AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Majandusaasta algus: 01.01.2021
Majandusaasta lõpp: 31.12.2021
Registrikood: 11948506
Põhitegevusala: kahjukindlustus
EMTAK koodid: 65121
Aadress: Hobujaama 4, 10151 Tallinn
Telefon: +372 6 674 100
Elektronpost:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee
Tegevjuht: Signe Rähesoo
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Sisukord
TEGEVUSARUANNE 2021 ..................................................................................................... 3
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2021 ................................................................................ 10
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 ................................................................ 16
KOONDKASUMIARUANNE ............................................................................................ 16
FINANTSSEISUNDI ARUANNE....................................................................................... 17
RAHAVOOGUDE ARUANNE........................................................................................... 18
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 19
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 20
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ................................................. 20
Lisa 2. Riskide juhtimine ...................................................................................................... 33
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest ............................................. 41
Lisa 4. Tulu investeeringutest ............................................................................................... 42
Lisa 5. Muu tegevustulu ....................................................................................................... 42
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud ............................................................... 43
Lisa 7. Tegevuskulud ............................................................................................................ 43
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad ....................... 44
Lisa 9. Nõuded ...................................................................................................................... 45
Lisa 10. Finantsinvesteeringud ............................................................................................. 46
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................... 47
Lisa 12. Omakapital .............................................................................................................. 47
Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv .................................................................... 47
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest ........................................................................... 48
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest ................................................................... 49
Lisa 16. Muud kohustised ..................................................................................................... 49
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .......................................................... 50
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ..................................... 51
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ....................................................................................... 52
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 52
Lisa 21. Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................. 53
Juhatuse liikmete allkirjad 2021. a majandusaasta aruandele .................................................. 54
Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 55
Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 56
2
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
TEGEVUSARUANNE 2021
Tegutsemise eesmärk
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga
pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu-
müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske.
Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt.
Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks
eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust
krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate
konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele.
Aktsiaselts moodustab ühe osa KredEx grupi (Sihtasutus KredEx1, Aktsiaselts ja AS SmartCap)
pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil
mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi Sihtasutusega KredEx. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja Sihtasutus KredEx (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil
puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid.
Pakutavad kindlustusteenused
Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud
arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus
Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks,
mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 24 kuud. Tavapäraselt on
tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad
olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine võib toimuda kokkulepitud
maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt
ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja
OECD kehtestatud reegleid.
1
2022. aasta algusest ühendati Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ühendavaks sihtasutuseks oli
Sihtasutus KredEx. Ühendamise käigus muutus sihtasutusi nimi, uus nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Aruandeaastal oli Aktsiaseltsi vähemusaktsionäriks Sihtasutus KredEx. Käesolevas tegevusaruandes edaspidi, va selle
osas „Suunad aastaks 2022“ kasutatakse vähemusaktsionäri silmas pidades sihtasutuste ühendamise eelset nime.
3
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus
Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste
müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud).
Olulisemad sündmused ja tegevused
Tegevuskeskkonna üldine areng
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud eriolukordade kehtestamine ja riikide majanduse sulgemine
mõjutas negatiivselt riikide 2020. a majandustulemusi. 2021. aasta tegelikud majandustulemused
osutusid majandusprognoosides eeldatuga võrreldes oluliselt paremaks. 2021. aasta esimeses
kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu. Üle ootuste hästi on taastunud enamike
maailma riikide majandused, mis on aidanud kaasa Eesti ekspordi tõusule. Võimas kasv 2021. aasta
esimeses pooles annab Rahandusministeeriumi hinnangul 2021. a SKP kasvuks 9,5%. 2022. aastal
taandub Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvukiirus 4%-ni. Ekspordi maht kasvas
2021. aastal jõudsalt: Eestist veeti kaupu välja 18,2 miljardi euro väärtuses (aastane kasv 27,5%),
sellest Eesti päritolu kaubad moodustasid ca 72%.
2020. aastal leidis COVID-19 pandeemia mõjude tõttu maailmas aset langus nii krediidikindlustuse
mahtudes (ca 10-12%) kui ka krediidikindlustusandjate lõplikes majandustulemustes. Sellele järgnes
2021. aastal aga mahtude kasv. Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete
kogukäibest. Euler Hermese hinnangul on Lääne-Euroopas kindlustatud ca 50% ekspordikäibest, mis
seondub kaupade ja teenuste müügiga krediiditingimustel. Kogutud kindlustusmakseid arvesse võttes
on Aktsiaseltsi turuosa Eestis hinnanguliselt ca 15-17%.
Kogu maailmas jaguneb ligikaudu 70% krediidikindlustuse turust kolme globaalse teenusepakkuja
Atradius`e, Euler Hermes`e ja Coface` vahel (allikas ICISA, 2020), ülejäänud turg jaguneb erinevate
turuosaliste, sh riiklike ekspordikrediidiagentuuride vahel. Eelnimetatud seltsid tegutsevad Eestis
piiriüleselt ja paljuski läbi kindlustusmaaklerite. 2021. aastal oli selgelt näha erakapitalil põhinevate
krediidikindlustusandjate riskiisu kasvu ja Eesti turul oli tunda tugevat konkurentsi kasvu, mh
hinnasurvet.
Kindlustustegevus
Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kasvas 2021. aastal 26%, kokku 964 miljoni euroni. Sellest oli
kindlustatud eksporditehingute käive 616 miljonit eurot, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes
26,9%. Eksporditehingute käibe suur kasv oli ootuspärane, sest strateegia alusel toetab Aktsiaselts
eelkõige Eesti eksportööre. Aastaga kasvas aga ka Eesti-sisene kindlustatud käive 23,6% (348 mln
euroni), tulenevalt ettevõtjate tegevusmahtude suurenemisest.
Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 3,4% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade
ja teenuste ekspordist moodustas Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 4,7%. Suurimad
Aktsiaseltsis kindlustatud ekspordi sihtriigid ühtivad Eesti ettevõtjate ekspordi peamiste sihtriikidega.
Enim kindlustati krediite seonduvalt arvetega, mille Eesti eksportöörid väljastasid Rootsis, Soomes
4
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
ja Lätis asuvatele ostjatele. Käibe pingereas järgnesid neile Leedus ja Poolas asuvad ostjad.
Väiksematest ja kaugematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil
Jordaania, Kõrgõzstani, Vietnami ja Alžeeria ostjate makseriske.
Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Taani, millele järgnesid määratud krediidilimiitide
suurenemise poolest Läti ja Suurbritannia.
Rootsi
Soome
Läti
Leedu
Poola
Norra
Saksamaa
Suurbritannia
Itaalia
Prantsusmaa
Taani
0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0
2020 2021
Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP 31.12.2021 seisuga, miljonites eurodes
Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega.
Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kasvas 1% (361 mln euroni). Seejuures tuli kogu
kasv välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide arvelt, Eestis asuvatele ostjatele määratud
krediidilimiitide portfell jäi samale tasemele.
Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2021. aasta lõpuks kindlustatud üle 4000 ostja maksejõuetusest
tuleneva riski. Majandusaasta lõpu seisuga oli määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku
4777. Väljastatud krediidilimiitidest oli 70% (2020. a 71%) seotud välisriikide ostjate
kindlustamisega 70 välisriigis (2020. a 68 riigis). Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on
kindlustatud 27% määratud krediidilimiitidest (2020. a 41%). Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski
maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust.
Riikliku eksporditagatise väljastamisest suur osa on aset leidnud Euroopa Komisjoni 27.03.2020
otsuse järel. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi mõju tasandamiseks muutis Euroopa Komisjon
27.03.2020 otsusega turukõlbuliku riski riikide loetelu, mis on sätestatud „Komisjoni teatise
liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas. Alates 27.03.2020 käsitatakse kõiki loetelus toodud riike
ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena, sest COVID-19 leviku üheks tagajärjeks oli erakapitalil
põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemine ja nende pakutavate teenuste
kättesaadavuse langus. Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsust rakendatakse kuni 31.03.2022.
5
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Aktsiaselts hüvitas 2021. aastal kahjusid kokku 1,4 mln euro väärtuses (2020. a 0,6 mln eurot). Sellest
summast oli 98% (2020. a 74%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega.
Suurim väljamakstud kindlustushüvitis seondus Eesti ettevõtte Kasahstanis asuval ostjal tekkinud
makseraskustega.
Investeerimistegevus
Investeerimisportfelli turuväärtus ületas majandusaasta lõpu seisuga selle nominaalväärtust.
Võlakirjade turuväärtus on püsinud läbi aasta ühtlasel tasemel. Aruandeaasta lõpuks kujunes
investeerimisportfelli aastaseks tootluseks -0,74%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli suurus oli
31.12.2021 seisuga 16,6 miljonit eurot.
Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi)
deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel
tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja
madala riskisusega võlakirjadesse.
Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse
põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid
määratlevatest õigusaktidest.
Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud
mitmesuguseid piiranguid. Näiteks on sätestatud piirmäärad võlakirjade sektoripõhisele jaotusele,
Euroopa Liidu, Islandi, Šveitsi ja Norra riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule
investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade
tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning
paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav.
Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiatesse on lubatud paigutada üksnes kuni 10%
omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski
maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada vaid eurodes väljastatud
instrumentidesse. 2021. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes.
Finantstulemus
2021. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 3,0 miljoni euroni, tõustes aastaga
41,8%. Netokindlustusmakseteks peale edasikindlustust kujunes 1,5 miljonit eurot. Omakapitali ja
reservide investeerimistegevusest teenitud kasum jäi 0,005 miljoni euro tasemele, mis andis
investeerimisportfelli keskmiseks netotootluseks 0,3% aastas.
Aruandeperioodil esines 10 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,4 miljonit eurot.
Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed
kulud kokku 0,5 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 1,1 miljonit eurot. Tegevuskuludest 0,3
miljonit eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe
6
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
brutokindlustusmaksetesse moodustas 9,9%. Neto kulude suhe kindlustusmaksetesse moodustas 45,7
%.
Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 0,4 miljoni euro suuruse kasumiga.
Omakapital oli aasta lõpu seisuga 21,2 miljonit eurot ning bilansimaht 39,7 miljonit eurot.
Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell)
kogumahus 37,7 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 55,9% ulatuses tähtajalistel hoiustel
ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses
muutusega läbi kasumi/kahjumi.
tuhandetes eurodes 2021 2020
Kogutud kindlustusmaksed 2 992 2 109
Tulud kindlustusmaksetest netona edasikindlustusest 1 522 1 023
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud netona
387 886
edasikindlustusest
Puhaskasum 444 -304
Bruto kulusuhe 38,2% 48,4%
Neto kulusuhe 45,7% 59,0%
Neto kahjusuhe 25,4% 86,6%
31.12.2021 31.12.2020
Finantsvarad 37 653 37 439
Bilansimaht 39 687 39 869
Omakapital 21 206 20 762
Bruto teenitud kindlustusmaksed brutokindlustusmaksed + ettemakstud kindlustusmaksete
eraldise muutus
Bruto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud) / bruto teenitud
kindlustusmaksed
Neto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud-edasikindlustuse
komisjonitasud-tulud krediidiraportitest-muud äritulud) / neto
teenitud kindlustusmaksed
Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded neto edasikindlustusest / neto teenitud
kindlustusmaksed
Juhtimine
Aktsiaseltsi juhatuses toimus aruandeaastal mitmeid muutusi. Aruandeaasta lõpu seisuga oli juhatuse
koosseis kolmeliikmeline: juhatuse esimees Signe Rähesoo ning juhatuse liikmed Kaarel Aus (osalise
koormusega) ja Ivika Kolk.
7
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Juhatuse esimehe vastutusalasse kuuluvad üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll,
finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus,
aktuaarifunktsiooni korraldamine ja siseauditi funktsiooni korraldamine, samuti kahjukäsitlus ja IT
juhtimine.
Juhatuse liikme Ivika Kolgi volitused algasid 09.11.2021. Tema vastutusalaks on kindlustuse
turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. Vastutusala hõlmab ka
kindlustustegevuse seaduse § 103¹ lg 1 p 1-3 nimetatud ülesannete täitmist, s.o Aktsiaseltsis
kindlustuse turustamisega otseselt seotud töötajate nõuetekohasuse tagamist.
Juhatuse liikme Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus kuni Ivika Kolgi juhatuse liikmeks määramiseni
kindlustuse turustamise valdkond, edaspidi müüki edendava grupisisese koostöö koordineerimine.
Aruandeperioodile järgneval ajal – 31.01.2022 – Kaarel Ausi volitused juhatuse liikmena lõppesid,
juhatus jätkab kaheliikmelisena.
Aktsiaseltsi nõukogu on kolmeliikmeline. 2021. aastal nõukogu koosseis ei muutunud. Nõukogu
esimehe ülesannetes oli tegev Ivo Kuldmäe (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees kuni 31.12.2021)
ja nõukogusse kuulusid nõukogu liikmed Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning
Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige).
Auditikomiteesse kuulusid Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena),
Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas
(finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise
planeerimise osakonnas).
Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud neljale võtmefunktsioonile: riskijuhtimise, siseauditi,
aktuaari ja vastavuskontrolli funktsioonile. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid
määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel.
Personal
Majandusaasta jooksul leidis Aktsiaseltsi personali hulgas aset mitmeid liikumisi ja kohandati ka
struktuuri. Seeläbi parendati organisatsiooni läbipaistvust ja funktsioonide selgust. Tulenevalt
vajadusest pöörata oluliselt rohkem tähelepanu IT valdkonna koordineerimisele ja süsteemide
arendamisele, muudeti varasem osalise koormusega IT juhi ametikoht täistööajaga IT arendusjuhi
ametikohaks ning aruandeaastal see ametikoht ka täideti. Aktsiaseltsis lihtsustati kindlustuse
turustamisega tegeleva osakonna struktuuri. Aruandeaastal vahetus suurem osa kindlustuse
turustamisega tegelevatest töötajatest.
2021. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 10 töötajat. Tööjõukulud 2021. aastal
moodustasid kokku 693 tuhat eurot.
8
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Audiitori poolt osutatud teenused
Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud.
Vastutustundlik ettevõtlus
2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas
Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete
rakendamiseks.
Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase
kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse
põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu
vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside
läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi.
Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja
keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes
äritehingutes.
Suunad aastaks 2022
2022. aastal jätkab Aktsiaselts pakutavate teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades
neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Eesmärk on laiendada
partnervõrgustikku, kellega koostöös ettevõtjateni jõuda ja oma teenuseid tutvustada. Samuti on
oluline leida sünergiaid grupis sees, koos Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Teenuste
tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas ka ärimahtude
kasvu.
Majandusaasta aruande koostamise hetkel esineb maailmas suur ebastabiilsus, mille on tinginud
Venemaa agressioon Ukraina suunal. Keeruline on ette ennustada, millist mõju avaldab see Eesti ja
Euroopa majandusele, millised ümberkorraldused kaasnevad tööstuses, tarneahelates, aga ka uutele
turgudele laienemises. Aktsiaselts jätkab oma teenuste pakkumist ja on valmis ettevõtjaid oma
teenustega toetama.
Aktsiaselts plaanib 2022. aastal tulla välja uuendatud lühiajalise krediidikindlustuse
teenusetingimustega, et need vastaksid paremini kindlustusvõtjate vajadustele.
Aktsiaselts ei plaani Eestis asuvate ostjate makseriskide kindlustamisega seotud krediidikindlustuse
teenuste mahu suurenemist. Lähtuvalt omaniku ootusest Aktsiaseltsile, on eesmärk suunata
turustamise tegevustes fookus senisest veelgi enam eksportivatele ettevõtjatele. Aktsiaseltsi
missiooniks on pakkuda eksportijatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses
majanduskonjunktuuris.
9
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2021
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
(edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea
ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes.
Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni
väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid.
Üldkoosolek
Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu
jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub
erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel.
Aktsiaseltsi aktsionärid 2021. aastal olid Eesti Vabariik ja Sihtasutus KredEx (alates 2022. aastast on
Sihtasutuse KredEx nimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Käesolevas aruandes on kasutatud
kuni 31.12.2021 kehtinud nime). Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium. 2021. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek.
Erakorralisi üldkoosolekuid aset ei leidnud. Korralisel üldkoosolekul esindas osaluse valitsejat
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Sihtasutust KredEx esindas üldkoosolekul juhatuse esimees.
Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud
teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolekul osalesid ka
Aktsiaseltsi juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi,
mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.
Korralisel üldkoosolekul 2021. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne.
Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Üldkoosolek tegi otsuse 2020. aasta
puhaskahjumi arvamise kohta jaotamata kasumi koosseisu ning 31.12.2020 seisuga jaotamata kasumi
jaotamata jätmise kohta. Korraline üldkoosolek otsustas ka pikendada nõukogu liikme Kaido Kepp'i
volitusi.
Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest.
Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist
puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muuhulgas ette üldkoosoleku
kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt
üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi
veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine
Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud
teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on
kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul
ebaproportsionaalne.
Nõukogu
10
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu
määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 13.07.2020 otsusega
on nõukogu liikmete arvuks määratud kolm.
2021. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe (Sihtasutuse KredEx
juhatuse esimees) ja liikmed Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI
Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige).
Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud
Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist
ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse
raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning
olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia.
Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek.
Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid
vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib
täpsemalt nõukogu töökord.
2021. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Kümnel korral on nõukogu liikmed
otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata. Viie korral on nõukogu
vastavalt ÄS § 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul
vastuvõetud otsused.
Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes
riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja
punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta.
Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle
kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra
alusel.
Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot
kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele
makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2021. aastal
nõukogu liikmetele tasusid summas 22 344 eurot.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest.
Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud
tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse
astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide
ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning
11
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt
vähemalt sagedusega kord aastas. 2021. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte
ei tuvastatud.
Seoses asjaoluga, et nõukogu liige Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige,
on Aktsiaselts teadvustanud huvide konflikti ohtu. Sisuline huvide konflikt on välditud, sest IIZI
Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastuta Kaido Kepp
IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid
finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. Kaido Kepp on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik
huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest olukorras, kus
IIZI Kindlustusmaakler AS ning Aktsiaselts peaksid omama ärilist puutumust ja see võib tekitada
huvide konflikti olukorra.
Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
Nõukogu organid
Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada
auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on
nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,
järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri
määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud
sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu töökorras
on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid mõnevõrra
täpsustatud.
Auditikomitee liikmeteks olid 2021. aastal Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle
(auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht)
ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
strateegilise planeerimise osakonnas). Nõukogu liikmed 2021. aastal auditikomiteesse ei kuulunud.
Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Auditikomitee
liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud Aktsiaseltsi nõukogu:
auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus,
tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul.
Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel.
Juhatus
Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt,
kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes
eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli
12
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise-
regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure).
Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt
võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe
nõukogu.
Kuni 31.01.2021 oli Aktsiaseltsi juhatuse esimees Erki Aamer. Lisaks Erki Aamerile kuulus juhatusse
Kaarel Aus (alates 04.01.2021). Pärast Erki Aameri volituste lõppemist – perioodil 01.02.2021 kuni
04.04.2021 – oli juhatus ajutiselt üheliikmeline. Alates 05.04.2021 kuulub Aktsiaseltsi juhatusse
Signe Rähesoo, kelle Aktsiaseltsi nõukogu määras juhatuse esimeheks. Signe Rähesoo nimetamisega
taastati vastavus põhikirja punktis 3.4.2. toodud nõudele, mille kohaselt on juhatuse liikmete
minimaalne arv kaks. Novembris nimetas nõukogu Aktsiaseltsi juhatusse kolmanda liikme: alates
09.11.2021 kuulub juhatusse Ivika Kolk. Aruandeaasta lõpu seisuga on juhatuse koosseis seega
järgmine: esimees Signe Rähesoo ning liikmed Kaarel Aus ja Ivika Kolk.
Juhatuse liikmete tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel
sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe vastutusalasse kuuluvad üldjuhtimine,
riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus,
teenuste arendus kahjukäsitlus ning IT juhtimine.
Juhatuse liikme Kaarel Ausi vastutusalasse kuulusid kuni 09.11.2021 kindlustuse turustamine ja
kliendisuhted. Alates 09.11.2021 on Kaarel Ausi vastutusala muudetud ja tema vastutusalasse
kuuluvad KredEx grupi kliendi terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Sihtasutuse KredEx ja
Aktsiaseltsi müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja -protsesside väljatöötamine, vastastikuste
vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine,
ekspordilaenu müügieesmärkide kooskõlastamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist
edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava kavandamine, koostatud plaanide täitmise jälgimine.
Ivika Kolgi vastutusalaks on: kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste
arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse
turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega
tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist
reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud
toimingute dokumenteerimine. KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud ülesanded on Ivika Kolgi vastutusala
osaks (kuni 09.11.2021 olid need Kaarel Ausi vastutusala osaks).
Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga
sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades
tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele
eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse
liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse
13
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses.
Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on
juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme
lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja
tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist
puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse
liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib
juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud
tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu
maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga
võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise
kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral
ebatäpseks või ebaõigeks.
2021. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 99 638 eurot (2020.
aastal 181 015 eurot). Võrreldes eelneva aastaga vähenes juhatuse liikmetele makstavate tasude
summa märkimisväärselt, kuivõrd juhatuse liige Kaarel Aus osales aktsiaseltsi juhtimisel
osakoormusega (viis tundi nädalas). Tulemustasusid ega lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2021.
aastal ei makstud.
2021. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud.
Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2021. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal. Muid
tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval täitis Kaarel Aus, olles ühtlasi
Sihtasutuse KredEx ettevõtlusosakonna juht. Selline tegevus on kooskõlastatud Aktsiaseltsi
nõukoguga. Juhatuse liikmed lähtuvad nõukogu poolt kehtestatud huvide konfliktide vältimise
korrast. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning
regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud
konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust,
mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu
ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2021. aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide
konflikte ei tuvastatud.
Teabe avaldamine
Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata
aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri,
keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse.
Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne
eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne); ÄS § 333 kohased
nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal
korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu
koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed
14
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate
oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta
avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS
nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta.
Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras
ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja
finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust,
toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta
aruande koostamise eest vastutab juhatus.
Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist.
Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised
auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse
võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi
üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja
olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta,
samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11
nimetatud täiendav aruanne.
2021. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud
majandusaasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja
esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande
läbi. Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning
koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab
juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek.
Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis
käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused.
15
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021
KOONDKASUMIARUANNE
Eurodes
Lisa 2021 2020
Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
Brutopreemiad 3 2 991 709 2 109 200
Edasikindlustaja osa brutopreemiatest 3 -1 467 622 -1 062 931
Muutus ettemakstud preemiate eraldises 3 9 305 -46 038
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldise muutusest 3 -11 523 23 020
Tulud kindlustusmaksetest kokku 1 521 869 1 023 251
Muud tulud
Tulu investeeringutest 4 4 558 263 816
Muud tegevustulud 5 451 089 394 922
Muud tulud kokku 455 647 658 738
TULUD KOKKU 1 977 516 1 681 989
Eraldised kindlustustegevusest, netona edasikindlustusest
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 6 -602 443 - 1 716 850
Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja
kahjukäsitluskuludes 6 215 369 830 983
Eraldised kindlustustegevusest netona kokku -387 074 -885 867
Tegevuskulud
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 7 -297 511 -347 208
Administratiivkulud 7 -849 287 -717 675
Tegevuskulud kokku -1 146 798 -1 064 883
KULUD KOKKU -1 533 872 -1 950 750
KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 443 644 -268 761
MUU KOONDKASUM (-KAHJUM) 0 -35 276
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 443 644 -304 037
Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
16
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Eurodes
Lisa 31.12.2021 31.12.2020
VARAD
Immateriaalne põhivara 8 300 1 626
Kasutamisõiguse varad 8 9 194 53 325
Muud nõuded 9 1 525 0
Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 9 200 477 205 031
Nõuded kindlustustegevusest 9 382 372 454 087
Nõuded edasikindlustuslepingutest 9,14 1 440 337 1 716 533
Finantsinvesteeringud 10 21 600 267 22 933 119
Raha ja raha ekvivalendid 11 16 052 714 14 505 508
VARAD KOKKU 39 687 186 39 869 229
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Aktsiakapital 12 19 173 600 19 173 600
Kohustuslik reservkapital 12 114 136 114 136
Jaotamata kasum (-kahjum) 1 918 230 1 474 586
Omakapital kokku 21 205 966 20 762 322
Riikliku edasikindlustuse kahjureserv 13 14 864 755 14 940 430
Kohustused kindlustuslepingutest 14 2 915 504 3 443 575
Kohustused edasikindlustuslepingutest 15 298 294 289 791
Muud kohustused kindlustustegevusest 16 402 667 433 111
Kohustused kokku 18 481 220 19 106 907
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 687 186 39 869 229
Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
17
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Eurodes
Lisa 2021 2020
Rahavood äritegevusest
Laekunud kindlustusmaksetest 2 867 056 2 190 374
Laekunud muust tegevusest 177 964 225 426
Tagastatud sihtfinantseeringud 0 0
Tasutud edasikindlustusmaksed -733 690 -324 590
Laekunud edasikindlustusmaksed 0 38 895
Väljamakstud dividendid 0 -150 000
Makstud ettevõtte tulumaks 0 -35 276
Makstud tegevuskulud -1 327 235 -1 208 159
Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud -1 405 483 -609 157
Tagasilaekunud regressid 553 178 223 873
Investeeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse -446 422 -5 162 422
Laekunud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite müügist 1 500 000 3 946 554
Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -5 000 000 -5 000 000
Laekunud tähtajalistest hoiustest 5 000 000 8 000 000
Laekunud intressid 361 838 278 750
Rahavood äritegevusest kokku 1 547 206 2 414 267
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine 8 0 0
Rahavood investeerimistegevusest kokku 0 0
RAHAVOOD KOKKU 1 547 206 2 414 267
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 14 505 508 12 091 241
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 16 052 714 14 505 508
Muutus raha-ja pangakontode jääkides 1 547 206 2 414 267
Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
18
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Eurodes
Kohustuslik Tasandus- Jaotamata
Aktsiakapital reservkapital reserv kasum Kokku
Seisuga 31.12.2019 19 173 600 83 185 0 1 959 573 21 216 359
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 -304 037 -304 037
Dividendid 0 0 0 -150 000 -150 000
Reservkapitali muutus 0 30 951 0 -30 951 0
Tasandusreserv 0 0 0 0 0
Seisuga 31.12.2020 19 173 600 114 136 0 1 474 586 20 762 322
Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 443 644 443 644
Seisuga 31.12.2021 19 173 600 114 136 0 1 918 230 21 205 966
Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12.
Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
19
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid
AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), asukohaga Hobujaama 4, Tallinn, on Eesti
Vabariigis registreeritud kahjukindlustusselts. Aktsiaseltsi aktsiatest kuulub 2/3 Eesti Vabariigile,
keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 Sihtasutusele KredEx.
Põhitegevusalaks on kahjukindlustusteenuse osutamine. Ainsaks kindlustusliigiks on
krediidikindlustus.
Juhatus kiitis raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 25.märtsil 2022. Eesti Vabariigi
äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud
majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul.
Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning
nõuda uue aruande koostamist.
1. Koostamise alused
AS KredEx Krediidikindlustus raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste
Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele
Finantsaruandluse Standarditele ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu
(IFRS EL) poolt ja jõustunud 2021 aasta kohta.
Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud
teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning
regressinõuded, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele.
Juhtkonna hinnangud
Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS
EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis
mõjutavad aruande kuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning
tinglike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste
perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel
põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid,
mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima
teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda.
Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike
hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud
aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja
järgmisi aruandeaastaid.
20
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kõige olulisemad hinnangutega seotud kriteeriumid, mis mõjutavad käesolevas aruandes esitatud
summasid, on seotud kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisega. Hinnanguid
kasutatakse nii aruandekuupäeva seisuga toimunud ja teatatud kahjude suuruse (RBNS) kui ka
eeldatavalt toimunud, kuid teatamata kahjude (IBNR) suuruse hindamisel.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldise leidmisel on lähtutud statistilistest meetoditest, mis
põhinevad nõuete kujunemise ajaloolisel infol ning aktuaarsel eksperthinnangul. Toimunud ja
teatatud kahjude eraldise (RBNS) leidmisel lähtutakse juhtumipõhiselt olemasolevast
informatsioonist. Igal aruandekuupäeval vaadatakse üle eelnenud perioodi hinnangud ja toimunud
muutused ning eraldised hinnatakse vajadusel ümber. Toimunud muutused kajastuvad perioodi
kasumis/kahjumis. Kahjunõuete eraldisi ei diskonteerita. Kindlustustehniliste eraldiste (IBNR ja
RBNS) brutosumma 2021. a lõpus oli 2,8 mln eurot (2020. a. 3,3 mln eurot), millest
edasikindlustajate osa oli 1,4 mln eurot (2020. a. 1,6 mln eurot). Kindlustustehnilisi eraldisi on
kirjeldatud lisa 1 alapunktis 4.3.
Aktsiaselts usub, et 2021. aastal moodustatud eraldised on adekvaatsed ning vajadust möödumata
riskide eraldise moodustamiseks ei näe, kuid tulenevalt eraldiste moodustamise aluseks oleva
informatsiooni olemuslikust ebakindlusest, ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud (vt punkt
14).
Finantsvarade ja –kohustiste õiglase väärtuse hindamisel on juhtkond seisukohal, et nende bilansiline
väärtus ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kui aruandes ei ole märgitud teisiti.
2. Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta
on euro.
3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud
Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on
seisuga 31.12.2021 ümber hinnatud eurodesse aruandepäeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga vahetuskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on
koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna.
4. Kindlustuslepingud
Kindlustusleping on leping, mille alusel Aktsiaselts võtab enda kanda kindlustusvõtja
märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud
ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Aktsiaselts sõlmib
klientidega kindlustuslepinguid nii lühi- kui ka pikaajaliste krediidiriskide katmiseks. Seisuga
21
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
31.12.2020 kuulus Aktsiaseltsi portfelli üheksa pikaajalise krediidiriski katmise lepingut (pikkustega
2 - 5 aastat). Ülejäänud lepingud olid lühiajaliste tehingute kindlustuslepingud.
Kõik AS KredEx Krediidikindlustus poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks
IFRS 4 mõistes.
4.1. Kindlustusmaksed
Bruto kindlustusmaksetena kajastatakse kindlustuslepingute sõlmimise järel saadud ja saadaolevad
kindlustusmaksed või, lepingu sõlmimise järel mitmes osamakses tasumise korral, need osamaksed,
mille maksetähtaeg jääb aruandeperioodi. Kui kindlustusmakse või lepingujärgse esimese osamakse
maksetähtaeg on hiljem kui kindlustuslepingu jõustumise kuupäev, lähtutakse kogutud
kindlustusmaksete kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Kindlustusmaksed ja osamaksed,
mis on laekunud lepingutele, mille jõustumise kuupäev on aruandekuupäevast hilisem, kajastatakse
ettemaksuna. Kindlustuslepingu katkemisel arvestatakse kindlustusmakse kindlustuskatte kehtimise
aja eest.
Edasikindlustuse osa bruto kindlustusmaksetes on edasikindlustuslepingute järgne osa bruto
kindlustusmaksetest, mis kuulub edasikindlustusandjatele vastavalt edasikindlustuslepingu
tingimustele.
4.2. Kindlustushüvitised
Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende
väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise
koosseisus ja kajastuvad koondkasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi.
Kahjude koosseisus kajastatakse lisaks makstud kahjudele ka nende käsitlemise kulud ning
tagasinõuetest saadav tulu. Edasikindlustuse osa tekkinud kahjunõuete kuludest hõlmab seda osa
kulust, mille ulatuses on kohustis edasikindlustajatel vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3. Tehnilised eraldised
4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis
Ettemakstud preemiate eraldis moodustatakse jõusolevate kindlustuslepingute aruandekuupäevaks
toimumata kindlustusjuhtumitest tulenevate väljaminekute ja lepingute haldamisega seotud kulude
katteks. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste
kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis näitab kogu kirjutatud preemia välja
teenimata osa, kusjuures preemia loetakse teenituks vastava möödunud kindlustuskaitse ajaga
22
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
proportsionaalselt (pro rata temporis põhimõttel). Kirjutatud preemia võetakse arvele osamaksete
kaupa (kui neid on rohkem kui üks), nende sissenõutavaks muutumise kuupäeval.
Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisest moodustab proportsionaalset
edasikindlustuskatet omavate lepingute ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa,
mis edasikindlustusandja vastutus moodustab nende kindlustuslepingute koguvastutusest.
4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis
Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kahest osast:
Teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldis (RBNS), mis moodustatakse enne
aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste
väljaminekute katmiseks. Nõude suurust hinnatakse juhtumhaaval, võttes arvesse kogu
hindamispäevaks teadaolevat informatsiooni ja kahjunõude muutumise eeldusi tulevikus. Eraldis
sisaldab ka käsitluskulusid, mille suurus määratakse kahjunõuete ja nende käsitlemise kulude
varasema info põhjal.
Edasikindlustaja osa teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR), mis on hinnanguline eraldis tõenäoliselt
toimunud, kuid mitte teadaolevate kindlustuskahjude katteks. Eraldise suuruse määrab aktuaar,
kasutades muu hulgas statistilisi meetodeid, mis sisaldavad kahju teatamise perioodi pikkust,
eeldatavat kahju suurust, kahjusuhet, teenitud kindlustusmakseid ja teisi parameetreid. Eraldis
sisaldab ka hinnangulisi kahjukäsitluskulusid ning hinnangulisi tagasivõitmisi.
Edasikindlustaja osa toimunud, kuid registreerimata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille
ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele.
4.3.3. Möödumata riskide eraldis
Möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole
arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruande-
kuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks.
Edasikindlustaja osa möödumata riskide eraldises arvutatakse vastavalt edasikindlustuse tingimustele
ja vaid siis, kui möödumata riskide eraldis on moodustatud.
Rahuldamata nõuete eraldisi ei diskonteerita.
23
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
4.4. Edasikindlustus
Aktsiaselts kasutab oma tegevuses eraedasikindlustust ning riiklikku edasikindlustust.
Eraedasikindlustus on sõlmitud kvootosalusega edasikindlustuslepinguna. Riiklikku edasikindlustust
reguleerib ekspordi riikliku tagamise seadus, mis sisaldab nii kvootosalusega kui ka
mitteproportsionaalset tüüpi edasikindlustusele (excess of loss) iseloomulikke tingimusi.
Edasikindlustuse preemiad ja saadud hüvitised kajastatakse koondkasumiaruandes ja
finantsseisundiaruandes brutomeetodil. Edasikindlustajate osa ettemakstud preemia eraldises ja
rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud kooskõlas edasikindlustuslepingutega.
4.5. Edasikindlustuse komisjonitasud
Edasikindlustuse komisjonitasuna kajastatakse edasikindlustusandjatelt edasikindlustuslepingu
alusel saadud komisjonitasu, mille suurus on fikseeritud edasikindlustuslepingutes. Nõuded
edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse
nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine
kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustusmakse kajastamine.
5. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid
summasid ning üleöödeposiitide saldosid.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil.
6. Finantsvarad
Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse
finantsvarad järgmistesse kategooriatesse:
1. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi
2. Laenud ja nõuded
3. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud
4. Müügivalmis finantsvarad
Finantsvarade soetust ja müüki kajastatakse väärtuspäeval. Kajastamine lõpetatakse, kui
lepingujärgsed õigused varast saadavatele rahavoogudele aeguvad või kui varad koos kõigi oluliste
omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud.
Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatakse kauplemise
eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või
tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või
tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel
kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatavaks. Siia
24
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
kuuluvad võlakirjad, aktsiad ja osakud ning muud väärtpaberid, mis on soetatud kauplemise
eesmärgil või mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse
algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus.
Õiglase väärtuse hulka ei arvata tehingukulusid. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval aktsiad ja väärtpaberid õiglasesse väärtusesse. Kasumid/kahjumid õiglase väärtuse
muutusest, ning intressid ja dividendid kajastatakse perioodi tuludes/kuludes.
Laenude ja nõuete alla kuuluvad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega tuletisinstrumentideks
mitteloetavad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad
võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil
korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid.
Hilisemal hindamisel käsitletakse iga nõuet eraldi. Kui on tõenäoline, et ei suudeta koguda kõiki
saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, siis hinnatakse nõuded alla. Nõuded, mille
kohta on teada, et nad on lootusetud, kantakse kuludesse.
Lunastustähtajani hoitavate investeeringute alla kuuluvad finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
ja mis on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksete ja fikseeritud lunastustähtaegadega, kusjuures
Aktsiaselts kavatseb ja on suuteline antud varasid lunastustähtajani hoidma. Antud gruppi kuuluvad
finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses koos tehingukuludega ning hiljem
kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud
vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Varade väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja
kahjumid kajastatakse perioodi koondkasumiaruandes.
Müügivalmis finantsvarad hõlmavad finantsvarasid, mis eelpool nimetatud rühmadesse ei kuulu või
mis on juhatuse poolt määratud sellesse gruppi. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt
arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase
väärtuse hulka arvatakse ka tehingukulud. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal
aruandekuupäeval varad õiglasesse väärtusesse. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis
kajastatakse see soetusmaksumuses, millest on lahutatud allahindlus. Väärtuse muutusest tulenevad
realiseerimata tulud ja kulud kajastatakse muus koondkasumis/-kahjumis. Kui müügivalmis
finantsvara müüakse või selle väärtus langeb, kajastatakse eelnevalt omakapitalis kajastatud
kumulatiivsed tulud või kulud koondkasumiaruandes.
Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade hindamisel lähtutakse IFRS 13 toodud õiglase väärtuse
määramise hierarhia kolmest tasemest:
Tase 1 – reguleeritud turgudel noteeritud turuhind, kui finantsinstrumendiga kaubeldakse aktiivselt;
Tase 2 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda turgudel aktiivselt,
kuid võrreldavad hinnad on kättesaadavad;
Tase 3 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda reguleeritud turgudel
või kaubeldakse vähesel määral ning võrreldavad hinnad on raskesti kättesaadavad.
25
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Finantsvarade allahindlus
Aktsiaselts hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele
viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus
kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid
pärast vara esmast kajastamist ja need omavad mõju finantsvara või finantsvarade grupi
usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivsed asjaolud, mis viitavad finantsvara või
finantsvarade grupi väärtuse langusele, on Aktsiaseltsile kättesaadav informatsioon nagu näiteks:
• võlgniku olulised finantsraskused;
• lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine;
• on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas;
• finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega ;
• teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud
tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta.
Äritegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuluna ning
investeerimistegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes
finantskuluna. Varem alla hinnatud nõude laekumisel või muude sündmuste korral, mis näitavad, et
allahindlus ei ole enam põhjendatud, kajastatakse allahindluse tühistamine koondkasumiaruandes
selle kulu vähendusena, kus allahindlus algselt kajastati.
7. Finantskohustised
Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi.
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse
edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste
korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
8. Saldeerimine
Finantsvarasid ja -kohustisi tasaarveldatakse ainult juhul, kui selleks eksisteerib lepinguline õigus
ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil.
9. Rendiarvestus
Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti.
Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada
kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida
ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Neid arvestuspõhimõtteid
rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. jaanuaril 2019 või hiljem.
26
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Aktsiaselts kui rentnik
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva
tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.
Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara
mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse
algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning
taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on
maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi
lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile
rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib
kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu
kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate
materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest
tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud
ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud
rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole
võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts
diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid.
Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda
renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)
trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)
väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)
garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)
indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui
tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang
garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas
soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse
rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud
rendimaksed).
27
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises
maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes,
kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks
vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Hobujaama 4. Selle kasutusõiguse vara
jääkväärtus oli 9,2 tuh eurot.
10. Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse olulise soetusmaksumusega varasid, mille kasutusaeg on pikem
kui 1 aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast
(k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on
vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Edaspidi kajastatakse materiaalset
põhivara soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaragrupile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstitaieste maksumust ei amortiseerita. Kasutusel
on järgmised amortisatsiooninormid:
inventar 20% aastas;
arvutid ja kontoritehnika 20-40% aastas.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse
amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja
järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
Aktsiaselts hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele)
põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o
kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara
objektid alla nende kaetavale väärtusele.
11. Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid,
litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise
soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude tootmisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed
varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse
koondkasumiaruandes administratiivkulude all.
28
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Sõlmimisväljaminekute kajastamine
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate
kindlustusmaksetega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes
immateriaalse vara koosseisus. Otsesed sõlmimisväljaminekud kapitaliseeritakse ettemakstud
preemiate eraldise kogusumma ja kogutud kindlustusmaksete kogusumma suhte alusel.
Kapitaliseeritud sõlmimiskulude hulka kuuluvad kindlustuslepingute otsesed sõlmimiskulud, näiteks
komisjonitasud vahendajatele ja müügitöötajate poolt müügiga teenitud lisatasud (koos maksudega).
Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud Aktsiaseltsil kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid.
12. Ettevõtte tulumaks
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu
makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt
makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat
maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele
ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide
ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide
väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80
netoväljamaksest).
Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste
ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja -kohustisi.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena
dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse
või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide
väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja
dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 19.
13. Riiklik edasikindlustusandja kahjureserv
Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi
riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja
juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse
riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud
komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud
29
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riikliku edasikindlustuse tingimustele
vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras
deposiidi vahenditest.
14. Reservkapital
14.1 Kohustuslik reservkapital
Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas
sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku
otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist,
samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi
eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.
Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse
reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta
avalikustatakse omakapitali lisas 12.
14.2 Tasandusreserv
Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit.
Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne
suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni
nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest
kasumist.
15. Aruandekuupäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruande kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul,
kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
16. Kohustiste piisavuse test
Kindlustuskohustiste piisavust testitakse aruande kuupäeval, kasutades jooksvaid hinnanguid
kindlustuslepingute tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang näitab, et kindlustuskohustiste väärtus
on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada
majandusaasta koondkasumiaruandes, esialgu hinnates alla kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud
ning seejärel moodustades kohustise adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide
eraldis).
2021. aasta kohta läbi viidud test kindlustuskohustistes puudujääki ei näidanud.
30
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
17. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustised
Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast
sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad
Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on
tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või
summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna
hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt
aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks
kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast
aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete
nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu
kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
18. Hüvitised töötajatele
Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt
õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt
tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele
kehtestatud.
19. Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Kindlustusmaksete kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1.
Regressinõuetega seotud tulud kajastatakse kassapõhiselt tulenevalt informatsiooni piiratusest
regressinõuete laekumise aja ja summa määramisel. Erandiks on juhud, kui nõue on müüdud
kolmandale osapoolele. Antud juhtudel kajastatakse nõuded ja nendelt saadav tulu tekkepõhiselt.
Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt tehingu toimumise hetkel.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast.
Dividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele.
20. Tegevuskulud
Tegevuskulude jagamisel koondkasumiaruande kirjete vahel lähtutakse põhimõttest, et need kulud,
mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse
jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele
või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale.
Aktisaseltsi kulud jagatakse funktsionaalsuse alusel alljärgnevalt:
31
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Sõlmimiskulud. Siia alla kuuluvad otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute
sõlmimisest. Otseste sõlmimiskulude hulka arvatakse komisjonitasud vahendajatele ning
müügitöötajate palgalisad, mis on seotud müügitulemustega. Kaudsete sõlmimiskulude hulka
kuuluvad püsiva iseloomuga kulud, sh müügitöötajate püsivad tööjõukulud, reklaamikulud,
lähetuskulud, põhivara väärtuse muutus ja muud kulud niivõrd, kuivõrd nad ei kuulu
administratiivkulude, kahjukäsitluskulude või investeeringukulude hulka.
Kahjukäsitluskulud. Siia alla kuuluvad otseselt kahjunõuete käsitlemisega seonduvad kulud ning
kahjukäsitlusega seotud osa kaudsetest administratiivkuludest. Kahjukäsitluskulud sisaldavad nii
otseseid makseid kolmandatele isikutele, kui ka kindlustusandja poolt tehtud vastavaid kulusid,
sealhulgas töötajate palgad, sotsiaalkulud ja kahjukäsitlusega seotud administratiivkulud.
Administratiivkulud. Siin kajastatakse kulusid, mis on seotud kindlustusmaksete kogumise,
kindlustusportfelli haldamise ning boonuste ja soodustuste käsitlemisega. Siia gruppi kuuluvad
näiteks töötajatega otseselt seotud kulutused, amortisatsioonikulud, kulud ruumide rendile jne.
Administratiivkulude hulka kuuluvad kindlustustegevusega seotud kulud sedavõrd, kuivõrd need ei
kuulu sõlmimis-või kahjukäsitluskulude hulka.
Investeeringute haldamise kulud. Siia alla kuuluvad varahalduslepingu alusel makstavad tasud
investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest.
21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse
Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused
IFRS 17 „Kindlustuslepingud“
(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse
edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.)
IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS
4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike
raamatupidamisstandardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju.
IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest nõuab, et kõikide
kindlustuslepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka
kindlustusettevõtetele. Kindlustuskohustisi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama hoopis
jooksvas väärtuses.
Uute ja varem sõlmitud lepingute kasumlikkuse läbipaistvam esitus aitab huvilistel
kindlustusettevõtte finantsinformatsiooni paremini mõista:
Kindlustus- ja finantstulemuste eraldi esitamine muudab kasumiallikad ja tulude kvaliteedi
läbipaistvamaks.
32
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kindlustusmaksete mahud ei paisuta enam müügitulu, kuna investeerimiskomponente ja laekunud
raha ei liigitata enam müügituluks.
Optsioonide ja garantiide arvestus muutub järjepidevamaks ja läbipaistvamaks.
Standardi esmakordne rakendamine avaldab olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruannetele.
Muutuvad hindamismudelid, kindlustuslepingute liigitamise alused, edasikindlustuslepingute
kajastamine kui ka portfelli rühmitamise nõuded. Standardis sätestatud mõõtmise põhimõtted
mõjutavad oluliselt Aktsiaseltsi kasumit ja kahjumit. Oluliselt mõjutab standardi esmakordne
rakendamine ka teabe esitamise põhimõtteid.
Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole
eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele.
Lisa 2. Riskide juhtimine
Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute
sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele
nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide
tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia
lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi
selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise.
Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene
kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin)
(joonis 1).
Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid
(sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk.
33
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist
kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni
aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord
aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA).
Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia
on kehtestanud nõukogu.
Järgnevalt on esitatud tabel erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi
majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile:
Riskitegur Tulem 2021.a Võimalik Mõju 2021.a
(tuh eurod) muutus tulemile (tuh
eurod)
Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 524 vähenemine 5% -76
Kogukahju (neto) 887 suurenemine 20% -177
Tegevuskulud 1 147 suurenemine 5% -57
Kindlustusrisk
Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele
pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta.
Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud
krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt
raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda
kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid).
Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise-
eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele
on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas.
Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide
hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt
krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga
reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata.
Kõiki krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis kliendigrupi
põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt
ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused
teis(t)ele ettevõtja(te)le.
34
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus
annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist,
suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat
negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele.
Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise
seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i
kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning
edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is
või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus.
Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse
teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele.
Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete
hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused
kokku seisuga 31.12.2021:
Kindlustusliik Kohustised Kohustised Kohustised
(tuhat eur) kindlustuslepingutes edasikindlustuslepingutest kindlustuslepingutes
bruto edasikindlustaja osa neto
Krediidikindlustus 110 023 51 723 58 300
2021. aasta lõpul moodustas geograafiliselt enamuse kindlustatud krediidiriskist kodumaiste ostjate
suhtes sõlmitud krediidikindlustus (30,2%). Riikliku tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht,
mis hõlmab kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides, moodustas 7,0%
kindlustatud mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2021 oli
alljärgnev:
35
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Muud Eesti
30,4% 30,2%
Rootsi
8,6%
Saksamaa
3,6%
Norra
3,8% Soome
Poola 7,6%
Leedu Läti
4,3%
5,0% 6,4%
Kahjusid on perioodil 2010-2021 välja makstud 167 korral kogusummas 7,8 mln eurot. Allpool
esitatud tabel annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise
adekvaatsuse kohta. Kahjude kujunemise tabel võimaldab võrrelda finantsaruannetes sisalduvaid
maksmata nõuete hinnanguid eelnenud aastate kahjudega. Tabelis toodud kahjuaasta näitab juhtumi
toimumise aastat ja selle all kogukahju (rahuldamata nõuete eraldis, sh IBNR eraldis ja makstud
hüvitised, millest maha võetud tagasi laekunud regressid) kujunemist samal ja järgnevatel aastatel.
Kumulatiivsed hüvitised näitavad väljamakstud kahjude kogusummat 31.12.2021 seisuga vastava
kahjuaasta kohta. Kahjud kokku näitavad rahuldamata nõuete eraldise, sh IBNR eraldis ja makstud
hüvitiste kogusummat 31.12.2021 seisuga.
Kahjuaasta 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012
Kahju toimumine aasta lõpuks 1 481 808 1 623 498 991 881 1 091 916 1 228 403 991 212 827 539 1 330 915 956 063 1 033 290
1 aasta hiljem 964 869 966 371 1 109 359 1 216 732 913 696 1 224 452 1 701 412 951 267 796 303
2 aastat hiljem - 700 993 1 684 545 1 140 134 954 135 1 058 177 1 615 014 998 735 779 555
3 aastat hiljem - - 668 452 951 722 367 478 1 178 958 1 263 443 296 822 177 264
4 aastat hiljem - - - 1 667 370 364 032 468 681 1 263 443 298 152 177 264
5 aastat hiljem - - - - 227 894 423 696 979 837 294 403 177 264
6 aastat hiljem - - - - - 535 716 951 610 280 862 177 264
Kumulatiivsed hüvitised - 225 045 498 517 365 425 1 633 002 374 688 544 755 951 610 280 862 177 264
Eraldised 31.12.2021 1 481 808 739 824 202 476 303 027 34 368 - - - - -
Regressid - - - - - 146 793 - 9 039 - - -
Kahjud kokku 1 481 808 964 869 700 993 668 452 1 667 370 227 894 535 716 951 610 280 862 177 264
Erinevus 658 629 290 888 423 464 - 438 967 763 318 291 823 379 305 675 201 856 026
Üle 100 000 eurot suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud kuusteist.
31.12.2021 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 2,8 mln eurot. Juhtkond hindab
eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide
eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust
ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on
võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol.
36
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel.
Likviidsusrisk
Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel
teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse
tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu.
Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole
vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel,
kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta
vahenditega kontol.
Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt.
Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide
maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus
kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud
kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on väike ning valmisolek
nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega.
Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi
hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib
arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni IBNR ja
RBNS eraldiste osas. Kui edasikindlustusandja deposiit on väiksem kui tema vastutus IBNR ja RBNS
eraldistest, tuleb vahe katta Aktsiaseltsi likviidsete vahenditega kontol.
Finantsvarade ajaline jaotus:
tuh eurot 31.12.2021 31.12.2020
Kuni 1 aasta 22 562 20 521
2-5 aastat 7 542 8 031
üle 5 aasta 7 548 8 887
KOKKU 37 653 37 439
Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid ja väärtpaberid realiseeritakse tähtaja saabumisel. Lisaks
on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2,0 mln eurot. Täpsem
ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9.
Finantskohustised summas 48 866 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi
tarnijatele (vt lisa 16,17).
37
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 3,2 mln euro ulatuses, mille osas on
ülevaade antud lisades 14-15. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille
arvelt makstakse tulevikus välja riikliku edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest
tulenevaid võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2021 oli 14,9 mln eurot (lisa 13).
Deposiidi näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise
seaduse (ERTS) alusel. Riikliku edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktides 13.
Krediidirisk
Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded
vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte
on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled
on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis
eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Riski
juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded
tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite
vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku
tegutsemist.
Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa
Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale.
Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba
väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded
Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega.
Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Põhjamaadega. Täpsem ülevaade on esitatud
allpool toodud diagrammis.
Eesti
Muud 41,2%
27,2%
Tšehhi
3,0%
Läti
4,2%
Prantsusmaa
5,5%
Soome
19,0%
38
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Põhjamaade finantssektoriga.
Moody’s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2021 alljärgnevalt:
tuh eurot 31.12.2021 31.12.2020
Aaa 0 509
Aa1 901 0
Aa2 0 6 169
Aa3 503 1 411
A1 6 293 0
A2 1 053 1 066
A3 5 510 2 618
Ba1 565 0
Baa1 5 377 7 620
Baa2 12 184 13 591
Baa3 4 267 4 455
Reitinguta 1 000 0
KOKKU 37 653 37 439
Finantsvaradest 44,1% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses
muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest
kuulusid seisuga 31.12.2021 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse
kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu.
Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta.
Tururisk
Tururiskina defineerib Aktsiaseltsi vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel
turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige
investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all
peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist
finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha
pangakontol hoidmise eest.
Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate
toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk.
Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu
seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale
tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida.
Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara.
Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud
investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest
39
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et
hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega).
Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset
hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine
on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult
kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on
sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting.
Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest vahenditest 52,1% arvelduskontol
hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli
aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 47,9% vahenditest. Modifitseeritud kestuse aluselt teostatud
sensitiivsusanalüüsi põhjal mõjutab intressimäära muutus 1% võrra portfelli turuväärtust ca 552,8 tuh
euro võrra.
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad
vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu
on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui
euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised,
sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud
kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2021
seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada ainult
eurodes väljastatud instrumentidesse.
Operatsioonirisk
Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju inimliku tegevuse või vea tõttu või süsteemide
ebakorrektse toimimise tõttu. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski
realiseerumine). Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on
operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige sisemise ja välise pettuse riski vähendamine ja vajalike
infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine.
Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille
eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui
avastatakse tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hoolimatuse tõttu) toime pandud pettus või
kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja
Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 24 tundi või kui esineb muu ette
planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse.
Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle pettuseriski
tuvastamiseks.
40
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Mainerisk
Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid
julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse
vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine
klientide ja koostööpartnerite seas.
Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende
riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste
kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele
intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga
intsidendi kohta.
Kapitali juhtimine
Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning
kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse.
Vastavalt kindlustustegevuse seadusele ei või kindlustusandja omavahendite summa ühelgi hetkel
olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Vastavalt seadusele peavad
krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 3,7 mln eurot.
Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2021 seisuga moodustas 21,2 mln eurot. Aktsiaseltsi
solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning
muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele.
Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi
poolt edasikindlustaja deposiit riikliku edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute
alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi
saldo seisuga 31.12.2021 oli 14,9 mln eurot (vt lisa 13).
Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest
2021 2020
Kogutud brutopreemiad 2 991 709 2 109 200
Muutus ettemakstud preemiate eraldises 9 305 -46 038
Tulu kindlustusmaksetest kokku 3 001 014 2 063 162
Edasikindlustuse preemiad -1 467 622 -1 062 931
sh.riiklik edasikindlustus -616 850 -439 726
Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse
osa -11 523 23 020
sh.riiklik edasikindlustus -9 999 27 168
41
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
2021 2020
Tulud kindlustusmaksetest edasikindlustaja osa kokku -1 479 145 -1 039 911
KOKKU 1 521 869 1 023 251
AS KredEx Krediidikindlustus tegeleb vaid kahjukindlustuse alaliigi krediidikindlustusega.
Kõik kindlustuslepingud on sõlmitud eurodes.
Lisa 4. Tulu investeeringutest
2021 2020
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi:
Intressitulu võlakirjadelt 304 948 260 513
Kasum/kahjum võlakirjade väärtuse muutusest -270 537 88 839
Kasum/kahjum võlakirjade müügist -1 215 -109 790
Kokku 33 196 239 562
Laenud ja nõuded:
Intressitulu deposiitidelt 35 211 22 000
Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 8 462 2 254
Kokku 43 673 24 254
Investeerimistegevuse juhtimise kulud 72 311 66 270
Tulu investeeringutest kokku 4 558 197 546
Lisa 5. Muu tegevustulu
2021 2020
Tulud krediidiraportitest 150 802 177 790
Edasikindlustuse komisjonitasud 299 866 217 132
Muu tulu 422 0
KOKKU 451 089 394 922
42
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud
2021 2020
Kindlustushüvitised -1 405 483 -610 792
Kahjukäsitluskulud -119 113 -106 920
sh. töötasu -81 948 -84 391
muud tegevuskulud -1 404 -2 382
teenused kolmandatelt isikutelt -35 760 -20 147
Regressid ja jääkvara realiseerimine 403 387 162 700
Muutus rahuldamata nõuete eraldises 518 766 -1 161 838
Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud kokku -602 443 -1 716 850
2021 2020
Edasikindlustaja osa kindlustushüvitistes 681 727 305 396
Edasikindlustaja osa regressides ja jääkvara realiseerimises -201 685 -81 350
Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses -264 673 606 937
Edasikindlustaja osa kokku 215 369 830 983
Neto kindlustushüvitised kokku -387 074 -885 867
Lisa 7. Tegevuskulud
2021 2020
Kindlustuslepingute sõlmimiskulud
Tööjõukulud 208 508 247 196
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 2 597 2 589
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 22 728 19 536
Turunduskulud 106 1 325
Muud tegevuskulud 63 572 76 562
Sõlmimiskulud kokku 297 511 347 208
Administratiivkulud
Tööjõukulud 402 870 265 170
Sisseostetud teenused 227 237 163 896
Infoteenuste tasud 84 747 83 322
Järelvalvetasud 37 109 38 552
Ruumide rent ja kommunaalmaksed 17 105 14 058
Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 22 728 19 536
Muud tegevuskulud 57 491 66 871
Administratiivkulud kokku 849 287 651 405
Tegevuskulud kokku 1 146 798 998 613
43
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Töölepingu alusel töötajate keskmine arv oli 11,75 ja neile arvestatud töötasu 505 163 eurot.
Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete keskmine arv oli 7,8 ja neile arvestatud töötasu 131 292 eurot.
Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad
Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivarana soetusmaksumusega 7 220 eurot on täielikult amortiseerinud, kuid on
endiselt kasutuses.
Immateriaalne põhivara
Arvuti tarkvara
Soetusmaksumus
Soetusmaksumus 31.12.2019 26 832
Soetusmaksumus 31.12.2020 26 832
Soetusmaksumus 31.12.2021 26 832
Akumuleeritud kulum
Akumuleeritud kulum 31.12.2019 23 502
Arvestatud kulum 2020 1 704
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 25 206
Arvestatud kulum 2021 1 326
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 26 532
Jääkväärtus
Jääkmaksumus 31.12.2019 3 330
Jääkmaksumus 31.12.2020 1 626
Jääkmaksumus 31.12.2021 300
Kasutamisõiguse varad
Rendipind (kontor)
Soetusmaksumus 31.12.2019 97 793
Rendipinna mahakandmine -97 793
Soetamine 69 874
Soetusmaksumus 31.12.2020 69 874
Rendipinna mahakandmine 0
Soetamine 0
Soetusmaksumus 31.12.2021 69 874
44
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Akumuleeritud kulum 31.12.2019 28 886
Akumuleeritud kulum mahakantud rendipinnast -30 725
Arvestatud kulum 18 388
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 16 549
Arvestatud kulum 44 131
Akumuleeritud kulum 31.12.2021 60 680
Jääkmaksumus 31.12.2020 53 325
Jääkmaksumus 31.12.2021 9 194
Kasutamisõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil
Hobujaama 4. 2020.aastal koliti kolmanda korruse kontorist neljandal korrusel asuvale
kontoripinnale.
Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2021 seisuga ei olnud.
Lisa 9. Nõuded
Muud nõuded
31.12.2021 31.12.2020
Krediidiraportite tasud 1 525 0
KOKKU 1 525 0
Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 1 125 eurot (2020. a. 324
eurot). Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud.
Viitlaekumised ja ettemakstud tulud
31.12.2021 31.12.2020
Intresside viitlaekumine 152 475 158 169
Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 40 433 39 293
Muud nõuded 7 569 7 569
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 200 477 205 031
Nõuded kindlustustegevusest
31.12.2021 31.12.2020
Nõuded kindlustuslepingutest (kindlustusmaksetest) 382 372 454 087
Nõuded kindlustustegevusest kokku 382 372 454 087
45
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Nõuded kindlustuslepingutest kajastavad aruandekuupäeva seisuga tasumata arveid
kindlustusmaksete eest. Kajastatud nõuetest on pikaajaline üks nõue summas 155 832 eurot, millest
järgneva 12 kuu jooksul laekub 155 832 eurot. Ülejäänud nõuded on realiseeritavad 12 kuu jooksul.
Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Pikaajalise nõude diskonteerimisel on
kasutatud intressimäära 5,1%. Intressimäära muutus 1% võrra mõjutaks nõude suurust ligikaudu 4
tuh euro võrra.
Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid netona edasikindlustusest
kogusummas 1 125 eurot (2020. a. 2 750 eurot).
Nõuded edasikindlustuslepingutest
31.12.2021 31.12.2020
Riiklik edasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 22 671 32 670
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 712 894 850 137
Kokku riiklik edasikindlustus (vt lisa 13,14) 735 565 882 807
Eraedasikindlustus
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 47 460 48 984
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 657 312 784 742
Kokku eraedasikindlustus 704 772 833 726
KOKKU 1 440 337 1 716 533
Lisa 10. Finantsinvesteeringud
Seisuga 31.12.2021 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning
võlakirjadest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi.
Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg
infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud
hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast
kuulusid kõik Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad finantsinvesteeringud seisuga 31.12.2021
esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel
noteeritud hindu.
31.12.2021 31.12.2020
Tähtajalised deposiidid (vt lisad 17) 5 000 000 5 000 000
Võlakirjad (vt lisad 17 ja 18) 16 600 267 17 933 119
Finantsvarad kokku 21 600 267 22 933 119
46
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2021 ja
31.12.2020 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes.
31.12.2021 31.12.2020
Raha arvelduskontol (vt lisad 17) 16 052 714 14 505 508
KOKKU 16 052 714 14 505 508
Lisa 12. Omakapital
31.12.2021 31.12.2020
Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600
Aktsiate arv 191 736 191 736
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100,00 100,00
Kohustuslik reservkapital 114 136 114 136
Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja
maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot.
Aktsiakapitalist kuulub 2/3 ehk 127 824 aktsiat Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 ehk 63 912 aktsiat Sihtasutusele KredEx. Aktsiad on ühte
liiki nimelised aktsiad. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud
seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest
puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi
puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv
2021 2020
Saldo 01.01 14 940 430 14 584 660
Laekunud regressid 3 777 0
Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 616 850 439 726
Komisjonitasu riiklikult edasikindlustajalt -92 527 -65 952
Tulud investeeringutest -15 843 0
Välja makstud kahjud -587 932 -18 004
Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 21) 14 864 755 14 940 430
47
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
2021 2020
Tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest
Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 22 671 32 670
Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 575 606 745 721
Kokku tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest
(vt lisa 9) 598 277 778 391
Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 266 478 14 162 039
Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi
riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine
kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt
edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustuspreemia, millest on maha arvatud komisjonitasu,
samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste
tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid.
Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020
Bruto
Ettemakstud preemiate eraldis 154 002 154 002 -163 307 163 307
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 2 441 831 0 -602 524 3 044 355
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 319 671 83 758 0 235 913
Kokku (vt lisa 2) 2 915 504 237 760 -765 831 3 443 575
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020
Edasikindlustuse osa
Ettemakstud preemiate eraldis 70 131 70 131 -81 654 81 654
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 210 371 0 -306 551 1 516 922
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 159 835 41 878 0 117 957
Kokku (vt lisa 9) 1 453 897 112 009 -388 205 1 716 533
48
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Eraldise Eraldise
(eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020
Neto
Ettemakstud preemiate eraldis 83 871 83 871 -81 653 81 653
Toimunud, kuid teatamata kahjude
eraldis (IBNR) 1 231 460 0 -295 973 1 527 433
Teatatud ja käsitluses olevate kahjude
eraldus (RBNS) 159 836 41 880 0 117 956
KOKKU 1 475 167 125 751 -377 626 1 727 042
Möödumata riskide eraldist ei ole moodustatud, sest juhtkonna hinnangul on ettemakstud preemiate
eraldis ja rahuldamata nõuete eraldis arvestuslikult piisavad enne aruandekuupäeva kehtima hakanud
kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud
kulude katmiseks.
Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest
31.12.2021 31.12.2020
Kohustis edasikindlustaja ees 298 294 289 791
KOKKU (vt lisa 2) 298 294 289 791
Kohustis kajastab Aktsiaseltsi kohustust tasuda edasikindlustajatele edasikindlustajate osa kogutud
kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud edasikindlustuse komisjonitasu. Lisaks on summast
maha arvatud kindlustushüvitiste ja kahjukäsitluskulude edasikindlustajate osa ning lootusetute
nõuete edasikindlustajate osa. Juurde on arvatud laekunud regressinõuete edasikindlustajate osa.
Lisa 16. Muud kohustised
31.12.2021 31.12.2020
Kindlustusvõtjate ettemaksed 211 693 261 902
Edasikindlustuse komisjonitasude muutuse reserv 24 037 18 683
Kokku 235 730 280 585
Võlad tarnijatele (vt lisa 2, 17) 48 866 47 394
Võlad töövõtjatele 73 844 17 546
Muud kohustised 6 711 6 710
Kohustused rendilepingutest 9 351 53 595
Kokku 138 773 125 245
Muud kohustised kindlustustegevusest kokku (vt lisa 2) 374 503 405 830
49
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
31.12.2021 31.12.2020
Käibemaksu kohustis 3 138 2 980
Tulumaksu kohustis 9 028 8 813
Sotsiaalmaksu kohustis 15 998 15 488
Maksukohustised kokku 28 164 27 281
KOKKU 402 667 433 111
Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus
Bilansiline väärtus Õiglane väärtus
Finants-
Finantsvarad
kohustised
Laenud ja õiglases väärtuses Tase
korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 3 Kokku
nõuded muutusega läbi 2
soetus-
kasumiaruande
maksumuses
31.12.2021
Finantsvarad
Tähtajalised
deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - -
11)
Võlakirjad
0 16 600 267 0 16 600 267 16 600 267 0 - 16 600 267
(vt lisad 11, 20)
Raha ja raha
ekvivalendid (vt lisa 16 052 714 0 0 16 052 714 - - - -
12)
Finantsvarad kokku 21 052 714 16 600 267 0 37 652 980 16 600 267 0 - 16 600 267
Finantskohustused
Muud
finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - - - -
(vt lisad 2 ja 18)
Finantskohustused
0 0 48 866 48 866 - - - -
kokku
31.12.2020
Finantsvarad
Tähtajalised
deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - -
11)
Võlakirjad
0 17 933 119 0 17 933 119 17 933 119 0 - 17 933 119
(vt lisad 11, 20)
Raha ja raha
ekvivalendid (vt lisa 14 505 507 0 0 14 505 507 - - - -
12)
Finantsvarad kokku 19 505 507 17 933 119 0 37 438 626 17 933 119 0 - 17 933 119
Finantskohustused
Muud
finantskohustused 0 0 47 393 47 393 - - - -
(vt lisad 2 ja 18)
Finantskohustused
0 0 47 393 47 393 - - - -
kokku
31.12.2021
Finantsvarad
Tähtajalised
deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - -
11)
50
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2 024 711
eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi
on Aktsiaseltsil 3 616 465 euro ulatuses. Täpsem ülevaade kohustistest on toodud lisas 2, 14, 15 ja
16. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas
13.
Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade
ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2021. Nõuded klientidele ja
muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest
on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende
õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei
kanna intressi.
Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid
Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes
31.12.2021 Osakaal 31.12.2020 Osakaal
Aaa 0 0% 508 688 3%
Aa3 503 103 3% 509 483 3%
A2 1 053 073 6% 1 066 303 6%
A3 2 674 015 16% 2 618 248 14%
Ba1 565 233 3% 0 0%
Baa1 4 476 670 27% 5 181 323 29%
Baa2 3 060 975 19% 3 593 925 20%
Baa3 4 267 199 26% 4 455 151 25%
Kokku 16 600 267 100% 17 933 119 100%
Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus pikkuse järgi
31.12.2021 Osakaal 31.12.2020 Osakaal
0-5 aastat 9 052 034 55% 9 045 916 50%
üle 5 aasta 7 548 233 45% 8 887 203 50%
Kokku 16 600 267 100% 17 933 119 100%
Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 1 015 338 eurot. Jaotuse tegemisel on
lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest.
51
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Lisa 19. Tingimuslikud kohustised
Tulumaksukohustis
31.12.2021 31.12.2020
Tulumaksukohustis 383 646 289 650
Kokku tulumaksukohustis 383 646 289 650
Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 moodustas 1 918 230 eurot (31.12.2020 1 474 586
eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata
kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 383 646 eurot (31.12.2020 289 650 eurot), seega
netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 534 584 eurot (31.12.2020 1 184 936 eurot).
Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse:
1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt lisa 1)
2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid
3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid
4. Riigiettevõtteid
Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega
Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 99,6 tuhat eurot.
Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 22,3 tuhat eurot.
Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse
liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida
makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid
on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka
konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms).
Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega.
Tulemustasu arvestatakse bruto kuutöötasu kordsetes (0-1 osaliselt alla ootuste; 1-2 väga hea; 2-3
suurepärane; 3-4 erakordne).
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamisel Aktsiaseltsi algatusel on juhatuse liikmetele ette nähtud
kompensatsioon kolme kuupalga ulatuses.
Muud tehingud seotud osapooltega.
Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt:
52
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Ostetud teenused 2021 2020
SA KredEx (aktsionär) 140 109 140 284
Rahandusministeerium 72 36
Riigiettevõtted 1 280 1 549
KOKKU 141 461 141 869
Riikliku edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 13 ning lisas 13.
Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2021 olid alljärgnevad:
31.12.2021 31.12.2020
Nõuded
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 735 565 939 091
KOKKU 735 565 939 091
31.12.2021 31.12.2020
Kohustised
SA KredEx (aktsionär) 5 843 14 463
Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13) 14 864 755 14 940 430
Riigiettevõtted 71 1 095
Juhatuse liikmed 25 375 21 661
KOKKU 14 896 043 14 977 649
Lisa 21. Bilansipäevajärgsed sündmused
Majandusaasta aruande koostamise hetkel esineb maailmas suur ebastabiilsus, mille on tinginud
Venemaa agressioon Ukraina suunal. Aktsiaseltsi võimalik maksimaalne netovastutus Ukraina ja
Venemaa suunal väljastatud krediidilimiitidest on ligikaudu 1,3 mln eurot.
53
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Juhatuse liikmete allkirjad 2021. a majandusaasta aruandele
Juhatus on koostanud AS KredEx Krediidikindlustus 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta
tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 25.03.2022
Ivika Kolk juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 25.03.2022
54
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Kasumi jaotamise ettepanek
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli
1 918 230 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 443 644 eurot.
Juhatus teeb ettepaneku jaotada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31.
detsember 2021 järgmiselt:
1. maksta aktsionäridele dividendidena 421 462 eurot;
2. suunata kohustuslikku reservkapitali 22 182 eurot
3. jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 586 eurot jaotamata
55
AS KredEx Krediidikindlustus
Majandusaasta aruanne 2021
Tegevusalade loetelu
AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt:
Eurodes 2021 2020
Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 2 991 709 2 109 200
KOKKU 2 991 709 2 109 200
56
KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele
Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise
aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat
informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa
Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende
standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori
kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas
kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma
muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.
Peamised auditi asjaolud
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi
raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime
raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me
ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
Rahuldamata nõuete eraldise väärtus ja täielikkus
Kindlustustehniliste eraldiste saldo finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2021 on 2 915 504 eurot.
Vaata raamatupidamise aastaaruande lisa 4.3. (Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid) ning
lisa 14 (Kohustised kindlustuslepingutest).
Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kindlustustehnilised eraldised moodustavad ühe Kindlustustegevusest tulenevate eraldiste
kõige olulisema osa kindlustusseltsi auditeerimisel kaasasime oma auditi meeskonda
finantsseisundi aruandes kajastatud kohustistest. ka aktuaarid. Koostöös aktuaaridega hõlmasid
Kindlustustehnilised eraldised seisuga 31.12.2021 meie auditiprotseduurid muuhulgas järgmist:
koosnevad ettemakstud preemiate eraldisest
summas 154 002 eurot ja rahuldamata nõuete • hindasime, kas rahuldamata nõuete eraldiste
eraldisest summas 2 761 504 eurot. Rahuldamata arvutamiseks kasutatavad meetodid on
nõuete eraldis jaguneb omakorda teatatud ja asjakohased ning vastavuses
käsitluses olevate kahjude eraldiseks (RBNS 319 finantsaruandluse raamistikuga;
671 eurot) ja toimunud, kuid teatamata kahjude • hindasime, kuidas juhtkond leiab peamised
eraldiseks (IBNR 2 441 831 eurot). sisendid ning kas nende kasutatavad meetodid
on asjakohased;
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
Auditi käigus keskendusime peamiselt • võrdlesime kasutatud sisendeid ajalooliste
rahuldamata nõuete eraldise saldole ning andmetega;
määratlesime selle valdkonna peamiseks auditi
• hindasime eelmise aasta reservide
asjaoluks, kuna eraldiste arvutamine hõlmab endas
usaldusväärsust ja täielikkust, võttes arvesse
hinnangute tegemist ning ebakindlust. Hinnangute
aruandeaastal makstud tegelikke kahjusid ning
ebakindlus tuleneb määramatusest, mis on seotud
kahjureservide muutust;
kahjude esinemissagedusega, nõuete rahuldamise
kiirusega ja pikaajaliste kahjude ulatusega. • testisime, kas IT keskkonnaga seotud üldised
kontrollid on efektiivsed;
Nii eraldiste arvutamiseks kui kohustiste piisavuse • teostasime valitud kindlustusliikide puhul
testi tegemiseks kasutatakse aktuaarseid alternatiivsed eraldiste arvutused;
mudeleid, mis kasutavad erinevaid sisendeid nagu
teenitud kindlustuspreemia, kahjusuhe, kahju
• testisime valimi alusel, kas andmebaasides
olev info vastab kahjutoimikutes olevale infole;
teatamise perioodi pikkus ning eeldatava kahju
suurus. • veendusime, et arvutustes kasutatud
alusandmed on kõikehõlmavad, võrreldes neid
ettevõtte andmebaasides oleva infoga;
• hindasime, kas raamatupidamise
aastaaruandes avalikustatud informatsioon
(sealhulgas teave, mis käsitleb
hindamistulemuste tundlikkust peamiste
eelduste suhtes) on piisav ja asjakohane.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja
ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast
vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta
mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja
kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie
poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie
kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses
sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme
kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et
tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning
kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise
sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva
olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma
tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja
kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte
likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
2
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab
meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud
auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke
otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja
säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
• teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise
riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning
hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest
tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise
puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata
jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes
asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli
tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja
nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse
poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või
tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte
jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud
juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta
avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima
oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka
oma tegevust;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid
ja sündmusi õiglasel viisil.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse
ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud
märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 23.07.2020 auditeerima AS KredEx
Krediidikindlustus 31.12.2021 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame
katkematult kokku 12 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010– 31.12.2021.
Me kinnitame, et:
• meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
• me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL)
nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.
3
Tallinn, 25. märts 2022
/digitaalselt allkirjastatud/
Eero Kaup
Vandeaudiitori number 459
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
4
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
põhikiri
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus.
1.2. Asukoht
Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Eesmärk ja põhitegevusala
1.3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on kasumlik võimaluste loomine ettevõtjate krediidiriskide
maandamiseks ja ettevõtluse ning ekspordi arengu tagamiseks.
1.3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on kindlustustegevus krediidikindlustuse ja
garantiikindlustuse ning nende alaliikides aktsiaseltsile väljastatud tegevuslubade
alusel, samuti riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes.
1.3.3. Oma põhitegevusalal tegutsemiseks teeb aktsiaselts koostööd Eesti, teiste riikide ja
rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.
1.3.4. Aktsiaselts võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud
tema majandustegevuseks ja mis ei ole vastuolus õigusaktidega või põhikirjaga.
2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
2.1. Aktsiakapital
Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend
kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada
seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot, mille piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali
suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata.
2.2. Aktsiad
2.2.1. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad.
2.2.2. Kõigi aktsiate nimiväärtus on 100 (sada) eurot. Iga aktsia annab aktsia omanikule
aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
2.2.3. Aktsia on võõrandatav seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Aktsiate tasulisel
võõrandamisel on teistel aktsionäridel ühine ostueesõigus kolmandate isikute ees.
Aktsionärid võivad kasutada oma ostueesõigust kahe kuu jooksul aktsiate
võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab aktsiate müüja
aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus
osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses
ostueesõiguse kohta sätestatut.
2.2.4. Aktsiat võib pantida, kui selle poolt hääletavad vähemalt 4/5 üldkoosolekul esindatud
häältest ning üldkoosolekul osaleb vähemalt 4/5 aktsiaseltsi aktsiatega esindatud
häältest.
1
2.3. Aktsia eest tasumine
2.3.1. Aktsiaseltsi asutamisel tasutakse aktsia eest rahalise sissemaksega. Rahalised
sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele.
2.3.2. Tegutseva aktsiaseltsi aktsia eest tasutakse seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse eseme
hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, siis peab mitterahalise
sissemakse eset hindama üldiselt tunnustatud ekspert. Audiitor kontrollib mitterahalise
sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab
seaduses nimetatud nõuetele.
2.3.3. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab aktsiaseltsile viivist 0,1%
tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
3.1. Aktsiaseltsi organid
Aktsiaseltsi organiteks on:
3.1.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
3.1.2. nõukogu (edaspidi nõukogu);
3.1.3. juhatus (edaspidi juhatus);
3.1.4. auditikomitee.
3.2. Üldkoosolek
3.2.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või
erakorralised.
3.2.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul aktsiaseltsi
majandusaasta lõppemisest arvates.
3.2.3. Erakorraline üldkoosolek toimub äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud
juhtudel ja korras.
3.2.4. Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub vastavalt õigusaktide nõuetele. Üldkoosoleku
päevakorra määrab nõukogu, kui õigusaktidest ei tulene teisti.
3.2.5. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja teistes õigusaktides nimetatud
küsimuste otsustamine.
3.2.6. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb või
on esindatud üle poole aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või
aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suuremat esindatuse nõuet.
3.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul
aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud
suuremat häälteenamuse nõuet.
3.2.8. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määrab kindlaks
aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid, ning uuendab omaniku ootusi vähemalt
igal kolmandal aastal.
3.2.9. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös
osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.
3.3. Nõukogu
3.3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja
kohustused, kui aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.
3.3.2. Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek
lähtudes aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
2
äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed
valib üldkoosolek. Aktsiaseltsis vähemusosalust omavaid aktsionäre esindab
nõukogus vähemalt 1 (üks) liige. Osaluse valitseja teeb valimise ettepaneku vähemalt
riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. Nõukogu liikmed
valitakse kolmeks aastaks.
3.3.3. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.
3.3.4. Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö
planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.
3.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides
sätestatud korras.
3.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel
nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
3.3.7. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed (kirjalik hääletus) või
etteteatamiseta ja hääletusprotokollita (äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse
tegemine). Eelnimetatud viisidel otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada
aktsiaseltsi nõukogu töökorras.
3.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku
protokolli. Kui nõukogu teeb otsuse koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku
protokolli hääletusprotokoll, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.
Hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on nõukogu liikmete seisukohad hääletamisel
olnud otsuse projekti kohta.
3.3.9. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve,
lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest.
3.3.10. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.
Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas
sätestatule aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus
õigusaktide või aktsiaseltsi põhikirjaga.
3.3.11. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud
või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.
3.3.12. Nõukogu liikme tasustamine:
3.3.12.1. nõukogu liikmele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.
Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse
määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muu nõukogu organi
tegevuses;
3.3.12.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
3.3.12.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
3.3.12.4. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsiaseltsi üldkoosolek arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat.
3.3.13. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning
tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega.
3.3.14. Nõukogu liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel lähtutakse äriseadustikust.
Osaluse valitsejal on õigus teha tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse
proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas.
3.3.15. Muudatustest nõukogu koosseisus teatab üldkoosolek Rahandusministeeriumile viie
(5) tööpäeva jooksul arvates muudatuse tegemisest.
3
3.4. Juhatus
3.4.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Juhatusel on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
3.4.2. Juhatusel on 2 (kaks) kuni 5 (viis) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni neljaks
aastaks. Juhatuse liikme volitused juhatuses lõppevad õigusaktides ja põhikirjas
ettenähtud juhtudel ja korras.
3.4.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt
nimetatud juhatuse liige.
3.4.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kahe kuu jooksul.
3.4.5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel
juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
3.4.6. Juhatus võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata
juhatuse otsuse tegemisest tuleb teatada kõikidele juhatuse liikmetele ning sellisel
juhul on juhatuse otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad üle poole juhatuse
liikmetest.
3.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles määratletakse
juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning aktsiaseltsi juhtimise
ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.
3.4.8. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud
või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.
3.4.9. Juhatuse liikme tasustamine:
3.4.9.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme
ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete
eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
3.4.9.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi
loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei
võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat
tasu;
3.4.9.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu
ulatuses;
3.4.9.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse
liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest
kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem
juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
3.5. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele
3.5.1. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik:
3.5.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.5.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.5.1.3. kellel on ärikeeld;
4
3.5.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.5.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
3.5.1.6. kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib olla muuhulgas
asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
3.5.1.6.1. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus või kuulumises sellise
äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja
või ostja, teenuste osutaja või tellija;
3.5.1.6.2. omab olulist osalust ehk vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või seda
väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, mis tegutseb
äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär;
3.5.1.6.3. on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või
juhatuse liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on
selle äriühingu osanik või aktsionär.
3.5.2. Punktis 3.5.1.6 nimetatud seotud isik on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning
isikuga ühise majapidamise kaudu seotud isik.
3.5.3. Punktides 3.5.1.1–3.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
3.5.4. Punkti 3.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
3.6. Auditikomitee
3.6.1. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud juhtudel või oma otsuse alusel
auditikomitee.
3.6.2. Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud
küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise,
sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse
monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise
osas.
3.7. Sisekontroll ja siseaudit
3.7.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
3.7.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust seaduses sätestatud nõuetele vastavalt teenuseosutajalt;
3.7.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, AKTSIASELTSI
STRUKTUURIÜKSUSED JA AKTSIASELTSI ESINDAMINE
4.1. Osalemine äriühingutes
Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes. Aktsiaseltsi osalemise teistes äriühingutes
otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises
äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate
juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek.
4.2. Struktuuriüksused
4.2.1. Aktsiaselts võib moodustada struktuuriüksusi.
5
4.2.2. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab
ning nende pädevuse ja juhid määrab nõukogu, kui õigusaktidest või põhikirjast ei
tulene teisiti.
4.3. Aktsiaseltsi esindamine
Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
5.1. Majandusaasta
Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
Aktsiaseltsi asutamisel, lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta
olla lühem või pikem kui kalendriaasta, kuid see ei tohi ületada 18 kuud.
5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine
5.2.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta
lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need
üldkoosolekule kinnitamiseks.
5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt,
et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja
möödumist.
5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest
ja heast raamatupidamistavast. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise
tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende
järgimist majandusaasta aruandes.
5.2.4. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile 4 kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest ning avalikustab selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta
aruande avalikustamisega, avalikustab aktsiaselts ülevaate selle kohta, kuidas
nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud
ja järelevalvet teostanud, ning näitab igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja
juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad.
5.3. Kasumi jaotamine
Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.
5.4. Dividendide maksmine
5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta
aruanne.
5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek.
5.4.3. Aktsiaseltsi juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist
ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava
kasumi arvel kuni poole summa ulatuses.
5.5. Reservkapital
5.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis
moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest,
mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.
6
5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadusest ei tulene teisiti.. Kuni
nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 aktsiaseltsi
puhaskasumist.
6. AKTSIASELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE,
JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub
seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed.
7. LÕPPSÄTTED
7.1. Põhikirja muutmine
Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirja
muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.
7.2. Põhikirja sätete kehtetus
Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima.
Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada.
7
1012 Nõukogu töökord
Sihtgrupp Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) nõukogu,
auditikomitee ja juhatuse liikmed
Eesmärk Kehtestada Aktsiaseltsi nõukogu töökorra põhimõtted ja täpsustada
Aktsiaseltsi auditikomitee töökorra põhimõtteid
Kinnitaja, kuupäev Aktsionäride üldkoosolek, 18.04.2022
Kehtiv alates 19.04.2022
Järgmine ülevaatus Vastavalt vajadusele
Vastutaja Signe Rähesoo, juhatuse esimees
1. Eessõna
Nõukogu on Aktsiaseltsi järelevalveorgan, mis planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab
Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused
teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tegutsemise alused ning ülesanded on
sätestatud Aktsiaseltsi põhikirjas. Põhikirja kohaselt on nõukogul õigusaktides sätestatud
õigused ja kohustused. Põhikiri sätestab ka nõukogu otsuste menetlemise ja vastuvõtmise
põhimõtted. Käesolev nõukogu töökord täiendab nimetatud põhimõtteid.
Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, millel on kohustuslik moodustada auditikomitee.
Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ, mis täidab põhikirjas, audiitortegevuse
seaduses ning Aktsiaseltsis kehtestatud Siseauditi funktsiooni põhimääruses ettenähtud
ülesandeid. Nõukogu moodustab auditikomitee arvestades audiitortegevuse seaduses ja
rahandusministri määruses Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise
ning töökorra põhimõtted (edaspidi rahandusministri määrus) sätestatud nõudeid
auditikomitee liikmetele. Auditikomitee lähtub rahandusministri määruses sätestatud
töökorra põhimõtetest. Käesolev sise-eeskiri täpsustab nende põhimõtete rakendamist
Aktsiaseltsis.
2. Nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine, esimehe
volitused
Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek, arvestades põhikirjas ja
äriseadustikus nõukogu liikme valimise kohta sätestatut, samuti kindlustustegevuse
seadusega kindlustusandja juhtorgani liikme valimise kohta sätestatut ning riigi
esindajatest nõukogu liikmete nimetamisel ka riigivaraseadusega riigi osalusega äriühingu
nõukogu liikme valimise kohta sätestatud nõudeid.
Nõukogu esimehe volitused nõukogu esimehena tegutsemiseks algavad nõukogu
esimehe valimise kohta otsuse tegemisest. Nõukogu esimehe volitused nõukogu
esimehena tegutsemiseks lõpevad nõukogu esimehe nõukogust tagasi kutsumisel või
tagasi astumisel, uue nõukogu esimehe valimise või nõukogu esimehe tagasi astumise
korral nõukogu esimehe kohalt.
3. Nõukogu koosolek
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme
kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.
Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
Kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei kutsu koosolekut kokku kahe
1
nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoril õigus
koosolek ise kokku kutsuda.
Koosoleku toimumise ajast, kohast ja koosoleku päevakorrast tuleb koosoleku kokku
kutsujal nõukogu liikmetele elektronposti teel ette teatada vähemalt seitse (7) päeva enne
koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorras olevate küsimuste otsustamiseks vajalikud
materjalid tuleb edastada nõukogu liikmetele elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste
kanali kaudu vähemalt kaks (2) tööpäeva enne koosoleku toimumist.
Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite
abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil
või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides
koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuse vastuvõtmisel hääletada.
Koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib päevakorda võtta üksnes
juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja küsimuse päevakorda võtmise poolt
on vähemalt ¾ nõukogu liikmetest.
Koosolekut juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul vanim koosolekul osalevatest
nõukogu liikmetest.
Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks muul kui
seaduses ettenähtud juhul.
Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja Aktsiaseltsi vahelise
tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Aktsiaseltsi vahelise
tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme
huvid on vastuolus Aktsiaseltsi huvidega, või temaga kohtuvaidluse alustamist või
lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
Koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab koosoleku juhataja. Protokolli
kantakse:
• Aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht
• protokolli number
• koosoleku toimumise aeg ja koht
• koosoleku juhataja ja protokollija nimed
• koosoleku päevakord koos päevakorrapunktide arutelu põhisisuga
• koosolekul tehtud otsused koos hääletustulemusega
• nõukogu liikme eriarvamus.
Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.
4. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Nõukogu võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata.
4.1. Kirjalik hääletus
Nõukogu esimees või tema poolt vastavasisulise käsundi saanud isik saadab otsuse
eelnõu elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste kanali kaudu kõigile nõukogu
liikmetele ning määrab tähtaja, mille jooksul peab nõukogu liige esitama otsuse eelnõu
kohta seisukoha. Tähtaeg ei või olla lühem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi otsuse
eelnõu kättesaamisest nõukogu liikme poolt ega pikem kui kümme (10) päeva otsuse
eelnõu saatmisest. Nõukogu liige peab oma seisukoha teatama vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on
otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
2
Kirjaliku hääletuse teel tehtud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik
nõukogu liikmed.
Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees või tema poolt vastavasisulise
käsundi saanud isik hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ning
juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:
• Aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht
• hääletusprotokolli number
• hääletuse alguse ja lõpu aeg (hääletuse alguse aeg on otsuse eelnõu saatmise
päev ning hääletuse lõpu aeg on hääletamiseks määratud tähtaja lõppemise
aeg)
• hääletustulemus (sh otsuse poolt ja vastu hääletanud nõukogu liikmed
nimeliselt)
• muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud (nt nõukogu liikme
eriarvamus).
Nõukogu liikmete esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
Hääletusprotokolli allkirjastab nõukogu esimees.
4.2. Äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse tegemine
Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse
vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu
liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.
5. Auditikomitee
Auditikomitee valib oma liikmete seast esimehe, arvestades audiitortegevuse seaduses
ning rahandusministri määruses sätestatud piiranguid.
Auditikomitee koosolekutel osalevad auditikomitee liikmed ja juhatuse esimees ning
asjakohasel juhul muud kutsutud isikud. Auditikomitee esimehel või erakorralise
koosoleku korral erakorralise koosoleku kokku kutsujal, tuleb koosoleku päevakorrast
auditikomitee liikmetele, juhatuse esimehele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele
elektronposti teel ette teatada vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumist.
Koosoleku päevakorras olevate küsimuste otsustamiseks vajalikud materjalid tuleb
edastada auditikomitee liikmetele, juhatuse esimehele ja teistele koosolekule kutsutud
isikutele elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste kanali kaudu vähemalt kaks (2)
tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolekule kutsutud isikutele, kes ei ole
auditikomitee liikmed ega juhatuse esimees, võib edastada üksnes neid puudutava
päevakorras oleva küsimuse otsustamiseks vajalikud materjalid.
Auditikomitee koosoleku protokollimise korraldab koosoleku juhataja. Koosoleku
juhatajaks on auditikomitee esimees, tema äraolekul vanim koosolekul osalev
auditikomitee liige. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, protokolli
number, koosolekul osalevate auditikomitee liikmete ja muude isikute nimed, koosoleku
juhataja ja protokollija nimed, sisulise arutelu kirjeldus ning otsused koos
hääletustulemustega.
Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku protokolli
hääletusprotokoll. Hääletusprotokolli koostamise korraldab otsuse eelnõu hääletamiseks
esitanud auditikomitee liige. Hääletusprotokolli kantakse hääletusprotokolli number,
hääletuse alguse ja lõpu aeg (hääletuse alguse aeg on otsuse eelnõu saatmise päev ning
hääletuse lõpu aeg on hääletamiseks määratud tähtaja lõppemise aeg), hääletustulemus,
3
sh otsuse poolt ja vastu hääletanud auditikomitee liikmed nimeliselt, ning muud
hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Auditikomitee liikmete esitatud
seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.
6. Teabevahetus ja dokumentide säilitamine
Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Aktsiaseltsi tegevuse kohta, tutvuda
Aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida vara olemasolu ning nõuda juhatuselt
tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib
nõuda iga nõukogu liige.
Nõukogu esitab kord aastas koos majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks
esitamisega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust möödunud
majandusaastal planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, näidates
ülevaates ühtlasi igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa, kuid eristades juhatuse liikmele makstud põhitasu ja juhatuse liikme töö
tulemuslikkust arvestades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu.
Auditikomiteel on õigus saada teavet Aktsiaseltsi tegevuse kohta, tutvuda Aktsiaseltsi
dokumentidega ning saada juhatuselt ja töötajatelt selgitusi, mis on vajalikud auditikomitee
ülesannete täitmisel. Auditikomitee esitab vähemalt kord aastas nõukogule
tegevusaruande, milles annab ülevaate kohustusliku auditi tulemustest ning auditikomitee
tööst, näidates muuhulgas siseauditi tööplaani täitmise kontrollimisel tehtud järeldused.
Aktsiaselts säilitab nõukogu ja auditikomitee koosolekute protokollid ja
hääletusprotokollid, samuti eelpool nimetatud ülevaated nõukogu tegevuse kohta ning
auditikomitee tegevusaruanded. Dokumentide säilitamise korraldab juhatus.
Nõukogu esimees korraldab infovahetuse enamusosalust omava aktsionäriga. Selleks
tuleb nõukogu koosoleku päevakord tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
(MKM) esitada vähemalt kolm (3) tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumist ja
nõukogule kirjalikuks hääletamiseks esitatud otsuse eelnõu samal ajal otsuse eelnõu
nõukogu liikmetele saatmisega.
Nõukogu koosoleku protokoll tuleb MKM-ile edastada ühe kuu jooksul nõukogu koosoleku
toimumisest, kirjaliku hääletuse tulemusi kajastav hääletusprotokoll viie (5) tööpäeva
jooksul pärast hääletamist ning sise-eeskirja punktis 4.2. nimetatud viisil tehtud otsus viie
(5) tööpäeva jooksul arvates otsuse allkirjastamisest.
Auditikomitee koosoleku protokoll või kirjaliku hääletuse tulemusi kajastav
hääletusprotokoll tuleb edastada nõukogu liikmetele, juhatuse liikmetele ja siseauditi
funktsiooni vastutavale täitjale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates allkirjastamisest.
Edastamise korraldab auditikomitee esimees.
7. Tasu maksmine
Nõukogu liikme tasu suuruse määrab üldkoosolek oma otsusega, arvestades
riigivaraseaduses ja põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatut. Lisatasu
maksmise auditikomitee töös osalevale nõukogu liikmele ning sellise lisatasu suuruse ja
arvestamise korra määrab üldkoosolek oma otsusega, lähtudes Rahandusministri
määrusest Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu
nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad.
Nõukogu liikmele, kes nõukogu või auditikomitee koosolekul ei osalenud, nõukogu või
auditikomitee koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu
4
koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt koosolekute arvuga, millel nõukogu liige
osales.
Auditkomitee liikme, kes ei ole nõukogu liige, tasustamise otsustab nõukogu.
Aktsiaselts maksab nõukogu liikmele ja auditikomitee liikmele tasu välja ülekandega
nõukogu või auditikomitee liikme isiklikule arvelduskontole, mille nõukogu või
auditikomitee liige on Aktsiaseltsile teatavaks teinud. Aktsiaselts maksab tasu välja üks
kord kuus hiljemalt tasu arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu kümnendaks
(10.) kuupäevaks. Aktsiaselts peab nõukogu ja auditikomitee liikmetele makstavatelt
tasudelt kinni maksud vastavalt seadusele.
5
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus
(registrikood: 11948506)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Hobujaama tn 4, 10151, Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
18.04.2022. a algus kell 13:15, lõpp kell 14:15; Tallinn
AKTSIONÄRID
Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel
esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja
Sihtasutus KredEx (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 33,3%), mida seaduse alusel
esindab juhatuse liige Paul Kalle.
OSAVÕTJAD
Üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Osalejad:
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Risto Kaljurand;
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna
finantsvarade valdkonna juht Regina Raukas;
Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle;
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogu esimees Ivo Kuldmäe;
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse esimees Signe Rähesoo.
Tutvunud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 1, 7 ja 10, § 300, § 332 lg 2 ja § 334; ja riigivaraseaduse
§ 88 lg 1; ning kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirjaga:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2021. aasta majandusaasta aruanne
(Lisa 1);
2. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021
oli 1 918 230 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 443 644 eurot. Jaotada
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021
järgmiselt:
2.1.maksta aktsionäridele dividendidena 421 462 eurot;
2.2.suunata kohustuslikku reservkapitali 22 182 eurot
2.3.jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 586 eurot jaotamata.
3. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikiri (Lisa 2).
4. Tunnistada kehtetuks üldkoosoleku 10.12.2020. a otsusega nr. 1.1-5/20-065 kinnitatud
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikiri.
5. Kehtestada sise-eeskiri „1012 Nõukogu töökord“ uues redaktsioonis (Lisa 3).
Kõigi otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid. Otsused vastu võetud 100% poolthäältega.
Punktides 2.1. kuni 2.3. nimetatud otsused jõustuvad Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi
äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate
dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks" jõustumisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtasutus KredEx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andres Sutt Paul Kalle