Lisa 1. Arvamused andmemääruse eelnõu kohta
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud/
selgitatud
1. Justiitsministeerium
1.1 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel tasakaalustada pinevussuhet Arvestatud seisukohas
määruse eelnõuga taotletava Euroopa ettevõtjate huvide ning teiselt poolt andmesubjektide 5.6
oma andmete kontrolli ja otsustusõiguse vahel.
Andmemääruse üks eesmärke on ka konkretiseerida ja arendada edasi EL isikuandmete kaitse
üldmäärusega (IKÜM) loodud andmesubjekti õigust andmete ülekantavusele, soodustada andmetele
juurdepääsu ja andmete kasutamist erasektori erinevate teenusepakkujate vahel. IKÜMist tulenev
andmete ülekandmise õigus teenib andmesubjekti õigust kontrollida ja otsustada oma andmetega
seonduva üle, aidates seejuures andmesubjektil kui tarbijal mitte jääda ühe teenusepakkuja juurde
„lõksu“, vaid saada koos oma (tarbimis)andmetega näiteks teise teenusepakkuja paremaid tingimusi.
Andmemääruse eelnõuga loodav andmevahetus erasektori ettevõtjate vahel ei teeni esmajoones
andmesubjekti kontrolli oma andmete üle, vaid Euroopa ettevõtete huve ja konkurentsivõime
parandamist. Seega on andmemääruse eelnõuga taotletav eesmärk teatavas pinevussuhtes IKÜMi
eesmärkidega. Kui andmete üha suurem jagamine saab normiks, võib see muutuda teatud teenuste
saamise eeltingimuseks ning inimese kontroll oma andmete üle kahaneb.
Andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel tuleb seetõttu pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas
Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamise ja ühtse Euroopa andmeruumi loomisega tagada
siiski inimese kontroll oma andmete üle. Unustada ei tohi, et 2018.a jõustunud IKÜMi eesmärk oli
tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Seetõttu tuleks eraldi analüüsida, milliseid
kaitsemeetmeid oleks võimalik kavandada, et näiteks ühtse andmeruumi kui eesmärgi saavutamise
hind ei oleks see, et inimesed peaks ühe teenuse saamiseks avaldama enda kohta tundlike andmeid
(näiteks terviseandmed kindlustusandjatele). Selliste andmejagamiste puhul tuleb olla mõnevõrra
protektsionistlik ning lähtuda ka tarbijakaitse põhimõtetest, arvestades, et riskide hindamine
kõnealuses valdkonnas nõuab sageli eriteadmisi.
Üks olulisemaid ja tähelepanu väärivamaid küsimusi andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel
ongi, kuidas õnnestub andmemäärusega taotletava andmeruumi loomisega tagada samal ajal
andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Andmemääruse eelnõu kohaselt ei tohi määrus
mõjutada põhiõigust isikuandmete kaitsele ega isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat
kaitsenivood. Seejuures tuleb silmas pidada ka asjaolu, et isikuandmete avarat mõistet arvestades
(kaudne tuvastatavus) võivad ka mitteisikustatud andmed kuuluda teatud juhul IKÜM kaitsealasse.
1.2 Läbirääkimiste käigus tuleb konkretiseerida IKÜM kohaldamist andmehaldusmääruse
rakendamisel. Arvestatud seisukohas
5.7
Andmesubjekti seisukohalt tuleb pidada positiivseks, et määrusega konkretiseeritakse andmesubjekti
juurdepääsuõigusi toodete või seotud teenuste kasutamisega genereeritud andmetele. Määruse
eelnõus nähakse ette üldine õigus andmed üle kanda kolmandale isikule, kuid samas ei ole piisavalt
konkreetselt väljendatud, et andmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks IKÜM tähenduses ning
peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud üldpõhimõtted,
turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused. Eelnõus viidatakse küll sellele, et
andmete kasutamine kolmanda isiku poole toimub vastavalt andmesubjekti ja kolmanda isiku
vahelisele kokkuleppele, kuid sellest ei selgu otseselt, kas määruse eelnõu koostajate arvates on
isikuandmete töötlemise aluseks nõusolek IKÜM tähenduses. Seejuures võib eeldada, et
andmesubjekti vaatest soovib ta oma andmed kanda uue teenusepakkuja juurde üle selleks, et temaga
leping sõlmida, mistõttu oleks asjakohasem õiguslik alus IKÜM tähenduses lepingu täitmine. Seega
selleks, et kolmanda isiku eesmärgid ja õiguslikud alused andmetöötlusel ei jääks ebamääraseks,
tuleks eelnõus konkretiseerida IKÜMi sätete kohaldatavust; pelgalt viitest IKÜM-le
põhjenduspunktides ei piisa.
Eelnõus on ette nähtud, et kolmas isik, kes andmed saab, ei tohi neid kasutada andmesubjekti
profileerimiseks IKÜM art 4(4) tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on vajalik teenuse
osutamiseks kasutajale. IKÜM ei välista iseenesest, et erasektor tohiks lepingu täitmise õiguslikul
alusel saadud isikuandmeid töödelda ka mõnel teisel alusel, näiteks õigustatud huvi. Ka EL
andmekaitse töögrupp on olnud seisukohal, et ettevõtjal on õigustatud huvi oma klientide andmeid
1
töödelda selleks, et kliendisuhet hoida, selleks ka oma kliente profileerides. Eelnõu menetlemisel
tasuks analüüsida, kuidas eelnõus ettenähtu haakub IKÜM-ga; kas kõnealune säte on erinorm IKÜMi
suhtes ja moodustab eraldi õigusliku aluse profileerimisel või peab andmetöötlejal siiski olema
profileerimiseks õiguslik alus IKÜM art 6 tähenduses.
Kindlasti tuleb oluliseks pidada, et määruse eelnõu näeb ette hüvitise maksmise ainult "andmete
valdaja" ja "andmete saaja" vahelises suhtes, kuid ei anna õigust hüvitisele andmesubjektidele.
Küsimus oma andmete müügi eetilisusest vajaks eraldi põhjalikumat diskussiooni. Näiteks on Eestis
selge sõnaga keelatud oma elundite ja organite müük oma majandusliku kitsikuse leevendamiseks.
Oma isikuandmetele, eriti veel, kui tegemist on eriti tundlike terviseandmete müümisele rohelise tule
andmine vajaks põhjalikku analüüsi ja diskussiooni nii põhiõiguste kui ka andme-eetika vaatest.
1.3 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel piirata või konkretiseerida Arvestatud seisukohas
määruses sätestatud kohustustega kaasnevat eraelu riivet. Eelkõige tuleb tagada õigusselgem 5.7.
regulatsioon seoses erasektorile pandava kohustusega jagada andmeid hädaolukorra
olemasolul riigile.
Määrusega soovitakse reguleerida riigi õigust saada erasektorilt andmeid hädaolukorras (public
emergency). Kuigi sissejuhatuses tuuakse hädaolukorra näidetena välja rahvatervisega seotud
hädaolukorrad, keskkonnakahjudest tulenevad hädaolukorrad ja suured looduskatastroofid, on
eelnõus endas hädaolukord märksa avaramalt defineeritud: „‘public emergency’ means an
exceptional situation negatively affecting the population of the Union, a Member State or part of it,
with a risk of serious and lasting repercussions on living conditions or economic stability, or the
substantial degradation of economic assets in the Union or the relevant Member State(s)“.
Arvestades mh ka pandeemia kogemusi, võib nõustuda, et kriisides ja hädaolukordades võib tekkida
ootamatu vajadus saada isikuandmeid kriisi lahendamisega seoses. Seejuures ei ole aga piisav, kui
andmemääruses üksnes markeeritakse, et andmeid taotlev haldusorgan peab nimetama õigusliku
aluse, millele ta tugineb (state the legal basis for requesting the data)).
Isikuandmete töötlemise eesmärgipiirangu põhimõtte (IKÜM art 5 lg 1 p b) kohaselt isikuandmeid
kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda
hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Teisel eesmärgil töötlemine on IKÜM art 6 lg 4
kohaselt võimalik ka juhul, kui see on ette nähtud liidu õiguses, „mis on demokraatlikus ühiskonnas
vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada artikli 23 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine“.
Andmemääruse eelnõu isikuandmete riigiasutustele edastamise sätted kujutavadki liidu õigusest
tulenevat endast teisel eesmärgil töötlemise regulatsiooni. IKÜMi vastuvõtmisega taotles EL
seadusandja eesmärki tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline ja lünkadeta kaitse ning kontroll
oma andmete üle, arvestades seejuures üha suuremat andmete jagamist nii era- kui ka avaliku sektori
osapoolte vahel. Inimeste kontrolli oma andmete üle tuleb olukordades, kus riik töötleb
isikuandmeid, tagada õigusselgete regulatsioonidega, kus inimeste jaoks on ette teada, millistel
juhtudel ja kelle poolt nende andmeid töödeldakse. Läbipaistvuse tagamiseks paneb IKÜM
isikuandmete töötlejale kohustuse puudutatud inimest ka teavitada, kui tema andmed on saadud
mujalt kui andmesubjektilt endalt. Teavitamise kohustust ei ole muuhulgas, kui „isikuandmete
saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või
liikmesriigi õiguses, milles nähakse ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide
kaitsmiseks“. Määruse eelnõus tuleks täpsustada, et isikuandmete riigiasutustele edastamiseks on
nõutav IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti c (koostoimes lg-ga 2,3,4) kohaselt nõutav õigusselge
regulatsioon liikmesriigi õiguses.
Lisaks tuleb edasiste läbirääkimiste käigus konkreetsemalt piiritleda mõiste public emergency.
Eelnõu art 2 punktis 10 esitatud mõistemääratlus on liialt ebamäärane, mille tagajärjel võidakse seda
mõistet liikmeriigiti väga erinevalt sisustada. Võimalik on mõista hädaolukorda liikmesriigis
hädaolukordasid ja kriise reguleeriva seaduse mõttes formaalselt Vabariigi Valitsuse poolt välja
kuulutatud hädaolukorrana, aga ka faktilise olukorrana, kus võib tõusetuda küsimus, kas näiteks
elektrihinna järsu tõusu võiks samuti lugeda hädaolukorraks andmemääruse tähenduses ja nõuda
pankadelt välja kogu elanikkonna pangaandmed neile proaktiivselt rahalise toetuse maksmiseks. Ka
äsjases pandeemiast tingitud hädaolukorras arutleti näiteks mobiilside positsioneerimisandmete
väljanõudmise üle, et kontrollida isolatsioonikohustuse täitmist või jälgida üldiselt inimeste liikuvust.
Eraldi vajab analüüsimist, kas selline hädaolukorras andmete väljanõudmine saab üldse olla
kohaldatav teenusepakkujate suhtes, kellele mingi teine õigusakt paneb sõnaselge konfidentsiaalsuse
hoidmise kohustuse (arstid, pangad, advokaadid, sideettevõtjad). Mida tundlikumate andmetega on
tegemist, seda õigusselgem peaks olema õiguslik alus liikmesriigi seaduses, mis sellist saladuse
hoidmise kohustust „murrab“ ning seda rangemad tingimused proportsionaalsuse põhimõte.
2
Arutleda tasub, kas sellistel juhtudel oleks riigil õigus saada pigem anonüümseid agregeeritud
andmeid ning kuidas sellisel juhul jaguneksid vastavad kulutused (kas näiteks ettevõtja kulutused
andmete agregeerimiseks tuleks hüvitada, kui ettevõte ise ei saa seda tehnilistel põhjustel teostada,
kuid saaks selle teenuse mõnelt teiselt sisse osta raha eest ja siis agregeeritud andmed riigile anda).
Seega andmemääruse eelnõu sätted, mis reguleerivad isikuandmete edastamist riigiasutustele,
vajavad olulisel määral konkretiseerimist, et regulatsioon oleks kooskõlas IKÜMiga ja aitaks tagada
IKÜMi eesmärki tagada andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse.
1.4 Täiendavalt vajab selgitamist küsimus seoses liikmesriikide järelevalveasutustega. Arvestatud seisukohas
5.17.
Andmekaitse Inspektsioon juhtis tähelepanu, et andmemääruse artikkel 31 sätestab, et liikmesriik
peab määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutaksid määruse kohaldamise ja jõustamise eest.
Andmemäärus hõlmab mh ka juriidiliste isikute andmeid, seega on ka teiste liikmesriikide
järelevalveasutused hetkel küsimuse ees, kes oleks siseriiklikult veel teiseks, paralleelselt pädevaks
asutuseks ning kuidas pädevused jaotuksid (vt mh pp 82: In order to enforce their rights under this
Regulation, natural and legal persons should be entitled to seek redress for the infringements of their
rights under this Regulation by lodging complaints with competent authorities).
Lisaks peaksid liikmesriigid määrama ühe nendest asutustest koordineerijaks, millest tulenevalt vajab
täiendavalt analüüsimist küsimus - kellele ning mis kohustused sellega kaasneksid. Lisaks tuleneb
määruse eelnõust, et nn mixed database (nii era- kui ka juriidiliste isikute andmete puhul) puhul peaks
järelevalvet tegema andmekaitseasutus (kuigi andmekaitse ei hõlma juriidiliste isikute andmeid).
Seetõttu vajab täpsemat selgitust eelnõu pädevuste jaotus ning üleüldiselt järelevalveasutuste osa.
1.5 Läbirääkimiste käigus tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel piirata määruses sätestatud Arvestatud seisukohas
kohustustega kaasnevat ettevõtlusvabaduse riivet. Eelkõige tuleb tagada, et andmete jagamise 5.4.
kohustus ei too andmevaldajale kaasa põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi ega piira
lepinguvabadust ebaproportsionaalsel viisil.
Kuivõrd mitmete kohustuste ulatust on määruse sõnastuse ebamäärasuse tõttu võimatu hinnata, on
keeruline hoomata kõiki juhtumeid, millele andmemäärus kohaldub. Samas on ilmne, et määrus toob
kaasa ulatusliku sekkumise ühingute ettevõtlusvabadusse, sh kohustades jagama andmeid, mis
võivad olla kaitstud ärisaladusena ja piirates ühingute lepinguvabadust. Seetõttu tuleb läbirääkimiste
käigus täiendavalt kaardistada kohustuste sisulist kohaldamisala ja mõju tagamaks, et määrusega ei
kohustataks jagama andmeid olukorras, kus see põhjendamatult sekkuks ühingu ettevõtlusvabadusse.
Seejuures vajab selgitamist, kas art 4 lg 3, mille kohaselt ärisaladusi avalikustatakse tingimusel, et
võetakse kõik vajalikud erimeetmed ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamiseks ning art 5 lg 8,
mille kohaselt ärisaladusi avaldatakse kolmandatele isikutele ulatuses, mis on kasutaja ja kolmanda
isiku vahel kokkulepitud eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik ning mille kohaselt kolmas isik
võtab vajalikud meetmed ärisaladuse kaitseks, tagavad andmevaldaja ärisaladuse piisava kaitse.
1.6 Määruses tuleks selgemalt määratleda, milliste toodete ja seotud teenuste kasutamisel loodud Selline täpsustus tuleb
andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise kohustus. vertikaalsetes
valdkondlikes
Eelnõu artikkel 3 kohaselt tooteid projekteeritakse ja toodetakse ning seotud teenuseid osutatakse nii,
õigusaktides, nt
et nende kasutamisel loodud andmed on kasutajale vaikimisi, lihtsalt, turvaliselt ning, kui see on
asjakohane ja vajalik, vahetult kättesaadavad. Art 2 sätestab mh toote ja seotud teenuste definitsiooni. transpordi, tervise,
„Toode“ on materiaalne vallasvara, sealhulgas kinnisasja integreerituna, mis võtab vastu, loob või kuluutri, jms
kogub andmeid selle kasutuse või keskkonna kohta ning on võimeline edastama andmeid valdkonnas. Arvestatud
üldkasutatava elektroonilise sideteenuse kaudu ja mille peamine ülesanne ei ole andmete seisukohas 5.3.
salvestamine ega töötlemine. „Seotud teenus“ on digiteenus, sealhulgas tarkvara, mis sisaldub tootes
või on sellega ühendatud nii, et selle puudumine takistaks tootel mõnda oma funktsiooni täitmast.
Leiame, et toodete ja seotud teenuste definitsioon vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus artiklis 3
sätestatud kohustuse kohaldamisala osas. Põhjenduspunkt 14 kohaselt võivad toodete hulka kuuluda
sõidukid, koduseadmed ja tarbekaubad, meditsiini- ja terviseseadmed või põllumajandus- ja
tööstusmasinad. Põhjenduspunkt 15 kohaselt ei peaks määrus hõlmama tooteid, mis on eelkõige ette
nähtud sisu kuvamiseks või esitamiseks või sisu salvestamiseks ja edastamiseks, nt personaalarvutid,
serverid, tahvelarvutid ja nutitelefonid, kaamerad. Vaadates samas art-s 2 esitatud „toote“
definitsiooni ei ole ilmne, kuidas see toob kaasa põhjenduspunktides 14 ja 15 kirjeldatud eristamise.
„Seotud teenuse“ definitsiooni osas tuleks täpsustada, kas selline teenus peab olema seotud toote
põhifunktsiooni(de)ga või hõlmab see misiganes funktsioone, mis seadmel vm tootel on. Täpsustada
tuleks ka seda, millised on toote või seotud teenuse „kasutamisel loodud“ andmed, mida art 3 kohaselt
tuleks kättesaadavaks teha. Näiteks on selgusetu, kuivõrd see kohustus kohaldub agregeeritud
andmetele või metaandmetele.
3
1.7 Peame oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise mehhanism Arvestatud seisukohas
haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ja et see ei sekkuks ebaproportsionaalselt Eesti 5.8.
riigisisesesse täitemenetlusõigusesse.
Art 10 kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua vaidluste lahendamise organ. Üldiselt on murettekitav, et
erinevate Euroopa Liidu valdkonnaspetsiifilise õigusaktiga kaasneb vaidluste lahendamise organi
loomine, kusjuures organite loomise tingimused, kohaldatav menetlus ning lahendite siduvuse
põhimõtted ei ole ühetaolised.
Art 10 kohaselt tuleb samas artiklis loetletud nõuetele vastav organ igal juhul sertifitseerida.
Määrusest tulenevad organi loomise tingimused on otsekohalduvad, liikmesriik täiendavaid
tingimusi seega sätestada ei saa. Art 10 kohaselt võib organ olla nii eraõiguslik kui ka haldusorgan,
määrus ei erista organeid vormi alusel. Seega võib teoreetiliselt määruse alusel tekkida nt eraõiguslik
üksus, mis ei pea olema juriidiline isik (seltsingul ei ole Eesti õiguse kohaselt iseseisvat õigusvõimet),
kellel oleks pädevus anda rahaliste nõuete kohta (art-st 9 tulenevad nõuded, mille lahendamine on art
10 kohaselt organi pädevuses) sundtäidetavaid otsuseid. Selliseid täitedokumente, nagu soovitakse
määruse alusel luua, Eesti õiguses ei ole. Vaidluse kohtuvälise lahendamise organi loomisel peaksime
vältima siduvate otsuste tegemise pädevusega valdkonnaspetsiifilise nn kvaasikohtu loomist, mille
põhiseaduspärasus võib olla kaheldav (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes
kohus). Eraldi toon välja, et Eesti ei peaks toetama lahendust anda sellisele organile pädevus teha
otsuseid rahaliste nõuete kohta (art 9 kohased hüvitisnõuded). Liikmesriigil peab olema vabadus
mitte võimaldada selliste organite loomist, mis ei haaku tema õigussüsteemiga.
Täitemenetluse läbiviimine toimub selle liikmesriigi täitemenetluse õiguse kohaselt, kus
täitemenetlust läbi viiakse. See peaks hõlmama ka seda, millised on konkreetses liikmesriigis
täitedokumendid. Euroopa Liidu tasandil täitemenetlust reguleeritud ei ole ja valdkonnaspetsiifilises
määruses riigisisest täitemenetlust reguleerima ei peaks. Teadaolevalt ei ole Euroopa Liit seni
kohustanud liikmeriike looma siduvate lahendite tegemise pädevusega kohtuvälise vaidluste
lahendamise organeid. Sellise pretsedendi tegemine valdkonnaspetsiifilises õigusaktis oleks
ebasüstemaatiline ja ebaproportsionaalne sekkumine siseriiklikku täitemenetlusõigusesse, võib olla
vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning võib olla tuleviku vaates ohtlik.
Ei ole selge, kas ettepaneku kohaselt peetakse kohtuväliste vaidluse lahendamise organite otsuseid
ametlikeks dokumentideks määruse nr 1215/2012 (Brüssel Ia) tähenduses või millise mehhanismi
kaudu peaks toimuma kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuste piiriülene tunnustamine ja
täidetavus. Samuti pole selge, kas liikmesriik peaks hindama kohtuvälise vaidluste lahendamise
organi art-st 10 tulenevatele nõuetele vastavuse jätkuvat täitmist.
Määruse põhjenduspunktis 82 viidatakse, et esindushagide esitamise võimaldamiseks muudetakse
määrusega mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 lisasid. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828 käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise
esindushagisid ja liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma selle aasta lõpuks.
Esindushagide direktiivi lisade muutmine ja määruse hõlmamine direktiivi kohaldamisalasse on
mõistlik. Määrus tuleks direktiivi kohaldamisalasse hõlmata võimalikult täpselt ja üksnes tarbijate
või muude füüsiliste isikute nõuete ja üksnes eraõiguslike vaidluste puhul. Põhjenduspunkti 82
sõnastus ütleb „käesolevast määrusest tulenevate õiguste rikkumise korral“. Sellisel viisil
kohaldamisalasse hõlmamine oleks liiga lai.
1.8 Määrusega tuleks luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi lahendavate Arvestatud seisukohas
organite koostöövõrgustik. 5.8.
Määruse tulemusel luuakse uued vaidluste lahendamise organid, kelle poole on andmevaldajatel ja
andmesaajatel võimalik pöörduda, et lahendada vaidlusi seoses andmete kättesaadavaks tegemise
õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste ja läbipaistva viisi kindlaksmääramisega (art
10). Selliste vaidluste lahendamiseks õigustatud organid sertifitseerib liikmesriik (art 10 lg 2).
See, millised andmete kättesaadavuse tingimused on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad
(nn FRAND tingimused) jäetakse turu kujundada. On ilmne, et eelviidatud vaidluste lahendamise
organitel saab olema oluline roll antud turustandardi suunamisel. Seega selleks, et tagada, et EL-
üleselt kujuneks harmoniseeritud lähenemine andmete kättesaadavuse FRAND tingimuste osas,
oleks asjakohane määruses sätestada vaidluste lahendamise organite koostöövõrgustiku loomine ning
vastava koostöö organiseerimine. Sellise koostöövõrgustiku kaudu on võimalik suunata eri
liikmesriikide vaidluste lahendamise organeid tõlgendama määrust ühetaoliselt. Samuti võimaldab
4
see tõhusamini jagada vaidluste lahendamise organite parimaid praktikaid ning muul viisil toetab
organite otsuste kvaliteeti.
1.9 Kaaluda tuleks, kas vaidluste lahendamise organite pädevuses peaks olema lisaks andmete Ei ole vajalik arvestada,
kättesaadavaks tegemise tingimusi puudutavate vaidluste lahendamisele ka vaidlused selle sest andmete skoop
kohta, millised andmed tuleks kättesaadavaks teha. täpsustatakse
valdkondlikes
Artikli 10 kohaselt on andmevaldajatel ja andmesaajatel võimalik vaidluste lahendamise organite
poole pöörduda üksnes vaidlustega, mis puudutavad andmete kättesaadavaks tegemise õiglaste, rakendusaktides.
mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste (nn FRAND tingimused) ja läbipaistva viisi
kindlaksmääramist (tulenevad art-test 8 ja 9). Läbirääkimiste käigus tuleks kaaluda, kas lisaks
eelnimetatud FRAND tingimuste osas vaidluste lahendamisele võiks kõnealuste organite pädevuses
olla ka vaidlused seoses sellega, et milliseid andmeid kohustub andmevaldaja kasutajale või
kolmandale isikule andmemääruse II ptk alusel esitama. Arvestades, et vaidluste lahendamise
organid peavad nagunii arendama välja vajaliku kompetentsi, võib nende pädevuse selline
laiendamine tagada andmemääruse tõhusama rakendamise. Kuivõrd vaidluste lahendamise organi
otsus on pooltele siduv üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega sõnaselgelt nõustunud (art 10
lg 8), on tagatud, et poolel ei ole kohustust eelviidatud vaidlust vastavas organis lahendada, kui ta
seda ei soovi.
1.10 Analüüsimist vajab mõistete vastavus ja suhe olemasoleva EL õigusega lepinguõiguse Mõistete täpsustamise
valdkonnas. vajadus on välja toodud
seisukohas 5.1.
Nii sisaldavad näiteks digitaalse sisu direktiiv (770/2019) ja tarbijalemüügi direktiiv (771/2019)
Arvestame EL
mitmeid sarnaseid mõisteid ja määratlusi (digitaalne sisu, digitaalne teenus, integreerimine,
koostalitlusvõime, digitaalne keskkond). Menetluse käigus tuleks selgitada, milles täpsemalt erisused Nõukogude aruteludes
seisnevad ning erisuste vajalikkus. vastavate
kommentaaridega.
Ettepaneku artikkel 2 punkti 2 kohaselt on toode materiaalne vallasvara, sealhulgas kinnisasja
integreerituna, mis võtab vastu, loob või kogub andmeid selle kasutuse või keskkonna kohta ning on
võimeline edastama andmeid üldkasutatava elektroonilise sideteenuse kaudu ja mille peamine
ülesanne ei ole andmete salvestamine ega töötlemine. Päris kohane ei ole viidata materiaalsele
vallasvarale, mis võtab vastu, loob, kogub või edastab andmeid, kuna selliseid funktsioone täidab
siiski vastav tarkvara. Seega tegemist peab ikkagi olema nn digitaalse elemendiga tootega.
Seotud teenuse mõiste art 2 punktis 3 kohaselt on igasugune tarkvara digitaalne teenus. Vähemalt
lepinguõiguslikus mõttes ei ole see alati nii. Näiteks tekib küsimus, kas arvutisse alla laaditavat
tekstitöötlusprogrammi saab lugeda digitaalseks teenuseks määruse mõttes. Seega vajaks
täpsustamist, kas määruse kohaldamisala soovitakse sellises ulatuses kohaldada.
Lisaks ei ole toote ja teenuse määratluse puhul päris selge, mis juhul on kohaldamisalas ka nö
eraldiseisev digitaalne sisu või teenus. Viitame, et seotud teenuse mõiste vastab sisult tarbijalemüügi
direktiivi (771/2019) art 2 lõike 5 punktis b) toodud digitaalse elemendiga kauba mõistele, kuid
arvesse tuleb võtta, et antud direktiivi kohaldamisala on kitsendatud lisaks läbi selle, et digitaalse sisu
või teenuse üleandmine peab olema ka müügilepingu esemeks. Seega ei ole selge, kas eraldiseisev
digitaalne sisu või teenus, mis hiljem kasutaja poolt tootega mingil kujul ühendatakse (näiteks
erinevad rakendused, mis laaditakse telefoni), on antud määruse kohaldamisalas või mitte.
1.11 Täiendavat analüüsi vajab lepinguvabaduse kontekstis lepingu sõlmimise kohustus. Arvestatud seisukohas
5.4.
Põhiseadusega tagatud üldise lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida,
kas, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Tegemist ei ole küll absoluutse
põhimõttega, kuid lepingu sõlmimise sundi rakendatakse reeglina vaid juhul kui leping on isikule
hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Seega eelkõige võib
mittediskrimineerivatel tingimustel lepingu sõlmimise kohustuse panemist kaaluda juhul kui lepingu
sõlmimiseks kohustatud isik omab monopoolset seisundis ning omab teisele poolele olulisi
vahendeid.
Nagu meie mõistame, soovitakse ettepanekuga (art 5, 8) sätestada juhud, mil andmevaldajatele tekib
kohustus sõlmida teatud tingimustel andmesaajaga leping andmete jagamiseks. Võttes arvesse, et
tegemist on tugeva lepinguvabaduse piiranguga, tuleb seisukohtade kujundamisel analüüsida, kas
vastav sekkumine eraõiguslikesse suhetesse on antud konkreetsel juhul proportsionaalne, vajalik ja
põhjendatud. Samuti tuleks täpsustada, millised õigused ja tagajärjed kaasnevad juhul kui
andmevaldaja lepingut ei sõlmi.
1.12 Täiendavalt tuleb analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis põhinevad Arvestatud seisukohas
ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil. 5.9
5
Ettepaneku artiklis 13 nähakse ette reeglid ebaõiglastele lepingutingimuste osas, mis on ühepoolselt
kehtestanud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja suhtes.
Ettepaneku valguses vajab täpsustamist, milline on vahekord määruses ette nähtud ebaõiglaste
tingimuste regulatsiooni ja riigisisese regulatsiooni vahel, mis põhineb tüüptingimuste direktiivil
(93/13/EMÜ), mida eesti õiguses on laiendatud ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele
(VÕS § 35 jj).
Ühest küljest on määruse artiklis 13 teatud ulatuses võetud üle tüüptingimuste direktiivile sarnaseid
reegleid ja põhimõtteid. Näiteks sätestatakse nö üldklausel, mille alusel tingimuse ebaõiglust hinnata
ning konkreetsem loetelu tingimustest, mida loetakse ebaõiglaseks. Samuti vastavad art 13 lõikes 3
toodud ebaõiglased tingimused VÕS-is toodud ebaõiglaste tüüptingimustele (vastavalt VÕS § 42 lg
3 p 1, 2, 17, 18). Lisaks on sätestatud sellised sarnased põhimõtted, et ebaõigluse kontroll ei puuduta
lepingu põhieset (VÕS § 42 lg 2 lause 2, ettepaneku art 13 lg 7) ning et leping kehtib võimalusel
muus osas edasi (VÕS § 41, ettepaneku art 13 lg 6).
Siiski on regulatsioonide vahel erinevusi. Näiteks selles osas, kellele regulatsioon kohaldub, kuidas
määratleda ebaõiglast tüüptingimust või mis on ebaõiglase tüüptingimuse tähendus. Lisaks on VÕS-
i regulatsioon mitmetes küsimustes ka täpsem. Näiteks sätestatakse VÕS-is tüüptingimuste lepingu
osaks saamise tingimused (VÕS § 37), tüüptingimuste tõlgendamise reeglid (VÕS § 39) ning reeglid,
mida kohaldatakse tingimuste vasturääkivuse korral (VÕS § 38, 40).
Eeltoodut arvesse võtted tekiks olukord, kus ühele ja samale lepingule tuleks kohaldada kahte
erinevat tüüptingimuste regulatsiooni. Seal juures peaks ettepanekus sätestatud regulatsiooni
kohaldamiseks tegema esmalt kindlaks, kas tegemist on lepingutega, mis langevad määruse
kohaldamisalasse, kas tegemist on VKE-ga, millises ulatuses puudutavad tingimused andmete
juurepääsu jne. See muudab reeglite rakendamise üsna keeruliseks. Justiitsministeeriumi hinnangul
tuleks täiendavalt analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis põhinevad
ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil, mida osad LR-id on juba laiendanud B2B suhetele ning mille
osas on välja kujunenud juba vastav praktika. Igal juhul tuleks menetluse käigus selgitada, mis
ulatuses jääb liikmesriigile võimalus oma siseriiklike reegleid paralleelselt kohaldada.
1.13 Täpsustamist vajab andmetöötlusteenuse vahetamisega seonduv. Arvestatud seisukohas
5.12.
Tuleks täpsustada, mis tähendus on artikkel 24 lg 1 esimesel lausel, mille kohaselt sätestatakse kliendi
õigused ja andmetöötlusteenuse osutaja kohustused seoses andmetöötlusteenuste osutajate
vahetamisega selgelt kirjalikus lepingus. Eelkõige vajab täpsustamist, mis on tagajärg kui viidatud
tingimustes kokku ei lepita või kui pole järgitud kirjaliku vormi nõuet. Lisaks tuleks täpsustada, mida
mõeldakse kirjaliku vormi all. Nimelt tähendab tsiviilseadustik üldosa seaduse § 78 lg 1 kohaselt
tehingu teinud isikute omakäeliselt allkirjastatud lepingut (elektrooniline norm võrdsustatud § 80
kohaselt).
Kui soovitakse ette näha mingid konkreetsed kohustused, näiteks kohustus võimaldada kliendile
vähemalt 30-päevane üleminekutähtaeg või võimaldada teatud kindlate andmete üleminekut teenuse
vahetamisel, tuleks see ette näha õigusaktis, mitte kohustada pooli selles kokku leppima.
Samuti ei ole selge, miks artiklis 24 viidatakse sätte kohaldamisele ilma et see piiraks direktiivi (EL)
2019/770 kohaldamist, kuna viimati nimetatud direktiiv reguleerib digitaalse sisu või teenuse
vastavusnõudeid, vastutust ning õiguskaitsevahendeid olukorras, kus lepingut on rikutud. Palume
seda seost edaspidises menetluses täpsustada.
6
1.14 Andmebaaside autoriõigustega seonduvate küsimuste täiendav analüüs ei ole vajalik. Arvestatud seisukohas
5.18
Data Act ehk andmemääruse puutumus autoriõiguse valdkonnaga tuleneb artiklist 35. Nimetatud
artikli kohaselt ei kohaldu direktiivi 96/9/EC artiklist 7 tulenev sui generis õigus enam
andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest saadud või selle
käigus loodud andmeid. Artikli 35 kohaselt on selliste andmebaaside puhul senini kohaldunud sui
generis õigusest loobuline vajalik, et mitte takistada kasutajate õigust kasutada selliseid andmeid
kooskõlas andmemääruse artikliga 4 või edastada neid andmeid kolmandatele isikutele kooskõlas
andmemääruse artikliga 5.
Andmemääruse eesmärk on lihtsustada kasutajatel ja ettevõtetel juurdepääsu andmetele, mida
saadakse mingisuguse toote või sellega seotud teenuse kasutamisel. Euroopa Liidu kohus on
selgitanud, et sui generis õiguse eesmärk on kaitsta investeeringuid, mida tehti andmete kogumiseks,
mitte anda kaitset andmetele, mis tekivad majandustegevuse kõrvalproduktina. Sui generis õiguse
andmine igasugustele andmebaasidele takistab innovatsiooni. Uus andmemäärus selgitab sui generis
õiguse kohaldamise piire andmebaaside direktiivi mõttes ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on
õigus kasutada andmemäärusega ettenähtud andmeid. Seega kõrvaldab andmemäärus senise
ebakindluse sui generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Andmemäärus ei loo andmete
valdajatele uusi õiguseid autoriõiguse vaatepunktist ning ei puuduta ühtegi muud
intellektuaalomandiga seotud põhimõtet peale sui generis õiguse.
Direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta on üle võetud meie AutÕS-i selle VIII.1
peatükiga. Seega seondub ka uus andmemäärus nimetatud peatükiga.
Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik riigisisese õiguse muutmine, sest andmemäärus ei tekita uut
õiguslikku olukorda, vaid aitab juba olemasolevat ühetaoliselt tõlgendada. Puudub vajadus ka
kohtupraktika muutmiseks, sest kuigi Riigikohtusse on jõudnud üks vaidlus (3-2-1-71-12), kus
andmebaasile kohaldati sui generis õigust, ei olnud andmebaasis olevad andmed majandustegevuse
kõrvalproduktiks.
1.15 Leiame, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide haldusõiguslikku Arvestatud seisukohas
iseloomu. 5.19
Trahvide haldusõiguslikku iseloomu ei tohiks rõhutada. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste
mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused.
Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need
mistahes menetluses kohaldada. Oleme vastu, et viidatakse “administrative” fines mõistele.
Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige
sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samas palume eelnõu menetlemisel esitada seisukoht, et
liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima
ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Mõistagi peab riigil
olema võimekus reageerida kõikidele rikkumistele, kuid reageerimine võib olla ka korrakaitseline.
Viide GDPRi sanktsioonisüsteemile on problemaatiline sealsete kõrgete sanktsiooni ülemmäärade
tõttu. Kuivõrd esineb ebaselgus, et millises ulatuses EL soovib „haldus“karistusi harmoneerida ning
mil moel erinevad need kriminaalkaristustest ja millised põhiõigused peavad olema tagatud, ei tohi
liikmesriikidel olla kohustust trahvide kohaldamiseks füüsilistele isikutele.
2. Keskkonnaministeerium
2.1 Leiame, et äärmuslike sündmuste korral, nagu näiteks keskkonnakatastroofid, ei ole artikkel
18 paragrahvi 2 ja 5 täpsustused mõistlikud, sest andmete jagamise vajadus on sellise sündmuse Arvestatud seisukohas
korral väga ajakriitilne ning regulatsioon ei täida oma eesmärki, kui andmete omanikul on 5.10.
aega „menetleda“ andmete jagamisest keeldumist ning samuti tegeleda andmete
pseudonüümimisega
Data Act õigusakti välja töötamisele eelnenud avalikus konsultatsioonis küsiti mh arvamust andmete
kohustusliku jagamise kohta äärmuslike sündmuste korral ja selle juures toodi näiteks
keskkonnakatastroofid (nt üleujutused). Avaldatud andmemääruse 5. peatükk sätestabki andmete
jagamise avaliku sektori asutustele äärmuslike sündmuste korral:
Article 15 Exceptional need to use data An exceptional need to use data within the meaning
of this Chapter shall be deemed to exist in any of the following circumstances: (a) where the
data requested is necessary to respond to a public emergency;
Sama peatüki artikkel 18 kohustab andmed erakorralise sündmuse korral avalikule sektori
organisatsioonile jagada viivitamatult ehk „without undue delay“ aga täpsustatakse, et on võimalik
7
vaidlustada/keelduda andmete jagamisest 5 tööpäeva jooksul (paragrahv 2) ja asjakohasel juhul
võimaluse korral isikuandmeid pseudonüümides.
2.2 Peame prioriteetseks andmemääruse 8. peatüki andmete koostalitusvõime sätteid ning toetame Arvestatud
Euroopa Komisjoni vajalike rakendusaktide vastu võtmist esimesel võimalusel. seisukohtades 5.14.-
5.16. ja 5.13.
Määruse menetluse käigus peab paralleelselt edasi liikuma juba rakendusaktide ette valmistamisega
ning kindlasti roheleppe andmeruumi (Green Deal Data Space) edasi arendamisega. Selle
andmeruumi arendamise prioriteetsus tuleneb ka seostest mitmetesse rohelise kokkuleppe
tegevuskava algatustesse nagu elurikkuse strateegia aastani 2030, metsastrateegia, nullsaaste kava,
ringmajanduse tegevuskava, kliimamuutustega kohanemise strateegia, talust taldrikule strateegia,
biomajanduse strateegia. Lisaks tuleneb kiiresti edasi arendamise prioriteetsus ka muude
valdkondade andmeruumide loomise potentsiaalsest kasust valdkondades nagu liikuvus, tervis,
energeetika jt.
3. Kaitseministeerium
3.1 Kaitseministeerium toetab eelnõu artiklis 1.4 nimetatud erandeid, et regulatsioon ei kohaldu Arvestatud seisukohas
riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamisele. Samas on oluline, et ELi õigusaktidega ei seata ka 5.1.
piiranguid anda teavet riigi ametiasutustele neil eesmärkidel.
4. Maaeluministeerium
4.1 Efektiivselt toimivad digitaalsed lahendused on olulised ELi roheleppe ning ÜRO säästva Arvestatud läbivalt
arengu eesmärkide saavutamiseks, aidates vähendada põllumajandus- ning toidusektori
keskkonnakoormust, selleks on üleeuroopalised tegevused andmete kättesaadavuse
parendamiseks olulised. See on oluline ka era ja avaliku sektori koostöö hõlbustamiseks.
Põllumajandustootmises tekib erinevaid andmeid väga palju, mis on loodud erinevatel alustel. Üheks
grupiks on andmed digitaliseeritud tootmisseadmetest, mis eelkõige on teenusepakkuja poolt
dikteeritavate reeglite, tarkvara võimaluste ning tellija vajaduste ja teadmiste järgi. Teiseks on
andmed, mida tootja esitab riigile aruandluse, toetuse taotluste esitamise, vajalike registreeringute
jm. käigus. Seega puudub harmoniseeritud lähenemine, kuna erinevatest allikatest saadud andmed
pole alati üheselt võrreldavad.
Andmete jagamisega on alati seotud usalduse küsimus. Konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse tagamine
on jäetud eelnõus poolte vaheliseks kokkuleppeks. Samas on riigile väga oluline saada juurdepääs
võimalikult väikese kuluga kõige värskematele andmetele, et kindlustada vajadusel tõhus sekkumine.
4.2 Saame nõustuda, et ettevõtjad peaksid olema kohustatud jagama oma andmeid kasutamiseks Arvestatud
konkreetsel eesmärgil, mis on selgelt avalikes huvides ning vajalikud riigile asjakohaste seisukohtades 5.10 ja
kaitsemeetmete kohaldamiseks hädaolukordade ja kriiside ohjamise, ennetamise ja nendega 5.11.
toimetulekuga seoses. Samuti andmeid statistika kogumise, kliima- ja keskkonna eesmärkide täitmise
ning keskkonnakaitse jaoks. Siinkohal peame oluliseks mõiste „erandlikud olukorrad“ (määruse
eelnõu lk 3 lõik 2 „ohter exceptional situations“) defineerimist, et tagada ühtne arusaam.
4.3 Maaeluministeerium pidas eelnõu kohta Eesti seisukohtade koostamise ajal oluliseks, et Arvestatud seisukohas
määrus ei takistaks teadmussiirde pikaajalist programmi põllumajanduse suurandmete 5.10, öeldes, et andmete
tegevusvaldkonnas. jagamiseks on vajalik
siseriiklik õiguslik alus
Teatavasti toimuks programmi kohaselt digitaalne andmete jagamine ettevõtjalt riigile avalikes
ja andmete jagamine
huvides ja avalikes huvides kogutud andmete jagamine riigilt ettevõtjale, kasutamiseks mitte enam
peaks olema siseriikliku
avalikes huvides. Seejuures toimuks digitaalne andmete jagamine ettevõtjalt riigile mitte üksnes
õiguse reguleerida või
erandliku vajaduse korral, nagu on sätestatud määruse eelnõu 5. peatükis, vaid rutiinselt, ettevõtja
peaks tulema
õigusaktist tuleneva aruandekohustuste täitmiseks. Leidsime, et selgete põhimõtete sätestamine
valdkondlikust EL
määruse eelnõus aitaks kaasa andmejagamisteenuse õigele osutamisele.
õigusaktist.
Määruse eelnõu tekstist nähtub, et eelnõu ei reguleeri andmete jagamist riigilt ettevõtjale. Samuti ei
reguleeri määruse eelnõu ettevõtja andmete jagamist riigile muu kui erandliku vajaduse korral.
Seetõttu on oluline, et eelnõu määrusena vastuvõtmine ei välista väljaspool määruse reguleerimisala
olevat andmejagamisteenust ega välista vajaduse korral ka liikmesriigi õigust reguleerida väljaspool
määruse reguleerimisala olevat andmejagamisteenust.
5. Rahandusministeerium
5.1 Kokkuvõtteks saab öelda, et statistikaamet mõistab andmete valdkonna õigusliku regulatsiooni Arvestatud seisukohas
harmoniseerimise vajadust ja toetab Euroopa statistikaregulatsiooni läbivaatamist eesmärgiga uuesti 5.11.
mõtestada ja reguleerida eraõiguslike isikute käes olevate andmete kasutamist ametliku statistika
tegemiseks ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel. Teeme ka Euroopa
statistikasüsteemi kaudu eelnõu menetlemisel tihedat koostööd, paralleelne statistikaasuste
8
konsultatsioon algusest alates käinud, aidates nii kaasa sätete täpsustamisel lähtuvalt statistikaametite
vajadustest. Menetlusel oleme esitanud ka positsioonipabereid nii rahvusvahelises koostöös kui
Eestis MKMile. Üldiselt reguleerivad statistikat, andmete kogumist ja jagamist juba teised aktid.
Data Act ei lisa sinna midagi olulist, samuti ei võta midagi ära. See tähendab, et õiguslikult jääb ka
n-ö harmoniseeritud aktis sisse eriregulatsioon teadusasutustele ja statistikaasutustele (research
organisations or statistical bodies). Peatükk 5 „Making Data Available to Public Sector Bodies and
Union Institutions, Agencies or Bodies Based on Exceptional Need“ on sarnane meie avaliku teabe
seadusele. Eelnõu 8. peatükis käsitletud koostalitlusvõime sätete kohta saab öelda, et Eestis muudame
nii kui nii sel ja järgneval aastal koos(talitlus)võime raamistikku ja saame ka eelnõus väljatoodut
arvesse võtta. Statistikaametite erilise rolliga on arvestatud, statistika tegemiseks kasutatavate
andmete jagamisel statistilise konfidentsiaalsuse nõuded on sätestatud andmehaldust käsitlevas
õigusaktis ehk Data Governance Act’is (Art 3, punkt 1). Statistikaameti seisukohad on kooskõlas
Eesti valitsuse üldiste seisukohtadega.
6. Siseministeerium
6.1 Hetkel puudub piisav õigusselgus, kas avaliku sektori asutus saab olla B2C tarbija rollis. Kui jah, siis Arvestades andmesaaja
kas andmetele ligipääsuõigus laieneb asutusele kõikide teenistujate kohta või ainult seadet kasutavale definitsiooni, ei saa
teenistujale. avaliku sektori asutus
olla B2C tarbija rollis.
6.2 Eelnõu sisaldab eraldi punkti andmete jagamisest B2G erandlikus olukorras. Hetkel eelnõus seatud Arvestatud seisukohas
tähtajad ei ole vastavuses erandliku olukorra lahendamise vajadusega. Teeme ettepaneku täiendada 5.10
tähtaegade regulatsiooni nii, et juhtudel, kui on oht inimelule, toimuks andmete väljastamine
avalikule sektorile viivitamata.
6.3 Erandlikes situatsioonides (andmed B2G) ei saa olla bürokraatia takistuseks olukorra lahendamises.
Hetkel on eelnõu kohaselt vajalik erandolukorras esitada esmalt korrektne taotlus, siis vajadusel
taotlust täpsustada, põhjendada alternatiivide mittekasutatavust jne, kuid kriisiolukordade
lahendamisel võiks lähtuda printsiibist, et andmete väljastamisel lähtutakse kiirele lahendusele
suunatud andmete väljastamisest. Nt kui on oht elule, siis ei kaalutleta alternatiive, vaid valitakse
kiireim lahendus. Enamasti on asutus, kes andmevajadusega ettevõtte poole pöördub, ise sündmuse
lahendaja
6.4 B2G andmete jagamisel on hetkel seatud samad nõuded nii isikustatud kui isikustamata andmetele.
Näeme vajadust kitsendada avaliku sektori asutusele seatavaid kohustusi rakendamiseks vaid
isikustatud andmetele. Isikustamata andmete haldamise käsitlus peaks olema leebem.
6.5 Andmete jagamine B2G kontekstis on seatud kohustus jagada andmeid teiste avaliku sektori
asutustega, teadus- või analüüsitööks ning statistika eesmärgil. Andmed, mis on küsitud konkreetsel
eesmärgil (nii anonüümsed kui ka isikuandmed), ei pruugi sobida teise asutuse kasutusvajadusega.
Võttes arvesse, et avaliku sektori asutused täidavad erinevaid avalikke ülesandeid, võib olla liiga
täpse eesmärgi seadmine takistuseks, et andmeid avaliku sektori asutuste vahel edasi jagada või
ühiselt kasutada kriitilise sündmuse lahendamisel. Ettevõttele liigse halduskoormuse vältimiseks on
mõistlik lubada kord välja antud andmeid kasutada sama erandliku olukorra lahendamiseks ning
lubada andmeid kasutada ka teistel konkreetsetel eesmärkidel. Seega teeme ettepaneku, et andmete
jagamisel B2G võiks kord küsitud andmeid jagada avaliku sektori asutustega edasi, kui
kasutuseesmärk ei ole vastuolus esmase seatud eesmärgiga. Lisaks võiks olla seatud nõue, et andmete
haldaja annab taotlejale konkreetselt teada avaliku sektori asutusest ja koordineerijast/kontaktisikust,
kellele vastavad andmed on juba väljastatud või lepitakse 2 (2) kokku, kellele andmed väljastatakse.
Nii on võimalik operatiivselt rakendada olukorra lahendamiseks koostööliinid asutuste vahel.
6.6 Andmete jagamisel B2G tekitab väljakutseid koostalitlusvõime, andmete mõistetavus ja andmete
tõlgendamine. Andmete parim tõlgendaja on andmete omanik ning avalikus sektoris on
andmehalduse edendamine olnud mitu aastat pildis. Erasektoris ei ole ühtki nõuet andmete
paremaks haldamiseks ega ole ka koostalitlusvõimele standardeid, mis tekitavad küsimusi
ettevõtete andmete väljastatavuse ning kasutatavuse osas.
6.7 B2G andmete väljastamisega operatiivtegevusteks kaasneb risk andmete ajakohasusele, täielikkusele
ja õigsusele. See omakorda piirab andmete edasijagamist teisele asutusele muutunud ajahetkel ja
teisenenud situatsioonis, mil õigemad andmed on alati andmete haldajal (eriti dünaamiliste andmete
puhul). Võttes analoogiks avaliku sektori praktika, siis andmete kvaliteeti teab hinnata vaid andmete
omanik/haldaja ning seetõttu on juurutatud põhimõte, et andmeid tuleb küsida enamasti andmete
omanikult koos vajaliku kirjelduse ja tõlgendusega.
6.8 Teenuste vahelise liikuvuse parandamist käsitlev osa eelnõus tõstatab küsimuse, kuivõrd on sujuv Arvestatud seisukohas
liikumine teenuste vahel tegelikult rakendatav. Täna põhineb antud valdkonnas äritegevus 5.12.
konkurentsil ja spetsialiseerimisel. Sarnaste teenuste standardiseerimisel vähemalt minimaalsel
tasemel on meie hinnangul ettevõtlusvabaduse piiramise risk. Samuti ei ole üheselt arusaadav, kas
9
riigipilv kuulub samuti regulatsiooni skoopi ning kas avaliku sektori asutus saaks siin olla tarbija
rollis, kellele samuti vastavad õigused laieneksid.
7. Sotsiaalministeerium
7.1 Chapter I: Seisukohas 5.1. on välja
ettepanek lisada definitsioonide hulka ka andmesubjekt „data subject“, et oleks võimalik toodud, et teatud
selgemini eristada, millised on erisused antud õigusakti kontekstis andmesubjekti ja kasutaja definitsioonid vajavad
„user“ vahel. Lisaks ettepanek defineerida isikustatud, pseudonüümitud ja anonüümitud selgitust. Data subjecti
andmeid.
definitsiooni ega teisi
GDPR on jätnud teaduse jm osas andmekasutuse iga riigi õigusruumi reguleerida. Kas siin
on eesmärk selles osas tekitada keskset regulatsiooni? siin välja toodud
andmete definitsioone
ei pea MKM vajalikuks
käesolevas määruses
lahendada.
7.2 Chapter II: Arvestatud seisukohas
ettevõtete vahelise ja ettevõtetelt tarbijatele andmete jagamise puhul tuleks täpsemalt läbi 5.4.
mõelda, kuidas tagatakse ärisaladuse ja intellektuaalomandi kaitse ning millised meetmed
ja sanktsioonid järgnevad regulatsioonist mittekinnipidamisele. Samuti tuleks läbi mõelda,
kas erasektori koormus ei muutu ebamõistlikuks, kui vaja päringutepõhiselt andmeid jagada.
Leiame, et väärtuslike andmete puhul tuleks kaaluda avaandmete avaldamise kohustuse
kohaldamist ka erasektorile. Siinkohal tuleks vaadata, et see ei oleks erasektorit liigselt
koormav.
7.3 Chapter III: Artikkel 10 vaidlusi
artikkel 10 dispute settlement body ja Chapter IX artikkel 31 competent authority - lahendav organ ja IX
õigusaktist ei selgu, kas need asutused on eraldiseisvad või võib mõlemat rolli täita sama(d) peatüki järelevalve
asutus(ed). See vajab täpsustamist. asutused on
artikkel 9 kohaselt on võimalik andmete väljastamise eest tasu küsida. Täpsustada tuleks,
eraldiseisvad. Vastavad
kas see võimalus laieneb ka avaliku sektori teabevaldajatele (nt TEHIK)?
Sotsiaalministeeriumi poolelt soovime, et ka avaliku sektori teabevaldajatele tekiks seisukohad 5.8 ja 5.17.
võimalus andmete väljastamisega seotud tegevuste eest tasu küsimise võimalus. Võimalus andmete
väljastamise eest tasu
küsida piirdub ainult
tasu küsimisega
andmete
kättesaadavaks
tegemise kulutuste
osas. Sellise õigus on
määruses piiratud ainult
andmevaldajatele, kes
ei saa olla avaliku
sektori asutused selle
määruse kontekstis.
7.4 Chapter V: Arvestatud seisukohas
üldiselt on andmete jagamine erasektorilt riigile hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks igati 5.10.
vajalik, kuid pigem võiks sellise tegevuse reguleerimine jääda siseriikliku õiguse tasandile.
Samuti on oluline ka hädaolukorras või kriisisituatsioonis tagada inimeste privaatsuse
kaitse.
artikkel 14: exceptional need – kuidas see seostub GDPR-iga?
eelnõu põhjal jääb selgusetuks, kas ka näiteks riikliku statistika tegemine loetakse kõrge
avaliku huvi ja halduskoormust vähendava tegevuse alla. Või on statistika tegemiseks
erasektori andmeid võimalik saada vaid artiklis 21 toodud viisil? Peame oluliseks õigusakti
sõnastust siinkohal täpsustada, et see oleks üheselt arusaadav.
artikkel 17: kui andmete saamiseks on olemas õiguslik alus, siis ei ole vaja seda antud
õigusaktiga reguleerida.
artikkel 18: jääb selgusetuks, millised on keeldumise alused.
7.5 Chapter VII: Non-personal data
segaseks jääb, mida püütakse siinkohal reguleerida. Kindlasti tuleks defineerida mõiste non- definitsioon on
personal data. käesoleva määruse
skoobist väljas.
Komisjon tõstis selle ka
10
välja 2017. aastal Eesti
eesistumise ajal
arutatud Andmete vaba
liikumise määrusest.
VII peatüki kohta on
seisukoht 5.13.
7.6 Chapter VIII: Arvestatud
toetame artiklis 28 koosvõime tagamiseks sätestatud miinimumnõuete kehtestamist. Samuti seisukohtades 5.14-
on igati vajalik suuniste ja parimate praktikate jagamine EL-i üleselt, kuid rõhku tuleks 5.16.
panna ka andmete (piiriüleseks) jagamiseks ühtsete standardite ja põhimõtete
väljatöötamisele, arvestades sealjuures valdkondlike andmete (nt terviseandmete)
erisustega.
täpsustada tuleks, kuidas kohalduvad kehtestatavad miinimumnõuded valdkondlikele
andmeruumidele, nt EHDS. Tagada tuleb kooskõla valdkondlike andmeruumide
õigusaktidega.
11
8. Politsei- ja Piirivalveamet
8.1 Mitmel juhul tundub, et eesti keelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab kõrgema lävendi või loob Eestikeelse määruse
ebaselgust. Selle tõttu on ettepanek üle vaadata tõlge või täpsustada arutelude käigus, millele määrus tõlke üle vaatamine on
kohaldub. prioriteet.
Art 1 lg 4. Eelnõu kohaselt ei mõjuta määrus liidu ega liikmesriikide õigusakte, mis
käsitlevad andmete jagamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist kuritegude tõkestamise,
uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise kriminaalkaristuste täitmisele
pööramise eesmärgil. Võrdluseks, näiteks õiguskaitseasutuste direktiiv (isikuandmete kaitse
seaduse 4. ptk Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel,
avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel) puudutab süütegusid (ingl k
criminal offences) ja karistusi, mitte kitsalt kuritegusid ja kriminaalkaristusi. Eelduslikult
peetakse määruses silmas Eesti õiguse mõistes süütegusid, millega on hõlmatud nii kuriteod
kui ka väärteod. Seda toetab pp 10 sõnastus („Käesolev määrus ei piira selliste liidu
õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette andmete jagamine, neile juurdepääs ja nende
kasutamine süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise
või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil /…/“) ning ka art 1 lg 3 ei viita
õiguskaitseasutuste direktiivile tervikuna. Samas, art 1 lg-s 4 on sõnastus sama kitsas kui
pp-s 6 („Avaliku sektori asutused /…/ peaksid oma ülesannete täitmisel kriminaal- ja
haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise,
kriminaal- ja halduskaristuste täitmisele pööramise valdkonnas /…/. Käesolev määrus ei
mõjuta seega nende valdkondade /…/). Küsimus on, kuidas sisustada määruse eelnõus
kasutatavaid mõisteid „kuritegu“, „kriminaalrikkumine“ ja „kriminaalkaristus“.
Art 16 lg 2. Eelnõu kohaselt ei saa avaliku sektori asutused kasutada õigust saada andmeid
erakorralise vajaduse tõttu kriminaalrikkumiste tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja
nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks, või tolli-
või maksuhalduseks. Ehk, eelnõu kohaselt saab PPA seda õigust kasutada ja vastava
kohustuse andmevaldajale panna väärtegude korral. Küsimus on sama, mis art 1 lg 4 puhul.
Täpsustus on oluline, sest sellest sõltub V. ptk kohaldamisala.
Art 17 lg 1 (b) ja pp 58. Eelnõu kohaselt „tõendab“ avaliku sektori asutus erakorralist
vajadust kasutada andmeid ning kui andmeandja hinnangul vajadus reageerida üldisele
hädaolukorrale, seda ennetada või aidata sellest taastuda ei ole põhjendatud, peaks avaliku
sektori asutus tõendama, et taotletud andmetele õigeaegse juurdepääsu ja nende
kasutusõiguse puudumine ei lase tal tulemuslikult täita konkreetset avalikes huvides olevat
ülesannet, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud. Ilmselgelt peab avalik sektor omama
proportsionaalset vajadust ja suutma seda tõendada. Küsimus on, kas asjakohasem on
taotluses põhjendada vajadust, mitte seda tõendada (ingl k samas sättes kasutusel
„demonstrate“ vrd mõnel muul juhul „tõendab“ – „proves“).Üldjoontes on see väga vajalik,
et oleks ühesed reeglid toote või teenusega seotud andmetele juurdepääsuks. Plaanitava
määrusega oleks ka avaliku sektori asutusel õigus teatud tingimustel andmetele juurde saada
(ennekõike erakorralistes oludes, eelkõige avalikus hädaolukorras). Plaanitava määruse art
17 kohaselt peab andmete soovimiseks avaliku sektori asutus esitama mh ka õigusliku aluse,
mis annaks talle juurdepääsu soovitud andmetele –kuna Eesti siseriiklikus õiguses ei ole
sätestatud täpselt, millised on õigused andmete (nii isikustatud kui ka isikustamata)
saamiseks/töötlemiseks hädaolukorras, eeldab see mitme seaduse muutmist, kuna õiguslik
alus peab tulema siseriiklikust õigusest.
Art 1 lg 2 (d), art 2 (10), art 15, pp 56. Eelnõu kohaselt sisustatakse erakorraline vajadus
muu hulgas läbi vajaduse reageerida üldisele hädaolukorrale. Täpsustamist vajab, kas
„erakorraline“ (ingl k „exeptional“) tähendab sama, mida „erandlik“ vajadus juurdepääsuks
andmetele. Viimane on kasutusel näiteks pp 58 ja 59, sh pp 58 on kasutusel mõlemad sõnad.
Kuna Eesti õiguses on hädaolukorra seaduses mõistena kasutusel „erakorraline seisukord“,
siis on ettepanek segaduse vältimiseks kasutada määruses asjakohasel juhul sõna „erandlik“
vajadus.
8.2 Art 17 lg 2 (f). eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutuse andmetele juurdepääsu taotlus Eesti näeb seisukohas
erakorralise vajaduse tõttu olema tehtud internetis põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks. 5.10 ette, et õiguslik
Kuigi taotlemise eesmärk ei tohi olla kuriteo (või asjakohasel juhul laiemalt, süüteo) ennetamise või alus andmete
lahendamisega seonduv, tekib küsimus, kas võib esineda muid ettenägematuid olukord, millal ei ole
küsimiseks, sh siin
mõistlik taotlust koheselt avalikus dokumendiregistris avaldada. Selguse huvides on küsimus, kas
see võimalus tuleneb art 1 lg 3 alusel isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 23 vastavalt riigisisesele toodud punktid peaksid
õigusele jääma reguleerida
8.3 Art 19 lg 1 (c). Eelnõu kohaselt peab avaliku sektori asutus andmed hävitama niipea, kui need ei ole siseriiklikult.
nimetatud eesmärgil enam vajalikud. Eelnõus ei märganud sätet, mis võimaldab andmeid säilitada
kauem juhul, kui need on saanud osaks mõnest menetlusest. Ettepanek kaaluda erisuse loomist
8.4 Art 20 lg 2. Eelnõu võimaldab saada andmeandjal hüvitist V ptk esitatud taotluse täitmiseks (art 15
p-i b või c kohase taotluse korral). Erakorralisel juhul võib andmeid olla vaja koheselt, ent võib olla
12
olukordi, kus sama operatiivselt ei pruugi olla võimalik hüvitise kohene maksmine korralduslikel või
ressursilistel põhjustel. Ettepanek kaaluda erisuse sätestamist, mille järgi tingimuste esinemisel võiks
hüvitise väljamaksmist n-ö ajatada riigisisese õiguse kohaselt (nagu on III ptk üldnorm ja sellest
tulenev võimalus muude liidu õigusaktide või liidu õigust rakendavate siseriiklike õigusaktidega
keelata hüvitis andmete kättesaadavaks tegemise eest või näha ette väiksem hüvitis). Ebaselgeks jäi,
kas mõni sellesisuline säte on eelnõus.
8.5 Art 27 lg 5. Eelnõu kohaselt teavitab andmetöötlusteenuste osutaja andmevaldajat kolmanda riigi Kolmandatesse
haldusasutuse taotlusest saada juurdepääs tema andmetele enne taotluse täitmist, välja arvatud juhul, riikidesse andmete
kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil (ingl k „ law enforcement purposes“) ja niikaua, kui see jagamine on käsitletud
on vajalik õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse säilitamiseks. Selguse huvides vajab
seisukohas 5.13
täpsustamist, kas sättes peetakse silmas seaduse jõustamist ja viidatakse õiguste kaitsmisele näiteks
haldus- või kohtumenetluses ja tegemist pole süüteomenetlusega (näiteks andmekaitseõiguses on
mõiste „õiguskaitse eesmärk“ kasutusel tähenduses isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse
poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel). Küsimus on,
kuidas sisustada mõistet „õiguskaitse eesmärk“.
9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
9.1 Peame tervitatavaks, et EL andmemääruse ettepanek võiks tõhustada tarbijate huve. Õigust kasutada Arvestatud läbivalt
ja käsutada toote kasutamisel loodud andmeid tõhustaks eeldatavasti kasutajakogemust ning
võimaldaks konkurentsi laienemist, mis omakorda annaks tarbijatele ka rohkem valikuvõimalusi
toodete ja teenuste soetamisel.
10. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
10.1 Kaubanduskoja hinnangul saab andmemääruse eelnõu praegusel kujul vastu võttes selle rakendamine Arvestatud läbivalt
praktikas olema ettevõtetele raske. Selle põhjuseks on andmemääruses sätestatu keerukus ja
ebaselgus. Lisaks on raske mõista, kuidas saavutatakse andmemäärusega selle selgitustes välja
toodud eesmärgid ettevõtlusvabadus ja konkurentsi suurendamine ning uute äriliste võimaluste
loomine, kui andmemääruses sätestatust üheselt mõistetavalt eesmärkide saavutamise võimalusi ei
nähtu. Seevastu piiratakse andmemäärusega oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ning tasu küsimise
võimalusi, mis meie hinnangul püstitatud eesmärkide saavutamist hoopis pärssima hakkavad.
10.2 Leiame, et andmemääruse regulatsioonist paremaks arusaamiseks on vaja täpsustada ja selgitada Arvestatud seisukohas
mitmeid artiklis 2 toodud mõisteid. Näiteks käsitletakse mõistet andmed väga laias tähenduses, mis 5.1.
toob kaasa probleemid regulatsiooni tõlgendamisega. Liialt üldine ja lai tähendus tekitab küsimusi,
mis andmeid ikkagi jagatakse ja töödeldakse andmemääruse raames, sest selgituste kohaselt
reguleeritakse andmemäärusega asjade internetti ehk siis masinate loodud andmeid, aga artiklis 2
toodud mõiste kajastab kõiki andmeid, sh isikuandmeid. Lisaks kerkib küsimus, kas nii lai mõistega
on hõlmatud ka ajutised andmed, mis andmetöötluse käigus tekivad ja kohe kustutatakse. Samuti
leiame, et väga laialt ja ebaselgelt on defineeritud mõisted kasutaja ja toode, millest ilma
selgituspunktideta on keeruline üldse aru saada ning seetõttu on raske mõista kogu andmemääruse
teksti.
10.3 Toetame artiklites 3, 4 ja 5 toodud ideed, millega kasutajad, kes kasutavad andmemääruse
kohaldamisalas olevaid teenuseid ja tooteid, saavad enda tarbimise käigus loodud andmed ettevõttelt Arvestatud läbivalt, sh
välja küsida ning edastada mõnele teisele ettevõttele. Samas näeme ohtu liigse ettevõtlusvabaduse seisukohas 5.4.
piiramisele, kui andmete töötlemise eest, mis tarbijale välja antakse ei või küsida tasu või tuleb
andmeid reaalajas kättesaadavaks teha, mis on suur kulu ja halduskoormus ettevõtjatele. Lisaks
näeme, et praktikas võib tekkida probleeme ärisaladuse ning isikuandmete kaitsmise tagamisega.
Seega tuleks andmete jagamine ettevõttelt kasutajale ja ettevõttelt ettevõttele täpsemalt läbi mõelda.
10.4 Meie hinnangul on andmemääruses plaanitavad ettevõtjalt ettevõttele suhteid käsitlevad sätted üle Arvestatud seiskohas
reguleerimine. Me ei näe, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel tekkida võivaid 5.9.
probleeme seoses neile ühepoolselt kehtestatud lepingutingimustega saab lahendada viisil, kui
ettevõtjatele kirjutatakse andmemääruses ette lepingutingimused ja hinna kujundamise reeglid.
Sellisel viisil pärsitakse ettevõtlusvabadust ja vaba turgu ning sellest tuleks kindlasti hoiduda.
Leiame, et artiklis 34 sätestatud lepingu näidistingimused on kindlasti väikestele ja alustavatele
ettevõtetele vajalikud, kuid need lepingu näidistingimused peavad jääma vabatahtlikult
kasutatavateks.
10.5 Kaubanduskoda leiab, et andmemääruse artiklites 14 – 21 sätestatud reeglid ettevõtjatelt Arvestatud seisukohas
riigiasutustele andmete kasutusse andmise kohta on segased. Näiteks näeb artikkel 15 punkt c ette 5.10
andmete edastamist erakorralisel vajadusel väljaspool hädaolukorda, kuid andmemääruses ei ole
üheselt mõistetavalt sätestatud, mis on hädaolukord ja mis erakorraline vajadus. Andmeid sooviv
õigustatud isik peab selgitama, milles see erakorraline vajadus seisneb, kuid andmemäärus ei näe ette
reegleid, kuidas hinnata selgituse sobivust, seega peab andmeid väljastav ettevõte iseseisvalt
olukorda hindama ja ka vastu vaidlema. Selline olukord tekitab potentsiaalselt arusaamatusi ning
tõstab oluliselt halduskoormust. Artikli 18 puhul on ettevõtjatel kohustus hädaolukorra puhul andmed
13
edastada 5 tööpäeva jooksul avaliku sektori organisatsioonile ja peab ka isikuandmed edastamisele
eelnevalt pseudonüümima, mis võtab aga aega. Selleks, et ettevõtted suudaksid praktikas nii kiiresti
reageerida ja andmed töödelda kasutatavaks, tuleb andmemääruses täpselt sätestada, milliseid
olukordi loetakse hädaolukorraks ja milliseid mitte, et hoida kokku olukorra hindamisele kuluvat
aega. Probleemiks võib osutuda ka asjaolu, et hädaolukorra puhul kohustuvad ettevõtted andmeid
väljastama nii hädaolukorra ennetamiseseks, lahendamiseks kui ka taastumiseks, kuid
andmemäärusega taastumise aega ei ole määratletud ega ole ka teada, kes otsustab, kui kaua kestab
hädaolukorrast taastumine. Kui arvestada veel ka halduskoormust ja lisakulutusi, mis tekivad
ettevõtetel andmete puhastamisele ja töötlemisele, et andmed oleksid praktikas kasutatavad, siis ei
saa kuidagi nõustuda, et ettevõtted peavad andmeid avaliku sektori asutustele väljastama tasuta nagu
näeb seda ette artikkel 20.
10.6 Leiame, et andmemääruses tuleks läbivalt kaitsta ärisaladust ning konkureeriva toote või teenuse Eesti leiab, et B2G
loomise keeld peaks olema nii andmete edastamisel avaliku sektori asutustele, kes artikli 17 ja 21 andmete jagamise
kohaselt võivad need andmed edastada kolmandatele isikutele, kui ka artiklites 4 ja 6 sätestatud regulatsioon peaks
ettevõtete vahelisele andmete edastamisele. Seejuures peaksid nimetatud sätted olema sisult
olema siseriiklikul
selgemini sõnastatud just selles osas, et milliseid andmeid kasutajal konkureeriva toote või teenuse
loomiseks kasutada keelatakse, et andmemäärus ei piiraks liigselt ettevõtlusvabadust, aga samas tasandil lahendatud.
hoitaks ära ebaaus konkurents ja oleks kaitstud ärisaladus.
10.7 Meie ei toeta andmemääruse artiklis 27 sätestatud täielikku andmete kolmandatesse riikidesse Arvestatud seisukohas
edastamise piirangut. Arvestades, et andmete edastamist kolmandatesse riikidesse reguleerib 5.13.
isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) juba väga põhjalikult, siis ei näe me täiendavat vajadust
rahvusvahelist andmete edastamist veelgi rohkem piirata, sest sellega piirataks liigselt
ettevõtlusvabadust, mida andmemäärus justkui soovib edendada.
10.8 Kaubanduskoda toetab andmemääruse artiklis 23 toodud andmetöötlusteenuse osutaja tõhusama Arvestatud seisukohas
vahetamise võimaluse põhimõtteid. Siiski tekitab selline üksikasjalik regulatsioon küsimuse, kas see 5.12.
on sellisel kujul ettevõtetele reaalselt ka täidetav või peaksid need reeglid olema lihtsamad.
10.9 Toetame ka artiklis 28 sätestatud reegleid koostalitusvõime parandamiseks, sest Arvestatud läbivalt
koostalitusstandardite välja töötamine eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks, et kaotada seisukohtades 5.14-
takistused andmete jagamisel ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, võib oluliselt parandada eri 5.16.
sektorite ettevõtlusvõimalusi.
11. Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit
11.1 Määruse ettepaneku eesmärk on ebaselge. Arvestatud läbivalt, sh
Oleme osalenud määruse ettepaneku konsultatsioonil ja samuti on seda meile tutvustanud MKM, seisukohtades 5.1.-5.2.
kuid meie jaoks on endiselt ebaselge, millisel eesmärgil on määruse ettepanek koostatud. ITL-i
hinnangul ei ole määruse ettepanekust üheselt välja loetav, millist probleemi peetakse vajalikuks
sellega lahendada. Kuigi ettepaneku eesmärkidena nimetatakse suurema ärivabaduse loomine, uute
ärimudelite soodustamine ja konkurentsi suurendamine, on siiski väljakutse seda ettepanekust välja
lugeda. Määruse ettepaneku eesmärki on keeruline mõista tulenevalt asjaolust, et pole selge, milliste
andmete töötlemine on määruse ettepaneku kohaldamisalas.
11.2 Oluline ja vajalik on andmete laialdase kasutamise soodustamine ja arvestamine sellega, et
ärihuvi on andmemajandust käimalükkav jõud.
Andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selleks tuleb leida turuosalisi motiveerivad
mehhanismid, mitte kasutada selleks sunnimehhanismidega regulatsioone. Oluline on luua EL-i
tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks. Kui kehtestada
andmemajanduse valdkonnas regulatsioone, siis peavad need olema võimaldajaks, mitte piiravate
detailsete kohustuste kogumid. Regulatsioon peab ergutama andmete jagamist ja ehitama usaldust
läbi selgete juhiste.
11.3 Määruse ettepanek piirab ettevõtete lepinguvabadust ning ärivõimalusi. Arvestatud seisukohas
Määruse ettepanekust on raske aru saada, kuidas ärivõimalused tekivad, sest esiteks piiratakse 5.4.
oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ja teiseks seatakse piirangud ka tasu küsimisele. Peame B2B
suhete puhul väga oluliseks jätkuvat lepinguvabadust, mistõttu asume seisukohale, et määruse
ettepanekus on tegu üle reguleerimisega. Leiame, et andmed on ettevõtte väärtus ning ettevõtetel
peab säilima vabadus otsustada, mida nendega teha. Määruse ettepaneku märkimisväärseks
probleemiks on asjaolu, et andmete kättesaadavaks tegemise ja nende kasutamise eest tasu küsimise
suhtes kavatsetakse kehtestada märkimisväärsed ning meie hinnangul seejuures põhjendamatud
piirangud. Arusaamatuks jääb, miks ei tohi küsida tasu andmete eest, vaid üksnes andmete
kättesaadavaks tegemise eest.
14
11.4 Määruse ettepanek vajab mitmes osas kitsendamist ning fookuste seadmist. Arvestatud läbivalt, sh
Määruse ettepanekus on mitu kasulikku ideed, nt koostalitusvõime, ühtsed andmestandardid, seisukohtades 5.1.-5.2.
mittesiduvad näidistingimused ning just need võiksid olla tulevase andmemääruse fookuseks. Samal
ajal tuleb määruse ettepanek üle vaadata ja vähendada detailset ettekirjutavat regulatsiooni näiteks
ettevõtete vaheliste lepingute reguleerimisel.
11.5 Eriti oluline on kitsendada ettevõtete andmete kasutamist avaliku sektori asutuste poolt. Eesti leiab, et B2G
Me ei saa toetada väljapakutud moel avaliku sektori asutustele erakorralise vajaduse tõttu andmete andmete jagamise
kättesaadavaks tegemist, kuna määruse ettepanekus on nende andmete nõudmiseks antud väga laiad regulatsioon peaks
alused. Samas on avaliku sektori käes juba praegu väga palju erasektori andmeid ja fookus tuleks olema siseriiklikul
suunata nende analüüsi põhjal paremate faktipõhiste otsuste langetamise mudelite välja töötamisele. tasandil lahendatud.
11.6 Digitaalse suveräänsuse eesmärk ei tohi tuua kaasa globaalse äritegevuse piiramist. N/A
Toetame printsiibis Euroopa Komisjoni ambitsiooni suurendada Euroopa digitaalset suveräänsust ja
tagada, et EL-is on kohapeal esindatud olulised tulevikutehnoloogiad ning võimekused. Samas ei tohi
seda teha muutudes üleliia protektsionismlikuks ja piirates globaalset äritegemist. Meie jaoks ei ole
mõeldav, et EL muutub muust maailmast iseseisvaks kinniseks piirkonnaks.
11.7 ITL toetab järgmiste teemade reguleerimist andmemäärusega: Arvestatud
1. Toetame määruse ettepanekus sisalduvaid põhimõtteid, mis hõlbustavad andmetöötlusteenuse seisukohtades 5.14.-
osutajate vahetamist ja andmete, andmejagamismehhanismide ja - teenuste koostalitlusvõimet. 5.16 (koostalitusvõime)
Samas on oluline läbi mõelda, kuidas viia need põhimõtted praktikas ellu selliselt, et need poleks ja 5.5. (väravahoidjad).
turuosalistele ebamõistlikult koormavad.
2. Toetame põhimõtteid, mis aitavad vältida konkurentsieelise tekkimist andmete ja jagamisteenuste
koondumisel üksnes üksikute suurte rahvusvaheliste tegijate kätte. Leiame, et on õige toetada VKE-
de ja uute innovaatiliste teenusepakkujate positsiooni ja võimalusi.
11.8 Täpsustada ja paremini selgitada määruse kohaldamisala ning mõisted. Arvestatud läbivalt, sh
Ettepanekus toodud kohaldamisala ja selle mõistmiseks olulised definitsioonid on väga laialt seisukohas 5.1.
tõlgendatavad ning seetõttu ebaselged. Teeme ettepaneku neid konkretiseerida ja analüüsida
sihtgruppe, kellele kavandatav regulatsioon Eesti kontekstis kohalduks. Selgitame, et määruse
ettepaneku muudab raskesti arusaadvaks see, et ettepanekut esitletakse kui väga laia kõikehõlmavat
lähenemist andmete kasutamisele erinevates sektorites. Samas reguleeritakse tegelikult vaid teatud
küsimusi, nt B2B suhete puhul kliendi poolt toote või teenuse tarbimise käigus tekkinud (nt IoT)
andmete kättesaadavaks tegemist kliendile endale või tema poolt valitud kolmandale isikule
(ettevõttele). Arusaadavust aitaks suurendada see, kui kohaldamisala puhul selgitatakse (näiteks
põhjenduspunktides) paremini, millised andmed ja millistes suhetes kuuluvad määruse alla ning ka
seda, millised mitte. Määruse ettepaneku praktilise rakendamise hõlbustamiseks on selline tervikpilt
äärmiselt oluline. Samuti teeme ettepaneku määruse ettepanekus eristada paremini B2B ja B2C
andmetele juurdepääsu ja jagamise lähenemised. Hetkel on need koos, aga seetõttu raskesti
arusaadavad.
11.9 Eristada toorandmete ja väärindatud andmete kasutamine ning jagamine. Arvestatud seisukohas
Määruse ettepanekuga tutvudes jääb mulje, et määruse ettepanekus on unustatud, et tegu ei ole vaid 5.2.
toorandmete edastamisega, vaid sageli on andmevaldaja teinud nende andmetega tööd, neid
väärindanud. Toorandmetest kasutuskõlblike loomisega (andmete väärindamisega) kaasnevad
otsesed kulud, mis on sageli märkimisväärse suurusega, mistõttu on nende ühe tervikuna käsitlemine
eksitav ning tekitab suuri probleeme määruse ettepaneku rakendamisel.
11.10 Vähendada olulisel määral või üldse mitte rakendada nõudeid lepingutele. Arvestatud läbivalt, sh
5.4. ja 5.9.
Üle tuleb vaadata kõik piirangud, mis seatakse lepingutele ja tasu küsimisele ning hinnata uuesti, kas
need on vajalikud. Meie hinnangul on mitmed piirangud põhjendamatud ning kindlasti tuleb
vähendada ettepanekuga lepingute reguleerimise detailsust. ITL leiab, et andmemäärus ei tohi
sekkuda nii ulatuslikult lepinguvabadusse. Seejuures peame kindlasti vajalikuks välistada määruse
ettepanekust nõue teha andmeid reaalajas kättesaadavaks, kuna see on andmevaldajate jaoks
ebamõistlikult koormav ega ole samas määruse eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik.
11.12 Mitte luua nii ulatuslikke aluseid ettevõtete andmete kasutamiseks avaliku sektori asutuste Eesti leiab, et B2G
poolt. Avalikule sektorile ettevõtete andmete andmisega on meie konkreetsemad ettepanekud andmete jagamise
järgmised: regulatsioon peaks
olema siseriiklikul
Jätta määruse ettepanekust välja õigus nõuda neid andmeid tasuta;
tasandil lahendatud.
Lisada, et küsida saab vaid ettevõtetel olemasolevaid andmeid;
15
Kitsendada ajaperioodi, mil hädaolukorraga seoses andmeid küsida saab;
Jätta määruse ettepanekust välja õigus nõuda andmeid ka muudel erakorraliste vajadustega
seotud juhtudel.
11.13 Selgitada kas ja miks toimub määruse ettepaneku alusel isikuandmete töötlemine. Määruse skoobis on ka
isikuandmed;
Määruse kohaldamisalaga seonduvalt jääb arusaamatuks isikuandmete töötlemist puudutav. Määruse seisukohtades on välja
ettepanekus on esitatud andmete definitsioon ja selle kohaselt ei reguleeri määruse ettepanek
toodud, et vaja on
isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemise kohta on öeldud, et kooskõla isikuandmete kaitse
üldmäärusega on tagatud. ITL-i arvates on viidatud lähenemine vastuolus määruse ettepaneku selle selgitada pinevussuhet
osaga, mis defineerib kasutajat kui eraisikut ja mille kohaselt tekib eraisikul (määruse ettepaneku isikuandmete ja
alusel) õigus tema poolt kasutatavate seadmete või teenustega seotud andmete saamiseks. Meie isikustamata andmete
arusaamise järgi on selliste andmete näol tegemist isikuandmetega, mille töötlemist reguleerib vahel. Nt seisukoht 5.6.
isikuandmete kaitse üldmäärus. Samuti annab viidatud määrus juba täna kasutajale õiguse tema kohta
käivate andmete küsimiseks ja saamiseks. Seega jääb arusaamatuks, millist täiendavat õigust määruse
ettepanek kasutajale loob ja milliste andmete töötlemisele on ettepanek suunatud. Seetõttu on meie
ettepanek see teema täiendavalt läbi mõelda ning reguleerida andmemääruses isikuandmetega
seonduvat ainult juhul, kui see on tõestatult vajalik (s.t andmekaitse üldmääruses sisalduvast ei piisa).
Isikuandmetega seoses juhime veel tähelepanu, et määruse ettepanekust tulenevalt tekib seadmete
pakkujatel edaspidi kohustus oma seadmetesse sisse ehitada andmete jagamise võimekus. See eeldab
ka, et seadmed peavad hakkama kasutajat tuvastama. Näeme, et kasutaja tuvastamise näol on samuti
tegemist isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis ja ITL-i hinnangul
läheb viidatud andmetöötlus vastuollu üldmääruses sätestatud minimaalsuse põhimõttega.
11.14 Mitte piirata nii ulatuslikult andmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Arvestatud seisukohas
5.13
ITL ei näe vajadust täiendavatele meetmetele, mis piiravad andmete edastamist kolmandatesse
riikidesse. Leiame, et täiendavad meetmed pigem kahjustaks globaalset äritegemist. Pealegi on
olemas meetmeid andmete turvalisuse tagamiseks, näiteks on võimalik selleks kasutada infoturbe- ja
privaatsuskaitsetehnoloogiad.
12. TalTech Legal Lab
12.1 Data Act’i definitsioonid on väga üldise sõnastusega. Seda eriti mõiste „data“ osas, kuid nimetatud Arvestatud seisukohas
mõiste on kogu Data Act’i mõistes määrava tähtsusega. Näiteks võib see praktilises elus probleeme 5.1.
valmistada Data Act’i regulatsiooniga ärisaladuse osas. Välistatud ei ole, et andmete väljastamise
käigus võib ohtu sattuda ärisaladus, kuid selle välja andmise kohustus on. Samuti tuleks üle vaadata
ülejäänud terminid, mh arvestades „data“ definitsiooni ja selle võimalikke muudatusi
12.2 Määrus sätestab tehnilistele lahendustele (nt art 3 (1)), kuid puudub selgus, kas selliste tingimuste Arvestatud seisukohas
seadmisel on hinnatud ka ettevõtete võimekust seda täita. Samuti puudub Data Act’s näiteks art 3 (1) 5.2.
osas täpsustus, kas ettevõtetel on ka mingi üleminekuperiood, et tehnilistele nõuetele vastavus tagada.
12.3 Andmete väljastamise osas luuakse märkimisväärsed kohustused (Chapter II), kuid puudub selgus, Arvestatud seisukohas
kas on läbi viidud ka riski hinnang, juhuks, kui andmete välja andja/saaja rikub väljastamisega seotud 5.4.
kohustusi – näiteks asub andmete saaja siiski andmete pinnalt sarnast teenust pakkuma või saab muul
viisil nende andmete pinnalt ärisaladuse teada. Data Act’is võivad küll reeglid olla, kuid arvestada
tuleb ka riskidega ning luua riskide leevendusmeetmed.
12.4 Vaidluste lahendamiseks näeb Data Act ette, et liikmesriigid peavad looma selleks eraldi keha, Arvestatud seisukohas
millele on vaidluse lahendamiseks ette nähtud 90-päevane tähtaeg. Samas ei ole keha otsused pooltele 5.8.
siduvad kui pooled ei ole selles eraldi kokku leppinud. Selline regulatsioon tingib riigile kulu keha
ülalpidamise näol, kuid samas ei pruugi see keha kasutust leida.
12.5 Data Act’i Chapter V reguleerib andmete väljastamist avaliku sektori asutustele jm juhul kui esineb Arvestatud seisukohas
„exceptional need“. Nimetatud regulatsiooni kohaselt peab õigustatud isik selgitama, milles seisneb 5.10.
„exceptional need“. Samas ei ole regulatsiooni, kes ja kuidas selle sobivust hindab – seda peab
hakkama tegema andmete väljastaja ja vajadusel ka vastu vaidlema. Selline lahendus tekitab
ettevõtetele lisa ressursikulu ning ei pruugi tagada andmete kohast väljastamist ja ka kasutamist.
Kuivõrd andmed, mille vajaduse põhjus on „public emergency“, tuleb väljastada 5 tööpäeva jooksul,
tingib see ettevõtetele vajaduse tagada võimekus nii kiiresti reageerida. Riigiasutustele andmete
väljaandmise kohustus „public emergency“ ajal, on samuti väga lai (Chapter V). Nimelt on Artikkel
15 kohaselt ettevõtjal kohustus anda andmed välja nii „public emergency“ ajal (artikkel 15(a)), selle
ennetuseks (artikkel 15(b)) kui sellest taastumiseks (artikkel 15(b)). Lisaks võib avalikule asutusele
esitatavatest andmetest olla ärisaladus (kaudselt) väljaloetav. Data Act nimetatud asjaoluga ei arvesta
(art 19 (2)) ning see võib andmete väljastamise osas vaidluseid põhjustada.
12.6 Data Act eeldab, et teenuselepinguid saab alati 30 päevase etteteatamisega üles öelda (art 23 (1) a)), Arvestatud seisukohas
kuid see ei pruugi alati nii olla – näiteks Eesti õiguse puhul tähtajaliste lepingute korral. 5.12.
16
12.7 Data Act art 26 (4) viitab „all data generated or co-generated“, mis oma olemuselt paistab olevat Arvestatud läbivalt ja
veelgi laiem mõiste kui „data“. Samuti ei nähtu, et selle sätte juures arvestataks andmete väljaandmise konkreetselt nt
riske ärisaladuse kaitsele. seisukohas 5.4.
12.8 Andmete jagamise osas on eelnõus märgitud praktikas esineva puudusena standartide puudumine, Arvestatud
samas ei lahenda Data Act seda probleemi, kuid see võiks olla Data Acti eesmärk. Hetkel Data Act’is seisukohtades 5.14.-
märgitud lahendus, kus olemasolu korral tuleb järgida EL’i standardeid, on poolik lahendus, mis 5.16.
olukorda selgust ei too. Seda tuleks eriti arvestada B2G (business to government) andmete jagamise
osas, kus ka andmete saamise õigus.
12.9 Data Act kohaldamiseks ja jõustamiseks peavad riigid määrama ühe või mitu asutust („competent Arvestatud seisukohas
authority“), kellele antakse artikliga 31 väga lai pädevus, mh järelevalve Data Act’i täitmise osas ja 5.17.
menetluste läbiviimine, tõhusate rahaliste karistuste määramine (ka tagasiulatuva efektiga) ja riiklike
andmepäringute süsteemi haldamine. Samal ajal nõutakse nendelt asutustelt põhjalikke ja
ajakohaseid teadmisi nii tehnoloogiast, õigusest kui seadusandlikest protsessidest.
Samaaegselt nõuab Artikkel 31(6), et need asutused oleksid oma ülesandeid täites iseseisvad
igasugustest välistest mõjutustest (nii otsestest kui kaudsetest) ja ei tohi saada juhiseid üheltki
avalikõiguslikult ega eraõiguslikult isikult (riigil on siiski kohustus varustada asutust vajalike
ressurssidega). Seega tekib ülal loetletud nõudeid kombineerides küsimus, kas olemasolevate
(riigi)asutuste kaudu on võimalik praegusel hetkel Data Act’i nõudeid täita. Isegi, kui luua
olemasolevate riigiasutuste alla eraldi töögrupid, mis tegelevad Data Act’ist tulenevate kohustuste
täitmisega, jääb oht, et näiteks kaudsete mõjutuste kaudu ei vastaks need Data Act’i artiklis 31(6)
sätestatud nõuetele.
13. Välisministeerium
13.1 Tervitame andmete ligipääsu ja kasutust reguleeriva EL tasandi seadusandliku akti loomise Arvestatud läbivalt,
kavatsust. Määruse üheks eesmärgiks on pöörata tagasi Euroopa taandumine täpsemalt seisukohas
andmemajandusest olukorras, kus 90% andmetest kasutavad ja nende aluselt tulu teenivad 5.1. ja 5.2.
suured EL-välised tehnoloogiafirmad. Laiemas plaanis peab EL suutma tagada tasakaalu
tehnoloogiliste trendide, innovatsiooni ja viimastest tulenevate ohtude reguleerimise vahel.
Samuti on tervitatav püüdlus suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
võimalusi rääkida kaasa andmemajanduses.
13.2 Välisministeeriumil on vähesel määral puutumus (eelkõige julgeoleku seisukohast) andmete Arvestatud
hoiustamisega pilves ehk pilveteenuste pakkujate regulatsioonidega (artikkel 27). See seisukohtades 5.12 ja
aspekt kujuneb ilmselt vaidluskohaks. Eesti on (eelkõige uue ettevalmistamisel oleva 5.13.
pilvestrateegiaga) liberaalsete, andmete vaba liikumist toetavate riikide leeris. Vastaspool
toetab ELi föderaalpilve loomist.
13.3 Eesti pole siiani toetanud eelnõus välja pakutud erasektorile pandavat kohustust jagada Arvestatud läbivalt,
tasuta (mõned ettevõtted koguvad andmeid ainult tulu eesmärgil) andmeid teiste tasu osas sh seisukohas
suurettevõtetega (mõeldud, et suured jagavad väiksematega) ja riigiga „suure avaliku huvi“ 5.2. Mis puudutab
korral. See kohustus suurendab ka bürokraatlikku koormust. Eesti on seni olnud vastu sellele avaliku sektoriga
kohustusele sellisel kujul. andmete jagamist
(seisukoht 5.10), siis
Eesti leiab, et õiguslik
alus ja regulatsioon
peaks tulema
siseriiklikult, mitte EL
tasandilt.
13.4 Hindame määruse mõju laialdaseks. EL-is kujuneb konsensuse saavutamine keeruliseks,
sest huvigruppidel on vastandlikud seisukohad.
Leiame, et loodaval määrusel on mõtet vaid siis, kui suudetakse tagada tõhus täitmine ja
viimase jälgimine.
13.5 Eestile on olnud, ja ilmselt seni on, olulisim andmete koostöövõime tagamine, eelkõige ELis Koostalitusvõime ja
ning samuti ka ühtsete andmestandardite väljatöötamine, mis on koostöövõimeks oluline. standardite osas
arvestatud
Väga oluline saab olema andmestandardite väljatöötamise protsess ja selle määratlemine. seisukohtades 5.14-
EL peab siinkohal tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes erinevates 5.16.
valdkondades andmestandarditega töötavad, aga ka suurettevõtetega, kes samuti
andmestandardeid paika panevad (ja kes ühtlasi andmeid korjavad). Data portability on selle
Andmete teisaldatavuse (data portability) protsess vajab samuti paika panemist. Siingi on määruse käsitluses
vajalik koostöö EL-i ja liikmesriikide ning erasektori, lisaks teiste seotud organisatsioonide andmete ülekandmise
vahel. õigus ja täiendab GDPR
artiklit 20. Siin ei ole
17
vajalik täiendava
protsessi paika
panemine ning on
andmevaldaja ja
kolmanda isiku
vaheline kokkulepe.
Sellisel kujul aitab
tagada määrus
lepinguvabadust ja ei
ole liialt ülereguleeriv
ega piirav.
13.6 Inimkontrolli andmete (sh taaskasutamise) üle tuleks teha analoogselt Eesti korraldusele Ei saa arvestada.
avalike andmete kontrolli üle. See hõlmaks õigust näha, milliseid andmeid tehnoloogiahiiud Käesoleva määruse
inimeste kohta koguvad ja ka anda kellelegi voli neid andmeid nt uurimistööks kasutada. skoobis on
masintoodetud (IoT
seadmete toodetud)
andmed. Isikuandmete
puhul jääb endiselt
kehtima GDPR.
Käesoleva määruse
skoobis olevad andmed
ei ole ka avalikud
andmed.
13.7 NL ebapaberis toodud eesmärkidega saame nõustuda: NL ebapaber on üldine
ja NL tuli sellega välja
1) tugevdada isikute ja organisatsioonide õigusi andmejagamise korraldustes osalemiseks ja enda
enne määruse
jagatud andmete kontrolliks
ettepaneku ametlikku
2) määruse eelnõu peaks tagama kodanikele paremad võimalused kasutada õigust andmete avaldamist, seega ei ole
teisaldatavuseks praeguses kujul
määruses NL
3) tagada õiglane ligipääs andmetele ja võimaldada andmejagamises osalemist, et parendada väikeste kommentaarid enam
ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemisvõimalusi.
üheselt mõistetavad.
4) tagada teenuste teisaldatavus andmetel põhinevatel turgudel, kus müüjate seatud reeglid piiravad
konkurentsivõimet
5) standardite raamistiku arendamine ja elluviimine koostalitlusvõime suurendamiseks, mis on
vajalik andmemajanduse arenguks ja eelnõu eesmärkide saavutamiseks, eelkõige andmete ja teenuste
teisaldatavuse alal.
6) tagada erasektori info kasutamine avaliku sektori poolt kõigi poolte õigusi ja huve arvestades.
18
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 28. aprill 2022. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmemääruse eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2022. a määruse, millega nähakse ette andmete õiglast
juurdepääsu ja kasutamist reguleerivad ühtlustatud õigusnormid (andmemäärus)
(COM(2022) 68), eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki luua õigusraamistik
andmete õiglase juurdepääsu ja andmete kasutamise osas, et aidata põhjendatud ja
proportsionaalsete meetmetega kaasa Euroopa andmemajanduse paremale toimimisele.
1.2. Eesti on seisukohal, et andmete kättesaadavaks tegemisel tuleb eelistada eesmärki
teenivaid, kuid paindlikke ja ettevõtetele ebamõistlikke lisakulutusi ja -koormust mitte
tekitavaid lahendusi, näiteks ei ole alati mõistlik kohustada ettevõtteid tegema andmeid
kättesaadavaks reaalajas digiliidese abil.
1.3. Kuivõrd andmete definitsioon on määruse ettepanekus kõikehõlmav, toetab Eesti, et
valdkondlikes õigusaktides määratletakse selgemalt, milliste toodete ja seotud teenuste
kasutamisel loodud andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise kohustus.
1.4. Eesti peab oluliseks, et andmete jagamise kohustus ei tooks andmevaldajale kaasa
põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi, ei piiraks lepinguvabadust
ebaproportsionaalsel viisil ega oleks muul moel äritegevust põhjendamatult kahjustav.
1.5. Eesti ei toeta täielikku andmete jagamise keeldu väravahoidjatele. Andmete jagamine
väravahoidjatele tuleks üle vaadata andmeruumide põhiselt. Andmetele juurdepääsu
piiramine peab olema eesmärgipärane, ei tohi kaasa tuua ettevõtjate põhiõiguste
ebaproportsionaalset riivet ega negatiivseid tagajärgi tarbijatele.
1.6. Eesti on seisukohal, et tuleks analüüsida ja sõnastada täiendavaid kaitsemeetmeid, et
ettevõtjate huvisid teeniv andmevahetus ei tooks kaasa andmesubjekti õiguste
kahanemist, näiteks ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimene peaks mõne teenuse
saamiseks avaldama enda kohta tundlikke andmeid.
1.7. Eesti leiab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist andmemääruse
rakendamisel on vaja konkretiseerida ja sätestada üheselt mõistetavalt, et isikuandmete
saaja muutub isikuandmete töötlejaks isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud
üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused.
1
1.8. Eesti peab oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise
mehhanism haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ega sekkuks
ebaproportsionaalselt Eesti riigisisesesse täitemenetlusõigusesse. Euroopa Liidu
liikmesriikidel peab olema vabadus mitte võimaldada selliste pädevustega organite
loomist, mis tema õigussüsteemiga ei haaku. Tagada tuleb kohtuvälise vaidluse
lahendamise organi sõltumatus, erapooletus ja ekspertteadmised ning poolte nõusoleku
puudumisel ei tohi tal olla siduvate lahendite tegemise pädevust. Eesti hinnangul tuleks
luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi lahendavate organite
koostöövõrgustik.
1.9. Eesti leiab, et ülereguleerimise ärahoidmiseks ja ebaselguse vältimiseks ettevõtetele
tuleb täpsustada andmemääruses sätestatud tüüptingimuste suhestumist juba kehtivate
ebaõiglaste lepingutingimustega.
1.10. Eesti leiab, et andmete jagamine erasektorilt avaliku sektori asutustele
hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks on vajalik, kuid vastav õiguslik alus peaks
tulenema liikmesriigi õigusruumist või valdkonnaspetsiifilisest EL õigusaktist.
Andmete jagamise reegleid ning kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleb
täpsustada, samuti vajab täiendavat koordineerimist tegutsemine Euroopa Liidu üleste
kriiside puhul.
1.11. Eesti toetab määruse eriregulatsiooni andmete kasutamiseks ametliku statistika
tegemisel ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel.
1.12. Eesti toetab ettepaneku eesmärki kõrvaldada andmetöötlusteenuste osutajate tõhusat
vahetamist raskendavad takistused, kuid peab oluliseks, et vahetamisele kaasaitamise
kohutused seoses samavääre funktsionaalsusega teenuse pakkumisega ei oleks
ettevõtetele ülemäära koormavad ning innovatsiooni piiravad. Eesti peab seega
oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebamõistlikke kohustusi, näiteks 30-päevane
ajapiirang, mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks või mis toovad kaasa
ebamõistlikud kulud.
1.13. Eesti toetab isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise piiranguid
juhul, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase
liikmesriigi siseriikliku õigusega. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei
kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid
piiranguid isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele. Isikustamata
andmete kolmandate riikidega jagamise piirangud peavad olema selged ja
proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult takistada andmevahetust kolmandate
riikidega.
1.14. Eesti toetab määruse ettepanekus sätestatud nõudeid, mis aitavad tõsta
koostalitusvõimet ja leiab, et tegemist on valdkonnaga, kus peab olema tagatud
harmoniseeritud lähenemine.
1.15. Eesti peab oluliseks, et koostalitusvõimega seotud nõuete ja rakendusaktide välja
töötamise puhul toimub põhjalik liikmesriikide kaasamine, et tagada nõuete ühtne ja
mõistlik Euroopa Liidu ülene rakendamine.
1.16. Eesti toetab ühtsete nõuete seadmist andmestike kirjeldamisele, tagamaks andmete
laiemat leitavust ja taaskasutatavust. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei
kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ebavajalikke nõudeid, näiteks ei peaks
kohustused kirjeldada andmete kogumise metoodikat ja andmekvaliteeti kehtima
universaalselt kõigile andmestikele.
2
1.17. Määruses tuleb selgemini sätestada määruse rakendamise ja täitmise tagamisega
seotud küsimused. Samuti ei tohiks määrus tekitada järelevalve teemal dubleerimist
isikuandmete kaitse üldmäärusega.
1.18. Eesti toetab määruses välja toodud sui generis õiguse mittekohaldamist
andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest
saadud või selle käigus loodud andmeid, kuivõrd see kõrvaldab senise ebakindluse sui
generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel.
1.19. Eesti leiab, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide
haldusõiguslikku iseloomu ning liikmesriigile peab jääma vabadus valida sanktsiooni
liik.
1.20. Eesti on seisukohal, et 12-kuuline kohaldamise aeg on andmemääruse tervikuna
rakendamiseks liiga lühike, kuivõrd määruses välja toodud ettevõtetele rakenduvad
tehnilised nõuded vajavad rakendamiseks rohkem aega.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega nähakse ette
andmete õiglast juurdepääsu ja kasutamist reguleerivad ühtlustatud õigusnormid
(andmemäärus), eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon avaldas 23. veebruaril 2022 määruse eelnõu, millega reguleeritakse
andmetest saadud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduses osalejate vahel ning
edendatakse andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. Andmemäärusega soovitakse
saavutada ühtlustatud standardid tööstuslike seadmete, kodumasinate, autode ja muude nn
asjade internetti kuuluvate toodete kasutamisel tekkivate andmete kasutamiseks. Määruse
täpsemad eesmärgid on:
hõlbustada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu andmetele ja nende kasutamist, säilitades
samal ajal stimuleeriv andmemajanduskeskkond;
sätestada ettevõtete valduses olevate andmete kasutamine avaliku sektori poolt
teatavates olukordades, kus on erakorraline andmevajadus;
hõlbustada pilv- ja servtöötluse teenuste vahetamist;
kehtestada kaitsemeetmed ebaseadusliku, teavitamiseta andmeedastuse vastu
pilveteenuse osutajate poolt;
näha ette koostalitlusstandardite väljatöötamine eri sektorites taaskasutatavate andmete
jaoks.
Määrusega kaasneva olulisema muudatusena sätestatakse tootjale või teenusepakkujale
kohustus teha kasutajale kättesaadavaks andmed, mis toote või teenuse kasutamise käigus
tekivad. Kasutaja saab ka õiguse nõuda nende andmete kättesaadavaks tegemist kolmandale
osapoolele, et võimaldada andmete järelturuväärtuse kasutamist. Lisaks soovitakse luua
ühtlustatud mehhanism, mis lihtsustaks avaliku sektori asutustel erasektorilt andmeid taotleda,
kui neid on vaja hädaolukorras. Viimaks lihtsustab määrus pilveteenuste pakkuja vahetamist
ning piirab kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidus säilitatavatele andmetele.
Määrus tugineb Euroopa 2020. a andmestrateegiale1, mille eesmärk on luua liidus ühtne
andmeturg. Määruse õiguslik alus on seega EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab
õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Õigusakti
vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on
16.05.2022. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja
infoühiskonna töögrupis.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja
rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Krister Kruusmaa
1
COM/2020/767 final EUR-Lex - 52020DC0066 - ET - EUR-Lex (europa.eu)
1
(
[email protected]), digiriigi arengu osakonna andmete taaskasutamise
programmijuht Sandra Särav (
[email protected]), andmehalduse programmijuht Kuldar
Aas (
[email protected]) ja andmete valdkonna juht Ott Velsberg (
[email protected]).
Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu
asekantsler Luukas Kristjan Ilves (
[email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
asekantsler Kristi Talving (
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
I peatükis (artiklid 1-2) määratakse määruse reguleerimisese ja kohaldamisala ning esitatakse
kogu õigusaktis kasutatavad mõisted. Määrus kohaldatakse EL-is tegutsevatele tootjatele ja
teenusepakkujatele ning nende toodete ja teenuste kasutajatele, andmevaldajatele ja määruses
sätestatud tingimustel andmete kättesaadavaks tegemist taotlevate avalikele asutustele, samuti
neile, kes osutavad liidus asuvatele klientidele andmetöötlusteenuseid. Määrus ei mõjuta aga
olemasolevaid õigusakte, mis käsitlevad andmete jagamist ja kasutamist kriminaalasjade,
rahapesujuhtumite, julgeolekuprobleemide jms lahendamise eesmärgil.
Olulisemad määruses defineeritud mõisted on:
andmed - tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste,
faktide või teabe kogum, mis võib muu hulgas esineda heli-, visuaal- või
audiovisuaalsalvestise kujul;
kasutaja - füüsiline või juriidiline isik, kes omab, rendib või liisib toodet või kes kasutab
teenuseid;
andmevaldaja - juriidiline või füüsiline isik, kellel võime teatavaid andmeid
kättesaadavaks teha;
andmesaaja - juriidiline või füüsiline isik, välja arvatud toote või seotud teenuse
kasutaja, kellele andmevaldaja teeb andmed kättesaadavaks;
nutileping - arvutiprogramm, mis on salvestatud elektroonilisse registrisse, kusjuures
programmi rakendamise tulemus kantakse elektroonilisse registrisse;
üldine hädaolukord - erakorraline olukord, mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi
või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt
kahjustada elamistingimusi või majanduslikku stabiilsust või oluliselt halvendada
majanduslikke varasid liidus või asjaomases liikmesriigis või asjaomastes
liikmesriikides.
Andmeid ja nende kasutust puudutavad definitsioonid on samad Euroopa andmehalduse
õigusaktis2 esitatutega.
II peatükis (artiklid 3-7) sätestatakse andmete jagamise tingimused nii ettevõtjalt ettevõtjale
kui ettevõtjalt tarbijale. Andmete mugav ja turvaline kättesaadavus peab olema toodete ja
teenuste loomisel algusest peale sisse arvestatud. Toote või teenuse kasutamisel loodavate
andmete laad ja maht peavad olema kasutajale lepingu sõlmimisel selgel kujul esitatud. Samuti
peab olema esitatud teave andmete jagamise taotlemise ja selle kohta, kas andmeid kasutavad
ka kolmandad osapooled. Kui toote kaudu pole andmetele otsest juurdepääsu, on andmevaldaja
kohustatud need vastava taotluse korral viivitamatult ning tasuta kättesaadavaks tegema,
vajadusel ka pidevalt ja reaalajas. Kasutajalt võib selleks nõuda teavet vaid selles ulatuses, mis
lubab tema identiteedi kontrollimist. Ärisaladusi võib sel viisil avalikustada vaid tingimusel, et
2
COM(2020) 767 final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0767
2
nende konfidentsiaalsus on tagatud. Kasutaja omakorda ei tohi saadud andmeid kasutada
konkureeriva toote väljaarendamiseks.
Sarnased tingimused kehtivad juhul, kui andmevaldaja peab andmeid jagama kolmandate
isikutega. Oluline erisus on see, et digiturgude õigusakti3 järgi määratletud nn väravahoidjad ei
kvalifitseeru määruse kohaselt kolmandaks isikuks ja ei tohi seetõttu vastu võtta andmeid, mille
kasutaja on andmevaldajalt saanud. Kolmas isik omakorda ei tohi kasutajat survestada andmeid
jagama ja nii andmevaldajale kui ka kolmandale isikule on määratud piirangud jagatavate
andmete vastutustundliku kasutamise tagamiseks.
Andmevaldaja rollis mikro- ja väikeettevõtjad pole kohustatud enda loodud toodete ja teenuste
kasutamisel tekkivaid andmeid kolmandale osapoolele kättesaadavaks tegema, välja arvatud
siis, kui neil on sidus- või partnerettevõtteid, mis pole mikro- ega väikeettevõtted.
III peatükk (artiklid 8-12) täpsustab tingimusi, mille alusel andmevaldajad andmesaajatele
andmeid kättesaadavaks teevad, tõkestab diskrimineerimist ja sätestab vaidluste lahendamise
mehhanismi. Andmete kättesaadavaks tegemisel ei tohi andmevaldaja teha erisusi andmesaaja
kategooria alusel (nt kas tegu on partnerettevõttega). Kui andmesaaja tunneb, et andmete
kättesaadavaks tegemise tingimused on diskrimineerivad, on andmevaldaja kohustus tõestada,
et diskrimineerimist ei toimunud. Kumbki osapool ei pea andmete jagamisel esitama rohkem
teavet, kui lepingutingimuste ja andmemääruse järgi vajalik.
Andmete kättesaadavaks tegemisel andmesaajale võib kokku leppida mõistlikus hüvitises, kuid
märgitakse, et mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt ei tohi nõuda suuremat
hüvitist, kui andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnev otsene kulu. Seejuures ei piirata
võimalust hüvitist vähendada või selle maksmine täielikult välistada, kui tulevased õigusaktid
nii sätestavad.
Andmete jagamisel tekkivate vaidluste lahendamiseks luuakse igas liikmesriigis eraldi
sõltumatu organ, mis on võimeline eksperthinnangute alusel langetama vaidluses otsuse 90
päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Andmevaldajal on õigus kohalda tehnilisi kaitsemeetmeid (nt nutilepinguid), et ära hoida ära
loata juurdepääs andmetele ja tagada nende õiglane kasutus, kuid seejuures ei tohi piirata
määrusega kasutajale tagatud õigusi.
Kui andmesaaja on andmetele ligipääsemiseks andmevaldajat eksitanud, sundinud, tehnilisi
lünki ära kasutanud, samuti kui ta on andmeid ilma loata edasi jaganud, peab ta need koheselt
hävitama. Kui sellisel viisil saadud andmete kasutamine on põhjustanud andmevaldajale
märkimisväärselt kahju, peab andmesaaja ühtlasi lõpetama nendel andmetel põhineva
äritegevuse.
IV peatükk (artikkel 13) kaitseb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ühepoolselt
kehtestatud ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Tingimus on ühepoolselt kehtestatud, kui teisel
osapoolel pole olnud võimalik seda mõjutada, hoolimata katsetest läbi rääkida.
Lepingutingimus on ebaõiglane siis, kui ta hälbib andmekasutuse heast tavast ning on vastuolus
hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Ebaõiglased lepingutingimused kas piiravad
tingimuse kehtestaja vastutust tahtliku teo või hooletuse korral, välistavad mikro-, väike- või
keskmise suurusega ettevõtte juurdepääsu õiguskaitsevahenditele või annavad lepingu
kehtestanud osapoolele ainuõiguse tõlgendada lepingutingimusi ja andmete vastavust nendele.
Lisaks peetakse ebaõiglaseks lepingutingimusi, mis lubavad tingimuse ühepoolselt kehtestanud
3
COM/2020/842 final. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52020PC0842
3
osapoolel ühepoolselt ligi pääseda mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte andmetele,
või mis takistavad viimasel neid proportsionaalsel viisil kasutada.
V peatükis (artiklid 14-22) käsitletakse mehhanisme, mis lubavad avalikul sektoril erakorralise
vajaduse tõttu andmevaldajatelt andmeid taotleda. Avaliku sektori asutustel on õigus taotleda
andmete kättesaadavaks tegemist üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, selle ära hoidmiseks
või sellest taastumiseks, samuti aga juhul, kui ilma nende andmeteta pole võimalik „täita
konkreetset avalikes huvides olevat ülesannet, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud” ning
andmeid pole sealjuures võimalik saada muul teel.
Peatükis on sätestatud andmete sellisel viisil taotlemise kord ning nõuded andmetaotlusele
ja -kasutusele. Muuhulgas peab andmetaotlus olema proportsionaalne, eesmärgipärane ja
käsitlema võimalikult suures ulatuses isikustamata andmeid. Taotlev asutus võib andmeid
jagada teiste avaliku sektori organitega, samuti teadusuuringute ja statistika koostamise
eesmärgil. Samuti on lubatud andmete jagamine liikmesriikide institutsioonide vahel.
Andmevaldajal on õigus taotlus tagasi lükata, kui ta on taotletud andmed juba samal eesmärgil
mõnele teisele avaliku sektori organile esitanud. Avaliku sektori keha on kohustatud andmeid
kasutama ainult taotluses märgitud eesmärgil ning need vajaduse lõppemise korral hävitama.
Ärisaladusi avalikustatakse ainult vältimatult vajalikus ulatuses. Kui tegu on hädaolukorrale
reageerimisega, teeb andmevaldaja andmed kättesaadavaks tasuta. Hädaolukorra ära hoidmise,
sellest taastumise või „avalikes huvides oleva ülesande täitmise” puhul võib küsida hüvitist
tehniliste ja korralduslike kulude katmiseks koos „mõistlikus suuruses marginaaliga”.
Peatükk ei kohaldu väike- ja mikroettevõtjatele, samuti kriminaal- ja haldusrikkumistega
tegelemisele, tolli- ega maksuhaldusele.
VI peatükk (23-26) hõlbustab andmetöötlusteenuste (nt pilveteenuste) osutaja vahetamist.
Selliste teenuste osutajad peavad võimaldama kliendil üle minna teise teenusepakkuja
teenusele, korraldades sealjuures kõigi kliendi andmete, metaandmete jm digivarade
ülekandmise uude pilveteenusesse või kohapealsesse süsteemi. 30-päevase üleminekuperioodi
vältel peab teenusepakkuja tagama teenuse täieliku järjepidevuse ning andmevahetuse lõpuni
viima. Pärast kolme aasta möödumist määruse jõustumisest ei tohi andmetöötlusteenuste
osutajad kliendilt enam teenuse vahetamise eest tasu küsida.
VII peatükis (artikkel 27) käsitletakse kaitsemeetmeid, mis kohalduvad andmetöötlusteenuste
osutajatele rahvusvahelises kontekstis. Viimased võtavad kasutusele kõik mõistlikud meetmed,
et vältida isikustamata andmete rahvusvahelist edastamist või valitsuse juurdepääsu nendele,
kui see läheks vastuollu EL või siseriikliku õigusega. Kolmanda riigi kohtuotsust, millega
sellist edastamist või juurdepääsu nõutakse, võib täita ainult kolmanda riigi ja liidu või
liikmesriigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel. Samuti sätestatakse tingimused, mille
alusel sellist kohtuotsust võib täita, kui vastav rahvusvaheline leping puudub.
VIII peatükk (artiklid 28-30) käsitleb koostalitlusvõimet. Loodavate EL andmeruumide
operaatoritele kehtestatakse mitmesugused nõuded andmete kirjeldamise, kättesaadavuse,
kvaliteedi ja kasutusmugavuse osas. Luuakse raamistik tulevaste standardite jaoks
andmetöötlusteenuste koostalitlusvõime jaoks. Samuti sätestatakse töökindluse, ohutu
lõpetamise ja andmete arhiveerimise nõuded nutilepingute kasutamisel. Peatükis kirjeldatud
nõuete edaspidine täpsustamine jäetakse määrusega komisjoni pädevusse.
IX peatükk (31-34) hõlmab määruse rakendussätteid. Liikmesriikidel on kohustus luua või
määrata pädev asutus, mis vastutab määruse kohaldamise ja täitmise eest. Pädev asutus
suurendab teadlikkust määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste osas, käsitleb kaebusi, kogub
teavet määruse kohaldamise kohta, määrab trahve ja teeb koostööd teiste liikmesriikide
samaväärsete asutustega. Liikmesriigid määravad määruse rikkumise korral kohaldatavad
4
karistused, mis peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ühtlasi sätestatakse, et
komisjon töötab välja andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist käsitlevad
näidislepingutingimused.
X peatükk (artikkel 35) selgitab andmebaaside direktiivis 96/9/EÜ4 sätestatud sui generis
õiguse kohaldamise piire ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on õigus kasutada
andmemäärusega ettenähtud andmeid.
XI peatükk (artiklid 36-42) sisaldab lõppsätteid. Selle kohaselt võib komisjon võtta vastu
delegeeritud õigusakte, et võtta kasutusele andmetöötlusteenuse osutajate suhtes kehtestatud
teenuseosutaja vahetamise tasude järelevalvemehhanism, täpsustada olulisi koostalitlusnõudeid
ning avaldada viide avatud koostalitlusvõime spetsifikatsioonidele ja andmetöötlusteenuste
koostalitlusvõimet käsitlevatele Euroopa standarditele. Samuti nähakse sellega ette
komiteemenetlus rakendusaktide vastuvõtmiseks, et hõlbustada koostalitlusvõime ja
nutilepingute ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmist, kui ühtlustatud standardid puuduvad või
ei ole piisavad, et tagada vastavus olulistele nõuetele. Ettepanekus täpsustatakse ka seost muude
liidu õigusaktidega, millega reguleeritakse andmete jagamise õigusi ja kohustusi.
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Määruse õiguslikuks aluseks on valitud EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse
kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Määrus kuulub seega
EL-i jagatud pädevuse valdkonda. Õiguslik alus on kohane, sest liidu taseme meetmed
võimaldavad vältida ühtse andmeturu killustumist. Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele
seadusandlikke meetmeid määruses kirjeldatud probleemide lahendamiseks andmete jagamisel
ettevõtete vahel ning ettevõttelt riigile, samas kui teised riigid ei ole. Ühtlustamata õigusruum
andmete jagamise osas muudab keerulisemaks ettevõtjate juurdepääsu andmetele ja turgudele
ning kahjustab konkurentsivõimet valdkonnas, mis on oma loomult hargmaine.
3.2. Subsidiaarsus
Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt liikmesriigid üksi ei saa määruse
ettepaneku eesmärke tõhusalt täita ning eesmärgid on paremini saavutatavad EL tasandil.
Valdkonna reguleerimine EL tasandil on vajalik EL siseturu parema toimimise tagamiseks.
Andmetöötlus- ja pilveteenust pakkuvad ettevõtted tegutsevad peaaegu alati rahvusvaheliselt,
samuti asub toote või teenuse kasutaja tihti muus riigis, kui selle kasutamisel tekkivate andmete
valdaja. Kui liikmesriigid hakkavad andmete jagamise ja ringluse kohta vastu võtma
siseriiklikke õigusnorme, tooks see kaasa digitaalse ühtse turu killustumise, suuremad
tehingukulud, läbipaistvuse puudumise, õiguskindlusetuse ja meelepärase kohtualluvuse
valimise.
4
96/9/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A31996L0009
5
3.3. Proportsionaalsus
Määrusega püütakse leida tasakaal andmevaldajate õiguste ja huvide ning üldeesmärgi vahel
hõlbustada andmete laiemat kasutamist paljude osalejate jaoks. Siiski on kohati mulje, et
andmevaldajale pannakse ebaproportsionaalsed kohustused andmete jagamiseks. Määrusega
luuakse väidetavalt tugiraamistik, mis ei tohiks minna kaugemale eesmärkide saavutamiseks
vajalikust, kuid esmasel analüüsil tunduvad mõningad kohustused üleliigsed. Määruses
käsitletakse olemasolevaid takistusi, mis tekivad ettevõtetel, tarbijatel ja avalikul sektoril
andmete võimaliku väärtuse paremini ära kasutamisel. Samuti kehtestatakse määrusega
raamistik tulevaste valdkondlike õigusnormide jaoks, et vältida killustatust ja õiguslikku
ebakindlust, st lähitulevikus tullakse eraldi välja jagatavate andmete kohaldamisala
täpsustavate valdkondlike õigusaktidega. Määruses selgitatakse olemasolevaid õigusi ja
nähakse vajaduse korral ette andmetele juurdepääsu õigused, aidates seeläbi arendada andmete
jagamise siseturgu. Algatuses jäetakse valdkondlikul tasandil kohaldamiseks märkimisväärne
paindlikkus, st käesoleva määruse puhul on tegu horisontaalse õigusaktiga, mis sätestab üldised
andmete jagamise ja kättesaadavaks tegemise põhimõtted.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Mõju majandusele
Määruse eesmärk on valla päästa andmemajanduse potentsiaal, luua uusi ärivõimalusi
ja -mudeleid ning suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. 2021. aastal Digital
Europe poolt läbiviidud uuringus „Data Flows in the Digital Decade“5 hinnati EL
andmepoliitika mõju andmemajandusele ning toodi välja, et positiivse ja negatiivse
stsenaariumi realiseerumise vahe on 2 triljonit dollarit ja 2 miljonit töökohta. Nii positiivsel kui
negatiivsel stsenaariumil oleks suur mõju kõigile liikmesriikidele ja sektoritele.
Õigete meetmete rakendamise korral on määrusel potentsiaali parandada andmete
kättesaadavust nende (korduv-) kasutamiseks ning tugevdada seeläbi EL andmemajandust.
Selle eelduseks on, et kavandatavad meetmed on selged ja ühemõttelised, suunatud
õigusselguse parandamisele ega tõsta asjatult ettevõtete halduskoormust.
Siiski tuleb silmas pidada, et üleregulatsiooni korral võib olla määrusel hoopis pärssiv mõju
majandusele. Määrusega kehtestatakse andmevaldajatele mitmeid uusi nõudeid, mis võivad
tekitada põhjendamatuid kulusid andmetele ligipääsu andmiseks ja mis ei pruugi olla andmete
kättesaadavaks tegemiseks otseselt vajalikud. Siia kuulub näiteks liideste arendamise vajadus
andmevaldajate kulul andmete kättesaadavaks tegemiseks kasutajale, mis võtab palju
väärtuslikku arendajate tööaega, ja mis mõjub ka läbi saamatajäänud tulu, kui vastav arendajate
aeg oleks olnud suunatud äriprotsesside parendamisse. Sealjuures on oluline, et kasutajatele
andmete kättesaadavaks tegemise eest ka läbi liidese ei tohi andmevaldaja tasu küsida. On ka
oht ärisaladuse põhjendamatuks avaldamiseks või risk, et andmesaaja kasutab ära andmeid
konkureeriva toote või teenuse loomiseks. Seeläbi võib määrus andmemajanduse edendamise
ja motivatsiooni tekitamise asemel pigem vastupidise efekti, kus andmete jagamine ning
taaskasutamine muutub kulukamaks ja aeganõudvamaks.
5
Data flows and the Digital Decade – DIGITALEUROPE. https://www.digitaleurope.org/resources/data-flows-
and-the-digital-decade/
6
Komisjon ei ole määruse mõjuanalüüsis hinnanud kolmandatele riikidele edastamise piirangu
majanduslikku mõju, kuigi on välja toonud, et ühes liikmesriigis loodud andmepõhised tooted
ja teenused vajavad teistest riikidest pärit kasutajatele toote või teenuse kohandamiseks ka
rahvusvahelisi andmeid. Võib pidada tõenäoliseks, et piirangute kehtestamise läbi halveneb või
muutub võimatuks Euroopa ettevõtete ligipääs teistes riikides leiduvatele andmetele ja nende
taaskasutus; samuti võib halveneda kasutajakogemus.
4.2. Mõju põhiõigustele
Isikuandmete kaitse vaatest kehtestab määrus võrreldes EL isikuandmete kaitse üldmäärusega
(edaspidi IKÜM)6 isikutele konkreetsema ja ulatuslikuma õiguse pääseda ligi isiku enda
tegevuse käigus loodud andmetele ja edastada neid kolmandatele isikutele. Seekaudu suurendab
määrus isikute kontrolli oma andmete üle ning toetab EL põhiõiguste harta (edaspidi harta)
artikli 8 lõikes 1 sätestatud isikuandmete põhiõiguse kaitset. Samuti kohustab määrus
andmevaldajaid esitama isikutele täiendavat teavet nende kogutud ja töödeldud andmete kohta.
Positiivne mõju võib kaasneda ka isikute elu ja tervise kaitsele ning üldise heaolu tagamisele
seoses määruses sätestatud andmevaldaja kohustusega jagada andmeid riigiga selleks, et
reageerida üldisele hädaolukorrale, seda ennetada või aidata kaasa sellest taastumisele.
Määrusega kaasnev ulatuslikum isikuandmete jagamine kolmandate ettevõtetega võib samas
osaliselt ka õõnestada IKÜMi eesmärki tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse. Kuigi
määruse kohaselt peab selle rakendamisel olema tagatud kooskõla IKÜMiga, hõlbustab sellega
loodav regulatsioon ettevõtetel isikuandmete kogumist. Isegi kui selliseks andmete kogumiseks
ja töötlemiseks on formaalselt omandatud andmesubjekti nõusolek või esineb muu õiguslik
alus, on senine praktika näidanud, et andmesubjektidel ei ole alati selget arusaama, millele nad
nõusoleku annavad, mistõttu kaasneb teatud risk, et ettevõtted pääsevad ligi ning töötlevad
isikuandmeid andmesubjekti tegeliku tahte vastaselt.
Ühe keskse muudatusena mõjutab määrus ka ettevõtjate ettevõtlusvabaduse põhiõigust, mida
reguleerib harta artikkel 16. Mitmed muudatused soodustavad ettevõtete võimalusi tulla turule
uute toodete ja teenustega. Näiteks võimaldab määrus ettevõtete jaoks parema ligipääsu
andmetele, mida isikud on teise ettevõtte toote või seotud teenuse kasutamisega loonud. Samuti
lihtsustatakse andmetöötlusteenuste osutajate vahetamist. VKE-de ettevõtlussuutlikkust
suurendatakse ka seeläbi, et piiratakse tootjate ja seotud teenuste pakkujate õigusi kehtestada
nende suhtes ebaõiglasi lepingutingimusi, mis on seotud andmetele juurdepääsu ja nende
kasutamisega.
Teisalt, andmevaldajate jaoks toovad sellised muudatused kaasa võrdlemisi ulatusliku
ettevõtlusvabaduse riive, kusjuures kohustus jagada ettevõtte toote või seotud teenuse
kasutamisel kogutud andmeid võib teatud juhtudel tähendada ka selliste andmete jagamist, mis
on kaitstud ärisaladusena. Määrus kehtestab ka spetsiifilisi tingimusi andmete kättesaadavaks
tegemise kvaliteedile, millega kaasnevad tootjate ja seotud teenuste pakkujate jaoks kulutused.
Samuti piirab määrus ettevõtete lepinguvabadust, sätestades teatud kohustuslikud tingimused,
millele andmejagamise lepingud peavad vastama. Tootjate ja seotud teenuste pakkujate
ettevõtlusvabaduse riivet aitab mõnevõrra vähendada nende õigus nõuda hüvitist kolmandatele
isikutele andmetele juurdepääsu võimaldamise eest.
Andmetöötlusteenuste osutajate ettevõtlusvabadust riivavad ka määrusega sätestatavad
piirangud isikustamata andmete edastamise osas kolmandatesse riikidesse, samuti sätestab
6
(EL) 2016/679. https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj
7
määrus andmetöötlusteenuste osutajatele täiendavad kohustused teenuse vahetamise
võimaldamiseks.
4.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Määrusega kaasneb halduskoormus liikmesriikide määratud pädevatele asutustele (Eestis
näiteks Andmekaitse Inspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lisaks veel
kaasatav pädev asutus vastavalt vajadusele), kes vastutavad andmete kättesaadavaks tegemisel
kehtestatud nõuete täitmise järelevalve eest ja peavad lahendama vastavasisulisi kaebuseid.
Määrus paneb kohati ebaselged kohustused sellistele pädevatele asutustele, näiteks andmete
kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiliste arengute jälgimine.
Samuti on vaja luua või anda pädevus mõnele erapooletule ja sõltumatule organile vaidluste
lahendamiseks; selline organ on vaja sertifitseerida. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse
rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate
aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
Teisalt antakse määrusega riigiasutustele õigus küsida erakorralise vajaduse korral erasektori
andmevaldajalt andmeid üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, üldise hädaolukorra ära
hoidmiseks või sellest taastumiseks. Selline andmete parem kasutus võib aidata riigil paremini
hädaolukorrale reageerida. Samas tuleb silmas pidada, et välja arvatud juhul, kui andmeid
küsitakse üldisele hädaolukorrale reageerimiseks, võivad erasektori asutused andmete jagamise
eest küsida hüvitist.
4.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Käesoleva määrusega tuuakse välja avaliku sektori asutuste ja Euroopa Liidu institutsioonide
või organite õigus küsida erasektorilt andmeid erakorralise vajaduse tõttu. Andmete parem
kättesaadavus ja jagamine võivad mõjuda positiivselt riigi julgeolekule, kui neist on otsene kasu
hädaolukorrale reageerimisel.
Piiravad nõuded seoses andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse võivad raskendada EL
ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide andmekogudele ja vähendada seeläbi ettevõtete
rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis võib kaasa tuua negatiivse mõju majanduskeskkonnale.
Nõuete kehtestamisel peab arvesse võtma, et olulisel kohal peaks olema kohustuste selgus ja
nõuete täitmise võimalikkus. Piirangute kehtestamise asemel tuleks kaaluda läbirääkimisi ja
ühtsete põhimõtete ning praktikate kujundamist.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki luua
õigusraamistik andmete õiglase juurdepääsu ja andmete kasutamise osas, et aidata
põhjendatud ja proportsionaalsete meetmetega kaasa Euroopa andmemajanduse
paremale toimimisele.
Selgitus: Andmemääruse eesmärk on suurendada vabalt kättesaadavate andmete hulka ning
kehtestada eeskirjad selle kohta, kes, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil võib EL-i
erinevates majandussektorites kasutada. Andmemajanduse piiriülesest iseloomust tulenevalt on
EL tasandi ühtne lähenemine tervitatav, võimaldades vältida digitaalse ühtse turu killustatust.
Sealjuures peab Eesti oluliseks, et määrus soodustaks innovatsiooni ning looks soodsa
keskkonna uute andmepõhiste toodete arendamiseks ning protsesside parandamiseks. Näiteks
8
aitaks isikustamata andmete eest nö turuhinnas tasu küsimise võimalus kaitsta VKE-de huve ja
neid motiveerida andmeid jagama. Selleks tuleb vältida liiga jäiga regulatsiooni teket ning
eelistada paindlikke ja ettevõtlust kõige vähem piiravaid meetmeid. EL tasandi lahendused ei
tohi põhjendamatult piirata ettevõtete konkurentsivõimet. Andmemäärusega reguleeritav peab
olema väga hästi põhjendatud ja proportsionaalne ning tagatud peab olema ärisaladuse ja
intellektuaalomandi optimaalne kaitse. Selle tagamiseks on vaja muuhulgas vaja teatud
definitsioonide selgitamist (nt toote ja seotud teenuse mõiste; mõistete vastavus ja suhe
olemasoleva EL õigusega lepingu valdkonnas) ja kitsendamist, et andmemääruse
kohaldamisala ja eesmärgid oleks ühtselt tõlgendatavad ja selged.
Samuti peame tervitatavaks, et andmemääruse ettepanek võimaldaks tarbijate huve paremini
kaitsta. Õigust kasutada ja käsutada toote kasutamisel loodud andmeid tõhustaks eeldatavasti
kasutajakogemust ning võimaldaks konkurentsi laienemist, mis omakorda annaks tarbijatele ka
rohkem valikuvõimalusi toodete ja teenuste soetamisel. Eesti toetab, et käesolev määrus ei
mõjuta liikmesriikide pädevust seoses avaliku julgeoleku, riigikaitse, riikliku julgeoleku, tolli-
ja maksuhalduse ning kodanike tervise ja ohutusega seotud tegevusega vastavalt liidu õigusele.
5.2. Eesti on seisukohal, et andmete kättesaadavaks tegemisel tuleb eelistada eesmärki
teenivaid, kuid paindlikke ja ettevõtetele ebamõistlikke lisakulutusi ja -koormust
mitte tekitavaid lahendusi, näiteks ei ole alati mõistlik kohustada ettevõtteid tegema
andmeid kättesaadavaks reaalajas digiliidese abil.
Selgitus: Andmemääruse eesmärgis on välja toodud, et andmevaldajal on kohustus teha
kättesaadavaks tema toodete või seotud teenuste kasutamisel loodud andmed. Selleks peab
andmevaldaja jagama kasutajaga enne lepingu sõlmimist teatud teavet, sh toote või seotud
teenuse kasutamisega tõenäoliselt loodavate andmete laad ja maht. Samuti on eelnõus ette
kirjutatud, kuidas neid andmeid peab kasutajale kättesaadavaks tegema. Kui toote kaudu pole
andmetele otsest juurdepääsu, on andmevaldaja kohustatud need vastava taotluse korral
viivitamatult ning tasuta kättesaadavaks tegema, vajadusel ka pidevalt ja reaalajas. Lisaks
seatakse piirangud tasu küsimisele andmevaldajalt andmesaajale (kolmas isik), st tasu tohib
küsida ainult andmete kättesaadavaks tegemise eest, mitte andmete enda eest.
Jääb ebaselgeks, mida täpselt praktikas tähendab ettepanekus välja toodud vaikimisi, lihtsalt ja
turvalisel viisil. Samuti ei ole selge, millised on selliste meetmete eeldatavad potentsiaalsed
kulud ja mõju. Eesti leiab, et määrus ei tohiks kehtestada nõudeid, mis on andmevaldaja jaoks
ebamõistlikult koormavad ning ei ole samas määruse eesmärgi saavutamiseks tingimata
vajalikud (näiteks andmete kättesaadavaks tegemine reaalajas, liidese rakendamise nõue
andmete kättesaadavaks tegemisel, kui selleks on olemas vähemkoormavaid lahendusi; samuti
kasutajale enne lepingu sõlmimist toote või seotud teenuse kasutamisega tõenäoliselt loodavate
andmete laad ja maht). Eesti ei saa toetada näiteks väärindatud andmete täieliku jagamise nõuet,
kuivõrd see võib andmevaldaja äritegevust negatiivselt mõjutada.
Eesti on seisukohal, et andmemajanduse valdkonna regulatsioonid peaksid olema võimaldajad
ärimudelite ja -äriprotsesside loomiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks, mitte piiravate ja
detailsete kohustuste kogumid. Selliselt võiks mõjuda õigus vabamalt määrata tasu jagatavate
andmete eest. Eesti toetab kasutaja õigust pääseda ligi tema poolt loodud andmetele, kuid
andmete jagamise viis ei saa olla piiratud üksikute komisjoni poolt ette nähtud vahendite abil.
Käesolev regulatsioon peaks ergutama andmete jagamist ja ehitama usaldust läbi selgete
juhiste, mitte ebamõistlikult koormavate ja kulukate lahenduste, kui turul on ka vähem
koormavaid lahendusi.
9
5.3. Kuivõrd andmete definitsioon on määruse ettepanekus kõikehõlmav, toetab Eesti, et
valdkondlikes õigusaktides määratletakse selgemalt, milliste toodete ja seotud
teenuste kasutamisel loodud andmete osas sätestatakse kättesaadavaks tegemise
kohustus.
Selgitus: Andmemäärus on horisontaalne andmete jagamist võimaldav õigusakt ning sellele
järgnevad valdkondlikud rakendusaktid, näiteks mobiilsuse, tervise ja rahanduse valdkondades.
Eesti leiab, et vertikaalsetes õigusaktides on oluline täpsustada andmete skoopi, st konkreetset
selgust, milliseid andmed ja millistes suhetes on ettevõtetel kohustus jagada ning millistel
tingimustel ja viisil. Sarnane on lähenemine avaandmete direktiivi väärtuslike andmestike
kategooriatel, kus kehtestatakse konkreetsetele andmetele (näiteks meteoroloogiat või
ettevõtlust puudutavatele andmete) nõuded näiteks kirjelduse, kättesaadavuse,
litsentsitingimuste, vormingu ja ajakohasuse osas. Selline valdkondlik andmete määratlus ja
täpsustamine peaks olema tehtud kaasavalt vastava valdkonna tööstuse ja avaliku sektori
esindajatega.
5.4. Eesti peab oluliseks, et andmete jagamise kohustus ei tooks andmevaldajale kaasa
põhjendamatut kohustust avaldada ärisaladusi, ei piiraks lepinguvabadust
ebaproportsionaalsel viisil ega oleks muul moel äritegevust põhjendamatult
kahjustav.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et andmete suurem kasutuselevõtt on väga oluline, aga selle
efektiivsemaks saavutamiseks on mõistlik leida turuosalisi motiveerivaid mehhanisme, mitte
kasutada selleks ainult liialt detailseid regulatsioone, mis hakkavad hoopis piirama määruses
püstitatud eesmärkide saavutamist, st ettevõtlusvabadust ja konkurentsi suurendamist. Oluline
on luua EL-i tasandil meetmed, mis pakuvad tuge ja stiimuleid ettevõtetele andmete jagamiseks.
Kuivõrd mitmete kohustuste ulatust on määruse sõnastuse ebamäärasuse tõttu raske hinnata, on
keeruline hoomata kõiki juhtumeid, millele andmemäärus kohaldub. Samas on ilmne, et määrus
toob kaasa ulatusliku sekkumise ühingute ettevõtlusvabadusse, sh kohustades jagama andmeid,
mis võivad olla kaitstud ärisaladusena ja piirates ühingute lepinguvabadust. Teisalt on määruse
ettepanekus puudu selged riskide leevendusmeetmed, näiteks juhtudeks, kus andmete saaja
rikub oma kohustusi ning saab näiteks saadud andmete pinnalt andmevaldaja ärisaladuse teada.
Seetõttu peab Eesti oluliseks, et määrusega ei kohustataks jagama andmeid olukorras, kus see
põhjendamatult sekkuks ühingu ettevõtlusvabadusse. Selgitamist vajab määruse säte, mille
kohaselt ärisaladusi avalikustatakse tingimusel, et nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks
võetakse kõik vajalikud erimeetmed, ning säte, mille kohaselt ärisaladusi avaldatakse
kolmandatele isikutele ulatuses, mis on kasutaja ja kolmanda isiku vahel kokkulepitud eesmärgi
täitmiseks vältimatult vajalik ning mille kohaselt kolmas isik võtab vajalikud meetmed
ärisaladuse kaitseks. Konkureeriva toote või teenuse loomise keeld peaks kehtima nii andmete
edastamisel avaliku sektori asutustele, kes määruse ettepaneku kohaselt võivad need andmed
edastada kolmandatele isikutele, kui ka ettevõtete vahelisele andmete edastamisel.
5.5. Eesti ei toeta täielikku andmete jagamise keeldu väravahoidjatele. Andmete jagamine
väravahoidjatele tuleks üle vaadata andmeruumide põhiselt. Andmetele juurdepääsu
piiramine peab olema eesmärgipärane, ei tohi kaasa tuua ettevõtjate põhiõiguste
ebaproportsionaalset riivet ega negatiivseid tagajärgi tarbijatele.
Selgitus: Määruse ettepanek sätestab, et väravahoidja ei ole kõlblik kolmas isik, kellele andmeid
jagada. Eesti toetab põhimõtteid, mis aitavad vältida konkurentsieelise tekkimist andmete ja
jagamisteenuste koondumisel üksnes üksikute suurte rahvusvaheliste tegijate kätte. Leiame, et
on õige toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) ja uute innovaatiliste
10
teenusepakkujate positsiooni ja võimalusi. Samas on oluline, et vastavate meetmetega kaasnev
ettevõtlusvabadusse sekkumine ei põhjusta väravahoidjate põhiõiguste ebaproportsionaalset
riivet, ei ole põhjendamatult diskrimineeriv ega too kaasa olukorda, kus väravahoidja platvormi
ärikasutajatele või tarbijatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on suuremad meetmega
kaasnevast kasust.
Seega peaks eelnõuga sätestatud erand, mille alusel väravahoidja ei tohi olla kolmas isik, kellele
andmeid jagatakse, hõlmama andmete jagamise keeldu ainult sellistel juhtudel, mille osas on
tõendatud, et need on vajalikud ja eesmärgipärased, et tagada avatud konkurentsi või
kõrvaldada väravahoidja ebaõiglaseid äripraktikaid suhetes äri- ja lõppkasutajatega. Üks
võimalus selliste juhtude tuvastamiseks on vaadata üle andmete jagamise keeld andmeruumide
põhiselt.
5.6. Eesti on seisukohal, et tuleks analüüsida ja sõnastada täiendavaid kaitsemeetmeid, et
ettevõtjate huvisid teeniv andmevahetus ei tooks kaasa andmesubjekti õiguste
kahanemist, näiteks ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimene peaks mõne teenuse
saamiseks avaldama enda kohta tundlikke andmeid.
Selgitus: Eesti leiab, et käesoleva eelnõu puhul tuleb täiendavalt hinnata ja vajadusel
tasakaalustada pinevussuhet määruse eelnõuga taotletava Euroopa ettevõtjate huvide ning
teiselt poolt andmesubjektide oma andmete kontrolli ja otsustusõiguse vahel. Andmemääruse
üks eesmärke on konkretiseerida ja arendada edasi EL isikuandmete kaitse üldmäärusega
(IKÜM) loodud andmesubjekti õigust andmete ülekantavusele, soodustada juurdepääsu
andmetele ja nende kasutamist erasektori erinevate teenusepakkujate vahel. IKÜM artiklist 20
tulenev andmete ülekandmise õigus teenib andmesubjekti õigust kontrollida ja otsustada oma
andmetega seonduva üle, aidates seejuures andmesubjektil kui tarbijal mitte jääda ühe
teenusepakkuja juurde „lõksu“, vaid saada koos oma (tarbimis)andmetega näiteks teise
teenusepakkuja paremaid tingimusi. Kuigi andmemääruse eelnõuga loodav andmevahetus
suurendab andmesubjekti kontrolli oma andmete üle, teenib see esmajoones Euroopa ettevõtete
huve ja konkurentsivõime parandamist, tuues kaasa isikuandmete ulatuslikuma jagamise. Seega
on andmemääruse eelnõuga taotletav eesmärk teatavas pinevussuhtes IKÜM-i eesmärkidega.
Eesti peab ülioluliseks, et andmete üha suurem jagamine ei viiks inimese kontrolli
kahanemiseni oma andmete üle.
Andmemääruse eelnõu edasisel menetlemisel tuleb seetõttu pöörata erilist tähelepanu sellele,
kuidas Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamise ja ühtse Euroopa andmeturu
loomisega siiski tagada inimese kontroll oma andmete üle. Unustada ei tohi, et 2018. a
jõustunud IKÜM-i eesmärk on tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Seetõttu
tuleks eraldi analüüsida, milliseid kaitsemeetmeid oleks võimalik kavandada, et näiteks ühtse
andmeruumi kui eesmärgi saavutamise hind ei oleks see, et inimesed peaks mõne teenuse
saamiseks avaldama enda kohta tundlike andmeid (näiteks terviseandmeid kindlustusandjatele).
Selliste andmejagamiste puhul tuleb olla mõnevõrra protektsionistlik ning lähtuda ka
tarbijakaitse põhimõtetest, arvestades, et riskide hindamine kõnealuses valdkonnas nõuab sageli
eriteadmisi.
Üks olulisemaid ja tähelepanu väärivamaid küsimusi andmemääruse eelnõu edasisel
menetlemisel ongi, kuidas õnnestub andmemäärusega taotletava andmeruumi loomisega tagada
samal ajal andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Andmemääruse eelnõu kohaselt
ei tohi määrus mõjutada põhiõigust isikuandmete kaitsele ega isikuandmete kaitse üldmäärusest
tulenevat kaitsenivood. Seejuures tuleb silmas pidada ka asjaolu, et isikuandmete avarat mõistet
arvestades (kaudne tuvastatavus) võivad ka mitteisikustatud andmed kuuluda teatud juhul
IKÜM-i kaitsealasse.
11
5.7. Eesti leiab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist andmemääruse
rakendamisel on vaja konkretiseerida ja sätestada üheselt mõistetavalt, et
isikuandmete saaja muutub isikuandmete töötlejaks IKÜM tähenduses ning peab
tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab tagama kõik muud
üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti õigused.
Selgitus: Andmesubjekti seisukohalt tuleb pidada positiivseks, et määrusega konkretiseeritakse
andmesubjekti juurdepääsuõigusi toodete või seotud teenuste kasutamisega genereeritud
andmetele. Määruse eelnõus nähakse ette üldine õigus andmed üle kanda kolmandale isikule,
kuid samas ei ole piisavalt konkreetselt väljendatud, et andmete saaja muutub isikuandmete
töötlejaks IKÜM tähenduses ning peab tagama, et tal on töötlemiseks õiguslik alus ning peab
tagama kõik muud üldpõhimõtted, turvanõuded, teavitamiskohustused ja andmesubjekti
õigused. Eelnõus viidatakse küll sellele, et andmete kasutamine kolmanda isiku poolt toimub
vastavalt andmesubjekti ja kolmanda isiku vahelisele kokkuleppele, kuid sellest ei selgu
otseselt, kas määruse eelnõu koostajate arvates on isikuandmete töötlemise aluseks nõusolek
IKÜM tähenduses. Seejuures võib eeldada, et andmesubjekti vaatest soovib ta oma andmed
kanda uue teenusepakkuja juurde üle selleks, et temaga leping sõlmida, mistõttu oleks
asjakohasem õiguslik alus IKÜM tähenduses lepingu täitmine. Seega selleks, et kolmanda isiku
eesmärgid ja õiguslikud alused andmetöötlusel ei jääks ebamääraseks, tuleks eelnõus
konkretiseerida IKÜM-i sätete kohaldatavust; pelgalt viitest IKÜM-ile põhjenduspunktides ei
piisa.
Eelnõus on ette nähtud, et kolmas isik, kes andmed saab, ei tohi neid kasutada andmesubjekti
profileerimiseks IKÜM art 4 lg 4 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on vajalik teenuse
osutamiseks kasutajale. IKÜM ei välista iseenesest, et erasektor tohiks lepingu täitmise
õiguslikul alusel saadud isikuandmeid töödelda ka mõnel teisel, näiteks õigustatud huvi alusel.
Ka EL andmekaitse töögrupp on olnud seisukohal, et ettevõtjal on õigustatud huvi oma klientide
andmeid töödelda selleks, et kliendisuhet hoida, selleks ka oma kliente profileerides. Seetõttu
tuleb täpsustada, kuidas eelnõus ettenähtu haakub IKÜM-iga; kas kõnealune säte on erinorm
IKÜM-i suhtes ja moodustab eraldi õigusliku aluse profileerimisel või peab andmetöötlejal
siiski olema profileerimiseks õiguslik alus IKÜM art 6 tähenduses.
5.8. Eesti peab oluliseks, et määruse alusel loodav kohtuväline vaidluste lahendamise
mehhanism haakuks olemasoleva õigusraamistikuga ega sekkuks
ebaproportsionaalselt Eesti riigisisesesse täitemenetlusõigusesse. Euroopa Liidu
liikmesriikidel peab olema vabadus mitte võimaldada selliste pädevustega organite
loomist, mis tema õigussüsteemiga ei haaku. Tagada tuleb kohtuvälise vaidluse
lahendamise organi sõltumatus, erapooletus ja ekspertteadmised ning poolte
nõusoleku puudumisel ei tohi tal olla siduvate lahendite tegemise pädevust. Eesti
hinnangul tuleks luua andmete kättesaadavuse tingimustega seotud vaidlusi
lahendavate organite koostöövõrgustik.
Selgitus: Määruse tulemusel luuakse uued vaidluste lahendamise organid, kelle poole on
andmevaldajatel ja andmesaajatel võimalik pöörduda, et lahendada vaidlusi seoses andmete
kättesaadavaks tegemise õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste ja läbipaistva
viisi kindlaksmääramisega. Selliste vaidluste lahendamiseks õigustatud organid sertifitseerib
liikmesriik. See, millised andmete kättesaadavuse tingimused on õiglased, mõistlikud ja
mittediskrimineerivad (nn FRAND tingimused), jäetakse turu kujundada.
Art 10 kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua vaidluste lahendamise organ. Üldiselt on
murettekitav, et erinevate Euroopa Liidu valdkonnaspetsiifilise õigusaktiga kaasneb vaidluste
12
lahendamise organi loomine, kusjuures organite loomise tingimused, kohaldatav menetlus ning
lahendite siduvuse põhimõtted ei ole ühetaolised.
Art 10 kohaselt tuleb samas artiklis loetletud nõuetele vastav organ igal juhul sertifitseerida.
Määrusest tulenevad organi loomise tingimused on otsekohalduvad, liikmesriik täiendavaid
tingimusi seega sätestada ei saa. Art 10 kohaselt võib organ olla nii eraõiguslik kui ka
haldusorgan, määrus ei erista organeid vormi alusel. Seega võib teoreetiliselt määruse alusel
tekkida nt eraõiguslik üksus, mis ei pea olema juriidiline isik (seltsingul ei ole Eesti õiguse
kohaselt iseseisvat õigusvõimet), kellel oleks pädevus anda rahaliste nõuete kohta (art-st 9
tulenevad nõuded, mille lahendamine on art 10 kohaselt organi pädevuses) sundtäidetavaid
otsuseid. Selliseid täitedokumente, nagu soovitakse määruse alusel luua, Eesti õiguses ei ole.7
Vaidluse kohtuvälise lahendamise organi loomisel peaksime vältima siduvate otsuste tegemise
pädevusega valdkonnaspetsiifilise nn kvaasikohtu loomist, mille põhiseaduspärasus võib olla
kaheldav (PS § 146 kohaselt mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus). Eesti ei peaks
toetama lahendust anda sellisele organile pädevus teha otsuseid rahaliste nõuete kohta (art 9
kohased hüvitisnõuded). Liikmesriigil peab olema vabadus mitte võimaldada selliste organite
loomist, mis ei haaku tema õigussüsteemiga.
Täitemenetluse läbiviimine toimub selle liikmesriigi täitemenetluse õiguse kohaselt, kus
täitemenetlust läbi viiakse. See peaks hõlmama ka seda, millised on konkreetses liikmesriigis
täitedokumendid. Euroopa Liidu tasandil täitemenetlust reguleeritud ei ole ja
valdkonnaspetsiifilises määruses riigisisest täitemenetlust reguleerima ei peaks. Teadaolevalt
ei ole Euroopa Liit seni kohustanud liikmeriike looma siduvate lahendite tegemise pädevusega
kohtuvälise vaidluste lahendamise organeid. Sellise pretsedendi tegemine
valdkonnaspetsiifilises õigusaktis oleks ebasüstemaatiline ja ebaproportsionaalne sekkumine
siseriiklikku täitemenetlusõigusesse, võib olla vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning võib
olla tuleviku vaates ohtlik.
Ei ole selge, kas ettepaneku kohaselt peetakse kohtuväliste vaidluse lahendamise organite
otsuseid ametlikeks dokumentideks määruse nr 1215/2012 (Brüssel Ia) tähenduses või millise
mehhanismi kaudu peaks toimuma kohtuvälise vaidluste lahendamise organi otsuste piiriülene
tunnustamine ja täidetavus. Samuti pole selge, kas liikmesriik peaks hindama kohtuvälise
vaidluste lahendamise organi art-st 10 tulenevatele nõuetele vastavuse jätkuvat täitmist.
Määruse põhjenduspunktis 82 viidatakse, et esindushagide esitamise võimaldamiseks
muudetakse määrusega mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 lisasid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828 käsitleb tarbijate kollektiivsete
huvide kaitsmise esindushagisid ja liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma 2022. aasta lõpuks.
Esindushagide direktiivi lisade muutmine ja määruse hõlmamine direktiivi kohaldamisalasse
on mõistlik. Määrus tuleks direktiivi kohaldamisalasse hõlmata võimalikult täpselt ja üksnes
tarbijate või muude füüsiliste isikute nõuete ja üksnes eraõiguslike vaidluste puhul.
7
Tsiviilasja kohtuvälise vaidluse lahendamise tulemusena on Eesti õiguse kohaselt võimalik täitedokument saada
vaidluse vahekohtumenetluses lahendamise tulemusena (lahendi täidetavaks tunnistamiseks tuleb
pöörduda kohtu poole, v.a konkreetsed erandid, vt TMS § 2 lg 1 p 6 ja 6 1) või lepitusmenetluse
tulemusena, kui lepitusorgani vahendatud kokkulepe on lepitusorgani poolt kinnitatud või kui
lepituskokkulepe on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud või teatud juhtudel, kui notar tõestab
lepituskokkuleppe (LepS § 14). Samuti on kohtuväliselt võimalik pöörduda notari poole rahalise nõude
kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe sõlmimiseks, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude
sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
13
Põhjenduspunkti 82 sõnastus ütleb „käesolevast määrusest tulenevate õiguste rikkumise
korral“. Sellisel viisil kohaldamisalasse hõlmamine oleks liiga lai.
On ilmne, et eelviidatud vaidluste lahendamise organitel saab olema oluline roll antud
turustandardi suunamisel. Selleks, et kujuneks liiduüleselt harmoniseeritud lähenemine
andmete kättesaadavuse FRAND tingimuste osas, oleks asjakohane määruses sätestada
vaidluste lahendamise organite koostöövõrgustiku loomine ning koostöö organiseerimine.
Sellise koostöövõrgustiku kaudu on võimalik suunata eri liikmesriikide vaidluste lahendamise
organeid tõlgendama määrust ühetaoliselt. Samuti võimaldab see tõhusamini jagada vaidluste
lahendamise organite parimaid praktikaid ning muul viisil toetada organite otsuste kvaliteeti.
5.9. Eesti leiab, et ülereguleerimise ärahoidmiseks ja ebaselguse vältimiseks ettevõtetele
tuleb täpsustada andmemääruses sätestatud tüüptingimuste suhestumist juba
kehtivate ebaõiglaste lepingutingimustega.
Selgitus: Ettepanekus nähakse ette reeglid ebaõiglastele lepingutingimuste osas, mis on
andmevaldaja poolt ühepoolselt kehtestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja
suhtes. Ettepaneku valguses vajab täpsustamist, milline on vahekord määruses ette nähtud
ebaõiglaste tingimuste regulatsiooni ja riigisisese regulatsiooni vahel, mis põhineb
tüüptingimuste direktiivil (93/13/EMÜ)8, mida Eesti õiguses on laiendatud ka majandus- ja
kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (VÕS § 35 jj)9. Et vähendada ebaselgust ettevõtjate jaoks
ja vältida olukorda, kus ühele ja samale lepingule tuleks kohaldada kaht erinevat tüüptingimuste
regulatsiooni, tuleks analüüsida võimalust võtta aluseks juba olemasolevad reeglid, mis
põhinevad ebaõiglaste tüüptingimuste direktiivil. Osad liikmesriigid on seda direktiivi juba
laiendanud ettevõtete vahelistele suhetele ning selle osas on välja kujunenud juba vastav
praktika.
5.10. Eesti leiab, et andmete jagamine erasektorilt avaliku sektori asutustele
hädaolukordade ja kriiside ohjamiseks on vajalik, kuid vastav õiguslik alus peaks
tulenema liikmesriigi õigusruumist või valdkonnaspetsiifilisest EL õigusaktist.
Andmete jagamise reegleid ning kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega tuleb
täpsustada, samuti vajab täiendavat koordineerimist tegutsemine Euroopa Liidu
üleste kriiside puhul.
Selgitus: Määrusega soovitakse reguleerida riigi õigust saada erasektorilt andmeid
hädaolukorras. Ettevõtetelt riigile andmete jagamise aluseks peaks olema jagatud ja legitiimne
arusaam avalikust huvist, millist hädaolukorda või kriisi soovitakse andmete abil uurida või
lahendada ning millise teenuse pakkumisel andmeid soovitakse kasutada. Eesti leiab, et selleks,
et avaliku sektori asutused saaks erasektorilt andmeid küsida, peab tal selleks alati olema
õiguslik alus. Õigusliku aluse taga peab olema konkreetne avaliku võimu või avalik ülesanne,
mille täitmiseks on vajalik erasektori käest teavet saada. Selle määratlemine, millal on tegemist
avaliku võimu teostamisega, on reeglina liikmesriigi pädevuses.
Samuti tuleks konkreetsemalt piiritleda mõiste „üldine hädaolukord”. Eelnõus esitatud
definitsioon on liialt ebamäärane, mistõttu võidakse seda mõistet liikmesriigiti väga erinevalt
sisustada. Praegusel kujul ei ole määruse ettepanekus välja toodud menetlusreeglid
8
93/13/EMÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31993L0013
9
Võlaõigusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/961235#para35
14
hädaolukorra välja kuulutamiseks ja erakorralise vajaduse valideerimiseks. See tähendab
puudub protseduur, kuidas kuulutatakse hädaolukord väljas, kas piisab liikmesriigi tasandil
välja kuulutamisest või on vaja Euroopa Komisjoni kinnitust ja luba hädaolukorra välja
kuulutamiseks ja andmete erakorralise kasutamise vajaduse valideerimiseks. Eesti ei saa
toetada seda, et määrusega defineeritakse liikmesriikidele siduvalt, mida sellise erandliku
olukorra all mõistetakse ning et see oleks ka andmete saamise aluseks Lisaks ei ole hetkel
eelnõus seatud tähtajad vastavuses erandliku olukorra lahendamise vajadusega. Eesti jaoks on
oluline täiendada tähtaegade regulatsiooni nii, et juhtudel, kui on oht inimelule, toimuks
andmete väljastamine avalikule sektorile viivitamata. Lisaks leiab Eesti, et erandlikes
situatsioonides ei saa bürokraatia olla takistuseks olukorra lahendamisel. Hetkel on eelnõu
kohaselt vajalik erandolukorras esitada esmalt korrektne taotlus, siis vajadusel taotlust
täpsustada, põhjendada alternatiivide mittekasutatavust jne, kuid kriisiolukordade lahendamisel
võiks lähtuda printsiibist, et andmete väljastamisel lähtutakse kiirele lahendusele suunatud
andmete väljastamisest. Näiteks, kui on oht elule, siis ei kaalutleta alternatiive, vaid valitakse
kiireim lahendus. Enamasti on asutus, kes andmevajadusega ettevõtte poole pöördub, ise
sündmuse lahendaja. Kõike seda arvesse võttes leiab Eesti, et hädaolukorraga seotud andmete
jagamise süsteem võiks olla kooskõlas meie enda hädaolukorra mehhanismiga. Lisaks tuleks
silmas pidada kooskõla ühtse turu erakorraliste meetmete paketiga (SMEI). Oluline on märkida,
et antud määrusega ei või ka sekkuda liikmesriigi ainupädevusse kuuluvatesse valdkondadesse,
eelkõige riigikaitse ja julgeoleku valdkonda.
Hädaolukorda on võimalik mõista liikmesriigis hädaolukordasid ja kriise reguleeriva seaduse
mõttes formaalselt Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud hädaolukorrana, aga ka faktilise
olukorrana. Näiteks võib kerkida küsimus, kas elektrihinna järsku tõusu võiks samuti
andmemääruse tähenduses hädaolukorraks lugeda ja pankadelt kogu elanikkonna pangaandmed
neile proaktiivselt rahalise toetuse maksmiseks välja nõuda. Ka äsjases pandeemiast tingitud
hädaolukorras arutleti mobiilside positsioneerimisandmete väljanõudmise üle, et kontrollida
isolatsioonikohustuse täitmist või jälgida üldiselt inimeste liikuvust.
Andmemääruse eelnõu sätted, mis reguleerivad isikuandmete edastamist riigiasutustele,
vajavad olulisel määral konkretiseerimist, et regulatsioon oleks kooskõlas IKÜM-iga ja aitaks
tagada IKÜM-i eesmärki tagada andmesubjekti põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse. Eraldi
vajab analüüsimist, kas selline hädaolukorras andmete väljanõudmine saab üldse olla
kohaldatav teenusepakkujate suhtes, kellele mingi teine õigusakt paneb sõnaselge
konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse (arstid, pangad, advokaadid, sideettevõtjad).
Õigusselguse aspektist vajavad täpsustamist nii terminoloogia kui ka seosed muude
kohustustega andmeid avaliku sektori asutustele ning liidu institutsioonidele, asutustele ja
organitele kättesaadavaks teha.
5.11. Eesti toetab määruse eriregulatsiooni andmete kasutamiseks ametliku statistika
tegemisel ja nende kasutamisel andmejagamisteenuste osutamisel.
Selgitus: Eesti toetab andmemääruse ettepanekut, mille kohaselt säilib eriregulatsioon
teadusasutustele ja statistikaasutustele andmete kasutamiseks statistika eesmärgil.
Statistikaametite erilise rolliga on arvestatud ning statistika tegemiseks kasutatavate andmete
jagamisel statistilise konfidentsiaalsuse nõuded on sätestatud andmehaldust käsitlevas
õigusaktis. Eesti teeb ka Euroopa statistikasüsteemi kaudu eelnõu menetlemisel tihedat
koostööd, paralleelne statistikaasuste konsultatsioon on algusest alates käinud, aidates nii kaasa
sätete täpsustamisele lähtuvalt statistikaametite vajadustest.
15
5.12. Eesti toetab ettepaneku eesmärki kõrvaldada andmetöötlusteenuste osutajate
tõhusat vahetamist raskendavad takistused, kuid peab oluliseks, et vahetamisele
kaasaitamise kohutused seoses samavääre funktsionaalsusega teenuse pakkumisega
ei oleks ettevõtetele ülemäära koormavad ning innovatsiooni piiravad. Eesti peab
seega oluliseks, et määrusega ei kehtestataks ebamõistlikke kohustusi, näiteks 30-
päevane ajapiirang, mille täitmine ei pruugi osutuda praktikas võimalikuks või mis
toovad kaasa ebamõistlikud kulud.
Selgitus: Eesti leiab, et määruse ettepaneku sätete tõlgendamisel ilmneb, et
andmetöötlusteenuste osutajad peavad tagama teise teenuseosutaja juures kliendile samaväärse
funktsionaalsuse, klienti aitama ja teenuse katkematu ülemineku korraldama – seda kõike
tasuta. Kuigi Eesti toetab andmetöötlusteenuse sujuvat vahetamist, ei ole mõistlik nõuda uuelt
teenusepakkujalt samaväärse funktsionaalsusega teenust, sest see oleks ettevõtlusvabadust
ülemäära koormav ning pärsiks innovatsiooni.
Samuti on määruse ettepanekus liialt ettekirjutavad andmetöötlusteenuste osutajate vahetamist
käsitlevad lepingutingimused, sh ajapiirang 30 päeva, mida võib olla väga keeruline tagada. 30-
päevane üleminekuperiood ei sõltu ainult teenusepakkujast, vaid ka teenuse omanikust ja
teenuse iseloomust. Arvestades, et teenuse omanik vastutab teenuse arhitektuuri eest ja kasutab
andmetöötlusteenuse osutaja platvormi vaid platvormina, sõltub üleminekuperiood ja keerukus
teenuse enda arhitektuurist, mille osas ei näe Eesti, et andmetöötlusteenuse osutaja peaks
vastutust võtma. Seega leiab Eesti, et praegusel kujul sätestatud tingimused toovad ettevõtjatele
kaasa ebamõistliku kulu.
5.13. Eesti toetab isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise piiranguid
juhul, kui selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase
liikmesriigi siseriikliku õigusega. Samas peab Eesti oluliseks, et määrusega ei
kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ettevõtete konkurentsivõimet kahjustavaid
piiranguid isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamisele.
Isikustamata andmete kolmandate riikidega jagamise piirangud peavad olema selged
ja proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult takistada andmevahetust kolmandate
riikidega.
Selgitus: Andmetöötlusteenuste osutajad peavad eelnõu kohaselt võtma kõikvõimalikud
tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, et vältida EL-is säilitatavate isikustamata
andmete rahvusvahelist edastamist või kolmandate riikide valitsuse juurdepääsu neile, juhul kui
selline edastamine või juurdepääs tekitaks vastuolu liidu või asjaomase liikmesriigi siseriikliku
õigusega. Komisjoni hinnangul võib vastasel juhul tekkida olukord, kus andmetele juurdepääsu
võimaldamise taotlus on vastuolus kohustusega kaitsta selliseid andmeid EL või liikmesriikide
õiguse alusel. Selline vastuolu võib esineda seoses üksikisiku põhiõiguste kaitsega (nt õigus
turvalisusele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile), liikmesriigi riigikaitseliste või
julgeolekualaste põhihuvidega, tundliku äriteabe (sh ärisaladuste) kaitsega ja
intellektuaalomandi õiguste (sh konfidentsiaalsust puudutavate lepinguliste kohustuste)
kaitsega. Eelnõus jääb selgusetuks, kas andmetöötlusteenuste osutajatel on kaalutlusõigus, kas
piiratakse ainult olukordi, kus kolmanda riigi kohus või haldusasutus nõuab
andmetöötlusteenuste osutajalt EL-is säilitatavate isikustamata andmete edastamist, või on
siiski tegemist üldise keeluga edastada andmeid kolmandatesse riikidesse. Viimase näol oleks
tegemist väga ulatusliku ettevõtlusvabaduse riivega, mille puhul kahjud EL ettevõtetele ei
pruugi üles kaaluda regioonideülesest andmevahetusest saadavat kasu. Mõistlik oleks algatuses
piirduda selliste olukordade reguleerimisega, kus kolmanda riigi kohtu või haldusasutuse
otsusega nõutakse andmetöötlusteenuste osutajalt andmete edastamist või neile juurdepääsu
võimaldamist.
16
5.14. Eesti toetab määruse ettepanekus sätestatud nõudeid, mis aitavad tõsta
koostalitusvõimet ja leiab, et tegemist on valdkonnaga, kus peab olema tagatud
harmoniseeritud lähenemine.
Selgitus: Eesti peab koostalitusvõime peatükki määruse ettepanekus üheks olulisemaks ja
toetab andmete jagamise tõkete kõrvaldamise eesmärki valdkonnapõhiste ühtsete Euroopa
andmeruumide siseselt ja andmeruumide vahel. Samuti toetab Eesti koostalitusstandardite
kehtestamist eri sektorites taaskasutatavate andmete jaoks. Eesti leiab, et see võib parandada
erinevate sektorite ärilisi võimalusi. Koostalitusstandardite loomine on kriitilise tähtsusega
selleks, et andmete liikumine ühtsetel alustel ka praktikas siseturul toimima saaks. Nii määruse
ettepanek kui ka EL tervise andmeruum (kui esimene loodav andmeruum üheksast) peaksid
olema piisavalt hästi kujundatud ja läbimõeldud, et harmoniseerida ja ühtlustada
andmekasutuse reegleid.
On oluline, et määruse ettepanekus välja toodud terminoloogiat täpsustataks selliselt, et
kohaldamisala on kõigile üheselt arusaadav. Näiteks on vaja täpsustada, keda peetakse silmas
andmeruumide operaatorite all, kuivõrd määruse tekstist peab selgelt välja tulema, et nõuded
kehtivad kõigile andmeruumides osalejatele.
5.15. Eesti peab oluliseks, et koostalitusvõimega seotud nõuete ja rakendusaktide välja
töötamise puhul toimub põhjalik liikmesriikide kaasamine, et tagada nõuete ühtne ja
mõistlik Euroopa Liidu ülene rakendamine.
Selgitus: Eesti leiab, et andmemääruse ettepanek peab selgemalt sätestama standardite ja
rakendusaktide kehtestamisel toimuva kaasamis- ja teavitusmehhanismi. Andmeruumide
siseste või üleste standardite ja rakendusaktide kehtestamine ilma piisava liikmesriikide ja
turuosaliste kaasamiseta tekitab riski, et kehtestatud nõuded ei ole EL üleselt ühtselt ja
mõistlikult rakendatavad. Samuti leiab Eesti, et on ohtlik laiendada andmete koostalitusvõime
aluseks olevate spetsifikatsioonide kehtestamist väljapoole määruse 1025/201210
kohaldamisala. Sellega tõuseb veelgi risk, et andmeruumides või andmeruumide üleselt
kehtestatakse põhimõtteid, mis ei ole piisavalt liikmesriikide ja andmeruumi osalejatega kokku
lepitud.
5.16. Eesti toetab ühtsete nõuete seadmist andmestike kirjeldamisele, tagamaks
andmete laiemat leitavust ja taaskasutatavust. Samas peab Eesti oluliseks, et
määrusega ei kehtestataks ebaproportsionaalseid ning ebavajalikke nõudeid, näiteks
ei peaks kohustused kirjeldada andmete kogumise metoodikat ja andmekvaliteeti
kehtima universaalselt kõigile andmestikele.
Selgitus: Soovitame andmemääruse andmestiku kirjelduse nõuetes kasutada võimalikult suures
mahus DCAT-AP kui valdkonna de facto standardi sõnavara (dataset content vs dataset
description, use restrictions vs access rights).
Praegusel kujul ei ole andmete kogumise metoodika (data collection methodology) ja
andmekvaliteedi (data quality and uncertainity) kirjeldamise nõuded mõistlikud. Hetkel
määratletud „piisavalt kirjeldamise“ (sufficiently described) nõue on liialt üldine, vaja on
konkreetsemaid nõudeid.
Andmestike struktuuri ja semantiliste varade avalikustamise nõuded (data structures, data
formats, vocabularies, classification schemes, taxonomies, code lists) ei kohandu igale
10
EL 1025/2012 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32012R1025
17
andmestikule. Samuti on olemas piiratud juurdepääsuga andmestikke, mille puhul sellise teabe
avalikustamine ei ole võimalik. Seega ei ole võimalik universaalselt nõuda kõigi selliste
andmete olemasolu ja avalikustamist.
5.17. Määruses tuleb selgemini sätestada määruse rakendamise ja täitmise tagamisega
seotud küsimused. Samuti ei tohiks määrus tekitada järelevalve teemal dubleerimist
isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Selgitus: Määruse ettepanekus on välja toodud, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat
asutust, kes vastutavad andmemääruse kohaldamise ja jõustamise eest. Ettepaneku sätted, mis
puudutavad pädevaid asutusi ja nende ülesandeid ning volitusi, on praegusel kujul ebaselged
ning vajavad sisulisi tekstitäiendusi. Lisaks tuleb kaaluda, kas järelevalve asutuste määramine
on vajalik määruse puhul, mille kohaldamisalas on valdavalt lepingulised suhted ettevõtete
vahel ning ettevõtete ja eraisiku vahel. Mõjuanalüüsis ei ole järelevalve asutuste vajadust
selliste suhete puhul hästi välja toodud.
Mitme järelevalveasutuse määramine võib aga mõjutada järelevalve järjepidevust. Näiteks,
nagu on andmemääruse ettepanekus hetkel sätestatud, tuleb spetsiifiliste valdkondlike
andmevahetusküsimuste puhul pöörduda vastavate spetsiifiliste ametiasutuste poole. Samas on
säte ebaselge ega anna piisavaid juhiseid, mida on selliste asutuste all mõeldud. Selle asemel
võiks määruses olla käsitletud tarbijakaitse asutuse roll ning pädevused.
Samuti on ettepanekus loetletud järelevalveasutuste kohustused, mis järelevalveasutustel
määruse kohaselt on. Loetelust on aga puudu olulised määrusest tulenevad kohustused, näiteks,
kes peab pidama järelevalvet ettevõtjate vahel andmetele juurdepääsu tagamise ja andmete
kasutamisega seotud küsimuste üle. Selle asemel on loetletud üles juba isikuandmete kaitse
üldmäärusest tulenevad kohustused ning täiendatud selliste kohustuste loetelu ebamääraste uute
kohustustega, nagu näiteks andmete kättesaadavaks tegemise ja kasutamise seisukohast oluliste
tehnoloogiliste arengute jälgimine.
Juhul, kui liikmesriigid määravad mitu erinevat järelevalveasutust, peaks üks nendest
järelevalveasutustest asutuste tööd riigisiseselt koordineerima. Sama on välja pakutud ka
määruse tekstis. Samas puuduvad sätted selle kohta, mis on sellise koordineeriva asutuse
lisanduvad kohustused ning pädevused.
Lisaks on andmemääruse ettepaneku kohaselt isikutel õigus esitada kaebus pädevale
järelevalveasutusele, kuid sätte selline sõnastus võib jätta selgusetuks, millise asutuse poole
millise kaebusega pöörduda.
5.18. Eesti toetab määruses välja toodud sui generis õiguse mittekohaldamist
andmebaasidele, mis sisaldavad endas toote või tootega seotud teenuse kasutamisest
saadud või selle käigus loodud andmeid, kuivõrd see kõrvaldab senise ebakindluse sui
generis õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel.
Selgitus: Andmemääruse eesmärk on lihtsustada kasutajate ja ettevõtete juurdepääsu
andmetele, mida saadakse teatud toote või sellega seotud teenuse kasutamisel. Euroopa Liidu
Kohus on selgitanud, et sui generis õiguse eesmärk on kaitsta investeeringuid, mida tehti
andmete kogumiseks, mitte anda kaitset andmetele, mis tekivad majandustegevuse
kõrvalproduktina. Sui generis õiguse andmine igasugustele andmebaasidele takistab
innovatsiooni. Käesolev määrus selgitab sui generis õiguse kohaldamise piire andmebaaside
direktiivi mõttes ning tagab, et kasutajatel ja ettevõtetel on õigus kasutada andmemäärusega
ettenähtud andmeid. Seega kõrvaldab andmemäärus senise ebakindluse sui generis õiguse
tõlgendamisel ja rakendamisel. Andmemäärus ei loo andmete valdajatele uusi õiguseid
18
autoriõiguse vaatepunktist ning ei puuduta ühtegi muud intellektuaalomandiga seotud
põhimõtet peale sui generis õiguse.
5.19. Eesti leiab, et määruse eelnõus ei tohiks rõhutada kehtestatavate trahvide
haldusõiguslikku iseloomu ning liikmesriigile peab jääma vabadus valida sanktsiooni
liik.
Selgitus: Trahvide haldusõiguslikku iseloomu ei tohiks rõhutada. Euroopa Liidu õiguses ei ole
kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-
kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni
liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Oleme vastu, et
viidatakse haldustrahvi mõistele. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et
kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samas leiame, et
liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi
(ultima ratio põhimõte), see tähendab et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras
karistatav. Mõistagi peab riigil olema võimekus reageerida kõikidele rikkumistele, kuid
reageerimine võib olla ka korrakaitseline. Viide isikuandmete kaitse üldmääruse
sanktsioonisüsteemile on problemaatiline sealsete kõrgete sanktsiooni ülemmäärade tõttu.
Kuivõrd on ebaselge, millises ulatuses EL soovib halduskaristusi harmoneerida ning mil moel
erinevad need kriminaalkaristustest ja millised põhiõigused peavad olema tagatud, ei tohi
liikmesriikidel olla kohustust trahvide kohaldamiseks füüsilistele isikutele.
5.20. Eesti on seisukohal, et 12-kuuline kohaldamise aeg on andmemääruse tervikuna
rakendamiseks liiga lühike, kuivõrd määruses välja toodud ettevõtetele rakenduvad
tehnilised nõuded vajavad rakendamiseks rohkem aega.
Selgitus: Määruse jõustumiseks ja kohaldamiseks ette nähtud 12-kuuline ajaraam on liiga
lühike. Määruse ettepanekust ei nähtu ka ülemineku aegasid konkreetsete keerulisemate
kohustuste osas, näiteks, et tagada vastavus andmete üleandmise tehnilistele nõuetele, näiteks
andmete jagamine reaalajas läbi liidese. Eesti ettepanek on pikendada määruste kohaldamisaega
24 kuuni. Mitmel juhul tundub läbivalt, et eestikeelne tõlge kitsendab kohaldamisala, seab
kõrgema lävendi või loob ebaselgust. Selle tõttu on oluline üle vaadata tõlge või täpsustada
arutelude käigus, millele määrus kohaldub.
19
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt,
Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Rahandus-
ministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt.
Andmemääruse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja
organisatsioonidele:
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Haigekassa, Haridus- ja Noorteamet,
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maa-amet, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Maksu- ja
Tolliamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalkindlustusamet,
Statistikaamet, Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia Keskus, Transpordiamet, Töötukassa,
Tallinna Linnavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, SEB,
Raamatupidajate Koda, Digilogistika Keskus, Tallinna Sadam, Connected Health, eAgronom,
OÜ Aktiva Finants, Supervaisor, Ridango, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Confido, Datel, Eesti Turismifirmade Liit, Harju Elekter, Eesti
Kaupmeeste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elering, Eesti
Elektritööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Energia, Eesti
Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Masinatööstuse Liit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing,
Eesti Teadusagentuur, Eesti Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon, Skeleton Technologies, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Tööandjate Keskliit, Meretööstuse Liit, MTÜ
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Konkurentsiamet.
Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium,
Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnoloogilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, TalTech Legal Lab.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
20