dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

„Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2409
Registreeritud
18. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Kristel Järve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎2-720222409 18.04.2022 Väljaminev kiri.asice663 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 01.04.2022 nr 7-2/22-00729-1, [email protected] RK/22-0371/-1K Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 18.04.2022 nr 2-7/2022/2409 „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamine Kooskõlastame „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu märkustega arvestamisel. Juhime tähelepanu, et riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ täitmise ülevaate ja tegevuskava uuendamise protsess on olnud konarlik ja mitmed uued tegevused on lisatud kiirustades ning jäänud ministeeriumite vahel läbi arutamata. Lisaks ei ole uute tegevuste kirjeldusi ning mõjusid välja toodud eelnõu seletuskirjas. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisatud tegevused koos mõju kirjeldusega seletuskirjas lahti kirjutada ning kavandada edaspidi protsess riigi strateegilise juhtimise vaates terviklikult. Hetkel tuleb esitada sama info erinevatesse aruannetesse või tegevuskavadesse (Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, Eesti 2035, rohepöörde tegevuskava, valdkonna arengukava programm, tulemusaruanne jne), mis on toonud kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse. Lisaks tuleb jätta aega, et kavandada ettevalmistatud sisulisi strateegilisi arutelusid riigi valikute üle ja seejärel kajastada kokkulepitud sammud eesmärgi suunas liikumiseks tegevuskavas. Mõtestamist vajab riigi pikaajalise strateegia seos eelarvestamisega. Juhime tähelepanu, et Eesti eelarvesüsteemi on kritiseeritud selle nõrga seotusega strateegilise planeerimisega. Eelarvestamise ja riigi pikaajalise strateegia tugevam sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid ja kollektiivset pühendumist. Strateegilise planeerimise ja eelarveprotsess tuleb muuta ettevaatavaks juhtimisinstrumendiks, mis aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja elanike heaolu. Palume seda protsessi täiustamisel arvestada. „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamisel palume arvesse võtta järgmised märkused: 1. Leiame, et „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskirja peatükis 5 ei ole eelnõu jõustumisega kaasnevate mõjude hindamist piisavalt selgelt kirjeldatud. Mõjude hindamist kirjeldatakse seletuskirjas järgmiselt: „Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste kavandamise käigus teadmistepõhise otsustusprotsessi tavade ning mõjude hindamise metoodika kohaselt“ ning „„Eesti 2035“ tegevuskavaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus.“. Juhime tähelepanu, et mitmed arengukavad on värskelt kinnitatud koos mõjuhinnangutega ning neid viiakse ellu läbi programmide, millele eraldi mõjuhinnanguid ei koostata. Seega puuduvad mõjuhinnangud lisatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tegevustele, mis ei ole ette nähtud kehtivates arengukavades. Riigikantselei kodulehel 1on mõjude hindamist rõhutatud valitsuse otsustusprotsesside kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks. Samas mõjude hindamist reguleeriv Vabariigi Valitsuse reglement2 sellist laadi strateegiat ei käsitle. Otsustusprotsesside kvaliteedi ja läbipaistvuse suurendamiseks on seega oluline, et „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskiri selgitaks õigusaktidele toetudes mõjude hindamise vajadust ja selle teostamise protsessi, millega omakorda tuleb arvestada ka uute tegevuste lisamisel. 2. Arvestades eelmises punktis toodud märkusega ning hindamaks peatükis 6 toodud kooskõla erinevate arengudokumentidega, samuti peatükis 7 toodud eelnõu rakendamiseks vajalikke kulusid, tuleb „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamise seletuskirjas kõik uued tegevused selgelt loetleda, lisamise vajadus põhjendada ja seos arengukavadega välja tuua. Veelgi enam, selguse huvides võiks ka lühidalt viidata, milliseid detailsemaid tegevusi ja kelle peatäitmise all mõeldakse. Kuigi peame rohepööret oluliseks, siis ainuüksi sellele viitamisest ilma põhjenduste ja selgitusteta ei piisa. Sarnaseid selgitusi vajavad kõik alategevused. Juhime ka tähelepanu, et uute tegevuste lisamist ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi arutatud ei pea- ega kaasvastutajana määramisel. 3. Uuendatud „Eesti 2035“ tegevuskava kohta teeme järgmised märkused: 3.1. „Majandus ja kliima“ muutuse A juurde on lisatud uus tegevus: „Ettevõtete nõustamiseks ühtse süsteemi arendamine, mis toetaks nende teadlikkust ja võimekust rohepöördega seotud valdkondades“. Juhime tähelepanu, et sellise süsteemi arendamine vajab olulist lisaressurssi, mida seni ei ole heaks kiidetud. Seetõttu on selle tegevuse lisamisel mõtet ainult juhul, kui lisaressursi vajadus on selgelt ära markeeritud (nt seletuskirjas eelnõu elluviimise kulude all) ning riigieelarve protsessis sellele lisavahendeid leitakse. 3.2. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogum kokkuvõtva sõnastusega „Rohepööret toetavad õigusaktid:“, millele järgneb loetelu tegevustest, sh uutest tegevustest. Peavastutajateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Keskkonnaministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on neis tegevustes (terves loetelus) kaastäitja roll, mida tuleb ka tegevuskavas õigesti kajastada. 3.3. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogumi „Rohepööret toetavad õigusaktid:“ alla lisatud uus tegevus: „kestlikkust puudutavate andmete kasutamise ja raporteerimise standardiseerimine“. Leiame, et standardiseerimine on hea, sest siis on andmekoosseis selgelt defineeritud, mis võimaldab ka selle automaatset töötlemist. Samas ei ole praegu selge, mida toob sellise andmestiku tekitamine kaasa ettevõtjatele ning tegevuse käigus võiks analüüsida, kuidas aruandluskohustust tasakaalustada ja võimalusel vähendada. 3.4. „Majandus ja kliima“ muutuse C all on tegevuste kogumi „Rohepööret toetavad õigusaktid:“ alla lisatud uus tegevus „kestliku rahastuse põhimõtete rakendamine läbiv kehtestamine keskkonnakestlike investeeringute“. Keskkonnaministeeriumist saadud tegevuse selgituste põhjal on lisaks punktis 2 toodud uute tegevuste lisamise täiendamisele vaja seletuskirjas käsitleda ka seda, et neid rakendataks Euroopa 1 https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011233?leiaKehtiv 2 (7) Liidu 2021-2027 struktuurifondidest rahastatavatele varem alustavatele taristu projektidele võimalikult vähese halduskoormusega, näiteks üleminekunõuete või mõne muu sobiva lahenduse alusel. 3.5. „Ruum ja liikuvus“ muutuse B all palume juba täiendatud tegevuse sõnastust veelgi täiendada paksus kirjas toodud sõnastusega „Rohepöördesse panustavate lahenduste läbiv kasutuselevõtt ja seda toetav planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna mitmekesistamiseks, keskkonnahoidliku elukorralduse ja külastuskeskkonna edendamiseks.“. Eelnevast sõnastusest ei tule välja, et lisaks elukeskkonnale on olemas ka külastuskeskkond. Pandeemiaeelsel ajal peatus Eesti majutusasutustes ligi 4 miljonit turisti. See on väga suur arv ja kindlasti need külastused mõjutavad keskkonda, seega võiks keskkonnahoidlikku sihtkohta või kestlikku külastuskeskkonda siiski sõnastuses eraldi välja tuua. 3.6. „Ruum ja liikuvus“ muutuse B all ei ole jätkuvalt arvestatud ja selgelt põhjendatud meie ettepaneku, lisada tegevusena kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava koostamine, tegevustesse mitte lisamine. Kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava koostamine lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest on selgesõnaliselt välja toodud 2021-2023 aastateks VV moodustamise kokkuleppes3. Seda, et täna puudub ruumiloomes terviklik lähenemine, kuid selle järele on vajadus, on jõutud järeldusele erinevates analüüsides ja töörühmades (Ehituse pika vaate analüüs, Ruumilise planeerimise roheline raamat, Inimarengu aruanne 19/20, Ruumiloome ekspertrühma ja ka töörühma lõppauranded, OECD raport). Samuti on seda välja toonud nii erinevad riigiasutused, ettevõtjad kui ka huvirühmad. Arengukava koostamisega tugevdame riigi strateegilist juhtimist ning anname roheleppe, ruumilise planeerimise ja ehitusvaldkonna eesmärkidele selge koha riigi strateegilise planeerimise raamistikus, sh rahastamiskavale, ning suurendame erinevate otsuste sünergiat, terviklikkust ja läbipaistvust. Seetõttu palume kaaluda „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamist järgmiselt (tegevuse sõnastuse parandus paksus kirjas): „Eelduste loomine terviklikuks ruumiliseks planeerimiseks (sh kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava koostaminevisiooni loomine), ning projekteerimise ja ehitamise protsesside (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, automatiseerimine, tehaseline tootmine, tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning keskkonnasäästlikkuse tagamiseks.“. 3.7. „Ruum ja liikuvus“ muutuse D all tuleb parandada tegevuse sõnastust: „Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni rakendamine (nii transporditaristu kui ka -veeremi korral) transporditaristu kasutamisel ja haldamisel“. Praegu esitatud sõnastusega on kaasnenud eksitavaid tõlgendusi erinevate huvigruppide poolt, sh mitmes kohtuvaides. Uus pakutud sõnastus kajastab selgemalt kõnealuse kontseptsiooni eesmärke ja selle rakendussuundi. Lisaks on selle tegevuse peavastutaja Rahandusministeerium, kellest tegevuse elluviimine enim sõltub. 3.8. „Riigivalitsemise“ muutuse A alla on lisatud terve uute tegevuste kogum, kus MKM on märgitud üheks peavastutajaks: „Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) planeerimisel digi- ja rohepöörde põhimõtete arvestamine: ühtsete põhimõtete ja kriteeriumite väljatöötamine ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine, mis soodustavad rohepöörde elluviimist era- ja avalikus sektoris; digilahenduste 3 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 3 (7) arendamine ja kasutuselevõtt, mis soodustavad rohepöördega seotud protsessides halduskoormuse vähendamist, andmepõhist otsustamist, läbipaistvust ning standardiseerimist ning innovatsiooni; uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine digi- ja rohepöörde elluviimiseks avalikus sektoris.“ Riigikantseleilt saadud lühiselgituste põhjal ei ole me üheski neist peatäitja, veelgi enam, neid tegevusi ei ole ka meiega läbi arutatud, mistõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei saa olla peavastutaja. Veelgi enam, leiame, et teise punkti, mis puudutab digilahenduste arendamist ja kasutuselevõttu, sõnastus vajab täiendamist vastavalt Riigikantselei esitatud selgitusele, et tegemist on erinevate Keskkonnaministeeriumi valdkonna digilahendustega. Lisaks palume leida võimalus „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamiseks uue tegevusega „Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine“, peavastutajad Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kaasvastutaja Rahandusministeerium. Tegevus võib sobida nii Riigivalitsemise muutuse D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“ alla koos turvalise ruumi tagamisega koostöös KOVidega või kriisi ennetamisena kui ka Ruumi ja liikuvuse muutuse B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Lisatav tegevus on seotud Kiirgusohutuse riikliku arengukavaga 2018-2027 ja panustab strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne keskkond“, samuti sihti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. 2015 läbi viidud eeluuringutes selgus, et Paldiski reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub aastani 2040, misjärel tuleb olemasolevad sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Ladestamist vajavad kaks sarkofaagiga kaetud reaktorsektsiooni ning hetkel vaheladustuspaigas olevad jäätmed – endise Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel tekkinud jäätmed ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. 28.04.2016 otsustati Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel rajada Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik ning 04.07.2019 teha seda läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, vajadusel tuleb lisarahastus leida Keskkonnaministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koos Rahandusministeeriumiga riigi eelarvestrateegia protsessis. Lõppladustuspaiga kavandamiseks tuleb teostada keskkonna- ja radioloogilised uuringud, planeeringu koostamine ja mõjude hindamine ning radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Seejärel tuleb alustada tegevuslubade taotlemisega lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks ning lõppladustuspaik projekteerida ja ehitada. Lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike eeltöödega tuleb alustada koheselt, vastasel juhul ei jõuta eeluuringute hinnangul lõppladustuspaika aastaks 2040 rajada. Lisaks täname ja tunnustame Riigikantseleid „Eesti 2035“ tegevuskava ülevaate ühtlustamise ja parandamise eest. Kahjuks ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil olnud võimalust ülevaate lõpliku versiooniga varasemalt tutvuda, kuid leiame, et mõned sõnastused ei ole korrektsed ning samuti on osad olulised täitmised ja saavutused on ülevaatest välja jäänud. Seetõttu palume ülevaadet täiendada järgmiselt: 1. Esimesse peatükki soovitame lugejatele lisada selgituse, et arengustrateegia “Eesti 2035” mõõdikutepõhine analüüs näitab pigem algseisu ega saa anda hinnangut 2021. aastal ettevõetud tegevuste mõjule. Seda seetõttu, et „Eesti 2035“ on pikaajaline strateegia, mis on kinnitatud 2021. aastal, mõõdikud on valitud pikaajaliste sihtide hindamiseks ning nende andmeid on sageli võimalik koguda ühe-kahe aastase viivitusega. Lisaks ei avaldu 4 (7) kõigi tegevuste mõju koheselt. Seetõttu saab 2021. aastal tehtud tegevusi mõõdikute kaudu hinnata alles mõne aasta pärast. 2. Esimese peatüki alasektsioonis „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ on tehtud järeldus „Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal vähenes 2021. aastal 33,9 protsendini. Vähenemine võib tuleneda COVID-kriisist, mille tõttu viibivad inimesed enam kodukontoris ning väldivad ühistranspordi kasutamist.“ Seose loomine ei ole põhjendatud, sest see eeldaks teadmist, et ühistranspordiga, jala või rattaga tööl käivad inimesed hakkasid rohkem kodukontorit kasutama, kui autoga tööl käivad inimesed. Seega võiks järelduse kustutada. 3. Peatükis 2.1. „Oskused ja tööturg“ muutuse E viimast lauset palume täiendada sõnaga „muuhulgas“ järgmiselt: „Muudatustega alandatakse muuhulgas välismaa tippspetsialistide töötasu nõude määra ning tagatakse tehnoloogial põhinevatele kasvuettevõtetele võimalus kaasata välistööjõudu piirarvu väliselt. Seadusemuudatused peaksid jõustuma 2022. aastal.“. 4. Peatükis 2.3. „Majandus ja kliima“ muutuste täitmised vajavad järgmisi täiendusi (paksus kirjas): 4.1.muutuse C teist lõiku palume täiendada meie varasemalt esitatud sisendi põhjal selgitustega (paksus kirjas): „Valmis uus avaandmete teabevärav, mis koondab avaandmeid ja lihtsustab nende leitavust. Jõustusid ka seadusemuudatused, millega kehtestati lisatingimused avaandmete avalikustamiseks. Lisaks käivitati täiendavad tegevused andmehalduse suunal andmete kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks ning loodi erinevaid avatud lähtekoodiga lahendusi, mida nii era- kui ka avalik sektor on kasutanud. 2022. aastal on fookuses avalikkusele oluliste andmete avalikustamine, näiteks on kavas detailplaneeringute digitaliseerimine ning avaandmetena avalikustamine. Jätkatakse IKT-alaste täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumist (mh käivitasime avalikule sektorile suunatud Digiriigiakadeemia.ee koolituskeskkonna) ja ülikiiret lairibaühendust võimaldava juurdepääsuvõrgu arendamist (riigi poolt algatatud toetusmeetmete abil said 2021. aasta jooksul liitumise võimaluse ülikiiret lairibaühendust võimaldava juurdepääsuvõrguga täiendavad 11 549 aadressi).“; 4.2.muutuse E esimese lõigu teine lause on eksitavas sõnastuses ning vajab täpsustust: „2022. aastal korraldatakse lõppeb 2021. aastal välja kuulutatud Eesti ajaloo seni suurim taastuvenergiaelektri vähempakkumine 450 GWh mahus.“. 5. Peatüki 2.4. „Ruum ja liikuvus“ ülevaatesse palume teha järgmised täiendused (paksus kirjas): 5.1.muutuse B esimese lõigu neljas lause ei ole selgelt sõnastatud ja vajab täpsustamist ning palume ka täiendada olulise sisendiga selle muutuse eesmärkide saavutamisel: „Maa-ametis valmis ruumiandmete Geo3D prototüüp, mis on vajalik terve Eesti digitaalse kaksiku edasiseks välja 3D kaksiku edasiarendamiseks. Teostatakse põhiosa “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks” uuringust ja valmistatakse ette kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks.“. 3D kaksik on juba välja arendatud, mistõttu on seda võimalik vaid edasi arendada; 5.2.muutuse B neljandat lõiku palume täiendada oluliste tulemuste ja edasiste tegevustega järgmiselt: „Jätkatakse sobivate kontsessioonimudelite väljaselgitamisega maavarade 5 (7) kui Eesti rahvusliku rikkuse võimalikuks kasutuselevõtuks. ning tehtiViiakse läbi uuringud, et kaardistada rohepöördeks kriitiliste toormete esinemine ja levik. Süvakaardistamise uuringud näitasid, et Eestis on lisaks rauamaagile potentsiaali väärismetallide esinemiseks. Tingituna merealade hõivamise huvist valmis aruanne meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimise toetamiseks. Jätkatakse kompleksset geoloogilist kaardistamist ja ehitusmaavarade uuringuid.“; 5.3.muutuse C esimese lõigu sõnastus vajab täpsustamist ning selgitava lause lisamist järgmiselt: „Valmis Tallinna regiooni liikuvuse, ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimisanalüüs. 01.04.2022 aastal võeti võetakse kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike nii Tallinnas kui ka Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). Tegemist on murrangulise sammuga ja paljude osapoolte vahelise kokkuleppega, millega kogu Tallinna ja Harjumaa regioonis saab kõikide ühistranspordi liikidega mugavalt sõita.“. 6. Peatüki 2.5. „Riigivalitsemine“ muutuste ülevaadet palume täiendada järgmiselt (paksus kirjas): 6.1. muutuse A neljandas lõigus on vaja käsitleda ka küberturvalisust, mis digipöörde ja tänaste kriiside valguses on aina olulisem: „Valmis nõusolekuteenus, mille eesmärk on ilma kellegi huvisid kahjustamata võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käsutuses olevatele kodanike andmetele. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektroonilise side seadust ja Vabariigi Valitsuse määrust (5G ja sidevõrkude turbe regulatsioon). 2022. aastal jätkame nii andmejälgija kui nõusolekuteenuse arendamist vastavalt kasutajate vajadustele ning loome vajaliku õigusliku aluse. Küberturvalisuse suurendamiseks töötatakse välja küberturbe seire metoodika; arendatakse riikliku küberturbe juhtimist ning täiendatakse küberturvalisuse seadust.“; 6.2. muutuse B kolmandat lõiku on vaja parandada ja täiendada sündmusteenustega: „Euroopa Komisjon võttis vastu Eesti taastekava Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility) kasutamiseks, mille vahenditest suunatakse 50,7 miljonit eurot ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud avalike digiteenuste ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud teenuste sündmuspõhiseks, proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks muutmiseks. 2022. aasta lõpuks on ettevõtjale eesti.ee keskkonnas kasutamiseks live's ühe ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava arendusprojekt. Aasta lõpuks jõuavad inimesteni esimesed sündmusteenused: abielu ja lapse saamine. Analüüsitakse uute sündmusteenuste arendamise võimalusi: nt lähedase kaotus, alushariduse saamine, pensionile jäämine.“; 6.3.muutuse B neljas lõik vajab selgitamist: „Loodi Bürokrati meeskond ja käivitati baasplatvormi arendused, mis 2022. aasta esimeses kvartalis lõpetatakse, lisaks juurutatakse Bürokratt esimeses kolmes asutuses. ning kKoostati uus krattide kasutuselevõtu kava. Avaliku teabe seaduse muudatustega anti veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse järelevalve ülesanne Andmekaitse Inspektsioonilt üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.“; 6.4.muutuse D teine lõik vajab täiendamist olulise saavutusega: „Euroopa Liidu tasemel võeti vastu määrus terroristliku veebisisu tõhusamaks eemaldamiseks, mis võimaldab koostöös veebiplatvormidega tõhusamalt tuvastada ja eemaldada terroristlikku propagandat, värbamiskatseid ja muud terroristlikku sisu. Küberkuritegevuse vastu 6 (7) võitlemisel on loodud veebileht, https://cyber.politsei.ee, mis võimaldab lihtsamini arvutikuritegudest teavitada ning õiguskaitseasutustega infot jagada. Eesti saavutas ÜRO ITU küberturbe indeksis (Global Cybersecurity Index) seni kõrgeima koha (3. koht).“; 6.5.lisada muutuse D täitmisse neljanda ja viienda lõigu vahele uus lõik: „Selleks, et Eestisse tehtavad välisinvesteeringud oleksid läbipaistvad ning elutähtsate teenuste toimepidevus ja kaupade kättesaadavus kaitstud, on 2021. a ette valmistatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduseelnõu, võimaldamaks taustauuringute abil välistada investeeringutega kaasnevad võimalikud ohud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sektoritesse, ettevõtjatesse ja tegevusvaldkondadesse.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristel Järve 639 7619 [email protected] 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel