dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. aprill 2022
Viit
17-7/17-0298/2818-1
Registreeritud
18. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/17-0298
Vastutaja
Anu Eslas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-7-17-0298-2818-1 18.04.2022 Kiri.pdf2533 KB

Sisu (failidest)

AKER ‘ OFFSHORE — WIND Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Aker Offshore Wind Kellele: Kati Tamtik Hohe Bleichen 22 Endla 10a 20354 Hamburg 10122, Tallinn Saksamaa Eesti Oslo, 06. aprill 2022 Eesti merealal asuva avameretuulepargi hoonestusöiguse loa taotius Lp pr Tamtik, Aker Offshore Wind esitab siinkohal taotluse hoonestusöiguse loa saamiseks, et saada öigus koormata kindlaksmääratud ajaks avaliku veekogu piiritletud osa ehitustöödega, mis on pusivalt uhendatud veekogu pöhjaga ega ole pusivalt uhendatud kaldaga. Meil on kavas arendada, ehitada ja käitada Eesti mereala planeeringu innovatsioonialal avameretuuleparki taastuvenergia tootmiseks. Aker Offshore Wind on avamere tuuleenergia arendaja, kes on keskendunud suvamerevaraleja spetsialiseerunud ujuvatele energiasusteemidele ning kelle missioon on luua kestlik tulevik, mille aluseks on puhasja roheline energia. Me tegutseme Ole maailma, meie praegune portfell koosneb Aasia, Pöhja Ameerika ja Euroopa arendusprojektidest ja potentsiaa lsetest projektidest. Aker Offshore Wind kasutab töhusalt kulutöhusat tehnoloogiat, mis on välja arendatud aastakumnetejooksul avamereenergia arendamise käigus. Äriuhingu enamusosalus kuulub ettevöttele Aker Horizons, investeerimisuhingule, mis on puhendunud väärtuse loomiseleja heitkoguste vähendamisele taastuvenergiaja susinikdioksiidi heitme vähendamise tehnoloogia abil. Kavandatav avameretuulepark toetab Eesti puudlusi suurendada oma taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks 40%-ni ning luua mitmekesisem energiaportfell kooskölas Eesti riikliku energia-ja kliimakavaga aastani 2030. Parimate tervitustega Teie Aker Offshore Wind Holg r atthiesen Tegevdirektor MAJANDUS- JA KMUNll(ATSIOONtN1STEERftJM 18. 04. 2022 Nr. A—----/4;jOZ A—4 Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Kuu päev: 6 aprill 2022 AKER OFFSHORE WIND AKER • OFFSHORE —. WIND Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1.1 Hoonestusloa menetiuse aigatamine kooskölas Eesti veeseadusega 3 1.2 Aker Offshore Windist 3 1.3 Kontaktteave 4 1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused 4 1.5 Dokumendi ulatus 5 1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires 5 2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaseit 6 2.1 Ehitise kasutamise otstarve 6 2.2 Suurim körgusja sOgavus ning peamised tehnilised andmed 7 2.3 Ehitiste arv koormatud alalja ehitistealune pindala 9 2.4 Projekti ala asukohtja suurus 11 2.5 Kavandatavad uuringud 11 2.6 Hoonestusloa taotletavtähtaeg 14 3 Manused 14 Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker offshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 2/14 • AKER —‘ OFFSHORE . WIND 1 Sissejuhatus 1.1 Hoonestusloa menetiuse aigatamine kooskölas Eesti veesead usega Aker Offshore Wind taotleb hoonestusloa menetiuse algatamist avameretuulepargi ja vesinikujaama (valikuline) rajamiseks Eesti merealale Saaremaa lääneranniku lähedal. Kavandatav meretuulepark on Eesti riikiiku mereala pianeeringu raames innovatsiooniala jaoks rajatav ehitis. Innovatsiooniala vöimaldab Aker Offshore Windil olla Läänemere taastuvenergia uuenduste esirinnas. Aker Offshore Windi kavandatav meretuulepark toetab Eesti ambitsioone suurendada 2030. aastaks taastuvelektri osakaalu elektritootmises 40%-ni ja luua mitmekesisem energiaportfell. Tuulepargil on potentsiaali luua Eesti majanduse tugevdamiseks tööstustegevustja kohalikke töökohti ning see varustab Eesti kodusidja ettevötteid odava taastuvelektrija/vöi rohelise vesinikuga. See kuni 85 m veesugavusega innovatsiooniala litsentsitaotlus on kinnituseks Aker Offshore Windi strateegiale olla liikumapanevjöud avamere suvavee tuule industrialiseerimisel. Aker Offshore Wind plaanib olla projekti operaator nii selle arendus-, ehitus- kui ka käitusfaasis. 1.2 Aker Offshore Windist Aker Offshore Wind on avamere tuuleenergia arendaja, kes on keskendunud sugavates vetes leiduvale varale, olles spetsialiseerunud ujuvatele energiasusteemidele. Ettevötte missioon on luua kestlik tulevik, mis pöhineb puhtal, rohelisel energial. Ettevöte loob ja arendab avamere tuuleenergia projekte suvavees koos juhtivate ulemaailmsete partneritega. Praegune, giobaalsete ambitsioonidega portfell koosneb arendusprojektidest ja prospektidest Aasias, Euroopas ja Pöhja-Ameerikas. Aker Offshore Wind rakendab töhusait kulutasuvat tehnoloogiat tänu aastakumnete pikkusele avamereenergia arendamise kogemusele, olles peaaktsionär ettevöttes Principle Power, mis on ujuva avamere tuuleenergia turul juhtiv ulemaailmne tehnoloogia- ja teenusepakkuja ning ettevöte Windfloat®-i taga, mis on iiks väheseid praktiliselt töestatud lahendusi ujuva tuulepargi ehitamiseks. Aker Offshore Wind on osa Akeri ettevötete grupist, millel on 180-aastane tööstusliidrite loomise ajalugu. Aker Offshore Wind on noteeritud Norras Oslos asuval Euronext Growthi börsil ja selle enamusosalus kuulub Aker Horizons ASA-le, planeedipositiivsele investeerimisettevöttele, mis on puhendunud taastuvenergiaja muu heitkoguseid vähendavate vöi säästvat eluviisi edendava tehnoloogia arendamisele. Aker Horizonsi investeerimisportfell sisaldab osalust ettevötetes Aker Clean Hydrogen, Aker Offshore Wind, Aker Carbon Capture ja Mainstream Renewable Power. Uldiselt saab Aker Offshore Wind Akeri ökosusteemist kasu tänu oma juurdepääsule Aker Clean Hydrogenile, Aker Carbon Captureile ja Aker Solutionsile, samuti Akeri tehnoloogiaettevötete Cogniteja Aize digitaliseerimistoele. Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 3/14 — AKER OFFSHORE WIND 1.3 Kontaktteave Taotieja Aker Offshore Wind Europe GmbH Tegevdirektor Holger Matthiesen Registrijärgne asukohtja number Hamburg, Saksamaa HRB 172077 Kontaktisik Romana Hartke 1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused Kliimaväljakutse on oma olemuseit energiaalane väljakutse, mis tuleb lahendada taastuvenergialahenduste kasutuselevötu kiirendamiseja mahu suurendamisega. Energiasektor annab koim neljandikku ulemaailmsetest heitkogustestja peab meie uhiste kliimaeesmärkide saavutamiseks tegema kiire pöörde. Selles kontekstis soovib Aker Offshore Wind etendada olulist rolli suvamere tuuleturbiinide rajamise kaudu. Rohkem kui 6 GW projektide ja prospektidega aitab Aker Offshore Wind kaasa roheenergia pöördele kooskölas riikiike, Euroopaja ölemaailmsete strateegiatega, mis seavad energiaarendusel esikohale kestiiku teh no loog ia. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on samuti tks tösisemaid kestiikkusega seotud probleeme, millega pianeet praegu silmitsi seisab. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on peamine kohustus, mille Aker Offshore Wind on vötnud netopositiivse keskkonnajälje tagamiseks. Täiustatud keskkonnaandmete kogumine ning läbipaistev seireja aruandlus on Aker Offshore Windijaoks köige olulisemad valdkonnad, millele keskenduda. Investeerides eesmärgipäraselt uutesse digivahenditesseja -meetoditesse, sh digitaalsetesse seire- ja aruandlusplatvormidesse, puutakse keskkonnamöju juba varakultjuhtida. Aker Offshore Windil on juba käimas nendele valdkondadele keskendunud uurimisprojektid. Aker Offshore Wind tunnistab oma vastutust uhiskonda positiivselt möjutada ja p(ilab tagada, et kohalikud kogukonnad saaksid tema tegevusest kasu. Kohalike kogukondade usaidusja toetus on tegutsemisejaoks pöhimötteliseit vajalik ning Aker Offshore Wind puuab säilitada avatud dialoogi projekti köigis etappides. Energeetikasektoris on märgatavait suurenenud ootused lahenduste pakkumisele, millega kiirendada energiapööret. Samuti on suured ootused sellele, et parandada selle toimivust koosmöjus muude kliimamuutustega seotud keskkonnaaspektidega, nagu möju, mida avaldataksejäätmeteleja bioloogilisele mitmekesisusele. Eesmärgiga luua kestiikkusejuhtimise kaudu konkurentsivöimetja muuta kestiikkusega seotud innovatsioon konkurentsieeliseks, kaasatakse kliima-ja looduspositiivsed lahendused köikidesse Aker Offshore Windi projektidesse. Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused on täielikult integreeritud ettevötte strateegiasse, tegevusse ja sel lesse, kuidas sidusru hmi kaasatakse. Ettevötte Aker Offshore Wind panus kliimakriisi lahendamisseja lähenemine keskkonnajuhtimisele juhinduvad tema kestlikkuspöhimötetest, millega vöetaksejärgmised kohustused: O säästvale energiale ulemineku toetamine oma projektide kaudu, suurendades märgatavait taastuvenergia osakaalu energiaallikate kombinatsioonis; O tegevuseja investeeringute viimine vastavusse Pariisi kokkuleppega, millega on seatud kliimamuutuse käigus eesmärgiks 1,5 °C temperatuuri muutus, ning selleks teaduspöhiste eesmärkide seadmine; O heitkoguste vähendamine rohkem, kui ettevötejuurde toodab, eesmärk oma tegevusesja tarneahelas 2030. aastaks saavutada netonegatiivne heitkoguste tase; Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 4114 AKER OFFSHORE . WIND O jäätmete tekitamise vältimine nende ennetamise, vähendamise, ringiussevötu ja materjalide korduskasutamise kaudu; O ökosusteemide kaitse, sa itamineja taastamine, tagamaks positiivne möju bioloogilisele mitmekesisusele; O tarnijate valikul kestlikkuse tagamiseja sellele piihendumise eelistamine; O puue vedada eest öiglastja kaasavat energiapööret, tehes koostööd kohalike kogukondadegaja järgides kohustust anda minimaalsed sotsiaalsed tagatised;1 O eesmärk on luua kestlikud töövöimalused turgudel, kus ettevöte tegutseb. Nende eesmärkide saavutamiseks tehtavad jöupingutused hölmavad uute teaduspöhiste teadmiste arendamist, uue tehnoloogia kommertsialiseerimist, digitaliseerimisvöimaluste ärakasutamistja strateegHiste partnerluste loomist kestiikkuse suurendamiseks kogu avamere tuuleenergia väärtusahelas. Lisateavet Aker Offshore Windi kestlikkkuspöhimötete kohta leiate siit. 1.5 Dokumendi ulatus See dokument kirjeldab Aker Offshore Windi kavandatavat piaani avamere tuulepargi rajamiseks Eesti riikiiku mereala planeeringu innovatsioonikohas. Esitatud teave on kooskölas Eesti veeseaduse §-ga 218.2 Veeseaduse § 218 löike 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldamajärgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaaine körgusja sugavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alalja ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) käesoleva seaduse § 219 löike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nöuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. Veeseaduse § 218 löike 3järgi peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotieja kinnitust, et ta vastab veeseaduses kehtestatud Iisanöuetele. Taotlusele peavad olema lisatud nimetatud nöuetele vastavust töendavad dokumendid. 1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires Avameretuulepargi projekteerimineja rajamine on keeruline ning tingimused vöivad enne ehituse algust muutuda. Avamere tuuletööstuse tehniline areng toimub väga kiiresti. Uusimaja parima vöimaliku tehnoloogia kasutuselevött loa väljaandmise ajal on Aker Offshore Windi jaoks ulimait oluline, et Iuua töhus ja kestlik rajatis, millel on vöimalikult suur positiivne möju kliimale, majanduseleja keskkonnale. 1 Minimaaised sotsiaaised tagatised höimavad OECD rahvusvaheiisteie ettevöteteie antud suuniste ning URO äritegevuseja inimöigustejuhtpöhirnötete järgimist, seaihuigas tähendab see pöhimötteid ja -öigusi, mis on sätestatud kaheksas pöhikonventsioonis, mis on määratietud Rahvusvaheiise Tööorganisatsiooni pöhiprintsiipide ja -öiguste dekiaratsioonis ning inimöiguste aiusdokumentides. Me tunnustame ka Uhinenud Rahvaste Organsatsiooni iapse öiguste konventsiooni ja URO pölisrahvaste öiguste dekiaratsooni (UNDR1P) ning meiie seatud kohustusi, mis nendest dokumentidest tuienevad. 2 Veeseadus,jöustumine 01.10.2019, Riigikogu Hoonestusioa taotius avaiiku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker Offshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Leheköig 5/14 — AKER OFFSHORE WIND Nendel pöhjustel ei ole hoonestusloa taotiuse etapis vöimalik kindlaks määrata turbiini mudeli ja seadmestiku löpiikku valikut. Tehnilise spetsifikatsiooni eeldused pöhinevad Aker Offshore Windi kogemusel ning tihedal kokkupuutel tuuleturbiini generaatorite originaalseadmete tootjatega (OEM-idega) ja tööstusega (ildiselt. Siinses dokumendis toodud tuulepargi tehnilisi andmeid peetakse praegu suurimateks möötmeteks. 2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaseit 2.1 Ehitise kasutamise otstarve Aker Offshore Wind teeb ettepaneku arendada välja, rajada ja kasutusele vötta taastuvenergia tootmiseks möeidud meretuulepargi Eesti riikiiku mereala pianeeringu innovatsioonikohas. Koht asub Saaremaa iäänerannikust ligikaudu 60 km kauguselja sinna rajatakse kuni 50 tuulikut koguvöimsusega kuni 1 GW. Tuuleturbiini tugikonstruktsioonid oienevad merepöhjastja pinnasest ning kaalumisel on nii pusi- kui ka ujuvkonstruktsioonid. Detailne projekteerimine viiakse läbi pärast seda, kui on iöpetatud aluspinna uuringud, mis on ioetletud punktis 2.5. Aker Offshore Wind kaalub mitut tuuieturbiinide toodetud elektri tootmise stsenaariumit: elektri tarnimine vörku, vesiniku tootmine avamerel vöi nende kahe kombinatsioon. Avamere tuuleenergiat saab siduda ka maismaal vesiniku tootmise vöi energia akudesse salvestamisega. Lahendus oleneb vörguuhenduse vöimalustest, uhendusest Läänemere vörkudevaheliste uhendustegaja vöimaiikust rohelise vesiniku lahendusest. Puhtait eiektrivörku uhendamise stsenaariumi korral uhendatakse turbiinid elektrisusteemiga massiividevaheliste kaabiite kaudu. Need kaablid uhendatakse alajaamagaja vöimsus eksporditakse toitekaabiite kaudu maismaarajatisse, mis se tarnib elektrit maismaavörku. Vörguuhenduse punkt ei ole praeguses etapis teada ja seile määramine on osa edasistest uuringutest, et arendada välja innovatsioonikoha kontseptsioon. Vörgu esialgsed tehniiised tingimused on andnud pöhivörguettevötja Elering ja need on lisatud taotiusele (usa 1). Vesinik vöib mängida oiuiist roili Euroopa energiavarustuse dekarboniseerimisel eesmärgiga leevendada kiiimamuutust. Avamerel vesiniku tootmise kontseptsioonid on praegu väijatöötamisel3. Vesinikku loetakse innovatsioonikohas toodetud tuuleenergia jaoks aiternatiiviks vöi täienduseks maismaavörgu elektrienergiaie. Vesinikukontseptsioon vöib hölmata massiividevahelisi kaableid, nagu tuuleparkide puhui, kus vesinikku ei toodeta. Vesiniku puhui saab kaableid uhendada avamerel asuvate vesinikutootmisplatvormidega, mis asuvad innovatsioonikoha piirkonnas. Nendel kesksetei platvormidei toodetud vesinikku saab tarbijatele jaotada eksporditorude kaudu. Vesinikku vöib ka ajutiselt ladustada avamerel ja kasutada laevakutusena, selie vöib umber muuta eiektrienergiaks vöi laadida kaubaiaevadeleja transportida tarbijateie. Vesinikku saab toota ka detsentraliseeritult uksikutei tuuieturbiinidei. Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 6114 ‘ AKER ‘ OFFSHORE WIND 2.2 Suurim körgusja sugavus ning peamised tehnilised andmed Selles punktis kirjeidatakse Aker Offshore Windi välja pakutud meretuulepargi elementide suurimat ehituskörgustja -sugavust ning muid olulisi tehnilisi andmeid kooskölas veeseaduse § 218 löike 2 punktiga 2. Andmed esitatakse tuuleturbiini generaatori ja alamstruktuuri, alajaama ja vesiniku tootmisplatvormi kohta. Nagu eespool selgitatud, selgub tuulepargi ehitustööde täpne maht pärast sellekohaseid uuringuid ning projekti saab optimeerida innovatsioonikoha tingimuste ja piirangute jaoks. 2.2.1 Tuuleturbiini generaator Tuulepargi tehnilised andmed, mida praegu peetakse suurimateks möötmeteks, on toodud Tabel 2-1. Joonis 2-1 kujutab tuuleturbiini illustratsiooni, kus on näha rootori läbimöödu kliirensja kogukörgus. Teadaolevate regulatiivsete nöuete puudumisel on vabaparras, madalaim eeldatav tera tippja keskmine meretase (MSL) seatud vastavaks 22 meetrile. Tabel 2-7 Tuuleturbiini pöhiandmed Parameeter Väärtus Nimivöimsus 20MW Suurim rootori läbimööt 290 meetrit Vabaparras 18-30 meetrit Suurim kogukörgus ule MSL-i 320 meetrit Merepöhjaja MSL-i vaheline 34—84 meetrit kaugus Fikseeritud alamkonstruktsioon Mantelvundament, monovai vöi gravitatsioonipöhine Ujuv alamkonstruktsioon Poolsukeldatav Körgus kiilust kere tipuni 25—35 m Kasutatav suvis 12—16 m Siidumissusteemi kontaktvörk 3—6 uni Läbimööt Kogukörgus Vabaparras Keskmine meretase Joonis 2- 7 Avamere tuuleturbiini illustratsioon Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 7/14 AKER OFFSHORE . WIND Innovatsioonkoha muutuva veesugavusega, kus läänes on sugavaimja idas madalam vesi, rakendatakse kuni 50 tuuleturbiini aluskonstruktsioonina töenäoliselt monovaiadeja mantelvundamendi vöi ujukite kombinatsiooni. Tööstuses toimuva kiire tehnoloogilise arenguga suureneb rootorite läbimöötja nimivöimsus. Konkreetset tuupi tuuleturbiini generaatoritja meretuulepargi tuuleturbiini tugikonstruktsiooni pole veel välja valitud. Vundamendi tQQp valiktakse keskkonnamöju hindamise raames. Peamised valikud on eeldatavasti monovai, mantelvundamendi konstruktsioon vöi ujuv tugialuskonstruktsioon, kuid praeguses etapis pole välistatud ka muud vöimalused. 2.2.2 Avamere alajaam Elektrialajaama peamised möötmed ja tehnilised andmed on nimetatud Tabel 2-2. Alajaam on innovatsioonikohas asuv ehitis, kuhu koondatakse massiividevahelised merealused kaablid energia muundamiseks, enne kui see saadetakse ekspordikaablites vörgu uhenduspunkti, juhul kui vool läheb maismaavörku. Alajaam peaks asuma innovatsioonikoha madalamas osas. Asukohta möjutavad ka maapinna tingimused, mistöttu tegelik körgus, ala jalajälg ja muud möötmed otsustatakse pärast vastavaid uuringuid. Eriti ebakindel on pinnases olevate vaiade vöi imiankrute pikkus, kuna see söltub pinnase geotehnilistest omadustest, mis ei ole praeguses etapis teada. ‘ Allikas: DNV-SE-0422 Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 8)14 • AKER ‘ OFFSHORE WIND Tabel 2-2 Alajaama pöhiandmed Parameeter Väärtus arv 1 Suurim vöimsus 1 GW Alajaama tugistruktuur Mantelstruktuur Suurim körgus MSL-ist struktuuri tipuni 70 meetrit Merepöhjaja MSL-i vaheline kaugus 34—84 meetrit Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sugavus 80 meetrit 2.2.3 Avamere vesiniku tootmisplatvormid Vesiniku tootmisplatvormide pöhiandmed on toodud Tabel 2-3. See struktuur on asjakohane stsenaariumi puhui, kus toodetud elektrit kasutatakse innovatsioonikohas avamerevesiniku tootmiseks. Tabel 2-3 Vesinikutootmisplatvormide pähiandmed Parameeter Väärtus Suurim piatvormide arv 3 Suurim vesiniku tootmise vöimsus platvormi kohta 400 MW Vesinikutootmisplatvormi tugistruktuur Manteistruktuur Suurim körgus MSL-ist struktuuri tipuni 80 meetrit Merepöhjaja MSL-i vaheline kaugus 34—85 meetrit Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sögavus 80 meetrit 2.3 Ehitiste arv koormatud alal ja ehitistealune pindala Kooskölasveeseaduse § 218 löike 2 punktiga 3 esitatakse ehitiste arv koormataval alalja tuuiepargi elementide ehitistealune pindaia. Löplik paigutusja ehitiste arv oieneb mitmest tegurist. Tuulepark projekteeritakse n, et see maksimeerib aastase energia netotoodangu (AEP) ning minimeerib äratus-ja ummistusefekti. Muud paigutust möjutavad projekteerimistingimused on aluspinna omadused, kaabii paigutus ning muud keskkonna-, inimtegevusest tuienevad vöi vörguuhenduse piirangud. Tuuleturbiinid Suurim arv 50 Ehitistealune pindala pöhjas fikseeritud WTG 1600 m2 (40 x 40 m mantii kohta) korral Ehitistealune pindala ujuva aluskonstruktsiooni 5000 m2 (kolmnurkne kuju, suurim iaius 80—1 00 m) korral Sildumisköie möötmed Tuupiline sildumisköie pikkus 85 m veesi]gavusel vöib olla 700 m. Siidumisköite pikkusja prognoositav pindala olenevad asukoha oludestja paigutusest, mis pole praeguses etapis teada. Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 9/14 AKER • OFFSHORE • WIND Alajaam ja kaabel Suurim arv 1 Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud 3 000m2 mantii korral Massiividevahelised kaablid Kuni 15 Ekspordikaablid Kuni 4 Vesi nikutootmisplatvormid Suurim arv 3 Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud 3 000m2 mantii korral Hooneslusloa taoUus avaliku veekogu ehitisega koormamiseka: 2022 © Aker Offshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioorukohale Eestis Lehekölg 10)14 • AKER ‘ OFFSHORE WIND 2.4 Projekti ala asukohtja suurus Kooskölas veeseaduse § 218 löike 2 punktiga 4 esitatakse avaliku veekogu koormatava ala koordinaadidja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Kavandatava meretuulepargi projekti ala ehk innovatsioonikoht asub Saaremaa saarest umbes 60 km läänes, nagu on näidatud Joonis 2-3. ) Ala suurus: 87,9 km2 ) Tuulepargi projekti ala koordinaadid on toodud Tabel 2-4 .49 1 I 7\y Joonis 2-3 Avameretuulepargi projektiala, innovatsioonikoha asukoht Tabel 2-4 Tuulepargi projekti ala, innovatsioonikoha koordinaadid (koordinaatide sQsteem: 1997. aasta Eesti koordinaatsQsteem) Punkt Y-t’ A 312033 6459593 B 310575 6457614 C 310661 6453493 D 309232 6446636 E 310580 6443302 F 312421 6439770 G 317559 6453318 2.5 Kavandatavad uuringud Selles punktis kirjeldatakse kavandatavaid asjakohaseid uuringuid, mida veeseaduse § 218 löike 2 kohaselt vöidakse nöuda hoonestusloa menetiuses. Aker Offshore Wind viib läbi sise-ja välisuuringuid ning keskendub varajasele suhtlusele siduspooltega, et saada kohast s(igavam arusaam. Aker Offshore Wind on huvitatud ka köigi teiste uuringute läbiviimisest, mida asjaomased agentuuridja ametiasutused nöuavad, etjärgida eeskirjuja omandada koha kohta vajalikud teadmised. Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 11)14 AKER —‘ OFFSHORE WIND Pange tähele, et Aker Offshore Windi pakutud alljärgnev kirjeidus on esialgneja seda parandatakse arenduse hilisemas etapis. Kuna innovatsioonikoht asub merealalja on rannikust kaugemal kui 30km, ei pruugi köik alltoodud hinnangud olla asjakohased. Keskkonna- ja sotsiaalmöju hinnang Projektiala keskkonnamöju hinnatakse avamere tuuletööstuse parimate tavadejajuhistejärgi. See hölmab uurimistööd järgmistest valdkondades (tabel 2-5). Tabel 2-5 Keskkonna-ja sotsiaalse möju uurimisvaldkonnad Uurimisalad Olemasolevad teadmised Bentaal Eesti rannikuvetes on tuvastatud 92 pöhjaelustiku luki. Peamised selgrootud on sinikarp, merikarpja substraatidele kinnitunud vääneljalalised. Lulijalgsete perekond moodustab kuni 59% Eesti ranniku pöhjaelustikust.5 Settekihtide pöhjaelustik Taustteave ei ole praegu saadaval Mereimetajad Kaks peamist Eesti rannikul esinevat mereimetajat on viigerhuljesja hallhuljes. Viigerhuljest esineb peamiselt mandri lähistel Väinameresja Liivi lahes. Hallhulge puhuI ei ole telemeetrilist uuringut tehtud nagu viigerhulgejaoks,kuid on teada, et see liik on suuteline inimtegevusega paremini koha nema.6 Mölema liigi esinemist innovatsioonikohal uuritakse veel. Kalad Eesti rannikuvete madala soolsuse töttu Ieidub kalaliike vähesel määral, kuid need on suure populatsiooniga (30 merekalaliiki, 10 siirdekalaliiki, 20 mageveekalaliiki). Sugavamates vetes (>15 meetri sugavusel) ei ole kudemisaladeks sobivaid tingimusi. Olulisemad alad kaladejaoks on kaldale lähemal asuvates madalates vetes.7 Seetöttu jääb innovatsioonikoht sugavuse töttu kaladejaoks köige tähtsamatest aladest eemale. Edasi uuritakse kaablikoridoride möju kalapopulatsioonile. Linnud Kahes uuringus8 vaadeldi merega seotud lindude esinemistja käitumismustreid Eesti rannikul. iöuti järeidusele, et Eesti rannikut kasutab vahepeatustena ja talvitumiseks Atlandi ookeani idapoolsel leevendusmarsruudil 48% merivardi, 25% aulija 20—22% vaeraste rändetee asurkondadest. Nende liikide jaoks tundlikud alad asuvad ranniku lähedal. Nahkhiired Uuringus° vaadeldi Eesti rannikul kolme nahkhiireliiki, millest kaks on rändliigid. Uuritud kahe liigi tundlikud lennukoridorid Eesti rannikul asuvad Saaremaast löunasja Liivi lahes, mandri vahetus läheduses. lnnovatsioonikoht asub väljaspool nahkhiirtejaoks tundlikke alasid. MerepöhjaeIustikuja elupaigauuring Naturaja HELCOMi elupaigatuupide leviku hindamiseks ning merelise C02 sidumise potentsiaah selgitamiseks, Tartu Ulikooli Eesti Mereinstituut, 2020 6 ,,Eesti mereala ruumiline planeering: hUljeste levikuja mereakvatooriumi kasutamise hindamine”. Martilssi, MTU Pro Mare, 2019 OU Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020 6 ,,Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analijusi koostamine tuuleparkide möjust lindude toitumisaladele”, Eesti Ornitoloogiauhing 2016, ja ,,Lindude peatumisalade analiils”, Eesti Ornitoloogialhing 2019 ,,Nahkhiirte uuring Veiserahulja Kerjurahul 2016. aasta augustis, septembrisja oktoobris” Lauri Lutsar, Eestimaa Looduse Fond, 2016 Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 12/14 • AKER —‘ OFFSHORE —. WIND Okeanograafiaja merevee kvaliteet Taustteave ei ole praegu saadaval Batumeetria Taustteave ei ole praegu saadaval Plahvatamata lahingmoon Taustteave ei ole praegu saadaval Laevavrakid Taustteave ei ole praegu saadaval Kultuuripärand Taustteave ei ole praegu saadaval Olemasolev taristu Taustteave ei ole praegu saadaval Kaablid ning nafta- ja gaasitaristu Taustteave ei ole praegu saadaval Laevade tegevusja navigatsiooniriski lnnovatsioonikoht kuigneb kahe määratletud laevateega.1° analuus Laevaliikluse tihedus piirkonnas on väike. Söjaväetsoonid Taustteave ei ole praegu saadaval. Kalandus Innovatsioonikohasja selle vahetus läheduses on rannapuugitegevust vähe vöi see puudub uldse. Rannapuugitegevust kohtab rohkem kaldale lähemal. Väikeses osas innovatsioonikoha pöhjatipus kohtab traalpuuki. Innovatsioonialaga kulgnebja sellest lääne pooi on piirkond, kus on rohkem traalpuugitegevust.9 Eeltoodust lähtuvaltjääb innovatsiooniala Eesti ranniku olulisematest kalapLiugipiirkondadest väijapoole. Visuaalne möju Visuaalne möju on väga vähene, kuna innovatsioonikoht asub kaugel Läänemeres, lähim asustatud punkt rannikul on 55 km kaugusel Saaremaa lääneosas asuv Austla. Sotsiaalmajandusliku möju hindamine Saaremaa vallas on 32 342 elanikku (2021). 2020. aastal oli keskmine täätuse määr 57% Geofuusikalineja geotehniline maapinna uurimine Innovatsioonikoha maapinna tingimustega seotud peamiste riskideja ebakindiuse tuvastamiseks viiakse läbi geofuusikalisedja geotehnilised uuringud. See hölmab nii teoreetilisi kui ka kohapealseid uuringuid, nagu on loetletud allpool. O Geofuösikalineja geotehniline teoreetiline uuring avalikuit kättesaadavate andmete hindamiseks O Geofuusikalised tutvumisuuringud O Geotehnilised tutvumisuuringud Need uuringud viiakse läbi, et saada uksikasjalikumat teavet selliste pöhiomaduste kohta nagu vee sugavus, merepöhja topograafia, merepöhjaja merepöhjaalused takistused, merepöhja pinnas, madal geoloogiaja pinnase tingimused ning geoohud. Tutvumisuuringutelejärgnevad tavaliselt uksikasjalikud projekteerimis-ja ehitusuuringud. Need uuringud on Cildiselt tunduvait kallimad kui tutvumisuuringud ja toimuvad tavaliselt siis, kui on tehtud otsused eelistatud taristu paigutuse, kaablite marsruutide, objekti arendamiseks kasutatava laevatuubija ehitamiseks kasutatava vundamendi tö]bi kohta. Uksikasjalik uurimine peab olema löpule viidud, enne kui saab alustada uksikasjalikku projekteerimist. Innovatsioonikoha puhui näitab olemasolevate andmete varajane hindamine, et selle koha pinnas on valdavalt mudane kuni mudaliivaneja sisaldab ka möningaid segasetteid. Geoohte, kiveja rändrahne ei ole piirkonnas tuvastatud. See viitab oludele, mis sobivad kavandatava tuulepargi vundamendi alternatiividele, kuid need peavad kinnitust saama lisauuringute käigus. 10 Eesti mereala ruumiline planeering 17.03.2022 seisuga, Eesti mereala ruumiline Ianeering (Fjjjjson.) Statistikaamet, Statistika And mebaas, 1 7.03.2022 Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker 0ffshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekulg 13/14 AKER OFFSHORE WIND p J i. Muda kuni mudaliivane ! .1 / N E 2. 3. Jämedateraline sete . Segasette ‘‘ija rahnud Sellel tasemel andmed puuduvad Joonis 2-4 Innovotsioon jalo merepöhja setted Meteoroloogilised-okeanograafilised andmed Kogutakse ka muid andmeid, näiteks meteoroloogilisi-okeanograafilisi andmeid, päärates erilist tähelepanu jääoludeleja merejääst tulenevale koormusele innovatsioonikoha struktuuridele. 2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg Aker Offshore Wind taotleb ehitusluba 50 aastaks, millega oleks hölmatud paigaidus-, kasutuselevötu-, käitus- ja kasutusest körvaidamise etapp. 3 Manused Lisa 1: Eleringi esialgsed tehnilised vörgutingimused Lisa 2: tuulepargiga seotud ehitustöid töendav dokument Hoonestusloa taotius avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: 2022 © Aker Offshore Wind avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis Lehekölg 14/14 eLerin,g Romana Hartke Aker Offshore Wind Europe GrnbH Teie 11.02.2022 e-kiri Romana.hartkeakeroffshorewind.com Meie 18.03.2022 nr 2-7/2022/201-2 Tehnilised tingimused Saaremaa tuulepargi klastri aladele 23 ja 24 pianeeritava meretuulepargi hoonestusloa taotiuse juurde Lugupectud Romana Hartke Aker Offshore Wind Europe GmbH (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering vöi pöhivörguettevötja) poole pianeeritava meretuulepargi, mille summaarne maksimumvöimsus on 1 751 MW, elektrituruseaduse § 92’ löikes 1 toodud hoonestusloajaoks sama paraguahvi löikcs kaks nöutud elektrivörguga Uhendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. K1esoleva kirjaga edastab Elering Teile pianeentava meretuulepargi elektrivörguga Uhendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks vöetud asjaolude muutumisel peate arvestama. et Eleringil on öigus vastavait muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks vöivad olla vörku lisandunud uued tarbijaid vöi tootjaid ning vörgust lahti iihendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga stinkroonselt töötavas elektrististeemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nöuetes, elektrivörgu vöi selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naaberslsteemides jne. Lähtuvait ,,Eleringi AS elektri pöhivörguga liitumise tiiöptingimustest” (edaspidi liitumistingimused) on liitumise möiste deflneeritud kui nöuetekohase elektripaigaldise pöhivörguga Uhendamist, pöhivörguga Uhendatud tarbija vöi tootja elektrivörguga nöuetekohase tootmismooduli tihendamist, pöhivörguga tihendatud tarbija vöi tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, pöhivörguga öhendatud segapaigaidise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku Umberehituseja/vöi -seadistuse vöi pöhivörguga Uhendatud tarbija, tootja vöi jaotusvörguettevötj a o lemaso levas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- yö j tootm istingimuste muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- jalvöi tootmisvöirnsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise Umberehitamisena. Vörguiihenduse tehniline lahendus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse “ElektrisUsteemi toimimise vörgueeskiri’ 19 löikele 3 luuaksc pöhivörguga uus vörguiihendus nimipingel 110 kV vöi 330 kV. Elektrististeemi toimimise vörgueeskirja § 19 löike 5 kohaselt määrab vörguettevötja uue vörguiihenduse loomise vöi olemasoleva vörguuhenduse tarbimis- vöi tootmistingimuste muutmise korral vörgu konfiguratsiooni ja tehniliscd parameetrid. Pöhjusel, et 110 kV elektrivörgu läbilaskevöime ci ole iildjuhul piisav vastu vötma suuremaid vöimsusi kui 1 00 MW, tuleb planeeritav meretuulepark Uhendada Eleringi elektrivörguga 330 kV pingeastmel. Elering AS Registrikood/Reg. code 110226251 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn. Estonia 1 TeIiPh + 372 715 12221 Faks/Fax + 372 715 1200 1 www elenogee etering Kornmertsrnöötrn ise täpsilse tagani iseks ning lähtuvalt elektrisiisteem stabiilsuseja töökindiuse nöudest ei tohi 330 kV vörguga iihendatavate tootmismoodulite tiliikvöimsus iletada 400 MVA-d. mistöttu tuleb planeeritav meretuulepark uhendada Eleringi alajaama vähemalt viie liitumispunkti, so liituja lahtri kaudu. Kliendi poolt esitatud info kohaseit kaalutakse pianeentava meretuulepargi elektrivörguga tihendam iseks nelja alternati ivset vöimalust, iii ii lest tulenevalt esitame käesolevate tehn ii iste tingimuste punktides 1.1 kuni 1.4 toodud vanantidele omapoolsed tehnilised vöimalused ning tingimused. 1.1 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Lääne-Saaremaal Liitumisöhenduse vöimaldam me Lääne-Saaremaal tingib olulises mahus Ulekandeli inide ja alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud pöhivörgu Ulesannete täitmiseks. Seetöttu saame Teile pakkuda Lääne-Saaremaal liitumiseks tähtaegse vörguUhenduse vöimalust, mille korral sölmitakse vörgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud pöhivörguettevötja elektripaigaldise pingestamisest. Lääne-Saaremaa Ii itum isUhenduse vöimaldam iseks on kaks alternati lvi. 1.1.1 Esimese alternatiivi kohaseit lahendatakse elektriöhendus Lääne-Saaremaa alajaama 330 kV öhuliinidega, mille puhui on Eleringil vaja ehitada: O Lihula 330 kV alajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi öhuliini Uhendamiseks ning Lihula ja Virtsu alajaarnade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide tihendarniseks; O Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide asemele kaks eraidiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini; O Virtsu 330 kV alajaam Virtsuja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide ning Virtsu ja Pöide alajaamade vaheliste merekaabiite ning reaktorite tihendarniseks; O Virtsu ja Pöide alajaarnade vahelised 330 kV merekaablid, mille mölemasse otsa Uhendatakse 330 kV reaktorid; O Pöide 330 kV alajaam Virtsu ja Pöide alajaamade vahele rajatavate merekaabiite ning reaktorite Uhendamiseks ning Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide Uhendamiseks; O Pöide ja Lääne-Saaremaale rajatavaid alajaamasid Uhendavad kaks 330 kV liini eraidi mastidel; O Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite Uhendamiseks 330 kV pingeastmele vähemalt viis uut liituja lahtrit ja liinilahtid Pöide alajaama 330 kV (.ihendusliinidele. 1.1.2 Teise alternatiivi korral liidetakse planeeritav meretuulepark e(ektrivörguga Lääne Saaremaale rajatavas 220 kV alajaamas läbi viia 220 kV iiitumispunkti, milleks tuleb Eleringi elektrivörgus ehitada: O Lihula 330 kV aiajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi öhuliini Uhendarniseks ning Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide Uhendamiseks; O Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide asemele kaks eraidiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini; Eleririg AS 1 Registrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 12221 FaksiFax + 372 715 12001 w.weIerIrlg ee elering O Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide, 330/220 kV trafodc ning väljuvad nierekaablite (koos reaktoritega) tihendamiseks; O Virtsu ja Läne-Saaremaa1e rajatavate alajaamade vaheLised 220 kV merekaablid (tingimusel, et paigaidatavate kaabiite pikkusjäb liiliemaks kui 90 km), mille mölematesse otstesse tihendatakse 220 kV reaktorid; O Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite Uhendamiscks 330 kV pingeastrnele vähemait viis uut liituja lahtrit ning lahtrid reaktoriteja sisenevate nierekaabiite Uhendamiseks. Täiendavalt tuleb arvestatakse liitumistasu hulka Lihula, Virtsu, Pöide ja Lääne-Saaremaa alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumus ning uute öhuliinide trassikoridoride kasutusöiguse saamise maksumus. 1.2 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Eleringi Virtsu alajaamas Teise variandina nägite ette vöimalust Uhendada planeeritav meretuulepark elektrivörguga Virtsu alajaamas. Toodud variandi puhui on Elenngii vaja ehitada Virtsu uus 330 kV aiajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite Uhendamiseks 330 kV pingeastmele vähemait viis uut liituja iahtrit. Lisaks on vajaiik Virtsu alajaama ehitada Virtsu alajaama Lihula aiajaamaga Uhendavate 330 kV Ulekandeliinide Iahtrid, Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV öhuliinide asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV Uhisriputusega öhuliini ning LihuLa aiajaama kaks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaaniade vahele rajatavate 330 kV öhuliinide Uhendamiseks. Töökindluse nöude kohaselt tuleb rajatav Virtsu alajaam elektrivörguga Uhendada vähemalt kahe iiheahelalise 330 kV öhuliini kaudu. Liitumisähenduse vöimaidamine Virtsu 330 kV alajaamas tingib olulises mahus Ulekandeliinideja alajaamade rajamist, mis ei ole Eieringile vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud pöhivörgu Ulesannete täitmiseks. Seetöttu saame Teile pakkuda Virtsu 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse vörguuhenduse vöimalust, mille korral sölmitakse vörgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates Ii itumisprotsessi käigus rajatud pöhivörguettevötja elektripaigaldise pingestam isest. Soovitame Teil kaaluda vöimalust Uhendata planeeritav tuulepark Eleringi poolt rajatavasse Lihula 330 kV alajaama. 1.3 Liitumise tehniline lahendus Iiitumisel Eleringi Sindi alajaamas Koimanda elektrivörguga Uhendam i se vanandina soovisite planceritava meretuulepargi elektrivörguga Uhendada maismaal Sindi alajaamas. Planeeritav mcretuuiepargi elektrivörguga Uhendamiseks tuleb Eleringi Sindi aiajaama rajada vähemalt viis Iiitumispunkti, s.o liituja Iahtrit ning täiendada uute lahtrite ehitusest tingitud alajaama seadmeid vajalikus mahus. Liitumisest tingituna vöib Eleringil olla täiendavalt vajalik rekonstrueerida olemasolevaid Sindi alajaama suunduvaid 330 tilekandeliine vöi rajada Sindi alajaama olemasoleva elektrivörguga Uhendamiseks uus 330 kV öhuliin koos alajaama lahtritega. 1.4 Liitumine Eesti-Läti IV lihenduse kaudu Elering AS 1 RegistrikoodlReg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 TaUinn. Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 12221 FakslFax + 372 715 1200 1 wwwelering ee eLering Olete oma taotiuses rnärkinud neljanda tihendusvöimalusena ära kliendi planeeritava meretuulepargi Uhendamise Eesti-Läti IV tihendusele. Siinkohal selgitame. et Eesti-Läti IV Uhenduse pianeerimine ei ole ‘eel jöudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni. rn istöttu ei käimasolevas ettevalm istavas faasis liitumisvöirnaluste pakkumine vöimalik. Hetkel teadaolev varaseini vöimalus Eesti-Läti IV Uhendusele liitumiseks on aastal 2030. Hoiame avalikkust Ecsti-Läti IV tihendusel arendamise edasiste sammudega kursis. et Teil oleks huvi korral vöimalik kaaluda pianeeritava meretuulepargi Uliendamisel ka seda vöimalust. Samuti vöib liitumine tootmissuunalise vöimsusega 1 751 MW pöhjustada kogu pöhivörgus Ulekandeli inide Ulekoormumist, mille vältim iseks tuleb nende Ulekandevöimsust suurendada. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaarna ehituseks vöi laiendamiseks vajaliku kinnistu(tc) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate vöi ehitatavate öhuliinide trassikondon(de)lc Eleringile kasutusöiguse saamme. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrististeemi maksimaaine ekspordivöime on maksimaalseit 2000 MW ning tarbimisvöimsus vahemikus 500-1500 MW. mistöttu vöib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrislsteem ist tulenevatele Ulekoormuse tekkim ise vöimalusele arvestada tootmispiiranguga. Nöuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liimmispunktideni, muuhuigas paigaidada j öutrafod. Pöhjusel, et 330 kV vörguga Uhendatava tootmismooduli Uhikvöimsus ei vöi olla suurem kui 400 MVA d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluscs näidatud planecntav meretuulepark Uhendatakse pöhivörguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/63 1 tootmisöksuste vörku fihendamise nöuete kohta (Requ irements for Generators) möistes vähem ah viie autonoomse tootmismoodulina, millest Uhegi tootmismooduli tihikvöimsus ei vöi Uletada 400 MVA-d. Kliendil tulcb oma tootmismoodulid rajada pöhimöttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabii rike, juhtimissUsteemi häiring yms olcks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se Uhikvöimsuse välja liilitum jne. Liitumistasu maksumus ElektrisUsteemi toimimise vörgueeskirja § 25 löike 3 kohaseit arvestatakse liitumistasu hulka köik Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- vöi tootmisvöimsuse tihendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud .,Elering AS liitumistasu ja tarbimis- vöi tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika, m is on kättesaadav pöh ivörgucttevötj a veebilehel https ://elering.ee/metoodika. Liitumistasu huigas sisaldavad mh: tootmismooduli vörguga Uhendamise alajaama (Umber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise kulud; Elering AS 1 Regstrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia TeI/Ph + 372 715 12221 Faks/Fax + 372 715 1200 1 elerng ee etering O alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivörguga tihendavate tilekandel i inide rajam ise ii ing nende olemasoleva tilekandevörguga fihendm ise kulud; O elektrivörgu vöimal 1 ku läbi laskevöinie suurendam isega seotud kulud; O rajatavate vöi iimberehitatavate alajaamade aluste kijinistute omandamise ja uute vöi rekonstrueeritavate öhul 1 inide trassikoridori(de) kasutusöiguse saam ise kulu; O tootmisrnooduli pöhivörguga tihendarnise menetiustasu ning toimingutasu, mis on vastavait 2 000 eurotja 10 200 eurot. Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analiitis ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus. AnaltiUsi koostamiseks palumc Teil esitada kas liitumistaotiuse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise völ liitumise eeluuringu taotiuse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvidcerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Vörguteenuste kvaliteedinöuded ja vörgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinöuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse möiste on defineeritud pöhivörguettevötja vörgulepingu ttitiptingimustes. Vörgulepingu täitmisel lähtub Elering alati kehtivast määruse redaktsioonist. Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise aja! on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgrnised: O planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad köik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste elcktrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on vöimsusel kuni 800 MVA 2 tundi ja vöimsusel lIe 800 MVA 120 tundi. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivörguga liitumine on regulecritud öigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused “Vörgueeskiri” ja “Elektrististeemi toimimise vörgueeskiri” ning Euroopa Komisjoni määrused: O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmistiksuste vörku tihendamise nöuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbirnise iihendamise nöuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); O Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvoolutilekandestisteemide ja alalisvoolutihendusega energiapargimoodulite vörguuhenduse nöuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tu!eb elektrivörguga liitumisel lähtuda Eleringi e!ektri pöhivörguga liitumise ttiuptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nöudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: O Kliendi elektripaigaldise tehni 1 ised nöuded; Elering AS 1 Registrikood/Reg. code 11022625 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn, Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 1222 1 Faks/Fax + 372 715 1200 wwwelering.ee e[ering O KLiendi elektripaigaLdisega seotud andmevahetuse nöuded; O Kliendi elektriosa projekti koostamiseja modelleeriniise nöuded: O K 1 iendi tootrn ismoodu Ii katsetam ise ja katsekava koostam ise nöuded; O Pöhivörguettevötja elektripaigaldiste tehnilised pöhimötted ja lahendused. Hetkel kehtivad Pöhivörguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt (..Elering AS elektri pöhivörguga liiturnise tingimusedi: https://elering.ee/liitumistingimused-O. Köik pöhivörguga Uhendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuseja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotius. Eeluuringu taotiuse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Liitumiseks peab kLient esitama Elenngile liitumistaotiuse. Liitumistaotiusega tuleb kliendil esitada köik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 ktisitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetiuse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvötmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sölmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Köikide Ii itum isega seotud tegel i kud pöhj endatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritaksc kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sölmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke vöitja väljakuulutamisest alates 20 päevajooksul. Kolmas osamakse moodustab iilejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud ,,Elering AS liitumistasuja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast”, mis On kättesaadav pöhivörguettevötja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Pärast liitumislepingusja öigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sölmida Eleringiga vörguleping. Vörgulepingu, sh ajutise vörgulepingu kehtivuse ajal reguleenvad pooltevahelisi suhteid muuhuigas ka Eleringi vörgulcpingu tlöptingimused, m is on leitavad Eleringi koduleheit: https://elering.ee/vorguteenus#tab 1. Lugupidamisega /allkirjaswtud digitaalse(t/ Mirjam Pihlak vörguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS 1 Registrikood,Reg. code 110226251 Kadaka tee 42. 12915 Tallinn. Estonia 1 TeI/Ph + 372 715 1222 1 Faks/Fax ÷ 372 715 1200 1 www elering ee AKER OFFSHORE . WIND Lisa 2 Tuulepargiga seotud ehitustööde Iisadokument usa dokumendile: Hoonestusloa taotius avaliku veekogu koormamiseks ehitustöödega: avameretuulepargi ehitamine Eesti innovatsioonialal Veeseaduse § 218 löike 4 kohaseit esitatakse kavandatava ehitiseja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide, asukohapiaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Innovatsiooniala pindala on kaardil esile töstetud Joonis 1. on näidatud kuni 50 tuuliku kavandatav paigutus innovatsioonialal. Alajaamadeja/vöi vesiniku tootmisplatvormide asukoht on samas piirkonnas. Tuulepargi täpne paigutus koos ehitustööde asukohaga, sealhulgas kaablitrassid, määratakse kindlaks hiljem, kui on tehtud rohkem uuringuid keskkonnamöju, pinnasetingimuste, energia optimeerimiseja vörguuhenduspunktide kohta. Vöimalik ekspordikaablite trass innovatsioonialait kaidale on esitatud Joonis 3. Eeldatakse, et kaabiikoridore saab jagada läheduses asuvate tuuleparkide arendajatega, et mahutada mitu paralleelset kaabiitrassi, mis teenindavad eri projekte. Seda tuleb veel uurida ja Eesti ametiasutused peavad selle heaks kiitma, kui planeerimisprotsessjätkub. Lisa 2 — hoonestusloa taotlused 2022 c Aker Offshore Wind Lehekulg 11 4 AKER ‘ OFFSHORE WIND ei OOkm •, .-4.... A — . -j-— ,. Lisa 2— hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind Lehekllg 2 /4 AKER —‘ OFFSHORE • WIND Joonis 2 Tuulikute kovondatov osukoht innovatsioon jalo! Lisa 2— hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind Lehekulg 3 14 AKER . OFFSHORE . WIND Joonis 4 näitab ettevötte Aker Offshore Wind kavandatud näidis-ujuvtuulikuparki. Kuna vee sugavus innovatsiooniala piirkonnas varieerub, kasutatakse tuulikute aluskonstruktsioonina töenäoliselt ujukite, sörestikvundamendi ja toruvaivundamendi kombinatsiooni. Kinnitustrosside trossipikkused tulenevad projekteerimisarvutustest. Raadius ujukist kuni kinnitustrossi ankurduspunktini vöib innovatsiooniala suurima veesugavusega kohas olla kuni 700 meetrit. ioonLs 4 Näide ujuvci tuutepargi plaanLst Joonis 5 Näide ujuvtuuliku pukseerimisest paigaldamiskohale Lisa 2 — hoonestusloa taotlused 2022 © Aker Offshore Wind Lehekölg 4)4 Hamburgi ringkonnakohtu äriregister B Väljavöte 18.11.2021 11.40 Äriuhingu HRB 172077 registrinumber Lk 1/1 Registreerimisnumber: a) Äritihing Aktsiakapital vöi a) Oldine esindamise regulatsioon Prokuura a) Öiguslik vorm, a) Registreerimise b) Registreeritud osakapital b) Juhatus, juhtorgan, tegevjuhid, asutamine, kuupäev asukoht, filiaal, täisosanikud, tegevdirektorid, pöhikiri vöi b) Kommentaarid riigisisene volitatud esindajad ja erivolitused partnerlusleping tegevuskoha b) b) Muud aadress, öigussuhted vastuvötmiseks volitatud isik, filiaalid c) Äriuhingu eesmä rk 2 3 4 5 6 7 a) 1 000 000,00 a) Piiratud vastutusega a) Aker Offshore Wind EUR Kui on määratud ainuit uks ärihing 17.11.2021 Europe GmbH tegevdirektor, esindab ta äriuhingut Partnerlusleping Willamowius b) tiksi. Kui on määratud mitu tegevjuhti, alates 03.11.2021 b) Hamburg esindavad äriuhingut kaks tegevjuhti 1. juhtum Äriuhingu aadress: vöi iiks tegevjuht koos allkirjaöigusliku Hohe Bleichen 22, isikuga. Vöib anda ainuesindusöiguse. 20354 Hamburg Tegevjuhtidel vöib olla öigus teha c) äriuhingu nimel öiguslikke tehinguid Äriuhingu eesmärk on isiklikult vöi kolmandate isikute taastuvenergia ja esindajatena. taastuvenergiataristu b) Tegevjuht arendamineja Matthiesen, Holger, Hamburg, tootmine, sealhulgas *05011972 volitatud tegutsema kaupade ja teen uste ainuesindajana; öigusvöimeline import ja eksport tegema äriuhingu nimel tehinguid nii taastuvenergia isiklikult kui ka kolmandate isikute valdkonnas. esindajana. 1-- 0 E LL 0) 0 > 0) E 0) z (1) C’.J 0 cd E 0 > 4- D -D 0) E (1) 0 0 0) u) E (1) 0 •0 0 (0 0) 0) (1) 0)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel