dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega nähakse ette andmete õiglast juurdepääsu ja kasutamist reguleerivad ühtlustatud õigusnormid (andmemäärus), eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. aprill 2022
Viit
24.1-1/2022/17502
Registreeritud
22. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Krister Kruusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-1202217502 22.04.2022 Väljaminev kiri.asice1746 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1. Arvamused andmemääruse eelnõu kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud 1. Justiitsministeerium 1.1 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel tasakaalustada pinevussuhet Arvestatud seisukohas määruse eelnõuga taotletava Euroopa ettevõtjate huvide ning teiselt poolt andmesubjektide 5.6 oma andmete kontrolli ja otsustusõiguse vahel. Andmemääruse üks eesmärke on ka konkretiseerida ja arendada edasi EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) loodud andmesubjekti õigust andmete ülekantavusele, soodustada andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamist erasektori erinevate teenusepakkujate vahel. IKÜMist tulenev andmete ülekandmise õigus teenib andmesubjekti õigust kontrollida ja otsustada oma andmetega seonduva üle, aidates seejuures andmesubjektil kui tarbijal mitte jääda ühe teenusepakkuja juurde „lõksu“, vaid saada koos oma (tarbimis)andmetega näiteks teise teenusepakkuja paremaid tingimusi. Andmemääruse eelnõuga loodav andmevahetus erasektori ettevõtjate vahel ei teeni esmajoones andmesubjekti kontrolli oma andmete üle, vaid Euroopa ettevõtete huve ja konkurentsivõime parandamist. Seega on andmemääruse eelnõuga taotletav eesmärk teatavas pinevussuhtes IKÜMi eesmärkidega. Kui andmete üha suurem jagamine saab normiks, võib see muutuda teatud teenuste saamise eeltingimuseks ning inimese kontroll oma andmete üle kahaneb. Andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel tuleb seetõttu pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamise ja ühtse Euroopa andmeruumi loomisega tagada siiski inimese kontroll oma andmete üle. Unustada ei tohi, et 2018.a jõustunud IKÜMi eesmärk oli tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Seetõttu tuleks eraldi analüüsida, milliseid kaitsemeetmeid oleks võimalik kavandada, et näiteks ühtse andmeruumi kui eesmärgi saavutamise hind ei oleks see, et inimesed peaks ühe teenuse saamiseks avaldama enda kohta tundlike andmeid (näiteks terviseandmed kindlustusandjatele). Selliste andmejagamiste puhul tuleb olla mõnevõrra protektsionistlik ning lähtuda ka tarbijakaitse põhimõtetest, arvestades, et riskide hindamine kõnealuses valdkonnas nõuab sageli eriteadmisi. Üks olulisemaid ja tähelepanu väärivamaid küsimusi andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel ongi, kuidas õnnestub andmemäärusega taotletava andmeruumi loomisega tagada samal ajal andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Andmemääruse eelnõu kohaselt ei tohi määrus mõjutada põhiõigust isikuandmete kaitsele ega isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat kaitsenivood. Seejuures tuleb silmas pidada ka asjaolu, et isikuandmete avarat mõistet arvestades (kaudne tuvastatavus) võivad ka mitteisikustatud andmed kuuluda teatud juhul IKÜM kaitsealasse. 1.2 Läbirääkimiste käigus tuleb konkretiseerida IKÜM kohaldamist andmehaldusmääruse rakendamisel. Arvestatud seisukohas 5.7 Andmesubjekti seisukohalt tuleb pidada positiivseks, et määrusega konkretiseeritakse andmesubjekti juurdepääsuõigusi toodete või seotud teenuste kasutamisega genereeritud andmetele. Määruse eelnõus nähakse ette üldine õigus andmed üle kanda kolmandale isikule, kuid samas ei ole piisavalt konkreetselt väljendatud, et andmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks IKÜM tähenduses ning peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused. Eelnõus viidatakse küll sellele, et andmete kasutamine kolmanda isiku poole toimub vastavalt andmesubjekti ja kolmanda isiku vahelisele kokkuleppele, kuid sellest ei selgu otseselt, kas määruse eelnõu koostajate arvates on isikuandmete töötlemise aluseks nõusolek IKÜM tähenduses. Seejuures võib eeldada, et andmesubjekti vaatest soovib ta oma andmed kanda uue teenusepakkuja juurde üle selleks, et temaga leping sõlmida, mistõttu oleks asjakohasem õiguslik alus IKÜM tähenduses lepingu täitmine. Seega selleks, et kolmanda isiku eesmärgid ja õiguslikud alused andmetöötlusel ei jääks ebamääraseks, tuleks eelnõus konkretiseerida IKÜMi sätete kohaldatavust; pelgalt viitest IKÜM-le põhjenduspunktides ei piisa. Eelnõus on ette nähtud, et kolmas isik, kes andmed saab, ei tohi neid kasutada andmesubjekti profileerimiseks IKÜM art 4(4) tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on vajalik teenuse osutamiseks kasutajale. IKÜM ei välista iseenesest, et erasektor tohiks lepingu täitmise õiguslikul alusel saadud isikuandmeid töödelda ka mõnel teisel alusel, näiteks õigustatud huvi. Ka EL andmekaitse töögrupp on olnud seisukohal, et ettevõtjal on õigustatud huvi oma klientide andmeid 1 töödelda selleks, et kliendisuhet hoida, selleks ka oma kliente profileerides. Eelnõu menetlemisel tasuks analüüsida, kuidas eelnõus ettenähtu haakub IKÜM-ga; kas kõnealune säte on erinorm IKÜMi suhtes ja moodustab eraldi õigusliku aluse profileerimisel või peab andmetöötlejal siiski olema profileerimiseks õiguslik alus IKÜM art 6 tähenduses. Kindlasti tuleb oluliseks pidada, et määruse eelnõu näeb ette hüvitise maksmise ainult "andmete valdaja" ja "andmete saaja" vahelises suhtes, kuid ei anna õigust hüvitisele andmesubjektidele. Küsimus oma andmete müügi eetilisusest vajaks eraldi põhjalikumat diskussiooni. Näiteks on Eestis selge sõnaga keelatud oma elundite ja organite müük oma majandusliku kitsikuse leevendamiseks. Oma isikuandmetele, eriti veel, kui tegemist on eriti tundlike terviseandmete müümisele rohelise tule andmine vajaks põhjalikku analüüsi ja diskussiooni nii põhiõiguste kui ka andme-eetika vaatest. 1.3 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel piirata või konkretiseerida Arvestatud seisukohas määruses sätestatud kohustustega kaasnevat eraelu riivet. Eelkõige tuleb tagada õigusselgem 5.7. regulatsioon seoses erasektorile pandava kohustusega jagada andmeid hädaolukorra olemasolul riigile. Määrusega soovitakse reguleerida riigi õigust saada erasektorilt andmeid hädaolukorras (public emergency). Kuigi sissejuhatuses tuuakse hädaolukorra näidetena välja rahvatervisega seotud hädaolukorrad, keskkonnakahjudest tulenevad hädaolukorrad ja suured looduskatastroofid, on eelnõus endas hädaolukord märksa avaramalt defineeritud: „‘public emergency’ means an exceptional situation negatively affecting the population of the Union, a Member State or part of it, with a risk of serious and lasting repercussions on living conditions or economic stability, or the substantial degradation of economic assets in the Union or the relevant Member State(s)“. Arvestades mh ka pandeemia kogemusi, võib nõustuda, et kriisides ja hädaolukordades võib tekkida ootamatu vajadus saada isikuandmeid kriisi lahendamisega seoses. Seejuures ei ole aga piisav, kui andmemääruses üksnes markeeritakse, et andmeid taotlev haldusorgan peab nimetama õigusliku aluse, millele ta tugineb (state the legal basis for requesting the data)). Isikuandmete töötlemise eesmärgipiirangu põhimõtte (IKÜM art 5 lg 1 p b) kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Teisel eesmärgil töötlemine on IKÜM art 6 lg 4 kohaselt võimalik ka juhul, kui see on ette nähtud liidu õiguses, „mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine“. Andmemääruse eelnõu isikuandmete riigiasutustele edastamise sätted kujutavadki liidu õigusest tulenevat endast teisel eesmärgil töötlemise regulatsiooni. IKÜMi vastuvõtmisega taotles EL seadusandja eesmärki tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline ja lünkadeta kaitse ning kontroll oma andmete üle, arvestades seejuures üha suuremat andmete jagamist nii era- kui ka avaliku sektori osapoolte vahel. Inimeste kontrolli oma andmete üle tuleb olukordades, kus riik töötleb isikuandmeid, tagada õigusselgete regulatsioonidega, kus inimeste jaoks on ette teada, millistel juhtudel ja kelle poolt nende andmeid töödeldakse. Läbipaistvuse tagamiseks paneb IKÜM isikuandmete töötlejale kohustuse puudutatud inimest ka teavitada, kui tema andmed on saadud mujalt kui andmesubjektilt endalt. Teavitamise kohustust ei ole muuhulgas, kui „isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks“. Määruse eelnõus tuleks täpsustada, et isikuandmete riigiasutustele edastamiseks on nõutav IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti c (koostoimes lg-ga 2,3,4) kohaselt nõutav õigusselge regulatsioon liikmesriigi õiguses. Lisaks tuleb edasiste läbirääkimiste käigus konkreetsemalt piiritleda mõiste public emergency. Eelnõu art 2 punktis 10 esitatud mõistemääratlus on liialt ebamäärane, mille tagajärjel võidakse seda mõistet liikmeriigiti väga erinevalt sisustada. Võimalik on mõista hädaolukorda liikmesriigis hädaolukordasid ja kriise reguleeriva seaduse mõttes formaalselt Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud hädaolukorrana, aga ka faktilise olukorrana, kus võib tõusetuda küsimus, kas näiteks elektrihinna järsu tõusu võiks samuti lugeda hädaolukorraks andmemääruse tähenduses ja nõuda pankadelt välja kogu elanikkonna pangaandmed neile proaktiivselt rahalise toetuse maksmiseks. Ka äsjases pandeemiast tingitud hädaolukorras arutleti näiteks mobiilside positsioneerimisandmete väljanõudmise üle, et kontrollida isolatsioonikohustuse täitmist või jälgida üldiselt inimeste liikuvust. Eraldi vajab analüüsimist, kas selline hädaolukorras andmete väljanõudmine saab üldse olla kohaldatav teenusepakkujate suhtes, kellele mingi teine õigusakt paneb sõnaselge konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse (arstid, pangad, advokaadid, sideettevõtjad). Mida tundlikumate andmetega on tegemist, seda õigusselgem peaks olema õiguslik alus liikmesriigi seaduses, mis sellist saladuse hoidmise kohustust „murrab“ ning seda rangemad tingimused proportsionaalsuse põhimõte. 2 Arutleda tasub, kas sellistel juhtudel oleks riigil õigus saada pigem anonüümseid agregeeritud andmeid ning kuidas sellisel juhul jaguneksid vastavad kulutused (kas näiteks ettevõtja kulutused andmete agregeerimiseks tuleks hüvitada, kui ettevõte ise ei saa seda tehnilistel põhjustel teostada, kuid saaks selle teenuse mõnelt teiselt sisse osta raha eest ja siis agregeeritud andmed riigile anda). Seega andmemääruse eelnõu sätted, mis reguleerivad isikuandmete edastamist riigiasutustele, vajavad olulisel määral konkretiseerimist, et regulatsioon oleks kooskõlas IKÜMiga ja aitaks tagada IKÜMi eesmärki tagada andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. 1.4 Täiendavalt vajab selgitamist küsimus seoses liikmesriikide järelevalveasutustega. Arvestatud seisukohas 5.17. Andmekaitse Inspektsioon juhtis tähelepanu, et andmemääruse artikkel 31 sätestab, et liikmesriik peab määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutaksid määruse kohaldamise ja jõustamise eest. Andmemäärus hõlmab mh ka juriidiliste isikute andmeid, seega on ka teiste liikmesriikide järelevalveasutused hetkel küsimuse ees, kes oleks siseriiklikult veel teiseks, paralleelselt pädevaks asutuseks ning kuidas pädevused jaotuksid (vt mh pp 82: In order to enforce their rights under this Regulation, natural and legal persons should be entitled to seek redress for the infringements of their rights under this Regulation by lodging complaints with competent authorities). Lisaks peaksid liikmesriigid määrama ühe nendest asutustest koordineerijaks, millest tulenevalt vajab täiendavalt analüüsimist küsimus - kellele ning mis kohustused sellega kaasneksid. Lisaks tuleneb määruse eelnõust, et nn mixed database (nii era- kui ka juriidiliste isikute andmete puhul) puhul peaks järelevalvet tegema andmekaitseasutus (kuigi andmekaitse ei hõlma juriidiliste isikute andmeid). Seetõttu vajab täpsemat selgitust eelnõu pädevuste jaotus ning üleüldiselt järelevalveasutuste osa. 1.5 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel piirata määruses sätestatud Arvestatud seisukohas kohustustega kaasnevat ettevõtlusvabaduse riivet. Eelkõige tuleb tagada, et andmete jagamise 5.4. kohustus ei too andmevaldajale kaasa põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi ega piira lepinguvabadust ebaproportsionaalsel viisil. Kuivõrd mitmete kohustuste ulatust on määruse sõnastuse ebamäärasuse tõttu võimatu hinnata, on keeruline hoomata kõiki juhtumeid, millele andmemäärus kohaldub. Samas on ilmne, et määrus toob kaasa ulatusliku sekkumise ühingute ettevõtlusvabadusse, sh kohustades jagama andmeid, mis võivad olla kaitstud ärisaladusena ja piirates ühingute lepinguvabadust. Seetõttu tuleb läbirääkimiste käigus täiendavalt kaardistada kohustuste sisulist kohaldamisala ja mõju tagamaks, et määrusega ei kohustataks jagama andmeid olukorras, kus see põhjendamatult sekkuks ühingu ettevõtlusvabadusse. Seejuures vajab selgitamist, kas art 4 lg 3, mille kohaselt ärisaladusi avalikustatakse tingimusel, et võetakse kõik vajalikud erimeetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks ning art 5 lg 8, mille kohaselt ärisaladusi avaldatakse kolmandatele isikutele ulatuses, mis on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik ning mille kohaselt kolmas isik võtab vajalikud meetmed ärisaladuse kaitseks, tagavad andmevaldaja ärisaladuse piisava kaitse. 1.6 Määruses tuleks selgemalt määratleda, milliste toodete ja seotud teenuste kasutamisel loodud Selline täpsustus tuleb andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise kohustus. vertikaalsetes valdkondlikes Eelnõu artikkel 3 kohaselt tooteid projekteeritakse ja toodetakse ning seotud teenuseid osutatakse nii, õigusaktides, nt et nende kasutamisel loodud andmed on kasutajale vaikimisi, lihtsalt, turvaliselt ning, kui see on asjakohane ja vajalik, vahetult kättesaadavad. Art 2 sätestab mh toote ja seotud teenuste definitsiooni. transpordi, tervise, „Toode“ on materiaalne vallasvara, sealhulgas kinnisasja integreerituna, mis võtab vastu, loob või kuluutri, jms kogub andmeid selle kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama andmeid valdkonnas. Arvestatud üldkasutatava elektroonilise sideteenuse kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete seisukohas 5.3. salvestamine ega töötlemine. „Seotud teenus“ on digiteenus, sealhulgas tarkvara, mis sisaldub tootes või on sellega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks tootel mõnda oma funktsiooni täitmast. Leiame, et toodete ja seotud teenuste definitsioon vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus artiklis 3 sätestatud kohustuse kohaldamisala osas. Põhjenduspunkt 14 kohaselt võivad toodete hulka kuuluda sõidukid, koduseadmed ja tarbekaubad, meditsiini- ja terviseseadmed või põllumajandus- ja tööstusmasinad. Põhjenduspunkt 15 kohaselt ei peaks määrus hõlmama tooteid, mis on eelkõige ette nähtud sisu kuvamiseks või esitamiseks või sisu salvestamiseks ja edastamiseks, nt personaalarvutid, serverid, tahvelarvutid ja nutitelefonid, kaamerad. Vaadates samas art-s 2 esitatud „toote“ definitsiooni ei ole ilmne, kuidas see toob kaasa põhjenduspunktides 14 ja 15 kirjeldatud eristamise. „Seotud teenuse“ definitsiooni osas tuleks täpsustada, kas selline teenus peab olema seotud toote põhifunktsiooni(de)ga või hõlmab see misiganes funktsioone, mis seadmel vm tootel on. Täpsustada tuleks ka seda, millised on toote või seotud teenuse „kasutamisel loodud“ andmed, mida art 3 kohaselt tuleks kättesaadavaks teha. Näiteks on selgusetu, kuivõrd see kohustus kohaldub agregeeritud andmetele või metaandmetele. 3 1.7 Peame oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism Arvestatud seisukohas haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ja et see ei sekkuks ebaproportsionaalselt Eesti 5.8. riigisisesesse täitemenetlusõigusesse. Art 10 kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua vaidluste lahendamise organ. Üldiselt on murettekitav, et erinevate Euroopa Liidu valdkonnaspetsiifilise õigusaktiga kaasneb vaidluste lahendamise organi loomine, kusjuures organite loomise tingimused, kohaldatav menetlus ning lahendite siduvuse põhimõtted ei ole ühetaolised. Art 10 kohaselt tuleb samas artiklis loetletud nõuetele vastav organ igal juhul sertifitseerida. Määrusest tulenevad organi loomise tingimused on otsekohalduvad, liikmesriik täiendavaid tingimusi seega sätestada ei saa. Art 10 kohaselt võib organ olla nii eraõiguslik kui ka haldusorgan, määrus ei erista organeid vormi alusel. Seega võib teoreetiliselt määruse alusel tekkida nt eraõiguslik üksus, mis ei pea olema juriidiline isik (seltsingul ei ole Eesti õiguse kohaselt iseseisvat õigusvõimet), kellel oleks pädevus anda rahaliste nõuete kohta (art-st 9 tulenevad nõuded, mille lahendamine on art 10 kohaselt organi pädevuses) sundtäidetavaid otsuseid. Selliseid täitedokumente, nagu soovitakse määruse alusel luua, Eesti õiguses ei ole. Vaidluse kohtuvälise lahendamise organi loomisel peaksime vältima siduvate otsuste tegemise pädevusega valdkonnaspetsiifilise nn kvaasikohtu loomist, mille põhiseaduspärasus võib olla kaheldav (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus). Eraldi toon välja, et Eesti ei peaks toetama lahendust anda sellisele organile pädevus teha otsuseid rahaliste nõuete kohta (art 9 kohased hüvitisnõuded). Liikmesriigil peab olema vabadus mitte võimaldada selliste organite loomist, mis ei haaku tema õigussüsteemiga. Täitemenetluse läbiviimine toimub selle liikmesriigi täitemenetluse õiguse kohaselt, kus täitemenetlust läbi viiakse. See peaks hõlmama ka seda, millised on konkreetses liikmesriigis täitedokumendid. Euroopa Liidu tasandil täitemenetlust reguleeritud ei ole ja valdkonnaspetsiifilises määruses riigisisest täitemenetlust reguleerima ei peaks. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liit seni kohustanud liikmeriike looma siduvate lahendite tegemise pädevusega kohtuvälise vaidluste lahendamise organeid. Sellise pretsedendi tegemine valdkonnaspetsiifilises õigusaktis oleks ebasüstemaatiline ja ebaproportsionaalne sekkumine siseriiklikku täitemenetlusõigusesse, võib olla vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning võib olla tuleviku vaates ohtlik. Ei ole selge, kas ettepaneku kohaselt peetakse kohtuväliste vaidluse lahendamise organite otsuseid ametlikeks dokumentideks määruse nr 1215/2012 (Brüssel Ia) tähenduses või millise mehhanismi kaudu peaks toimuma kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuste piiriülene tunnustamine ja täidetavus. Samuti pole selge, kas liikmesriik peaks hindama kohtuvälise vaidluste lahendamise organi art-st 10 tulenevatele nõuetele vastavuse jätkuvat täitmist. Määruse põhjenduspunktis 82 viidatakse, et esindushagide esitamise võimaldamiseks muudetakse määrusega mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 lisasid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828 käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma selle aasta lõpuks. Esindushagide direktiivi lisade muutmine ja määruse hõlmamine direktiivi kohaldamisalasse on mõistlik. Määrus tuleks direktiivi kohaldamisalasse hõlmata võimalikult täpselt ja üksnes tarbijate või muude füüsiliste isikute nõuete ja üksnes eraõiguslike vaidluste puhul. Põhjenduspunkti 82 sõnastus ütleb „käesolevast määrusest tulenevate õiguste rikkumise korral“. Sellisel viisil kohaldamisalasse hõlmamine oleks liiga lai. 1.8 Määrusega tuleks luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi lahendavate Arvestatud seisukohas organite koostöövõrgustik. 5.8. Määruse tulemusel luuakse uued vaidluste lahendamise organid, kelle poole on andmevaldajatel ja andmesaajatel võimalik pöörduda, et lahendada vaidlusi seoses andmete kättesaadavaks tegemise õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste ja läbipaistva viisi kindlaksmääramisega (art 10). Selliste vaidluste lahendamiseks õigustatud organid sertifitseerib liikmesriik (art 10 lg 2). See, millised andmete kättesaadavuse tingimused on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad (nn FRAND tingimused) jäetakse turu kujundada. On ilmne, et eelviidatud vaidluste lahendamise organitel saab olema oluline roll antud turustandardi suunamisel. Seega selleks, et tagada, et EL- üleselt kujuneks harmoniseeritud lähenemine andmete kättesaadavuse FRAND tingimuste osas, oleks asjakohane määruses sätestada vaidluste lahendamise organite koostöövõrgustiku loomine ning vastava koostöö organiseerimine. Sellise koostöövõrgustiku kaudu on võimalik suunata eri liikmesriikide vaidluste lahendamise organeid tõlgendama määrust ühetaoliselt. Samuti võimaldab 4 see tõhusamini jagada vaidluste lahendamise organite parimaid praktikaid ning muul viisil toetab organite otsuste kvaliteeti. 1.9 Kaaluda tuleks, kas vaidluste lahendamise organite pädevuses peaks olema lisaks andmete Ei ole vajalik arvestada, kättesaadavaks tegemise tingimusi puudutavate vaidluste lahendamisele ka vaidlused selle sest andmete skoop kohta, millised andmed tuleks kättesaadavaks teha. täpsustatakse valdkondlikes Artikli 10 kohaselt on andmevaldajatel ja andmesaajatel võimalik vaidluste lahendamise organite poole pöörduda üksnes vaidlustega, mis puudutavad andmete kättesaadavaks tegemise õiglaste, rakendusaktides. mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste (nn FRAND tingimused) ja läbipaistva viisi kindlaksmääramist (tulenevad art-test 8 ja 9). Läbirääkimiste käigus tuleks kaaluda, kas lisaks eelnimetatud FRAND tingimuste osas vaidluste lahendamisele võiks kõnealuste organite pädevuses olla ka vaidlused seoses sellega, et milliseid andmeid kohustub andmevaldaja kasutajale või kolmandale isikule andmemääruse II ptk alusel esitama. Arvestades, et vaidluste lahendamise organid peavad nagunii arendama välja vajaliku kompetentsi, võib nende pädevuse selline laiendamine tagada andmemääruse tõhusama rakendamise. Kuivõrd vaidluste lahendamise organi otsus on pooltele siduv üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega sõnaselgelt nõustunud (art 10 lg 8), on tagatud, et poolel ei ole kohustust eelviidatud vaidlust vastavas organis lahendada, kui ta seda ei soovi. 1.10 Analüüsimist vajab mõistete vastavus ja suhe olemasoleva EL õigusega lepinguõiguse Mõistete täpsustamise valdkonnas. vajadus on välja toodud seisukohas 5.1. Nii sisaldavad näiteks digitaalse sisu direktiiv (770/2019) ja tarbijalemüügi direktiiv (771/2019) Arvestame EL mitmeid sarnaseid mõisteid ja määratlusi (digitaalne sisu, digitaalne teenus, integreerimine, koostalitlusvõime, digitaalne keskkond). Menetluse käigus tuleks selgitada, milles täpsemalt erisused Nõukogude aruteludes seisnevad ning erisuste vajalikkus. vastavate kommentaaridega. Ettepaneku artikkel 2 punkti 2 kohaselt on toode materiaalne vallasvara, sealhulgas kinnisasja integreerituna, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid selle kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama andmeid üldkasutatava elektroonilise sideteenuse kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete salvestamine ega töötlemine. Päris kohane ei ole viidata materiaalsele vallasvarale, mis võtab vastu, loob, kogub või edastab andmeid, kuna selliseid funktsioone täidab siiski vastav tarkvara. Seega tegemist peab ikkagi olema nn digitaalse elemendiga tootega. Seotud teenuse mõiste art 2 punktis 3 kohaselt on igasugune tarkvara digitaalne teenus. Vähemalt lepinguõiguslikus mõttes ei ole see alati nii. Näiteks tekib küsimus, kas arvutisse alla laaditavat tekstitöötlusprogrammi saab lugeda digitaalseks teenuseks määruse mõttes. Seega vajaks täpsustamist, kas määruse kohaldamisala soovitakse sellises ulatuses kohaldada. Lisaks ei ole toote ja teenuse määratluse puhul päris selge, mis juhul on kohaldamisalas ka nö eraldiseisev digitaalne sisu või teenus. Viitame, et seotud teenuse mõiste vastab sisult tarbijalemüügi direktiivi (771/2019) art 2 lõike 5 punktis b) toodud digitaalse elemendiga kauba mõistele, kuid arvesse tuleb võtta, et antud direktiivi kohaldamisala on kitsendatud lisaks läbi selle, et digitaalse sisu või teenuse üleandmine peab olema ka müügilepingu esemeks. Seega ei ole selge, kas eraldiseisev digitaalne sisu või teenus, mis hiljem kasutaja poolt tootega mingil kujul ühendatakse (näiteks erinevad rakendused, mis laaditakse telefoni), on antud määruse kohaldamisalas või mitte. 1.11 Täiendavat analüüsi vajab lepinguvabaduse kontekstis lepingu sõlmimise kohustus. Arvestatud seisukohas 5.4. Põhiseadusega tagatud üldise lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kas, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Tegemist ei ole küll absoluutse põhimõttega, kuid lepingu sõlmimise sundi rakendatakse reeglina vaid juhul kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Seega eelkõige võib mittediskrimineerivatel tingimustel lepingu sõlmimise kohustuse panemist kaaluda juhul kui lepingu sõlmimiseks kohustatud isik omab monopoolset seisundis ning omab teisele poolele olulisi vahendeid. Nagu meie mõistame, soovitakse ettepanekuga (art 5, 8) sätestada juhud, mil andmevaldajatele tekib kohustus sõlmida teatud tingimustel andmesaajaga leping andmete jagamiseks. Võttes arvesse, et tegemist on tugeva lepinguvabaduse piiranguga, tuleb seisukohtade kujundamisel analüüsida, kas vastav sekkumine eraõiguslikesse suhetesse on antud konkreetsel juhul proportsionaalne, vajalik ja põhjendatud. Samuti tuleks täpsustada, millised õigused ja tagajärjed kaasnevad juhul kui andmevaldaja lepingut ei sõlmi. 1.12 Täiendavalt tuleb analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis põhinevad Arvestatud seisukohas ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil. 5.9 5 Ettepaneku artiklis 13 nähakse ette reeglid ebaõiglastele lepingutingimuste osas, mis on ühepoolselt kehtestanud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja suhtes. Ettepaneku valguses vajab täpsustamist, milline on vahekord määruses ette nähtud ebaõiglaste tingimuste regulatsiooni ja riigisisese regulatsiooni vahel, mis põhineb tüüptingimuste direktiivil (93/13/EMÜ), mida eesti õiguses on laiendatud ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (VÕS § 35 jj). Ühest küljest on määruse artiklis 13 teatud ulatuses võetud üle tüüptingimuste direktiivile sarnaseid reegleid ja põhimõtteid. Näiteks sätestatakse nö üldklausel, mille alusel tingimuse ebaõiglust hinnata ning konkreetsem loetelu tingimustest, mida loetakse ebaõiglaseks. Samuti vastavad art 13 lõikes 3 toodud ebaõiglased tingimused VÕS-is toodud ebaõiglaste tüüptingimustele (vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 1, 2, 17, 18). Lisaks on sätestatud sellised sarnased põhimõtted, et ebaõigluse kontroll ei puuduta lepingu põhieset (VÕS § 42 lg 2 lause 2, ettepaneku art 13 lg 7) ning et leping kehtib võimalusel muus osas edasi (VÕS § 41, ettepaneku art 13 lg 6). Siiski on regulatsioonide vahel erinevusi. Näiteks selles osas, kellele regulatsioon kohaldub, kuidas määratleda ebaõiglast tüüptingimust või mis on ebaõiglase tüüptingimuse tähendus. Lisaks on VÕS- i regulatsioon mitmetes küsimustes ka täpsem. Näiteks sätestatakse VÕS-is tüüptingimuste lepingu osaks saamise tingimused (VÕS § 37), tüüptingimuste tõlgendamise reeglid (VÕS § 39) ning reeglid, mida kohaldatakse tingimuste vasturääkivuse korral (VÕS § 38, 40). Eeltoodut arvesse võtted tekiks olukord, kus ühele ja samale lepingule tuleks kohaldada kahte erinevat tüüptingimuste regulatsiooni. Seal juures peaks ettepanekus sätestatud regulatsiooni kohaldamiseks tegema esmalt kindlaks, kas tegemist on lepingutega, mis langevad määruse kohaldamisalasse, kas tegemist on VKE-ga, millises ulatuses puudutavad tingimused andmete juurepääsu jne. See muudab reeglite rakendamise üsna keeruliseks. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks täiendavalt analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis põhinevad ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil, mida osad LR-id on juba laiendanud B2B suhetele ning mille osas on välja kujunenud juba vastav praktika. Igal juhul tuleks menetluse käigus selgitada, mis ulatuses jääb liikmesriigile võimalus oma siseriiklike reegleid paralleelselt kohaldada. 1.13 Täpsustamist vajab andmetöötlusteenuse vahetamisega seonduv. Arvestatud seisukohas 5.12. Tuleks täpsustada, mis tähendus on artikkel 24 lg 1 esimesel lausel, mille kohaselt sätestatakse kliendi õigused ja andmetöötlusteenuse osutaja kohustused seoses andmetöötlusteenuste osutajate vahetamisega selgelt kirjalikus lepingus. Eelkõige vajab täpsustamist, mis on tagajärg kui viidatud tingimustes kokku ei lepita või kui pole järgitud kirjaliku vormi nõuet. Lisaks tuleks täpsustada, mida mõeldakse kirjaliku vormi all. Nimelt tähendab tsiviilseadustik üldosa seaduse § 78 lg 1 kohaselt tehingu teinud isikute omakäeliselt allkirjastatud lepingut (elektrooniline norm võrdsustatud § 80 kohaselt). Kui soovitakse ette näha mingid konkreetsed kohustused, näiteks kohustus võimaldada kliendile vähemalt 30-päevane üleminekutähtaeg või võimaldada teatud kindlate andmete üleminekut teenuse vahetamisel, tuleks see ette näha õigusaktis, mitte kohustada pooli selles kokku leppima. Samuti ei ole selge, miks artiklis 24 viidatakse sätte kohaldamisele ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2019/770 kohaldamist, kuna viimati nimetatud direktiiv reguleerib digitaalse sisu või teenuse vastavusnõudeid, vastutust ning õiguskaitsevahendeid olukorras, kus lepingut on rikutud. Palume seda seost edaspidises menetluses täpsustada. 6 1.14 Andmebaaside autoriõigustega seonduvate küsimuste täiendav analüüs ei ole vajalik. Arvestatud seisukohas 5.18 Data Act ehk andmemääruse puutumus autoriõiguse valdkonnaga tuleneb artiklist 35. Nimetatud artikli kohaselt ei kohaldu direktiivi 96/9/EC artiklist 7 tulenev sui generis õigus enam andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest saadud või selle käigus loodud andmeid. Artikli 35 kohaselt on selliste andmebaaside puhul senini kohaldunud sui generis õigusest loobuline vajalik, et mitte takistada kasutajate õigust kasutada selliseid andmeid kooskõlas andmemääruse artikliga 4 või edastada neid andmeid kolmandatele isikutele kooskõlas andmemääruse artikliga 5. Andmemääruse eesmärk on lihtsustada kasutajatel ja ettevõtetel juurdepääsu andmetele, mida saadakse mingisuguse toote või sellega seotud teenuse kasutamisel. Euroopa Liidu kohus on selgitanud, et sui generis õiguse eesmärk on kaitsta investeeringuid, mida tehti andmete kogumiseks, mitte anda kaitset andmetele, mis tekivad majandustegevuse kõrvalproduktina. Sui generis õiguse andmine igasugustele andmebaasidele takistab innovatsiooni. Uus andmemäärus selgitab sui generis õiguse kohaldamise piire andmebaaside direktiivi mõttes ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on õigus kasutada andmemäärusega ettenähtud andmeid. Seega kõrvaldab andmemäärus senise ebakindluse sui generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Andmemäärus ei loo andmete valdajatele uusi õiguseid autoriõiguse vaatepunktist ning ei puuduta ühtegi muud intellektuaalomandiga seotud põhimõtet peale sui generis õiguse. Direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta on üle võetud meie AutÕS-i selle VIII.1 peatükiga. Seega seondub ka uus andmemäärus nimetatud peatükiga. Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik riigisisese õiguse muutmine, sest andmemäärus ei tekita uut õiguslikku olukorda, vaid aitab juba olemasolevat ühetaoliselt tõlgendada. Puudub vajadus ka kohtupraktika muutmiseks, sest kuigi Riigikohtusse on jõudnud üks vaidlus (3-2-1-71-12), kus andmebaasile kohaldati sui generis õigust, ei olnud andmebaasis olevad andmed majandustegevuse kõrvalproduktiks. 1.15 Leiame, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide haldusõiguslikku Arvestatud seisukohas iseloomu. 5.19 Trahvide haldusõiguslikku iseloomu ei tohiks rõhutada. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Oleme vastu, et viidatakse “administrative” fines mõistele. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samas palume eelnõu menetlemisel esitada seisukoht, et liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Mõistagi peab riigil olema võimekus reageerida kõikidele rikkumistele, kuid reageerimine võib olla ka korrakaitseline. Viide GDPRi sanktsioonisüsteemile on problemaatiline sealsete kõrgete sanktsiooni ülemmäärade tõttu. Kuivõrd esineb ebaselgus, et millises ulatuses EL soovib „haldus“karistusi harmoneerida ning mil moel erinevad need kriminaalkaristustest ja millised põhiõigused peavad olema tagatud, ei tohi liikmesriikidel olla kohustust trahvide kohaldamiseks füüsilistele isikutele. 2. Keskkonnaministeerium 2.1 Leiame, et äärmuslike sündmuste korral, nagu näiteks keskkonnakatastroofid, ei ole artikkel 18 paragrahvi 2 ja 5 täpsustused mõistlikud, sest andmete jagamise vajadus on sellise sündmuse Arvestatud seisukohas korral väga ajakriitilne ning regulatsioon ei täida oma eesmärki, kui andmete omanikul on 5.10. aega „menetleda“ andmete jagamisest keeldumist ning samuti tegeleda andmete pseudonüümimisega Data Act õigusakti välja töötamisele eelnenud avalikus konsultatsioonis küsiti mh arvamust andmete kohustusliku jagamise kohta äärmuslike sündmuste korral ja selle juures toodi näiteks keskkonnakatastroofid (nt üleujutused). Avaldatud andmemääruse 5. peatükk sätestabki andmete jagamise avaliku sektori asutustele äärmuslike sündmuste korral: Article 15 Exceptional need to use data An exceptional need to use data within the meaning of this Chapter shall be deemed to exist in any of the following circumstances: (a) where the data requested is necessary to respond to a public emergency; Sama peatüki artikkel 18 kohustab andmed erakorralise sündmuse korral avalikule sektori organisatsioonile jagada viivitamatult ehk „without undue delay“ aga täpsustatakse, et on võimalik 7 vaidlustada/keelduda andmete jagamisest 5 tööpäeva jooksul (paragrahv 2) ja asjakohasel juhul võimaluse korral isikuandmeid pseudonüümides. 2.2 Peame prioriteetseks andmemääruse 8. peatüki andmete koostalitusvõime sätteid ning toetame Arvestatud Euroopa Komisjoni vajalike rakendusaktide vastu võtmist esimesel võimalusel. seisukohtades 5.14.- 5.16. ja 5.13. Määruse menetluse käigus peab paralleelselt edasi liikuma juba rakendusaktide ette valmistamisega ning kindlasti roheleppe andmeruumi (Green Deal Data Space) edasi arendamisega. Selle andmeruumi arendamise prioriteetsus tuleneb ka seostest mitmetesse rohelise kokkuleppe tegevuskava algatustesse nagu elurikkuse strateegia aastani 2030, metsastrateegia, nullsaaste kava, ringmajanduse tegevuskava, kliimamuutustega kohanemise strateegia, talust taldrikule strateegia, biomajanduse strateegia. Lisaks tuleneb kiiresti edasi arendamise prioriteetsus ka muude valdkondade andmeruumide loomise potentsiaalsest kasust valdkondades nagu liikuvus, tervis, energeetika jt. 3. Kaitseministeerium 3.1 Kaitseministeerium toetab eelnõu artiklis 1.4 nimetatud erandeid, et regulatsioon ei kohaldu Arvestatud seisukohas riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamisele. Samas on oluline, et ELi õigusaktidega ei seata ka 5.1. piiranguid anda teavet riigi ametiasutustele neil eesmärkidel. 4. Maaeluministeerium 4.1 Efektiivselt toimivad digitaalsed lahendused on olulised ELi roheleppe ning ÜRO säästva Arvestatud läbivalt arengu eesmärkide saavutamiseks, aidates vähendada põllumajandus- ning toidusektori keskkonnakoormust, selleks on üleeuroopalised tegevused andmete kättesaadavuse parendamiseks olulised. See on oluline ka era ja avaliku sektori koostöö hõlbustamiseks. Põllumajandustootmises tekib erinevaid andmeid väga palju, mis on loodud erinevatel alustel. Üheks grupiks on andmed digitaliseeritud tootmisseadmetest, mis eelkõige on teenusepakkuja poolt dikteeritavate reeglite, tarkvara võimaluste ning tellija vajaduste ja teadmiste järgi. Teiseks on andmed, mida tootja esitab riigile aruandluse, toetuse taotluste esitamise, vajalike registreeringute jm. käigus. Seega puudub harmoniseeritud lähenemine, kuna erinevatest allikatest saadud andmed pole alati üheselt võrreldavad. Andmete jagamisega on alati seotud usalduse küsimus. Konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse tagamine on jäetud eelnõus poolte vaheliseks kokkuleppeks. Samas on riigile väga oluline saada juurdepääs võimalikult väikese kuluga kõige värskematele andmetele, et kindlustada vajadusel tõhus sekkumine. 4.2 Saame nõustuda, et ettevõtjad peaksid olema kohustatud jagama oma andmeid kasutamiseks Arvestatud konkreetsel eesmärgil, mis on selgelt avalikes huvides ning vajalikud riigile asjakohaste seisukohtades 5.10 ja kaitsemeetmete kohaldamiseks hädaolukordade ja kriiside ohjamise, ennetamise ja nendega 5.11. toimetulekuga seoses. Samuti andmeid statistika kogumise, kliima- ja keskkonna eesmärkide täitmise ning keskkonnakaitse jaoks. Siinkohal peame oluliseks mõiste „erandlikud olukorrad“ (määruse eelnõu lk 3 lõik 2 „ohter exceptional situations“) defineerimist, et tagada ühtne arusaam. 4.3 Maaeluministeerium pidas eelnõu kohta Eesti seisukohtade koostamise ajal oluliseks, et Arvestatud seisukohas määrus ei takistaks teadmussiirde pikaajalist programmi põllumajanduse suurandmete 5.10, öeldes, et andmete tegevusvaldkonnas. jagamiseks on vajalik siseriiklik õiguslik alus Teatavasti toimuks programmi kohaselt digitaalne andmete jagamine ettevõtjalt riigile avalikes ja andmete jagamine huvides ja avalikes huvides kogutud andmete jagamine riigilt ettevõtjale, kasutamiseks mitte enam peaks olema siseriikliku avalikes huvides. Seejuures toimuks digitaalne andmete jagamine ettevõtjalt riigile mitte üksnes õiguse reguleerida või erandliku vajaduse korral, nagu on sätestatud määruse eelnõu 5. peatükis, vaid rutiinselt, ettevõtja peaks tulema õigusaktist tuleneva aruandekohustuste täitmiseks. Leidsime, et selgete põhimõtete sätestamine valdkondlikust EL määruse eelnõus aitaks kaasa andmejagamisteenuse õigele osutamisele. õigusaktist. Määruse eelnõu tekstist nähtub, et eelnõu ei reguleeri andmete jagamist riigilt ettevõtjale. Samuti ei reguleeri määruse eelnõu ettevõtja andmete jagamist riigile muu kui erandliku vajaduse korral. Seetõttu on oluline, et eelnõu määrusena vastuvõtmine ei välista väljaspool määruse reguleerimisala olevat andmejagamisteenust ega välista vajaduse korral ka liikmesriigi õigust reguleerida väljaspool määruse reguleerimisala olevat andmejagamisteenust. 5. Rahandusministeerium 5.1 Kokkuvõtteks saab öelda, et statistikaamet mõistab andmete valdkonna õigusliku regulatsiooni Arvestatud seisukohas harmoniseerimise vajadust ja toetab Euroopa statistikaregulatsiooni läbivaatamist eesmärgiga uuesti 5.11. mõtestada ja reguleerida eraõiguslike isikute käes olevate andmete kasutamist ametliku statistika tegemiseks ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel. Teeme ka Euroopa statistikasüsteemi kaudu eelnõu menetlemisel tihedat koostööd, paralleelne statistikaasuste 8 konsultatsioon algusest alates käinud, aidates nii kaasa sätete täpsustamisel lähtuvalt statistikaametite vajadustest. Menetlusel oleme esitanud ka positsioonipabereid nii rahvusvahelises koostöös kui Eestis MKMile. Üldiselt reguleerivad statistikat, andmete kogumist ja jagamist juba teised aktid. Data Act ei lisa sinna midagi olulist, samuti ei võta midagi ära. See tähendab, et õiguslikult jääb ka n-ö harmoniseeritud aktis sisse eriregulatsioon teadusasutustele ja statistikaasutustele (research organisations or statistical bodies). Peatükk 5 „Making Data Available to Public Sector Bodies and Union Institutions, Agencies or Bodies Based on Exceptional Need“ on sarnane meie avaliku teabe seadusele. Eelnõu 8. peatükis käsitletud koostalitlusvõime sätete kohta saab öelda, et Eestis muudame nii kui nii sel ja järgneval aastal koos(talitlus)võime raamistikku ja saame ka eelnõus väljatoodut arvesse võtta. Statistikaametite erilise rolliga on arvestatud, statistika tegemiseks kasutatavate andmete jagamisel statistilise konfidentsiaalsuse nõuded on sätestatud andmehaldust käsitlevas õigusaktis ehk Data Governance Act’is (Art 3, punkt 1). Statistikaameti seisukohad on kooskõlas Eesti valitsuse üldiste seisukohtadega. 6. Siseministeerium 6.1 Hetkel puudub piisav õigusselgus, kas avaliku sektori asutus saab olla B2C tarbija rollis. Kui jah, siis Arvestades andmesaaja kas andmetele ligipääsuõigus laieneb asutusele kõikide teenistujate kohta või ainult seadet kasutavale definitsiooni, ei saa teenistujale. avaliku sektori asutus olla B2C tarbija rollis. 6.2 Eelnõu sisaldab eraldi punkti andmete jagamisest B2G erandlikus olukorras. Hetkel eelnõus seatud Arvestatud seisukohas tähtajad ei ole vastavuses erandliku olukorra lahendamise vajadusega. Teeme ettepaneku täiendada 5.10 tähtaegade regulatsiooni nii, et juhtudel, kui on oht inimelule, toimuks andmete väljastamine avalikule sektorile viivitamata. 6.3 Erandlikes situatsioonides (andmed B2G) ei saa olla bürokraatia takistuseks olukorra lahendamises. Hetkel on eelnõu kohaselt vajalik erandolukorras esitada esmalt korrektne taotlus, siis vajadusel taotlust täpsustada, põhjendada alternatiivide mittekasutatavust jne, kuid kriisiolukordade lahendamisel võiks lähtuda printsiibist, et andmete väljastamisel lähtutakse kiirele lahendusele suunatud andmete väljastamisest. Nt kui on oht elule, siis ei kaalutleta alternatiive, vaid valitakse kiireim lahendus. Enamasti on asutus, kes andmevajadusega ettevõtte poole pöördub, ise sündmuse lahendaja 6.4 B2G andmete jagamisel on hetkel seatud samad nõuded nii isikustatud kui isikustamata andmetele. Näeme vajadust kitsendada avaliku sektori asutusele seatavaid kohustusi rakendamiseks vaid isikustatud andmetele. Isikustamata andmete haldamise käsitlus peaks olema leebem. 6.5 Andmete jagamine B2G kontekstis on seatud kohustus jagada andmeid teiste avaliku sektori asutustega, teadus- või analüüsitööks ning statistika eesmärgil. Andmed, mis on küsitud konkreetsel eesmärgil (nii anonüümsed kui ka isikuandmed), ei pruugi sobida teise asutuse kasutusvajadusega. Võttes arvesse, et avaliku sektori asutused täidavad erinevaid avalikke ülesandeid, võib olla liiga täpse eesmärgi seadmine takistuseks, et andmeid avaliku sektori asutuste vahel edasi jagada või ühiselt kasutada kriitilise sündmuse lahendamisel. Ettevõttele liigse halduskoormuse vältimiseks on mõistlik lubada kord välja antud andmeid kasutada sama erandliku olukorra lahendamiseks ning lubada andmeid kasutada ka teistel konkreetsetel eesmärkidel. Seega teeme ettepaneku, et andmete jagamisel B2G võiks kord küsitud andmeid jagada avaliku sektori asutustega edasi, kui kasutuseesmärk ei ole vastuolus esmase seatud eesmärgiga. Lisaks võiks olla seatud nõue, et andmete haldaja annab taotlejale konkreetselt teada avaliku sektori asutusest ja koordineerijast/kontaktisikust, kellele vastavad andmed on juba väljastatud või lepitakse 2 (2) kokku, kellele andmed väljastatakse. Nii on võimalik operatiivselt rakendada olukorra lahendamiseks koostööliinid asutuste vahel. 6.6 Andmete jagamisel B2G tekitab väljakutseid koostalitlusvõime, andmete mõistetavus ja andmete tõlgendamine. Andmete parim tõlgendaja on andmete omanik ning avalikus sektoris on andmehalduse edendamine olnud mitu aastat pildis. Erasektoris ei ole ühtki nõuet andmete paremaks haldamiseks ega ole ka koostalitlusvõimele standardeid, mis tekitavad küsimusi ettevõtete andmete väljastatavuse ning kasutatavuse osas. 6.7 B2G andmete väljastamisega operatiivtegevusteks kaasneb risk andmete ajakohasusele, täielikkusele ja õigsusele. See omakorda piirab andmete edasijagamist teisele asutusele muutunud ajahetkel ja teisenenud situatsioonis, mil õigemad andmed on alati andmete haldajal (eriti dünaamiliste andmete puhul). Võttes analoogiks avaliku sektori praktika, siis andmete kvaliteeti teab hinnata vaid andmete omanik/haldaja ning seetõttu on juurutatud põhimõte, et andmeid tuleb küsida enamasti andmete omanikult koos vajaliku kirjelduse ja tõlgendusega. 6.8 Teenuste vahelise liikuvuse parandamist käsitlev osa eelnõus tõstatab küsimuse, kuivõrd on sujuv Arvestatud seisukohas liikumine teenuste vahel tegelikult rakendatav. Täna põhineb antud valdkonnas äritegevus 5.12. konkurentsil ja spetsialiseerimisel. Sarnaste teenuste standardiseerimisel vähemalt minimaalsel tasemel on meie hinnangul ettevõtlusvabaduse piiramise risk. Samuti ei ole üheselt arusaadav, kas 9 riigipilv kuulub samuti regulatsiooni skoopi ning kas avaliku sektori asutus saaks siin olla tarbija rollis, kellele samuti vastavad õigused laieneksid. 7. Sotsiaalministeerium 7.1 Chapter I: Seisukohas 5.1. on välja  ettepanek lisada definitsioonide hulka ka andmesubjekt „data subject“, et oleks võimalik toodud, et teatud selgemini eristada, millised on erisused antud õigusakti kontekstis andmesubjekti ja kasutaja definitsioonid vajavad „user“ vahel. Lisaks ettepanek defineerida isikustatud, pseudonüümitud ja anonüümitud selgitust. Data subjecti andmeid. definitsiooni ega teisi  GDPR on jätnud teaduse jm osas andmekasutuse iga riigi õigusruumi reguleerida. Kas siin on eesmärk selles osas tekitada keskset regulatsiooni? siin välja toodud andmete definitsioone ei pea MKM vajalikuks käesolevas määruses lahendada. 7.2 Chapter II: Arvestatud seisukohas  ettevõtete vahelise ja ettevõtetelt tarbijatele andmete jagamise puhul tuleks täpsemalt läbi 5.4. mõelda, kuidas tagatakse ärisaladuse ja intellektuaalomandi kaitse ning millised meetmed ja sanktsioonid järgnevad regulatsioonist mittekinnipidamisele. Samuti tuleks läbi mõelda, kas erasektori koormus ei muutu ebamõistlikuks, kui vaja päringutepõhiselt andmeid jagada. Leiame, et väärtuslike andmete puhul tuleks kaaluda avaandmete avaldamise kohustuse kohaldamist ka erasektorile. Siinkohal tuleks vaadata, et see ei oleks erasektorit liigselt koormav. 7.3 Chapter III: Artikkel 10 vaidlusi  artikkel 10 dispute settlement body ja Chapter IX artikkel 31 competent authority - lahendav organ ja IX õigusaktist ei selgu, kas need asutused on eraldiseisvad või võib mõlemat rolli täita sama(d) peatüki järelevalve asutus(ed). See vajab täpsustamist. asutused on  artikkel 9 kohaselt on võimalik andmete väljastamise eest tasu küsida. Täpsustada tuleks, eraldiseisvad. Vastavad kas see võimalus laieneb ka avaliku sektori teabevaldajatele (nt TEHIK)? Sotsiaalministeeriumi poolelt soovime, et ka avaliku sektori teabevaldajatele tekiks seisukohad 5.8 ja 5.17. võimalus andmete väljastamisega seotud tegevuste eest tasu küsimise võimalus. Võimalus andmete väljastamise eest tasu küsida piirdub ainult tasu küsimisega andmete kättesaadavaks tegemise kulutuste osas. Sellise õigus on määruses piiratud ainult andmevaldajatele, kes ei saa olla avaliku sektori asutused selle määruse kontekstis. 7.4 Chapter V: Arvestatud seisukohas  üldiselt on andmete jagamine erasektorilt riigile hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks igati 5.10. vajalik, kuid pigem võiks sellise tegevuse reguleerimine jääda siseriikliku õiguse tasandile. Samuti on oluline ka hädaolukorras või kriisisituatsioonis tagada inimeste privaatsuse kaitse.  artikkel 14: exceptional need – kuidas see seostub GDPR-iga?  eelnõu põhjal jääb selgusetuks, kas ka näiteks riikliku statistika tegemine loetakse kõrge avaliku huvi ja halduskoormust vähendava tegevuse alla. Või on statistika tegemiseks erasektori andmeid võimalik saada vaid artiklis 21 toodud viisil? Peame oluliseks õigusakti sõnastust siinkohal täpsustada, et see oleks üheselt arusaadav.  artikkel 17: kui andmete saamiseks on olemas õiguslik alus, siis ei ole vaja seda antud õigusaktiga reguleerida.  artikkel 18: jääb selgusetuks, millised on keeldumise alused. 7.5 Chapter VII: Non-personal data  segaseks jääb, mida püütakse siinkohal reguleerida. Kindlasti tuleks defineerida mõiste non- definitsioon on personal data. käesoleva määruse skoobist väljas. Komisjon tõstis selle ka 10 välja 2017. aastal Eesti eesistumise ajal arutatud Andmete vaba liikumise määrusest. VII peatüki kohta on seisukoht 5.13. 7.6 Chapter VIII: Arvestatud  toetame artiklis 28 koosvõime tagamiseks sätestatud miinimumnõuete kehtestamist. Samuti seisukohtades 5.14- on igati vajalik suuniste ja parimate praktikate jagamine EL-i üleselt, kuid rõhku tuleks 5.16. panna ka andmete (piiriüleseks) jagamiseks ühtsete standardite ja põhimõtete väljatöötamisele, arvestades sealjuures valdkondlike andmete (nt terviseandmete) erisustega.  täpsustada tuleks, kuidas kohalduvad kehtestatavad miinimumnõuded valdkondlikele andmeruumidele, nt EHDS. Tagada tuleb kooskõla valdkondlike andmeruumide õigusaktidega. 11 8. Politsei- ja Piirivalveamet 8.1 Mitmel juhul tundub, et eesti keelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab kõrgema lävendi või loob Eestikeelse määruse ebaselgust. Selle tõttu on ettepanek üle vaadata tõlge või täpsustada arutelude käigus, millele määrus tõlke üle vaatamine on kohaldub. prioriteet.  Art 1 lg 4. Eelnõu kohaselt ei mõjuta määrus liidu ega liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad andmete jagamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Võrdluseks, näiteks õiguskaitseasutuste direktiiv (isikuandmete kaitse seaduse 4. ptk Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel) puudutab süütegusid (ingl k criminal offences) ja karistusi, mitte kitsalt kuritegusid ja kriminaalkaristusi. Eelduslikult peetakse määruses silmas Eesti õiguse mõistes süütegusid, millega on hõlmatud nii kuriteod kui ka väärteod. Seda toetab pp 10 sõnastus („Käesolev määrus ei piira selliste liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette andmete jagamine, neile juurdepääs ja nende kasutamine süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil /…/“) ning ka art 1 lg 3 ei viita õiguskaitseasutuste direktiivile tervikuna. Samas, art 1 lg-s 4 on sõnastus sama kitsas kui pp-s 6 („Avaliku sektori asutused /…/ peaksid oma ülesannete täitmisel kriminaal- ja haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise, kriminaal- ja halduskaristuste täitmisele pööramise valdkonnas /…/. Käesolev määrus ei mõjuta seega nende valdkondade /…/). Küsimus on, kuidas sisustada määruse eelnõus kasutatavaid mõisteid „kuritegu“, „kriminaalrikkumine“ ja „kriminaalkaristus“.  Art 16 lg 2. Eelnõu kohaselt ei saa avaliku sektori asutused kasutada õigust saada andmeid erakorralise vajaduse tõttu kriminaalrikkumiste tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, või tolli- või maksuhalduseks. Ehk, eelnõu kohaselt saab PPA seda õigust kasutada ja vastava kohustuse andmevaldajale panna väärtegude korral. Küsimus on sama, mis art 1 lg 4 puhul. Täpsustus on oluline, sest sellest sõltub V. ptk kohaldamisala.  Art 17 lg 1 (b) ja pp 58. Eelnõu kohaselt „tõendab“ avaliku sektori asutus erakorralist vajadust kasutada andmeid ning kui andmeandja hinnangul vajadus reageerida üldisele hädaolukorrale, seda ennetada või aidata sellest taastuda ei ole põhjendatud, peaks avaliku sektori asutus tõendama, et taotletud andmetele õigeaegse juurdepääsu ja nende kasutusõiguse puudumine ei lase tal tulemuslikult täita konkreetset avalikes huvides olevat ülesannet, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Ilmselgelt peab avalik sektor omama proportsionaalset vajadust ja suutma seda tõendada. Küsimus on, kas asjakohasem on taotluses põhjendada vajadust, mitte seda tõendada (ingl k samas sättes kasutusel „demonstrate“ vrd mõnel muul juhul „tõendab“ – „proves“).Üldjoontes on see väga vajalik, et oleks ühesed reeglid toote või teenusega seotud andmetele juurdepääsuks. Plaanitava määrusega oleks ka avaliku sektori asutusel õigus teatud tingimustel andmetele juurde saada (ennekõike erakorralistes oludes, eelkõige avalikus hädaolukorras). Plaanitava määruse art 17 kohaselt peab andmete soovimiseks avaliku sektori asutus esitama mh ka õigusliku aluse, mis annaks talle juurdepääsu soovitud andmetele –kuna Eesti siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud täpselt, millised on õigused andmete (nii isikustatud kui ka isikustamata) saamiseks/töötlemiseks hädaolukorras, eeldab see mitme seaduse muutmist, kuna õiguslik alus peab tulema siseriiklikust õigusest.  Art 1 lg 2 (d), art 2 (10), art 15, pp 56. Eelnõu kohaselt sisustatakse erakorraline vajadus muu hulgas läbi vajaduse reageerida üldisele hädaolukorrale. Täpsustamist vajab, kas „erakorraline“ (ingl k „exeptional“) tähendab sama, mida „erandlik“ vajadus juurdepääsuks andmetele. Viimane on kasutusel näiteks pp 58 ja 59, sh pp 58 on kasutusel mõlemad sõnad. Kuna Eesti õiguses on hädaolukorra seaduses mõistena kasutusel „erakorraline seisukord“, siis on ettepanek segaduse vältimiseks kasutada määruses asjakohasel juhul sõna „erandlik“ vajadus. 8.2 Art 17 lg 2 (f). eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutuse andmetele juurdepääsu taotlus Eesti näeb seisukohas erakorralise vajaduse tõttu olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks. 5.10 ette, et õiguslik Kuigi taotlemise eesmärk ei tohi olla kuriteo (või asjakohasel juhul laiemalt, süüteo) ennetamise või alus andmete lahendamisega seonduv, tekib küsimus, kas võib esineda muid ettenägematuid olukord, millal ei ole küsimiseks, sh siin mõistlik taotlust koheselt avalikus dokumendiregistris avaldada. Selguse huvides on küsimus, kas see võimalus tuleneb art 1 lg 3 alusel isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 23 vastavalt riigisisesele toodud punktid peaksid õigusele jääma reguleerida 8.3 Art 19 lg 1 (c). Eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutus andmed hävitama niipea, kui need ei ole siseriiklikult. nimetatud eesmärgil enam vajalikud. Eelnõus ei märganud sätet, mis võimaldab andmeid säilitada kauem juhul, kui need on saanud osaks mõnest menetlusest. Ettepanek kaaluda erisuse loomist 8.4 Art 20 lg 2. Eelnõu võimaldab saada andmeandjal hüvitist V ptk esitatud taotluse täitmiseks (art 15 p-i b või c kohase taotluse korral). Erakorralisel juhul võib andmeid olla vaja koheselt, ent võib olla 12 olukordi, kus sama operatiivselt ei pruugi olla võimalik hüvitise kohene maksmine korralduslikel või ressursilistel põhjustel. Ettepanek kaaluda erisuse sätestamist, mille järgi tingimuste esinemisel võiks hüvitise väljamaksmist n-ö ajatada riigisisese õiguse kohaselt (nagu on III ptk üldnorm ja sellest tulenev võimalus muude liidu õigusaktide või liidu õigust rakendavate siseriiklike õigusaktidega keelata hüvitis andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksem hüvitis). Ebaselgeks jäi, kas mõni sellesisuline säte on eelnõus. 8.5 Art 27 lg 5. Eelnõu kohaselt teavitab andmetöötlusteenuste osutaja andmevaldajat kolmanda riigi Kolmandatesse haldusasutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne taotluse täitmist, välja arvatud juhul, riikidesse andmete kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil (ingl k „ law enforcement purposes“) ja niikaua, kui see jagamine on käsitletud on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks. Selguse huvides vajab seisukohas 5.13 täpsustamist, kas sättes peetakse silmas seaduse jõustamist ja viidatakse õiguste kaitsmisele näiteks haldus- või kohtumenetluses ja tegemist pole süüteomenetlusega (näiteks andmekaitseõiguses on mõiste „õiguskaitse eesmärk“ kasutusel tähenduses isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel). Küsimus on, kuidas sisustada mõistet „õiguskaitse eesmärk“. 9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 9.1 Peame tervitatavaks, et EL andmemääruse ettepanek võiks tõhustada tarbijate huve. Õigust kasutada Arvestatud läbivalt ja käsutada toote kasutamisel loodud andmeid tõhustaks eeldatavasti kasutajakogemust ning võimaldaks konkurentsi laienemist, mis omakorda annaks tarbijatele ka rohkem valikuvõimalusi toodete ja teenuste soetamisel. 10. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda 10.1 Kaubanduskoja hinnangul saab andmemääruse eelnõu praegusel kujul vastu võttes selle rakendamine Arvestatud läbivalt praktikas olema ettevõtetele raske. Selle põhjuseks on andmemääruses sätestatu keerukus ja ebaselgus. Lisaks on raske mõista, kuidas saavutatakse andmemäärusega selle selgitustes välja toodud eesmärgid ettevõtlusvabadus ja konkurentsi suurendamine ning uute äriliste võimaluste loomine, kui andmemääruses sätestatust üheselt mõistetavalt eesmärkide saavutamise võimalusi ei nähtu. Seevastu piiratakse andmemäärusega oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ning tasu küsimise võimalusi, mis meie hinnangul püstitatud eesmärkide saavutamist hoopis pärssima hakkavad. 10.2 Leiame, et andmemääruse regulatsioonist paremaks arusaamiseks on vaja täpsustada ja selgitada Arvestatud seisukohas mitmeid artiklis 2 toodud mõisteid. Näiteks käsitletakse mõistet andmed väga laias tähenduses, mis 5.1. toob kaasa probleemid regulatsiooni tõlgendamisega. Liialt üldine ja lai tähendus tekitab küsimusi, mis andmeid ikkagi jagatakse ja töödeldakse andmemääruse raames, sest selgituste kohaselt reguleeritakse andmemäärusega asjade internetti ehk siis masinate loodud andmeid, aga artiklis 2 toodud mõiste kajastab kõiki andmeid, sh isikuandmeid. Lisaks kerkib küsimus, kas nii lai mõistega on hõlmatud ka ajutised andmed, mis andmetöötluse käigus tekivad ja kohe kustutatakse. Samuti leiame, et väga laialt ja ebaselgelt on defineeritud mõisted kasutaja ja toode, millest ilma selgituspunktideta on keeruline üldse aru saada ning seetõttu on raske mõista kogu andmemääruse teksti. 10.3 Toetame artiklites 3, 4 ja 5 toodud ideed, millega kasutajad, kes kasutavad andmemääruse kohaldamisalas olevaid teenuseid ja tooteid, saavad enda tarbimise käigus loodud andmed ettevõttelt Arvestatud läbivalt, sh välja küsida ning edastada mõnele teisele ettevõttele. Samas näeme ohtu liigse ettevõtlusvabaduse seisukohas 5.4. piiramisele, kui andmete töötlemise eest, mis tarbijale välja antakse ei või küsida tasu või tuleb andmeid reaalajas kättesaadavaks teha, mis on suur kulu ja halduskoormus ettevõtjatele. Lisaks näeme, et praktikas võib tekkida probleeme ärisaladuse ning isikuandmete kaitsmise tagamisega. Seega tuleks andmete jagamine ettevõttelt kasutajale ja ettevõttelt ettevõttele täpsemalt läbi mõelda. 10.4 Meie hinnangul on andmemääruses plaanitavad ettevõtjalt ettevõttele suhteid käsitlevad sätted üle Arvestatud seiskohas reguleerimine. Me ei näe, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel tekkida võivaid 5.9. probleeme seoses neile ühepoolselt kehtestatud lepingutingimustega saab lahendada viisil, kui ettevõtjatele kirjutatakse andmemääruses ette lepingutingimused ja hinna kujundamise reeglid. Sellisel viisil pärsitakse ettevõtlusvabadust ja vaba turgu ning sellest tuleks kindlasti hoiduda. Leiame, et artiklis 34 sätestatud lepingu näidistingimused on kindlasti väikestele ja alustavatele ettevõtetele vajalikud, kuid need lepingu näidistingimused peavad jääma vabatahtlikult kasutatavateks. 10.5 Kaubanduskoda leiab, et andmemääruse artiklites 14 – 21 sätestatud reeglid ettevõtjatelt Arvestatud seisukohas riigiasutustele andmete kasutusse andmise kohta on segased. Näiteks näeb artikkel 15 punkt c ette 5.10 andmete edastamist erakorralisel vajadusel väljaspool hädaolukorda, kuid andmemääruses ei ole üheselt mõistetavalt sätestatud, mis on hädaolukord ja mis erakorraline vajadus. Andmeid sooviv õigustatud isik peab selgitama, milles see erakorraline vajadus seisneb, kuid andmemäärus ei näe ette reegleid, kuidas hinnata selgituse sobivust, seega peab andmeid väljastav ettevõte iseseisvalt olukorda hindama ja ka vastu vaidlema. Selline olukord tekitab potentsiaalselt arusaamatusi ning tõstab oluliselt halduskoormust. Artikli 18 puhul on ettevõtjatel kohustus hädaolukorra puhul andmed 13 edastada 5 tööpäeva jooksul avaliku sektori organisatsioonile ja peab ka isikuandmed edastamisele eelnevalt pseudonüümima, mis võtab aga aega. Selleks, et ettevõtted suudaksid praktikas nii kiiresti reageerida ja andmed töödelda kasutatavaks, tuleb andmemääruses täpselt sätestada, milliseid olukordi loetakse hädaolukorraks ja milliseid mitte, et hoida kokku olukorra hindamisele kuluvat aega. Probleemiks võib osutuda ka asjaolu, et hädaolukorra puhul kohustuvad ettevõtted andmeid väljastama nii hädaolukorra ennetamiseseks, lahendamiseks kui ka taastumiseks, kuid andmemäärusega taastumise aega ei ole määratletud ega ole ka teada, kes otsustab, kui kaua kestab hädaolukorrast taastumine. Kui arvestada veel ka halduskoormust ja lisakulutusi, mis tekivad ettevõtetel andmete puhastamisele ja töötlemisele, et andmed oleksid praktikas kasutatavad, siis ei saa kuidagi nõustuda, et ettevõtted peavad andmeid avaliku sektori asutustele väljastama tasuta nagu näeb seda ette artikkel 20. 10.6 Leiame, et andmemääruses tuleks läbivalt kaitsta ärisaladust ning konkureeriva toote või teenuse Eesti leiab, et B2G loomise keeld peaks olema nii andmete edastamisel avaliku sektori asutustele, kes artikli 17 ja 21 andmete jagamise kohaselt võivad need andmed edastada kolmandatele isikutele, kui ka artiklites 4 ja 6 sätestatud regulatsioon peaks ettevõtete vahelisele andmete edastamisele. Seejuures peaksid nimetatud sätted olema sisult olema siseriiklikul selgemini sõnastatud just selles osas, et milliseid andmeid kasutajal konkureeriva toote või teenuse loomiseks kasutada keelatakse, et andmemäärus ei piiraks liigselt ettevõtlusvabadust, aga samas tasandil lahendatud. hoitaks ära ebaaus konkurents ja oleks kaitstud ärisaladus. 10.7 Meie ei toeta andmemääruse artiklis 27 sätestatud täielikku andmete kolmandatesse riikidesse Arvestatud seisukohas edastamise piirangut. Arvestades, et andmete edastamist kolmandatesse riikidesse reguleerib 5.13. isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) juba väga põhjalikult, siis ei näe me täiendavat vajadust rahvusvahelist andmete edastamist veelgi rohkem piirata, sest sellega piirataks liigselt ettevõtlusvabadust, mida andmemäärus justkui soovib edendada. 10.8 Kaubanduskoda toetab andmemääruse artiklis 23 toodud andmetöötlusteenuse osutaja tõhusama Arvestatud seisukohas vahetamise võimaluse põhimõtteid. Siiski tekitab selline üksikasjalik regulatsioon küsimuse, kas see 5.12. on sellisel kujul ettevõtetele reaalselt ka täidetav või peaksid need reeglid olema lihtsamad. 10.9 Toetame ka artiklis 28 sätestatud reegleid koostalitusvõime parandamiseks, sest Arvestatud läbivalt koostalitusstandardite välja töötamine eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks, et kaotada seisukohtades 5.14- takistused andmete jagamisel ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, võib oluliselt parandada eri 5.16. sektorite ettevõtlusvõimalusi. 11. Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit 11.1 Määruse ettepaneku eesmärk on ebaselge. Arvestatud läbivalt, sh Oleme osalenud määruse ettepaneku konsultatsioonil ja samuti on seda meile tutvustanud MKM, seisukohtades 5.1.-5.2. kuid meie jaoks on endiselt ebaselge, millisel eesmärgil on määruse ettepanek koostatud. ITL-i hinnangul ei ole määruse ettepanekust üheselt välja loetav, millist probleemi peetakse vajalikuks sellega lahendada. Kuigi ettepaneku eesmärkidena nimetatakse suurema ärivabaduse loomine, uute ärimudelite soodustamine ja konkurentsi suurendamine, on siiski väljakutse seda ettepanekust välja lugeda. Määruse ettepaneku eesmärki on keeruline mõista tulenevalt asjaolust, et pole selge, milliste andmete töötlemine on määruse ettepaneku kohaldamisalas. 11.2 Oluline ja vajalik on andmete laialdase kasutamise soodustamine ja arvestamine sellega, et ärihuvi on andmemajandust käimalükkav jõud. Andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selleks tuleb leida turuosalisi motiveerivad mehhanismid, mitte kasutada selleks sunnimehhanismidega regulatsioone. Oluline on luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks. Kui kehtestada andmemajanduse valdkonnas regulatsioone, siis peavad need olema võimaldajaks, mitte piiravate detailsete kohustuste kogumid. Regulatsioon peab ergutama andmete jagamist ja ehitama usaldust läbi selgete juhiste. 11.3 Määruse ettepanek piirab ettevõtete lepinguvabadust ning ärivõimalusi. Arvestatud seisukohas Määruse ettepanekust on raske aru saada, kuidas ärivõimalused tekivad, sest esiteks piiratakse 5.4. oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ja teiseks seatakse piirangud ka tasu küsimisele. Peame B2B suhete puhul väga oluliseks jätkuvat lepinguvabadust, mistõttu asume seisukohale, et määruse ettepanekus on tegu üle reguleerimisega. Leiame, et andmed on ettevõtte väärtus ning ettevõtetel peab säilima vabadus otsustada, mida nendega teha. Määruse ettepaneku märkimisväärseks probleemiks on asjaolu, et andmete kättesaadavaks tegemise ja nende kasutamise eest tasu küsimise suhtes kavatsetakse kehtestada märkimisväärsed ning meie hinnangul seejuures põhjendamatud piirangud. Arusaamatuks jääb, miks ei tohi küsida tasu andmete eest, vaid üksnes andmete kättesaadavaks tegemise eest. 14 11.4 Määruse ettepanek vajab mitmes osas kitsendamist ning fookuste seadmist. Arvestatud läbivalt, sh Määruse ettepanekus on mitu kasulikku ideed, nt koostalitusvõime, ühtsed andmestandardid, seisukohtades 5.1.-5.2. mittesiduvad näidistingimused ning just need võiksid olla tulevase andmemääruse fookuseks. Samal ajal tuleb määruse ettepanek üle vaadata ja vähendada detailset ettekirjutavat regulatsiooni näiteks ettevõtete vaheliste lepingute reguleerimisel. 11.5 Eriti oluline on kitsendada ettevõtete andmete kasutamist avaliku sektori asutuste poolt. Eesti leiab, et B2G Me ei saa toetada väljapakutud moel avaliku sektori asutustele erakorralise vajaduse tõttu andmete andmete jagamise kättesaadavaks tegemist, kuna määruse ettepanekus on nende andmete nõudmiseks antud väga laiad regulatsioon peaks alused. Samas on avaliku sektori käes juba praegu väga palju erasektori andmeid ja fookus tuleks olema siseriiklikul suunata nende analüüsi põhjal paremate faktipõhiste otsuste langetamise mudelite välja töötamisele. tasandil lahendatud. 11.6 Digitaalse suveräänsuse eesmärk ei tohi tuua kaasa globaalse äritegevuse piiramist. N/A Toetame printsiibis Euroopa Komisjoni ambitsiooni suurendada Euroopa digitaalset suveräänsust ja tagada, et EL-is on kohapeal esindatud olulised tulevikutehnoloogiad ning võimekused. Samas ei tohi seda teha muutudes üleliia protektsionismlikuks ja piirates globaalset äritegemist. Meie jaoks ei ole mõeldav, et EL muutub muust maailmast iseseisvaks kinniseks piirkonnaks. 11.7 ITL toetab järgmiste teemade reguleerimist andmemäärusega: Arvestatud 1. Toetame määruse ettepanekus sisalduvaid põhimõtteid, mis hõlbustavad andmetöötlusteenuse seisukohtades 5.14.- osutajate vahetamist ja andmete, andmejagamismehhanismide ja - teenuste koostalitlusvõimet. 5.16 (koostalitusvõime) Samas on oluline läbi mõelda, kuidas viia need põhimõtted praktikas ellu selliselt, et need poleks ja 5.5. (väravahoidjad). turuosalistele ebamõistlikult koormavad. 2. Toetame põhimõtteid, mis aitavad vältida konkurentsieelise tekkimist andmete ja jagamisteenuste koondumisel üksnes üksikute suurte rahvusvaheliste tegijate kätte. Leiame, et on õige toetada VKE- de ja uute innovaatiliste teenusepakkujate positsiooni ja võimalusi. 11.8 Täpsustada ja paremini selgitada määruse kohaldamisala ning mõisted. Arvestatud läbivalt, sh Ettepanekus toodud kohaldamisala ja selle mõistmiseks olulised definitsioonid on väga laialt seisukohas 5.1. tõlgendatavad ning seetõttu ebaselged. Teeme ettepaneku neid konkretiseerida ja analüüsida sihtgruppe, kellele kavandatav regulatsioon Eesti kontekstis kohalduks. Selgitame, et määruse ettepaneku muudab raskesti arusaadvaks see, et ettepanekut esitletakse kui väga laia kõikehõlmavat lähenemist andmete kasutamisele erinevates sektorites. Samas reguleeritakse tegelikult vaid teatud küsimusi, nt B2B suhete puhul kliendi poolt toote või teenuse tarbimise käigus tekkinud (nt IoT) andmete kättesaadavaks tegemist kliendile endale või tema poolt valitud kolmandale isikule (ettevõttele). Arusaadavust aitaks suurendada see, kui kohaldamisala puhul selgitatakse (näiteks põhjenduspunktides) paremini, millised andmed ja millistes suhetes kuuluvad määruse alla ning ka seda, millised mitte. Määruse ettepaneku praktilise rakendamise hõlbustamiseks on selline tervikpilt äärmiselt oluline. Samuti teeme ettepaneku määruse ettepanekus eristada paremini B2B ja B2C andmetele juurdepääsu ja jagamise lähenemised. Hetkel on need koos, aga seetõttu raskesti arusaadavad. 11.9 Eristada toorandmete ja väärindatud andmete kasutamine ning jagamine. Arvestatud seisukohas Määruse ettepanekuga tutvudes jääb mulje, et määruse ettepanekus on unustatud, et tegu ei ole vaid 5.2. toorandmete edastamisega, vaid sageli on andmevaldaja teinud nende andmetega tööd, neid väärindanud. Toorandmetest kasutuskõlblike loomisega (andmete väärindamisega) kaasnevad otsesed kulud, mis on sageli märkimisväärse suurusega, mistõttu on nende ühe tervikuna käsitlemine eksitav ning tekitab suuri probleeme määruse ettepaneku rakendamisel. 11.10 Vähendada olulisel määral või üldse mitte rakendada nõudeid lepingutele. Arvestatud läbivalt, sh 5.4. ja 5.9. Üle tuleb vaadata kõik piirangud, mis seatakse lepingutele ja tasu küsimisele ning hinnata uuesti, kas need on vajalikud. Meie hinnangul on mitmed piirangud põhjendamatud ning kindlasti tuleb vähendada ettepanekuga lepingute reguleerimise detailsust. ITL leiab, et andmemäärus ei tohi sekkuda nii ulatuslikult lepinguvabadusse. Seejuures peame kindlasti vajalikuks välistada määruse ettepanekust nõue teha andmeid reaalajas kättesaadavaks, kuna see on andmevaldajate jaoks ebamõistlikult koormav ega ole samas määruse eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik. 11.12 Mitte luua nii ulatuslikke aluseid ettevõtete andmete kasutamiseks avaliku sektori asutuste Eesti leiab, et B2G poolt. Avalikule sektorile ettevõtete andmete andmisega on meie konkreetsemad ettepanekud andmete jagamise järgmised: regulatsioon peaks olema siseriiklikul  Jätta määruse ettepanekust välja õigus nõuda neid andmeid tasuta; tasandil lahendatud.  Lisada, et küsida saab vaid ettevõtetel olemasolevaid andmeid; 15  Kitsendada ajaperioodi, mil hädaolukorraga seoses andmeid küsida saab;  Jätta määruse ettepanekust välja õigus nõuda andmeid ka muudel erakorraliste vajadustega seotud juhtudel. 11.13 Selgitada kas ja miks toimub määruse ettepaneku alusel isikuandmete töötlemine. Määruse skoobis on ka isikuandmed; Määruse kohaldamisalaga seonduvalt jääb arusaamatuks isikuandmete töötlemist puudutav. Määruse seisukohtades on välja ettepanekus on esitatud andmete definitsioon ja selle kohaselt ei reguleeri määruse ettepanek toodud, et vaja on isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemise kohta on öeldud, et kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega on tagatud. ITL-i arvates on viidatud lähenemine vastuolus määruse ettepaneku selle selgitada pinevussuhet osaga, mis defineerib kasutajat kui eraisikut ja mille kohaselt tekib eraisikul (määruse ettepaneku isikuandmete ja alusel) õigus tema poolt kasutatavate seadmete või teenustega seotud andmete saamiseks. Meie isikustamata andmete arusaamise järgi on selliste andmete näol tegemist isikuandmetega, mille töötlemist reguleerib vahel. Nt seisukoht 5.6. isikuandmete kaitse üldmäärus. Samuti annab viidatud määrus juba täna kasutajale õiguse tema kohta käivate andmete küsimiseks ja saamiseks. Seega jääb arusaamatuks, millist täiendavat õigust määruse ettepanek kasutajale loob ja milliste andmete töötlemisele on ettepanek suunatud. Seetõttu on meie ettepanek see teema täiendavalt läbi mõelda ning reguleerida andmemääruses isikuandmetega seonduvat ainult juhul, kui see on tõestatult vajalik (s.t andmekaitse üldmääruses sisalduvast ei piisa). Isikuandmetega seoses juhime veel tähelepanu, et määruse ettepanekust tulenevalt tekib seadmete pakkujatel edaspidi kohustus oma seadmetesse sisse ehitada andmete jagamise võimekus. See eeldab ka, et seadmed peavad hakkama kasutajat tuvastama. Näeme, et kasutaja tuvastamise näol on samuti tegemist isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis ja ITL-i hinnangul läheb viidatud andmetöötlus vastuollu üldmääruses sätestatud minimaalsuse põhimõttega. 11.14 Mitte piirata nii ulatuslikult andmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Arvestatud seisukohas 5.13 ITL ei näe vajadust täiendavatele meetmetele, mis piiravad andmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Leiame, et täiendavad meetmed pigem kahjustaks globaalset äritegemist. Pealegi on olemas meetmeid andmete turvalisuse tagamiseks, näiteks on võimalik selleks kasutada infoturbe- ja privaatsuskaitsetehnoloogiad. 12. TalTech Legal Lab 12.1 Data Act’i definitsioonid on väga üldise sõnastusega. Seda eriti mõiste „data“ osas, kuid nimetatud Arvestatud seisukohas mõiste on kogu Data Act’i mõistes määrava tähtsusega. Näiteks võib see praktilises elus probleeme 5.1. valmistada Data Act’i regulatsiooniga ärisaladuse osas. Välistatud ei ole, et andmete väljastamise käigus võib ohtu sattuda ärisaladus, kuid selle välja andmise kohustus on. Samuti tuleks üle vaadata ülejäänud terminid, mh arvestades „data“ definitsiooni ja selle võimalikke muudatusi 12.2 Määrus sätestab tehnilistele lahendustele (nt art 3 (1)), kuid puudub selgus, kas selliste tingimuste Arvestatud seisukohas seadmisel on hinnatud ka ettevõtete võimekust seda täita. Samuti puudub Data Act’s näiteks art 3 (1) 5.2. osas täpsustus, kas ettevõtetel on ka mingi üleminekuperiood, et tehnilistele nõuetele vastavus tagada. 12.3 Andmete väljastamise osas luuakse märkimisväärsed kohustused (Chapter II), kuid puudub selgus, Arvestatud seisukohas kas on läbi viidud ka riski hinnang, juhuks, kui andmete välja andja/saaja rikub väljastamisega seotud 5.4. kohustusi – näiteks asub andmete saaja siiski andmete pinnalt sarnast teenust pakkuma või saab muul viisil nende andmete pinnalt ärisaladuse teada. Data Act’is võivad küll reeglid olla, kuid arvestada tuleb ka riskidega ning luua riskide leevendusmeetmed. 12.4 Vaidluste lahendamiseks näeb Data Act ette, et liikmesriigid peavad looma selleks eraldi keha, Arvestatud seisukohas millele on vaidluse lahendamiseks ette nähtud 90-päevane tähtaeg. Samas ei ole keha otsused pooltele 5.8. siduvad kui pooled ei ole selles eraldi kokku leppinud. Selline regulatsioon tingib riigile kulu keha ülalpidamise näol, kuid samas ei pruugi see keha kasutust leida. 12.5 Data Act’i Chapter V reguleerib andmete väljastamist avaliku sektori asutustele jm juhul kui esineb Arvestatud seisukohas „exceptional need“. Nimetatud regulatsiooni kohaselt peab õigustatud isik selgitama, milles seisneb 5.10. „exceptional need“. Samas ei ole regulatsiooni, kes ja kuidas selle sobivust hindab – seda peab hakkama tegema andmete väljastaja ja vajadusel ka vastu vaidlema. Selline lahendus tekitab ettevõtetele lisa ressursikulu ning ei pruugi tagada andmete kohast väljastamist ja ka kasutamist. Kuivõrd andmed, mille vajaduse põhjus on „public emergency“, tuleb väljastada 5 tööpäeva jooksul, tingib see ettevõtetele vajaduse tagada võimekus nii kiiresti reageerida. Riigiasutustele andmete väljaandmise kohustus „public emergency“ ajal, on samuti väga lai (Chapter V). Nimelt on Artikkel 15 kohaselt ettevõtjal kohustus anda andmed välja nii „public emergency“ ajal (artikkel 15(a)), selle ennetuseks (artikkel 15(b)) kui sellest taastumiseks (artikkel 15(b)). Lisaks võib avalikule asutusele esitatavatest andmetest olla ärisaladus (kaudselt) väljaloetav. Data Act nimetatud asjaoluga ei arvesta (art 19 (2)) ning see võib andmete väljastamise osas vaidluseid põhjustada. 12.6 Data Act eeldab, et teenuselepinguid saab alati 30 päevase etteteatamisega üles öelda (art 23 (1) a)), Arvestatud seisukohas kuid see ei pruugi alati nii olla – näiteks Eesti õiguse puhul tähtajaliste lepingute korral. 5.12. 16 12.7 Data Act art 26 (4) viitab „all data generated or co-generated“, mis oma olemuselt paistab olevat Arvestatud läbivalt ja veelgi laiem mõiste kui „data“. Samuti ei nähtu, et selle sätte juures arvestataks andmete väljaandmise konkreetselt nt riske ärisaladuse kaitsele. seisukohas 5.4. 12.8 Andmete jagamise osas on eelnõus märgitud praktikas esineva puudusena standartide puudumine, Arvestatud samas ei lahenda Data Act seda probleemi, kuid see võiks olla Data Acti eesmärk. Hetkel Data Act’is seisukohtades 5.14.- märgitud lahendus, kus olemasolu korral tuleb järgida EL’i standardeid, on poolik lahendus, mis 5.16. olukorda selgust ei too. Seda tuleks eriti arvestada B2G (business to government) andmete jagamise osas, kus ka andmete saamise õigus. 12.9 Data Act kohaldamiseks ja jõustamiseks peavad riigid määrama ühe või mitu asutust („competent Arvestatud seisukohas authority“), kellele antakse artikliga 31 väga lai pädevus, mh järelevalve Data Act’i täitmise osas ja 5.17. menetluste läbiviimine, tõhusate rahaliste karistuste määramine (ka tagasiulatuva efektiga) ja riiklike andmepäringute süsteemi haldamine. Samal ajal nõutakse nendelt asutustelt põhjalikke ja ajakohaseid teadmisi nii tehnoloogiast, õigusest kui seadusandlikest protsessidest. Samaaegselt nõuab Artikkel 31(6), et need asutused oleksid oma ülesandeid täites iseseisvad igasugustest välistest mõjutustest (nii otsestest kui kaudsetest) ja ei tohi saada juhiseid üheltki avalikõiguslikult ega eraõiguslikult isikult (riigil on siiski kohustus varustada asutust vajalike ressurssidega). Seega tekib ülal loetletud nõudeid kombineerides küsimus, kas olemasolevate (riigi)asutuste kaudu on võimalik praegusel hetkel Data Act’i nõudeid täita. Isegi, kui luua olemasolevate riigiasutuste alla eraldi töögrupid, mis tegelevad Data Act’ist tulenevate kohustuste täitmisega, jääb oht, et näiteks kaudsete mõjutuste kaudu ei vastaks need Data Act’i artiklis 31(6) sätestatud nõuetele. 13. Välisministeerium 13.1  Tervitame andmete ligipääsu ja kasutust reguleeriva EL tasandi seadusandliku akti loomise Arvestatud läbivalt, kavatsust. Määruse üheks eesmärgiks on pöörata tagasi Euroopa taandumine täpsemalt seisukohas andmemajandusest olukorras, kus 90% andmetest kasutavad ja nende aluselt tulu teenivad 5.1. ja 5.2. suured EL-välised tehnoloogiafirmad. Laiemas plaanis peab EL suutma tagada tasakaalu tehnoloogiliste trendide, innovatsiooni ja viimastest tulenevate ohtude reguleerimise vahel. Samuti on tervitatav püüdlus suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimalusi rääkida kaasa andmemajanduses. 13.2  Välisministeeriumil on vähesel määral puutumus (eelkõige julgeoleku seisukohast) andmete Arvestatud hoiustamisega pilves ehk pilveteenuste pakkujate regulatsioonidega (artikkel 27). See seisukohtades 5.12 ja aspekt kujuneb ilmselt vaidluskohaks. Eesti on (eelkõige uue ettevalmistamisel oleva 5.13. pilvestrateegiaga) liberaalsete, andmete vaba liikumist toetavate riikide leeris. Vastaspool toetab ELi föderaalpilve loomist. 13.3  Eesti pole siiani toetanud eelnõus välja pakutud erasektorile pandavat kohustust jagada Arvestatud läbivalt, tasuta (mõned ettevõtted koguvad andmeid ainult tulu eesmärgil) andmeid teiste tasu osas sh seisukohas suurettevõtetega (mõeldud, et suured jagavad väiksematega) ja riigiga „suure avaliku huvi“ 5.2. Mis puudutab korral. See kohustus suurendab ka bürokraatlikku koormust. Eesti on seni olnud vastu sellele avaliku sektoriga kohustusele sellisel kujul. andmete jagamist (seisukoht 5.10), siis Eesti leiab, et õiguslik alus ja regulatsioon peaks tulema siseriiklikult, mitte EL tasandilt. 13.4  Hindame määruse mõju laialdaseks. EL-is kujuneb konsensuse saavutamine keeruliseks, sest huvigruppidel on vastandlikud seisukohad.  Leiame, et loodaval määrusel on mõtet vaid siis, kui suudetakse tagada tõhus täitmine ja viimase jälgimine. 13.5  Eestile on olnud, ja ilmselt seni on, olulisim andmete koostöövõime tagamine, eelkõige ELis Koostalitusvõime ja ning samuti ka ühtsete andmestandardite väljatöötamine, mis on koostöövõimeks oluline. standardite osas arvestatud  Väga oluline saab olema andmestandardite väljatöötamise protsess ja selle määratlemine. seisukohtades 5.14- EL peab siinkohal tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes erinevates 5.16. valdkondades andmestandarditega töötavad, aga ka suurettevõtetega, kes samuti andmestandardeid paika panevad (ja kes ühtlasi andmeid korjavad). Data portability on selle  Andmete teisaldatavuse (data portability) protsess vajab samuti paika panemist. Siingi on määruse käsitluses vajalik koostöö EL-i ja liikmesriikide ning erasektori, lisaks teiste seotud organisatsioonide andmete ülekandmise vahel. õigus ja täiendab GDPR artiklit 20. Siin ei ole 17 vajalik täiendava protsessi paika panemine ning on andmevaldaja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe. Sellisel kujul aitab tagada määrus lepinguvabadust ja ei ole liialt ülereguleeriv ega piirav. 13.6  Inimkontrolli andmete (sh taaskasutamise) üle tuleks teha analoogselt Eesti korraldusele Ei saa arvestada. avalike andmete kontrolli üle. See hõlmaks õigust näha, milliseid andmeid tehnoloogiahiiud Käesoleva määruse inimeste kohta koguvad ja ka anda kellelegi voli neid andmeid nt uurimistööks kasutada. skoobis on masintoodetud (IoT seadmete toodetud) andmed. Isikuandmete puhul jääb endiselt kehtima GDPR. Käesoleva määruse skoobis olevad andmed ei ole ka avalikud andmed. 13.7 NL ebapaberis toodud eesmärkidega saame nõustuda: NL ebapaber on üldine ja NL tuli sellega välja 1) tugevdada isikute ja organisatsioonide õigusi andmejagamise korraldustes osalemiseks ja enda enne määruse jagatud andmete kontrolliks ettepaneku ametlikku 2) määruse eelnõu peaks tagama kodanikele paremad võimalused kasutada õigust andmete avaldamist, seega ei ole teisaldatavuseks praeguses kujul määruses NL 3) tagada õiglane ligipääs andmetele ja võimaldada andmejagamises osalemist, et parendada väikeste kommentaarid enam ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemisvõimalusi. üheselt mõistetavad. 4) tagada teenuste teisaldatavus andmetel põhinevatel turgudel, kus müüjate seatud reeglid piiravad konkurentsivõimet 5) standardite raamistiku arendamine ja elluviimine koostalitlusvõime suurendamiseks, mis on vajalik andmemajanduse arenguks ja eelnõu eesmärkide saavutamiseks, eelkõige andmete ja teenuste teisaldatavuse alal. 6) tagada erasektori info kasutamine avaliku sektori poolt kõigi poolte õigusi ja huve arvestades. 18 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 28. aprill 2022. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmemääruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2022. a määruse, millega nähakse ette andmete õiglast juurdepääsu ja kasutamist reguleerivad ühtlustatud õigusnormid (andmemäärus) (COM(2022) 68), eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki luua õigusraamistik andmete õiglase juurdepääsu ja andmete kasutamise osas, et aidata põhjendatud ja proportsionaalsete meetmetega kaasa Euroopa andmemajanduse paremale toimimisele. 1.2. Eesti on seisukohal, et andmete kättesaadavaks tegemisel tuleb eelistada eesmärki teenivaid, kuid paindlikke ja ettevõtetele ebamõistlikke lisakulutusi ja -koormust mitte tekitavaid lahendusi, näiteks ei ole alati mõistlik kohustada ettevõtteid tegema andmeid kättesaadavaks reaalajas digiliidese abil. 1.3. Kuivõrd andmete definitsioon on määruse ettepanekus kõikehõlmav, toetab Eesti, et valdkondlikes õigusaktides määratletakse selgemalt, milliste toodete ja seotud teenuste kasutamisel loodud andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise kohustus. 1.4. Eesti peab oluliseks, et andmete jagamise kohustus ei tooks andmevaldajale kaasa põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi, ei piiraks lepinguvabadust ebaproportsionaalsel viisil ega oleks muul moel äritegevust põhjendamatult kahjustav. 1.5. Eesti ei toeta täielikku andmete jagamise keeldu väravahoidjatele. Andmete jagamine väravahoidjatele tuleks üle vaadata andmeruumide põhiselt. Andmetele juurdepääsu piiramine peab olema eesmärgipärane, ei tohi kaasa tuua ettevõtjate põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet ega negatiivseid tagajärgi tarbijatele. 1.6. Eesti on seisukohal, et tuleks analüüsida ja sõnastada täiendavaid kaitsemeetmeid, et ettevõtjate huvisid teeniv andmevahetus ei tooks kaasa andmesubjekti õiguste kahanemist, näiteks ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimene peaks mõne teenuse saamiseks avaldama enda kohta tundlikke andmeid. 1.7. Eesti leiab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist andmemääruse rakendamisel on vaja konkretiseerida ja sätestada üheselt mõistetavalt, et isikuandmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused. 1 1.8. Eesti peab oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ega sekkuks ebaproportsionaalselt Eesti riigisisesesse täitemenetlusõigusesse. Euroopa Liidu liikmesriikidel peab olema vabadus mitte võimaldada selliste pädevustega organite loomist, mis tema õigussüsteemiga ei haaku. Tagada tuleb kohtuvälise vaidluse lahendamise organi sõltumatus, erapooletus ja ekspertteadmised ning poolte nõusoleku puudumisel ei tohi tal olla siduvate lahendite tegemise pädevust. Eesti hinnangul tuleks luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi lahendavate organite koostöövõrgustik. 1.9. Eesti leiab, et ülereguleerimise ärahoidmiseks ja ebaselguse vältimiseks ettevõtetele tuleb täpsustada andmemääruses sätestatud tüüptingimuste suhestumist juba kehtivate ebaõiglaste lepingutingimustega. 1.10. Eesti leiab, et andmete jagamine erasektorilt avaliku sektori asutustele hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks on vajalik, kuid vastav õiguslik alus peaks tulenema liikmesriigi õigusruumist või valdkonnaspetsiifilisest EL õigusaktist. Andmete jagamise reegleid ning kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleb täpsustada, samuti vajab täiendavat koordineerimist tegutsemine Euroopa Liidu üleste kriiside puhul. 1.11. Eesti toetab määruse eriregulatsiooni andmete kasutamiseks ametliku statistika tegemisel ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel. 1.12. Eesti toetab ettepaneku eesmärki kõrvaldada andmetöötlusteenuste osutajate tõhusat vahetamist raskendavad takistused, kuid peab oluliseks, et vahetamisele kaasaitamise kohutused seoses samavääre funktsionaalsusega teenuse pakkumisega ei oleks ettevõtetele ülemäära koormavad ning innovatsiooni piiravad. Eesti peab seega oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebamõistlikke kohustusi, näiteks 30-päevane ajapiirang, mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks või mis toovad kaasa ebamõistlikud kulud. 1.13. Eesti toetab isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise piiranguid juhul, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele. Isikustamata andmete kolmandate riikidega jagamise piirangud peavad olema selged ja proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult takistada andmevahetust kolmandate riikidega. 1.14. Eesti toetab määruse ettepanekus sätestatud nõudeid, mis aitavad tõsta koostalitusvõimet ja leiab, et tegemist on valdkonnaga, kus peab olema tagatud harmoniseeritud lähenemine. 1.15. Eesti peab oluliseks, et koostalitusvõimega seotud nõuete ja rakendusaktide välja töötamise puhul toimub põhjalik liikmesriikide kaasamine, et tagada nõuete ühtne ja mõistlik Euroopa Liidu ülene rakendamine. 1.16. Eesti toetab ühtsete nõuete seadmist andmestike kirjeldamisele, tagamaks andmete laiemat leitavust ja taaskasutatavust. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ebavajalikke nõudeid, näiteks ei peaks kohustused kirjeldada andmete kogumise metoodikat ja andmekvaliteeti kehtima universaalselt kõigile andmestikele. 2 1.17. Määruses tuleb selgemini sätestada määruse rakendamise ja täitmise tagamisega seotud küsimused. Samuti ei tohiks määrus tekitada järelevalve teemal dubleerimist isikuandmete kaitse üldmäärusega. 1.18. Eesti toetab määruses välja toodud sui generis õiguse mittekohaldamist andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest saadud või selle käigus loodud andmeid, kuivõrd see kõrvaldab senise ebakindluse sui generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. 1.19. Eesti leiab, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide haldusõiguslikku iseloomu ning liikmesriigile peab jääma vabadus valida sanktsiooni liik. 1.20. Eesti on seisukohal, et 12-kuuline kohaldamise aeg on andmemääruse tervikuna rakendamiseks liiga lühike, kuivõrd määruses välja toodud ettevõtetele rakenduvad tehnilised nõuded vajavad rakendamiseks rohkem aega. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega nähakse ette andmete õiglast juurdepääsu ja kasutamist reguleerivad ühtlustatud õigusnormid (andmemäärus), eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avaldas 23. veebruaril 2022 määruse eelnõu, millega reguleeritakse andmetest saadud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduses osalejate vahel ning edendatakse andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. Andmemäärusega soovitakse saavutada ühtlustatud standardid tööstuslike seadmete, kodumasinate, autode ja muude nn asjade internetti kuuluvate toodete kasutamisel tekkivate andmete kasutamiseks. Määruse täpsemad eesmärgid on:  hõlbustada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu andmetele ja nende kasutamist, säilitades samal ajal stimuleeriv andmemajanduskeskkond;  sätestada ettevõtete valduses olevate andmete kasutamine avaliku sektori poolt teatavates olukordades, kus on erakorraline andmevajadus;  hõlbustada pilv- ja servtöötluse teenuste vahetamist;  kehtestada kaitsemeetmed ebaseadusliku, teavitamiseta andmeedastuse vastu pilveteenuse osutajate poolt;  näha ette koostalitlusstandardite väljatöötamine eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks. Määrusega kaasneva olulisema muudatusena sätestatakse tootjale või teenusepakkujale kohustus teha kasutajale kättesaadavaks andmed, mis toote või teenuse kasutamise käigus tekivad. Kasutaja saab ka õiguse nõuda nende andmete kättesaadavaks tegemist kolmandale osapoolele, et võimaldada andmete järelturuväärtuse kasutamist. Lisaks soovitakse luua ühtlustatud mehhanism, mis lihtsustaks avaliku sektori asutustel erasektorilt andmeid taotleda, kui neid on vaja hädaolukorras. Viimaks lihtsustab määrus pilveteenuste pakkuja vahetamist ning piirab kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidus säilitatavatele andmetele. Määrus tugineb Euroopa 2020. a andmestrateegiale1, mille eesmärk on luua liidus ühtne andmeturg. Määruse õiguslik alus on seega EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 16.05.2022. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töögrupis. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Krister Kruusmaa 1 COM/2020/767 final EUR-Lex - 52020DC0066 - ET - EUR-Lex (europa.eu) 1 ([email protected]), digiriigi arengu osakonna andmete taaskasutamise programmijuht Sandra Särav ([email protected]), andmehalduse programmijuht Kuldar Aas ([email protected]) ja andmete valdkonna juht Ott Velsberg ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ([email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs I peatükis (artiklid 1-2) määratakse määruse reguleerimisese ja kohaldamisala ning esitatakse kogu õigusaktis kasutatavad mõisted. Määrus kohaldatakse EL-is tegutsevatele tootjatele ja teenusepakkujatele ning nende toodete ja teenuste kasutajatele, andmevaldajatele ja määruses sätestatud tingimustel andmete kättesaadavaks tegemist taotlevate avalikele asutustele, samuti neile, kes osutavad liidus asuvatele klientidele andmetöötlusteenuseid. Määrus ei mõjuta aga olemasolevaid õigusakte, mis käsitlevad andmete jagamist ja kasutamist kriminaalasjade, rahapesujuhtumite, julgeolekuprobleemide jms lahendamise eesmärgil. Olulisemad määruses defineeritud mõisted on:  andmed - tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, mis võib muu hulgas esineda heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;  kasutaja - füüsiline või juriidiline isik, kes omab, rendib või liisib toodet või kes kasutab teenuseid;  andmevaldaja - juriidiline või füüsiline isik, kellel võime teatavaid andmeid kättesaadavaks teha;  andmesaaja - juriidiline või füüsiline isik, välja arvatud toote või seotud teenuse kasutaja, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks;  nutileping - arvutiprogramm, mis on salvestatud elektroonilisse registrisse, kusjuures programmi rakendamise tulemus kantakse elektroonilisse registrisse;  üldine hädaolukord - erakorraline olukord, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või majanduslikku stabiilsust või oluliselt halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides. Andmeid ja nende kasutust puudutavad definitsioonid on samad Euroopa andmehalduse õigusaktis2 esitatutega. II peatükis (artiklid 3-7) sätestatakse andmete jagamise tingimused nii ettevõtjalt ettevõtjale kui ettevõtjalt tarbijale. Andmete mugav ja turvaline kättesaadavus peab olema toodete ja teenuste loomisel algusest peale sisse arvestatud. Toote või teenuse kasutamisel loodavate andmete laad ja maht peavad olema kasutajale lepingu sõlmimisel selgel kujul esitatud. Samuti peab olema esitatud teave andmete jagamise taotlemise ja selle kohta, kas andmeid kasutavad ka kolmandad osapooled. Kui toote kaudu pole andmetele otsest juurdepääsu, on andmevaldaja kohustatud need vastava taotluse korral viivitamatult ning tasuta kättesaadavaks tegema, vajadusel ka pidevalt ja reaalajas. Kasutajalt võib selleks nõuda teavet vaid selles ulatuses, mis lubab tema identiteedi kontrollimist. Ärisaladusi võib sel viisil avalikustada vaid tingimusel, et 2 COM(2020) 767 final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0767 2 nende konfidentsiaalsus on tagatud. Kasutaja omakorda ei tohi saadud andmeid kasutada konkureeriva toote väljaarendamiseks. Sarnased tingimused kehtivad juhul, kui andmevaldaja peab andmeid jagama kolmandate isikutega. Oluline erisus on see, et digiturgude õigusakti3 järgi määratletud nn väravahoidjad ei kvalifitseeru määruse kohaselt kolmandaks isikuks ja ei tohi seetõttu vastu võtta andmeid, mille kasutaja on andmevaldajalt saanud. Kolmas isik omakorda ei tohi kasutajat survestada andmeid jagama ja nii andmevaldajale kui ka kolmandale isikule on määratud piirangud jagatavate andmete vastutustundliku kasutamise tagamiseks. Andmevaldaja rollis mikro- ja väikeettevõtjad pole kohustatud enda loodud toodete ja teenuste kasutamisel tekkivaid andmeid kolmandale osapoolele kättesaadavaks tegema, välja arvatud siis, kui neil on sidus- või partnerettevõtteid, mis pole mikro- ega väikeettevõtted. III peatükk (artiklid 8-12) täpsustab tingimusi, mille alusel andmevaldajad andmesaajatele andmeid kättesaadavaks teevad, tõkestab diskrimineerimist ja sätestab vaidluste lahendamise mehhanismi. Andmete kättesaadavaks tegemisel ei tohi andmevaldaja teha erisusi andmesaaja kategooria alusel (nt kas tegu on partnerettevõttega). Kui andmesaaja tunneb, et andmete kättesaadavaks tegemise tingimused on diskrimineerivad, on andmevaldaja kohustus tõestada, et diskrimineerimist ei toimunud. Kumbki osapool ei pea andmete jagamisel esitama rohkem teavet, kui lepingutingimuste ja andmemääruse järgi vajalik. Andmete kättesaadavaks tegemisel andmesaajale võib kokku leppida mõistlikus hüvitises, kuid märgitakse, et mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt ei tohi nõuda suuremat hüvitist, kui andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnev otsene kulu. Seejuures ei piirata võimalust hüvitist vähendada või selle maksmine täielikult välistada, kui tulevased õigusaktid nii sätestavad. Andmete jagamisel tekkivate vaidluste lahendamiseks luuakse igas liikmesriigis eraldi sõltumatu organ, mis on võimeline eksperthinnangute alusel langetama vaidluses otsuse 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Andmevaldajal on õigus kohalda tehnilisi kaitsemeetmeid (nt nutilepinguid), et ära hoida ära loata juurdepääs andmetele ja tagada nende õiglane kasutus, kuid seejuures ei tohi piirata määrusega kasutajale tagatud õigusi. Kui andmesaaja on andmetele ligipääsemiseks andmevaldajat eksitanud, sundinud, tehnilisi lünki ära kasutanud, samuti kui ta on andmeid ilma loata edasi jaganud, peab ta need koheselt hävitama. Kui sellisel viisil saadud andmete kasutamine on põhjustanud andmevaldajale märkimisväärselt kahju, peab andmesaaja ühtlasi lõpetama nendel andmetel põhineva äritegevuse. IV peatükk (artikkel 13) kaitseb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ühepoolselt kehtestatud ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Tingimus on ühepoolselt kehtestatud, kui teisel osapoolel pole olnud võimalik seda mõjutada, hoolimata katsetest läbi rääkida. Lepingutingimus on ebaõiglane siis, kui ta hälbib andmekasutuse heast tavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Ebaõiglased lepingutingimused kas piiravad tingimuse kehtestaja vastutust tahtliku teo või hooletuse korral, välistavad mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte juurdepääsu õiguskaitsevahenditele või annavad lepingu kehtestanud osapoolele ainuõiguse tõlgendada lepingutingimusi ja andmete vastavust nendele. Lisaks peetakse ebaõiglaseks lepingutingimusi, mis lubavad tingimuse ühepoolselt kehtestanud 3 COM/2020/842 final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52020PC0842 3 osapoolel ühepoolselt ligi pääseda mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte andmetele, või mis takistavad viimasel neid proportsionaalsel viisil kasutada. V peatükis (artiklid 14-22) käsitletakse mehhanisme, mis lubavad avalikul sektoril erakorralise vajaduse tõttu andmevaldajatelt andmeid taotleda. Avaliku sektori asutustel on õigus taotleda andmete kättesaadavaks tegemist üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, selle ära hoidmiseks või sellest taastumiseks, samuti aga juhul, kui ilma nende andmeteta pole võimalik „täita konkreetset avalikes huvides olevat ülesannet, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud” ning andmeid pole sealjuures võimalik saada muul teel. Peatükis on sätestatud andmete sellisel viisil taotlemise kord ning nõuded andmetaotlusele ja -kasutusele. Muuhulgas peab andmetaotlus olema proportsionaalne, eesmärgipärane ja käsitlema võimalikult suures ulatuses isikustamata andmeid. Taotlev asutus võib andmeid jagada teiste avaliku sektori organitega, samuti teadusuuringute ja statistika koostamise eesmärgil. Samuti on lubatud andmete jagamine liikmesriikide institutsioonide vahel. Andmevaldajal on õigus taotlus tagasi lükata, kui ta on taotletud andmed juba samal eesmärgil mõnele teisele avaliku sektori organile esitanud. Avaliku sektori keha on kohustatud andmeid kasutama ainult taotluses märgitud eesmärgil ning need vajaduse lõppemise korral hävitama. Ärisaladusi avalikustatakse ainult vältimatult vajalikus ulatuses. Kui tegu on hädaolukorrale reageerimisega, teeb andmevaldaja andmed kättesaadavaks tasuta. Hädaolukorra ära hoidmise, sellest taastumise või „avalikes huvides oleva ülesande täitmise” puhul võib küsida hüvitist tehniliste ja korralduslike kulude katmiseks koos „mõistlikus suuruses marginaaliga”. Peatükk ei kohaldu väike- ja mikroettevõtjatele, samuti kriminaal- ja haldusrikkumistega tegelemisele, tolli- ega maksuhaldusele. VI peatükk (23-26) hõlbustab andmetöötlusteenuste (nt pilveteenuste) osutaja vahetamist. Selliste teenuste osutajad peavad võimaldama kliendil üle minna teise teenusepakkuja teenusele, korraldades sealjuures kõigi kliendi andmete, metaandmete jm digivarade ülekandmise uude pilveteenusesse või kohapealsesse süsteemi. 30-päevase üleminekuperioodi vältel peab teenusepakkuja tagama teenuse täieliku järjepidevuse ning andmevahetuse lõpuni viima. Pärast kolme aasta möödumist määruse jõustumisest ei tohi andmetöötlusteenuste osutajad kliendilt enam teenuse vahetamise eest tasu küsida. VII peatükis (artikkel 27) käsitletakse kaitsemeetmeid, mis kohalduvad andmetöötlusteenuste osutajatele rahvusvahelises kontekstis. Viimased võtavad kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida isikustamata andmete rahvusvahelist edastamist või valitsuse juurdepääsu nendele, kui see läheks vastuollu EL või siseriikliku õigusega. Kolmanda riigi kohtuotsust, millega sellist edastamist või juurdepääsu nõutakse, võib täita ainult kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel. Samuti sätestatakse tingimused, mille alusel sellist kohtuotsust võib täita, kui vastav rahvusvaheline leping puudub. VIII peatükk (artiklid 28-30) käsitleb koostalitlusvõimet. Loodavate EL andmeruumide operaatoritele kehtestatakse mitmesugused nõuded andmete kirjeldamise, kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutusmugavuse osas. Luuakse raamistik tulevaste standardite jaoks andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime jaoks. Samuti sätestatakse töökindluse, ohutu lõpetamise ja andmete arhiveerimise nõuded nutilepingute kasutamisel. Peatükis kirjeldatud nõuete edaspidine täpsustamine jäetakse määrusega komisjoni pädevusse. IX peatükk (31-34) hõlmab määruse rakendussätteid. Liikmesriikidel on kohustus luua või määrata pädev asutus, mis vastutab määruse kohaldamise ja täitmise eest. Pädev asutus suurendab teadlikkust määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste osas, käsitleb kaebusi, kogub teavet määruse kohaldamise kohta, määrab trahve ja teeb koostööd teiste liikmesriikide samaväärsete asutustega. Liikmesriigid määravad määruse rikkumise korral kohaldatavad 4 karistused, mis peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ühtlasi sätestatakse, et komisjon töötab välja andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist käsitlevad näidislepingutingimused. X peatükk (artikkel 35) selgitab andmebaaside direktiivis 96/9/EÜ4 sätestatud sui generis õiguse kohaldamise piire ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on õigus kasutada andmemäärusega ettenähtud andmeid. XI peatükk (artiklid 36-42) sisaldab lõppsätteid. Selle kohaselt võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta kasutusele andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kehtestatud teenuseosutaja vahetamise tasude järelevalvemehhanism, täpsustada olulisi koostalitlusnõudeid ning avaldada viide avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonidele ja andmetöötlusteenuste koostalitlusvõimet käsitlevatele Euroopa standarditele. Samuti nähakse sellega ette komiteemenetlus rakendusaktide vastuvõtmiseks, et hõlbustada koostalitlusvõime ja nutilepingute ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmist, kui ühtlustatud standardid puuduvad või ei ole piisavad, et tagada vastavus olulistele nõuetele. Ettepanekus täpsustatakse ka seost muude liidu õigusaktidega, millega reguleeritakse andmete jagamise õigusi ja kohustusi. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Määruse õiguslikuks aluseks on valitud EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Määrus kuulub seega EL-i jagatud pädevuse valdkonda. Õiguslik alus on kohane, sest liidu taseme meetmed võimaldavad vältida ühtse andmeturu killustumist. Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele seadusandlikke meetmeid määruses kirjeldatud probleemide lahendamiseks andmete jagamisel ettevõtete vahel ning ettevõttelt riigile, samas kui teised riigid ei ole. Ühtlustamata õigusruum andmete jagamise osas muudab keerulisemaks ettevõtjate juurdepääsu andmetele ja turgudele ning kahjustab konkurentsivõimet valdkonnas, mis on oma loomult hargmaine. 3.2. Subsidiaarsus Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt liikmesriigid üksi ei saa määruse ettepaneku eesmärke tõhusalt täita ning eesmärgid on paremini saavutatavad EL tasandil. Valdkonna reguleerimine EL tasandil on vajalik EL siseturu parema toimimise tagamiseks. Andmetöötlus- ja pilveteenust pakkuvad ettevõtted tegutsevad peaaegu alati rahvusvaheliselt, samuti asub toote või teenuse kasutaja tihti muus riigis, kui selle kasutamisel tekkivate andmete valdaja. Kui liikmesriigid hakkavad andmete jagamise ja ringluse kohta vastu võtma siseriiklikke õigusnorme, tooks see kaasa digitaalse ühtse turu killustumise, suuremad tehingukulud, läbipaistvuse puudumise, õiguskindlusetuse ja meelepärase kohtualluvuse valimise. 4 96/9/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A31996L0009 5 3.3. Proportsionaalsus Määrusega püütakse leida tasakaal andmevaldajate õiguste ja huvide ning üldeesmärgi vahel hõlbustada andmete laiemat kasutamist paljude osalejate jaoks. Siiski on kohati mulje, et andmevaldajale pannakse ebaproportsionaalsed kohustused andmete jagamiseks. Määrusega luuakse väidetavalt tugiraamistik, mis ei tohiks minna kaugemale eesmärkide saavutamiseks vajalikust, kuid esmasel analüüsil tunduvad mõningad kohustused üleliigsed. Määruses käsitletakse olemasolevaid takistusi, mis tekivad ettevõtetel, tarbijatel ja avalikul sektoril andmete võimaliku väärtuse paremini ära kasutamisel. Samuti kehtestatakse määrusega raamistik tulevaste valdkondlike õigusnormide jaoks, et vältida killustatust ja õiguslikku ebakindlust, st lähitulevikus tullakse eraldi välja jagatavate andmete kohaldamisala täpsustavate valdkondlike õigusaktidega. Määruses selgitatakse olemasolevaid õigusi ja nähakse vajaduse korral ette andmetele juurdepääsu õigused, aidates seeläbi arendada andmete jagamise siseturgu. Algatuses jäetakse valdkondlikul tasandil kohaldamiseks märkimisväärne paindlikkus, st käesoleva määruse puhul on tegu horisontaalse õigusaktiga, mis sätestab üldised andmete jagamise ja kättesaadavaks tegemise põhimõtted. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju majandusele Määruse eesmärk on valla päästa andmemajanduse potentsiaal, luua uusi ärivõimalusi ja -mudeleid ning suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. 2021. aastal Digital Europe poolt läbiviidud uuringus „Data Flows in the Digital Decade“5 hinnati EL andmepoliitika mõju andmemajandusele ning toodi välja, et positiivse ja negatiivse stsenaariumi realiseerumise vahe on 2 triljonit dollarit ja 2 miljonit töökohta. Nii positiivsel kui negatiivsel stsenaariumil oleks suur mõju kõigile liikmesriikidele ja sektoritele. Õigete meetmete rakendamise korral on määrusel potentsiaali parandada andmete kättesaadavust nende (korduv-) kasutamiseks ning tugevdada seeläbi EL andmemajandust. Selle eelduseks on, et kavandatavad meetmed on selged ja ühemõttelised, suunatud õigusselguse parandamisele ega tõsta asjatult ettevõtete halduskoormust. Siiski tuleb silmas pidada, et üleregulatsiooni korral võib olla määrusel hoopis pärssiv mõju majandusele. Määrusega kehtestatakse andmevaldajatele mitmeid uusi nõudeid, mis võivad tekitada põhjendamatuid kulusid andmetele ligipääsu andmiseks ja mis ei pruugi olla andmete kättesaadavaks tegemiseks otseselt vajalikud. Siia kuulub näiteks liideste arendamise vajadus andmevaldajate kulul andmete kättesaadavaks tegemiseks kasutajale, mis võtab palju väärtuslikku arendajate tööaega, ja mis mõjub ka läbi saamatajäänud tulu, kui vastav arendajate aeg oleks olnud suunatud äriprotsesside parendamisse. Sealjuures on oluline, et kasutajatele andmete kättesaadavaks tegemise eest ka läbi liidese ei tohi andmevaldaja tasu küsida. On ka oht ärisaladuse põhjendamatuks avaldamiseks või risk, et andmesaaja kasutab ära andmeid konkureeriva toote või teenuse loomiseks. Seeläbi võib määrus andmemajanduse edendamise ja motivatsiooni tekitamise asemel pigem vastupidise efekti, kus andmete jagamine ning taaskasutamine muutub kulukamaks ja aeganõudvamaks. 5 Data flows and the Digital Decade – DIGITALEUROPE. https://www.digitaleurope.org/resources/data-flows- and-the-digital-decade/ 6 Komisjon ei ole määruse mõjuanalüüsis hinnanud kolmandatele riikidele edastamise piirangu majanduslikku mõju, kuigi on välja toonud, et ühes liikmesriigis loodud andmepõhised tooted ja teenused vajavad teistest riikidest pärit kasutajatele toote või teenuse kohandamiseks ka rahvusvahelisi andmeid. Võib pidada tõenäoliseks, et piirangute kehtestamise läbi halveneb või muutub võimatuks Euroopa ettevõtete ligipääs teistes riikides leiduvatele andmetele ja nende taaskasutus; samuti võib halveneda kasutajakogemus. 4.2. Mõju põhiõigustele Isikuandmete kaitse vaatest kehtestab määrus võrreldes EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM)6 isikutele konkreetsema ja ulatuslikuma õiguse pääseda ligi isiku enda tegevuse käigus loodud andmetele ja edastada neid kolmandatele isikutele. Seekaudu suurendab määrus isikute kontrolli oma andmete üle ning toetab EL põhiõiguste harta (edaspidi harta) artikli 8 lõikes 1 sätestatud isikuandmete põhiõiguse kaitset. Samuti kohustab määrus andmevaldajaid esitama isikutele täiendavat teavet nende kogutud ja töödeldud andmete kohta. Positiivne mõju võib kaasneda ka isikute elu ja tervise kaitsele ning üldise heaolu tagamisele seoses määruses sätestatud andmevaldaja kohustusega jagada andmeid riigiga selleks, et reageerida üldisele hädaolukorrale, seda ennetada või aidata kaasa sellest taastumisele. Määrusega kaasnev ulatuslikum isikuandmete jagamine kolmandate ettevõtetega võib samas osaliselt ka õõnestada IKÜMi eesmärki tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse. Kuigi määruse kohaselt peab selle rakendamisel olema tagatud kooskõla IKÜMiga, hõlbustab sellega loodav regulatsioon ettevõtetel isikuandmete kogumist. Isegi kui selliseks andmete kogumiseks ja töötlemiseks on formaalselt omandatud andmesubjekti nõusolek või esineb muu õiguslik alus, on senine praktika näidanud, et andmesubjektidel ei ole alati selget arusaama, millele nad nõusoleku annavad, mistõttu kaasneb teatud risk, et ettevõtted pääsevad ligi ning töötlevad isikuandmeid andmesubjekti tegeliku tahte vastaselt. Ühe keskse muudatusena mõjutab määrus ka ettevõtjate ettevõtlusvabaduse põhiõigust, mida reguleerib harta artikkel 16. Mitmed muudatused soodustavad ettevõtete võimalusi tulla turule uute toodete ja teenustega. Näiteks võimaldab määrus ettevõtete jaoks parema ligipääsu andmetele, mida isikud on teise ettevõtte toote või seotud teenuse kasutamisega loonud. Samuti lihtsustatakse andmetöötlusteenuste osutajate vahetamist. VKE-de ettevõtlussuutlikkust suurendatakse ka seeläbi, et piiratakse tootjate ja seotud teenuste pakkujate õigusi kehtestada nende suhtes ebaõiglasi lepingutingimusi, mis on seotud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega. Teisalt, andmevaldajate jaoks toovad sellised muudatused kaasa võrdlemisi ulatusliku ettevõtlusvabaduse riive, kusjuures kohustus jagada ettevõtte toote või seotud teenuse kasutamisel kogutud andmeid võib teatud juhtudel tähendada ka selliste andmete jagamist, mis on kaitstud ärisaladusena. Määrus kehtestab ka spetsiifilisi tingimusi andmete kättesaadavaks tegemise kvaliteedile, millega kaasnevad tootjate ja seotud teenuste pakkujate jaoks kulutused. Samuti piirab määrus ettevõtete lepinguvabadust, sätestades teatud kohustuslikud tingimused, millele andmejagamise lepingud peavad vastama. Tootjate ja seotud teenuste pakkujate ettevõtlusvabaduse riivet aitab mõnevõrra vähendada nende õigus nõuda hüvitist kolmandatele isikutele andmetele juurdepääsu võimaldamise eest. Andmetöötlusteenuste osutajate ettevõtlusvabadust riivavad ka määrusega sätestatavad piirangud isikustamata andmete edastamise osas kolmandatesse riikidesse, samuti sätestab 6 (EL) 2016/679. https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj 7 määrus andmetöötlusteenuste osutajatele täiendavad kohustused teenuse vahetamise võimaldamiseks. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Määrusega kaasneb halduskoormus liikmesriikide määratud pädevatele asutustele (Eestis näiteks Andmekaitse Inspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lisaks veel kaasatav pädev asutus vastavalt vajadusele), kes vastutavad andmete kättesaadavaks tegemisel kehtestatud nõuete täitmise järelevalve eest ja peavad lahendama vastavasisulisi kaebuseid. Määrus paneb kohati ebaselged kohustused sellistele pädevatele asutustele, näiteks andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste arengute jälgimine. Samuti on vaja luua või anda pädevus mõnele erapooletule ja sõltumatule organile vaidluste lahendamiseks; selline organ on vaja sertifitseerida. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Teisalt antakse määrusega riigiasutustele õigus küsida erakorralise vajaduse korral erasektori andmevaldajalt andmeid üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, üldise hädaolukorra ära hoidmiseks või sellest taastumiseks. Selline andmete parem kasutus võib aidata riigil paremini hädaolukorrale reageerida. Samas tuleb silmas pidada, et välja arvatud juhul, kui andmeid küsitakse üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, võivad erasektori asutused andmete jagamise eest küsida hüvitist. 4.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Käesoleva määrusega tuuakse välja avaliku sektori asutuste ja Euroopa Liidu institutsioonide või organite õigus küsida erasektorilt andmeid erakorralise vajaduse tõttu. Andmete parem kättesaadavus ja jagamine võivad mõjuda positiivselt riigi julgeolekule, kui neist on otsene kasu hädaolukorrale reageerimisel. Piiravad nõuded seoses andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada EL ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide andmekogudele ja vähendada seeläbi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis võib kaasa tuua negatiivse mõju majanduskeskkonnale. Nõuete kehtestamisel peab arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja nõuete täitmise võimalikkus. Piirangute kehtestamise asemel tuleks kaaluda läbirääkimisi ja ühtsete põhimõtete ning praktikate kujundamist. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki luua õigusraamistik andmete õiglase juurdepääsu ja andmete kasutamise osas, et aidata põhjendatud ja proportsionaalsete meetmetega kaasa Euroopa andmemajanduse paremale toimimisele. Selgitus: Andmemääruse eesmärk on suurendada vabalt kättesaadavate andmete hulka ning kehtestada eeskirjad selle kohta, kes, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil võib EL-i erinevates majandussektorites kasutada. Andmemajanduse piiriülesest iseloomust tulenevalt on EL tasandi ühtne lähenemine tervitatav, võimaldades vältida digitaalse ühtse turu killustatust. Sealjuures peab Eesti oluliseks, et määrus soodustaks innovatsiooni ning looks soodsa keskkonna uute andmepõhiste toodete arendamiseks ning protsesside parandamiseks. Näiteks 8 aitaks isikustamata andmete eest nö turuhinnas tasu küsimise võimalus kaitsta VKE-de huve ja neid motiveerida andmeid jagama. Selleks tuleb vältida liiga jäiga regulatsiooni teket ning eelistada paindlikke ja ettevõtlust kõige vähem piiravaid meetmeid. EL tasandi lahendused ei tohi põhjendamatult piirata ettevõtete konkurentsivõimet. Andmemäärusega reguleeritav peab olema väga hästi põhjendatud ja proportsionaalne ning tagatud peab olema ärisaladuse ja intellektuaalomandi optimaalne kaitse. Selle tagamiseks on vaja muuhulgas vaja teatud definitsioonide selgitamist (nt toote ja seotud teenuse mõiste; mõistete vastavus ja suhe olemasoleva EL õigusega lepingu valdkonnas) ja kitsendamist, et andmemääruse kohaldamisala ja eesmärgid oleks ühtselt tõlgendatavad ja selged. Samuti peame tervitatavaks, et andmemääruse ettepanek võimaldaks tarbijate huve paremini kaitsta. Õigust kasutada ja käsutada toote kasutamisel loodud andmeid tõhustaks eeldatavasti kasutajakogemust ning võimaldaks konkurentsi laienemist, mis omakorda annaks tarbijatele ka rohkem valikuvõimalusi toodete ja teenuste soetamisel. Eesti toetab, et käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse, riikliku julgeoleku, tolli- ja maksuhalduse ning kodanike tervise ja ohutusega seotud tegevusega vastavalt liidu õigusele. 5.2. Eesti on seisukohal, et andmete kättesaadavaks tegemisel tuleb eelistada eesmärki teenivaid, kuid paindlikke ja ettevõtetele ebamõistlikke lisakulutusi ja -koormust mitte tekitavaid lahendusi, näiteks ei ole alati mõistlik kohustada ettevõtteid tegema andmeid kättesaadavaks reaalajas digiliidese abil. Selgitus: Andmemääruse eesmärgis on välja toodud, et andmevaldajal on kohustus teha kättesaadavaks tema toodete või seotud teenuste kasutamisel loodud andmed. Selleks peab andmevaldaja jagama kasutajaga enne lepingu sõlmimist teatud teavet, sh toote või seotud teenuse kasutamisega tõenäoliselt loodavate andmete laad ja maht. Samuti on eelnõus ette kirjutatud, kuidas neid andmeid peab kasutajale kättesaadavaks tegema. Kui toote kaudu pole andmetele otsest juurdepääsu, on andmevaldaja kohustatud need vastava taotluse korral viivitamatult ning tasuta kättesaadavaks tegema, vajadusel ka pidevalt ja reaalajas. Lisaks seatakse piirangud tasu küsimisele andmevaldajalt andmesaajale (kolmas isik), st tasu tohib küsida ainult andmete kättesaadavaks tegemise eest, mitte andmete enda eest. Jääb ebaselgeks, mida täpselt praktikas tähendab ettepanekus välja toodud vaikimisi, lihtsalt ja turvalisel viisil. Samuti ei ole selge, millised on selliste meetmete eeldatavad potentsiaalsed kulud ja mõju. Eesti leiab, et määrus ei tohiks kehtestada nõudeid, mis on andmevaldaja jaoks ebamõistlikult koormavad ning ei ole samas määruse eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalikud (näiteks andmete kättesaadavaks tegemine reaalajas, liidese rakendamise nõue andmete kättesaadavaks tegemisel, kui selleks on olemas vähemkoormavaid lahendusi; samuti kasutajale enne lepingu sõlmimist toote või seotud teenuse kasutamisega tõenäoliselt loodavate andmete laad ja maht). Eesti ei saa toetada näiteks väärindatud andmete täieliku jagamise nõuet, kuivõrd see võib andmevaldaja äritegevust negatiivselt mõjutada. Eesti on seisukohal, et andmemajanduse valdkonna regulatsioonid peaksid olema võimaldajad ärimudelite ja -äriprotsesside loomiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks, mitte piiravate ja detailsete kohustuste kogumid. Selliselt võiks mõjuda õigus vabamalt määrata tasu jagatavate andmete eest. Eesti toetab kasutaja õigust pääseda ligi tema poolt loodud andmetele, kuid andmete jagamise viis ei saa olla piiratud üksikute komisjoni poolt ette nähtud vahendite abil. Käesolev regulatsioon peaks ergutama andmete jagamist ja ehitama usaldust läbi selgete juhiste, mitte ebamõistlikult koormavate ja kulukate lahenduste, kui turul on ka vähem koormavaid lahendusi. 9 5.3. Kuivõrd andmete definitsioon on määruse ettepanekus kõikehõlmav, toetab Eesti, et valdkondlikes õigusaktides määratletakse selgemalt, milliste toodete ja seotud teenuste kasutamisel loodud andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise kohustus. Selgitus: Andmemäärus on horisontaalne andmete jagamist võimaldav õigusakt ning sellele järgnevad valdkondlikud rakendusaktid, näiteks mobiilsuse, tervise ja rahanduse valdkondades. Eesti leiab, et vertikaalsetes õigusaktides on oluline täpsustada andmete skoopi, st konkreetset selgust, milliseid andmed ja millistes suhetes on ettevõtetel kohustus jagada ning millistel tingimustel ja viisil. Sarnane on lähenemine avaandmete direktiivi väärtuslike andmestike kategooriatel, kus kehtestatakse konkreetsetele andmetele (näiteks meteoroloogiat või ettevõtlust puudutavatele andmete) nõuded näiteks kirjelduse, kättesaadavuse, litsentsitingimuste, vormingu ja ajakohasuse osas. Selline valdkondlik andmete määratlus ja täpsustamine peaks olema tehtud kaasavalt vastava valdkonna tööstuse ja avaliku sektori esindajatega. 5.4. Eesti peab oluliseks, et andmete jagamise kohustus ei tooks andmevaldajale kaasa põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi, ei piiraks lepinguvabadust ebaproportsionaalsel viisil ega oleks muul moel äritegevust põhjendamatult kahjustav. Selgitus: Eesti on seisukohal, et andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selle efektiivsemaks saavutamiseks on mõistlik leida turuosalisi motiveerivaid mehhanisme, mitte kasutada selleks ainult liialt detailseid regulatsioone, mis hakkavad hoopis piirama määruses püstitatud eesmärkide saavutamist, st ettevõtlusvabadust ja konkurentsi suurendamist. Oluline on luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks. Kuivõrd mitmete kohustuste ulatust on määruse sõnastuse ebamäärasuse tõttu raske hinnata, on keeruline hoomata kõiki juhtumeid, millele andmemäärus kohaldub. Samas on ilmne, et määrus toob kaasa ulatusliku sekkumise ühingute ettevõtlusvabadusse, sh kohustades jagama andmeid, mis võivad olla kaitstud ärisaladusena ja piirates ühingute lepinguvabadust. Teisalt on määruse ettepanekus puudu selged riskide leevendusmeetmed, näiteks juhtudeks, kus andmete saaja rikub oma kohustusi ning saab näiteks saadud andmete pinnalt andmevaldaja ärisaladuse teada. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kohustataks jagama andmeid olukorras, kus see põhjendamatult sekkuks ühingu ettevõtlusvabadusse. Selgitamist vajab määruse säte, mille kohaselt ärisaladusi avalikustatakse tingimusel, et nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks võetakse kõik vajalikud erimeetmed, ning säte, mille kohaselt ärisaladusi avaldatakse kolmandatele isikutele ulatuses, mis on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik ning mille kohaselt kolmas isik võtab vajalikud meetmed ärisaladuse kaitseks. Konkureeriva toote või teenuse loomise keeld peaks kehtima nii andmete edastamisel avaliku sektori asutustele, kes määruse ettepaneku kohaselt võivad need andmed edastada kolmandatele isikutele, kui ka ettevõtete vahelisele andmete edastamisel. 5.5. Eesti ei toeta täielikku andmete jagamise keeldu väravahoidjatele. Andmete jagamine väravahoidjatele tuleks üle vaadata andmeruumide põhiselt. Andmetele juurdepääsu piiramine peab olema eesmärgipärane, ei tohi kaasa tuua ettevõtjate põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet ega negatiivseid tagajärgi tarbijatele. Selgitus: Määruse ettepanek sätestab, et väravahoidja ei ole kõlblik kolmas isik, kellele andmeid jagada. Eesti toetab põhimõtteid, mis aitavad vältida konkurentsieelise tekkimist andmete ja jagamisteenuste koondumisel üksnes üksikute suurte rahvusvaheliste tegijate kätte. Leiame, et on õige toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) ja uute innovaatiliste 10 teenusepakkujate positsiooni ja võimalusi. Samas on oluline, et vastavate meetmetega kaasnev ettevõtlusvabadusse sekkumine ei põhjusta väravahoidjate põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet, ei ole põhjendamatult diskrimineeriv ega too kaasa olukorda, kus väravahoidja platvormi ärikasutajatele või tarbijatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on suuremad meetmega kaasnevast kasust. Seega peaks eelnõuga sätestatud erand, mille alusel väravahoidja ei tohi olla kolmas isik, kellele andmeid jagatakse, hõlmama andmete jagamise keeldu ainult sellistel juhtudel, mille osas on tõendatud, et need on vajalikud ja eesmärgipärased, et tagada avatud konkurentsi või kõrvaldada väravahoidja ebaõiglaseid äripraktikaid suhetes äri- ja lõppkasutajatega. Üks võimalus selliste juhtude tuvastamiseks on vaadata üle andmete jagamise keeld andmeruumide põhiselt. 5.6. Eesti on seisukohal, et tuleks analüüsida ja sõnastada täiendavaid kaitsemeetmeid, et ettevõtjate huvisid teeniv andmevahetus ei tooks kaasa andmesubjekti õiguste kahanemist, näiteks ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimene peaks mõne teenuse saamiseks avaldama enda kohta tundlikke andmeid. Selgitus: Eesti leiab, et käesoleva eelnõu puhul tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel tasakaalustada pinevussuhet määruse eelnõuga taotletava Euroopa ettevõtjate huvide ning teiselt poolt andmesubjektide oma andmete kontrolli ja otsustusõiguse vahel. Andmemääruse üks eesmärke on konkretiseerida ja arendada edasi EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) loodud andmesubjekti õigust andmete ülekantavusele, soodustada juurdepääsu andmetele ja nende kasutamist erasektori erinevate teenusepakkujate vahel. IKÜM artiklist 20 tulenev andmete ülekandmise õigus teenib andmesubjekti õigust kontrollida ja otsustada oma andmetega seonduva üle, aidates seejuures andmesubjektil kui tarbijal mitte jääda ühe teenusepakkuja juurde „lõksu“, vaid saada koos oma (tarbimis)andmetega näiteks teise teenusepakkuja paremaid tingimusi. Kuigi andmemääruse eelnõuga loodav andmevahetus suurendab andmesubjekti kontrolli oma andmete üle, teenib see esmajoones Euroopa ettevõtete huve ja konkurentsivõime parandamist, tuues kaasa isikuandmete ulatuslikuma jagamise. Seega on andmemääruse eelnõuga taotletav eesmärk teatavas pinevussuhtes IKÜM-i eesmärkidega. Eesti peab ülioluliseks, et andmete üha suurem jagamine ei viiks inimese kontrolli kahanemiseni oma andmete üle. Andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel tuleb seetõttu pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamise ja ühtse Euroopa andmeturu loomisega siiski tagada inimese kontroll oma andmete üle. Unustada ei tohi, et 2018. a jõustunud IKÜM-i eesmärk on tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Seetõttu tuleks eraldi analüüsida, milliseid kaitsemeetmeid oleks võimalik kavandada, et näiteks ühtse andmeruumi kui eesmärgi saavutamise hind ei oleks see, et inimesed peaks mõne teenuse saamiseks avaldama enda kohta tundlike andmeid (näiteks terviseandmeid kindlustusandjatele). Selliste andmejagamiste puhul tuleb olla mõnevõrra protektsionistlik ning lähtuda ka tarbijakaitse põhimõtetest, arvestades, et riskide hindamine kõnealuses valdkonnas nõuab sageli eriteadmisi. Üks olulisemaid ja tähelepanu väärivamaid küsimusi andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel ongi, kuidas õnnestub andmemäärusega taotletava andmeruumi loomisega tagada samal ajal andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Andmemääruse eelnõu kohaselt ei tohi määrus mõjutada põhiõigust isikuandmete kaitsele ega isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat kaitsenivood. Seejuures tuleb silmas pidada ka asjaolu, et isikuandmete avarat mõistet arvestades (kaudne tuvastatavus) võivad ka mitteisikustatud andmed kuuluda teatud juhul IKÜM-i kaitsealasse. 11 5.7. Eesti leiab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist andmemääruse rakendamisel on vaja konkretiseerida ja sätestada üheselt mõistetavalt, et isikuandmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks IKÜM tähenduses ning peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused. Selgitus: Andmesubjekti seisukohalt tuleb pidada positiivseks, et määrusega konkretiseeritakse andmesubjekti juurdepääsuõigusi toodete või seotud teenuste kasutamisega genereeritud andmetele. Määruse eelnõus nähakse ette üldine õigus andmed üle kanda kolmandale isikule, kuid samas ei ole piisavalt konkreetselt väljendatud, et andmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks IKÜM tähenduses ning peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused. Eelnõus viidatakse küll sellele, et andmete kasutamine kolmanda isiku poolt toimub vastavalt andmesubjekti ja kolmanda isiku vahelisele kokkuleppele, kuid sellest ei selgu otseselt, kas määruse eelnõu koostajate arvates on isikuandmete töötlemise aluseks nõusolek IKÜM tähenduses. Seejuures võib eeldada, et andmesubjekti vaatest soovib ta oma andmed kanda uue teenusepakkuja juurde üle selleks, et temaga leping sõlmida, mistõttu oleks asjakohasem õiguslik alus IKÜM tähenduses lepingu täitmine. Seega selleks, et kolmanda isiku eesmärgid ja õiguslikud alused andmetöötlusel ei jääks ebamääraseks, tuleks eelnõus konkretiseerida IKÜM-i sätete kohaldatavust; pelgalt viitest IKÜM-ile põhjenduspunktides ei piisa. Eelnõus on ette nähtud, et kolmas isik, kes andmed saab, ei tohi neid kasutada andmesubjekti profileerimiseks IKÜM art 4 lg 4 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on vajalik teenuse osutamiseks kasutajale. IKÜM ei välista iseenesest, et erasektor tohiks lepingu täitmise õiguslikul alusel saadud isikuandmeid töödelda ka mõnel teisel, näiteks õigustatud huvi alusel. Ka EL andmekaitse töögrupp on olnud seisukohal, et ettevõtjal on õigustatud huvi oma klientide andmeid töödelda selleks, et kliendisuhet hoida, selleks ka oma kliente profileerides. Seetõttu tuleb täpsustada, kuidas eelnõus ettenähtu haakub IKÜM-iga; kas kõnealune säte on erinorm IKÜM-i suhtes ja moodustab eraldi õigusliku aluse profileerimisel või peab andmetöötlejal siiski olema profileerimiseks õiguslik alus IKÜM art 6 tähenduses. 5.8. Eesti peab oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ega sekkuks ebaproportsionaalselt Eesti riigisisesesse täitemenetlusõigusesse. Euroopa Liidu liikmesriikidel peab olema vabadus mitte võimaldada selliste pädevustega organite loomist, mis tema õigussüsteemiga ei haaku. Tagada tuleb kohtuvälise vaidluse lahendamise organi sõltumatus, erapooletus ja ekspertteadmised ning poolte nõusoleku puudumisel ei tohi tal olla siduvate lahendite tegemise pädevust. Eesti hinnangul tuleks luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi lahendavate organite koostöövõrgustik. Selgitus: Määruse tulemusel luuakse uued vaidluste lahendamise organid, kelle poole on andmevaldajatel ja andmesaajatel võimalik pöörduda, et lahendada vaidlusi seoses andmete kättesaadavaks tegemise õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste ja läbipaistva viisi kindlaksmääramisega. Selliste vaidluste lahendamiseks õigustatud organid sertifitseerib liikmesriik. See, millised andmete kättesaadavuse tingimused on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad (nn FRAND tingimused), jäetakse turu kujundada. Art 10 kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua vaidluste lahendamise organ. Üldiselt on murettekitav, et erinevate Euroopa Liidu valdkonnaspetsiifilise õigusaktiga kaasneb vaidluste 12 lahendamise organi loomine, kusjuures organite loomise tingimused, kohaldatav menetlus ning lahendite siduvuse põhimõtted ei ole ühetaolised. Art 10 kohaselt tuleb samas artiklis loetletud nõuetele vastav organ igal juhul sertifitseerida. Määrusest tulenevad organi loomise tingimused on otsekohalduvad, liikmesriik täiendavaid tingimusi seega sätestada ei saa. Art 10 kohaselt võib organ olla nii eraõiguslik kui ka haldusorgan, määrus ei erista organeid vormi alusel. Seega võib teoreetiliselt määruse alusel tekkida nt eraõiguslik üksus, mis ei pea olema juriidiline isik (seltsingul ei ole Eesti õiguse kohaselt iseseisvat õigusvõimet), kellel oleks pädevus anda rahaliste nõuete kohta (art-st 9 tulenevad nõuded, mille lahendamine on art 10 kohaselt organi pädevuses) sundtäidetavaid otsuseid. Selliseid täitedokumente, nagu soovitakse määruse alusel luua, Eesti õiguses ei ole.7 Vaidluse kohtuvälise lahendamise organi loomisel peaksime vältima siduvate otsuste tegemise pädevusega valdkonnaspetsiifilise nn kvaasikohtu loomist, mille põhiseaduspärasus võib olla kaheldav (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus). Eesti ei peaks toetama lahendust anda sellisele organile pädevus teha otsuseid rahaliste nõuete kohta (art 9 kohased hüvitisnõuded). Liikmesriigil peab olema vabadus mitte võimaldada selliste organite loomist, mis ei haaku tema õigussüsteemiga. Täitemenetluse läbiviimine toimub selle liikmesriigi täitemenetluse õiguse kohaselt, kus täitemenetlust läbi viiakse. See peaks hõlmama ka seda, millised on konkreetses liikmesriigis täitedokumendid. Euroopa Liidu tasandil täitemenetlust reguleeritud ei ole ja valdkonnaspetsiifilises määruses riigisisest täitemenetlust reguleerima ei peaks. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liit seni kohustanud liikmeriike looma siduvate lahendite tegemise pädevusega kohtuvälise vaidluste lahendamise organeid. Sellise pretsedendi tegemine valdkonnaspetsiifilises õigusaktis oleks ebasüstemaatiline ja ebaproportsionaalne sekkumine siseriiklikku täitemenetlusõigusesse, võib olla vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning võib olla tuleviku vaates ohtlik. Ei ole selge, kas ettepaneku kohaselt peetakse kohtuväliste vaidluse lahendamise organite otsuseid ametlikeks dokumentideks määruse nr 1215/2012 (Brüssel Ia) tähenduses või millise mehhanismi kaudu peaks toimuma kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuste piiriülene tunnustamine ja täidetavus. Samuti pole selge, kas liikmesriik peaks hindama kohtuvälise vaidluste lahendamise organi art-st 10 tulenevatele nõuetele vastavuse jätkuvat täitmist. Määruse põhjenduspunktis 82 viidatakse, et esindushagide esitamise võimaldamiseks muudetakse määrusega mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 lisasid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828 käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 2022. aasta lõpuks. Esindushagide direktiivi lisade muutmine ja määruse hõlmamine direktiivi kohaldamisalasse on mõistlik. Määrus tuleks direktiivi kohaldamisalasse hõlmata võimalikult täpselt ja üksnes tarbijate või muude füüsiliste isikute nõuete ja üksnes eraõiguslike vaidluste puhul. 7 Tsiviilasja kohtuvälise vaidluse lahendamise tulemusena on Eesti õiguse kohaselt võimalik täitedokument saada vaidluse vahekohtumenetluses lahendamise tulemusena (lahendi täidetavaks tunnistamiseks tuleb pöörduda kohtu poole, v.a konkreetsed erandid, vt TMS § 2 lg 1 p 6 ja 6 1) või lepitusmenetluse tulemusena, kui lepitusorgani vahendatud kokkulepe on lepitusorgani poolt kinnitatud või kui lepituskokkulepe on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud või teatud juhtudel, kui notar tõestab lepituskokkuleppe (LepS § 14). Samuti on kohtuväliselt võimalik pöörduda notari poole rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe sõlmimiseks, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. 13 Põhjenduspunkti 82 sõnastus ütleb „käesolevast määrusest tulenevate õiguste rikkumise korral“. Sellisel viisil kohaldamisalasse hõlmamine oleks liiga lai. On ilmne, et eelviidatud vaidluste lahendamise organitel saab olema oluline roll antud turustandardi suunamisel. Selleks, et kujuneks liiduüleselt harmoniseeritud lähenemine andmete kättesaadavuse FRAND tingimuste osas, oleks asjakohane määruses sätestada vaidluste lahendamise organite koostöövõrgustiku loomine ning koostöö organiseerimine. Sellise koostöövõrgustiku kaudu on võimalik suunata eri liikmesriikide vaidluste lahendamise organeid tõlgendama määrust ühetaoliselt. Samuti võimaldab see tõhusamini jagada vaidluste lahendamise organite parimaid praktikaid ning muul viisil toetada organite otsuste kvaliteeti. 5.9. Eesti leiab, et ülereguleerimise ärahoidmiseks ja ebaselguse vältimiseks ettevõtetele tuleb täpsustada andmemääruses sätestatud tüüptingimuste suhestumist juba kehtivate ebaõiglaste lepingutingimustega. Selgitus: Ettepanekus nähakse ette reeglid ebaõiglastele lepingutingimuste osas, mis on andmevaldaja poolt ühepoolselt kehtestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja suhtes. Ettepaneku valguses vajab täpsustamist, milline on vahekord määruses ette nähtud ebaõiglaste tingimuste regulatsiooni ja riigisisese regulatsiooni vahel, mis põhineb tüüptingimuste direktiivil (93/13/EMÜ)8, mida Eesti õiguses on laiendatud ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (VÕS § 35 jj)9. Et vähendada ebaselgust ettevõtjate jaoks ja vältida olukorda, kus ühele ja samale lepingule tuleks kohaldada kaht erinevat tüüptingimuste regulatsiooni, tuleks analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis põhinevad ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil. Osad liikmesriigid on seda direktiivi juba laiendanud ettevõtete vahelistele suhetele ning selle osas on välja kujunenud juba vastav praktika. 5.10. Eesti leiab, et andmete jagamine erasektorilt avaliku sektori asutustele hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks on vajalik, kuid vastav õiguslik alus peaks tulenema liikmesriigi õigusruumist või valdkonnaspetsiifilisest EL õigusaktist. Andmete jagamise reegleid ning kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleb täpsustada, samuti vajab täiendavat koordineerimist tegutsemine Euroopa Liidu üleste kriiside puhul. Selgitus: Määrusega soovitakse reguleerida riigi õigust saada erasektorilt andmeid hädaolukorras. Ettevõtetelt riigile andmete jagamise aluseks peaks olema jagatud ja legitiimne arusaam avalikust huvist, millist hädaolukorda või kriisi soovitakse andmete abil uurida või lahendada ning millise teenuse pakkumisel andmeid soovitakse kasutada. Eesti leiab, et selleks, et avaliku sektori asutused saaks erasektorilt andmeid küsida, peab tal selleks alati olema õiguslik alus. Õigusliku aluse taga peab olema konkreetne avaliku võimu või avalik ülesanne, mille täitmiseks on vajalik erasektori käest teavet saada. Selle määratlemine, millal on tegemist avaliku võimu teostamisega, on reeglina liikmesriigi pädevuses. Samuti tuleks konkreetsemalt piiritleda mõiste „üldine hädaolukord”. Eelnõus esitatud definitsioon on liialt ebamäärane, mistõttu võidakse seda mõistet liikmesriigiti väga erinevalt sisustada. Praegusel kujul ei ole määruse ettepanekus välja toodud menetlusreeglid 8 93/13/EMÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31993L0013 9 Võlaõigusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/961235#para35 14 hädaolukorra välja kuulutamiseks ja erakorralise vajaduse valideerimiseks. See tähendab puudub protseduur, kuidas kuulutatakse hädaolukord väljas, kas piisab liikmesriigi tasandil välja kuulutamisest või on vaja Euroopa Komisjoni kinnitust ja luba hädaolukorra välja kuulutamiseks ja andmete erakorralise kasutamise vajaduse valideerimiseks. Eesti ei saa toetada seda, et määrusega defineeritakse liikmesriikidele siduvalt, mida sellise erandliku olukorra all mõistetakse ning et see oleks ka andmete saamise aluseks Lisaks ei ole hetkel eelnõus seatud tähtajad vastavuses erandliku olukorra lahendamise vajadusega. Eesti jaoks on oluline täiendada tähtaegade regulatsiooni nii, et juhtudel, kui on oht inimelule, toimuks andmete väljastamine avalikule sektorile viivitamata. Lisaks leiab Eesti, et erandlikes situatsioonides ei saa bürokraatia olla takistuseks olukorra lahendamisel. Hetkel on eelnõu kohaselt vajalik erandolukorras esitada esmalt korrektne taotlus, siis vajadusel taotlust täpsustada, põhjendada alternatiivide mittekasutatavust jne, kuid kriisiolukordade lahendamisel võiks lähtuda printsiibist, et andmete väljastamisel lähtutakse kiirele lahendusele suunatud andmete väljastamisest. Näiteks, kui on oht elule, siis ei kaalutleta alternatiive, vaid valitakse kiireim lahendus. Enamasti on asutus, kes andmevajadusega ettevõtte poole pöördub, ise sündmuse lahendaja. Kõike seda arvesse võttes leiab Eesti, et hädaolukorraga seotud andmete jagamise süsteem võiks olla kooskõlas meie enda hädaolukorra mehhanismiga. Lisaks tuleks silmas pidada kooskõla ühtse turu erakorraliste meetmete paketiga (SMEI). Oluline on märkida, et antud määrusega ei või ka sekkuda liikmesriigi ainupädevusse kuuluvatesse valdkondadesse, eelkõige riigikaitse ja julgeoleku valdkonda. Hädaolukorda on võimalik mõista liikmesriigis hädaolukordasid ja kriise reguleeriva seaduse mõttes formaalselt Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud hädaolukorrana, aga ka faktilise olukorrana. Näiteks võib kerkida küsimus, kas elektrihinna järsku tõusu võiks samuti andmemääruse tähenduses hädaolukorraks lugeda ja pankadelt kogu elanikkonna pangaandmed neile proaktiivselt rahalise toetuse maksmiseks välja nõuda. Ka äsjases pandeemiast tingitud hädaolukorras arutleti mobiilside positsioneerimisandmete väljanõudmise üle, et kontrollida isolatsioonikohustuse täitmist või jälgida üldiselt inimeste liikuvust. Andmemääruse eelnõu sätted, mis reguleerivad isikuandmete edastamist riigiasutustele, vajavad olulisel määral konkretiseerimist, et regulatsioon oleks kooskõlas IKÜM-iga ja aitaks tagada IKÜM-i eesmärki tagada andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Eraldi vajab analüüsimist, kas selline hädaolukorras andmete väljanõudmine saab üldse olla kohaldatav teenusepakkujate suhtes, kellele mingi teine õigusakt paneb sõnaselge konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse (arstid, pangad, advokaadid, sideettevõtjad). Õigusselguse aspektist vajavad täpsustamist nii terminoloogia kui ka seosed muude kohustustega andmeid avaliku sektori asutustele ning liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele kättesaadavaks teha. 5.11. Eesti toetab määruse eriregulatsiooni andmete kasutamiseks ametliku statistika tegemisel ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel. Selgitus: Eesti toetab andmemääruse ettepanekut, mille kohaselt säilib eriregulatsioon teadusasutustele ja statistikaasutustele andmete kasutamiseks statistika eesmärgil. Statistikaametite erilise rolliga on arvestatud ning statistika tegemiseks kasutatavate andmete jagamisel statistilise konfidentsiaalsuse nõuded on sätestatud andmehaldust käsitlevas õigusaktis. Eesti teeb ka Euroopa statistikasüsteemi kaudu eelnõu menetlemisel tihedat koostööd, paralleelne statistikaasuste konsultatsioon on algusest alates käinud, aidates nii kaasa sätete täpsustamisele lähtuvalt statistikaametite vajadustest. 15 5.12. Eesti toetab ettepaneku eesmärki kõrvaldada andmetöötlusteenuste osutajate tõhusat vahetamist raskendavad takistused, kuid peab oluliseks, et vahetamisele kaasaitamise kohutused seoses samavääre funktsionaalsusega teenuse pakkumisega ei oleks ettevõtetele ülemäära koormavad ning innovatsiooni piiravad. Eesti peab seega oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebamõistlikke kohustusi, näiteks 30- päevane ajapiirang, mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks või mis toovad kaasa ebamõistlikud kulud. Selgitus: Eesti leiab, et määruse ettepaneku sätete tõlgendamisel ilmneb, et andmetöötlusteenuste osutajad peavad tagama teise teenuseosutaja juures kliendile samaväärse funktsionaalsuse, klienti aitama ja teenuse katkematu ülemineku korraldama – seda kõike tasuta. Kuigi Eesti toetab andmetöötlusteenuse sujuvat vahetamist, ei ole mõistlik nõuda uuelt teenusepakkujalt samaväärse funktsionaalsusega teenust, sest see oleks ettevõtlusvabadust ülemäära koormav ning pärsiks innovatsiooni. Samuti on määruse ettepanekus liialt ettekirjutavad andmetöötlusteenuste osutajate vahetamist käsitlevad lepingutingimused, sh ajapiirang 30 päeva, mida võib olla väga keeruline tagada. 30- päevane üleminekuperiood ei sõltu ainult teenusepakkujast, vaid ka teenuse omanikust ja teenuse iseloomust. Arvestades, et teenuse omanik vastutab teenuse arhitektuuri eest ja kasutab andmetöötlusteenuse osutaja platvormi vaid platvormina, sõltub üleminekuperiood ja keerukus teenuse enda arhitektuurist, mille osas ei näe Eesti, et andmetöötlusteenuse osutaja peaks vastutust võtma. Seega leiab Eesti, et praegusel kujul sätestatud tingimused toovad ettevõtjatele kaasa ebamõistliku kulu. 5.13. Eesti toetab isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise piiranguid juhul, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid piiranguid isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele. Isikustamata andmete kolmandate riikidega jagamise piirangud peavad olema selged ja proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult takistada andmevahetust kolmandate riikidega. Selgitus: Andmetöötlusteenuste osutajad peavad eelnõu kohaselt võtma kõikvõimalikud tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, et vältida EL-is säilitatavate isikustamata andmete rahvusvahelist edastamist või kolmandate riikide valitsuse juurdepääsu neile, juhul kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega. Komisjoni hinnangul võib vastasel juhul tekkida olukord, kus andmetele juurdepääsu võimaldamise taotlus on vastuolus kohustusega kaitsta selliseid andmeid EL või liikmesriikide õiguse alusel. Selline vastuolu võib esineda seoses üksikisiku põhiõiguste kaitsega (nt õigus turvalisusele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile), liikmesriigi riigikaitseliste või julgeolekualaste põhihuvidega, tundliku äriteabe (sh ärisaladuste) kaitsega ja intellektuaalomandi õiguste (sh konfidentsiaalsust puudutavate lepinguliste kohustuste) kaitsega. Eelnõus jääb selgusetuks, kas andmetöötlusteenuste osutajatel on kaalutlusõigus, kas piiratakse ainult olukordi, kus kolmanda riigi kohus või haldusasutus nõuab andmetöötlusteenuste osutajalt EL-is säilitatavate isikustamata andmete edastamist, või on siiski tegemist üldise keeluga edastada andmeid kolmandatesse riikidesse. Viimase näol oleks tegemist väga ulatusliku ettevõtlusvabaduse riivega, mille puhul kahjud EL ettevõtetele ei pruugi üles kaaluda regioonideülesest andmevahetusest saadavat kasu. Mõistlik oleks algatuses piirduda selliste olukordade reguleerimisega, kus kolmanda riigi kohtu või haldusasutuse otsusega nõutakse andmetöötlusteenuste osutajalt andmete edastamist või neile juurdepääsu võimaldamist. 16 5.14. Eesti toetab määruse ettepanekus sätestatud nõudeid, mis aitavad tõsta koostalitusvõimet ja leiab, et tegemist on valdkonnaga, kus peab olema tagatud harmoniseeritud lähenemine. Selgitus: Eesti peab koostalitusvõime peatükki määruse ettepanekus üheks olulisemaks ja toetab andmete jagamise tõkete kõrvaldamise eesmärki valdkonnapõhiste ühtsete Euroopa andmeruumide siseselt ja andmeruumide vahel. Samuti toetab Eesti koostalitusstandardite kehtestamist eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks. Eesti leiab, et see võib parandada erinevate sektorite ärilisi võimalusi. Koostalitusstandardite loomine on kriitilise tähtsusega selleks, et andmete liikumine ühtsetel alustel ka praktikas siseturul toimima saaks. Nii määruse ettepanek kui ka EL tervise andmeruum (kui esimene loodav andmeruum üheksast) peaksid olema piisavalt hästi kujundatud ja läbimõeldud, et harmoniseerida ja ühtlustada andmekasutuse reegleid. On oluline, et määruse ettepanekus välja toodud terminoloogiat täpsustataks selliselt, et kohaldamisala on kõigile üheselt arusaadav. Näiteks on vaja täpsustada, keda peetakse silmas andmeruumide operaatorite all, kuivõrd määruse tekstist peab selgelt välja tulema, et nõuded kehtivad kõigile andmeruumides osalejatele. 5.15. Eesti peab oluliseks, et koostalitusvõimega seotud nõuete ja rakendusaktide välja töötamise puhul toimub põhjalik liikmesriikide kaasamine, et tagada nõuete ühtne ja mõistlik Euroopa Liidu ülene rakendamine. Selgitus: Eesti leiab, et andmemääruse ettepanek peab selgemalt sätestama standardite ja rakendusaktide kehtestamisel toimuva kaasamis- ja teavitusmehhanismi. Andmeruumide siseste või üleste standardite ja rakendusaktide kehtestamine ilma piisava liikmesriikide ja turuosaliste kaasamiseta tekitab riski, et kehtestatud nõuded ei ole EL üleselt ühtselt ja mõistlikult rakendatavad. Samuti leiab Eesti, et on ohtlik laiendada andmete koostalitusvõime aluseks olevate spetsifikatsioonide kehtestamist väljapoole määruse 1025/201210 kohaldamisala. Sellega tõuseb veelgi risk, et andmeruumides või andmeruumide üleselt kehtestatakse põhimõtteid, mis ei ole piisavalt liikmesriikide ja andmeruumi osalejatega kokku lepitud. 5.16. Eesti toetab ühtsete nõuete seadmist andmestike kirjeldamisele, tagamaks andmete laiemat leitavust ja taaskasutatavust. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ebavajalikke nõudeid, näiteks ei peaks kohustused kirjeldada andmete kogumise metoodikat ja andmekvaliteeti kehtima universaalselt kõigile andmestikele. Selgitus: Soovitame andmemääruse andmestiku kirjelduse nõuetes kasutada võimalikult suures mahus DCAT-AP kui valdkonna de facto standardi sõnavara (dataset content vs dataset description, use restrictions vs access rights). Praegusel kujul ei ole andmete kogumise metoodika (data collection methodology) ja andmekvaliteedi (data quality and uncertainity) kirjeldamise nõuded mõistlikud. Hetkel määratletud „piisavalt kirjeldamise“ (sufficiently described) nõue on liialt üldine, vaja on konkreetsemaid nõudeid. Andmestike struktuuri ja semantiliste varade avalikustamise nõuded (data structures, data formats, vocabularies, classification schemes, taxonomies, code lists) ei kohandu igale 10 EL 1025/2012 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32012R1025 17 andmestikule. Samuti on olemas piiratud juurdepääsuga andmestikke, mille puhul sellise teabe avalikustamine ei ole võimalik. Seega ei ole võimalik universaalselt nõuda kõigi selliste andmete olemasolu ja avalikustamist. 5.17. Määruses tuleb selgemini sätestada määruse rakendamise ja täitmise tagamisega seotud küsimused. Samuti ei tohiks määrus tekitada järelevalve teemal dubleerimist isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selgitus: Määruse ettepanekus on välja toodud, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad andmemääruse kohaldamise ja jõustamise eest. Ettepaneku sätted, mis puudutavad pädevaid asutusi ja nende ülesandeid ning volitusi, on praegusel kujul ebaselged ning vajavad sisulisi tekstitäiendusi. Lisaks tuleb kaaluda, kas järelevalve asutuste määramine on vajalik määruse puhul, mille kohaldamisalas on valdavalt lepingulised suhted ettevõtete vahel ning ettevõtete ja eraisiku vahel. Mõjuanalüüsis ei ole järelevalve asutuste vajadust selliste suhete puhul hästi välja toodud. Mitme järelevalveasutuse määramine võib aga mõjutada järelevalve järjepidevust. Näiteks, nagu on andmemääruse ettepanekus hetkel sätestatud, tuleb spetsiifiliste valdkondlike andmevahetusküsimuste puhul pöörduda vastavate spetsiifiliste ametiasutuste poole. Samas on säte ebaselge ega anna piisavaid juhiseid, mida on selliste asutuste all mõeldud. Selle asemel võiks määruses olla käsitletud tarbijakaitse asutuse roll ning pädevused. Samuti on ettepanekus loetletud järelevalveasutuste kohustused, mis järelevalveasutustel määruse kohaselt on. Loetelust on aga puudu olulised määrusest tulenevad kohustused, näiteks, kes peab pidama järelevalvet ettevõtjate vahel andmetele juurdepääsu tagamise ja andmete kasutamisega seotud küsimuste üle. Selle asemel on loetletud üles juba isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad kohustused ning täiendatud selliste kohustuste loetelu ebamääraste uute kohustustega, nagu näiteks andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste arengute jälgimine. Juhul, kui liikmesriigid määravad mitu erinevat järelevalveasutust, peaks üks nendest järelevalveasutustest asutuste tööd riigisiseselt koordineerima. Sama on välja pakutud ka määruse tekstis. Samas puuduvad sätted selle kohta, mis on sellise koordineeriva asutuse lisanduvad kohustused ning pädevused. Lisaks on andmemääruse ettepaneku kohaselt isikutel õigus esitada kaebus pädevale järelevalveasutusele, kuid sätte selline sõnastus võib jätta selgusetuks, millise asutuse poole millise kaebusega pöörduda. 5.18. Eesti toetab määruses välja toodud sui generis õiguse mittekohaldamist andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest saadud või selle käigus loodud andmeid, kuivõrd see kõrvaldab senise ebakindluse sui generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Selgitus: Andmemääruse eesmärk on lihtsustada kasutajate ja ettevõtete juurdepääsu andmetele, mida saadakse teatud toote või sellega seotud teenuse kasutamisel. Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et sui generis õiguse eesmärk on kaitsta investeeringuid, mida tehti andmete kogumiseks, mitte anda kaitset andmetele, mis tekivad majandustegevuse kõrvalproduktina. Sui generis õiguse andmine igasugustele andmebaasidele takistab innovatsiooni. Käesolev määrus selgitab sui generis õiguse kohaldamise piire andmebaaside direktiivi mõttes ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on õigus kasutada andmemäärusega ettenähtud andmeid. Seega kõrvaldab andmemäärus senise ebakindluse sui generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Andmemäärus ei loo andmete valdajatele uusi õiguseid 18 autoriõiguse vaatepunktist ning ei puuduta ühtegi muud intellektuaalomandiga seotud põhimõtet peale sui generis õiguse. 5.19. Eesti leiab, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide haldusõiguslikku iseloomu ning liikmesriigile peab jääma vabadus valida sanktsiooni liik. Selgitus: Trahvide haldusõiguslikku iseloomu ei tohiks rõhutada. Euroopa Liidu õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte- kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Oleme vastu, et viidatakse haldustrahvi mõistele. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samas leiame, et liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), see tähendab et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Mõistagi peab riigil olema võimekus reageerida kõikidele rikkumistele, kuid reageerimine võib olla ka korrakaitseline. Viide isikuandmete kaitse üldmääruse sanktsioonisüsteemile on problemaatiline sealsete kõrgete sanktsiooni ülemmäärade tõttu. Kuivõrd on ebaselge, millises ulatuses EL soovib halduskaristusi harmoneerida ning mil moel erinevad need kriminaalkaristustest ja millised põhiõigused peavad olema tagatud, ei tohi liikmesriikidel olla kohustust trahvide kohaldamiseks füüsilistele isikutele. 5.20. Eesti on seisukohal, et 12-kuuline kohaldamise aeg on andmemääruse tervikuna rakendamiseks liiga lühike, kuivõrd määruses välja toodud ettevõtetele rakenduvad tehnilised nõuded vajavad rakendamiseks rohkem aega. Selgitus: Määruse jõustumiseks ja kohaldamiseks ette nähtud 12-kuuline ajaraam on liiga lühike. Määruse ettepanekust ei nähtu ka ülemineku aegasid konkreetsete keerulisemate kohustuste osas, näiteks, et tagada vastavus andmete üleandmise tehnilistele nõuetele, näiteks andmete jagamine reaalajas läbi liidese. Eesti ettepanek on pikendada määruste kohaldamisaega 24 kuuni. Mitmel juhul tundub läbivalt, et eestikeelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab kõrgema lävendi või loob ebaselgust. Selle tõttu on oluline üle vaadata tõlge või täpsustada arutelude käigus, millele määrus kohaldub. 19 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Rahandus- ministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Andmemääruse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Haigekassa, Haridus- ja Noorteamet, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maa-amet, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia Keskus, Transpordiamet, Töötukassa, Tallinna Linnavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, SEB, Raamatupidajate Koda, Digilogistika Keskus, Tallinna Sadam, Connected Health, eAgronom, OÜ Aktiva Finants, Supervaisor, Ridango, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Confido, Datel, Eesti Turismifirmade Liit, Harju Elekter, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elering, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Energia, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Teadusagentuur, Eesti Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Skeleton Technologies, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Tööandjate Keskliit, Meretööstuse Liit, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet. Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnoloogilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, TalTech Legal Lab. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). 20
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel