Riigikantselei Teie 01.04.2022 nr 7-2/22-00729-1,
[email protected] RK/22-0371/-1K
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 18.04.2022 nr 2-7/2022/2409
„Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu
kooskõlastamine
Kooskõlastame „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu märkustega arvestamisel.
Juhime tähelepanu, et riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ täitmise ülevaate ja tegevuskava
uuendamise protsess on olnud konarlik ja mitmed uued tegevused on lisatud kiirustades ning
jäänud ministeeriumite vahel läbi arutamata. Lisaks ei ole uute tegevuste kirjeldusi ning mõjusid
välja toodud eelnõu seletuskirjas.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisatud tegevused koos mõju kirjeldusega seletuskirjas lahti
kirjutada ning kavandada edaspidi protsess riigi strateegilise juhtimise vaates terviklikult. Hetkel
tuleb esitada sama info erinevatesse aruannetesse või tegevuskavadesse (Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm, Eesti 2035, rohepöörde tegevuskava, valdkonna arengukava programm,
tulemusaruanne jne), mis on toonud kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse. Lisaks tuleb jätta
aega, et kavandada ettevalmistatud sisulisi strateegilisi arutelusid riigi valikute üle ja seejärel
kajastada kokkulepitud sammud eesmärgi suunas liikumiseks tegevuskavas.
Mõtestamist vajab riigi pikaajalise strateegia seos eelarvestamisega. Juhime tähelepanu, et Eesti
eelarvesüsteemi on kritiseeritud selle nõrga seotusega strateegilise planeerimisega. Eelarvestamise
ja riigi pikaajalise strateegia tugevam sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid
ja kollektiivset pühendumist. Strateegilise planeerimise ja eelarveprotsess tuleb muuta
ettevaatavaks juhtimisinstrumendiks, mis aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja elanike
heaolu. Palume seda protsessi täiustamisel arvestada.
„Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamisel palume arvesse võtta järgmised märkused:
1. Leiame, et „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskirja peatükis 5 ei ole eelnõu
jõustumisega kaasnevate mõjude hindamist piisavalt selgelt kirjeldatud. Mõjude hindamist
kirjeldatakse seletuskirjas järgmiselt: „Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste
kavandamise käigus teadmistepõhise otsustusprotsessi tavade ning mõjude hindamise
metoodika kohaselt“ ning „„Eesti 2035“ tegevuskavaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse
põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste
planeerimisdokumentide koostamise käigus.“. Juhime tähelepanu, et mitmed arengukavad
on värskelt kinnitatud koos mõjuhinnangutega ning neid viiakse ellu läbi programmide,
millele eraldi mõjuhinnanguid ei koostata. Seega puuduvad mõjuhinnangud lisatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tegevustele, mis ei ole ette nähtud kehtivates arengukavades. Riigikantselei kodulehel 1on
mõjude hindamist rõhutatud valitsuse otsustusprotsesside kvaliteedi ja läbipaistvuse
parandamiseks. Samas mõjude hindamist reguleeriv Vabariigi Valitsuse reglement2 sellist
laadi strateegiat ei käsitle. Otsustusprotsesside kvaliteedi ja läbipaistvuse
suurendamiseks on seega oluline, et „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskiri
selgitaks õigusaktidele toetudes mõjude hindamise vajadust ja selle teostamise
protsessi, millega omakorda tuleb arvestada ka uute tegevuste lisamisel.
2. Arvestades eelmises punktis toodud märkusega ning hindamaks peatükis 6 toodud
kooskõla erinevate arengudokumentidega, samuti peatükis 7 toodud eelnõu rakendamiseks
vajalikke kulusid, tuleb „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskirjas kõik uued
tegevused selgelt loetleda, lisamise vajadus põhjendada ja seos arengukavadega välja
tuua. Veelgi enam, selguse huvides võiks ka lühidalt viidata, milliseid detailsemaid
tegevusi ja kelle peatäitmise all mõeldakse. Kuigi peame rohepööret oluliseks, siis
ainuüksi sellele viitamisest ilma põhjenduste ja selgitusteta ei piisa. Sarnaseid selgitusi
vajavad kõik alategevused. Juhime ka tähelepanu, et uute tegevuste lisamist ei ole
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi arutatud ei pea- ega
kaasvastutajana määramisel.
3. Uuendatud „Eesti 2035“ tegevuskava kohta teeme järgmised märkused:
3.1. „Majandus ja kliima“ muutuse A juurde on lisatud uus tegevus: „Ettevõtete
nõustamiseks ühtse süsteemi arendamine, mis toetaks nende teadlikkust ja võimekust
rohepöördega seotud valdkondades“. Juhime tähelepanu, et sellise süsteemi
arendamine vajab olulist lisaressurssi, mida seni ei ole heaks kiidetud. Seetõttu on selle
tegevuse lisamisel mõtet ainult juhul, kui lisaressursi vajadus on selgelt ära
markeeritud (nt seletuskirjas eelnõu elluviimise kulude all) ning riigieelarve
protsessis sellele lisavahendeid leitakse.
3.2. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogum kokkuvõtva sõnastusega
„Rohepööret toetavad õigusaktid:“, millele järgneb loetelu tegevustest, sh uutest
tegevustest. Peavastutajateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Keskkonnaministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on neis
tegevustes (terves loetelus) kaastäitja roll, mida tuleb ka tegevuskavas õigesti
kajastada.
3.3. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogumi „Rohepööret toetavad
õigusaktid:“ alla lisatud uus tegevus: „kestlikkust puudutavate andmete kasutamise ja
raporteerimise standardiseerimine“. Leiame, et standardiseerimine on hea, sest siis on
andmekoosseis selgelt defineeritud, mis võimaldab ka selle automaatset töötlemist.
Samas ei ole praegu selge, mida toob sellise andmestiku tekitamine kaasa
ettevõtjatele ning tegevuse käigus võiks analüüsida, kuidas aruandluskohustust
tasakaalustada ja võimalusel vähendada.
3.4. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogumi „Rohepööret toetavad
õigusaktid:“ alla lisatud uus tegevus „kestliku rahastuse põhimõtete rakendamine läbiv
kehtestamine keskkonnakestlike investeeringute“. Keskkonnaministeeriumist saadud
tegevuse selgituste põhjal on lisaks punktis 2 toodud uute tegevuste lisamise
täiendamisele vaja seletuskirjas käsitleda ka seda, et neid rakendataks Euroopa
1
https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011233?leiaKehtiv
2 (7)
Liidu 2021-2027 struktuurifondidest rahastatavatele varem alustavatele taristu
projektidele võimalikult vähese halduskoormusega, näiteks üleminekunõuete või
mõne muu sobiva lahenduse alusel.
3.5. „Ruum ja liikuvus“ muutuse B all palume juba täiendatud tegevuse sõnastust veelgi
täiendada paksus kirjas toodud sõnastusega „Rohepöördesse panustavate lahenduste
läbiv kasutuselevõtt ja seda toetav planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste
leevendamiseks, kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega kohanemiseks,
elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna mitmekesistamiseks,
keskkonnahoidliku elukorralduse ja külastuskeskkonna edendamiseks.“. Eelnevast
sõnastusest ei tule välja, et lisaks elukeskkonnale on olemas ka külastuskeskkond.
Pandeemiaeelsel ajal peatus Eesti majutusasutustes ligi 4 miljonit turisti. See on väga
suur arv ja kindlasti need külastused mõjutavad keskkonda, seega võiks
keskkonnahoidlikku sihtkohta või kestlikku külastuskeskkonda siiski sõnastuses eraldi
välja tuua.
3.6. „Ruum ja liikuvus“ muutuse B all ei ole jätkuvalt arvestatud ja selgelt põhjendatud
meie ettepaneku, lisada tegevusena kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava
koostamine, tegevustesse mitte lisamine. Kvaliteetse ehitatud elukeskkonna
arengukava koostamine lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest on
selgesõnaliselt välja toodud 2021-2023 aastateks VV moodustamise kokkuleppes3.
Seda, et täna puudub ruumiloomes terviklik lähenemine, kuid selle järele on vajadus,
on jõutud järeldusele erinevates analüüsides ja töörühmades (Ehituse pika vaate
analüüs, Ruumilise planeerimise roheline raamat, Inimarengu aruanne 19/20,
Ruumiloome ekspertrühma ja ka töörühma lõppauranded, OECD raport). Samuti on
seda välja toonud nii erinevad riigiasutused, ettevõtjad kui ka huvirühmad. Arengukava
koostamisega tugevdame riigi strateegilist juhtimist ning anname roheleppe, ruumilise
planeerimise ja ehitusvaldkonna eesmärkidele selge koha riigi strateegilise
planeerimise raamistikus, sh rahastamiskavale, ning suurendame erinevate otsuste
sünergiat, terviklikkust ja läbipaistvust. Seetõttu palume kaaluda „Eesti 2035“
tegevuskava täiendamist järgmiselt (tegevuse sõnastuse parandus paksus kirjas):
„Eelduste loomine terviklikuks ruumiliseks planeerimiseks (sh kvaliteetse ehitatud
elukeskkonna arengukava koostaminevisiooni loomine), ning projekteerimise ja
ehitamise protsesside (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, automatiseerimine,
tehaseline tootmine, tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi
parandamiseks ning keskkonnasäästlikkuse tagamiseks.“.
3.7. „Ruum ja liikuvus“ muutuse D all tuleb parandada tegevuse sõnastust: „Saastaja /
kasutaja vastutuse kontseptsiooni rakendamine (nii transporditaristu kui ka -veeremi
korral) transporditaristu kasutamisel ja haldamisel“. Praegu esitatud sõnastusega on
kaasnenud eksitavaid tõlgendusi erinevate huvigruppide poolt, sh mitmes kohtuvaides.
Uus pakutud sõnastus kajastab selgemalt kõnealuse kontseptsiooni eesmärke ja selle
rakendussuundi. Lisaks on selle tegevuse peavastutaja Rahandusministeerium, kellest
tegevuse elluviimine enim sõltub.
3.8. „Riigivalitsemise“ muutuse A alla on lisatud terve uute tegevuste kogum, kus
MKM on märgitud üheks peavastutajaks: „Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste)
planeerimisel digi- ja rohepöörde põhimõtete arvestamine: ühtsete põhimõtete ja
kriteeriumite väljatöötamine ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine, mis
soodustavad rohepöörde elluviimist era- ja avalikus sektoris; digilahenduste
3
https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe
3 (7)
arendamine ja kasutuselevõtt, mis soodustavad rohepöördega seotud protsessides
halduskoormuse vähendamist, andmepõhist otsustamist, läbipaistvust ning
standardiseerimist ning innovatsiooni; uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine
digi- ja rohepöörde elluviimiseks avalikus sektoris.“ Riigikantseleilt saadud
lühiselgituste põhjal ei ole me üheski neist peatäitja, veelgi enam, neid tegevusi ei ole
ka meiega läbi arutatud, mistõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei
saa olla peavastutaja. Veelgi enam, leiame, et teise punkti, mis puudutab
digilahenduste arendamist ja kasutuselevõttu, sõnastus vajab täiendamist
vastavalt Riigikantselei esitatud selgitusele, et tegemist on erinevate
Keskkonnaministeeriumi valdkonna digilahendustega.
Lisaks palume leida võimalus „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamiseks uue tegevusega
„Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine“, peavastutajad
Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaasvastutaja
Rahandusministeerium. Tegevus võib sobida nii Riigivalitsemise muutuse D „Parandame riigi
rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“ alla koos turvalise ruumi
tagamisega koostöös KOVidega või kriisi ennetamisena kui ka Ruumi ja liikuvuse muutuse B
„Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste,
rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“.
Lisatav tegevus on seotud Kiirgusohutuse riikliku arengukavaga 2018-2027 ja panustab strateegia
„Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne keskkond“, samuti
sihti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. 2015 läbi viidud
eeluuringutes selgus, et Paldiski reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub
aastani 2040, misjärel tuleb olemasolevad sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed
jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Ladestamist vajavad kaks sarkofaagiga kaetud
reaktorsektsiooni ning hetkel vaheladustuspaigas olevad jäätmed – endise Paldiski
tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel tekkinud jäätmed ning tööstus-, meditsiini- ja
teadusasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed.
28.04.2016 otsustati Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel rajada Eestisse radioaktiivsete
jäätmete lõppladustuspaik ning 04.07.2019 teha seda läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu,
vajadusel tuleb lisarahastus leida Keskkonnaministeeriumil ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil koos Rahandusministeeriumiga riigi eelarvestrateegia
protsessis. Lõppladustuspaiga kavandamiseks tuleb teostada keskkonna- ja radioloogilised
uuringud, planeeringu koostamine ja mõjude hindamine ning radioaktiivselt saastunud
metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Seejärel tuleb alustada tegevuslubade
taotlemisega lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks ning lõppladustuspaik
projekteerida ja ehitada. Lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike eeltöödega tuleb alustada
koheselt, vastasel juhul ei jõuta eeluuringute hinnangul lõppladustuspaika aastaks 2040 rajada.
Lisaks täname ja tunnustame Riigikantseleid „Eesti 2035“ tegevuskava ülevaate ühtlustamise ja
parandamise eest. Kahjuks ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil olnud võimalust
ülevaate lõpliku versiooniga varasemalt tutvuda, kuid leiame, et mõned sõnastused ei ole
korrektsed ning samuti on osad olulised täitmised ja saavutused on ülevaatest välja jäänud.
Seetõttu palume ülevaadet täiendada järgmiselt:
1. Esimesse peatükki soovitame lugejatele lisada selgituse, et arengustrateegia “Eesti 2035”
mõõdikutepõhine analüüs näitab pigem algseisu ega saa anda hinnangut 2021. aastal
ettevõetud tegevuste mõjule. Seda seetõttu, et „Eesti 2035“ on pikaajaline strateegia, mis
on kinnitatud 2021. aastal, mõõdikud on valitud pikaajaliste sihtide hindamiseks ning
nende andmeid on sageli võimalik koguda ühe-kahe aastase viivitusega. Lisaks ei avaldu
4 (7)
kõigi tegevuste mõju koheselt. Seetõttu saab 2021. aastal tehtud tegevusi mõõdikute kaudu
hinnata alles mõne aasta pärast.
2. Esimese peatüki alasektsioonis „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ on tehtud järeldus „Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaal vähenes 2021. aastal 33,9 protsendini. Vähenemine võib tuleneda COVID-kriisist,
mille tõttu viibivad inimesed enam kodukontoris ning väldivad ühistranspordi kasutamist.“
Seose loomine ei ole põhjendatud, sest see eeldaks teadmist, et ühistranspordiga, jala või
rattaga tööl käivad inimesed hakkasid rohkem kodukontorit kasutama, kui autoga tööl
käivad inimesed. Seega võiks järelduse kustutada.
3. Peatükis 2.1. „Oskused ja tööturg“ muutuse E viimast lauset palume täiendada sõnaga
„muuhulgas“ järgmiselt: „Muudatustega alandatakse muuhulgas välismaa
tippspetsialistide töötasu nõude määra ning tagatakse tehnoloogial põhinevatele
kasvuettevõtetele võimalus kaasata välistööjõudu piirarvu väliselt. Seadusemuudatused
peaksid jõustuma 2022. aastal.“.
4. Peatükis 2.3. „Majandus ja kliima“ muutuste täitmised vajavad järgmisi täiendusi (paksus
kirjas):
4.1.muutuse C teist lõiku palume täiendada meie varasemalt esitatud sisendi põhjal
selgitustega (paksus kirjas): „Valmis uus avaandmete teabevärav, mis koondab
avaandmeid ja lihtsustab nende leitavust. Jõustusid ka seadusemuudatused, millega
kehtestati lisatingimused avaandmete avalikustamiseks. Lisaks käivitati täiendavad
tegevused andmehalduse suunal andmete kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks
ning loodi erinevaid avatud lähtekoodiga lahendusi, mida nii era- kui ka avalik sektor
on kasutanud. 2022. aastal on fookuses avalikkusele oluliste andmete avalikustamine,
näiteks on kavas detailplaneeringute digitaliseerimine ning avaandmetena
avalikustamine. Jätkatakse IKT-alaste täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumist (mh
käivitasime avalikule sektorile suunatud Digiriigiakadeemia.ee koolituskeskkonna)
ja ülikiiret lairibaühendust võimaldava juurdepääsuvõrgu arendamist (riigi poolt
algatatud toetusmeetmete abil said 2021. aasta jooksul liitumise võimaluse ülikiiret
lairibaühendust võimaldava juurdepääsuvõrguga täiendavad 11 549 aadressi).“;
4.2.muutuse E esimese lõigu teine lause on eksitavas sõnastuses ning vajab täpsustust:
„2022. aastal korraldatakse lõppeb 2021. aastal välja kuulutatud Eesti ajaloo seni
suurim taastuvenergiaelektri vähempakkumine 450 GWh mahus.“.
5. Peatüki 2.4. „Ruum ja liikuvus“ ülevaatesse palume teha järgmised täiendused (paksus
kirjas):
5.1.muutuse B esimese lõigu neljas lause ei ole selgelt sõnastatud ja vajab täpsustamist
ning palume ka täiendada olulise sisendiga selle muutuse eesmärkide saavutamisel:
„Maa-ametis valmis ruumiandmete Geo3D prototüüp, mis on vajalik terve Eesti
digitaalse kaksiku edasiseks välja 3D kaksiku edasiarendamiseks. Teostatakse
põhiosa “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku
elukeskkonna saavutamiseks” uuringust ja valmistatakse ette kvaliteetse ehitatud
elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks.“. 3D kaksik on juba välja
arendatud, mistõttu on seda võimalik vaid edasi arendada;
5.2.muutuse B neljandat lõiku palume täiendada oluliste tulemuste ja edasiste tegevustega
järgmiselt: „Jätkatakse sobivate kontsessioonimudelite väljaselgitamisega maavarade
5 (7)
kui Eesti rahvusliku rikkuse võimalikuks kasutuselevõtuks. ning tehtiViiakse läbi
uuringud, et kaardistada rohepöördeks kriitiliste toormete esinemine ja levik.
Süvakaardistamise uuringud näitasid, et Eestis on lisaks rauamaagile potentsiaali
väärismetallide esinemiseks. Tingituna merealade hõivamise huvist valmis aruanne
meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimise toetamiseks.
Jätkatakse kompleksset geoloogilist kaardistamist ja ehitusmaavarade uuringuid.“;
5.3.muutuse C esimese lõigu sõnastus vajab täpsustamist ning selgitava lause lisamist
järgmiselt: „Valmis Tallinna regiooni liikuvuse, ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja
finantseerimisanalüüs. 01.04.2022 aastal võeti võetakse kasutusele uued Põhja-Eesti
30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike nii
Tallinnas kui ka Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). Tegemist on murrangulise
sammuga ja paljude osapoolte vahelise kokkuleppega, millega kogu Tallinna ja
Harjumaa regioonis saab kõikide ühistranspordi liikidega mugavalt sõita.“.
6. Peatüki 2.5. „Riigivalitsemine“ muutuste ülevaadet palume täiendada järgmiselt (paksus
kirjas):
6.1. muutuse A neljandas lõigus on vaja käsitleda ka küberturvalisust, mis digipöörde ja
tänaste kriiside valguses on aina olulisem: „Valmis nõusolekuteenus, mille eesmärk on
ilma kellegi huvisid kahjustamata võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori
käsutuses olevatele kodanike andmetele. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati
elektroonilise side seadust ja Vabariigi Valitsuse määrust (5G ja sidevõrkude turbe
regulatsioon). 2022. aastal jätkame nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse
arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome vajaliku õigusliku aluse.
Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika;
arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse
seadust.“;
6.2. muutuse B kolmandat lõiku on vaja parandada ja täiendada sündmusteenustega:
„Euroopa Komisjon võttis vastu Eesti taastekava Euroopa taaste- ja
vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility) kasutamiseks, mille
vahenditest suunatakse 50,7 miljonit eurot ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud avalike
digiteenuste ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud teenuste sündmuspõhiseks,
proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks muutmiseks. 2022. aasta lõpuks on
ettevõtjale eesti.ee keskkonnas kasutamiseks live's ühe ettevõtja sündmusteenuste ja
digivärava arendusprojekt. Aasta lõpuks jõuavad inimesteni esimesed
sündmusteenused: abielu ja lapse saamine. Analüüsitakse uute sündmusteenuste
arendamise võimalusi: nt lähedase kaotus, alushariduse saamine, pensionile
jäämine.“;
6.3.muutuse B neljas lõik vajab selgitamist: „Loodi Bürokrati meeskond ja käivitati
baasplatvormi arendused, mis 2022. aasta esimeses kvartalis lõpetatakse, lisaks
juurutatakse Bürokratt esimeses kolmes asutuses. ning kKoostati uus krattide
kasutuselevõtu kava. Avaliku teabe seaduse muudatustega anti veebilehtede ja
mobiilirakenduste ligipääsetavuse järelevalve ülesanne Andmekaitse Inspektsioonilt
üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.“;
6.4.muutuse D teine lõik vajab täiendamist olulise saavutusega: „Euroopa Liidu tasemel
võeti vastu määrus terroristliku veebisisu tõhusamaks eemaldamiseks, mis võimaldab
koostöös veebiplatvormidega tõhusamalt tuvastada ja eemaldada terroristlikku
propagandat, värbamiskatseid ja muud terroristlikku sisu. Küberkuritegevuse vastu
6 (7)
võitlemisel on loodud veebileht, https://cyber.politsei.ee, mis võimaldab lihtsamini
arvutikuritegudest teavitada ning õiguskaitseasutustega infot jagada. Eesti saavutas
ÜRO ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3.
koht).“;
6.5.lisada muutuse D täitmisse neljanda ja viienda lõigu vahele uus lõik: „Selleks, et
Eestisse tehtavad välisinvesteeringud oleksid läbipaistvad ning elutähtsate teenuste
toimepidevus ja kaupade kättesaadavus kaitstud, on 2021. a ette valmistatud
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduseelnõu, võimaldamaks
taustauuringute abil välistada investeeringutega kaasnevad võimalikud ohud
julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sektoritesse, ettevõtjatesse ja
tegevusvaldkondadesse.“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Kristel Järve
639 7619
[email protected]
7 (7)