dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. aprill 2022
Viit
24.1-1/2022/18792
Registreeritud
21. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-1202218792 21.04.2022 Väljaminev kiri.asice2001 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…….. 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta: 1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud tegevusi ja prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna seisukohast teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise mobiilsuse osas. 1.2 Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku arendamiseks. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt. 1.3 Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada tugev alus projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist. Eesti seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose konkurentsivõime tõstmist. 1.4 Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi loomisesse ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning riigikaitse võimekuse tugevdamiseks. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määrus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 15. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 (edaspidi Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrus). Turvalise ühenduvuse programmi määrus kuulub EL kosmosevaldkonna algatuste hulka. Ettepaneku eesmärk on luua liidu turvaline satelliitsidesüsteem, mis tagab turvaliste, paindlike ja vastupidavate satelliitsideteenuste üleilmse osutamise ELile ja liikmesriikide valitsusasutustele. Satelliidi piiratud kasutuskestuse tõttu (geostatsionaarsel orbiidil olevate satelliitide puhul umbes 15 aastat) tuleb järgmisel aastakümnel täiendada mitmeid riikliku satelliitside ühiskasutuse osaks olevaid riiklikke taristuid. Hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine on tinginud valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste kättesaadavuse järele. Euroopa Liidu valitsussektori nõudlus turvaliste ja usaldusväärsete satelliitsideteenuste järele on kasvamas, eelkõige on need ainus toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid on olematud, häiritud või ebausaldusväärsed. Kulutõhus ja soodne juurdepääs satelliitsidele on vajalik ka kaugemates piirkondades ning avamerel ja õhuruumis. Näiteks kui lairibaside puudumine piirab täna võimalust kasutada täieulatuslikult uusi andureid ja platvorme, mis jälgivad ookeani ehk 71 % meie planeedi pinnast, siis satelliitside suudab tagada ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajalise kättesaadavuse. Lühikese latentsusajaga tehnoloogia arengu tõttu on USAs, Hiinas ja Venemaal kasutusele võetud mitmesugused avaliku sektori toe või rahastusega suured satelliidivõrgustikud. Nende suurte satelliidivõrgustike kiire kasvu tõttu ei ole piisavalt saadaval sagedusi ja orbiidid jäävad kitsaks. Planeeritav turvalise ühenduvuse programm korvaks riiklike satelliitsideteenuste suutlikkuse ja võimekuse puudujäägid. Programm peaks võimaldama ka erasektoril pakkuda äriotstarbelisi satelliitsideteenuseid. Sellised äriteenused võimaldaksid eelkõige kiiret lairibaühendust ja sujuvat ühenduvust kogu Euroopas, kõrvaldaksid leviaugud ja suurendaksid ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumidel, sealhulgas maapiirkondades. Paralleelselt selle programmiga:  eraldatakse programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna komponentidest sihtotstarbeline osa teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse jaoks, mis võimaldab teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada, sealhulgas võimalike tehnoloogiate jaoks, mis töötatakse välja programmi „Uus kosmosetööstus“ raames;  eraldatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ sihtotstarbeline osa, mis võimaldab ühenduvussüsteemi 1 kasutuselevõtu ja kasutamisega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada, et pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid sellest tulenevate eelistega;  eraldatakse Euroopa Liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendist sihtotstarbeline osa tegevuste jaoks, mis on seotud turvalise ühenduvussüsteemi maapealse taristu osaks oleva GOVSATCOMi keskuse arendamisega. Määruse ettepanek on kooskõlas mitmete muude EL poliitikatega. Eelkõige tagaks riiklike teenuste osutamine suurema ühtekuuluvuse kooskõlas liidu digi- ja küberturvalisuse strateegiatega, tagades Euroopa taristu, võrkude ja side tervikluse ja kerksuse. Programm toimiks ELi tasandil ja tagaks väga kõrge julgeolekutaseme, tugevdades seeläbi suutlikkust anda ELi integreeritud vastus julgeolekuohtudele, nagu on nõutud ELi julgeolekuliidu strateegias ning Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias. Teenused ühendaksid strateegilised piirkonnad, nagu Arktika ja Aafrika, kooskõlas poliitiliste eesmärkidega nendes piirkondades. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ([email protected]; 625 6341), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse satelliitside projektijuht Ramo Kure ([email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam ([email protected], 6256 495). Valdkonda reguleerivad hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022– 2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kosmosestrateegia“ kohta, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 20. jaanuari 2017. a istungil; Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 15. oktoobri 2018. a istungil); Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil) ning lähtutakse ka Vabariigi Valitsuses 7. aprillil 2022 heaks kiidetud seisukohtadest 11. aprilli 2022 Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel. 2. Sisu ja võrdlev analüüs Ettepanekus on 11 peatükki. See on struktureeritud järgmiselt. I peatükk sisaldab üldsätteid, millega määratakse kindlaks ettepaneku reguleerimisese, mis on ELi turvalise ühenduvuse sidesüsteemi loomine liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027. Peatükis sätestatakse programmi üld- ja erieesmärgid ning kohaldamisala. Lisaks määratakse selles peatükis kindlaks programmi taristu. Samuti sisaldab peatükk sätet, milles täpsustatakse, et programmiga toetatakse innovaatilist ja 2 konkurentsivõimelist ELi kosmosesektorit ning ergutatakse liidu uut kosmoseökosüsteemi, sealhulgas liikmesriikide VKEde, idufirmade ja novaatorite osalemist. II peatükis sätestatakse ja määratakse kindlaks programmi raames osutatavad teenused. Lisaks sätestatakse peatükis riiklike teenuste osutamise kord ning määratakse kindlaks osalejad ja riiklike teenuste kasutajad. III peatükis sätestatakse programmi rahastamismehhanism: määratakse kindlaks rahastamisvood ja nähakse ette ELi eelarvest antava panuse rahastamispakett. IV peatükis sätestatakse programmi rakenduseeskirjad, mida rakendatakse komisjoni ja töövõtja vaheliste lepingute alusel. Selline leping sõlmitakse artiklis 17 kindlaks määratud hankepõhimõtete ja finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt ning see võib olla kontsessioonileping või segaleping. Kui kontsessioonilepingu või segalepingu sõlmimine osutub ebaotstarbekaks, on komisjonil lõike 3 kohaselt õigus programmi rakendamisel sõlmida asjade/teenuste või ehitustööde hankeleping. Peatükis sätestatakse ka taristusse kuuluva vara omamise ja kasutamise kord. V peatükk on seotud programmi juhtimisega. Selles kirjeldatakse põhjalikult programmi nelja peamise osaleja: Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti, liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri rolli ning nende osalejate suhteid. VI peatükis käsitletakse julgeolekut, mis on oluline, arvestades programmi strateegilist olemust ning kosmose ja julgeoleku valdkondade seoseid. Kõrgel tasemel turvalisus tuleb saavutada ja säilitada, kehtestades tulemusliku juhtimiskorra, mis põhineb suurel määral EL liikmesriikide kogemusel ja kogemusel, mille Euroopa Komisjon on saanud viimastel aastatel. Lisaks peab programm, nagu kõik strateegilise mõõtmega programmid, läbima turvalisuse sõltumatu akrediteerimise valdkonnas kehtivate standardite kohaselt. VII peatükis sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemiseks programmis ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsuks programmi riiklike teenustele. VIII ja IX peatükis sisalduvad sätted programmi kavandamise ja hindamise ning delegeerimis- ja rakendusmeetmete kohta. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 189 lõikel 2, mis on Euroopa kosmosepoliitikaga seotud liidu meetmete võtmise õiguslik alus. 3.2 Subsidiaarsus Nõustume Euroopa Komisjoni lähenemisega, et ühenduvuse ülemaailmse ulatuse ja olemuse tõttu ei saa seda küsimust käsitleda ei kohalikul ega isegi piirkondlikul tasandil. Programm täiendaks olemasolevaid ELi riikliku satelliitside kokkuleppeid olemasoleva riikliku satelliitside suutlikkuse ühiskasutuseks. Ükski ELi liikmesriik üksi ei suuda täita kõiki kasutajate muutuvaid vajadusi ja kaasnevaid kulusid. ELi ülene lahendus annab lisandväärtust, sest ELi tasandi meetmed ja koordineerimine väldiksid tegevuste dubleerimist kogu liidus ja liikmesriikides. See tooks kaasa olemasolevate varade parema kasutamise, suurema turvalisuse 3 ja kerksuse, eelkõige kvantkrüptograafia abil, parema katteala ja suurema hulga teenuste pakkumise. Tekiks lisandväärtus ka muude ELi ja liikmesriikide temaatiliste poliitikate jaoks. ELi tasandil tegutsemise korral tekib mastaabisääst. Kasutajate vajadused on liikmesriikides ebaühtlased ja nende ulatust, mahtu, aega ning asukohta ei ole sageli võimalik prognoosida. 3.3 Proportsionaalsus Nõustume komisjoni poolt ettepanekus esile tooduga, et uue määrusega ei kavandata muid meetmeid peale nende, mis on vajalikud selle programmi põhieesmärkide saavutamiseks. Ettepanekus määratakse kindlaks miinimumnõuded Euroopa turvalise ühenduvussüsteemi loomiseks ja sobivate riiklike satelliitsideteenuste osutamiseks. Samuti kavandatakse süsteemi suutlikkust viisil, et see täiendaks ka EL liikmesriikide olemasolevat satelliitside suutlikkust ja kataks kavandatud täiendavad võimsusvajadused. Ettepanekuga ei piirata liikmesriikide valitsusasutuste võimalusi valida võimekusi, mida nad otsustavad kasutada. Võib eeldada, et ettepanekul on positiivne ülekanduv mõju liidu kosmosesektorile, sealhulgas uuele kosmosetööstusele. Kodanikud saavad ettepaneku puhul kasu elanikkonnakaitse paremast toimimisest. Eesti vaates leiame, et täna ei ole selge, kas programmile eraldatav eelarve on seatud eesmärkide saavutamiseks sobiv ega lähe selleks vajalikust kaugemale. Programmi tulemuste saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid toetuvad Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsidele, kuid Eesti vaates peame oluliseks nende analüüside põhjalikumat lahti selgitamist. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus hinnati avaliku ja erasektori partnerlust sobivaimaks rakendusmudeliks programmi eesmärkide saavutamise tagamise, kuna see võimaldaks tugineda olemasolevale ELi satelliitside tehnoloogilisele ja taristubaasile ning pakkuda töökindlaid ja innovaatilisi riiklikke teenuseid. Ka võimaldaks see erasektori partneritel lisada programmi taristule lisavõimekust pakkuda kommertsteenuseid. Peale selle optimeeriks see kasutuselevõtu- ja tegevuskulusid valitsus- ja kommertstaristu ühiste komponentide arendus- ja kasutuselevõtukulude jagamisega. See optimeeriks ka tegevuskulusid väike ja keskmise suurusega ettevõtjate ning idufirmade hulgas, kes võtavad kasutusele uudseid kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi („uus kosmosetööstus“), võimaldades teadus- ja arendustegevusega seotud riskide jagamist avaliku ja erasektori vahel. Mõju majandusele Turvalise ühenduvuse programmi käigus tehtavad investeeringud on suunatud eelkõige kosmosetaristu loomisesse. Eestis puuduvad majandusüksused, kes oleksid selles valdkonnas peatöövõtjad, üksikutel Eesti ettevõttetel on koostööd võimalike peatöövõtjatega. Suur osa vastavate tehnoloogiate arengust tehakse koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). ESA plaanib luua ka eraldi valikprogrammi tegevused, et toetada turvalise ühenduvuse programmi arenguid. ESA liikmesriigid1 saavad investeerida vastavatesse programmidesse, et arendada aparatuuri või satelliidiplatvormi, mida hiljem Euroopa Komisjon satelliidivõrgustiku 1 Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari. 4 loomisel hankida saaks. Ehk targalt investeerides on võimalik pääseda vastavatesse tarneahelatesse ning tagada oma tööstusele osalus turvalise ühenduvuse programmis. Turvalise ühenduvuse programmi raames loodav satelliitsideteenus võimaldab arendada ka täiendavaid teenuseid, mis võib luua uut turgu. Seega eeldatavasti loob programm võimalusi ka väljaspool klassikalist satelliiditootmist. Satelliitsideteenused on globaalsel tasemel kosmosevaldkonnas kõige enim arenenud ja töötav kommertsteenus toimiva turuga. Täna Eesti ettevõtted selles valdkonnas aktiivsed ei ole, kasvav turg loob aga uusi võimalusi ka meie ettevõtjaile. Mõju riigieelarvele Hetkel on programmi täpne ülesehitus teadmata, seega on täpset mõju riigieelarvele raske hinnata. Taristu loomist plaanib Euroopa Komisjon rahastada oma vahenditest, mis liikmesriigid neile on maksnud. Nimetatud taristu loomine ei tohiks Eestile täiendavaid kulutusi tuua. Loodava teenuse siseriiklik kasutuselevõtt ja rakendamine toob endaga kaasa täiendavaid investeeringuid maapealsesse taristusse ja inimressurssi. Võimalikke kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Mõju rahastamisele ja investeeringutele EL panus aastatel 2021–2027 on 2 400 miljonit eurot jooksevhindades, millest 1 600 miljonit eurot rakendatakse EL uue turvalise ühenduvuse programmi raames aastatel 2023–2027 ja 800 miljonit eurot kolme muu programmi raames: 430 miljonit eurot programmis „Euroopa horisont“, 220 miljonit eurot liidu kosmoseprogrammis ning 150 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“. EL eelarvet käsitleva ettepaneku üksikasjalik eelarve- ja finantsstruktuur on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses ning see kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021– 2027 olemasolevatest vahenditest. EL turvalise ühenduvuse programmile eraldatakse 1 600 miljonit eurot. Selleks võetakse 260 miljonit eurot EL kosmoseprogrammist, 150 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ osast „Uued probleemid ja prioriteedid“, 400 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist, 440 miljonit eurot programmist „Digitaalne Euroopa“, 200 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu digiharust, 50 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 mittesihtotstarbelisest varust ja 100 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 mittesihtotstarbelisest varust. Komisjon teeb ka ettepaneku käsitleda Euroopa kosmoseprogrammi, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Kaitsefondi, programmi „Digitaalne Euroopa“ ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamispakettide vähendamist 15 % piires, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, punktis 18. Euroopa kosmoseprogrammist võetud vahendid tulevad eeldatavasti GovSatCom programmiarvelt, mis võib tähendada et mõlemad tegevused liidetakse või pikemas perspektiivis GovSatCom varasemalt kokkulepitud kujul lõpetatakse. Eesti siiani sellesse programmi ei ole panustanud. 5 Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide töökoormusele, sest liikmesriigid peavad määrama turvalise ühenduvuse pädeva asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid eeskirju ja turvamenetlusi, mis on sätestatud turvanõuetes. Mõju ulatust on enne selle käivitamist keeruline hinnata. Eestis täidaks selle asutuse rolli eeldatavasti Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sõltuvalt programmi lõplikust iseloomust ja teenustest, mida pakutakse, võivad kaasneda pigem positiivsed mõjud meie elu- ja looduskeskkonna paranemisele. Ühenduvus tagab näiteks e-teenuste kättesaadavuse ka rasketes või kriisitingimustes. Kosmosevaldkond on väga oluline looduskeskkonna hindamisele. Nimetatud satelliidivõrgustik kasutab Maa orbiite. Missiooni ja satelliitide disainist sõltub orbiitide kestlik kasutamine. Mõju sotsiaalvaldkonnale Eeldatavasti kaasneb määrusega veelgi turvalisemate uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt, see toetab kestlikuma majanduse poole liikumist ning avaldab positiivset mõju nii ühiskonnale, kodanikele kui ka keskkonnale. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusel võib olla positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kui Eesti saaks arendada tervikliku riigiside taristut ja teenuseid ning koondada vastavad vahendid, saaks Eesti osaledes vastavates projektides saada juurdepääsu riigi julgeoleku seisukohast olulisele infole. Riigiside tagamisel on ka tagavaraside väga oluline, sealjuures seetõttu ka satelliitside. Eesti on vaja tagada side piirivalve funktsioonideks. Välispiir raskendab mobiilside alast koostööd ja arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada mobiilsidet. Kuna Eesti on väikeriik on meile eriti oluline keskselt rahastatud EL jaoks oluliste teenuste tagamine. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1. Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud tegevusi ja prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna seisukohast teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise mobiilsuse osas. Turvalise ühenduvuse projekti eesmärkide osas vajadus satelliitsideteenuste järele kasvab tulevikus nii riikide kui ka erasektori vaates. Seega tuleks kaaluda võimalusi, kuidas EL saaks täiendada valdkonda ning pakkuda turvalist sidet oma liikmesriikidele. Siin tuleb juhtida tähelepanu järgnevatele aspektidele: 1) Kosmosevaldkonna kiire kasvu ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi USA) ettevõtete kiire arengu tõttu peaks Euroopa konkurentsis püsimiseks samuti kiirelt reageerima. 6 2) Kuna satelliitside on lai valdkond ja rakendusi on palju, tuleb selgelt defineerida EL vajadused, mida erasektor sellisel kujul meile täna pakkuda ei saa. Uus algatus peab täiendama turgu, mitte olemasolevale turule konkurentsi pakkuma ja arendama eelkõige Euroopa ettevõtete konkurentsieelist. 3) Tõhusus – ehk tuleb õppida nn uue kosmose ehk NewSpace iduettevõtetelt, kuidas kulutõhusamalt kosmosetaristut luua. Kulutõhususe saavutamiseks tuleb turvaliste ühenduste satelliitvõrgustiku projekti puhul järgida mõtteviisi EL kui teenuse ostja, mitte taristu arendaja. Antud projekti tuleks arendada avaliku ja erasektori koostöös (PPP) kujul ja hoiduda varasematest klassikalistest lähenemistest, et arendada Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet maailmas. Ühtlasi peame oluliseks, et turvalise ühenduvuse programm toetaks ja täiendaks Global Gateway algatust, edendades seejuures usaldusväärse ühendatuse põhimõtteid rahvusvaheliselt. Eriti oluliseks peame seejuures koostööd samameelsete partnerriikide ja regioonidega, sh Ameerika Ühendriigid ja assotsieerunud idapartnerlusriigid nagu Ukraina. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on uuritud satelliitside kasutamist alternatiivse sidekanalina, et näiteks kriisiolukordades tagada riigiteenuste või pangamaksete toimumine. Arvestades Eesti riiklike teenuste kõrget digitaliseeritust, on tagavaraside üks oluline parameeter suur läbilaskevõime. 2022. aasta juuniks valmib satelliitside Eestis laiemalt kasutamise Vabariigi Valitsuse tööplaan, mis teeb ülevaate valdkonnast ning teeb ettepanekud, kuidas tulevikus satelliitside arendamise ja rakendamisega edasi liikuda. Turvalise ühenduvuse programm looks eeldatavasti Eestile täiendavad võimalused satelliitsideteenuste kasutamiseks. Väikeriigina ja EL piiririigina on väga oluline EL suurte projektide õnnestumine. EL turvalisest satelliitside võrgust on meil väga palju võita. Kosmosemissioonide kõige esimeseks sammuks on alati missiooni defineerimine, ehk millist teenust on vaja kasutajatele pakkuda. Vastavalt nendele parameetritele arendatakse kogu missioon. Antud hetkel on turvalise ühenduvuse programmi täpne eesmärk ja missioon defineerimata. Seega peame oluliseks, et turvalise ühenduvuse programmi aluseks on analüüs EL liikmesriikide vajadustest. Leiame, et täna puudub täpse lahendatava probleemi püstitus, selge fookus, kellele on teenus suunatud ning reaalseid vajadusi ei ole kaardistatud. Programmi eesmärk võiks Eesti seisukohast olla Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali loomine ja Euroopa tehnoloogiatööstuse seal hulgas New Space konkurentsivõime tõstmine. Täpsete vajalike satelliitside kasutaja nõuete selgitamine võtab aga oluliselt rohkem aega. Programmi arendamisel tuleb arvesse võtta ka muutunud Euroopa julgeolekuolukorda, mis määruse avaldamise päeval oli veel teine. Toetame komisjoni algatusi, millega muuta kosmoseside lahendused turvalisemaks. Kosmosedomeeniga on seotud mitmeid militaarfunktsioonidega seotud aspekte, näiteks olukorrateadlikkus, side- ja õhukaitse eelhoiatus, mis tagavad satelliitside kaudu juhtimisotsusteks vajaliku info kättesaadavuse. Seetõttu on oluline, et on tagatud turvaline ligipääs kosmosega seotud teenustele, toodetele ja võimetele. Sealjuures tuleb jälgida, et EL kosmosealgatusi ei hakataks rahastama teiste kaitsevaldkonna jaoks kõrgelt prioriteetsete võimearenduse projektide (eelkõige sõjaline mobiilsus) arvelt ega selleks otstarbeks suunatud ELi rahastusallikatest (sõjalise mobiilsuse arendamiseks kasutatakse vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu transpordi eelarvest.) 2. Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku 7 arendamiseks. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt. Selgitus: Satelliitsideteenustel on juba täna toimiv turg ning oluline on seda mitte häirida, vaid täiendada. Seega peame oluliseks EL koostööd uute programmide loomisel erasektoriga. Leiame, et hetkel ei ole PPP koostöömudel veel selge ja varasemalt ei ole Komisjon kosmosevaldkonnas sellega toime tulnud. Näiteks satelliidinavigatsiooni programmi Galileo alguses plaanis Euroopa Komisjon kasutada PPP koostöömudelit ning projekt pidi tasuvaks muutuma. Aastaid hiljem esimesed plaanid ei realiseerinud ning EL maksab Galileo eest ise. Pooldame EL Nõukogu varasemaid seisukohti, et EL peaks kasutama rohkem uue kosmose ehk NewSpace lähenemist. Ehk EL hangiks Euroopa ettevõtetelt taristu asemel teenust. Uue kosmose lähenemine kosmosetaristu loomisel on viimaste aastatega tõestanud, et riikidel tasub osta ettevõtetelt teenust, mitte taristut. Kasumliku ning konkurentsivõimelise teenuse loomiseks peavad ettevõtted ehitama kaasaegse ja efektiivse taristu. Nimetatud mudelit kasutab eelkõige USA, mille tulemusena on hakanud USA kosmosesektoris eraettevõtlus hoogsamalt kasvama. Uue kosmose lähenemisega turvalise ühenduvuse projekt võiks aidata kaasa Euroopa satelliitsidevõrgustiku loomisele, mis suudaks konkureerida USA ettevõtte SpaceX Starlink satelliitsidevõrgustikuga. 3. Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada tugev alus projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist. Eesti seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose konkurentsivõime tõstmist. Selgitus: Määruses nähakse ette, et EL liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel ning EL ametitel ja organitel peaks olema võimalik hakata programmi osalejaks, kui nad otsustavad volitada riiklike teenuste kasutajaid või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või tööruume. Ettepanekus tuuakse esile, et võttes arvesse, et iga liikmesriik saab ise otsustada, kas anda omamaistele riiklike teenuste kasutajatele lube, ei saa liikmesriikidele panna kohustust hakata programmi osalejaks või majutada programmi taristut. Iga osaleja peaks määrama turvalise ühenduvuse pädeva asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid eeskirju ja turvamenetlusi, mis on sätestatud turvanõuetes. Määruse ettepaneku artikli 6 lõikes 1 on täpsustatud, et turvalise ühenduvuse programmi rakendatakse lepingute kaudu, muuhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 14 kindlaks määratud kontsessioonilepingute või segalepingute kaudu. Programmi hinnatakse kolme aasta möödumisel määruse jõustumisest ja seejärel iga nelja aasta järel. Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja ELi lisandväärtust. Ettepaneku artikli 37 kohaselt keskendutakse eelkõige programmi pakutavate teenuste tulemuslikkusele ja kasutajate vajaduste muutumisele. Peale selle hinnatakse ELi tarneahela olulisi komponente ja tähtaegu, et tagada, et riikliku side vajadused ei sõltuks olulisel määral ELi välisest taristust. Hindamise teevad lõppkasutajad: ELi institutsioonid ja asutused, kontsessionäär ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet koos komisjoniga. 8 4. Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi loomisesse ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning riigikaitse võimekuse tugevdamiseks. Selgitus: Peame oluliseks, et Eesti osaleks Euroopa turvalise satelliitside taristu arendamisel. Mida rohkem on võimalik selle programmi raames saada Eestisse tehnilist taristut nagu näiteks GovSatCom maajaamad, madalalt lendavate satelliitide maajaamad, kvantkrüptograafia maapealse taristu vahejaamad ning satelliitsidelingid, seda suurem saab olla riigi tehniline areng ja kompetentsi tekkimine. Eestis saaks olla Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS) vastava taristu arendamist vedav asutus. Tervikliku riigiside taristu ja teenuste arendamiseks on oluline koondada vastav ressurss ja selle arendamine riigiside eest vastutavasse asutusse, RIKS-i. RIKS on täna Galileo avalikku reguleeritud teenust (Public Regulated Service ehk PRS) arendav asutus (Competent PRS Authorities ehk CPA), EL GovSatCom programmis osalev asutus (CGA) ning kokkuleppeliselt ka partner turvalise kvantsidetaristu arendamisel. Riigiside tagamisel on tagavaraside väga oluline. Seetõttu on satelliitside Eesti mõistes oluline. Eestil on pikk EL välispiir Venemaaga ning pikk merepiir, samuti on meil vaja tagada side piirivalve funktsioonideks. Välispiir raskendab mobiilside alast koostööd ja arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada mobiilsidet. Eesti ei suuda ise neid võimekusi tagada, seega keskselt rahastatud EL jaoks oluliste teenuste tagamine on oluline. Turvalise ühenduse programm võimaldab optimeerida sidetaristu rajamist Eestis, et katta valged laigud operatiivraadiosides ja meresides. Samuti võimaldaks programm tagada side ka näiteks looduskaitsealadel, kuhu muud taristut ei taheta ehitada. Satelliitsidega on võimalik lahendada osaliselt ka „viimase miili“ lahendused elanikkonnale. Võimalikult universaalse lahendusega programm tagaks side igas Eesti punktis ilma suuri kulutusi tegemata. Loetletud hüvede saavutamiseks tuleb arendada turvalise ühenduse programmi tihedas koostöös Euroopa tehnoloogiaettevõtlusega ehk EL peab ostma teenust, mitte taristut. Hiljuti rajas Ameerika Ühendriikide ettevõte Globalstar oma regionaalse maajaama kompleksi Eestisse. See näitab, et riigina on Eesti usaldusväärne ja meid nähakse ühe sobiva asukohariigina maapealse taristu loomiseks. Sarnased maajaamad on vajalikud kõigi madalalt lendavate satelliitide süsteemide käitlemiseks ning teenuse osutamiseks. Analüüsime võimalusi, et Eesti saaks arendada oma väärtuspakkumist olla satelliidivõrgustiku maajaamu võõrustav asukoht. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuselt. Arvamuse andsid Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. 9 Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 10 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Kaitseministeerium Seisukoht: Üldjoontes toetame Komisjoni turvalise ühenduvuse tegevuskavas toodud Arvestatud seisukohas 1 ettepanekuid ja algatusi, millega tagada turvalisemad kosmoseside lahendused. On oluline, et ja selle selgituses. EL kosmosealgatuste rahastamine ei pärsiks kaitsevaldkonna seisukohast teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist (eelkõige sõjaline mobiilsus) Selgitus: toetame Komisjoni teatises toodud algatusi, millega muuta kosmoseside lahendused turvalisemaks. Kosmosedomeeniga on seotud mitmeid militaarfunktsioonidega seotud aspekte, näiteks olukorrateadlikkus, side- ja õhukaitse eelhoiatus, mis tagavad satelliitside kaudu juhtimisotsusteks vajaliku info kättesaadavuse. Seetõttu on oluline, et on tagatud turvaline ligipääs kosmosega seotud teenustele, toodetele ja võimetele. Sealjuures on oluline jälgida, et EL kosmosealgatusi (sh antud teatises toodud) ei hakataks rahastama teiste kaitsevaldkonna jaoks kõrgelt prioriteetsete võimearenduse projektide (eelkõige sõjaline mobiilsus) arvelt ega selleks otstarbeks suunatud ELi rahastusallikatest (sõjalise mobiilsuse arendamiseks kasutatakse vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) transpordi eelarvest.) Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumil märkused puuduvad. Soovime siiski anda tagasisidet Teadmiseks võetud. tervikmaterjalile. Välisministeerium Saame Välisministeeriumi vaatest toetada liidu turvalise ühenduvuse programmi kehtestamist Teadmiseks võetud. aastateks 2023-2027. Leiame, et turvalise ühenduvuse programmi kehtestamine aitab Arvestatud seisukohas 1 muuhulgas lisaks juba olemasolevatele võimekustele sõjalises sektoris edendada ka ja selle selgituses. tsiviilrakenduses olevate teenuste kättesaadavust ja nende kerksust. Nagu paberis välja tuuakse, siis hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine tingivad valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste kättesaadavuse järele. Eesti jaoks on oluline, et programmi loomisega ei dubleerita Euroopa Liidus tehtavat (Galileo ja Copernicuse süsteemides) ega selle funktsioonid ei kattuks teiste Eesti osalusega organisatsioonide (nt: NATO) tööga. Näeme positiivsena seda, et programmi loomisega luuakse stiimulid uuendusliku ja murrangulise tehnoloogia arenguks. Võimalusel toetame ELi ja NATO koostöö tugevdamist turvalise ühenduvuse programmi raames. Programm sobib täiendama NATO kontekstis vastavas valdkonnas tehtavat. NATO 2016.a tippkohtumisel lepiti kokku, et liitlased edendavad tsiviilvalmidust, tagades põhiteenused, seehulgas kommunikatsiooni. Samas tõdes sama tippkohtumise kommünikee, et see jääb valdavalt riiklikku pädevusse ning kutsub NATOt vastavalt vajadusele koostööle kerksuse alal teiste partneritega, eriti Euroopa Liiduga. NATO tegevus tsiviilse valmiduse valdkonnas toimub läbi Tsiviilhädaolukordade planeerimiskomitee (CEPC), mis koordineerib ja jagab suuniseid liitlastele. Välisministeerium peab oluliseks, et turvalise ühenduvuse programm toetaks ja täiendaks Global Gateway algatust, edendades seejuures usaldusväärse ühendatuse põhimõtteid rahvusvaheliselt. Iseäranis oluliseks peame seejuures koostööd samameelsete partnerriikide ja regioonidega, sh Ameerika Ühendriigid ja assotsieerunud idapartnerlusriigid nagu Ukraina. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 17. veebruaril 2022 heaks kiidetud ning 7. märtsil 2022 Riigikogu majanduskomisjonis toetatud seisukohtadest Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway ühisteatise kohta. Lähtutakse ka Vabariigi Valitsuses 7. aprillil 2022 heaks kiidetud seisukohtadest 11. aprilli 2022 Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel. Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Riigi  RIKS peab oluliseks, et Eesti osaleks Euroopa turvalise satelliitside taristu arendamisel. Arvestatud Infokommunikatsiooni Mida rohkem on võimalik selle programmi raames saada Eestisse tehnilist taristut seisukohtades 1,2,3 ja 4 Sihtasutus (GOVSATCOM maajaamad, madalalt lendavate satelliitide maajaamad, ja nende selgituses. kvantkrüptograafia maapealse taristu vahejaamad ning satelliitsidelingid jne), seda suurem saab olla riigi tehniline areng ja kompetentsi tekkimine. RIKS on valmis panustama ja olema vastava taristu arendamist vedav asutus.  Väikeriigina ja EL piiririigina on väga oluline EL suurte projektide õnnestumine. EL turvalisest satelliitside võrgust on meil väga palju võita.  Hiljuti rajas Globalstar oma regionaalse maajaama kompleksi just Eestisse. See näitab, et riigina oleme usaldusväärne ja meid nähakse kui ühte sobivat asukohariiki. Sarnased maajaamad on ka teiste madalalt lendavate satelliitide süsteemide jaoks vajalikud. Kommentaarid ja mõtted. Kõik pole tehnilisest vaatenurgast, osad pigem põhimõttelised. 1. Tehniline võimekus a. Arvestades Eesti riiklike teenuste kõrget digitaliseeritust, on tagavaraside üks oluline parameeter suur läbilaskevõime. b. Arvestades Eesti asukohta, on oluline tagada liikuva satelliitside võimekus. Seda on Eestis ainult geostatsionaarsete satelliitidega raske saavutada, kuna satelliitside eeldab otsenähtavust ja suurim otsenähtavus on 21-22 kraadise tõusunurga korral. Madalal orbiidil olevad satelliidid on Maa suhtes liikuvad, vähendades füüsiliste takistuste mõju ja võimaldades ilma pikemate katkestusteta ka mobiilset satelliitsidet. Mobiilne satelliitside võimekus suurendab oluliselt võimet reageerida kriiside lahendamisele. 2. Turvaline riigiside, julgeolek ja „viimane miil“ a. Tervikliku riigiside taristu ja teenuste arendamiseks on oluline koondada vastav ressurss ja selle arendamine riigiside eest vastutavasse asutusse, RIKS-i. RIKS on täna Galileo PRS-i arendav asutus (CPA), EL Govsatcom programmis osalev asutus (CGA) ning kokkuleppeliselt ka partner turvalise kvantsidetaristu arendamisel. b. EL enda võimekus teha luuret ja seiret (Ukraina näide). Kui Eesti osaleks näiteks vastava payload’i lisamise projektides, saame ligipääsu ka infole. Täna sõltume teistest c. Riigiside tagamisel on tagavaraside väga oluline. Seetõttu on satelliitside kindlasti Eesti mõistes oluline. d. Eestil on pikk EL välispiir Venemaaga, pikk merepiir. Meil on vaja tagada side piirivalve funktsioonideks. Välispiir raskendab mobiilside alast koostööd ja arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada mobiilsidet. Eesti on väikeriik ja me ei suuda ise neid võimekusi tagada, seega keskselt rahastatud EL jaoks oluliste teenuste tagamine on oluline. e. Valgete laikude katmine operatiivraadiosides ja meresides. Võimaldab optimeerida sidetaristu rajamist. Samuti võimaldab tagada side ka näiteks looduskaitsealadel, kuhu muud taristut ei taheta ehitada. f. „Viimase miili“ lahendused elanikkonnale. Võimaldab universaalse lahendusega tagada side igas Eesti punktis ilma suuri kulutusi tegemata. 3. Tuleviku rakendused ja erakapitali kaasamine a. Turvalise ühenduvuse programm on tulevikku vaatav programm. Seetõttu peab tänaste vajaduste kõrval arvestama tulevikus tekkida võivate vajadustega. Samuti tuleb ette näha uusi võimalusi, mida sellise mastaabiga projektid tekitavad. b. Optiline ja laserside, kvantkrüptograafia jne. Eesti ja EL ei tohi kõrgtehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisest kõrvale jääda. c. Eesti ettevõtted saavad osaleda uute tehnoloogiate arendamisel ja katsetamisel. Eesti ettevõtetel on võimalus osaleda uusi teenuseid ja ärimudeleid arendavates ühisprojektides (näiteks vastavate payload’de lisamise ühisprojektides jne). d. Eesti teadusasutused saavad ligipääsu uute tehnoloogiate arendamisele, luues võimaluse teaduspõhise ettevõtluse arenemisele. e. PPP formaadis saab Eesti kapital osaleda suurtes projektides. Ainult riikliku võrguna väga keeruline. Eesti kontekstis peab olema tagatud ka väikeste fondide ligipääs. Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 15. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta. Ettepaneku eesmärk on luua liidu turvaline satelliitsidesüsteem, mis tagab turvaliste, paindlike ja vastupidavate satelliitsideteenuste üleilmse osutamise ELile ja liikmesriikide valitsusasutustele. Satelliidi piiratud kasutuskestuse tõttu (geostatsionaarsel orbiidil olevate satelliitide puhul umbes 15 aastat) tuleb järgmisel aastakümnel täiendada mitmeid riikliku satelliitside ühiskasutuse osaks olevaid riiklikke taristuid. Hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine on tinginud valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste kättesaadavuse järele. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud tegevusi ja prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna seisukohast teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise mobiilsuse osas. 2. Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku arendamiseks. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt. 3. Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada tugev alus projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist. Eesti seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose konkurentsivõime tõstmist. 4. Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi loomisesse ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning riigikaitse võimekuse tugevdamiseks. Riigikantselei Teie 11.03.2022 nr 15.1/22-0105/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 21.04.2022 nr 24.1-1/2022/18792 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta Esitame Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Evelin Kuuse 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel