Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. aprill 2022
Sisu (failidest)
AKER
‘ OFFSHORE
— WIND
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
Aker Offshore Wind
Kellele: Kati Tamtik
Hohe Bleichen 22
Endla 10a
20354 Hamburg
10122, Tallinn
Saksamaa
Eesti
Oslo, 06. aprill 2022
Eesti merealal asuva avameretuulepargi hoonestusöiguse loa taotius
Lp pr Tamtik,
Aker Offshore Wind esitab siinkohal taotluse hoonestusöiguse loa saamiseks, et saada öigus koormata
kindlaksmääratud ajaks avaliku veekogu piiritletud osa ehitustöödega, mis on pusivalt uhendatud veekogu
pöhjaga ega ole pusivalt uhendatud kaldaga.
Meil on kavas arendada, ehitada ja käitada Eesti mereala planeeringu innovatsioonialal avameretuuleparki
taastuvenergia tootmiseks.
Aker Offshore Wind on avamere tuuleenergia arendaja, kes on keskendunud suvamerevaraleja
spetsialiseerunud ujuvatele energiasusteemidele ning kelle missioon on luua kestlik tulevik, mille aluseks on
puhasja roheline energia. Me tegutseme Ole maailma, meie praegune portfell koosneb Aasia, Pöhja
Ameerika ja Euroopa arendusprojektidest ja potentsiaa lsetest projektidest. Aker Offshore Wind kasutab
töhusalt kulutöhusat tehnoloogiat, mis on välja arendatud aastakumnetejooksul avamereenergia arendamise
käigus. Äriuhingu enamusosalus kuulub ettevöttele Aker Horizons, investeerimisuhingule, mis on
puhendunud väärtuse loomiseleja heitkoguste vähendamisele taastuvenergiaja susinikdioksiidi heitme
vähendamise tehnoloogia abil.
Kavandatav avameretuulepark toetab Eesti puudlusi suurendada oma taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks
40%-ni ning luua mitmekesisem energiaportfell kooskölas Eesti riikliku energia-ja kliimakavaga aastani 2030.
Parimate tervitustega Teie
Aker Offshore Wind
Holg r atthiesen
Tegevdirektor
MAJANDUS- JA
KMUNll(ATSIOONtN1STEERftJM
18. 04. 2022
Nr. A—----/4;jOZ
A—4
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega
koormamiseks:
avameretuulepargi ehitamine
innovatsioonikohale Eestis
Kuu päev: 6 aprill 2022
AKER OFFSHORE WIND
AKER
• OFFSHORE
—. WIND
Sisukord
1 Sissejuhatus 3
1.1 Hoonestusloa menetiuse aigatamine kooskölas Eesti veeseadusega 3
1.2 Aker Offshore Windist 3
1.3 Kontaktteave 4
1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused 4
1.5 Dokumendi ulatus 5
1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires 5
2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaseit 6
2.1 Ehitise kasutamise otstarve 6
2.2 Suurim körgusja sOgavus ning peamised tehnilised andmed 7
2.3 Ehitiste arv koormatud alalja ehitistealune pindala 9
2.4 Projekti ala asukohtja suurus 11
2.5 Kavandatavad uuringud 11
2.6 Hoonestusloa taotletavtähtaeg 14
3 Manused 14
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker offshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 2/14
• AKER
—‘ OFFSHORE
. WIND
1 Sissejuhatus
1.1 Hoonestusloa menetiuse aigatamine kooskölas Eesti
veesead usega
Aker Offshore Wind taotleb hoonestusloa menetiuse algatamist avameretuulepargi ja vesinikujaama
(valikuline) rajamiseks Eesti merealale Saaremaa lääneranniku lähedal. Kavandatav meretuulepark on Eesti
riikiiku mereala pianeeringu raames innovatsiooniala jaoks rajatav ehitis. Innovatsiooniala vöimaldab Aker
Offshore Windil olla Läänemere taastuvenergia uuenduste esirinnas.
Aker Offshore Windi kavandatav meretuulepark toetab Eesti ambitsioone suurendada 2030. aastaks
taastuvelektri osakaalu elektritootmises 40%-ni ja luua mitmekesisem energiaportfell. Tuulepargil on
potentsiaali luua Eesti majanduse tugevdamiseks tööstustegevustja kohalikke töökohti ning see varustab
Eesti kodusidja ettevötteid odava taastuvelektrija/vöi rohelise vesinikuga.
See kuni 85 m veesugavusega innovatsiooniala litsentsitaotlus on kinnituseks Aker Offshore Windi
strateegiale olla liikumapanevjöud avamere suvavee tuule industrialiseerimisel. Aker Offshore Wind plaanib
olla projekti operaator nii selle arendus-, ehitus- kui ka käitusfaasis.
1.2 Aker Offshore Windist
Aker Offshore Wind on avamere tuuleenergia arendaja, kes on keskendunud sugavates vetes leiduvale varale,
olles spetsialiseerunud ujuvatele energiasusteemidele. Ettevötte missioon on luua kestlik tulevik, mis pöhineb
puhtal, rohelisel energial. Ettevöte loob ja arendab avamere tuuleenergia projekte suvavees koos juhtivate
ulemaailmsete partneritega.
Praegune, giobaalsete ambitsioonidega portfell koosneb arendusprojektidest ja prospektidest Aasias,
Euroopas ja Pöhja-Ameerikas. Aker Offshore Wind rakendab töhusait kulutasuvat tehnoloogiat tänu
aastakumnete pikkusele avamereenergia arendamise kogemusele, olles peaaktsionär ettevöttes Principle
Power, mis on ujuva avamere tuuleenergia turul juhtiv ulemaailmne tehnoloogia- ja teenusepakkuja ning
ettevöte Windfloat®-i taga, mis on iiks väheseid praktiliselt töestatud lahendusi ujuva tuulepargi ehitamiseks.
Aker Offshore Wind on osa Akeri ettevötete grupist, millel on 180-aastane tööstusliidrite loomise ajalugu.
Aker Offshore Wind on noteeritud Norras Oslos asuval Euronext Growthi börsil ja selle enamusosalus kuulub
Aker Horizons ASA-le, planeedipositiivsele investeerimisettevöttele, mis on puhendunud taastuvenergiaja muu
heitkoguseid vähendavate vöi säästvat eluviisi edendava tehnoloogia arendamisele. Aker Horizonsi
investeerimisportfell sisaldab osalust ettevötetes Aker Clean Hydrogen, Aker Offshore Wind, Aker Carbon
Capture ja Mainstream Renewable Power. Uldiselt saab Aker Offshore Wind Akeri ökosusteemist kasu tänu
oma juurdepääsule Aker Clean Hydrogenile, Aker Carbon Captureile ja Aker Solutionsile, samuti Akeri
tehnoloogiaettevötete Cogniteja Aize digitaliseerimistoele.
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 3/14
— AKER
OFFSHORE
WIND
1.3 Kontaktteave
Taotieja Aker Offshore Wind Europe GmbH
Tegevdirektor Holger Matthiesen
Registrijärgne asukohtja number Hamburg, Saksamaa HRB 172077
Kontaktisik Romana Hartke
1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused
Kliimaväljakutse on oma olemuseit energiaalane väljakutse, mis tuleb lahendada taastuvenergialahenduste
kasutuselevötu kiirendamiseja mahu suurendamisega. Energiasektor annab koim neljandikku
ulemaailmsetest heitkogustestja peab meie uhiste kliimaeesmärkide saavutamiseks tegema kiire pöörde.
Selles kontekstis soovib Aker Offshore Wind etendada olulist rolli suvamere tuuleturbiinide rajamise kaudu.
Rohkem kui 6 GW projektide ja prospektidega aitab Aker Offshore Wind kaasa roheenergia pöördele
kooskölas riikiike, Euroopaja ölemaailmsete strateegiatega, mis seavad energiaarendusel esikohale kestiiku
teh no loog ia.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on samuti tks tösisemaid kestiikkusega seotud probleeme, millega
pianeet praegu silmitsi seisab. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on peamine kohustus, mille Aker
Offshore Wind on vötnud netopositiivse keskkonnajälje tagamiseks. Täiustatud keskkonnaandmete kogumine
ning läbipaistev seireja aruandlus on Aker Offshore Windijaoks köige olulisemad valdkonnad, millele
keskenduda. Investeerides eesmärgipäraselt uutesse digivahenditesseja -meetoditesse, sh digitaalsetesse
seire- ja aruandlusplatvormidesse, puutakse keskkonnamöju juba varakultjuhtida. Aker Offshore Windil on
juba käimas nendele valdkondadele keskendunud uurimisprojektid.
Aker Offshore Wind tunnistab oma vastutust uhiskonda positiivselt möjutada ja p(ilab tagada, et kohalikud
kogukonnad saaksid tema tegevusest kasu. Kohalike kogukondade usaidusja toetus on tegutsemisejaoks
pöhimötteliseit vajalik ning Aker Offshore Wind puuab säilitada avatud dialoogi projekti köigis etappides.
Energeetikasektoris on märgatavait suurenenud ootused lahenduste pakkumisele, millega kiirendada
energiapööret. Samuti on suured ootused sellele, et parandada selle toimivust koosmöjus muude
kliimamuutustega seotud keskkonnaaspektidega, nagu möju, mida avaldataksejäätmeteleja bioloogilisele
mitmekesisusele. Eesmärgiga luua kestiikkusejuhtimise kaudu konkurentsivöimetja muuta kestiikkusega
seotud innovatsioon konkurentsieeliseks, kaasatakse kliima-ja looduspositiivsed lahendused köikidesse Aker
Offshore Windi projektidesse. Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused on täielikult
integreeritud ettevötte strateegiasse, tegevusse ja sel lesse, kuidas sidusru hmi kaasatakse.
Ettevötte Aker Offshore Wind panus kliimakriisi lahendamisseja lähenemine keskkonnajuhtimisele
juhinduvad tema kestlikkuspöhimötetest, millega vöetaksejärgmised kohustused:
O säästvale energiale ulemineku toetamine oma projektide kaudu, suurendades märgatavait
taastuvenergia osakaalu energiaallikate kombinatsioonis;
O tegevuseja investeeringute viimine vastavusse Pariisi kokkuleppega, millega on seatud
kliimamuutuse käigus eesmärgiks 1,5 °C temperatuuri muutus, ning selleks teaduspöhiste
eesmärkide seadmine;
O heitkoguste vähendamine rohkem, kui ettevötejuurde toodab, eesmärk oma tegevusesja
tarneahelas 2030. aastaks saavutada netonegatiivne heitkoguste tase;
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 4114
AKER
OFFSHORE
. WIND
O jäätmete tekitamise vältimine nende ennetamise, vähendamise, ringiussevötu ja materjalide
korduskasutamise kaudu;
O ökosusteemide kaitse, sa itamineja taastamine, tagamaks positiivne möju bioloogilisele
mitmekesisusele;
O tarnijate valikul kestlikkuse tagamiseja sellele piihendumise eelistamine;
O puue vedada eest öiglastja kaasavat energiapööret, tehes koostööd kohalike kogukondadegaja
järgides kohustust anda minimaalsed sotsiaalsed tagatised;1
O eesmärk on luua kestlikud töövöimalused turgudel, kus ettevöte tegutseb.
Nende eesmärkide saavutamiseks tehtavad jöupingutused hölmavad uute teaduspöhiste teadmiste
arendamist, uue tehnoloogia kommertsialiseerimist, digitaliseerimisvöimaluste ärakasutamistja strateegHiste
partnerluste loomist kestiikkuse suurendamiseks kogu avamere tuuleenergia väärtusahelas. Lisateavet Aker
Offshore Windi kestlikkkuspöhimötete kohta leiate siit.
1.5 Dokumendi ulatus
See dokument kirjeldab Aker Offshore Windi kavandatavat piaani avamere tuulepargi rajamiseks Eesti riikiiku
mereala planeeringu innovatsioonikohas. Esitatud teave on kooskölas Eesti veeseaduse §-ga 218.2
Veeseaduse § 218 löike 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldamajärgmisi andmeid:
1) ehitise kasutamise otstarve;
2) ehitise maksimaaine körgusja sugavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3) ehitiste arv koormataval alalja ehitistealune pindala;
4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5) käesoleva seaduse § 219 löike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nöuab sellise
uuringu tegemist;
6) hoonestusloa taotletav kestus.
Veeseaduse § 218 löike 3järgi peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotieja kinnitust, et ta
vastab veeseaduses kehtestatud Iisanöuetele. Taotlusele peavad olema lisatud nimetatud nöuetele vastavust
töendavad dokumendid.
1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires
Avameretuulepargi projekteerimineja rajamine on keeruline ning tingimused vöivad enne ehituse algust
muutuda. Avamere tuuletööstuse tehniline areng toimub väga kiiresti. Uusimaja parima vöimaliku
tehnoloogia kasutuselevött loa väljaandmise ajal on Aker Offshore Windi jaoks ulimait oluline, et Iuua töhus
ja kestlik rajatis, millel on vöimalikult suur positiivne möju kliimale, majanduseleja keskkonnale.
1 Minimaaised sotsiaaised tagatised höimavad OECD rahvusvaheiisteie ettevöteteie antud suuniste ning URO äritegevuseja inimöigustejuhtpöhirnötete
järgimist, seaihuigas tähendab see pöhimötteid ja -öigusi, mis on sätestatud kaheksas pöhikonventsioonis, mis on määratietud Rahvusvaheiise
Tööorganisatsiooni pöhiprintsiipide ja -öiguste dekiaratsioonis ning inimöiguste aiusdokumentides. Me tunnustame ka Uhinenud Rahvaste Organsatsiooni
iapse öiguste konventsiooni ja URO pölisrahvaste öiguste dekiaratsooni (UNDR1P) ning meiie seatud kohustusi, mis nendest dokumentidest tuienevad.
2 Veeseadus,jöustumine 01.10.2019, Riigikogu
Hoonestusioa taotius avaiiku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker Offshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Leheköig 5/14
— AKER
OFFSHORE
WIND
Nendel pöhjustel ei ole hoonestusloa taotiuse etapis vöimalik kindlaks määrata turbiini mudeli ja
seadmestiku löpiikku valikut. Tehnilise spetsifikatsiooni eeldused pöhinevad Aker Offshore Windi kogemusel
ning tihedal kokkupuutel tuuleturbiini generaatorite originaalseadmete tootjatega (OEM-idega) ja tööstusega
(ildiselt.
Siinses dokumendis toodud tuulepargi tehnilisi andmeid peetakse praegu suurimateks möötmeteks.
2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaseit
2.1 Ehitise kasutamise otstarve
Aker Offshore Wind teeb ettepaneku arendada välja, rajada ja kasutusele vötta taastuvenergia tootmiseks
möeidud meretuulepargi Eesti riikiiku mereala pianeeringu innovatsioonikohas.
Koht asub Saaremaa iäänerannikust ligikaudu 60 km kauguselja sinna rajatakse kuni 50 tuulikut
koguvöimsusega kuni 1 GW. Tuuleturbiini tugikonstruktsioonid oienevad merepöhjastja pinnasest ning
kaalumisel on nii pusi- kui ka ujuvkonstruktsioonid. Detailne projekteerimine viiakse läbi pärast seda, kui on
iöpetatud aluspinna uuringud, mis on ioetletud punktis 2.5.
Aker Offshore Wind kaalub mitut tuuieturbiinide toodetud elektri tootmise stsenaariumit: elektri tarnimine
vörku, vesiniku tootmine avamerel vöi nende kahe kombinatsioon. Avamere tuuleenergiat saab siduda ka
maismaal vesiniku tootmise vöi energia akudesse salvestamisega. Lahendus oleneb vörguuhenduse
vöimalustest, uhendusest Läänemere vörkudevaheliste uhendustegaja vöimaiikust rohelise vesiniku
lahendusest.
Puhtait eiektrivörku uhendamise stsenaariumi korral uhendatakse turbiinid elektrisusteemiga
massiividevaheliste kaabiite kaudu. Need kaablid uhendatakse alajaamagaja vöimsus eksporditakse
toitekaabiite kaudu maismaarajatisse, mis se tarnib elektrit maismaavörku. Vörguuhenduse punkt ei ole
praeguses etapis teada ja seile määramine on osa edasistest uuringutest, et arendada välja innovatsioonikoha
kontseptsioon. Vörgu esialgsed tehniiised tingimused on andnud pöhivörguettevötja Elering ja need on
lisatud taotiusele (usa 1).
Vesinik vöib mängida oiuiist roili Euroopa energiavarustuse dekarboniseerimisel eesmärgiga leevendada
kiiimamuutust. Avamerel vesiniku tootmise kontseptsioonid on praegu väijatöötamisel3. Vesinikku loetakse
innovatsioonikohas toodetud tuuleenergia jaoks aiternatiiviks vöi täienduseks maismaavörgu elektrienergiaie.
Vesinikukontseptsioon vöib hölmata massiividevahelisi kaableid, nagu tuuleparkide puhui, kus vesinikku ei
toodeta. Vesiniku puhui saab kaableid uhendada avamerel asuvate vesinikutootmisplatvormidega, mis
asuvad innovatsioonikoha piirkonnas. Nendel kesksetei platvormidei toodetud vesinikku saab tarbijatele
jaotada eksporditorude kaudu. Vesinikku vöib ka ajutiselt ladustada avamerel ja kasutada laevakutusena, selie
vöib umber muuta eiektrienergiaks vöi laadida kaubaiaevadeleja transportida tarbijateie.
Vesinikku saab toota ka detsentraliseeritult uksikutei tuuieturbiinidei.
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 6114
‘ AKER
‘ OFFSHORE
WIND
2.2 Suurim körgusja sugavus ning peamised tehnilised andmed
Selles punktis kirjeidatakse Aker Offshore Windi välja pakutud meretuulepargi elementide suurimat
ehituskörgustja -sugavust ning muid olulisi tehnilisi andmeid kooskölas veeseaduse § 218 löike 2 punktiga 2.
Andmed esitatakse tuuleturbiini generaatori ja alamstruktuuri, alajaama ja vesiniku tootmisplatvormi kohta.
Nagu eespool selgitatud, selgub tuulepargi ehitustööde täpne maht pärast sellekohaseid uuringuid ning
projekti saab optimeerida innovatsioonikoha tingimuste ja piirangute jaoks.
2.2.1 Tuuleturbiini generaator
Tuulepargi tehnilised andmed, mida praegu peetakse suurimateks möötmeteks, on toodud Tabel 2-1. Joonis
2-1 kujutab tuuleturbiini illustratsiooni, kus on näha rootori läbimöödu kliirensja kogukörgus. Teadaolevate
regulatiivsete nöuete puudumisel on vabaparras, madalaim eeldatav tera tippja keskmine meretase (MSL)
seatud vastavaks 22 meetrile.
Tabel 2-7 Tuuleturbiini pöhiandmed
Parameeter Väärtus
Nimivöimsus 20MW
Suurim rootori läbimööt 290 meetrit
Vabaparras 18-30 meetrit
Suurim kogukörgus ule MSL-i 320 meetrit
Merepöhjaja MSL-i vaheline 34—84 meetrit
kaugus
Fikseeritud alamkonstruktsioon Mantelvundament, monovai vöi gravitatsioonipöhine
Ujuv alamkonstruktsioon Poolsukeldatav
Körgus kiilust kere tipuni 25—35 m
Kasutatav suvis 12—16 m
Siidumissusteemi kontaktvörk 3—6 uni
Läbimööt
Kogukörgus
Vabaparras
Keskmine meretase
Joonis 2- 7 Avamere tuuleturbiini illustratsioon
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 7/14
AKER
OFFSHORE
. WIND
Innovatsioonkoha muutuva veesugavusega, kus läänes on sugavaimja idas madalam vesi, rakendatakse kuni
50 tuuleturbiini aluskonstruktsioonina töenäoliselt monovaiadeja mantelvundamendi vöi ujukite
kombinatsiooni.
Tööstuses toimuva kiire tehnoloogilise arenguga suureneb rootorite läbimöötja nimivöimsus. Konkreetset
tuupi tuuleturbiini generaatoritja meretuulepargi tuuleturbiini tugikonstruktsiooni pole veel välja valitud.
Vundamendi tQQp valiktakse keskkonnamöju hindamise raames. Peamised valikud on eeldatavasti monovai,
mantelvundamendi konstruktsioon vöi ujuv tugialuskonstruktsioon, kuid praeguses etapis pole välistatud ka
muud vöimalused.
2.2.2 Avamere alajaam
Elektrialajaama peamised möötmed ja tehnilised andmed on nimetatud Tabel 2-2. Alajaam on
innovatsioonikohas asuv ehitis, kuhu koondatakse massiividevahelised merealused kaablid energia
muundamiseks, enne kui see saadetakse ekspordikaablites vörgu uhenduspunkti, juhul kui vool läheb
maismaavörku.
Alajaam peaks asuma innovatsioonikoha madalamas osas. Asukohta möjutavad ka maapinna tingimused,
mistöttu tegelik körgus, ala jalajälg ja muud möötmed otsustatakse pärast vastavaid uuringuid. Eriti ebakindel
on pinnases olevate vaiade vöi imiankrute pikkus, kuna see söltub pinnase geotehnilistest omadustest, mis ei
ole praeguses etapis teada.
‘
Allikas: DNV-SE-0422
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 8)14
• AKER
‘ OFFSHORE
WIND
Tabel 2-2 Alajaama pöhiandmed
Parameeter Väärtus
arv 1
Suurim vöimsus 1 GW
Alajaama tugistruktuur Mantelstruktuur
Suurim körgus MSL-ist struktuuri tipuni 70 meetrit
Merepöhjaja MSL-i vaheline kaugus 34—84 meetrit
Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sugavus 80 meetrit
2.2.3 Avamere vesiniku tootmisplatvormid
Vesiniku tootmisplatvormide pöhiandmed on toodud Tabel 2-3. See struktuur on asjakohane stsenaariumi
puhui, kus toodetud elektrit kasutatakse innovatsioonikohas avamerevesiniku tootmiseks.
Tabel 2-3 Vesinikutootmisplatvormide pähiandmed
Parameeter Väärtus
Suurim piatvormide arv 3
Suurim vesiniku tootmise vöimsus platvormi kohta 400 MW
Vesinikutootmisplatvormi tugistruktuur Manteistruktuur
Suurim körgus MSL-ist struktuuri tipuni 80 meetrit
Merepöhjaja MSL-i vaheline kaugus 34—85 meetrit
Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sögavus 80 meetrit
2.3 Ehitiste arv koormatud alal ja ehitistealune pindala
Kooskölasveeseaduse § 218 löike 2 punktiga 3 esitatakse ehitiste arv koormataval alalja tuuiepargi
elementide ehitistealune pindaia.
Löplik paigutusja ehitiste arv oieneb mitmest tegurist. Tuulepark projekteeritakse n, et see maksimeerib
aastase energia netotoodangu (AEP) ning minimeerib äratus-ja ummistusefekti. Muud paigutust möjutavad
projekteerimistingimused on aluspinna omadused, kaabii paigutus ning muud keskkonna-, inimtegevusest
tuienevad vöi vörguuhenduse piirangud.
Tuuleturbiinid
Suurim arv 50
Ehitistealune pindala pöhjas fikseeritud WTG 1600 m2 (40 x 40 m mantii kohta)
korral
Ehitistealune pindala ujuva aluskonstruktsiooni 5000 m2 (kolmnurkne kuju, suurim iaius 80—1 00 m)
korral
Sildumisköie möötmed Tuupiline sildumisköie pikkus 85 m veesi]gavusel
vöib olla 700 m. Siidumisköite pikkusja
prognoositav pindala olenevad asukoha oludestja
paigutusest, mis pole praeguses etapis teada.
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 9/14
AKER
• OFFSHORE
• WIND
Alajaam ja kaabel
Suurim arv 1
Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud 3 000m2
mantii korral
Massiividevahelised kaablid Kuni 15
Ekspordikaablid Kuni 4
Vesi nikutootmisplatvormid
Suurim arv 3
Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud 3 000m2
mantii korral
Hooneslusloa taoUus avaliku veekogu ehitisega koormamiseka: 2022 © Aker Offshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioorukohale Eestis Lehekölg 10)14
• AKER
‘ OFFSHORE
WIND
2.4 Projekti ala asukohtja suurus
Kooskölas veeseaduse § 218 löike 2 punktiga 4 esitatakse avaliku veekogu koormatava ala koordinaadidja
koormatava ala suurus ruutmeetrites.
Kavandatava meretuulepargi projekti ala ehk innovatsioonikoht asub Saaremaa saarest umbes 60 km läänes,
nagu on näidatud Joonis 2-3.
) Ala suurus: 87,9 km2
) Tuulepargi projekti ala koordinaadid on toodud Tabel 2-4
.49 1
I
7\y
Joonis 2-3 Avameretuulepargi projektiala, innovatsioonikoha asukoht
Tabel 2-4 Tuulepargi projekti ala, innovatsioonikoha koordinaadid (koordinaatide sQsteem: 1997. aasta Eesti koordinaatsQsteem)
Punkt Y-t’
A 312033 6459593
B 310575 6457614
C 310661 6453493
D 309232 6446636
E 310580 6443302
F 312421 6439770
G 317559 6453318
2.5 Kavandatavad uuringud
Selles punktis kirjeldatakse kavandatavaid asjakohaseid uuringuid, mida veeseaduse § 218 löike 2 kohaselt
vöidakse nöuda hoonestusloa menetiuses.
Aker Offshore Wind viib läbi sise-ja välisuuringuid ning keskendub varajasele suhtlusele siduspooltega, et
saada kohast s(igavam arusaam. Aker Offshore Wind on huvitatud ka köigi teiste uuringute läbiviimisest,
mida asjaomased agentuuridja ametiasutused nöuavad, etjärgida eeskirjuja omandada koha kohta
vajalikud teadmised.
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 11)14
AKER
—‘ OFFSHORE
WIND
Pange tähele, et Aker Offshore Windi pakutud alljärgnev kirjeidus on esialgneja seda parandatakse arenduse
hilisemas etapis. Kuna innovatsioonikoht asub merealalja on rannikust kaugemal kui 30km, ei pruugi köik
alltoodud hinnangud olla asjakohased.
Keskkonna- ja sotsiaalmöju hinnang
Projektiala keskkonnamöju hinnatakse avamere tuuletööstuse parimate tavadejajuhistejärgi. See hölmab
uurimistööd järgmistest valdkondades (tabel 2-5).
Tabel 2-5 Keskkonna-ja sotsiaalse möju uurimisvaldkonnad
Uurimisalad Olemasolevad teadmised
Bentaal Eesti rannikuvetes on tuvastatud 92 pöhjaelustiku luki.
Peamised selgrootud on sinikarp, merikarpja substraatidele
kinnitunud vääneljalalised. Lulijalgsete perekond moodustab
kuni 59% Eesti ranniku pöhjaelustikust.5
Settekihtide pöhjaelustik Taustteave ei ole praegu saadaval
Mereimetajad Kaks peamist Eesti rannikul esinevat mereimetajat on
viigerhuljesja hallhuljes. Viigerhuljest esineb peamiselt mandri
lähistel Väinameresja Liivi lahes. Hallhulge puhuI ei ole
telemeetrilist uuringut tehtud nagu viigerhulgejaoks,kuid on
teada, et see liik on suuteline inimtegevusega paremini
koha nema.6
Mölema liigi esinemist innovatsioonikohal uuritakse veel.
Kalad Eesti rannikuvete madala soolsuse töttu Ieidub kalaliike vähesel
määral, kuid need on suure populatsiooniga (30 merekalaliiki,
10 siirdekalaliiki, 20 mageveekalaliiki). Sugavamates vetes (>15
meetri sugavusel) ei ole kudemisaladeks sobivaid tingimusi.
Olulisemad alad kaladejaoks on kaldale lähemal asuvates
madalates vetes.7 Seetöttu jääb innovatsioonikoht sugavuse
töttu kaladejaoks köige tähtsamatest aladest eemale. Edasi
uuritakse kaablikoridoride möju kalapopulatsioonile.
Linnud Kahes uuringus8 vaadeldi merega seotud lindude esinemistja
käitumismustreid Eesti rannikul. iöuti järeidusele, et Eesti
rannikut kasutab vahepeatustena ja talvitumiseks Atlandi
ookeani idapoolsel leevendusmarsruudil 48% merivardi, 25%
aulija 20—22% vaeraste rändetee asurkondadest. Nende liikide
jaoks tundlikud alad asuvad ranniku lähedal.
Nahkhiired Uuringus° vaadeldi Eesti rannikul kolme nahkhiireliiki, millest
kaks on rändliigid. Uuritud kahe liigi tundlikud lennukoridorid
Eesti rannikul asuvad Saaremaast löunasja Liivi lahes, mandri
vahetus läheduses. lnnovatsioonikoht asub väljaspool
nahkhiirtejaoks tundlikke alasid.
MerepöhjaeIustikuja elupaigauuring Naturaja HELCOMi elupaigatuupide leviku hindamiseks ning merelise C02 sidumise potentsiaah
selgitamiseks, Tartu Ulikooli Eesti Mereinstituut, 2020
6 ,,Eesti mereala ruumiline planeering: hUljeste levikuja mereakvatooriumi kasutamise hindamine”. Martilssi, MTU Pro Mare, 2019
OU Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020
6 ,,Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analijusi
koostamine tuuleparkide möjust lindude toitumisaladele”, Eesti Ornitoloogiauhing 2016, ja ,,Lindude peatumisalade analiils”, Eesti
Ornitoloogialhing 2019
,,Nahkhiirte uuring Veiserahulja Kerjurahul 2016. aasta augustis, septembrisja oktoobris” Lauri Lutsar, Eestimaa Looduse Fond, 2016
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 12/14
• AKER
—‘ OFFSHORE
—. WIND
Okeanograafiaja merevee kvaliteet Taustteave ei ole praegu saadaval
Batumeetria Taustteave ei ole praegu saadaval
Plahvatamata lahingmoon Taustteave ei ole praegu saadaval
Laevavrakid Taustteave ei ole praegu saadaval
Kultuuripärand Taustteave ei ole praegu saadaval
Olemasolev taristu Taustteave ei ole praegu saadaval
Kaablid ning nafta- ja gaasitaristu Taustteave ei ole praegu saadaval
Laevade tegevusja navigatsiooniriski lnnovatsioonikoht kuigneb kahe määratletud laevateega.1°
analuus Laevaliikluse tihedus piirkonnas on väike.
Söjaväetsoonid Taustteave ei ole praegu saadaval.
Kalandus Innovatsioonikohasja selle vahetus läheduses on
rannapuugitegevust vähe vöi see puudub uldse.
Rannapuugitegevust kohtab rohkem kaldale lähemal. Väikeses
osas innovatsioonikoha pöhjatipus kohtab traalpuuki.
Innovatsioonialaga kulgnebja sellest lääne pooi on piirkond,
kus on rohkem traalpuugitegevust.9 Eeltoodust lähtuvaltjääb
innovatsiooniala Eesti ranniku olulisematest
kalapLiugipiirkondadest väijapoole.
Visuaalne möju Visuaalne möju on väga vähene, kuna innovatsioonikoht asub
kaugel Läänemeres, lähim asustatud punkt rannikul on 55 km
kaugusel Saaremaa lääneosas asuv Austla.
Sotsiaalmajandusliku möju hindamine Saaremaa vallas on 32 342 elanikku (2021). 2020. aastal oli
keskmine täätuse määr 57%
Geofuusikalineja geotehniline maapinna uurimine
Innovatsioonikoha maapinna tingimustega seotud peamiste riskideja ebakindiuse tuvastamiseks viiakse läbi
geofuusikalisedja geotehnilised uuringud. See hölmab nii teoreetilisi kui ka kohapealseid uuringuid, nagu on
loetletud allpool.
O Geofuösikalineja geotehniline teoreetiline uuring avalikuit kättesaadavate andmete hindamiseks
O Geofuusikalised tutvumisuuringud
O Geotehnilised tutvumisuuringud
Need uuringud viiakse läbi, et saada uksikasjalikumat teavet selliste pöhiomaduste kohta nagu vee sugavus,
merepöhja topograafia, merepöhjaja merepöhjaalused takistused, merepöhja pinnas, madal geoloogiaja
pinnase tingimused ning geoohud.
Tutvumisuuringutelejärgnevad tavaliselt uksikasjalikud projekteerimis-ja ehitusuuringud. Need uuringud on
Cildiselt tunduvait kallimad kui tutvumisuuringud ja toimuvad tavaliselt siis, kui on tehtud otsused eelistatud
taristu paigutuse, kaablite marsruutide, objekti arendamiseks kasutatava laevatuubija ehitamiseks kasutatava
vundamendi tö]bi kohta. Uksikasjalik uurimine peab olema löpule viidud, enne kui saab alustada
uksikasjalikku projekteerimist.
Innovatsioonikoha puhui näitab olemasolevate andmete varajane hindamine, et selle koha pinnas on
valdavalt mudane kuni mudaliivaneja sisaldab ka möningaid segasetteid. Geoohte, kiveja rändrahne ei ole
piirkonnas tuvastatud. See viitab oludele, mis sobivad kavandatava tuulepargi vundamendi alternatiividele,
kuid need peavad kinnitust saama lisauuringute käigus.
10 Eesti mereala ruumiline
planeering 17.03.2022 seisuga, Eesti mereala ruumiline Ianeering (Fjjjjson.)
Statistikaamet, Statistika And mebaas, 1 7.03.2022
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 13/14
AKER
OFFSHORE
WIND
p J i. Muda kuni mudaliivane
! .1
/ N E 2.
3. Jämedateraline sete
. Segasette
‘‘ija rahnud
Sellel tasemel andmed puuduvad
Joonis 2-4 Innovotsioon jalo merepöhja setted
Meteoroloogilised-okeanograafilised andmed
Kogutakse ka muid andmeid, näiteks meteoroloogilisi-okeanograafilisi andmeid, päärates erilist tähelepanu
jääoludeleja merejääst tulenevale koormusele innovatsioonikoha struktuuridele.
2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg
Aker Offshore Wind taotleb ehitusluba 50 aastaks, millega oleks hölmatud paigaidus-, kasutuselevötu-,
käitus- ja kasutusest körvaidamise etapp.
3 Manused
Lisa 1: Eleringi esialgsed tehnilised vörgutingimused
Lisa 2: tuulepargiga seotud ehitustöid töendav dokument
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker Offshore Wind
avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 14/14
eLerin,g
Romana Hartke
Aker Offshore Wind Europe GrnbH Teie 11.02.2022 e-kiri
Romana.hartkeakeroffshorewind.com Meie 18.03.2022 nr 2-7/2022/201-2
Tehnilised tingimused Saaremaa tuulepargi klastri aladele 23 ja 24
pianeeritava meretuulepargi hoonestusloa taotiuse juurde
Lugupectud Romana Hartke
Aker Offshore Wind Europe GmbH (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering vöi
pöhivörguettevötja) poole pianeeritava meretuulepargi, mille summaarne maksimumvöimsus on 1 751
MW, elektrituruseaduse § 92’ löikes 1 toodud hoonestusloajaoks sama paraguahvi löikcs kaks nöutud
elektrivörguga Uhendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. K1esoleva kirjaga edastab Elering Teile
pianeentava meretuulepargi elektrivörguga Uhendamise tehnilised tingimused.
Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal
kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks vöetud asjaolude
muutumisel peate arvestama. et Eleringil on öigus vastavait muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks
asjaoludeks vöivad olla vörku lisandunud uued tarbijaid vöi tootjaid ning vörgust lahti iihendatud
olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga stinkroonselt töötavas elektrististeemis,
muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nöuetes, elektrivörgu vöi selle
konfiguratsiooni muudatused mh ka naaberslsteemides jne.
Lähtuvait ,,Eleringi AS elektri pöhivörguga liitumise tiiöptingimustest” (edaspidi liitumistingimused)
on liitumise möiste deflneeritud kui nöuetekohase elektripaigaldise pöhivörguga Uhendamist,
pöhivörguga Uhendatud tarbija vöi tootja elektrivörguga nöuetekohase tootmismooduli tihendamist,
pöhivörguga tihendatud tarbija vöi tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, pöhivörguga
öhendatud segapaigaidise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud
tingimuste täitmiseks vajaliku Umberehituseja/vöi -seadistuse vöi pöhivörguga Uhendatud tarbija, tootja
vöi jaotusvörguettevötj a o lemaso levas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- yö j tootm istingimuste
muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- jalvöi tootmisvöirnsuse vähendamine, mida käsitletakse
elektripaigaldise Umberehitamisena.
Vörguiihenduse tehniline lahendus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse “ElektrisUsteemi toimimise vörgueeskiri’ 19 löikele 3 luuaksc
pöhivörguga uus vörguiihendus nimipingel 110 kV vöi 330 kV. Elektrististeemi toimimise vörgueeskirja
§ 19 löike 5 kohaselt määrab vörguettevötja uue vörguiihenduse loomise vöi olemasoleva
vörguuhenduse tarbimis- vöi tootmistingimuste muutmise korral vörgu konfiguratsiooni ja tehniliscd
parameetrid. Pöhjusel, et 110 kV elektrivörgu läbilaskevöime ci ole iildjuhul piisav vastu vötma
suuremaid vöimsusi kui 1 00 MW, tuleb planeeritav meretuulepark Uhendada Eleringi elektrivörguga
330 kV pingeastmel.
Elering AS Registrikood/Reg. code 110226251 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn. Estonia 1 TeIiPh + 372 715 12221 Faks/Fax + 372 715 1200 1 www elenogee
etering
Kornmertsrnöötrn ise täpsilse tagani iseks ning lähtuvalt elektrisiisteem stabiilsuseja töökindiuse nöudest
ei tohi 330 kV vörguga iihendatavate tootmismoodulite tiliikvöimsus iletada 400 MVA-d. mistöttu tuleb
planeeritav meretuulepark uhendada Eleringi alajaama vähemalt viie liitumispunkti, so liituja lahtri
kaudu.
Kliendi poolt esitatud info kohaseit kaalutakse pianeentava meretuulepargi elektrivörguga
tihendam iseks nelja alternati ivset vöimalust, iii ii lest tulenevalt esitame käesolevate tehn ii iste tingimuste
punktides 1.1 kuni 1.4 toodud vanantidele omapoolsed tehnilised vöimalused ning tingimused.
1.1 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Lääne-Saaremaal
Liitumisöhenduse vöimaldam me Lääne-Saaremaal tingib olulises mahus Ulekandeli inide ja
alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud pöhivörgu Ulesannete
täitmiseks. Seetöttu saame Teile pakkuda Lääne-Saaremaal liitumiseks tähtaegse vörguUhenduse
vöimalust, mille korral sölmitakse vörgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates
liitumisprotsessi käigus rajatud pöhivörguettevötja elektripaigaldise pingestamisest.
Lääne-Saaremaa Ii itum isUhenduse vöimaldam iseks on kaks alternati lvi.
1.1.1 Esimese alternatiivi kohaseit lahendatakse elektriöhendus Lääne-Saaremaa alajaama 330
kV öhuliinidega, mille puhui on Eleringil vaja ehitada:
O Lihula 330 kV alajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi öhuliini Uhendamiseks ning Lihula
ja Virtsu alajaarnade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide tihendarniseks;
O Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide asemele kaks
eraidiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini;
O Virtsu 330 kV alajaam Virtsuja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide ning
Virtsu ja Pöide alajaamade vaheliste merekaabiite ning reaktorite tihendarniseks;
O Virtsu ja Pöide alajaarnade vahelised 330 kV merekaablid, mille mölemasse otsa
Uhendatakse 330 kV reaktorid;
O Pöide 330 kV alajaam Virtsu ja Pöide alajaamade vahele rajatavate merekaabiite ning
reaktorite Uhendamiseks ning Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele rajatavate 330 kV
öhuliinide Uhendamiseks;
O Pöide ja Lääne-Saaremaale rajatavaid alajaamasid Uhendavad kaks 330 kV liini eraidi
mastidel;
O Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite
Uhendamiseks 330 kV pingeastmele vähemalt viis uut liituja lahtrit ja liinilahtid Pöide
alajaama 330 kV (.ihendusliinidele.
1.1.2 Teise alternatiivi korral liidetakse planeeritav meretuulepark e(ektrivörguga Lääne
Saaremaale rajatavas 220 kV alajaamas läbi viia 220 kV iiitumispunkti, milleks tuleb Eleringi
elektrivörgus ehitada:
O Lihula 330 kV aiajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi öhuliini Uhendarniseks ning Lihula
ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide Uhendamiseks;
O Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide asemele kaks
eraidiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini;
Eleririg AS 1 Registrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 12221 FaksiFax + 372 715 12001 w.weIerIrlg ee
elering
O Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide,
330/220 kV trafodc ning väljuvad nierekaablite (koos reaktoritega) tihendamiseks;
O Virtsu ja Läne-Saaremaa1e rajatavate alajaamade vaheLised 220 kV merekaablid
(tingimusel, et paigaidatavate kaabiite pikkusjäb liiliemaks kui 90 km), mille mölematesse
otstesse tihendatakse 220 kV reaktorid;
O Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite
Uhendamiscks 330 kV pingeastrnele vähemait viis uut liituja lahtrit ning lahtrid reaktoriteja
sisenevate nierekaabiite Uhendamiseks.
Täiendavalt tuleb arvestatakse liitumistasu hulka Lihula, Virtsu, Pöide ja Lääne-Saaremaa
alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumus ning uute öhuliinide
trassikoridoride kasutusöiguse saamise maksumus.
1.2 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Eleringi Virtsu alajaamas
Teise variandina nägite ette vöimalust Uhendada planeeritav meretuulepark elektrivörguga Virtsu
alajaamas. Toodud variandi puhui on Elenngii vaja ehitada Virtsu uus 330 kV aiajaam, kuhu
rajatakse kliendi tootmismoodulite Uhendamiseks 330 kV pingeastmele vähemait viis uut liituja
iahtrit. Lisaks on vajaiik Virtsu alajaama ehitada Virtsu alajaama Lihula aiajaamaga Uhendavate 330
kV Ulekandeliinide Iahtrid, Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide
asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini ning LihuLa
aiajaama kaks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaaniade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide
Uhendamiseks. Töökindluse nöude kohaselt tuleb rajatav Virtsu alajaam elektrivörguga Uhendada
vähemalt kahe iiheahelalise 330 kV öhuliini kaudu.
Liitumisähenduse vöimaidamine Virtsu 330 kV alajaamas tingib olulises mahus Ulekandeliinideja
alajaamade rajamist, mis ei ole Eieringile vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud pöhivörgu
Ulesannete täitmiseks. Seetöttu saame Teile pakkuda Virtsu 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse
vörguuhenduse vöimalust, mille korral sölmitakse vörgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25
aastat alates Ii itumisprotsessi käigus rajatud pöhivörguettevötja elektripaigaldise pingestam isest.
Soovitame Teil kaaluda vöimalust Uhendata planeeritav tuulepark Eleringi poolt rajatavasse Lihula
330 kV alajaama.
1.3 Liitumise tehniline lahendus Iiitumisel Eleringi Sindi alajaamas
Koimanda elektrivörguga Uhendam i se vanandina soovisite planceritava meretuulepargi
elektrivörguga Uhendada maismaal Sindi alajaamas. Planeeritav mcretuuiepargi elektrivörguga
Uhendamiseks tuleb Eleringi Sindi aiajaama rajada vähemalt viis Iiitumispunkti, s.o liituja Iahtrit
ning täiendada uute lahtrite ehitusest tingitud alajaama seadmeid vajalikus mahus. Liitumisest
tingituna vöib Eleringil olla täiendavalt vajalik rekonstrueerida olemasolevaid Sindi alajaama
suunduvaid 330 tilekandeliine vöi rajada Sindi alajaama olemasoleva elektrivörguga Uhendamiseks
uus 330 kV öhuliin koos alajaama lahtritega.
1.4 Liitumine Eesti-Läti IV lihenduse kaudu
Elering AS 1 RegistrikoodlReg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 TaUinn. Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 12221 FakslFax + 372 715 1200 1 wwwelering ee
eLering
Olete oma taotiuses rnärkinud neljanda tihendusvöimalusena ära kliendi planeeritava meretuulepargi
Uhendamise Eesti-Läti IV tihendusele. Siinkohal selgitame. et Eesti-Läti IV Uhenduse pianeerimine
ei ole ‘eel jöudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni. rn istöttu ei käimasolevas ettevalm istavas
faasis liitumisvöirnaluste pakkumine vöimalik. Hetkel teadaolev varaseini vöimalus Eesti-Läti IV
Uhendusele liitumiseks on aastal 2030. Hoiame avalikkust Ecsti-Läti IV tihendusel arendamise
edasiste sammudega kursis. et Teil oleks huvi korral vöimalik kaaluda pianeeritava meretuulepargi
Uliendamisel ka seda vöimalust.
Samuti vöib liitumine tootmissuunalise vöimsusega 1 751 MW pöhjustada kogu pöhivörgus
Ulekandeli inide Ulekoormumist, mille vältim iseks tuleb nende Ulekandevöimsust suurendada.
Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaarna ehituseks vöi laiendamiseks vajaliku kinnistu(tc) Eleringi
poolne omandamine ning rekonstrueeritavate vöi ehitatavate öhuliinide trassikondon(de)lc Eleringile
kasutusöiguse saamme.
Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrististeemi maksimaaine ekspordivöime on
maksimaalseit 2000 MW ning tarbimisvöimsus vahemikus 500-1500 MW. mistöttu vöib olla Teil
vajalik lisaks Eesti elektrislsteem ist tulenevatele Ulekoormuse tekkim ise vöimalusele arvestada
tootmispiiranguga.
Nöuded kliendi elektripaigaldisele
Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete
liimmispunktideni, muuhuigas paigaidada j öutrafod.
Pöhjusel, et 330 kV vörguga Uhendatava tootmismooduli Uhikvöimsus ei vöi olla suurem kui 400 MVA
d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluscs näidatud planecntav meretuulepark Uhendatakse pöhivörguga
Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/63 1 tootmisöksuste vörku fihendamise nöuete kohta
(Requ irements for Generators) möistes vähem ah viie autonoomse tootmismoodulina, millest Uhegi
tootmismooduli tihikvöimsus ei vöi Uletada 400 MVA-d. Kliendil tulcb oma tootmismoodulid rajada
pöhimöttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabii rike, juhtimissUsteemi häiring
yms olcks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se Uhikvöimsuse välja liilitum jne.
Liitumistasu maksumus
ElektrisUsteemi toimimise vörgueeskirja § 25 löike 3 kohaseit arvestatakse liitumistasu hulka köik
Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- vöi tootmisvöimsuse tihendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu
arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud .,Elering AS liitumistasu ja tarbimis- vöi
tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika, m is on kättesaadav pöh ivörgucttevötj a
veebilehel https ://elering.ee/metoodika.
Liitumistasu huigas sisaldavad mh:
tootmismooduli vörguga Uhendamise alajaama (Umber)ehitamise ja liitumispunktide
rajamise kulud;
Elering AS 1 Regstrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia TeI/Ph + 372 715 12221 Faks/Fax + 372 715 1200 1 elerng ee
etering
O alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivörguga tihendavate
tilekandel i inide rajam ise ii ing nende olemasoleva tilekandevörguga fihendm ise kulud;
O elektrivörgu vöimal 1 ku läbi laskevöinie suurendam isega seotud kulud;
O rajatavate vöi iimberehitatavate alajaamade aluste kijinistute omandamise ja uute vöi
rekonstrueeritavate öhul 1 inide trassikoridori(de) kasutusöiguse saam ise kulu;
O tootmisrnooduli pöhivörguga tihendarnise menetiustasu ning toimingutasu, mis on vastavait
2 000 eurotja 10 200 eurot.
Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu
eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analiitis ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult
eelistatavaim lahendus. AnaltiUsi koostamiseks palumc Teil esitada kas liitumistaotiuse, mille vastuseks
väljastame Teile siduva liitumispakkumise völ liitumise eeluuringu taotiuse, mille vastuseks koostame
tehnilised tingimused.
Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad
Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvidcerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruses “Vörguteenuste kvaliteedinöuded ja vörgutasude vähendamise
tingimused kvaliteedinöuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse möiste on
defineeritud pöhivörguettevötja vörgulepingu ttitiptingimustes. Vörgulepingu täitmisel lähtub Elering alati
kehtivast määruse redaktsioonist.
Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise aja! on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgrnised:
O planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad köik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste
elcktrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on vöimsusel kuni 800 MVA 2 tundi ja vöimsusel lIe
800 MVA 120 tundi.
Liitumise protseduurilised tingimused
Elektrivörguga liitumine on regulecritud öigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi
Valitsuse määrused “Vörgueeskiri” ja “Elektrististeemi toimimise vörgueeskiri” ning Euroopa
Komisjoni määrused:
O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmistiksuste vörku tihendamise nöuete kohta
(Requirements for Generators, edaspidi RfG);
O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbirnise iihendamise nöuete kohta (Demand
Connection Code, edaspidi DCC);
O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvoolutilekandestisteemide ja
alalisvoolutihendusega energiapargimoodulite vörguuhenduse nöuete kohta (requirements for grid
connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park
modules, edaspidi HVDC).
Samuti tu!eb elektrivörguga liitumisel lähtuda Eleringi e!ektri pöhivörguga liitumise ttiuptingimustest,
selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nöudeid käsitlevatest järgmistest
juhenditest:
O
Kliendi elektripaigaldise tehni 1 ised nöuded;
Elering AS 1 Registrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 1222 1 Faks/Fax + 372 715 1200 wwwelering.ee
e[ering
O KLiendi elektripaigaLdisega seotud andmevahetuse nöuded;
O Kliendi elektriosa projekti koostamiseja modelleeriniise nöuded:
O K 1 iendi tootrn ismoodu Ii katsetam ise ja katsekava koostam ise nöuded;
O Pöhivörguettevötja elektripaigaldiste tehnilised pöhimötted ja lahendused.
Hetkel kehtivad Pöhivörguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt (..Elering AS elektri
pöhivörguga liiturnise tingimusedi: https://elering.ee/liitumistingimused-O.
Köik pöhivörguga Uhendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse
esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.
Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuseja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva
aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille
läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotius. Eeluuringu taotiuse alusel tehniliste tingimuste
väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks.
Liitumiseks peab kLient esitama Elenngile liitumistaotiuse. Liitumistaotiusega tuleb kliendil esitada köik
liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 ktisitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.
Pärast menetiuse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvötmist Eleringi poolt väljastab
Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sölmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi
vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.
Köikide Ii itum isega seotud tegel i kud pöhj endatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritaksc
kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest
ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sölmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %
liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke
vöitja väljakuulutamisest alates 20 päevajooksul. Kolmas osamakse moodustab iilejäänud osa tegelikest
kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu
arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud ,,Elering AS liitumistasuja tarbimis- ning
tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast”, mis On kättesaadav pöhivörguettevötja
veebilehel: https://elering.ee/metoodika.
Pärast liitumislepingusja öigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sölmida Eleringiga vörguleping.
Vörgulepingu, sh ajutise vörgulepingu kehtivuse ajal reguleenvad pooltevahelisi suhteid muuhuigas ka
Eleringi vörgulcpingu tlöptingimused, m is on leitavad Eleringi koduleheit:
https://elering.ee/vorguteenus#tab 1.
Lugupidamisega
/allkirjaswtud digitaalse(t/
Mirjam Pihlak
vörguteenuste talituse juhataja
tel 715 1309
Elering AS 1 Registrikood,Reg. code 110226251 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn. Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 1222 1 Faks/Fax ÷ 372 715 1200 1 www elering ee
AKER
OFFSHORE
. WIND
Lisa 2 Tuulepargiga seotud ehitustööde Iisadokument
usa dokumendile:
Hoonestusloa taotius avaliku veekogu koormamiseks ehitustöödega:
avameretuulepargi ehitamine Eesti innovatsioonialal
Veeseaduse § 218 löike 4 kohaseit esitatakse kavandatava ehitiseja selle teenindamiseks vajalike rajatiste,
sealhulgas veekaabelliinide, asukohapiaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast
olulised dokumendid.
Innovatsiooniala pindala on kaardil esile töstetud Joonis 1.
on näidatud kuni 50 tuuliku kavandatav paigutus innovatsioonialal. Alajaamadeja/vöi vesiniku
tootmisplatvormide asukoht on samas piirkonnas. Tuulepargi täpne paigutus koos ehitustööde asukohaga,
sealhulgas kaablitrassid, määratakse kindlaks hiljem, kui on tehtud rohkem uuringuid keskkonnamöju,
pinnasetingimuste, energia optimeerimiseja vörguuhenduspunktide kohta.
Vöimalik ekspordikaablite trass innovatsioonialait kaidale on esitatud Joonis 3. Eeldatakse, et kaabiikoridore
saab jagada läheduses asuvate tuuleparkide arendajatega, et mahutada mitu paralleelset kaabiitrassi, mis
teenindavad eri projekte. Seda tuleb veel uurida ja Eesti ametiasutused peavad selle heaks kiitma, kui
planeerimisprotsessjätkub.
Lisa 2 — hoonestusloa taotlused 2022 c Aker Offshore Wind
Lehekulg 11 4
AKER
‘ OFFSHORE
WIND
ei
OOkm
•,
.-4....
A —
. -j-— ,.
Lisa 2— hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind
Lehekllg 2 /4
AKER
—‘ OFFSHORE
• WIND
Joonis 2 Tuulikute kovondatov osukoht innovatsioon jalo!
Lisa 2— hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind
Lehekulg 3 14
AKER
. OFFSHORE
. WIND
Joonis 4 näitab ettevötte Aker Offshore Wind kavandatud näidis-ujuvtuulikuparki. Kuna vee sugavus
innovatsiooniala piirkonnas varieerub, kasutatakse tuulikute aluskonstruktsioonina töenäoliselt ujukite,
sörestikvundamendi ja toruvaivundamendi kombinatsiooni.
Kinnitustrosside trossipikkused tulenevad projekteerimisarvutustest. Raadius ujukist kuni kinnitustrossi
ankurduspunktini vöib innovatsiooniala suurima veesugavusega kohas olla kuni 700 meetrit.
ioonLs 4 Näide ujuvci tuutepargi plaanLst
Joonis 5 Näide ujuvtuuliku pukseerimisest paigaldamiskohale
Lisa 2 — hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind
Lehekölg 4)4
Hamburgi ringkonnakohtu äriregister B Väljavöte 18.11.2021 11.40 Äriuhingu HRB 172077
registrinumber
Lk 1/1
Registreerimisnumber: a) Äritihing Aktsiakapital vöi a) Oldine esindamise regulatsioon Prokuura a) Öiguslik vorm, a) Registreerimise
b) Registreeritud osakapital b) Juhatus, juhtorgan, tegevjuhid, asutamine, kuupäev
asukoht, filiaal, täisosanikud, tegevdirektorid, pöhikiri vöi b) Kommentaarid
riigisisene volitatud esindajad ja erivolitused partnerlusleping
tegevuskoha b) b) Muud
aadress, öigussuhted
vastuvötmiseks
volitatud isik,
filiaalid
c) Äriuhingu
eesmä rk
2 3 4 5 6 7
a) 1 000 000,00 a) Piiratud vastutusega a)
Aker Offshore Wind EUR Kui on määratud ainuit uks ärihing 17.11.2021
Europe GmbH tegevdirektor, esindab ta äriuhingut Partnerlusleping Willamowius
b) tiksi. Kui on määratud mitu tegevjuhti, alates 03.11.2021 b)
Hamburg esindavad äriuhingut kaks tegevjuhti 1. juhtum
Äriuhingu aadress: vöi iiks tegevjuht koos allkirjaöigusliku
Hohe Bleichen 22, isikuga. Vöib anda ainuesindusöiguse.
20354 Hamburg Tegevjuhtidel vöib olla öigus teha
c) äriuhingu nimel öiguslikke tehinguid
Äriuhingu eesmärk on isiklikult vöi kolmandate isikute
taastuvenergia ja esindajatena.
taastuvenergiataristu b) Tegevjuht
arendamineja Matthiesen, Holger, Hamburg,
tootmine, sealhulgas *05011972 volitatud tegutsema
kaupade ja teen uste ainuesindajana; öigusvöimeline
import ja eksport tegema äriuhingu nimel tehinguid nii
taastuvenergia isiklikult kui ka kolmandate isikute
valdkonnas. esindajana.
1--
0
E
LL
0)
0
>
0)
E
0)
z (1)
C’.J
0
cd
E
0
>
4-
D
-D
0)
E
(1)
0
0
0)
u)
E
(1)
0
•0
0
(0
0)
0)
(1)
0)