left -514350 0 0 Peaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Riigikogu majanduskomisjon Riigikogu rahanduskomisjon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Meie: 13.04.2022 Turba kasutusest Turvas on Eesti üks olulisematest ja pikema kasu tusega maavaradest, mille järgi püsib kõrge nõudlus ka tänapäeval. Muutunud majandus- ja julgeoleku olukord, eeldatavad keskkonnaeesmärgid ( FIT to 55 jt) ning muud arengud sunnivad mõtestama ja hindama turba rolli ja perspektiivi Eesti majanduses. Turba energeetiline kasutus. Möödunud talve näitel teame , et ainult maagaasi kasutavates kaugküttepiirkondades tõusid soojahinnad üle 180 €/MWh . Paljudel majapidamis tel oli s oojaarvete tasumisega probleeme, mistõttu tuli riigil sekkuda. Samuti on kiiresti kasvanud hakkepuidu hinnad . Venemaalt ja Valgevenest on puidutarned Euroopa Liitu peatunud ja endine olukord ei taastu lähematel aastatel kindlasti. Kuna import on ära langenud ka teistes lähi riikides nagu näiteks Lätis, Leedus , Soomes jne, on probleem kogu regioonis ja rohkem maksmine tooraine kättesaadavust ei paranda. V aenulikust riigist imporditavast kütusest s õltuvuse vähendamiseks on hädavajalik tagada elutähtsate teenuste toimimine kodumaistel kütustel. Kuna hakkepuidu hind ja kättesaadavus on viimase aasta jooksul muutunud lõpptarbija jaoks kulukaks , tuleks leida võimalusi alternatiivsete kodumaiste kütuste kasutamiseks. Turvas on ajalooliselt olnud Eesti jaoks väga oluline kütus . Näiteks 90-ndate aastate kütusekriisis võimaldas just turvas viia Tartu ja Pärnu kaugkütte kohalikule kütusele ja hoid a soojahinnad madalad. Turba eeliseks on, et t eda toodetakse kohapeal ja vajalikud tootmispinnad on koheseks ja kiireks tootmiseks juba olemas . Eesti varustamiseks kütteturbaga ei ole vaja avada uusi tootmisalasid ega taotleda või muuta olemasolevad keskkonnalube ! Teiseks eeliseks on kõrge varustuskindlus – aastane turbavaru toodetakse suvel valmis ning säilitatakse kuni tarbimiseni aunades. Vajaduse korral piisab kütusetarne kindlustamiseks laadurist ning mõnest veoautost. K uid kuna iga- aastane nõudlus on väik e , siis p raegu kütte t ur vast ladudes piisava s koguses ei ole. Samas saaks k ütmiseks vajaliku t urbatootmisega alustada juba sel suvel , mis aga eelda ks vastavate otsuste tegemist hiljemalt lähema kuu aja jooksul . Selgituseks märgime, et t urba laiemat kasutamis t kaugküttes takistab üksnes kõrge CO 2 kvoodi hind , k uigi kütte t urvas ise on puiduhakkest tegelikult kaks korda odavam . Kui puiduhakke hind on keskmiselt 25 30 €/ MWh, on kütteturba hind keskmiselt 12 15 €/MWh, sellele lisandub CO 2 kvoodi hind u 32 €/MWh ( CO 2 hind ~80 €/t), mille tõttu tarbija le kujuneb kütteturba lõpphinnaks praegu u 4 4- 4 7 €/MWh . Turbaliit on oma varasemates pöördumistes märkinud, et varustuskindluse tagaks ühe talvekuu keskmine kütuse vajaduse olemasolu laos ehk 1 000 000 MWh ehk ~330 000 t kütte turvast. K valiteedi säilimiseks peaks see olema 1/3 osas ringlus es st aastas peaks turule pääsema minimaalselt 330 000 MWh ehk 110 000 t kütteturvast. Eelnevast lähtuvalt teeb Eesti Turbaliit Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada kütteturba strateegili n e reserv minimaalses mahus 1 000 000 MWh ehk ~330 000 t ning kompenseerida aastas 330 000 MWh turutingimustel ring l usse suunamiseks selle kasutamisega se otud CO 2 kvoodi hinna vahe. Praeguste hindade juures võiks see olla u 1 8 €/MWh kohta ehk u 5 ,9 milj € aastas ning tarneraskuste korral ulatuses, mis on selle ületamiseks vajalik. Tegemist ei oleks üksnes kuluga . Teiselt poolt laekuks riigile turba ülestöötamisega seotud keskkonna - ja tööjõumaksud ning kütuseaktsiis, mis osaliselt s elle kataks . Sellele lisanduks k õnealuse mahu tootmisega ettevõtete poolt loodav otsene , kaudne ja seotud lisandväärtus , mis seda ületaks. Lisaks varustuskindluse parandamisele aitaks turba mõistlikus mahus kasutamine puiduhaket toetava kütusena vähenda da kogu survet puidutööstusele , mis hakke defitsiidist lähtub . See võimalda ks ilma raiemahte suurendamata või uusi turbatootmisalasid avamata toota põletamise asemel samast puidukogusest rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid . Eelmärgitud , aga vajadusel sellest ka oluliselt suurem kogus kütteturvast oleks võimalik toota tänaste tootjate poolt olemasolevatelt mäeeraldistelt. Turba kasutamine kasvumuldade tootmiseks . Aiandusturvast toodetakse maailmas piiratud arvus riikides, Euroopa Liidus Balti riikides ja Põhjamaades, Saksamaal, vähesel määral Taanis, Poolas ja mujal. Kasvumul dade koostisest moodustab turvas k eskmiselt 70%. Valmistatud turbatooteid eksporditakse ja tarbitakse aga üle maailma. Ainuüksi Eesti turbatooteid eksporditakse enam kui sajasse riiki. Üle 95% toodangust moodustab eksport. K asvu muldade tootmise sektori käive Euroopa Liidus on u 2 miljardit € aastas , andes tööd 11 000 inimesele. Sektori käekäigust omakorda sõltub kogu aiandussektor – väiketaimede ettekasvatamine, köögiviljade, salatite, osade söögiseente ja dekoratiivtaimede kasvatus nii kasvuhoonetes kui avamaal. Aiandussektori käive Euroopa Liidus on 100 miljardit € aastas ja hõivatus 750 000 inimest. Kui d küsimus ei ole pelgalt rahas ega töökohtades, praegu on löögi alla sattunud ka toidutootmine kui niisugune. Selle omapoolne pingestamine pseudoprobleemidega ei ole kuidagi põhjendatud. Praegu on vaja e elkõige tagada võimalikult stabiilne ettevõtluse keskkond ja investeerimise kindlus. Peame kogu aiandusturba sektorile ohuks Eesmärk 55 - st lähtuvalt Eestile antud soovitust kasvuhoonegaaside ebaproportsionaalselt suureks vähendamiseks LULUCF sektoris 2030. aastaks , nagu ka rohetaksonoomia juurutamisest lähtuda võivaid negatiivseid mõjusid ning mõningaid teisi arenguid . Turvast vaadeldakse sageli koos teiste toormetega või üldise turbamaade kasutusega ning v astavaid Euroopa Liidu poliitikaid välja töötades jäet akse arvestamata, et a iandusturba tootmisest ja kasutamisest lähtuv globaalne kasvuhoonegaaside koguemissiooni ei ole ületa tegelikult 0,0 2 % ning teiselt poolt ei ole tänase teaduse ja tehnoloogia tase mel v õimalik turvast kasvumuldades isegi soovi korral asendada . Põrkume pidevalt probleemi d ega , mis lähtuvad turba ga seotud te ema de ülimast horisontaa l sest killustatusest mitme ministeeriumi ja ministeeriumite sees omakorda mitmete üksuste vahel, kus vastavate poliitikatega töötavatel ametnikel objektiiv selt puudub kokkupuude ja kogemus turba või turbatööstusega . On täiesti tavaline, et analüüsitavate poliitikate mõju Eesti või Euroopa Liidu turbatööstusele ei osata hinnata , turba valdkonna asjatundjaid sageli lihtsalt ei osata kaasata. Puudub arusaam, mis on turbatööstus, milleks turvast kasutatakse, mi da see endast ülds e tänapäeval kujutab. Ometi on turbatooted siseriiklik k u t ööstus toodangut arvestades Eesti üks suuremaid ekspordiartikleid , moodustades näiteks meretranspordis 10% Eestis toodetud eksporditavatest kaupadest. Eesti turbatööstus on valinud selgelt proaktiivse suuna, et sektor läheks kaasa ja vastaks kõigile kaasaja keskkonna ja ühiskonna nõudmistele. Samas näeme, et riigi huvi kaasa mõ e l da ja otsida ka ise konstruktiivseid lahendusi on pigem kasin. Küsimusi mida aiandusturba valdkonnas käsitleda nii Eesmärk 55 kui ka rohetaksono o mia , tööstuspoliitika, riikliku planeerimise jms teemade valguses, on palju. Nende konkreetne loetlemine läheks pikaks . Küll aga teeb E esti Turbaliit ettepaneku, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium moodusta ks viivitamatult m aavarade osakond a turbaspetsialisti ametikoh a , kelle ülesanne oleks e elnimetatud küsimuste s turbaga seotud riiklike seisukohtade kujundamine ja tööstuse esindajate kaasamine sellesse protsessi . Loomulikul t o leme valmis teema lähemaks arutamiseks ministeeriumi esindajatega kohtuma ning seda vajadust selgitama . Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees Erki Niitlaan, tel 55 27 327
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.04.2022 16:10
Adressaat: Kaja Kallas <
[email protected]>; Gerrit Mäesalu
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Pöördumine Vabariigi Valitsusele: Turba kasutusest
Tere!
Käesolevaga saadame teile Eesti Turbaliidu pöördumise tähelepanekute ja
ettepanekutega turba rollist Eestis muutunud energiajulgeoleku
tingimustes.
Lugupidamisega,
Erki Niitlaan
tegevdirektor
Eesti Turbaliit
55 27 327