EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ..…….. 2022 nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta:
1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada
turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et
kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu
liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks, et
Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud tegevusi
ja prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna seisukohast
teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise mobiilsuse osas.
1.2 Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa
uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku arendamiseks. Oleme
seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma
võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt.
1.3 Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada tugev
alus projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist. Eesti
seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise
satelliitsidekanali loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose
konkurentsivõime tõstmist.
1.4 Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi
loomisesse ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning
riigikaitse võimekuse tugevdamiseks.
2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määrus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi
määruse kohta“
1. Sissejuhatus
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 15. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse
programm aastateks 2023–2027 (edaspidi Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi
määrus). Turvalise ühenduvuse programmi määrus kuulub EL kosmosevaldkonna algatuste
hulka.
Ettepaneku eesmärk on luua liidu turvaline satelliitsidesüsteem, mis tagab turvaliste, paindlike
ja vastupidavate satelliitsideteenuste üleilmse osutamise ELile ja liikmesriikide
valitsusasutustele. Satelliidi piiratud kasutuskestuse tõttu (geostatsionaarsel orbiidil olevate
satelliitide puhul umbes 15 aastat) tuleb järgmisel aastakümnel täiendada mitmeid riikliku
satelliitside ühiskasutuse osaks olevaid riiklikke taristuid. Hübriid- ja küberohtude kasv ning
looduskatastroofide sagenemine on tinginud valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse,
usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste kättesaadavuse järele.
Euroopa Liidu valitsussektori nõudlus turvaliste ja usaldusväärsete satelliitsideteenuste järele
on kasvamas, eelkõige on need ainus toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed
sidesüsteemid on olematud, häiritud või ebausaldusväärsed. Kulutõhus ja soodne juurdepääs
satelliitsidele on vajalik ka kaugemates piirkondades ning avamerel ja õhuruumis. Näiteks kui
lairibaside puudumine piirab täna võimalust kasutada täieulatuslikult uusi andureid ja
platvorme, mis jälgivad ookeani ehk 71 % meie planeedi pinnast, siis satelliitside suudab tagada
ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajalise kättesaadavuse.
Lühikese latentsusajaga tehnoloogia arengu tõttu on USAs, Hiinas ja Venemaal kasutusele
võetud mitmesugused avaliku sektori toe või rahastusega suured satelliidivõrgustikud. Nende
suurte satelliidivõrgustike kiire kasvu tõttu ei ole piisavalt saadaval sagedusi ja orbiidid jäävad
kitsaks. Planeeritav turvalise ühenduvuse programm korvaks riiklike satelliitsideteenuste
suutlikkuse ja võimekuse puudujäägid.
Programm peaks võimaldama ka erasektoril pakkuda äriotstarbelisi satelliitsideteenuseid.
Sellised äriteenused võimaldaksid eelkõige kiiret lairibaühendust ja sujuvat ühenduvust kogu
Euroopas, kõrvaldaksid leviaugud ja suurendaksid ühtekuuluvust liikmesriikide
territooriumidel, sealhulgas maapiirkondades.
Paralleelselt selle programmiga:
eraldatakse programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna komponentidest
sihtotstarbeline osa teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse jaoks, mis
võimaldab teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori
partnerite vahel jagada, sealhulgas võimalike tehnoloogiate jaoks, mis töötatakse
välja programmi „Uus kosmosetööstus“ raames;
eraldatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist
„Globaalne Euroopa“ sihtotstarbeline osa, mis võimaldab ühenduvussüsteemi
1
kasutuselevõtu ja kasutamisega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite
vahel jagada, et pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid
sellest tulenevate eelistega;
eraldatakse Euroopa Liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendist
sihtotstarbeline osa tegevuste jaoks, mis on seotud turvalise ühenduvussüsteemi
maapealse taristu osaks oleva GOVSATCOMi keskuse arendamisega.
Määruse ettepanek on kooskõlas mitmete muude EL poliitikatega. Eelkõige tagaks riiklike
teenuste osutamine suurema ühtekuuluvuse kooskõlas liidu digi- ja küberturvalisuse
strateegiatega, tagades Euroopa taristu, võrkude ja side tervikluse ja kerksuse. Programm
toimiks ELi tasandil ja tagaks väga kõrge julgeolekutaseme, tugevdades seeläbi suutlikkust
anda ELi integreeritud vastus julgeolekuohtudele, nagu on nõutud ELi julgeolekuliidu
strateegias ning Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias. Teenused
ühendaksid strateegilised piirkonnad, nagu Arktika ja Aafrika, kooskõlas poliitiliste
eesmärkidega nendes piirkondades.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias
(
[email protected]; 625 6341), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse satelliitside
projektijuht Ramo Kure (
[email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Evelin Kuuse (
[email protected], 6256 353). Valdkonna eest vastutav asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam (
[email protected], 6256
495).
Valdkonda reguleerivad hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–
2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kosmosestrateegia“ kohta, mis kiideti
heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoni 20. jaanuari 2017. a istungil; Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet
ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr
377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.
septembri 2018. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 15.
oktoobri 2018. a istungil); Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud
20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga), Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil) ning lähtutakse ka Vabariigi Valitsuses 7.
aprillil 2022 heaks kiidetud seisukohtadest 11. aprilli 2022 Euroopa Liidu välisasjade nõukogu
kohtumisel.
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Ettepanekus on 11 peatükki. See on struktureeritud järgmiselt.
I peatükk sisaldab üldsätteid, millega määratakse kindlaks ettepaneku reguleerimisese, mis on
ELi turvalise ühenduvuse sidesüsteemi loomine liidu mitmeaastase finantsraamistiku
perioodiks 2021–2027. Peatükis sätestatakse programmi üld- ja erieesmärgid ning
kohaldamisala. Lisaks määratakse selles peatükis kindlaks programmi taristu. Samuti sisaldab
peatükk sätet, milles täpsustatakse, et programmiga toetatakse innovaatilist ja
2
konkurentsivõimelist ELi kosmosesektorit ning ergutatakse liidu uut kosmoseökosüsteemi,
sealhulgas liikmesriikide VKEde, idufirmade ja novaatorite osalemist.
II peatükis sätestatakse ja määratakse kindlaks programmi raames osutatavad teenused. Lisaks
sätestatakse peatükis riiklike teenuste osutamise kord ning määratakse kindlaks osalejad ja
riiklike teenuste kasutajad.
III peatükis sätestatakse programmi rahastamismehhanism: määratakse kindlaks
rahastamisvood ja nähakse ette ELi eelarvest antava panuse rahastamispakett.
IV peatükis sätestatakse programmi rakenduseeskirjad, mida rakendatakse komisjoni ja
töövõtja vaheliste lepingute alusel. Selline leping sõlmitakse artiklis 17 kindlaks määratud
hankepõhimõtete ja finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt ning see võib olla
kontsessioonileping või segaleping. Kui kontsessioonilepingu või segalepingu sõlmimine
osutub ebaotstarbekaks, on komisjonil lõike 3 kohaselt õigus programmi rakendamisel sõlmida
asjade/teenuste või ehitustööde hankeleping. Peatükis sätestatakse ka taristusse kuuluva vara
omamise ja kasutamise kord.
V peatükk on seotud programmi juhtimisega. Selles kirjeldatakse põhjalikult programmi nelja
peamise osaleja: Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti, liikmesriikide
ja Euroopa Kosmoseagentuuri rolli ning nende osalejate suhteid.
VI peatükis käsitletakse julgeolekut, mis on oluline, arvestades programmi strateegilist olemust
ning kosmose ja julgeoleku valdkondade seoseid. Kõrgel tasemel turvalisus tuleb saavutada ja
säilitada, kehtestades tulemusliku juhtimiskorra, mis põhineb suurel määral EL liikmesriikide
kogemusel ja kogemusel, mille Euroopa Komisjon on saanud viimastel aastatel. Lisaks peab
programm, nagu kõik strateegilise mõõtmega programmid, läbima turvalisuse sõltumatu
akrediteerimise valdkonnas kehtivate standardite kohaselt.
VII peatükis sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide
osalemiseks programmis ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide
juurdepääsuks programmi riiklike teenustele.
VIII ja IX peatükis sisalduvad sätted programmi kavandamise ja hindamise ning delegeerimis-
ja rakendusmeetmete kohta.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 189 lõikel 2, mis on
Euroopa kosmosepoliitikaga seotud liidu meetmete võtmise õiguslik alus.
3.2 Subsidiaarsus
Nõustume Euroopa Komisjoni lähenemisega, et ühenduvuse ülemaailmse ulatuse ja olemuse
tõttu ei saa seda küsimust käsitleda ei kohalikul ega isegi piirkondlikul tasandil. Programm
täiendaks olemasolevaid ELi riikliku satelliitside kokkuleppeid olemasoleva riikliku
satelliitside suutlikkuse ühiskasutuseks. Ükski ELi liikmesriik üksi ei suuda täita kõiki
kasutajate muutuvaid vajadusi ja kaasnevaid kulusid. ELi ülene lahendus annab lisandväärtust,
sest ELi tasandi meetmed ja koordineerimine väldiksid tegevuste dubleerimist kogu liidus ja
liikmesriikides. See tooks kaasa olemasolevate varade parema kasutamise, suurema turvalisuse
3
ja kerksuse, eelkõige kvantkrüptograafia abil, parema katteala ja suurema hulga teenuste
pakkumise. Tekiks lisandväärtus ka muude ELi ja liikmesriikide temaatiliste poliitikate jaoks.
ELi tasandil tegutsemise korral tekib mastaabisääst. Kasutajate vajadused on liikmesriikides
ebaühtlased ja nende ulatust, mahtu, aega ning asukohta ei ole sageli võimalik prognoosida.
3.3 Proportsionaalsus
Nõustume komisjoni poolt ettepanekus esile tooduga, et uue määrusega ei kavandata muid
meetmeid peale nende, mis on vajalikud selle programmi põhieesmärkide saavutamiseks.
Ettepanekus määratakse kindlaks miinimumnõuded Euroopa turvalise ühenduvussüsteemi
loomiseks ja sobivate riiklike satelliitsideteenuste osutamiseks. Samuti kavandatakse süsteemi
suutlikkust viisil, et see täiendaks ka EL liikmesriikide olemasolevat satelliitside suutlikkust ja
kataks kavandatud täiendavad võimsusvajadused. Ettepanekuga ei piirata liikmesriikide
valitsusasutuste võimalusi valida võimekusi, mida nad otsustavad kasutada.
Võib eeldada, et ettepanekul on positiivne ülekanduv mõju liidu kosmosesektorile, sealhulgas
uuele kosmosetööstusele. Kodanikud saavad ettepaneku puhul kasu elanikkonnakaitse
paremast toimimisest.
Eesti vaates leiame, et täna ei ole selge, kas programmile eraldatav eelarve on seatud
eesmärkide saavutamiseks sobiv ega lähe selleks vajalikust kaugemale. Programmi tulemuste
saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid toetuvad Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsidele,
kuid Eesti vaates peame oluliseks nende analüüside põhjalikumat lahti selgitamist.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus hinnati avaliku ja erasektori partnerlust sobivaimaks
rakendusmudeliks programmi eesmärkide saavutamise tagamise, kuna see võimaldaks tugineda
olemasolevale ELi satelliitside tehnoloogilisele ja taristubaasile ning pakkuda töökindlaid ja
innovaatilisi riiklikke teenuseid. Ka võimaldaks see erasektori partneritel lisada programmi
taristule lisavõimekust pakkuda kommertsteenuseid. Peale selle optimeeriks see
kasutuselevõtu- ja tegevuskulusid valitsus- ja kommertstaristu ühiste komponentide arendus- ja
kasutuselevõtukulude jagamisega. See optimeeriks ka tegevuskulusid väike ja keskmise
suurusega ettevõtjate ning idufirmade hulgas, kes võtavad kasutusele uudseid
kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi („uus kosmosetööstus“), võimaldades teadus- ja
arendustegevusega seotud riskide jagamist avaliku ja erasektori vahel.
Mõju majandusele
Turvalise ühenduvuse programmi käigus tehtavad investeeringud on suunatud eelkõige
kosmosetaristu loomisesse. Eestis puuduvad majandusüksused, kes oleksid selles valdkonnas
peatöövõtjad, üksikutel Eesti ettevõttetel on koostööd võimalike peatöövõtjatega.
Suur osa vastavate tehnoloogiate arengust tehakse koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga
(ESA). ESA plaanib luua ka eraldi valikprogrammi tegevused, et toetada turvalise ühenduvuse
programmi arenguid. ESA liikmesriigid1 saavad investeerida vastavatesse programmidesse, et
arendada aparatuuri või satelliidiplatvormi, mida hiljem Euroopa Komisjon satelliidivõrgustiku
1
Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka,
Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome,
Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari.
4
loomisel hankida saaks. Ehk targalt investeerides on võimalik pääseda vastavatesse
tarneahelatesse ning tagada oma tööstusele osalus turvalise ühenduvuse programmis.
Turvalise ühenduvuse programmi raames loodav satelliitsideteenus võimaldab arendada ka
täiendavaid teenuseid, mis võib luua uut turgu. Seega eeldatavasti loob programm võimalusi ka
väljaspool klassikalist satelliiditootmist.
Satelliitsideteenused on globaalsel tasemel kosmosevaldkonnas kõige enim arenenud ja töötav
kommertsteenus toimiva turuga. Täna Eesti ettevõtted selles valdkonnas aktiivsed ei ole, kasvav
turg loob aga uusi võimalusi ka meie ettevõtjaile.
Mõju riigieelarvele
Hetkel on programmi täpne ülesehitus teadmata, seega on täpset mõju riigieelarvele raske
hinnata. Taristu loomist plaanib Euroopa Komisjon rahastada oma vahenditest, mis
liikmesriigid neile on maksnud. Nimetatud taristu loomine ei tohiks Eestile täiendavaid kulutusi
tuua.
Loodava teenuse siseriiklik kasutuselevõtt ja rakendamine toob endaga kaasa täiendavaid
investeeringuid maapealsesse taristusse ja inimressurssi. Võimalikke kulusid menetletakse
tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessis.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
EL panus aastatel 2021–2027 on 2 400 miljonit eurot jooksevhindades, millest 1 600 miljonit
eurot rakendatakse EL uue turvalise ühenduvuse programmi raames aastatel 2023–2027 ja 800
miljonit eurot kolme muu programmi raames: 430 miljonit eurot programmis „Euroopa
horisont“, 220 miljonit eurot liidu kosmoseprogrammis ning 150 miljonit eurot
naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“.
EL eelarvet käsitleva ettepaneku üksikasjalik eelarve- ja finantsstruktuur on esitatud
ettepanekule lisatud finantsselgituses ning see kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–
2027 olemasolevatest vahenditest.
EL turvalise ühenduvuse programmile eraldatakse 1 600 miljonit eurot. Selleks võetakse 260
miljonit eurot EL kosmoseprogrammist, 150 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ osast „Uued probleemid ja
prioriteedid“, 400 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist, 440 miljonit eurot programmist
„Digitaalne Euroopa“, 200 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu digiharust, 50 miljonit
eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 mittesihtotstarbelisest varust ja 100 miljonit
eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 mittesihtotstarbelisest varust.
Komisjon teeb ka ettepaneku käsitleda Euroopa kosmoseprogrammi, Euroopa ühendamise
rahastu, Euroopa Kaitsefondi, programmi „Digitaalne Euroopa“ ning naabruspiirkonna,
arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamispakettide
vähendamist 15 % piires, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja
Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb
eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi
omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise
tegevuskava, punktis 18.
Euroopa kosmoseprogrammist võetud vahendid tulevad eeldatavasti GovSatCom
programmiarvelt, mis võib tähendada et mõlemad tegevused liidetakse või pikemas
perspektiivis GovSatCom varasemalt kokkulepitud kujul lõpetatakse. Eesti siiani sellesse
programmi ei ole panustanud.
5
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide töökoormusele,
sest liikmesriigid peavad määrama turvalise ühenduvuse pädeva asutuse, kes jälgib, kas
kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid
eeskirju ja turvamenetlusi, mis on sätestatud turvanõuetes. Mõju ulatust on enne selle
käivitamist keeruline hinnata. Eestis täidaks selle asutuse rolli eeldatavasti Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Sõltuvalt programmi lõplikust iseloomust ja teenustest, mida pakutakse, võivad kaasneda
pigem positiivsed mõjud meie elu- ja looduskeskkonna paranemisele. Ühenduvus tagab näiteks
e-teenuste kättesaadavuse ka rasketes või kriisitingimustes. Kosmosevaldkond on väga oluline
looduskeskkonna hindamisele. Nimetatud satelliidivõrgustik kasutab Maa orbiite. Missiooni ja
satelliitide disainist sõltub orbiitide kestlik kasutamine.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Eeldatavasti kaasneb määrusega veelgi turvalisemate uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt,
see toetab kestlikuma majanduse poole liikumist ning avaldab positiivset mõju nii ühiskonnale,
kodanikele kui ka keskkonnale.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrusel võib olla positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kui Eesti saaks arendada
tervikliku riigiside taristut ja teenuseid ning koondada vastavad vahendid, saaks Eesti osaledes
vastavates projektides saada juurdepääsu riigi julgeoleku seisukohast olulisele infole. Riigiside
tagamisel on ka tagavaraside väga oluline, sealjuures seetõttu ka satelliitside. Eesti on vaja
tagada side piirivalve funktsioonideks. Välispiir raskendab mobiilside alast koostööd ja
arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada mobiilsidet. Kuna Eesti on väikeriik
on meile eriti oluline keskselt rahastatud EL jaoks oluliste teenuste tagamine.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
1. Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada
turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et
kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu
liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks,
et Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud
tegevusi ja prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna
seisukohast teiste kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise
mobiilsuse osas.
Turvalise ühenduvuse projekti eesmärkide osas vajadus satelliitsideteenuste järele kasvab
tulevikus nii riikide kui ka erasektori vaates. Seega tuleks kaaluda võimalusi, kuidas EL saaks
täiendada valdkonda ning pakkuda turvalist sidet oma liikmesriikidele. Siin tuleb juhtida
tähelepanu järgnevatele aspektidele:
1) Kosmosevaldkonna kiire kasvu ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi USA) ettevõtete
kiire arengu tõttu peaks Euroopa konkurentsis püsimiseks samuti kiirelt reageerima.
6
2) Kuna satelliitside on lai valdkond ja rakendusi on palju, tuleb selgelt defineerida EL
vajadused, mida erasektor sellisel kujul meile täna pakkuda ei saa. Uus algatus peab
täiendama turgu, mitte olemasolevale turule konkurentsi pakkuma ja arendama eelkõige
Euroopa ettevõtete konkurentsieelist.
3) Tõhusus – ehk tuleb õppida nn uue kosmose ehk NewSpace iduettevõtetelt, kuidas
kulutõhusamalt kosmosetaristut luua. Kulutõhususe saavutamiseks tuleb turvaliste
ühenduste satelliitvõrgustiku projekti puhul järgida mõtteviisi EL kui teenuse ostja, mitte
taristu arendaja. Antud projekti tuleks arendada avaliku ja erasektori koostöös (PPP) kujul
ja hoiduda varasematest klassikalistest lähenemistest, et arendada Euroopa
kosmosetööstuse konkurentsivõimet maailmas.
Ühtlasi peame oluliseks, et turvalise ühenduvuse programm toetaks ja täiendaks Global
Gateway algatust, edendades seejuures usaldusväärse ühendatuse põhimõtteid rahvusvaheliselt.
Eriti oluliseks peame seejuures koostööd samameelsete partnerriikide ja regioonidega, sh
Ameerika Ühendriigid ja assotsieerunud idapartnerlusriigid nagu Ukraina.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on uuritud satelliitside kasutamist
alternatiivse sidekanalina, et näiteks kriisiolukordades tagada riigiteenuste või pangamaksete
toimumine. Arvestades Eesti riiklike teenuste kõrget digitaliseeritust, on tagavaraside üks
oluline parameeter suur läbilaskevõime. 2022. aasta juuniks valmib satelliitside Eestis laiemalt
kasutamise Vabariigi Valitsuse tööplaan, mis teeb ülevaate valdkonnast ning teeb ettepanekud,
kuidas tulevikus satelliitside arendamise ja rakendamisega edasi liikuda. Turvalise ühenduvuse
programm looks eeldatavasti Eestile täiendavad võimalused satelliitsideteenuste kasutamiseks.
Väikeriigina ja EL piiririigina on väga oluline EL suurte projektide õnnestumine. EL turvalisest
satelliitside võrgust on meil väga palju võita.
Kosmosemissioonide kõige esimeseks sammuks on alati missiooni defineerimine, ehk millist
teenust on vaja kasutajatele pakkuda. Vastavalt nendele parameetritele arendatakse kogu
missioon. Antud hetkel on turvalise ühenduvuse programmi täpne eesmärk ja missioon
defineerimata. Seega peame oluliseks, et turvalise ühenduvuse programmi aluseks on analüüs
EL liikmesriikide vajadustest. Leiame, et täna puudub täpse lahendatava probleemi püstitus,
selge fookus, kellele on teenus suunatud ning reaalseid vajadusi ei ole kaardistatud. Programmi
eesmärk võiks Eesti seisukohast olla Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali loomine
ja Euroopa tehnoloogiatööstuse seal hulgas New Space konkurentsivõime tõstmine. Täpsete
vajalike satelliitside kasutaja nõuete selgitamine võtab aga oluliselt rohkem aega.
Programmi arendamisel tuleb arvesse võtta ka muutunud Euroopa julgeolekuolukorda, mis
määruse avaldamise päeval oli veel teine. Toetame komisjoni algatusi, millega muuta
kosmoseside lahendused turvalisemaks. Kosmosedomeeniga on seotud mitmeid
militaarfunktsioonidega seotud aspekte, näiteks olukorrateadlikkus, side- ja õhukaitse
eelhoiatus, mis tagavad satelliitside kaudu juhtimisotsusteks vajaliku info kättesaadavuse.
Seetõttu on oluline, et on tagatud turvaline ligipääs kosmosega seotud teenustele, toodetele ja
võimetele. Sealjuures tuleb jälgida, et EL kosmosealgatusi ei hakataks rahastama teiste
kaitsevaldkonna jaoks kõrgelt prioriteetsete võimearenduse projektide (eelkõige sõjaline
mobiilsus) arvelt ega selleks otstarbeks suunatud ELi rahastusallikatest (sõjalise mobiilsuse
arendamiseks kasutatakse vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu transpordi eelarvest.)
2. Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele
Euroopa uue kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku
7
arendamiseks. Oleme seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu
omanik, vaid kaaluma võimalust osta teenust Euroopa tööstuselt.
Selgitus: Satelliitsideteenustel on juba täna toimiv turg ning oluline on seda mitte häirida, vaid
täiendada. Seega peame oluliseks EL koostööd uute programmide loomisel erasektoriga.
Leiame, et hetkel ei ole PPP koostöömudel veel selge ja varasemalt ei ole Komisjon
kosmosevaldkonnas sellega toime tulnud. Näiteks satelliidinavigatsiooni programmi Galileo
alguses plaanis Euroopa Komisjon kasutada PPP koostöömudelit ning projekt pidi tasuvaks
muutuma. Aastaid hiljem esimesed plaanid ei realiseerinud ning EL maksab Galileo eest ise.
Pooldame EL Nõukogu varasemaid seisukohti, et EL peaks kasutama rohkem uue kosmose ehk
NewSpace lähenemist. Ehk EL hangiks Euroopa ettevõtetelt taristu asemel teenust. Uue
kosmose lähenemine kosmosetaristu loomisel on viimaste aastatega tõestanud, et riikidel tasub
osta ettevõtetelt teenust, mitte taristut. Kasumliku ning konkurentsivõimelise teenuse loomiseks
peavad ettevõtted ehitama kaasaegse ja efektiivse taristu. Nimetatud mudelit kasutab eelkõige
USA, mille tulemusena on hakanud USA kosmosesektoris eraettevõtlus hoogsamalt kasvama.
Uue kosmose lähenemisega turvalise ühenduvuse projekt võiks aidata kaasa Euroopa
satelliitsidevõrgustiku loomisele, mis suudaks konkureerida USA ettevõtte SpaceX Starlink
satelliitsidevõrgustikuga.
3. Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada
tugev alus projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist.
Eesti seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise
satelliitsidekanali loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose
konkurentsivõime tõstmist.
Selgitus: Määruses nähakse ette, et EL liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa
välisteenistusel ning EL ametitel ja organitel peaks olema võimalik hakata programmi
osalejaks, kui nad otsustavad volitada riiklike teenuste kasutajaid või pakkuda suutlikkust,
tegevuskohti või tööruume. Ettepanekus tuuakse esile, et võttes arvesse, et iga liikmesriik saab
ise otsustada, kas anda omamaistele riiklike teenuste kasutajatele lube, ei saa liikmesriikidele
panna kohustust hakata programmi osalejaks või majutada programmi taristut. Iga osaleja peaks
määrama turvalise ühenduvuse pädeva asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud
üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid eeskirju ja turvamenetlusi, mis
on sätestatud turvanõuetes.
Määruse ettepaneku artikli 6 lõikes 1 on täpsustatud, et turvalise ühenduvuse programmi
rakendatakse lepingute kaudu, muuhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 14 kindlaks
määratud kontsessioonilepingute või segalepingute kaudu.
Programmi hinnatakse kolme aasta möödumisel määruse jõustumisest ja seejärel iga nelja aasta
järel. Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt hinnatakse programmi tulemuslikkust,
tõhusust, sidusust ja ELi lisandväärtust. Ettepaneku artikli 37 kohaselt keskendutakse eelkõige
programmi pakutavate teenuste tulemuslikkusele ja kasutajate vajaduste muutumisele. Peale
selle hinnatakse ELi tarneahela olulisi komponente ja tähtaegu, et tagada, et riikliku side
vajadused ei sõltuks olulisel määral ELi välisest taristust. Hindamise teevad lõppkasutajad: ELi
institutsioonid ja asutused, kontsessionäär ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet koos
komisjoniga.
8
4. Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi
loomisesse ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning
riigikaitse võimekuse tugevdamiseks.
Selgitus: Peame oluliseks, et Eesti osaleks Euroopa turvalise satelliitside taristu arendamisel.
Mida rohkem on võimalik selle programmi raames saada Eestisse tehnilist taristut nagu näiteks
GovSatCom maajaamad, madalalt lendavate satelliitide maajaamad, kvantkrüptograafia
maapealse taristu vahejaamad ning satelliitsidelingid, seda suurem saab olla riigi tehniline
areng ja kompetentsi tekkimine. Eestis saaks olla Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
(edaspidi RIKS) vastava taristu arendamist vedav asutus.
Tervikliku riigiside taristu ja teenuste arendamiseks on oluline koondada vastav ressurss ja selle
arendamine riigiside eest vastutavasse asutusse, RIKS-i. RIKS on täna Galileo avalikku
reguleeritud teenust (Public Regulated Service ehk PRS) arendav asutus (Competent PRS
Authorities ehk CPA), EL GovSatCom programmis osalev asutus (CGA) ning kokkuleppeliselt
ka partner turvalise kvantsidetaristu arendamisel. Riigiside tagamisel on tagavaraside väga
oluline. Seetõttu on satelliitside Eesti mõistes oluline. Eestil on pikk EL välispiir Venemaaga
ning pikk merepiir, samuti on meil vaja tagada side piirivalve funktsioonideks. Välispiir
raskendab mobiilside alast koostööd ja arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada
mobiilsidet. Eesti ei suuda ise neid võimekusi tagada, seega keskselt rahastatud EL jaoks
oluliste teenuste tagamine on oluline.
Turvalise ühenduse programm võimaldab optimeerida sidetaristu rajamist Eestis, et katta
valged laigud operatiivraadiosides ja meresides. Samuti võimaldaks programm tagada side ka
näiteks looduskaitsealadel, kuhu muud taristut ei taheta ehitada. Satelliitsidega on võimalik
lahendada osaliselt ka „viimase miili“ lahendused elanikkonnale. Võimalikult universaalse
lahendusega programm tagaks side igas Eesti punktis ilma suuri kulutusi tegemata.
Loetletud hüvede saavutamiseks tuleb arendada turvalise ühenduse programmi tihedas
koostöös Euroopa tehnoloogiaettevõtlusega ehk EL peab ostma teenust, mitte taristut.
Hiljuti rajas Ameerika Ühendriikide ettevõte Globalstar oma regionaalse maajaama kompleksi
Eestisse. See näitab, et riigina on Eesti usaldusväärne ja meid nähakse ühe sobiva
asukohariigina maapealse taristu loomiseks. Sarnased maajaamad on vajalikud kõigi madalalt
lendavate satelliitide süsteemide käitlemiseks ning teenuse osutamiseks. Analüüsime
võimalusi, et Eesti saaks arendada oma väärtuspakkumist olla satelliidivõrgustiku maajaamu
võõrustav asukoht.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud
arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutuselt.
Arvamuse andsid Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium ja Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel
võimaluse korral arvestatud.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
9
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
10
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Kaitseministeerium Seisukoht: Üldjoontes toetame Komisjoni turvalise ühenduvuse tegevuskavas toodud Arvestatud seisukohas 1
ettepanekuid ja algatusi, millega tagada turvalisemad kosmoseside lahendused. On oluline, et ja selle selgituses.
EL kosmosealgatuste rahastamine ei pärsiks kaitsevaldkonna seisukohast teiste kõrgelt
prioriteetsete projektide rahastamist (eelkõige sõjaline mobiilsus) Selgitus: toetame Komisjoni
teatises toodud algatusi, millega muuta kosmoseside lahendused turvalisemaks.
Kosmosedomeeniga on seotud mitmeid militaarfunktsioonidega seotud aspekte, näiteks
olukorrateadlikkus, side- ja õhukaitse eelhoiatus, mis tagavad satelliitside kaudu
juhtimisotsusteks vajaliku info kättesaadavuse. Seetõttu on oluline, et on tagatud turvaline
ligipääs kosmosega seotud teenustele, toodetele ja võimetele. Sealjuures on oluline jälgida, et
EL kosmosealgatusi (sh antud teatises toodud) ei hakataks rahastama teiste kaitsevaldkonna
jaoks kõrgelt prioriteetsete võimearenduse projektide (eelkõige sõjaline mobiilsus) arvelt ega
selleks otstarbeks suunatud ELi rahastusallikatest (sõjalise mobiilsuse arendamiseks
kasutatakse vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) transpordi eelarvest.)
Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumil märkused puuduvad. Soovime siiski anda tagasisidet Teadmiseks võetud.
tervikmaterjalile.
Välisministeerium Saame Välisministeeriumi vaatest toetada liidu turvalise ühenduvuse programmi kehtestamist Teadmiseks võetud.
aastateks 2023-2027. Leiame, et turvalise ühenduvuse programmi kehtestamine aitab Arvestatud seisukohas 1
muuhulgas lisaks juba olemasolevatele võimekustele sõjalises sektoris edendada ka ja selle selgituses.
tsiviilrakenduses olevate teenuste kättesaadavust ja nende kerksust. Nagu paberis välja
tuuakse, siis hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine tingivad
valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside
lahenduste kättesaadavuse järele.
Eesti jaoks on oluline, et programmi loomisega ei dubleerita Euroopa Liidus tehtavat (Galileo
ja Copernicuse süsteemides) ega selle funktsioonid ei kattuks teiste Eesti osalusega
organisatsioonide (nt: NATO) tööga. Näeme positiivsena seda, et programmi loomisega
luuakse stiimulid uuendusliku ja murrangulise tehnoloogia arenguks. Võimalusel toetame ELi
ja NATO koostöö tugevdamist turvalise ühenduvuse programmi raames. Programm sobib
täiendama NATO kontekstis vastavas valdkonnas tehtavat. NATO 2016.a tippkohtumisel
lepiti kokku, et liitlased edendavad tsiviilvalmidust, tagades põhiteenused, seehulgas
kommunikatsiooni. Samas tõdes sama tippkohtumise kommünikee, et see jääb valdavalt
riiklikku pädevusse ning kutsub NATOt vastavalt vajadusele koostööle kerksuse alal teiste
partneritega, eriti Euroopa Liiduga. NATO tegevus tsiviilse valmiduse valdkonnas toimub läbi
Tsiviilhädaolukordade planeerimiskomitee (CEPC), mis koordineerib ja jagab suuniseid
liitlastele.
Välisministeerium peab oluliseks, et turvalise ühenduvuse programm toetaks ja täiendaks
Global Gateway algatust, edendades seejuures usaldusväärse ühendatuse põhimõtteid
rahvusvaheliselt. Iseäranis oluliseks peame seejuures koostööd samameelsete partnerriikide ja
regioonidega, sh Ameerika Ühendriigid ja assotsieerunud idapartnerlusriigid nagu Ukraina.
Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 17. veebruaril 2022 heaks kiidetud ning 7. märtsil 2022
Riigikogu majanduskomisjonis toetatud seisukohtadest Euroopa Komisjoni ja Euroopa
välisteenistuse Global Gateway ühisteatise kohta. Lähtutakse ka Vabariigi Valitsuses 7. aprillil
2022 heaks kiidetud seisukohtadest 11. aprilli 2022 Euroopa Liidu välisasjade nõukogu
kohtumisel.
Huvigrupid, organisatsioonid
Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine
Riigi RIKS peab oluliseks, et Eesti osaleks Euroopa turvalise satelliitside taristu arendamisel. Arvestatud
Infokommunikatsiooni Mida rohkem on võimalik selle programmi raames saada Eestisse tehnilist taristut seisukohtades 1,2,3 ja 4
Sihtasutus (GOVSATCOM maajaamad, madalalt lendavate satelliitide maajaamad, ja nende selgituses.
kvantkrüptograafia maapealse taristu vahejaamad ning satelliitsidelingid jne), seda
suurem saab olla riigi tehniline areng ja kompetentsi tekkimine. RIKS on valmis
panustama ja olema vastava taristu arendamist vedav asutus.
Väikeriigina ja EL piiririigina on väga oluline EL suurte projektide õnnestumine. EL
turvalisest satelliitside võrgust on meil väga palju võita.
Hiljuti rajas Globalstar oma regionaalse maajaama kompleksi just Eestisse. See näitab,
et riigina oleme usaldusväärne ja meid nähakse kui ühte sobivat asukohariiki. Sarnased
maajaamad on ka teiste madalalt lendavate satelliitide süsteemide jaoks vajalikud.
Kommentaarid ja mõtted. Kõik pole tehnilisest vaatenurgast, osad pigem põhimõttelised.
1. Tehniline võimekus
a. Arvestades Eesti riiklike teenuste kõrget digitaliseeritust, on tagavaraside üks
oluline parameeter suur läbilaskevõime.
b. Arvestades Eesti asukohta, on oluline tagada liikuva satelliitside võimekus.
Seda on Eestis ainult geostatsionaarsete satelliitidega raske saavutada, kuna
satelliitside eeldab otsenähtavust ja suurim otsenähtavus on 21-22 kraadise
tõusunurga korral. Madalal orbiidil olevad satelliidid on Maa suhtes liikuvad,
vähendades füüsiliste takistuste mõju ja võimaldades ilma pikemate
katkestusteta ka mobiilset satelliitsidet. Mobiilne satelliitside võimekus
suurendab oluliselt võimet reageerida kriiside lahendamisele.
2. Turvaline riigiside, julgeolek ja „viimane miil“
a. Tervikliku riigiside taristu ja teenuste arendamiseks on oluline koondada vastav
ressurss ja selle arendamine riigiside eest vastutavasse asutusse, RIKS-i. RIKS
on täna Galileo PRS-i arendav asutus (CPA), EL Govsatcom programmis
osalev asutus (CGA) ning kokkuleppeliselt ka partner turvalise kvantsidetaristu
arendamisel.
b. EL enda võimekus teha luuret ja seiret (Ukraina näide). Kui Eesti osaleks
näiteks vastava payload’i lisamise projektides, saame ligipääsu ka infole. Täna
sõltume teistest
c. Riigiside tagamisel on tagavaraside väga oluline. Seetõttu on satelliitside
kindlasti Eesti mõistes oluline.
d. Eestil on pikk EL välispiir Venemaaga, pikk merepiir. Meil on vaja tagada side
piirivalve funktsioonideks. Välispiir raskendab mobiilside alast koostööd ja
arendamist, mis omakorda vähendab võimalust kasutada mobiilsidet. Eesti on
väikeriik ja me ei suuda ise neid võimekusi tagada, seega keskselt rahastatud
EL jaoks oluliste teenuste tagamine on oluline.
e. Valgete laikude katmine operatiivraadiosides ja meresides. Võimaldab
optimeerida sidetaristu rajamist. Samuti võimaldab tagada side ka näiteks
looduskaitsealadel, kuhu muud taristut ei taheta ehitada.
f. „Viimase miili“ lahendused elanikkonnale. Võimaldab universaalse
lahendusega tagada side igas Eesti punktis ilma suuri kulutusi tegemata.
3. Tuleviku rakendused ja erakapitali kaasamine
a. Turvalise ühenduvuse programm on tulevikku vaatav programm. Seetõttu peab
tänaste vajaduste kõrval arvestama tulevikus tekkida võivate vajadustega.
Samuti tuleb ette näha uusi võimalusi, mida sellise mastaabiga projektid
tekitavad.
b. Optiline ja laserside, kvantkrüptograafia jne. Eesti ja EL ei tohi
kõrgtehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisest kõrvale jääda.
c. Eesti ettevõtted saavad osaleda uute tehnoloogiate arendamisel ja katsetamisel.
Eesti ettevõtetel on võimalus osaleda uusi teenuseid ja ärimudeleid arendavates
ühisprojektides (näiteks vastavate payload’de lisamise ühisprojektides jne).
d. Eesti teadusasutused saavad ligipääsu uute tehnoloogiate arendamisele, luues
võimaluse teaduspõhise ettevõtluse arenemisele.
e. PPP formaadis saab Eesti kapital osaleda suurtes projektides. Ainult riikliku
võrguna väga keeruline. Eesti kontekstis peab olema tagatud ka väikeste
fondide ligipääs.
Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 15. veebruaril 2022. a. esitatud Euroopa Liidu
turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta.
Ettepaneku eesmärk on luua liidu turvaline satelliitsidesüsteem, mis tagab turvaliste, paindlike ja
vastupidavate satelliitsideteenuste üleilmse osutamise ELile ja liikmesriikide valitsusasutustele.
Satelliidi piiratud kasutuskestuse tõttu (geostatsionaarsel orbiidil olevate satelliitide puhul umbes 15
aastat) tuleb järgmisel aastakümnel täiendada mitmeid riikliku satelliitside ühiskasutuse osaks olevaid
riiklikke taristuid. Hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine on tinginud
valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste
kättesaadavuse järele.
Seisukohtades toome välja järgmist:
1. Eesti toetab Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määrust, millega tagada
turvalisemad kosmoseside lahendused. Programmiga edasiliikumiseks peame oluliseks, et
kiirelt arenevas maailmas ja muutunud geopoliitilises olukorras oleksid Euroopa Liidu
liikmesriikide vajadused ja strateegilised huvid põhjalikult analüüsitud. Peame oluliseks, et
Euroopa Liidu kosmosealgatuste rahastamine ei piiraks varasemalt kokkulepitud tegevusi ja
prioriteete teistes Euroopa Liidu programmides sealjuures kaitsevaldkonna seisukohast teiste
kõrgelt prioriteetsete projektide rahastamist sealjuures sõjalise mobiilsuse osas.
2. Peame oluliseks, et avaliku ja erasektori koostöö mudeli abil avatakse uks uutele Euroopa uue
kosmose ettevõtetele kaasaegse ja kulutõhusa satelliidivõrgustiku arendamiseks. Oleme
seisukohal, et Euroopa Liit ei pea olema ilmtingimata taristu omanik, vaid kaaluma võimalust
osta teenust Euroopa tööstuselt.
3. Oleme seisukohal, et määruse rakendamisperiood on liiga ambitsioonikas, et tagada tugev alus
projektile, seetõttu vajame selgemat projekti missiooni eesmärgi defineerimist. Eesti
seisukohast on oluline, et programm hõlmaks Euroopa riikidele strateegilise satelliitsidekanali
loomist ja Euroopa tehnoloogiatööstuse, sealhulgas uue kosmose konkurentsivõime tõstmist.
4. Peame oluliseks, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud turvalise ühenduvuse programmi loomisesse
ja saaks rakendada programmist tulenevaid hüvesid laiemalt majanduse ning riigikaitse
võimekuse tugevdamiseks.
Riigikantselei Teie 11.03.2022 nr 15.1/22-0105/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 21.04.2022 nr 24.1-1/2022/18792
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise
ühenduvuse programmi määruse kohta
Esitame Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta Vabariigi Valitsuse
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158