Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 22.04.2022 nr 2-1/2022/2977
Ettevõtluse- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Ettevõtjate teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsioonialase
rahvusvahelise koostöö toetamine"
kooskõlastamine
Austatud minister
Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1) määruse eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Mikk Vahtrus
625 6389
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
13.04.2022
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö
toetamine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määruse alusel toetatakse projekte, mis on saanud positiivse otsuse Euroopa Komisjoni
initsieeritud programmi „Eurostars 2“ (edaspidi Eurostars 2), programmi „Euroopa horisont“
partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (inglise keeles Innovative SMEs) tegevuse Eurostars 3
(edaspidi Eurostars 3) või programmi „Euroopa horisont“ loodud ühisettevõtte „Võtme
digitehnoloogiad“ (inglise keeles Key Digital Technologies Joint Undertaking, edaspidi KDT
JU) korraldatud ühiskonkursil (edaspidi ühiskonkurss).
(2) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk
1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 ja 25c mõistes ning sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Määruse alusel ei anta toetust:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus on
täitmata;
2) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
(4) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja
või toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel toimub läbi Vabariigi
Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ 5¹.
peatükis nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuste
keskkond).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse eesmärk on toetada ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni koostöös.
(2) Toetuse andmise tulemusena:
1) suureneb teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtjate arv ning erasektori teadus- ja
arendustegevuse investeeringute maht;
2) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt
muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus, mis suurendab ettevõtete lisandväärtust ja
müügikäivet;
3) soodustatakse ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, luues täiendavaid ärilisi võimalusi ja
avades ligipääsu uutele teadmistele ja tehnoloogiatele.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgnevas tähenduses:
1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli
2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
2) konsortsiumileping on projekti koostamises, finantseerimises, juhtimises ja elluviimises
osalevate rahvusvahelise konsortsiumi liikmete vaheline leping, mis reguleerib konsortsiumi
liikmete suhteid projekti elluviimisel, rahastamisel, juhtimisel ja projekti tulemusel tekkiva
intellektuaalomandi õiguste kasutamisel;
3) rakendusuuring on rakendusuuring üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele;
5) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;
6) toetuse taotlejast sõltumatu isik on isik, kes ei ole toetuse taotlejaga seotud isik
tulumaksuseaduse § 8 tähenduses;
7) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses;
8) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2
ja 3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 4. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus.
§ 5. Vaidemenetlus
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik
vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad §-s 2 nimetatud eesmärgi ja
tulemuste saavutamisse ja mis on ühiskonkursil saanud positiivse otsuse.
(2) Eurostars 2 või Eurostars 3 ühiskonkursil positiivse otsuse saanud projekti puhul toetatakse
tootearenduse elluviimist.
(3) KDT JU ühiskonkursil positiivse otsuse saanud projekti puhul toetatakse:
1) rakendusuuringute läbiviimist;
2) tootearenduse läbiviimist.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks taotleja poolt abikõlblikkuse perioodil tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis
vastavad määruse tingimustele.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
2) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud transpordi- ja
majutuskulud ühikuhindade alusel vastavalt lõikele 4;
3) vahendite ja seadmete kulu proportsionaalselt nende kasutatavusele ja kasutusajale projektis
ning kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel või
kasutatakse neid ka projekti väliselt, on abikõlblik vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;
4) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud rakendusuuringu,
eksperimentaalarenduse, teadmiste ja informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi
omandamise, nõustamisteenuse ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste
väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja testidega seotud kulu;
5) materjali ja tarvikute kulu.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) laenuintress;
2) valuuta kursivahe;
3) panga teenustasu;
4) käibemaks;
5) mitterahaline kulu;
6) sularahas tasutud kulud;
7) kulu, mille katteks on toetust saadud teisest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa
Liidu või välisabi vahendist;
8) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on
tulumaksuseaduse § 8 tähenduses toetuse saajaga seotud isik;
9) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega.
(4) Ühe töötaja ühe lähetuse transpordikulu ühikuhinna kõrgeim lubatud piirmäär on 1500 eurot
ja majutuse ööpäeva ühikuhinna kõrgeim lubatud piirmäär on 250 eurot. Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus avaldab nimetatud piirmääradesse jäävad transpordikulu ja majutuse
ööpäeva ühikuhinnad oma veebilehel, kusjuures ühikuhind võib erineda riigiti ja piirkonniti.
§ 8. Toetuse piirsummad ja -määrad
(1) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 300 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal rakendusuuringuteks toetuse taotlemisel on:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal tootearenduseks toetuse taotlemisel on:
1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(4) Lõigetes 2 ja 3 toodud toetuse maksimaalsed osakaalud on 15 protsendi võrra suuremad,
kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25 punkti
6 lõikes b toodud tingimused, kuid mitte üle 80 protsendi abikõlblikest kuludest.
(5) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.
(6) Omafinantseeringuna ei käsitleta riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest
antud tagastamatuid toetusi.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele, kui taotluses ei ole märgitud hilisemat kuupäeva. Projekti abikõlblikkuse
perioodi kestus on kuni 36 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme
eesmärkidega ja pikendamine on kooskõlastatud ühiskonkursi korraldajaga. Projekti
abikõlblikkuse perioodi ei pikendata kauemaks kui 31. detsembrini 2031. a.
(3) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja
teinud toetuse saajale viimase väljamakse.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) Eurostars 2 või Eurostars 3 ühiskonkursil positiivse otsuse saanud Eesti äriregistrisse kantud
äriühingust väikese või keskmise suurusega ettevõtja;
2) KDT JU ühiskonkursil positiivse otsuse saanud Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
ja maksed tähtaegselt tasutud;
2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses
sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse;
3) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes;
4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringuks vastavalt §-le 8;
5) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed,
mille maksmise tähtpäev on saabunud, nõutud summas tasutud;
6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-,
sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
§ 11. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus;
2) projekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused;
3) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
4) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus;
5) kinnitus taotleja vastavuse kohta § 10 nõuetele;
6) taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole
kättesaadav äriregistris;
7) jooksva majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali
seisuga;
8) ühiskonkursi positiivne otsus;
9) konsortsiumileping, kui see on taotluse esitamise hetkeks sõlmitud;
10) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
11) kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust teisest meetmest
või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist.
§ 12. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning taotluste rahastamise
eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peatab taotluste vastuvõtmise, kui taotluste
rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotlustega, millele ei ole veel tehtud
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele esitamisest. Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt
selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist.
Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid
mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.
§ 13. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus rahuldab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse,
millega taotletav toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama täiendavaid dokumente või tegema täiendavaid
toiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel
täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(3) Kui taotlusega ei ole esitatud konsortsiumilepingut, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, mille kohaselt taotluse rahuldamise
otsus jõustub konsortsiumilepingu esitamisel.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud ühtlasi tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise
seisukohast olulised või põhjendatud;
2) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki või toetuse
maksimaalne suurust ühe projekti kohta.
(5) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud
tegevuste muutmiseks. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et
taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei ole
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel
viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määratud tähtpäevaks esitanud § 12
lõikes 5 nimetatud selgitusi või lisateavet;
5) taotluste rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik
vastavalt lõikes 4 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada.
4. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused, toetuse saaja
ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
§ 14. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12
kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
(2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse
rahuldamise otsuses.
(3) Aruanded sisaldavad projekti tegevuste kirjeldust, teavet projekti tulemuste saavutamise
kohta ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele.
(4) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
nõudmisel. Järelaruanne sisaldab teavet uue toote käibe ja ekspordi kohta ning hinnangut
projekti tulemuste rakendamise kohta.
(5) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
kättesaadavaks e-toetuse keskkonna ja enda veebilehe kaudu.
§ 15. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel.
(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse koos
vahe- või lõpparuandega.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust kuni 35 tööpäeva. Kui
maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus sellest viivitamatult toetuse saajat ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(4) Toetuse maksmise eeldused on järgmised:
1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
2) abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate
esitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, välja arvatud juhul, kui kulusid
hüvitatakse ühikuhindade alusel;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande
esitamine ja nende aktsepteerimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt;
4) kõigi projekti raames tehtud kulude tasumine toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt, välja
arvatud § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete amortisatsioonikulud;
5) kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100
eurot.
§ 16. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid,
mis on seotud toetuse taotlemisega.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust määruse ja taotluse rahuldamise otsusega vastavuses;
3) rikkumise korral toetuse tagasi maksma Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
tagasinõudeotsuse alusel;
4) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõutud informatsiooni ja aruandeid
ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
5) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, lähtuma riigihangete seaduse
§-s 3 nimetatud põhimõtetest ning kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või
enam esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest
sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui kolme sõltumatut
hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama
maksetaotlusele sellekohase põhjenduse;
6) taotlema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti
kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava taotluse enne
muudatuse tegemist;
7) võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, järelevalvet teostaval isikul ja
ühiskonkursi korraldajal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning
osutama järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
8) säilitama vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12 taotluse, toetuse ja projekti teostamisega
seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat projekti lõppemisest arvates;
9) teavitama viivitamatult kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist;
10) teavitama toetuse kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
etteantud viisil.
§ 17. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:
1) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti täitmine on ohustatud;
2) lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
3) lõpetada toetuse maksmine, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on põhjendatud
kahtlus projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse saavutamises või ühiskonkursi korraldaja on
teinud projekti rahastamise lõpetamise otsuse;
4) keelduda projekti muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid
tulemusi või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on kohustus:
1) nõustada taotlejaid toetusega seotud küsimustes;
2) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega
dokumente, välja arvatud punktis 3 nimetatud teave;
3) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime,
projekti nimetuse ning toetuse ja projekti summa;
4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse
rahuldamise otsusest.
§ 18. Toetuse tagastamine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses
tagasinõude otsuse, kui:
1) kulu ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe
esitamata;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetuse saamisega kaasneva kohustuse;
4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
tuleneb teisiti.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
(4) Kui toetuse saaja tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksa, maksab toetuse saaja
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse.
(5) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ando Leppiman
Kantsler
04.04.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil luuakse riigisisene toetus ettevõtjate rahvusvahelises
koostöös läbiviidavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasfinantseerimiseks. Määrus
võimaldab Eesti äriregistrisse kantud äriühingutel osaleda Euroopa Komisjoni initsieeritud
programmi „Eurostars 2“ (edaspidi Eurostars 2), programmi „Euroopa horisont“ partnerluse
„Innovaatilised VKE-d“ (ingl Innovative SMEs) tegevuse Eurostars 3 (edaspidi Eurostars 3)
ning programmi „Euroopa horisont“ raames loodud ühisettevõte „võtme digitehnoloogiad“
(ingl Key Digital Technologies Joint Undertaking, edaspidi KDT JU) ühiskonkurssidel.
Eelnõu on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021-2035 alameesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhisetele ja
innovaatilistele lahendustele“ saavutamisele, panustades eelkõige teadus- ja arendustegevuse-
ning innovatsioonimahukuse ja teadmussiirde suurendamisele läbi rahvusvahelise teadus- ja
innovatsioonikoostöö. Programmi „Euroopa horisont“ partnerlused on Euroopa Liidu
mahukaim rahvusvahelist teadus ja innovatsiooni koostööd toetav programm.
Eesti ettevõtjate osalemise eeltingimuseks eeltoodud partnerlustes on Eesti riigi poolne
projektide kaasfinantseerimine. 2020. a sügisel kogus Euroopa Komisjon infot, milliseid
partnerlusi iga liikmesriik plaanib rahastada ja millises mahus. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium otsustas rahaliselt toetada viit Euroopa horisondi partnerlust,
sh Innovaatiliste VKE-de ja KDT JU partnerlust. 15.10.2020 saatis Haridus- ja
Teadusministeerium Euroopa Komisjonile ametliku kirja, kus kinnitas Eesti osalemist
vastavates partnerlustes koos planeeritud rahastusega. Seejärel on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad osalenud vastavate partnerluste väljatöötamisel ja
juhtrühmade töös ning jooksvalt kinnitanud oma valmisolekut partnerluste ühiskonkursse
kaasrahastada. Eraldi on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud Eesti seisukohad Nõukogu määruse
Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte asutamise kohta, Nõukogu määruse
Euroopa Horisondi ühisettevõtete asutamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse
liidu osalemise kohta Euroopa metroloogia partnerluses (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.
mai 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. juuni 2021. a istungil),
millega kiideti heaks ühisettevõtete sh KDT JU loomine ja kinnitati valmisolekut ühiskonkursse
kaasrahastada.
Eelnõu sihtrühm on Eesti äriühingud, kes panustavad teadus- ja arendustegevusse ning
innovatsiooni süsteemselt ja teadlikult. Euroopa horisondi partnerlustes osalemise laiem
eesmärk riigi jaoks on stimuleerida majanduskasvu ja töökohtade loomist riikidevahelise
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu, ning suurendada seeläbi Eesti
ekspordivõimekust. Partnerluste kaasrahastamise kitsam eesmärk on julgustada ja suunata
äriühinguid tegema riikidevahelist teadus- ja arendus- ning innovatsioonikoostööd, et tõsta
nende rahvusvahelise koostöö kogemust ja seeläbi suurendada nende arendusvõimekust ja
konkurentsivõimet välisturgudel. Nimetatud koostöö kogemuse tulemusel toimub teadmussiire,
mis tõstab ettevõtte kui ka ettevõtte töötajate väärtust. Samuti on võimalus toetatavate tegevuste
kaasabil suurendada koostööd valdkondades, kus riigisiseselt on Eesti väiksuse tõttu teadmus-,
tööjõu- või tehniline ressurss piiratud.
Euroopa horisondi partnerluste puhul toimub keskne hindamine ühiskonkurssi korraldava
asutuse poolt vastavalt kokkulepitud hindamissüsteemile. Ühiskonkursil osalemiseks peavad
erinevate liikmesriikide ettevõtted või teadusasutused moodustama konsortsiumid ja esitama
ühiselt taotluse. Partnerluses osalevad liikmesriigid saavad avaldada oma arvamust
hindamistulemuste osas ning kas kinnitada või tagasi lükata esialgse pingerea ja
rahastusotsused. Lõplikud rahastusotsused tehakse oma riigi taotlejate osas vastavalt sellele,
kui palju on iga liikmesriik läbi rakendusüksuse eraldanud ühiskonkursile, alustades
projektidest, mis on pingereas kõige kõrgemal kuni eelarve lõppemiseni. See tähendab, et
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes antud määruse kontekstis on rakendusasutus, ei pea
sisuliselt projekte hindama ning teeb oma rahastusotsuse põhinedes ühiskonkursi
hindamistulemustel, pingereal, eelarvelistel vahenditel ning Eesti taotleja ja taotluse
vastavusele määrusega kinnitatud nõutele.
Programmi Eurostars 2 ja selle jätkutegevus Eurostars 3 eesmärk on toetada teadus- ja
arendustegevusi ning innovatsiooni ellu viivaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid
(VKEsid), kaasrahastades nende turupõhiseid riikidevahelisi teadusuuringuid alt-üles
lähenemisviisi alusel ning tagades neile õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku. Eurostars 2
ja Eurostars 3 tegevused on spetsiifilisemalt suunatud innovaatiliste toodete, teenuste ja
protsesside arendamiseks koostöös teise riigi VKE või TA asutusega, mis aitab seeläbi tõsta
toodete ja teenuste väärtust väärtusahelas, õppida tundma ja leida uut või uusi sihtturge ning
seeläbi saavutada paremaid majandustulemusi. Eurostars 2 ja Eurostars 3 osalemiseks ei ole
ettevõtetele seatud valdkondlikke piiranguid, mistõttu saavad võrdsetel alustel osaleda
programmis kõikide valdkondade VKEd.
KDT JU üldeesmärgid on tugevdada ja lõimida teadus-, innovatsiooni- ja tehnoloogilist
suutlikkust ning soodustada koostööd Euroopa liidus, et toetada uute kvaliteetsete teadmiste ja
oskuste loomist ja levitamist, eelkõige üleilmsete väljakutsete käsitlemiseks, liidu
konkurentsivõime, Euroopa lisaväärtuse, vastupanuvõime ja kestlikkuse kindlustamiseks ja
tõhustamiseks ning Euroopa teadusruumi tugevdamisele kaasaaitamiseks. KDT JU
alameesmärkideks on suurendada liidu strateegilist sõltumatust elektroonikakomponentide ja -
süsteemide valdkonnas, toetades selles valdkonnas teadus- ja arendustegevust ning kiirendades
teadustulemuste siiret tööstusse. Lisaks on KDT JU puhul oluline üldise
elektroonikakomponentide ja -süsteemide ökosüsteemi toetamine sh VKE-de kaasamine ning
vajaliku taristu kättesaadavaks tegemine. KDT JU ühiskonkursid põhinevad
elektroonikakomponentide ja -süsteemide strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuskaval,
mis on töötatud välja Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja tööstusorganisatsioonide koostöös,
kes osalevad ka KDT JU juhtimises ning ühiskonkursside kaasrahastamises.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Mikk Vahtrus
(e-post:
[email protected] telefon: 6256 389), rakendusüksuse toetuste keskuse tiimijuhid
Alice Liblik (e-post:
[email protected], telefon 55 696 862) ja Erki Varbola (e-post:
[email protected], telefon 6279 704), rakendusüksuse ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse
teemajuht Maria Värton (e-post:
[email protected], telefon: 6279 367). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi teostasid ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]) ning rakendusüksuse vanemjurist Terje Kleemann (e-post:
[email protected], telefon: 6 279 340).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 18 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise tingimused;
3) toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine;
4) aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused, toetuse saaja ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad
tulemused, määruses kasutatavad terminid. Samuti määratakse toetuse rakendusasutus ning
vaide menetluse kord.
Eelnõu § 1 sätestatakse määruse kohaldamisala, riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused
ja neid sätestav dokument.
Määrusega toetakse vaid määruses loetletud ühiskonkurssidel positiivse otsuse saanud projekte.
Määruse alusel on toetatud ühiskonkursid, mis on korraldatud Euroopa Komisjoni initsieeritud
programmi Eurostars 2, Eurostars 3 või KDT JU raames.
Määrusega antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi
üldine grupierandi määrus) artiklite 25 ja 25c mõistes. Artikkel 25c täpsustab riigiabi reegleid
seoses „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ partnerluste kaasrahastamisega. Artikkel 25c
tulenevalt ei pea liikmesriik partnerluses positiivse otsuse saanud projekti kaasrahastamisel
hindama projekti kokkusobivust riigiabi reeglitega. Abikõlblike kulude kirjeldamisel on
aluseks võetud üldise grupierandi määruses sätestatud abikõlblikud kulud tegevuste lõikes.
Ühtlasi sätestatakse, et määruse alusel ei anta toetust ettevõtjale, kelle suhtes on eelnevalt
Euroopa Komisjon tunnistanud abi ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks ning mille
tagasinõudmise otsus on täitmata. Lisaks ei kohaldata määrust üldise grupierandi määruses
artikkel 1 lõigetes 2-5 kehtestatud juhtudel.
Lõikega neli määratakse, et toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja
dokumentide edastamine taotleja või toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
vahel toimub läbi struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna.
Eelnõu § 2 määratleb ära toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused.
Toetuse üldine eesmärk on toetada ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni koostöös.
Toetuse andmise tulemusena:
1) suureneb teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtjate arv ning erasektori teadus- ja
arendustegevuse investeeringute maht;
2) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt
muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus, mis suurendab ettevõtete lisandväärtust ja
müügikäivet;
3) soodustab ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, luues täiendavaid ärilisi võimalusi ja avades
ligipääsu uutele teadmistele ja tehnoloogiatele.
Määruse abil võimaldatakse kaasrahastuse abil ettevõtetel viia ellu teadus- ja
innovatsiooniprojekte, seega toetuse abil suureneb otseselt ettevõtete arv, kes tegelevad teadus-
ja arendustegevusega. Ettevõtjad on kohustatud kaasfinantseerima teadus- ja
innovatsiooniprojekte, seega suureneb ka erasektori teadus- ja arendustegevuste investeeringute
maht. Lisaks võib eeldada, et toetusel on ka kaudne positiivne mõju erasektori teadus- ja
arendustegevuste investeeringutele, kuna projekti tulemusel arendatud uus tehnoloogia ja toode
võib vajada ka edasist arendustööd või projekti käigus väljakujunenud koostöö teiste riikide
ettevõtete ja teadusasutustega võib luua edasisi koostööprojekte.
Määruses toetavate tegevuste otseseks oodatavaks väljundiks on rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode
või teenus, mis suurendab ettevõtete lisandväärtust ja müügikäivet. Olenevalt projekti sisust
võib see toimuda kas lühemas perspektiivis (tootearenduse puhul) või pikemas perspektiivis
(rakendusuuringute puhul). Arvestades, et teadus- ja innovatsiooniprojektid viiakse läbi
rahvusvahelises koostöös, on ennekõike oodata just rahvusvahelistelt konkurentsivõimeliste
tehnoloogia, protsessi, toote või teenuse loomist.
Eelnõu § 3 defineerib määruses kasutatavad terminid.
Määruses on lahti seletatud 8 terminit, mis on asjakohased ja vajalikud määruse rakendamiseks.
Esitatud terminite defineerimisel on eelkõige lähtutud üldise grupierandi määrusest.
Eelnõu § 4 nimetab meetme rakendusasutuse, kelleks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi loodud sihtasutus, mille üheks eesmärgiks on Eesti
majanduse ja ettevõtete arendamine läbi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning
innovatsiooni toetamise.
Eelnõu § 5 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt haldusmenetluse
seaduse alusel. Vaideid lahendab rakendusasutus vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud
korrale.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused.
Eelnõu § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused.
Toetustust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-is 2 toodu eesmärke ja
tulemusi ning mis on saanud määruses nimetatud ühiskonkurssidel positiivse rahastamise
otsuse. Viimane on oluline täiendus, mis tähendab, et toetuse taotlemise eeltingimus on nii
osalemine ühiskonkursil kui ka selle konkursi hindamise käigus saadav positiivne hinnang ja
esmane rahastusotsus.
Eurostars 2 ja Eurostars 3 ühiskonkurssidel toetatakse tootearenduse elluviimist. Eurostarsi
ühiskonkursi peamine eesmärk on toetada teadus- ja arendusprojekte, mille tulemusena luuakse
uus innovaatiline toode, protsess või teenus, mida on võimalik kommertsialiseerida. Sisuliselt
vastab see üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktil 86, mis defineerib tootearenduse
mõiste. Toetuse andmise eesmärkide täitmisel on oluline, et projekti käigus arendatav
tehnoloogia viiakse piisavalt kõrgele tehnoloogilise valmiduse tasemele, et seda oleks võimalik
peale projekti lõppu kiirelt kasutusele võtta.
KDT JU korral on toetatavateks tegevusteks:
1) rakendusuuringute läbiviimine;
2) tootearenduse läbiviimine.
KDT JU järgib Euroopa horisondi üldist loogikat, kus taotlusvoorud on jaotatud kaheks –
teadus- ja innovatsioonitegevused (inglise keeles research and innovation actions, edaspidi
RIA) ja innovatsioonitegevused (inglise keeles innovation actions, edaspidi IA). RIA
definitsioon Euroopa horisondis on uue teadmise loomine ja/või uue/täiendatud toote,
tehnoloogia, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavuse uurimine, kasutades selleks
rakendusuuringuid, tehnoloogilist arendustööd ja selle testimist labori- või tehiskeskkonnas.
Sisuliselt vastab RIA üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktile 85, mis mõtestab
rakendusuuringute mõiste. IA definitsioon Euroopa horisondis on tegevused, mille eesmärk on
uue või täiustatud toote, teenuse või protsessi arendamine, mis võib endas sisaldada muuhulgas
prototüübi loomist, testimist ja katsetamist reaalses keskkonnas. Sisuliselt vastab IA üldise
grupierandi määruse artikkel 2 punktile 86, mis defineerib tootearenduse mõiste.
Ühiskonkursside hindamine toimub keskselt ning taotlejad peavad valima, kas esitavad oma
projekti IA või RIA taotlusvooru. Seetõttu ei hinnata toetuse andmisel, kas tegu on
rakendusuuringu- või tootearendusprojektiga vaid lähtutakse sellest, millise ühiskonkursi
taotlusvooru projekt esitati.
Eelnõu § 7 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused.
Paragrahvi esimeses lõikes on selgitatud, abikõlbulikud on need kulud, mis tehakse projektis
kindlaksmääratud tegevuste elluviimiseks selleks ettenähtud ajavahemikus ning vaid need
kululiigid, mis on antud määruses abikõlbulikuks tunnustatud. Kulud on abikõlblikud
kuludokumentide alusel.
Paragrahvi teises ja kolmandas lõigus on loetletud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid,
mille puhul on lähtud üldise grupierandi määrusest.
Paragrahvi neljandas lõigus täpsustatakse, et projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate
lähetuse transpordi- ja majutuskulud hüvitatakse ühikuhindade alusel vastavalt määruses
sätestatud piirmääradele. Piirmäärade raames kehtestab ühikuhinnad Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus ja avaldab vastava teabe enda kodulehel.
Eelnõu § 8 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal ning seonduvad tingimused.
Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse maksimaalne
summa on 300 000 eurot ühe projekti kohta, minimaalset summat ei seata. Eelnõu § 9 lõigetes
2–3 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse maksimaalsed määrad lähtuvalt toetuse saaja
tüübist ja projekti raames toetatavatest tegevustest vastavalt üldise grupierandi määruses
lubatud toetusmääradele. Oluline on märkida, et üldise grupierandi määrusest tulenevalt on
rakendusuuringute ja tootearenduse abi ülemmäär 80 protsenti abikõlblikest kuludest, mistõttu
rakendusuuringute puhul on väike ettevõtete maksimaalne toetusmäär tõhusa koostöö puhul
mitte 15 protsendi vaid 10 protsendi võrra suurem.
Eelnõu § 9 sätestatakse projektide abikõlblikkuse perioodi pikkus.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse
hiljemalt 2031. aasta 31. detsembril. Abikõlblikkuse perioodi lõpp tuleneb Euroopa horisondi
määrusest, mille kohaselt partnerlustega tegevused ja sellega seotud finantskohustused peavad
olema lõppenud 2031 aasta 31. detsembriks. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses
märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, kuid mitte varem, kui taotluse
rakendusüksuses registreerimise kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Enne taotluse esitamist seotud tegevused või
kohustused ei ole abikõlbulikud.
Toetuse saajal on lubatud mõjuvatel põhjustel taotleda abikõlblikku perioodi pikendamist,
tingimusel et tegevused ja tulemused on seotud jätkuvalt meetme eesmärkidega. Abikõlblikku
perioodi pikendamine tuleb esmalt kooskõlastada ühiskonkurssi korraldajaga. Projekt loetakse
lõppenuks siis, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja
teinud toetuse saajale viimase väljamakse.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine
Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama taotleja ja taotlus, kuidas
toimub taotluse esitamine ja menetlemine.
Eelnõu § 10 esitatakse nõuded taotlejale.
Arvestades, et Eurostars 2 ja Eurostars 3 peamine eesmärk on toetada teadus- ja arendusprojekte
innovaatiliste VKE-de vahel, saavad toetust taotleda vaid Eesti äriregistrisse kantud äriühingust
VKE-d, kes on saanud ühiskonkursil positiivse otsuse. KDT JU korral võivad toetust taotleda
Eesti äriregistrisse kantud äriühingud (st väike-, keskmise suurusega- ja suurettevõtjad), kes on
saanud vastava partnerluse ühiskonkursi positiivse otsuse.
Vastavas paragrahvis on kirjeldatud ka piirangud taotlejale, sh üldisest grupierandi määrusest
tulenevad piirangud. Olulisemad piirangud on seotud taotleja finantsolukorra ja -võimekusega.
Taotluse esitamise ajaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ei tohi taotlejal olla maksu-
või maksevõlga koos interessiga üle 100 euro või peab see olema ajastatud ja maksed
tähtaegselt tasutud. Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt
maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta
aruande esitamise kohustuse. Taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. Taotlejal peavad olema nõutavad vahendid projekti
omafinantseerimiseks vastavalt §-le 8 toodud omafinantseeringute määradele. Juhul kui taotleja
on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille
maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud. Taotleja või tema üle
valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või
pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
Eelnõu § 11 on esitatud nõuded taotlusele, mis esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele e-teeninduse kaudu. Juhul, kui konsortsiumileping ei ole taotluse esitamise
hetkeks sõlmitud, tuleb see esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele hiljemalt koos
esimese maksetaotlusega. Toetuse rahuldamise otsus jõustub alles konsortsiumilepingu
esitamisega (paragrahv 13 lõige 3).
Eelnõu § 12 sätestab taotluse esitamise ja menetlemise etapid ning korra.
Paragrahviga määratletakse, et tegemist on jooksva taotlusvooruga, kuna ühiskonkursi
taotlusvoorud toimuvad ning nende tulemused tehakse avalikuks erinevatel aegadel.
Ühiskonkursside ja nende kaasrahastamist puudutav vajalik informatsioon sh taotlusvooru
peatamise kohta, avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Sammuti
sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamist ning
kui menetlemise käigus nõutakse taotlejalt selgitusi ja lisateavet, siis pikeneb selle võrra
menetlemise aeg kui mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.
Eelnõu § 13 on kirjeldatud taotluse rahuldamise, osaline rahuldamise, kõrvaltingimusega
rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Kõrvaltingimusega rahuldamist
rakendatakse eelkõige juhul, kui taotluse esitamise hetkel ei ole taotleja esitanud kõiki vajalikke
dokumente (n: konsortsiumileping) või taotleja peab tegema täiendavaid toiminguid. Sellisel
juhul jõustub taotluse rahuldamise otsus vastavate dokumentide esitamisel või toimingute
täitmisel. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde. Ühtegi väljamakset enne kõrvaltingimuse täitmist ei tehta. Taotluse
osaline rahuldamine on lubatud juhul, kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks,
mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud st ei ole otseselt seotud
projekti eesmärkide ja tegevustega. Täiendavalt võidakse taotlust osaliselt rahuldada juhul kui
taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki. Taotlust võib osaliselt rahuldada
tingimustel, et taotleja on sellega nõus ning et taotlused toodud eesmärk on ka osalise
rahuldamise korral saavutatav. Ühtlasi on loetletud asjaolud, mille korral on Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus.
4. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused, toetuse saaja ning
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
Eelnõu 4. peatükis sätestatakse aruandluse esitamise kord, toetuse maksmise tingimused,
toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused, toetuse
tagastamise tingimused.
Eelnõu § 14 kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord.
Toetuse saaja peab esitama kolme tüüpi tegevusaruandeid, vahe-, lõpp- ja järelaruandeid, mille
vormid avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Järelaruande esitamine
ei ole kõigi projektide puhul kohustuslik ja see toimub vaid Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse nõudmisel. Aruannete esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu.
Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad
sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Aruannetes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses
planeerituga ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti
vahearuanded on kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta.
Lõpparuanne sisaldab aga kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
väljundite ja tulemuste saavutamise kohta.
Eelnõu § 15 kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi ja korda.
Toetust makstakse toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel. Toetust makstakse toetuse saajale esitatud
kuludokumentide kogumi (maksetaotluse) alusel. Maksetaotlused esitatakse e-taotluse
keskkonna kaudu koos vahe- või lõpparuandega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on
õigus menetleda maksetaotlust kuni 35 päeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja
võrra. Toetuse maksmise tingimusteks on, et abikõlbulik kulu on tekkinud ja selle eest on
tasutud. Lisaks peavad seda tõendavad dokumendid olema esitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele, vahe- ja lõpparuanded esitatud ja aktsepteeritud ning kulud välja makstud toetuse
saajale kuuluvalt pangakontolt. Kuludokumentide abikõlblike summa piirmäär on vähemalt
100 eurot käibemaksuta.
Eelnõu § 16 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.
Paragrahvi alusel on toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse
saaja peab nõustuma ja täitma paragrahvis loetletud kohustusi.
Eelnõu § 17 kirjeldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigusi ja kohustusi.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda toetuse väljamaksetest või lõpetada
toetuse maksmine, kui selguvad määruse tingimustes kinnitatud asjaolud. Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda projekti muutumisest juhul, kui muudatus
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi või nende vastavust toetuse andmise
eesmärkidele.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on kohustus nõustada taotlejaid toetusega seotud
küsimustes, mitte avaldama taotleja ja toetuse kohta menetluse käigus saadud informatsiooni
ega dokumente välja arvatud toetuse saaja nime, projekti nimetust, ning projekti ja toetuse
summa, mille Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb oma veebilehel kättesaadavaks peale
taotluse rahuldamist. Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus säilitama toetuse
andmisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil anti viimane toetus.
Eelnõu § 18 sätestab toetuse tagastamise tingimused ja korra.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses
tagasinõudmise otsuse määruses nimetatud juhtudel. Tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta
jooksul toetuse saaja kohustuse täitmise lõppemisest arvates, juhul kui riigiabi andmise
reguleerivast õigusaktist ei tulene teisti. Toetuse saaja on kohustatud tagasinõutavat toetust
tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alatest otsusest, tähtaja ületades rakendatakse viivist
0,1 protsenti iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa
ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Ebaseadusliku ja
väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42
sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
3. Eelnõu vastavus EL õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Eelnõu kohaselt antakse riigiabi ainult nimetatud
määruse alusel, vähese tähtsusega abi ei anta.
4. Määruse mõjud
Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti
ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Äriliselt olulised
rakendusuuringud ja tootearendus on suunatud nii ettevõtja kui ka laiemalt turu jaoks uute
toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See
omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele
tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat
müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Meede aitab suurendada ka Eesti ettevõte
rahvusvahelist koostöövõimalusi ja konkurentsieelist, avades uusi turge ja ekspordivõimalusi
ning võib viia uute teadus- ja innovatsiooniprojektideni.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse eelnõu elluviimise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse
raames antavate toetuste eelarveks on kavandatud kuni 8,4 miljonit eurot riigieelarvest kogu
Euroopa horisondi partnerluste planeeritava tegutsemise perioodil aastatel 2021-2031.
Reaalsete väljamaksete suurus sõltub Eesti taotlejate edukusest ühiskonkursi taotlusvoorudes.
Eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu.
Tehtud väljamaksetest hüvitatakse liikmesriigile Euroopa Komisjoni poolt tagantjärgi kuni 25
protsendi ulatuses. Kohustusliku omafinantseeringu projektide elluviimiseks tagavad toetuse
saajad. Tulud tulenevad toetust saanud ettevõtjate poolt rakendusuuringute ja tootearenduse
tulemusel loodud uute toodete müügikäibest.
7. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.