliendil (kellel on allahinnatud kaubad on iga kliendi
kauplejaga sõlmitud kliendileping mh teenuste puhul erinevad.
ostmiseks) aga kliendihinnaga (nt 10 eur
tavahinnast odavamalt), siis kas selline kliendihind Individuaalset pakkumist ei loeta
on eelnõu § 51 lg 5 mõistes jätkuvalt käsitletav aga kliendipakkumiseks siis, kui
„kliendipakkumise hinnana“? kaupleja pakub seda tegelikult
ITL on eelnõu aluseks olevate tarbijakaitse seaduse tarbijatele üldiselt. Näiteks ei loeta
muudatuste ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kliendipakkumiseks selliseid
direktiivi (EL) 2019/2161 (edaspidi: direktiiv) kampaaniaid, mil igale kauplusesse
analüüsinuna seisukohal, et eelnevale küsimusele sisenejale antakse sooduskupong -
tuleb vastata jaatavalt. Kliendipakkumise hind 20% või e-poes teatatakse
peaks hõlmama ka püsiklientidele (antud juhul sooduskoodist, mida kõik külastajad
kliendilepingu sõlminud ja kaupleja teenuseid kasutada saavad. Samuti ei ole
tarbivad tarbijad) mõeldud püsivaid kliendipakkumiseks kaupleja hinna
hinnasoodustusi, mis tavakliendile (ehk alandamise teade „sel
ühekordsele ostjale) ei rakendu. Seetõttu palume nädalavahetusel püsikliendile kõik -
vastavalt muuta eelnõu seletuskirjas sisalduvat 20 %“ juhul, kui püsikliendiks
selgitust. saavad olla paljud või enamik
klientidest.“
Kui asute teistsugusele seisukohale, siis palun
selgitage, millisel direktiivi sättel eelnõu § 51 lg 5 Eelnõuga määrusesse lisatava § 51 lg
osas taoline seletuskirjas toodud tõlgendus põhineb 5 sõnastus on võrreldes kavandi
/…/. sõnastusega küll muutunud, kuid
selle sisu on jäänud samaks –
Kui kaupleja kliendile teatud (mitte kõigi) kaupade varasema hinna määratlemisel
puhul pakutav kliendihind ei ole seletuskirja kliendipakkumise hinnaga
kohaselt käsitletav kliendipakkumisena arvestama ei pea.
(kliendipakkumise hinnana) eelnõu § 51 lg 5 mõttes,
siis leiame, et see on otseselt kauplejaga Küll aga on küsimus selles, mida
kliendisuhtes olevat tarbijat kahjustav tõlgendus. loetakse kliendipakkumiseks. Selle
Kaupleja on seetõttu sunnitud kaotama ära sellised kohta lisati selgitus tõepoolest alles
kauplejaga kliendisuhtes olevale tarbijale määruse eelnõu seletuskirja.
kehtestatud tavahinnast soodsamad hinnad, kui Ülevõetavas direktiivi sättes endas
need lähevad sama kauba hinna alandamise korral ei ole eraldi kirjas, et
varasema müügihinnana arvesse, mida tuleb kuvada kliendipakkumised ei ole sättega
kõigile tarbijatest ostjatele (olememata hõlmatud. Mittehõlmatus tuleneb
kliendistaatusest). Küll aga oleksid jätkuvalt sellest, et kliendipakkumised oma
soodsamas seisus kaupleja äriklientidest ostjad. loomult ei ole hinna alandamise
teated ja seetõttu ei laiene neile ka
Lisaks juhime tähelepanu, et antud määrus jõustub uus kohustus. Euroopa Komisjon
juba 28.05.2022 ja selle sätete nõuetekohane avaldas vastavad suunised eelmise
täitmine vajab ettevõtjate poolt suuremahulisi aasta detsembris.
arendusi, millega kauplejad on juba alustanud.
Nüüd paar kuud enne määruse jõustumist on
avaldatud seletuskirja näol täiesti uued tõlgendused,
mis jäävad „kliendipakkumise hinna“ määratlemise
osas arusaamatuks ja millega kaupleja
tarbijakaitseseaduse muudatuste ja eelnõu kavandi
lugemisel ei olnud arvestanud.
-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.04.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 29 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ muutmi ne Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõike 8 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 9. veebruari 2016. a määruses nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Kauba ja teenuse hinna avaldamise ja kauba hinna alandamisest teavitamise nõuded “; 2) määrust täiendatakse §-ga 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 1 . Kauba hinna alandamisest teavitamine (1) Tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 6 1 nimetatud varasem hind on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. (2) Vähem kui 30 päeva pakkumisel olnud kauba hinna alandamisel on varasemaks hinnaks vähemalt seitsme päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kauba puhul, mis oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevad või riknevad kiiresti ning muutuvad müügikõlbmatuks eeldatavalt enne 30 päeva möödumist arvates kauba pakkumisele panemisest. Kiiresti rikneva või vananeva kauba hinna alandamise teates näidatakse varasema hinnana kauba esialgne alandamata müügihind. (4) Kui kauba hinda alandatakse järk-järgult, on iga alandamise korral varasemaks hinnaks lõigetes 1 või 2 nimetatud varasem hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. (5) Kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud varasemaks hinnaks ei peeta kliendipakkumise hinda, kauba omaduste halvenemisest tingitud alandatud hinda ega mitme sama kauba koguselise soodustusega seotud hinda.“; 3) määruse normitehnilist märkust täiendatakse pärast sõnu „(ELT L 80, 18.03.1998, lk 32–35)“ sõnadega „, muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161 (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7˗28)“. § 2. Määrus jõustub 2022. aasta 28. mail. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Andres Sutt delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ando Leppiman delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler