dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus korralise üldkoosoleku otsus 18.04.2022

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. aprill 2022
Viit
91
Registreeritud
21. aprill 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Rauna Paula Runnel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Avalike suhete osakond)

Failid

  • 📎91 21.04.2022 Käskkiri.asice1894 KB

Sisu (failidest)

AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Majandusaasta algus: 01.01.2021 Majandusaasta lõpp: 31.12.2021 Registrikood: 11948506 Põhitegevusala: kahjukindlustus EMTAK koodid: 65121 Aadress: Hobujaama 4, 10151 Tallinn Telefon: +372 6 674 100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.krediidikindlustus.ee Tegevjuht: Signe Rähesoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Sisukord TEGEVUSARUANNE 2021 ..................................................................................................... 3 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2021 ................................................................................ 10 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 ................................................................ 16 KOONDKASUMIARUANNE ............................................................................................ 16 FINANTSSEISUNDI ARUANNE....................................................................................... 17 RAHAVOOGUDE ARUANNE........................................................................................... 18 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................... 19 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................ 20 Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid ................................................. 20 Lisa 2. Riskide juhtimine ...................................................................................................... 33 Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest ............................................. 41 Lisa 4. Tulu investeeringutest ............................................................................................... 42 Lisa 5. Muu tegevustulu ....................................................................................................... 42 Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud ............................................................... 43 Lisa 7. Tegevuskulud ............................................................................................................ 43 Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad ....................... 44 Lisa 9. Nõuded ...................................................................................................................... 45 Lisa 10. Finantsinvesteeringud ............................................................................................. 46 Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................... 47 Lisa 12. Omakapital .............................................................................................................. 47 Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv .................................................................... 47 Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest ........................................................................... 48 Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest ................................................................... 49 Lisa 16. Muud kohustised ..................................................................................................... 49 Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus .......................................................... 50 Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ..................................... 51 Lisa 19. Tingimuslikud kohustised ....................................................................................... 52 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega ................................................................................. 52 Lisa 21. Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................. 53 Juhatuse liikmete allkirjad 2021. a majandusaasta aruandele .................................................. 54 Kasumi jaotamise ettepanek ..................................................................................................... 55 Tegevusalade loetelu ................................................................................................................ 56 2 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSARUANNE 2021 Tegutsemise eesmärk Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) on asutatud 2009. aastal eesmärgiga pakkuda Eesti ettevõtjatele krediidikindlustuse teenuseid, mis võimaldavad maandada nii ostu- müügitehingutega seotud krediidiriske, kui ka ostjate asukohamaast tulenevaid poliitilisi riske. Aktsiaselts hüvitab kahju, mis tuleneb müüdud kauba või teenuse eest tasumata jätmisest ostja poolt. Aktsiaselts näeb oma klientidena eelkõige Eesti eksportööre, Aktsiaseltsi tegevuse laiemaks eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, tõsta nende teadlikkust krediidijuhtimisest ja seeläbi parandada finantsstabiilsust suurendamaks ettevõtjate konkurentsivõimet välisturgudel ning julgustades neid sisenema uutele eksportturgudele. Aktsiaselts moodustab ühe osa KredEx grupi (Sihtasutus KredEx1, Aktsiaselts ja AS SmartCap) pakutavast väärtuspakkumisest Eesti ettevõtluskeskkonna arendamisel, mistõttu on Aktsiaseltsil mitmeid ühiseid eesmärke ja tegevusi Sihtasutusega KredEx. Aktsiaseltsi omanikeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2/3 aktsiatest) ja Sihtasutus KredEx (1/3 aktsiatest). Aktsiaseltsil puuduvad filiaalid, sh välisriikides paiknevad filiaalid. Pakutavad kindlustusteenused Aktsiaseltsi pakutav kindlustusteenus jaguneb vastavalt tähtajale ja tehingu iseloomule kaheks:  Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus  Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Krediidikindlustuse lepingu kohaselt hüvitab kindlustusandja müüjale ostja poolt tasumata jäänud arvetest tekkinud kahju, kui see on tingitud ostja makseraskustest.  Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus Pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus on mõeldud selliste makseriskide kindlustamiseks, mis tulenevad eksporditehingutest, kus maksetähtajad on pikemad kui 24 kuud. Tavapäraselt on tegemist kapitalikaupade müügiga, kusjuures tehingud võivad jaotuda etappidesse, kaasatud võivad olla erinevad tehingu finantseerijad ja tarnitud kauba eest tasumine võib toimuda kokkulepitud maksegraafiku alusel. Aktsiaselts pakub pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustust vastavalt ekspordi riikliku tagamise seadusele, arvestades kindlustuslepingute sõlmimisel Euroopa Liidu ja OECD kehtestatud reegleid. 1 2022. aasta algusest ühendati Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, ühendavaks sihtasutuseks oli Sihtasutus KredEx. Ühendamise käigus muutus sihtasutusi nimi, uus nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Aruandeaastal oli Aktsiaseltsi vähemusaktsionäriks Sihtasutus KredEx. Käesolevas tegevusaruandes edaspidi, va selle osas „Suunad aastaks 2022“ kasutatakse vähemusaktsionäri silmas pidades sihtasutuste ühendamise eelset nime. 3 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021  Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus on mõeldud ettevõtjatele, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga selliselt, et ostjale pakutav maksetähtaeg ei ületa 24 kuud (tavapäraselt 3 kuni 6 kuud). Olulisemad sündmused ja tegevused Tegevuskeskkonna üldine areng COVID-19 pandeemiaga kaasnenud eriolukordade kehtestamine ja riikide majanduse sulgemine mõjutas negatiivselt riikide 2020. a majandustulemusi. 2021. aasta tegelikud majandustulemused osutusid majandusprognoosides eeldatuga võrreldes oluliselt paremaks. 2021. aasta esimeses kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu. Üle ootuste hästi on taastunud enamike maailma riikide majandused, mis on aidanud kaasa Eesti ekspordi tõusule. Võimas kasv 2021. aasta esimeses pooles annab Rahandusministeeriumi hinnangul 2021. a SKP kasvuks 9,5%. 2022. aastal taandub Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvukiirus 4%-ni. Ekspordi maht kasvas 2021. aastal jõudsalt: Eestist veeti kaupu välja 18,2 miljardi euro väärtuses (aastane kasv 27,5%), sellest Eesti päritolu kaubad moodustasid ca 72%. 2020. aastal leidis COVID-19 pandeemia mõjude tõttu maailmas aset langus nii krediidikindlustuse mahtudes (ca 10-12%) kui ka krediidikindlustusandjate lõplikes majandustulemustes. Sellele järgnes 2021. aastal aga mahtude kasv. Lääne-Euroopas on keskmiselt kindlustatud kuni 15% ettevõtete kogukäibest. Euler Hermese hinnangul on Lääne-Euroopas kindlustatud ca 50% ekspordikäibest, mis seondub kaupade ja teenuste müügiga krediiditingimustel. Kogutud kindlustusmakseid arvesse võttes on Aktsiaseltsi turuosa Eestis hinnanguliselt ca 15-17%. Kogu maailmas jaguneb ligikaudu 70% krediidikindlustuse turust kolme globaalse teenusepakkuja Atradius`e, Euler Hermes`e ja Coface` vahel (allikas ICISA, 2020), ülejäänud turg jaguneb erinevate turuosaliste, sh riiklike ekspordikrediidiagentuuride vahel. Eelnimetatud seltsid tegutsevad Eestis piiriüleselt ja paljuski läbi kindlustusmaaklerite. 2021. aastal oli selgelt näha erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu kasvu ja Eesti turul oli tunda tugevat konkurentsi kasvu, mh hinnasurvet. Kindlustustegevus Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive kasvas 2021. aastal 26%, kokku 964 miljoni euroni. Sellest oli kindlustatud eksporditehingute käive 616 miljonit eurot, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes 26,9%. Eksporditehingute käibe suur kasv oli ootuspärane, sest strateegia alusel toetab Aktsiaselts eelkõige Eesti eksportööre. Aastaga kasvas aga ka Eesti-sisene kindlustatud käive 23,6% (348 mln euroni), tulenevalt ettevõtjate tegevusmahtude suurenemisest. Hinnanguliselt kindlustas Aktsiaselts 3,4% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest. Eesti päritolu kaupade ja teenuste ekspordist moodustas Aktsiaseltsi poolt kindlustatud käive hinnanguliselt 4,7%. Suurimad Aktsiaseltsis kindlustatud ekspordi sihtriigid ühtivad Eesti ettevõtjate ekspordi peamiste sihtriikidega. Enim kindlustati krediite seonduvalt arvetega, mille Eesti eksportöörid väljastasid Rootsis, Soomes 4 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 ja Lätis asuvatele ostjatele. Käibe pingereas järgnesid neile Leedus ja Poolas asuvad ostjad. Väiksematest ja kaugematest riikidest kindlustasid Eesti eksportöörid Aktsiaseltsi teenuste abil Jordaania, Kõrgõzstani, Vietnami ja Alžeeria ostjate makseriske. Sihtriikide TOP’is oli suurimaks tõusjaks Taani, millele järgnesid määratud krediidilimiitide suurenemise poolest Läti ja Suurbritannia. Rootsi Soome Läti Leedu Poola Norra Saksamaa Suurbritannia Itaalia Prantsusmaa Taani 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 2020 2021 Määratud krediidilimiitide sihtriikide TOP 31.12.2021 seisuga, miljonites eurodes Määratud krediidilimiitide portfelli muutused olid suuresti kooskõlas kindlustatud käibe muutustega. Üldine ostjatele määratud krediidilimiitide portfell kasvas 1% (361 mln euroni). Seejuures tuli kogu kasv välisriikide ostjatele määratud krediidilimiitide arvelt, Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitide portfell jäi samale tasemele. Kokku oli Aktsiaseltsi teenuste abil 2021. aasta lõpuks kindlustatud üle 4000 ostja maksejõuetusest tuleneva riski. Majandusaasta lõpu seisuga oli määratud krediidilimiite ostjatele arvuliselt kokku 4777. Väljastatud krediidilimiitidest oli 70% (2020. a 71%) seotud välisriikide ostjate kindlustamisega 70 välisriigis (2020. a 68 riigis). Ekspordi riikliku tagamise seaduse alusel on kindlustatud 27% määratud krediidilimiitidest (2020. a 41%). Ülejäänud krediidilimiitide jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts turupõhist edasikindlustust. Riikliku eksporditagatise väljastamisest suur osa on aset leidnud Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsuse järel. COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi mõju tasandamiseks muutis Euroopa Komisjon 27.03.2020 otsusega turukõlbuliku riski riikide loetelu, mis on sätestatud „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas. Alates 27.03.2020 käsitatakse kõiki loetelus toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena, sest COVID-19 leviku üheks tagajärjeks oli erakapitalil põhinevate krediidikindlustusandjate riskiisu vähenemine ja nende pakutavate teenuste kättesaadavuse langus. Euroopa Komisjoni 27.03.2020 otsust rakendatakse kuni 31.03.2022. 5 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Aktsiaselts hüvitas 2021. aastal kahjusid kokku 1,4 mln euro väärtuses (2020. a 0,6 mln eurot). Sellest summast oli 98% (2020. a 74%) seotud välismaiste ostjate tasumata arvete tõttu tekkinud kahjudega. Suurim väljamakstud kindlustushüvitis seondus Eesti ettevõtte Kasahstanis asuval ostjal tekkinud makseraskustega. Investeerimistegevus Investeerimisportfelli turuväärtus ületas majandusaasta lõpu seisuga selle nominaalväärtust. Võlakirjade turuväärtus on püsinud läbi aasta ühtlasel tasemel. Aruandeaasta lõpuks kujunes investeerimisportfelli aastaseks tootluseks -0,74%. Aktsiaseltsi investeerimisportfelli suurus oli 31.12.2021 seisuga 16,6 miljonit eurot. Investeerimistegevusse olid kaasatud kattevara ja omavahendid, edasikindlustusandja (riigi) deposiidi vahendeid investeerimistegevusse kaasatud ei olnud. Aktsiaselts lähtus investeerimisel tavapäraselt konservatiivsuse põhimõttest ning paigutas vahendeid vaid tugeva krediidireitinguga ja madala riskisusega võlakirjadesse. Aktsiaseltsi investeeringute juhtimise tegevuspõhimõtete eesmärk on tagada lähtumine mõistlikkuse põhimõttest, mille rakendamine on kohustuslik tulenevalt kindlustusandjate tegevuse aluseid määratlevatest õigusaktidest. Investeerimistegevusega seotud riskide maandamiseks on Aktsiaseltsi nõukogu kehtestanud mitmesuguseid piiranguid. Näiteks on sätestatud piirmäärad võlakirjade sektoripõhisele jaotusele, Euroopa Liidu, Islandi, Šveitsi ja Norra riikide valitsuste võlakirjade lubatavale osakaalule investeerimisportfellis, ühe investeeringu suurimale lubatavale väärtusele ning võlakirjade tähtaegadele. Intressiriski maandamiseks peab Aktsiaselts järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Aktsiariski maandamiseks on seatud piirang, et aktsiatesse on lubatud paigutada üksnes kuni 10% omavahenditest ja kattevarast moodustatud investeerimisportfelli kaasatud vahenditest. Valuutariski maandamiseks on kehtestatud nõue, et Aktsiaselts võib vahendeid paigutada vaid eurodes väljastatud instrumentidesse. 2021. aasta lõpu seisuga olid kõik Aktsiaseltsi finantsvarad eurodes. Finantstulemus 2021. aastal kogutud brutokindlustusmaksed kokku ulatusid 3,0 miljoni euroni, tõustes aastaga 41,8%. Netokindlustusmakseteks peale edasikindlustust kujunes 1,5 miljonit eurot. Omakapitali ja reservide investeerimistegevusest teenitud kasum jäi 0,005 miljoni euro tasemele, mis andis investeerimisportfelli keskmiseks netotootluseks 0,3% aastas. Aruandeperioodil esines 10 kahju väljamakset kokku brutosummas 1,4 miljonit eurot. Edasikindlustust ja regressnõudeid arvesse võttes moodustasid kahjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud kokku 0,5 mln eurot. Tegevuskulud moodustasid 1,1 miljonit eurot. Tegevuskuludest 0,3 miljonit eurot oli seotud kindlustuslepingute sõlmimisega. Sõlmimiskulude suhe 6 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 brutokindlustusmaksetesse moodustas 9,9%. Neto kulude suhe kindlustusmaksetesse moodustas 45,7 %. Kokkuvõttes lõpetas Aktsiaselts majandusaasta 0,4 miljoni euro suuruse kasumiga. Omakapital oli aasta lõpu seisuga 21,2 miljonit eurot ning bilansimaht 39,7 miljonit eurot. Bilansimahust moodustasid enamuse finantsvarad (raha arvelduskontol ning investeerimisportfell) kogumahus 37,7 miljonit eurot. Finantsvarasid hoidis Aktsiaselts 55,9% ulatuses tähtajalistel hoiustel ja pangakontodel ning ülejäänu on investeeritud võlakirjadesse, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. tuhandetes eurodes 2021 2020 Kogutud kindlustusmaksed 2 992 2 109 Tulud kindlustusmaksetest netona edasikindlustusest 1 522 1 023 Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud netona 387 886 edasikindlustusest Puhaskasum 444 -304 Bruto kulusuhe 38,2% 48,4% Neto kulusuhe 45,7% 59,0% Neto kahjusuhe 25,4% 86,6% 31.12.2021 31.12.2020 Finantsvarad 37 653 37 439 Bilansimaht 39 687 39 869 Omakapital 21 206 20 762 Bruto teenitud kindlustusmaksed brutokindlustusmaksed + ettemakstud kindlustusmaksete eraldise muutus Bruto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud) / bruto teenitud kindlustusmaksed Neto kulusuhe (sõlmimiskulud + administratiivkulud-edasikindlustuse komisjonitasud-tulud krediidiraportitest-muud äritulud) / neto teenitud kindlustusmaksed Neto kahjusuhe esinenud kahjunõuded neto edasikindlustusest / neto teenitud kindlustusmaksed Juhtimine Aktsiaseltsi juhatuses toimus aruandeaastal mitmeid muutusi. Aruandeaasta lõpu seisuga oli juhatuse koosseis kolmeliikmeline: juhatuse esimees Signe Rähesoo ning juhatuse liikmed Kaarel Aus (osalise koormusega) ja Ivika Kolk. 7 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Juhatuse esimehe vastutusalasse kuuluvad üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus, aktuaarifunktsiooni korraldamine ja siseauditi funktsiooni korraldamine, samuti kahjukäsitlus ja IT juhtimine. Juhatuse liikme Ivika Kolgi volitused algasid 09.11.2021. Tema vastutusalaks on kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. Vastutusala hõlmab ka kindlustustegevuse seaduse § 103¹ lg 1 p 1-3 nimetatud ülesannete täitmist, s.o Aktsiaseltsis kindlustuse turustamisega otseselt seotud töötajate nõuetekohasuse tagamist. Juhatuse liikme Kaarel Ausi vastutusalasse kuulus kuni Ivika Kolgi juhatuse liikmeks määramiseni kindlustuse turustamise valdkond, edaspidi müüki edendava grupisisese koostöö koordineerimine. Aruandeperioodile järgneval ajal – 31.01.2022 – Kaarel Ausi volitused juhatuse liikmena lõppesid, juhatus jätkab kaheliikmelisena. Aktsiaseltsi nõukogu on kolmeliikmeline. 2021. aastal nõukogu koosseis ei muutunud. Nõukogu esimehe ülesannetes oli tegev Ivo Kuldmäe (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees kuni 31.12.2021) ja nõukogusse kuulusid nõukogu liikmed Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige). Auditikomiteesse kuulusid Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas). Aktsiaseltsi juhtimissüsteem on üles ehitatud neljale võtmefunktsioonile: riskijuhtimise, siseauditi, aktuaari ja vastavuskontrolli funktsioonile. Selline korraldus vastab kindlustusandja tegevuse aluseid määratlevate õigusaktide nõuetele. Riskijuhtimissüsteem toimib kolme kaitseliini põhimõttel. Personal Majandusaasta jooksul leidis Aktsiaseltsi personali hulgas aset mitmeid liikumisi ja kohandati ka struktuuri. Seeläbi parendati organisatsiooni läbipaistvust ja funktsioonide selgust. Tulenevalt vajadusest pöörata oluliselt rohkem tähelepanu IT valdkonna koordineerimisele ja süsteemide arendamisele, muudeti varasem osalise koormusega IT juhi ametikoht täistööajaga IT arendusjuhi ametikohaks ning aruandeaastal see ametikoht ka täideti. Aktsiaseltsis lihtsustati kindlustuse turustamisega tegeleva osakonna struktuuri. Aruandeaastal vahetus suurem osa kindlustuse turustamisega tegelevatest töötajatest. 2021. aasta lõpu seisuga töötas Aktsiaseltsis täistööajaga kokku 10 töötajat. Tööjõukulud 2021. aastal moodustasid kokku 693 tuhat eurot. 8 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Audiitori poolt osutatud teenused Aruandeperioodil ei ole Aktsiaseltsi audiitor lisaks kohustuslikule auditile muid teenuseid osutanud. Vastutustundlik ettevõtlus 2020. aastal liitus Aktsiaselts Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga. 2019. aastal allkirjastas Aktsiaselts riigi osalusega ühingute kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamiseks. Aktsiaselts arvestab tegevuses sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega eelkõige läbi asjakohase kliendistrateegia kehtestamise, töökeskkonnast hoolimise ning vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtuva juhtimiskultuuri rakendamise. Aktsiaselts pöörab tähelepanu korruptsiooniohu vältimisele ning on selleks kehtestanud selgepiirilised reeglid, mis hõlmavad nii otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamist kui ka keeldu vastu võtta lubamatuid soodustusi. Aktsiaseltsi tegevusele kohalduvad ka OECD soovituslikud regulatsioonid sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega arvestamiseks ning korruptsiooniohu vältimiseks rahvusvahelistes äritehingutes. Suunad aastaks 2022 2022. aastal jätkab Aktsiaselts pakutavate teenuste tutvustamist Eesti eksportööridele, julgustades neid astuma tehingutesse uute ostjatega või tegemaks tehinguid uutel turgudel. Eesmärk on laiendada partnervõrgustikku, kellega koostöös ettevõtjateni jõuda ja oma teenuseid tutvustada. Samuti on oluline leida sünergiaid grupis sees, koos Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Teenuste tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamise abil soovib Aktsiaselts saavutada muuhulgas ka ärimahtude kasvu. Majandusaasta aruande koostamise hetkel esineb maailmas suur ebastabiilsus, mille on tinginud Venemaa agressioon Ukraina suunal. Keeruline on ette ennustada, millist mõju avaldab see Eesti ja Euroopa majandusele, millised ümberkorraldused kaasnevad tööstuses, tarneahelates, aga ka uutele turgudele laienemises. Aktsiaselts jätkab oma teenuste pakkumist ja on valmis ettevõtjaid oma teenustega toetama. Aktsiaselts plaanib 2022. aastal tulla välja uuendatud lühiajalise krediidikindlustuse teenusetingimustega, et need vastaksid paremini kindlustusvõtjate vajadustele. Aktsiaselts ei plaani Eestis asuvate ostjate makseriskide kindlustamisega seotud krediidikindlustuse teenuste mahu suurenemist. Lähtuvalt omaniku ootusest Aktsiaseltsile, on eesmärk suunata turustamise tegevustes fookus senisest veelgi enam eksportivatele ettevõtjatele. Aktsiaseltsi missiooniks on pakkuda eksportijatele krediidikindlustuse teenustega tuge ka ebastabiilses majanduskonjunktuuris. 9 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 2021 Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) põhikirja punktist 5.2.3 on Aktsiaseltsil kohustus rakendada juhtimises hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandes. Aktsiaselts järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid. Vähesed erandid on tingitud organisatsiooni väiksusest. Allpool on kirjeldatud erandeid ja nende põhjuseid. Üldkoosolek Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt toimub aktsionäride korraline üldkoosolek üks kord aastas nelja kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt toimub erakorraline koosolek äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja juhtudel. Aktsiaseltsi aktsionärid 2021. aastal olid Eesti Vabariik ja Sihtasutus KredEx (alates 2022. aastast on Sihtasutuse KredEx nimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Käesolevas aruandes on kasutatud kuni 31.12.2021 kehtinud nime). Eesti Vabariigile kuuluva enamusosaluse valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2021. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek. Erakorralisi üldkoosolekuid aset ei leidnud. Korralisel üldkoosolekul esindas osaluse valitsejat ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Sihtasutust KredEx esindas üldkoosolekul juhatuse esimees. Aktsionäridele oli tagatud võrdne õigus osaleda üldkoosolekul, võtta sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolekul osalesid ka Aktsiaseltsi juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt ei ole aktsiatele antud selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel. Korralisel üldkoosolekul 2021. aasta aprillis kinnitati Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne. Eraldi päevakorra punktina arutas üldkoosolek kasumi jaotamist. Üldkoosolek tegi otsuse 2020. aasta puhaskahjumi arvamise kohta jaotamata kasumi koosseisu ning 31.12.2020 seisuga jaotamata kasumi jaotamata jätmise kohta. Korraline üldkoosolek otsustas ka pikendada nõukogu liikme Kaido Kepp'i volitusi. Üldkoosolekute läbiviimisel lähtus Aktsiaselts hea ühingujuhtimise tavas kirjeldatud põhimõtetest. Hea ühingujuhtimise tavast kalduti kõrvale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teabe avaldamist puudutavate sätete osas. Nimelt näeb hea ühingujuhtimise tava muuhulgas ette üldkoosoleku kokkukutsumise teate, üldkoosoleku päevakorraga seotud olulise teabe ja aktsionäride poolt üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta tehtud ettepanekute avaldamise Aktsiaseltsi veebilehel. Arvestades asjaolu, et Aktsiaseltsil on aktsionäre vaid kaks ning teabe edastamine Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahel toimib tõrgeteta, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud teabe avaldamine veebilehel vajalik ega otstarbekas. Hea ühingujuhtimise tava seesugune nõue on kehtestatud silmas pidades laia aktsionäride ringiga äriühinguid ning on Aktsiaseltsi puhul ebaproportsionaalne. Nõukogu 10 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.2 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek lähtudes Aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Üldkoosoleku 13.07.2020 otsusega on nõukogu liikmete arvuks määratud kolm. 2021. aastal kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Ivo Kuldmäe (Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees) ja liikmed Kristjan Värton (DataCatering OÜ juhatuse liige) ning Kaido Kepp (IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige). Nõukogul on õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused. Nõukogu pädevus on määratletud Aktsiaseltsi põhikirjas. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia ja aastaeelarve ning olulised tegevuspõhimõtted, sh riskijuhtimise strateegia. Nõukogu töökord on kehtestatud aktsionäride poolt. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Põhikirja punkti 3.3.7 kohaselt võib nõukogu otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed. Nimetatud moel otsuste vastuvõtmise korda reguleerib täpsemalt nõukogu töökord. 2021. aastal on nõukogu koosolekud toimunud kuuel korral. Kümnel korral on nõukogu liikmed otsuse teinud kirjaliku hääletamise teel koosolekut kokku kutsumata. Viie korral on nõukogu vastavalt ÄS § 323 lg 6, etteteatamiseta ja hääletusprotokollita vormistanud kõigi liikmete nõusolekul vastuvõetud otsused. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse on kindlaks määranud üldkoosolek lähtudes riigivaraseadusest ja Aktsiaseltsi põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatust. Põhikirja punkti 3.3.12 kohaselt määratakse nõukogu liikmetele võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogu liikmele hüvitist ei maksta. Nõukogu liikmete tasustamist reguleerib üldkoosoleku poolt kehtestatud nõukogu töökord. Selle kohaselt makstakse nõukogu liikmele tasu üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tasu määra alusel. Üldkoosoleku 31.07.2017 otsusega on määratud nõukogu liikmele makstava tasu suuruseks 400 eurot kuus ning nõukogu esimehele makstava tasu suuruseks 600 eurot kuus. Andmed nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse kohta on kättesaadavad Aktsiaseltsi veebilehel. Kokku maksti 2021. aastal nõukogu liikmetele tasusid summas 22 344 eurot. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta Aktsiaseltsile tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi ja aktsionäride huvidest. Nõukogu liikmed järgivad ÄS § 324 sätestatud konkurentsikeeldu ning KindlTS § 109 sätestatud tegutsemispiiranguid. Nõukogu liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Nõukogu liikmete sobivust, sh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektist, hindab ametisse nimetamisel üldkoosolek ning 11 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 täiendavalt Finantsinspektsioon. Hilisemad korduvad hindamised teostab nõukogu regulaarselt vähemalt sagedusega kord aastas. 2021. aastal nõukogu liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. Seoses asjaoluga, et nõukogu liige Kaido Kepp on ühtlasi IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liige, on Aktsiaselts teadvustanud huvide konflikti ohtu. Sisuline huvide konflikt on välditud, sest IIZI Kindlustusmaakler AS-i juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotuse järgi ei vastuta Kaido Kepp IIZI Kindlustusmaakler AS-is kindlustuse turustamise ja vahendustegevuse eest, vaid finantsarvestuse ja personalivaldkonna eest. Kaido Kepp on Aktsiaseltsi nõukogu liikmena teadlik huvide konflikti vältimise vajadusest oma tegevuses ja enesetaandamise kohustusest olukorras, kus IIZI Kindlustusmaakler AS ning Aktsiaselts peaksid omama ärilist puutumust ja see võib tekitada huvide konflikti olukorra. Nõukogu koosseisu avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Nõukogu organid Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, kellel on vastavalt AudS § 99 kohustuslik moodustada auditikomitee. Auditikomitee moodustamise näeb ette ka põhikirja p 3.6.1. Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee lähtub oma tegevuses, sh otsuste vastuvõtmisel, AudS § 98 ja rahandusministri määrusest Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted. Nõukogu töökorras on eelnimetatud rahandusministri määruse järgimisel rakendatavaid põhimõtteid mõnevõrra täpsustatud. Auditikomitee liikmeteks olid 2021. aastal Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle (auditikomitee esimehena), Erik Štarkov (AS Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi üksuse juht) ja Regina Raukas (finantsvarade valdkonna juht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonnas). Nõukogu liikmed 2021. aastal auditikomiteesse ei kuulunud. Aktsiaselts maksab auditikomitee liikmetele tasu auditikomitee töös osalemise eest. Auditikomitee liikmele, kes ei ole Aktsiaseltsi nõukogu liige, tasu maksmise on otsustanud Aktsiaseltsi nõukogu: auditikomitee liikme tasu suurus on 400 eurot kuus ja auditikomitee esimehe tasu 600 eurot kuus, tasu makstakse kalendrikuu eest, mil auditikomitee liige osales auditikomitee koosolekul. Andmed auditikomitee koosseisu ja ülesannete kohta avaldab Aktsiaselts oma veebilehel. Juhatus Aktsiaseltsi juhatus esindab Aktsiaseltsi ja juhib selle igapäevast majandustegevust iseseisvalt, kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult otstarbekalt lähtudes eesmärgist tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise Aktsiaseltsi poolt ning riskijuhtimise ja sisekontrolli 12 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 toimimise (sh analüüsib ja arvestab Aktsiaseltsi tegevust mõjutavaid riske, tagab vajalike sise- regulatsioonide kehtestamise, jälgib aruandlusahelate toimimist ning teeb vajadusel korrektuure). Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirja punkti 3.4.2 kohaselt võib juhatusse kuuluda 2 kuni 5 liiget ning põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt määrab juhatuse esimehe nõukogu. Kuni 31.01.2021 oli Aktsiaseltsi juhatuse esimees Erki Aamer. Lisaks Erki Aamerile kuulus juhatusse Kaarel Aus (alates 04.01.2021). Pärast Erki Aameri volituste lõppemist – perioodil 01.02.2021 kuni 04.04.2021 – oli juhatus ajutiselt üheliikmeline. Alates 05.04.2021 kuulub Aktsiaseltsi juhatusse Signe Rähesoo, kelle Aktsiaseltsi nõukogu määras juhatuse esimeheks. Signe Rähesoo nimetamisega taastati vastavus põhikirja punktis 3.4.2. toodud nõudele, mille kohaselt on juhatuse liikmete minimaalne arv kaks. Novembris nimetas nõukogu Aktsiaseltsi juhatusse kolmanda liikme: alates 09.11.2021 kuulub juhatusse Ivika Kolk. Aruandeaasta lõpu seisuga on juhatuse koosseis seega järgmine: esimees Signe Rähesoo ning liikmed Kaarel Aus ja Ivika Kolk. Juhatuse liikmete tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmete ja Aktsiaseltsi vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse esimehe vastutusalasse kuuluvad üldjuhtimine, riskijuhtimine, sisekontroll, finantsjuhtimine, hinnakujundus, investeeringud, talitluspidevus, teenuste arendus kahjukäsitlus ning IT juhtimine. Juhatuse liikme Kaarel Ausi vastutusalasse kuulusid kuni 09.11.2021 kindlustuse turustamine ja kliendisuhted. Alates 09.11.2021 on Kaarel Ausi vastutusala muudetud ja tema vastutusalasse kuuluvad KredEx grupi kliendi terviknõustamise põhimõtete väljatöötamine, Sihtasutuse KredEx ja Aktsiaseltsi müügivaldkonna toimiva koostöömudeli ja -protsesside väljatöötamine, vastastikuste vastutusvaldkonnapõhiste koolitusvajaduste regulaarne kaardistamine ja koolituste organiseerimine, ekspordilaenu müügieesmärkide kooskõlastamine Aktsiaseltsiga, ühiste teenuste tutvustamist edendavate ürituste ja kommunikatsioonikava kavandamine, koostatud plaanide täitmise jälgimine. Ivika Kolgi vastutusalaks on: kindlustuse turustamine, kliendi- ja partnersuhted ning teenuste arendus. KindlTS § 103¹ lg 1 kohaselt tuleb Aktsiaseltsis määrata isik, kelle ülesandeks on kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate nõuetekohasuse tagamine, sealhulgas kindlustuse turustamisega tegelevate töötajate teadmiste ja oskuste hindamist ning neile kindlustusalase koolituse võimaldamist reguleeriva sise-eeskirja rakendamine, samuti eelnevalt nimetatud ülesannete täitmisega seotud toimingute dokumenteerimine. KindlTS § 103¹ lg 1 nimetatud ülesanded on Ivika Kolgi vastutusala osaks (kuni 09.11.2021 olid need Kaarel Ausi vastutusala osaks). Aktsiaseltsi põhikirja punkti 3.4.9 kohaselt võib juhatuse liikmele tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Lahkumishüvist võib juhatuse liikmele maksta vaid juhul, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse 13 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 liikme volituste lõppemist. Lahkumishüvitist ei või maksta rohkem kui juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses. Aktsiaseltsi juhatuse liikmete tasumäärad on kindlaks määratud nõukogu poolt ning nendes on juhatuse liikmetega kokku lepitud Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingutes. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille suuruse on määranud nõukogu ja tulemustasust ehk aastaboonusest, mille maksmise võib nõukogu otsustada lähtudes tasustamist puudutavast sise-eeskirjast juhatuse liikme heade töötulemuste korral. Nõukogu hindab juhatuse liikmete töötulemusi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide saavutamisel. Nõukogu võib juhatuse liikmele väljamakstavat tulemustasu vähendada, väljamaksmise peatada või väljamakstud tulemustasu osaliselt või täielikult tagasi nõuda kolme aasta jooksul juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsuse tegemisest arvates, kui Aktsiaselts majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud, juhatuse liige ei täida enam tulemustasu maksmise kriteeriume või kui tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks. 2021. aastal maksti juhatuse liikme tasusid koos sotsiaalmaksuga kokku summas 99 638 eurot (2020. aastal 181 015 eurot). Võrreldes eelneva aastaga vähenes juhatuse liikmetele makstavate tasude summa märkimisväärselt, kuivõrd juhatuse liige Kaarel Aus osales aktsiaseltsi juhtimisel osakoormusega (viis tundi nädalas). Tulemustasusid ega lahkumishüvitisi juhatuse liikmetele 2021. aastal ei makstud. 2021. aastal tehinguid Aktsiaseltsi ja juhatuse liikmega seotud äriühingu vahel ei tehtud. Juhatuse liikmed ei tegutsenud 2021. aastal ettevõtluses Aktsiaseltsiga samal tegevusalal. Muid tööülesandeid Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval täitis Kaarel Aus, olles ühtlasi Sihtasutuse KredEx ettevõtlusosakonna juht. Selline tegevus on kooskõlastatud Aktsiaseltsi nõukoguga. Juhatuse liikmed lähtuvad nõukogu poolt kehtestatud huvide konfliktide vältimise korrast. Juhatuse liikmed deklareerivad isiklikud majanduslikud huvid enne ametisse astumist ning regulaarselt sagedusega kord aastas. Juhatuse liikmed peavad kinni ÄS § 312 sätestatud konkurentsikeelust ning KindlTS § 109 sätestatud tegevuspiirangutest. Juhatuse liikmete sobivust, mh huvide konfliktide ja ametiülesannetele pühendatava aja aspektidest lähtuvalt, hindab nõukogu ning täiendavalt Finantsinspektsioon. 2021. aastal juhatuse liikmete tegevusega seoses huvide konflikte ei tuvastatud. Teabe avaldamine Aktsiaselts kohtleb aktsionäre teabe avaldamisel võrdselt. Nagu ülal mainitud, ei kasutata aktsionäridele teabe edastamiseks Aktsiaseltsi veebilehte, kuna Aktsiaseltsil on vaid kaks aktsionäri, keda teavitatakse olulistest asjaoludest otse. Aktsiaselts avaldab oma veebilehel majandusaasta aruande (sealhulgas ühingujuhtimise aruanne eraldi peatükina); vahearuanded (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne); ÄS § 333 kohased nõukogu aruanded, milles nõukogu näitab, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeaastal korraldanud, juhtinud ning järelevalvet teostanud; põhikirja; üldkoosoleku otsused (sh nõukogu koosseisu ning nõukogu liikme tasu puudutuavad otsused); juhatuse koosseisu; andmed 14 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 audiitorettevõtja kohta; Aktsiaseltsi üldised eesmärgid ning teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Andmed juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude kohta avaldab Aktsiaselts ühingujuhtimise aruande ning nõukogu aruande koosseisus. Lähtuvalt RahaPTS nõuetest on Aktsiaselts esitanud äriregistrile andmed tegelike kasusaajate kohta. Aktsiaselts on finantsjärelevalve subjekt ning avaldab regulaarselt õigusaktidega ettenähtud korras ning ulatuses teavet Finantsinspektsioonile, samuti avalikustab oma veebilehel solventsuse ja finantseisundi aruanded, milles muuhulgas kirjeldab Aktsiaseltsi juhtimissüsteemi korraldust, toimimist ning vastavust KindlTS nõuetele. Finantsaruandlus ja auditeerimine Aktsiaselts koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning kehtivatele Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Majandusaasta aruande koostamise eest vastutab juhatus. Audiitori valikul hinnatakse audiitori sobivust muuhulgas huvide konflikti vältimise aspektist. Audiitoril võimaldatakse viia auditeerimine läbi vastavalt õigusaktidele (sh rahvusvahelised auditeerimise standardid). Audiitor tutvustab auditeerimise järeldusi nõukogule ning talle tagatakse võimalus teha seda sõltumatult juhatuse võimalikest mõjutustest. Kuivõrd Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, on audiitorettevõtjal ka kohustus anda auditikomiteele ülevaade osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitada ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta, samuti esitada auditikomiteele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendav aruanne. 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine toimus tavapäraselt. Juhatus esitas koostatud majandusaasta aruande kontrollimiseks audiitorettevõtjale KPMG Baltics OÜ. Audiitorettevõtja esindaja osales Aktsiaseltsi auditikomitee koosolekul, millel auditikomitee majandusaasta aruande läbi. Pärast auditikomitee koosolekut vaatas auditeeritud majandusaasta aruande läbi nõukogu ning koostas selle üldkoosolekule esitamiseks nõukogu aruande. Nõukogu näitas oma aruandes, et kiidab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande kinnitas üldkoosolek. Üldkoosolekule esitati koos majandusaasta aruandega ka audiitori poolt teostatud kontrolli, mis käsitles nõukogu ja juhatuse liikmete ärihuvisid ning tehinguid seotud osapooltega, tulemused. 15 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 KOONDKASUMIARUANNE Eurodes Lisa 2021 2020 Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest Brutopreemiad 3 2 991 709 2 109 200 Edasikindlustaja osa brutopreemiatest 3 -1 467 622 -1 062 931 Muutus ettemakstud preemiate eraldises 3 9 305 -46 038 Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldise muutusest 3 -11 523 23 020 Tulud kindlustusmaksetest kokku 1 521 869 1 023 251 Muud tulud Tulu investeeringutest 4 4 558 263 816 Muud tegevustulud 5 451 089 394 922 Muud tulud kokku 455 647 658 738 TULUD KOKKU 1 977 516 1 681 989 Eraldised kindlustustegevusest, netona edasikindlustusest Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 6 -602 443 - 1 716 850 Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja kahjukäsitluskuludes 6 215 369 830 983 Eraldised kindlustustegevusest netona kokku -387 074 -885 867 Tegevuskulud Kindlustuslepingute sõlmimiskulud 7 -297 511 -347 208 Administratiivkulud 7 -849 287 -717 675 Tegevuskulud kokku -1 146 798 -1 064 883 KULUD KOKKU -1 533 872 -1 950 750 KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 443 644 -268 761 MUU KOONDKASUM (-KAHJUM) 0 -35 276 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 443 644 -304 037 Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 16 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 FINANTSSEISUNDI ARUANNE Eurodes Lisa 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Immateriaalne põhivara 8 300 1 626 Kasutamisõiguse varad 8 9 194 53 325 Muud nõuded 9 1 525 0 Viitlaekumised ja ettemakstud perioodide kulud 9 200 477 205 031 Nõuded kindlustustegevusest 9 382 372 454 087 Nõuded edasikindlustuslepingutest 9,14 1 440 337 1 716 533 Finantsinvesteeringud 10 21 600 267 22 933 119 Raha ja raha ekvivalendid 11 16 052 714 14 505 508 VARAD KOKKU 39 687 186 39 869 229 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Aktsiakapital 12 19 173 600 19 173 600 Kohustuslik reservkapital 12 114 136 114 136 Jaotamata kasum (-kahjum) 1 918 230 1 474 586 Omakapital kokku 21 205 966 20 762 322 Riikliku edasikindlustuse kahjureserv 13 14 864 755 14 940 430 Kohustused kindlustuslepingutest 14 2 915 504 3 443 575 Kohustused edasikindlustuslepingutest 15 298 294 289 791 Muud kohustused kindlustustegevusest 16 402 667 433 111 Kohustused kokku 18 481 220 19 106 907 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 687 186 39 869 229 Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 17 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 RAHAVOOGUDE ARUANNE Eurodes Lisa 2021 2020 Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksetest 2 867 056 2 190 374 Laekunud muust tegevusest 177 964 225 426 Tagastatud sihtfinantseeringud 0 0 Tasutud edasikindlustusmaksed -733 690 -324 590 Laekunud edasikindlustusmaksed 0 38 895 Väljamakstud dividendid 0 -150 000 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -35 276 Makstud tegevuskulud -1 327 235 -1 208 159 Väljamakstud kahjud ja kahjukäsitluskulud -1 405 483 -609 157 Tagasilaekunud regressid 553 178 223 873 Investeeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse -446 422 -5 162 422 Laekunud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite müügist 1 500 000 3 946 554 Investeeritud tähtajalistesse hoiustesse -5 000 000 -5 000 000 Laekunud tähtajalistest hoiustest 5 000 000 8 000 000 Laekunud intressid 361 838 278 750 Rahavood äritegevusest kokku 1 547 206 2 414 267 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine 8 0 0 Rahavood investeerimistegevusest kokku 0 0 RAHAVOOD KOKKU 1 547 206 2 414 267 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 14 505 508 12 091 241 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 16 052 714 14 505 508 Muutus raha-ja pangakontode jääkides 1 547 206 2 414 267 Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 18 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Eurodes Kohustuslik Tasandus- Jaotamata Aktsiakapital reservkapital reserv kasum Kokku Seisuga 31.12.2019 19 173 600 83 185 0 1 959 573 21 216 359 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 -304 037 -304 037 Dividendid 0 0 0 -150 000 -150 000 Reservkapitali muutus 0 30 951 0 -30 951 0 Tasandusreserv 0 0 0 0 0 Seisuga 31.12.2020 19 173 600 114 136 0 1 474 586 20 762 322 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 0 443 644 443 644 Seisuga 31.12.2021 19 173 600 114 136 0 1 918 230 21 205 966 Lisateave omakapitali kohta on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12. Lehekülgedel 20-53 esitatud lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 19 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid AS KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts), asukohaga Hobujaama 4, Tallinn, on Eesti Vabariigis registreeritud kahjukindlustusselts. Aktsiaseltsi aktsiatest kuulub 2/3 Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 Sihtasutusele KredEx. Põhitegevusalaks on kahjukindlustusteenuse osutamine. Ainsaks kindlustusliigiks on krediidikindlustus. Juhatus kiitis raamatupidamise aastaaruande avalikustamise heaks 25.märtsil 2022. Eesti Vabariigi äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne jätta kinnitamata ning nõuda uue aruande koostamist. 1. Koostamise alused AS KredEx Krediidikindlustus raamatupidamise aruanded on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele ja nende tõlgendustele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu (IFRS EL) poolt ja jõustunud 2021 aasta kohta. Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi ning regressinõuded, mille kajastamine on kassapõhine vastavalt regressinõuete laekumisele. Juhtkonna hinnangud Finantsaruannete koostamine vastavalt Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS EL) eeldab juhtkonnapoolsete hinnangute andmist ja otsuste ning eelduste kujundamist, mis mõjutavad aruande kuupäeva seisuga esitatavate tulude, kulude, varade ja kohustiste jääke ning tinglike varade ja kohustiste esitamist. Hinnangud ja nendega seotud eeldused baseeruvad eelmiste perioodide kogemustel ja erinevatel muudel faktoritel, mida peetakse olemasolevatel asjaoludel põhjendatuks. Saadud tulemuste põhjal tehakse varade ja kohustiste bilansilise väärtuse üle otsuseid, mis ei ole muude allikate põhjal ilmsed. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, võib hilisem tegelik tulemus tehtud eeldustest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt. Raamatupidamislike hinnangute muudatusi kajastatakse muudatuse tegemise aastal, kui need puudutavad ainult antud aruandeaastat, või muudatuse tegemise aastal ja järgmistel aastatel, kui need puudutavad antud ja järgmisi aruandeaastaid. 20 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kõige olulisemad hinnangutega seotud kriteeriumid, mis mõjutavad käesolevas aruandes esitatud summasid, on seotud kindlustuslepingutest tulenevate kohustiste hindamisega. Hinnanguid kasutatakse nii aruandekuupäeva seisuga toimunud ja teatatud kahjude suuruse (RBNS) kui ka eeldatavalt toimunud, kuid teatamata kahjude (IBNR) suuruse hindamisel. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldise leidmisel on lähtutud statistilistest meetoditest, mis põhinevad nõuete kujunemise ajaloolisel infol ning aktuaarsel eksperthinnangul. Toimunud ja teatatud kahjude eraldise (RBNS) leidmisel lähtutakse juhtumipõhiselt olemasolevast informatsioonist. Igal aruandekuupäeval vaadatakse üle eelnenud perioodi hinnangud ja toimunud muutused ning eraldised hinnatakse vajadusel ümber. Toimunud muutused kajastuvad perioodi kasumis/kahjumis. Kahjunõuete eraldisi ei diskonteerita. Kindlustustehniliste eraldiste (IBNR ja RBNS) brutosumma 2021. a lõpus oli 2,8 mln eurot (2020. a. 3,3 mln eurot), millest edasikindlustajate osa oli 1,4 mln eurot (2020. a. 1,6 mln eurot). Kindlustustehnilisi eraldisi on kirjeldatud lisa 1 alapunktis 4.3. Aktsiaselts usub, et 2021. aastal moodustatud eraldised on adekvaatsed ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe, kuid tulenevalt eraldiste moodustamise aluseks oleva informatsiooni olemuslikust ebakindlusest, ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud (vt punkt 14). Finantsvarade ja –kohustiste õiglase väärtuse hindamisel on juhtkond seisukohal, et nende bilansiline väärtus ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kui aruandes ei ole märgitud teisiti. 2. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamisaruanded on esitatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti. Aktsiaseltsi arvestusvaluuta on euro. 3. Välisvaluutas fikseeritud tehingud Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutavahetuskursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on seisuga 31.12.2021 ümber hinnatud eurodesse aruandepäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 4. Kindlustuslepingud Kindlustusleping on leping, mille alusel Aktsiaselts võtab enda kanda kindlustusvõtja märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Aktsiaselts sõlmib klientidega kindlustuslepinguid nii lühi- kui ka pikaajaliste krediidiriskide katmiseks. Seisuga 21 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 31.12.2020 kuulus Aktsiaseltsi portfelli üheksa pikaajalise krediidiriski katmise lepingut (pikkustega 2 - 5 aastat). Ülejäänud lepingud olid lühiajaliste tehingute kindlustuslepingud. Kõik AS KredEx Krediidikindlustus poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks IFRS 4 mõistes. 4.1. Kindlustusmaksed Bruto kindlustusmaksetena kajastatakse kindlustuslepingute sõlmimise järel saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed või, lepingu sõlmimise järel mitmes osamakses tasumise korral, need osamaksed, mille maksetähtaeg jääb aruandeperioodi. Kui kindlustusmakse või lepingujärgse esimese osamakse maksetähtaeg on hiljem kui kindlustuslepingu jõustumise kuupäev, lähtutakse kogutud kindlustusmaksete kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast. Kindlustusmaksed ja osamaksed, mis on laekunud lepingutele, mille jõustumise kuupäev on aruandekuupäevast hilisem, kajastatakse ettemaksuna. Kindlustuslepingu katkemisel arvestatakse kindlustusmakse kindlustuskatte kehtimise aja eest. Edasikindlustuse osa bruto kindlustusmaksetes on edasikindlustuslepingute järgne osa bruto kindlustusmaksetest, mis kuulub edasikindlustusandjatele vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.2. Kindlustushüvitised Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise koosseisus ja kajastuvad koondkasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi. Kahjude koosseisus kajastatakse lisaks makstud kahjudele ka nende käsitlemise kulud ning tagasinõuetest saadav tulu. Edasikindlustuse osa tekkinud kahjunõuete kuludest hõlmab seda osa kulust, mille ulatuses on kohustis edasikindlustajatel vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.3. Tehnilised eraldised 4.3.1. Ettemakstud preemiate eraldis Ettemakstud preemiate eraldis moodustatakse jõusolevate kindlustuslepingute aruandekuupäevaks toimumata kindlustusjuhtumitest tulenevate väljaminekute ja lepingute haldamisega seotud kulude katteks. Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis näitab kogu kirjutatud preemia välja teenimata osa, kusjuures preemia loetakse teenituks vastava möödunud kindlustuskaitse ajaga 22 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 proportsionaalselt (pro rata temporis põhimõttel). Kirjutatud preemia võetakse arvele osamaksete kaupa (kui neid on rohkem kui üks), nende sissenõutavaks muutumise kuupäeval. Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisest moodustab proportsionaalset edasikindlustuskatet omavate lepingute ettemakstud preemiate eraldisest sama protsentuaalse osa, mis edasikindlustusandja vastutus moodustab nende kindlustuslepingute koguvastutusest. 4.3.2. Rahuldamata nõuete eraldis Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kahest osast: Teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldis (RBNS), mis moodustatakse enne aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste väljaminekute katmiseks. Nõude suurust hinnatakse juhtumhaaval, võttes arvesse kogu hindamispäevaks teadaolevat informatsiooni ja kahjunõude muutumise eeldusi tulevikus. Eraldis sisaldab ka käsitluskulusid, mille suurus määratakse kahjunõuete ja nende käsitlemise kulude varasema info põhjal. Edasikindlustaja osa teatatud, kuid lõpuni käsitlemata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR), mis on hinnanguline eraldis tõenäoliselt toimunud, kuid mitte teadaolevate kindlustuskahjude katteks. Eraldise suuruse määrab aktuaar, kasutades muu hulgas statistilisi meetodeid, mis sisaldavad kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatavat kahju suurust, kahjusuhet, teenitud kindlustusmakseid ja teisi parameetreid. Eraldis sisaldab ka hinnangulisi kahjukäsitluskulusid ning hinnangulisi tagasivõitmisi. Edasikindlustaja osa toimunud, kuid registreerimata kahjude eraldises hõlmab seda osa, mille ulatuses on kohustis edasikindlustusandjal vastavalt edasikindlustuslepingu tingimustele. 4.3.3. Möödumata riskide eraldis Möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruande- kuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. Edasikindlustaja osa möödumata riskide eraldises arvutatakse vastavalt edasikindlustuse tingimustele ja vaid siis, kui möödumata riskide eraldis on moodustatud. Rahuldamata nõuete eraldisi ei diskonteerita. 23 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 4.4. Edasikindlustus Aktsiaselts kasutab oma tegevuses eraedasikindlustust ning riiklikku edasikindlustust. Eraedasikindlustus on sõlmitud kvootosalusega edasikindlustuslepinguna. Riiklikku edasikindlustust reguleerib ekspordi riikliku tagamise seadus, mis sisaldab nii kvootosalusega kui ka mitteproportsionaalset tüüpi edasikindlustusele (excess of loss) iseloomulikke tingimusi. Edasikindlustuse preemiad ja saadud hüvitised kajastatakse koondkasumiaruandes ja finantsseisundiaruandes brutomeetodil. Edasikindlustajate osa ettemakstud preemia eraldises ja rahuldamata nõuete eraldises on kajastatud kooskõlas edasikindlustuslepingutega. 4.5. Edasikindlustuse komisjonitasud Edasikindlustuse komisjonitasuna kajastatakse edasikindlustusandjatelt edasikindlustuslepingu alusel saadud komisjonitasu, mille suurus on fikseeritud edasikindlustuslepingutes. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustusmakse kajastamine. 5. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes panga arvelduskontodel olevaid summasid ning üleöödeposiitide saldosid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. 6. Finantsvarad Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse finantsvarad järgmistesse kategooriatesse: 1. Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi 2. Laenud ja nõuded 3. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud 4. Müügivalmis finantsvarad Finantsvarade soetust ja müüki kajastatakse väärtuspäeval. Kajastamine lõpetatakse, kui lepingujärgsed õigused varast saadavatele rahavoogudele aeguvad või kui varad koos kõigi oluliste omandiga seotud riskide ja hüvedega on üle antud. Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (st vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi/kahjumi kajastatavaks. Siia 24 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 kuuluvad võlakirjad, aktsiad ja osakud ning muud väärtpaberid, mis on soetatud kauplemise eesmärgil või mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase väärtuse hulka ei arvata tehingukulusid. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal aruandekuupäeval aktsiad ja väärtpaberid õiglasesse väärtusesse. Kasumid/kahjumid õiglase väärtuse muutusest, ning intressid ja dividendid kajastatakse perioodi tuludes/kuludes. Laenude ja nõuete alla kuuluvad fikseeritud või kindlaksmääratud maksetega tuletisinstrumentideks mitteloetavad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Hilisemal hindamisel käsitletakse iga nõuet eraldi. Kui on tõenäoline, et ei suudeta koguda kõiki saadaolevaid summasid vastavalt nõuete tingimustele, siis hinnatakse nõuded alla. Nõuded, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, kantakse kuludesse. Lunastustähtajani hoitavate investeeringute alla kuuluvad finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mis on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksete ja fikseeritud lunastustähtaegadega, kusjuures Aktsiaselts kavatseb ja on suuteline antud varasid lunastustähtajani hoidma. Antud gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses koos tehingukuludega ning hiljem kajastatakse efektiivse intressimäära meetodil korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on lahutatud vara väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Varade väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse perioodi koondkasumiaruandes. Müügivalmis finantsvarad hõlmavad finantsvarasid, mis eelpool nimetatud rühmadesse ei kuulu või mis on juhatuse poolt määratud sellesse gruppi. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on nende finantsvarade eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglase väärtuse hulka arvatakse ka tehingukulud. Pärast esmast arvele võtmist hinnatakse igal aruandekuupäeval varad õiglasesse väärtusesse. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse see soetusmaksumuses, millest on lahutatud allahindlus. Väärtuse muutusest tulenevad realiseerimata tulud ja kulud kajastatakse muus koondkasumis/-kahjumis. Kui müügivalmis finantsvara müüakse või selle väärtus langeb, kajastatakse eelnevalt omakapitalis kajastatud kumulatiivsed tulud või kulud koondkasumiaruandes. Õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade hindamisel lähtutakse IFRS 13 toodud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolmest tasemest: Tase 1 – reguleeritud turgudel noteeritud turuhind, kui finantsinstrumendiga kaubeldakse aktiivselt; Tase 2 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda turgudel aktiivselt, kuid võrreldavad hinnad on kättesaadavad; Tase 3 – hindamistehnikal põhinev hind, kui finantsinstrumendiga ei kaubelda reguleeritud turgudel või kaubeldakse vähesel määral ning võrreldavad hinnad on raskesti kättesaadavad. 25 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Finantsvarade allahindlus Aktsiaselts hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindluse vajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ja need omavad mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivsed asjaolud, mis viitavad finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele, on Aktsiaseltsile kättesaadav informatsioon nagu näiteks: • võlgniku olulised finantsraskused; • lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; • on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas; • finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega ; • teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Äritegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuluna ning investeerimistegevusega seotud finantsvarade allahindlus kajastatakse koondkasumiaruandes finantskuluna. Varem alla hinnatud nõude laekumisel või muude sündmuste korral, mis näitavad, et allahindlus ei ole enam põhjendatud, kajastatakse allahindluse tühistamine koondkasumiaruandes selle kulu vähendusena, kus allahindlus algselt kajastati. 7. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid ning muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustised kajastatakse edaspidi finantsseisundiaruandes korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuseks on üldjuhul nende nominaalväärtus, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis eemaldatakse aruandest siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. 8. Saldeerimine Finantsvarasid ja -kohustisi tasaarveldatakse ainult juhul, kui selleks eksisteerib lepinguline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil. 9. Rendiarvestus Lepingu sõlmimisel hindab Aktsiaselts, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Aktsiaselts IFRS 16 rendi definitsiooni. Neid arvestuspõhimõtteid rakendatakse lepingutele, mis on sõlmitud 1. jaanuaril 2019 või hiljem. 26 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Aktsiaselts kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Aktsiaselts lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel. Aktsiaselts kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Aktsiaseltsile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Aktsiaselts plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Aktsiaseltsi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel. Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Aktsiaselts diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Aktsiaselts leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani. Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:  fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed)  trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel)  väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel)  garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus)  indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed. Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Aktsiaselts muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed). 27 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Aktsiaseltsil üks rendileping, mis klassifitseerus rendilepinguks vastavalt IFRS 16’le. Selleks on kontoriruumid aadressil Hobujaama 4. Selle kasutusõiguse vara jääkväärtus oli 9,2 tuh eurot. 10. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse olulise soetusmaksumusega varasid, mille kasutusaeg on pikem kui 1 aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara soetusmaksumuses, miinus akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivarasid amortiseeritakse lineaarselt. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaragrupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maa ja kunstitaieste maksumust ei amortiseerita. Kasutusel on järgmised amortisatsiooninormid:  inventar 20% aastas;  arvutid ja kontoritehnika 20-40% aastas. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. Aktsiaselts hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele) põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele. 11. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana võetakse arvele arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, sh spetsiaalselt Aktsiaseltsi tarbeks loodud tarkvara, kaubamärgid, kui nad on olulise soetusmaksumusega ja nad osalevad tulude tootmisel pikema ajaperioodi jooksul. Immateriaalsed varad amortiseeritakse lineaarselt kuni viie aasta jooksul. Amortisatsioonikulu kajastatakse koondkasumiaruandes administratiivkulude all. 28 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Sõlmimisväljaminekute kajastamine Kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate kindlustusmaksetega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes immateriaalse vara koosseisus. Otsesed sõlmimisväljaminekud kapitaliseeritakse ettemakstud preemiate eraldise kogusumma ja kogutud kindlustusmaksete kogusumma suhte alusel. Kapitaliseeritud sõlmimiskulude hulka kuuluvad kindlustuslepingute otsesed sõlmimiskulud, näiteks komisjonitasud vahendajatele ja müügitöötajate poolt müügiga teenitud lisatasud (koos maksudega). Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud Aktsiaseltsil kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid. 12. Ettevõtte tulumaks Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada dividendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. Dividendide väljamaksetele, mille madalamat maksumäära kasutada ei saa, kehtib maksumäär 20% (20/80 netoväljamaksest). Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustiste maksustamisväärtuste ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning -kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 19. 13. Riiklik edasikindlustusandja kahjureserv Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse Eesti Vabariigi kui edasikindlustusandja poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav kindlustusmaksete osa, millest on maha arvatud komisjonitasud, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud 29 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Riikliku edasikindlustuse tingimustele vastavatest kindlustuslepingutest tulenevad riigi hüvitiskohustised kaetakse esmajärjekorras deposiidi vahenditest. 14. Reservkapital 14.1 Kohustuslik reservkapital Aktsiaselts moodustab kohustusliku reservkapitali lähtudes äriseadustiku nõuetest ja põhikirjas sätestatust. Reservkapital on äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reserv, mida võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda pole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. Reservkapitali suurus on 10% aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. Täiendav informatsioon reservi kohta avalikustatakse omakapitali lisas 12. 14.2 Tasandusreserv Aktsiaselts moodustab tasandusreservi, mille eesmärgiks on katta kindlustustehnilist kahjumit. Tasandusreserv moodustatakse iga-aastasest kindlustustehnilisest kasumist. Reservi maksimaalne suurus on iga-aastaselt muutuv, moodustades 134% aruandeaasta neto kindlustusmaksetest. Kuni nõutud suuruse saavutamiseni kantakse tasandusreservi iga-aastaselt 75% kindlustustehnilisest kasumist. 15. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid finantsseisundi aruande kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 16. Kohustiste piisavuse test Kindlustuskohustiste piisavust testitakse aruande kuupäeval, kasutades jooksvaid hinnanguid kindlustuslepingute tulevaste rahavoogude kohta. Kui hinnang näitab, et kindlustuskohustiste väärtus on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada majandusaasta koondkasumiaruandes, esialgu hinnates alla kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud ning seejärel moodustades kohustise adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide eraldis). 2021. aasta kohta läbi viidud test kindlustuskohustistes puudujääki ei näidanud. 30 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 17. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustised Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustisi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad Aktsiaseltsi senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. 18. Hüvitised töötajatele Lühiajalised hüvitised töötajatele, sealhulgas töölepingujärgne töötasu, puhkusetasu ning nendelt õigusaktide alusel arvestatud sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks kajastatakse tekkepõhiselt tegevuskuludes. Täiendavaid hüvitisi (sh täiendav pension ja aktsiaoptsioonid) ei ole töötajatele kehtestatud. 19. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kindlustusmaksete kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis 4.1. Regressinõuetega seotud tulud kajastatakse kassapõhiselt tulenevalt informatsiooni piiratusest regressinõuete laekumise aja ja summa määramisel. Erandiks on juhud, kui nõue on müüdud kolmandale osapoolele. Antud juhtudel kajastatakse nõuded ja nendelt saadav tulu tekkepõhiselt. Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt tehingu toimumise hetkel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele. 20. Tegevuskulud Tegevuskulude jagamisel koondkasumiaruande kirjete vahel lähtutakse põhimõttest, et need kulud, mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale. Aktisaseltsi kulud jagatakse funktsionaalsuse alusel alljärgnevalt: 31 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Sõlmimiskulud. Siia alla kuuluvad otsesed ja kaudsed kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest. Otseste sõlmimiskulude hulka arvatakse komisjonitasud vahendajatele ning müügitöötajate palgalisad, mis on seotud müügitulemustega. Kaudsete sõlmimiskulude hulka kuuluvad püsiva iseloomuga kulud, sh müügitöötajate püsivad tööjõukulud, reklaamikulud, lähetuskulud, põhivara väärtuse muutus ja muud kulud niivõrd, kuivõrd nad ei kuulu administratiivkulude, kahjukäsitluskulude või investeeringukulude hulka. Kahjukäsitluskulud. Siia alla kuuluvad otseselt kahjunõuete käsitlemisega seonduvad kulud ning kahjukäsitlusega seotud osa kaudsetest administratiivkuludest. Kahjukäsitluskulud sisaldavad nii otseseid makseid kolmandatele isikutele, kui ka kindlustusandja poolt tehtud vastavaid kulusid, sealhulgas töötajate palgad, sotsiaalkulud ja kahjukäsitlusega seotud administratiivkulud. Administratiivkulud. Siin kajastatakse kulusid, mis on seotud kindlustusmaksete kogumise, kindlustusportfelli haldamise ning boonuste ja soodustuste käsitlemisega. Siia gruppi kuuluvad näiteks töötajatega otseselt seotud kulutused, amortisatsioonikulud, kulud ruumide rendile jne. Administratiivkulude hulka kuuluvad kindlustustegevusega seotud kulud sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimis-või kahjukäsitluskulude hulka. Investeeringute haldamise kulud. Siia alla kuuluvad varahalduslepingu alusel makstavad tasud investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest. 21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.) IFRS 17 vahetab välja standardi IFRS 4, mis võeti 2004. aastal kasutusele ajutise standardina. IFRS 4 on võimaldanud ettevõtetel jätkata kindlustuslepingute arvestamist siseriiklike raamatupidamisstandardite alusel, mistõttu erinevaid lähenemisviise on palju. IFRS 17 lahendab standardi IFRS 4 põhjustatud võrdlusprobleemid, sest nõuab, et kõikide kindlustuslepingute arvestus toimuks järjepidevalt ühtmoodi, mis on kasulik nii investoritele kui ka kindlustusettevõtetele. Kindlustuskohustisi hakatakse soetusmaksumuse asemel arvestama hoopis jooksvas väärtuses. Uute ja varem sõlmitud lepingute kasumlikkuse läbipaistvam esitus aitab huvilistel kindlustusettevõtte finantsinformatsiooni paremini mõista: Kindlustus- ja finantstulemuste eraldi esitamine muudab kasumiallikad ja tulude kvaliteedi läbipaistvamaks. 32 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kindlustusmaksete mahud ei paisuta enam müügitulu, kuna investeerimiskomponente ja laekunud raha ei liigitata enam müügituluks. Optsioonide ja garantiide arvestus muutub järjepidevamaks ja läbipaistvamaks. Standardi esmakordne rakendamine avaldab olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruannetele. Muutuvad hindamismudelid, kindlustuslepingute liigitamise alused, edasikindlustuslepingute kajastamine kui ka portfelli rühmitamise nõuded. Standardis sätestatud mõõtmise põhimõtted mõjutavad oluliselt Aktsiaseltsi kasumit ja kahjumit. Oluliselt mõjutab standardi esmakordne rakendamine ka teabe esitamise põhimõtteid. Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Aktsiaseltsi raamatupidamise aruandele. Lisa 2. Riskide juhtimine Riskijuhtimise eesmärk on Aktsiaseltsi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine ja selliste ootamatute sündmuste välistamine, mis võivad seada ohtu Aktsiaseltsi tegevuse ja vastavuse regulatiivsetele nõuetele. Riskijuhtimissüsteemi ülesandeks on juba esinevate või tulevikus tekkivate riskide tuvastamine, hindamine, pidev jälgimine, juhtimine ja raporteerimine. Riskijuhtimise strateegia lähtub Aktsiaseltsi tegutsemise aluseks olevast üldstrateegiast ja toetab Aktsiaseltsi põhitegevust läbi selgete riskitaluvuspiiride, riskide hajuvust soodustavate piirangute ja tegevusjuhiste kehtestamise. Riskijuhtimine on Aktsiaseltsis korraldatud kolme kaitseliinina: riskivõtjad ehk äri (esimene kaitseliin), riskijuhtimise funktsioon (teine kaitseliin) ning siseauditi funktsioon (kolmas kaitseliin) (joonis 1). Peamised riskid, mida Aktsiaseltsis juhitakse, on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk, tegevusriskid (sh operatsioonirisk), mainerisk ja likviidsusrisk. 33 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Riskijuhtimise tegevusi, riskitaluvuspiiride ja hajuvust soodustavate piirangute toimimist kontrollitakse Aktsiaseltsis regulaarse igakuise kindlustusriski aruandluse, kvartaalse riskipositsiooni aruandluse, vastavuskontrolli funktsiooni aruandluse ja siseaudititega ning sagedusega vähemalt kord aastas läbiviidava oma riskide ja maksevõime hindamisega (ORSA). Riskijuhtimise korraldamise eest Aktsiaseltsis vastutab juhatuse esimees ja riskijuhtimise strateegia on kehtestanud nõukogu. Järgnevalt on esitatud tabel erinevate riskitegurite muutuste võimaliku mõju kohta Aktsiaseltsi majandustulemustele ning seeläbi omakapitalile: Riskitegur Tulem 2021.a Võimalik Mõju 2021.a (tuh eurod) muutus tulemile (tuh eurod) Tulu kindlustusmaksetest (neto) 1 524 vähenemine 5% -76 Kogukahju (neto) 887 suurenemine 20% -177 Tegevuskulud 1 147 suurenemine 5% -57 Kindlustusrisk Kindlustusrisk on põhiline risk, mida Aktsiaselts võtab igapäevase tegevuse raames. Ainus klientidele pakutav kindlustusteenus on krediidikindlustus. Muud liiki kindlustusteenuseid Aktsiaselts ei osuta. Kindlustusrisk koosneb kindlustusvõtjate välisriikides ja Eestis asuvatele ostjatele määratud krediidilimiitidest. Kindlustusriski realiseerumine toimub läbi kindlustusvõtjate poolt raporteeritavate kahjujuhtumite (tingituna ostja makseraskuste tõttu tekkinud suutmatusest tasuda kindlustusvõtja poolt ostjale esitatud arveid). Kindlustusriskide tuvastamine ja hindamine toimub vastavalt Aktsiaseltsis kehtestatud sise- eeskirjadele ja rakendatavatele tööprotsessidele. Kindlustusriskide aktsepteeritavatele riskitasemetele on seatud piirangud keskmise skoori, skooripõhise, riigipõhise ja sektoripõhise kuhjumise osas. Kindlustusriski juhtimise põhilisteks instrumentideks on ostjate piisav analüüs ja krediidilimiitide hajutamine. Kindlustusriski juhtimisel omab olulist rolli kindlustatavatele ostjatele reitingu põhiselt krediidilimiidi suuruse määramine. Iga krediidilimiit hinnatakse ja määratakse eraldi. Nõrga reitinguga ostjale krediidilimiiti ei määrata. Kõiki krediidilimiite määratakse ja nendega seonduvat riski hinnatakse Aktsiaseltsis kliendigrupi põhiselt. Kliendigrupi moodustamise põhiline kriteerium on võimalik makseraskuste levimine ühelt ettevõtjalt teisele, mis tähendab, et ühe ettevõtja makseraskused võivad kaasa tuua makseraskused teis(t)ele ettevõtja(te)le. 34 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kindlustustegevuse jääkriski maandamiseks kasutab Aktsiaselts edasikindlustust. Edasikindlustus annab võimaluse olla kindlustatavate krediidilimiitide portfelliga osaks suuremast portfellist, suurendada seeläbi portfelli üldist hajutatust ning vähendada võimalikest kahjudest tulenevat negatiivset efekti Aktsiaseltsi majandustulemusele ja jätkusuutlikkusele. Edasikindlustuse valikul kehtivad erinevad nõuded turukõlbmatute (Ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel kindlustatavate) ning turukõlbulike (muude) riskide kindlustamisele. ERTS-i kohaselt kindlustatavate tehingute korral on kindlustatavad riskid turukõlbmatud ning edasikindlustusandjaks on Eesti Vabariik ning edasikindlustamise tingimused on sätestatud ERTS-is või ERTS-i alusel Aktsiaseltsi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud edasikindlustuse lepingus. Turukõlbulike riskide kindlustamisel valitakse edasikindluse pakkuja edasikindlustuse teenusepakkujate seast tulenevalt sise-eeskirjades sätestatud nõuetele. Kindlustusriskiportfell on piiratud ka üksikutes lepingutes sätestatud maksimaalsete hüvitamiskohustustega. Alljärgnevalt on ära toodud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused kokku seisuga 31.12.2021: Kindlustusliik Kohustised Kohustised Kohustised (tuhat eur) kindlustuslepingutes edasikindlustuslepingutest kindlustuslepingutes bruto edasikindlustaja osa neto Krediidikindlustus 110 023 51 723 58 300 2021. aasta lõpul moodustas geograafiliselt enamuse kindlustatud krediidiriskist kodumaiste ostjate suhtes sõlmitud krediidikindlustus (30,2%). Riikliku tagatistega kindlustatud krediidiriskide maht, mis hõlmab kindlustatud ostjaid Euroopa Liidust väljaspool asuvates riikides, moodustas 7,0% kindlustatud mahust. Krediidilimiitide portfelli jagunemine riikide lõikes seisuga 31.12.2021 oli alljärgnev: 35 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Muud Eesti 30,4% 30,2% Rootsi 8,6% Saksamaa 3,6% Norra 3,8% Soome Poola 7,6% Leedu Läti 4,3% 5,0% 6,4% Kahjusid on perioodil 2010-2021 välja makstud 167 korral kogusummas 7,8 mln eurot. Allpool esitatud tabel annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise adekvaatsuse kohta. Kahjude kujunemise tabel võimaldab võrrelda finantsaruannetes sisalduvaid maksmata nõuete hinnanguid eelnenud aastate kahjudega. Tabelis toodud kahjuaasta näitab juhtumi toimumise aastat ja selle all kogukahju (rahuldamata nõuete eraldis, sh IBNR eraldis ja makstud hüvitised, millest maha võetud tagasi laekunud regressid) kujunemist samal ja järgnevatel aastatel. Kumulatiivsed hüvitised näitavad väljamakstud kahjude kogusummat 31.12.2021 seisuga vastava kahjuaasta kohta. Kahjud kokku näitavad rahuldamata nõuete eraldise, sh IBNR eraldis ja makstud hüvitiste kogusummat 31.12.2021 seisuga. Kahjuaasta 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 Kahju toimumine aasta lõpuks 1 481 808 1 623 498 991 881 1 091 916 1 228 403 991 212 827 539 1 330 915 956 063 1 033 290 1 aasta hiljem 964 869 966 371 1 109 359 1 216 732 913 696 1 224 452 1 701 412 951 267 796 303 2 aastat hiljem - 700 993 1 684 545 1 140 134 954 135 1 058 177 1 615 014 998 735 779 555 3 aastat hiljem - - 668 452 951 722 367 478 1 178 958 1 263 443 296 822 177 264 4 aastat hiljem - - - 1 667 370 364 032 468 681 1 263 443 298 152 177 264 5 aastat hiljem - - - - 227 894 423 696 979 837 294 403 177 264 6 aastat hiljem - - - - - 535 716 951 610 280 862 177 264 Kumulatiivsed hüvitised - 225 045 498 517 365 425 1 633 002 374 688 544 755 951 610 280 862 177 264 Eraldised 31.12.2021 1 481 808 739 824 202 476 303 027 34 368 - - - - - Regressid - - - - - 146 793 - 9 039 - - - Kahjud kokku 1 481 808 964 869 700 993 668 452 1 667 370 227 894 535 716 951 610 280 862 177 264 Erinevus 658 629 290 888 423 464 - 438 967 763 318 291 823 379 305 675 201 856 026 Üle 100 000 eurot suuruseid kahjusid on kogu tegutsemisaja jooksul välja makstud kuusteist. 31.12.2021 seisuga on kahjude katteks moodustatud eraldiste summa 2,8 mln eurot. Juhtkond hindab eraldiste moodustamise aluseks olevaid hinnanguid adekvaatseks ning vajadust möödumata riskide eraldise moodustamiseks ei näe. Samas tulenevalt ajas reserveerimisprotsessi olemuslikust ebakindlusest ja muutuvatest teguritest ei saa tagada, et need summad oleksid lõplikud. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist on võimalik kogu Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus ära katta vahenditega kontol. 36 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Likviidsusrisk Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus kohustuste õigeaegsel teenindamisel ning välistades vabade vahendite paigutamise selliselt, et rahaliste vahendite vajaduse tekkimisel esineb viivitus positsioonide realiseerimise tõttu. Tulenevalt Aktsiaseltsi ajalooliselt väga tugevast kapitaliseeritusest ja likviidsuspositsioonist, ei ole vajalik eraldi hinnata menetlustähtaegade erinevusi sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude vahel, kuna kogu võimalik Aktsiaseltsi tegevusega seotud likviidsuse vajadus on võimalik ära katta vahenditega kontol. Aktsiaseltsi tegevuskulud on väga täpselt etteprognoositavad ja jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kindlustushüvitise maksmise kohustust on enamikel juhtudel võimalik ette prognoosida klientide maksehäirete raporteerimise tagajärjel. Ootamatult saabub kindlustushüvitise maksmise kohustus kindlustatud ostja ootamatu pankrotistumise korral (millisel juhul ei pruugi kliendil olla tekkinud kohustust maksehäirest raporteerida). Viimati nimetatud juhtumite osakaal on väike ning valmisolek nendeks on tagatud likviidsusreservi kehtestamisega. Likviidseteks vahenditeks loetakse Aktsiaseltsis raha pangakontol, üleöödeposiiti pangas ja tähtajalisi hoiuseid pangas, mille tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui 7 päeva. Likviidsete vahendite hulka võib arvata ka edasikindlustusandja deposiidi (olemasolul) kuni edasikindlustusandja vastutuseni IBNR ja RBNS eraldiste osas. Kui edasikindlustusandja deposiit on väiksem kui tema vastutus IBNR ja RBNS eraldistest, tuleb vahe katta Aktsiaseltsi likviidsete vahenditega kontol. Finantsvarade ajaline jaotus: tuh eurot 31.12.2021 31.12.2020 Kuni 1 aasta 22 562 20 521 2-5 aastat 7 542 8 031 üle 5 aasta 7 548 8 887 KOKKU 37 653 37 439 Tabel on koostatud eeldusel, et deposiidid ja väärtpaberid realiseeritakse tähtaja saabumisel. Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2,0 mln eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Finantskohustised summas 48 866 eurot on kõik alla ühe aastased kohustised sisaldades võlgnevusi tarnijatele (vt lisa 16,17). 37 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Lisaks on Aktsiaseltsil kohustisi kindlustuslepingutest kokku 3,2 mln euro ulatuses, mille osas on ülevaade antud lisades 14-15. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille arvelt makstakse tulevikus välja riikliku edasikindlustusega väljastatud kindlustuslepingutest tulenevaid võimalikke kahjusid. Deposiidi summa seisuga 31.12.2021 oli 14,9 mln eurot (lisa 13). Deposiidi näol on tegemist pikaajalise ressursiga, mida Aktsiaselts kasutab ekspordi riikliku tagamise seaduse (ERTS) alusel. Riikliku edasikindlustuse deposiiti on kirjeldatud lisa 1 punktides 13. Krediidirisk Krediidiriskina käsitletakse Aktsiaseltsis riski, et Aktsiaseltsi bilansis kajastatavad rahalised nõuded vastaspoolte vastu ei ole sissenõutavad või kaotavad oma likviidsuse. Krediidiriski juhtimise mõte on, et Aktsiaseltsi finantsseisundi aruandes kajastatud rahalised nõuded on turvalised ja vastaspooled on suutelised rahalisi nõudeid kokkulepitud tingimustel täitma. Krediidirisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige läbi edasikindlustuse lepingute ja likviidseid vahendeid haldavate pankade. Riski juhtimiseks kasutatav põhiline meede on hoolikas partnerite valik, määrates selged nõuded tunnustatud ja aktsepteeritavatele vastaspoolte. Samuti peab olema tagatud piisav hajutatus partnerite vahel nii, et ühe partneri võimalik ootamatu makseraskus ei seaks ohtu Aktsiaseltsi jätkusuutlikku tegutsemist. Partneriteks tohib valida pankasid, kes tegutsevad Eestis väljastatud tegevusloa alusel või Euroopa Liidus väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate pankade Eesti tegevusloa alusel tegutsevaid filiaale. Edasikindlustuspartneriteks tohib valida edasikindlustuse teenusepakkujaid, kellele on tegevusluba väljastatud riigis, kus edasikindlustusandjate tegutsemise aluste osas kehtivad samaväärsed nõuded Euroopa Liidus edasikindlustusandjale kehtestatud nõuetega. Geograafiliste piirkondade lõikes on krediidirisk seotud Põhjamaadega. Täpsem ülevaade on esitatud allpool toodud diagrammis. Eesti Muud 41,2% 27,2% Tšehhi 3,0% Läti 4,2% Prantsusmaa 5,5% Soome 19,0% 38 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Tegevusharude lõikes on risk seotud eelkõige Põhjamaade finantssektoriga. Moody’s pikaajalise krediidireitingu järgi jagunevad finantsvarad seisuga 31.12.2021 alljärgnevalt: tuh eurot 31.12.2021 31.12.2020 Aaa 0 509 Aa1 901 0 Aa2 0 6 169 Aa3 503 1 411 A1 6 293 0 A2 1 053 1 066 A3 5 510 2 618 Ba1 565 0 Baa1 5 377 7 620 Baa2 12 184 13 591 Baa3 4 267 4 455 Reitinguta 1 000 0 KOKKU 37 653 37 439 Finantsvaradest 44,1% oli investeeritud võlakirjadesse, mille kajastamine toimus õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Kõik õiglases väärtuses kajastatavatest finantsinvesteeringutest kuulusid seisuga 31.12.2021 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. Muud krediidiriskid on nende mahtusid arvestades väheolulised ja nende juhtimist eraldi ei käsitleta. Tururisk Tururiskina defineerib Aktsiaseltsi vara väärtuse muutust tulenevalt valuuta-, väärtpaberi- ja muudel turgudel toimunud tehingutest ja sündmustest. Tururisk esineb Aktsiaseltsis eelkõige investeerimistegevuse, vähesel määral ka kindlustustegevuse kaudu. Investeerimistegevuse all peetakse silmas Aktsiaseltsi käsutuses olevate rahaliste vahendite investeerimist finantsinstrumentidesse ja väärtpaberitesse eesmärgiga teenida suuremat tulu kui teenitaks raha pangakontol hoidmise eest. Tururiskina investeerimistegevuses eristatakse intressiriski, valuutariski, aktsiariski ja kaubeldavate toorainete riski. Kindlustustegevuse jaoks võib tururiskina esineda valuutarisk. Tururiski juhtimise aluseks on võlakirju emiteerinud ettevõtjate sektoripõhisele kuhjumisele piirangu seadmine ja aktsepteeritavale võlakirjale reitingupiiri seadmine. Tururiski maandamiseks on igale tururiski alamkategooriale seatud nõudmised ja piirangud, mida tuleb tehingute tegemisel järgida. Investeerimistegevusse on kaasatud vaid Aktsiaseltsi omavahendid ja kattevara. Edasikindlustusandjate deposiite ega muid tulevaste kulude ettemakseid pole lubatud investeerimistegevusse kaasata. Selliseid rahalisi vahendeid hoiab Aktsiaselts põhitegevusest 39 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 eraldatud pangakontodel (lubatud on ainult kuni 12-kuulised tähtajalised hoiused tingimusel, et hoiuseid saab lõpetada kuni ühenädalase etteteatamisega). Intressirisk esineb Aktsiaseltsis vaid investeerimistegevuses. Aktsiaselts peab järgima konservatiivset hoiakut ning paigutama raha vaid madala riskiga instrumentidesse, mille intressimäärade käitumine on ettearvatav. Investeerimistegevuses on lubatud omavahenditele vastavat vara paigutada ainult kindla tähtajaga eurodes emiteeritud reguleeritud turul kaubeldavatesse võlakirjadesse, millele on sise-eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt omistatud investeerimisjärgu krediidireiting. Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustas Aktsiaseltsi rahalistest vahenditest 52,1% arvelduskontol hoitavad vahendid ning tähtajalised hoiused. Nendel intressirisk puudub. Võlakirjadesse oli aruandeperioodi lõpu seisuga paigutatud 47,9% vahenditest. Modifitseeritud kestuse aluselt teostatud sensitiivsusanalüüsi põhjal mõjutab intressimäära muutus 1% võrra portfelli turuväärtust ca 552,8 tuh euro võrra. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi õiglane väärtus või tulevased rahavood kõiguvad vahetuskursside muutuste tõttu. Aktsiaselts pakub teenust Eesti turul ja Eesti ettevõtjatele, seetõttu on arveldusvaluutaks euro. Lühiajalist krediidikindlustust ei ole lubatud pakkuda muus valuutas kui euro. Kõik kindlustusmaksed arvutatakse vaid eurodes ja arveldatakse eurodes. Kindlustushüvitised, sh kindlustusvõtjate poolt ostjatele eurost erinevas valuutas väljastatud arvetega seotud kindlustushüvitised, arvestatakse eurodes. Sellest tulenevalt olid ka kõik finantsvarad 31.12.2021 seisuga eurodes. Aktsiaseltsi investeerimistegevuse raames on lubatud vahendeid paigutada ainult eurodes väljastatud instrumentidesse. Operatsioonirisk Operatsioonirisk on risk, et Aktsiaselts kannab kahju inimliku tegevuse või vea tõttu või süsteemide ebakorrektse toimimise tõttu. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline (nt maineriski realiseerumine). Aktsiaseltsi tegevuse ulatust ja spetsiifilist valdkonda arvestades, on operatsiooniriski juhtimisel fookuses eelkõige sisemise ja välise pettuse riski vähendamine ja vajalike infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamine ja varundamine. Operatsiooniriski juhitakse läbi korrektsete ärikontrolli sise-eeskirjade kehtestamise, mille eesmärgiks on luua toimiv sisekontrollisüsteem. Operatsiooniriski realiseerumise juhtum esineb, kui avastatakse tahtlikult või tahtmatult (töötaja lohakuse või hoolimatuse tõttu) toime pandud pettus või kui IT süsteemide rikke tõttu on kaduma läinud kriitilised andmed, samuti kui IT süsteemid ja Aktsiaseltsi tegevusruumid on kättesaamatud rohkem kui 24 tundi või kui esineb muu ette planeerimata sündmus, mis seab ohtu Aktsiaseltsi igapäevase tegevuse. Operatsiooniriski tuvastamiseks korraldab Aktsiaseltsi juhtivanalüütik pistelisi kontrolle pettuseriski tuvastamiseks. 40 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Mainerisk Aktsiaseltsi oluliseks tegevuse aluseks on usaldus, millele tuginedes kliendid ja koostööpartnerid julgevad kasutada Aktsiaseltsi teenuseid. Usalduse tekkimise aluseks on Aktsiaseltsi tegevuse vastavus klientide ja koostööpartnerite ootustele. Selle tulemuseks on Aktsiaseltsi üldine hea maine klientide ja koostööpartnerite seas. Maineriski juhtimisel on suurim roll erinevate tegevuste ja mõjutajate välistamisel või nende riskitaluvuse piirist välja arvamisel. Maineriski tuvastamine toimub selliste tegevuste ning sündmuste kindlaks tegemise teel, mis võivad kaasa tuua maineriski realiseerumise. Maineriski puudutavatele intsidentidele tuleb juhatuse esimehel reageerida viivitamatult ning koostada tegevuskava iga intsidendi kohta. Kapitali juhtimine Kapitalijuhtimise eesmärgiks on juhtida kapitali nii, et oleks tagatud Aktsiaseltsi jätkusuutlikkus ning kindlustades seeläbi kindlustusvõtjate, kreeditoride ja aktsionäride huvide kaitse. Vastavalt kindlustustegevuse seadusele ei või kindlustusandja omavahendite summa ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Vastavalt seadusele peavad krediidikindlustusega tegeleva kindlustusseltsi omavahendid olema minimaalselt 3,7 mln eurot. Aktsiaseltsi omakapital 31.12.2021 seisuga moodustas 21,2 mln eurot. Aktsiaseltsi solventsuspositsioon vastavalt Solventsus II reeglitele on samuti tugev ning vastab igati seaduses ning muudes regulatiivsetes dokumentides kehtestatud nõuetele. Lisaks on vastavalt ekspordi riikliku tagamise seaduse § 14 avatud Aktsiaseltsi juures Eesti Vabariigi poolt edasikindlustaja deposiit riikliku edasikindlustuse tingimustele vastavate kindlustuslepingute alusel eksporditagatistest tulenevate edasikindlustusandja kohustuste täitmiseks. Antud deposiidi saldo seisuga 31.12.2021 oli 14,9 mln eurot (vt lisa 13). Lisa 3. Tulud kindlustusmaksetest, netona edasikindlustusest 2021 2020 Kogutud brutopreemiad 2 991 709 2 109 200 Muutus ettemakstud preemiate eraldises 9 305 -46 038 Tulu kindlustusmaksetest kokku 3 001 014 2 063 162 Edasikindlustuse preemiad -1 467 622 -1 062 931 sh.riiklik edasikindlustus -616 850 -439 726 Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse osa -11 523 23 020 sh.riiklik edasikindlustus -9 999 27 168 41 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 2021 2020 Tulud kindlustusmaksetest edasikindlustaja osa kokku -1 479 145 -1 039 911 KOKKU 1 521 869 1 023 251 AS KredEx Krediidikindlustus tegeleb vaid kahjukindlustuse alaliigi krediidikindlustusega. Kõik kindlustuslepingud on sõlmitud eurodes. Lisa 4. Tulu investeeringutest 2021 2020 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi: Intressitulu võlakirjadelt 304 948 260 513 Kasum/kahjum võlakirjade väärtuse muutusest -270 537 88 839 Kasum/kahjum võlakirjade müügist -1 215 -109 790 Kokku 33 196 239 562 Laenud ja nõuded: Intressitulu deposiitidelt 35 211 22 000 Intressitulu rahalt ja raha ekvivalentidelt 8 462 2 254 Kokku 43 673 24 254 Investeerimistegevuse juhtimise kulud 72 311 66 270 Tulu investeeringutest kokku 4 558 197 546 Lisa 5. Muu tegevustulu 2021 2020 Tulud krediidiraportitest 150 802 177 790 Edasikindlustuse komisjonitasud 299 866 217 132 Muu tulu 422 0 KOKKU 451 089 394 922 42 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 6. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 2021 2020 Kindlustushüvitised -1 405 483 -610 792 Kahjukäsitluskulud -119 113 -106 920 sh. töötasu -81 948 -84 391 muud tegevuskulud -1 404 -2 382 teenused kolmandatelt isikutelt -35 760 -20 147 Regressid ja jääkvara realiseerimine 403 387 162 700 Muutus rahuldamata nõuete eraldises 518 766 -1 161 838 Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud kokku -602 443 -1 716 850 2021 2020 Edasikindlustaja osa kindlustushüvitistes 681 727 305 396 Edasikindlustaja osa regressides ja jääkvara realiseerimises -201 685 -81 350 Edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses -264 673 606 937 Edasikindlustaja osa kokku 215 369 830 983 Neto kindlustushüvitised kokku -387 074 -885 867 Lisa 7. Tegevuskulud 2021 2020 Kindlustuslepingute sõlmimiskulud Tööjõukulud 208 508 247 196 Ruumide rent ja kommunaalmaksed 2 597 2 589 Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 22 728 19 536 Turunduskulud 106 1 325 Muud tegevuskulud 63 572 76 562 Sõlmimiskulud kokku 297 511 347 208 Administratiivkulud Tööjõukulud 402 870 265 170 Sisseostetud teenused 227 237 163 896 Infoteenuste tasud 84 747 83 322 Järelvalvetasud 37 109 38 552 Ruumide rent ja kommunaalmaksed 17 105 14 058 Materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulu 22 728 19 536 Muud tegevuskulud 57 491 66 871 Administratiivkulud kokku 849 287 651 405 Tegevuskulud kokku 1 146 798 998 613 43 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Töölepingu alusel töötajate keskmine arv oli 11,75 ja neile arvestatud töötasu 505 163 eurot. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete keskmine arv oli 7,8 ja neile arvestatud töötasu 131 292 eurot. Lisa 8. Materiaalne ja immateriaalne põhivara ning kasutamisõiguse varad Materiaalne põhivara Materiaalne põhivarana soetusmaksumusega 7 220 eurot on täielikult amortiseerinud, kuid on endiselt kasutuses. Immateriaalne põhivara Arvuti tarkvara Soetusmaksumus Soetusmaksumus 31.12.2019 26 832 Soetusmaksumus 31.12.2020 26 832 Soetusmaksumus 31.12.2021 26 832 Akumuleeritud kulum Akumuleeritud kulum 31.12.2019 23 502 Arvestatud kulum 2020 1 704 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 25 206 Arvestatud kulum 2021 1 326 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 26 532 Jääkväärtus Jääkmaksumus 31.12.2019 3 330 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 626 Jääkmaksumus 31.12.2021 300 Kasutamisõiguse varad Rendipind (kontor) Soetusmaksumus 31.12.2019 97 793 Rendipinna mahakandmine -97 793 Soetamine 69 874 Soetusmaksumus 31.12.2020 69 874 Rendipinna mahakandmine 0 Soetamine 0 Soetusmaksumus 31.12.2021 69 874 44 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Akumuleeritud kulum 31.12.2019 28 886 Akumuleeritud kulum mahakantud rendipinnast -30 725 Arvestatud kulum 18 388 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 16 549 Arvestatud kulum 44 131 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 60 680 Jääkmaksumus 31.12.2020 53 325 Jääkmaksumus 31.12.2021 9 194 Kasutamisõiguse varadena on kajastatud bürooruumide üürimaksed rendiperioodi lõpuni aadressil Hobujaama 4. 2020.aastal koliti kolmanda korruse kontorist neljandal korrusel asuvale kontoripinnale. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekuid Aktsiaseltsil 31.12.2021 seisuga ei olnud. Lisa 9. Nõuded Muud nõuded 31.12.2021 31.12.2020 Krediidiraportite tasud 1 525 0 KOKKU 1 525 0 Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas 1 125 eurot (2020. a. 324 eurot). Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Viitlaekumised ja ettemakstud tulud 31.12.2021 31.12.2020 Intresside viitlaekumine 152 475 158 169 Ettemakstud tulevaste perioodide kulu 40 433 39 293 Muud nõuded 7 569 7 569 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud kokku 200 477 205 031 Nõuded kindlustustegevusest 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded kindlustuslepingutest (kindlustusmaksetest) 382 372 454 087 Nõuded kindlustustegevusest kokku 382 372 454 087 45 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Nõuded kindlustuslepingutest kajastavad aruandekuupäeva seisuga tasumata arveid kindlustusmaksete eest. Kajastatud nõuetest on pikaajaline üks nõue summas 155 832 eurot, millest järgneva 12 kuu jooksul laekub 155 832 eurot. Ülejäänud nõuded on realiseeritavad 12 kuu jooksul. Üle 90 päeva vanuseid nõudeid aasta lõpu seisuga ei olnud. Pikaajalise nõude diskonteerimisel on kasutatud intressimäära 5,1%. Intressimäära muutus 1% võrra mõjutaks nõude suurust ligikaudu 4 tuh euro võrra. Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid netona edasikindlustusest kogusummas 1 125 eurot (2020. a. 2 750 eurot). Nõuded edasikindlustuslepingutest 31.12.2021 31.12.2020 Riiklik edasikindlustus Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 22 671 32 670 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 712 894 850 137 Kokku riiklik edasikindlustus (vt lisa 13,14) 735 565 882 807 Eraedasikindlustus Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 47 460 48 984 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 657 312 784 742 Kokku eraedasikindlustus 704 772 833 726 KOKKU 1 440 337 1 716 533 Lisa 10. Finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2021 koosnesid Aktsiaseltsi finantsinvesteeringud hoiustest krediidiasutustes ning võlakirjadest, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi/kahjumi. Investeerimisportfellis olevate võlakirjade õiglase väärtuse määramisel kasutatakse Bloomberg infosüsteemist saadud aktiivse turu hinnanoteeringuid või väärtpaberiportfelli haldaja poolt antud hinnanoteeringuid. IFRS 13 sätestatud õiglase väärtuse määramise hierarhia kolme taseme hulgast kuulusid kõik Aktsiaseltsi õiglases väärtuses kajastatavad finantsinvesteeringud seisuga 31.12.2021 esimesse tasemesse ehk finantsvarad, mille õiglane väärtus määratakse kasutades aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. 31.12.2021 31.12.2020 Tähtajalised deposiidid (vt lisad 17) 5 000 000 5 000 000 Võlakirjad (vt lisad 17 ja 18) 16 600 267 17 933 119 Finantsvarad kokku 21 600 267 22 933 119 46 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid koosnevad arvelduskontol olevatest vahenditest pangas. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga olid kõik rahalised vahendid arvelduskontol eurodes. 31.12.2021 31.12.2020 Raha arvelduskontol (vt lisad 17) 16 052 714 14 505 508 KOKKU 16 052 714 14 505 508 Lisa 12. Omakapital 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 19 173 600 19 173 600 Aktsiate arv 191 736 191 736 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 100,00 100,00 Kohustuslik reservkapital 114 136 114 136 Vastavalt põhikirjale on Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalseks suuruseks 4 793 374 eurot ja maksimaalseks suuruseks 19 173 600 eurot. Aktsiate nimiväärtuseks on 100,00 eurot. Aktsiakapitalist kuulub 2/3 ehk 127 824 aktsiat Eesti Vabariigile, keda esindab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning 1/3 ehk 63 912 aktsiat Sihtasutusele KredEx. Aktsiad on ühte liiki nimelised aktsiad. Vastavalt äriseadustikule annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest. Vastavalt põhikirjale suunatakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist, kuni see moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Lisa 13. Riikliku edasikindlustuse kahjureserv 2021 2020 Saldo 01.01 14 940 430 14 584 660 Laekunud regressid 3 777 0 Kogutud kindlustuspreemiad riikliku tagatisega lepingutest 616 850 439 726 Komisjonitasu riiklikult edasikindlustajalt -92 527 -65 952 Tulud investeeringutest -15 843 0 Välja makstud kahjud -587 932 -18 004 Saldo 31.12 (vt lisad 2 ja 21) 14 864 755 14 940 430 47 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 2021 2020 Tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa 22 671 32 670 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa 575 606 745 721 Kokku tehnilised eraldised riiklikust edasikindlustusest (vt lisa 9) 598 277 778 391 Neto kohustis edasikindlustuse deposiidist 31.12 14 266 478 14 162 039 Riiklikest eksporditagatistest tulenevate võimalike nõuete otsese mõju maandamiseks on ekspordi riikliku tagamise seaduses ette nähtud seaduse tasandil edasikindlustusandja deposiidi loomine kindlustusandja juures, kuhu eraldatakse riigi poolt vahendid. Deposiiti kantakse riigi poolt edasikindlustatud riskidele vastav edasikindlustuspreemia, millest on maha arvatud komisjonitasu, samuti deposiidi vahendite investeerimisest saadav tulu ja deposiidi arvelt täidetud kohustiste tagasinõudest võlgnikelt saadud vahendid. Lisa 14. Kohustised kindlustuslepingutest Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020 Bruto Ettemakstud preemiate eraldis 154 002 154 002 -163 307 163 307 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 2 441 831 0 -602 524 3 044 355 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 319 671 83 758 0 235 913 Kokku (vt lisa 2) 2 915 504 237 760 -765 831 3 443 575 Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020 Edasikindlustuse osa Ettemakstud preemiate eraldis 70 131 70 131 -81 654 81 654 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 1 210 371 0 -306 551 1 516 922 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 159 835 41 878 0 117 957 Kokku (vt lisa 9) 1 453 897 112 009 -388 205 1 716 533 48 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Eraldise Eraldise (eurodes) 31.12.2021 suurendamine vähendamine 31.12.2020 Neto Ettemakstud preemiate eraldis 83 871 83 871 -81 653 81 653 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) 1 231 460 0 -295 973 1 527 433 Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldus (RBNS) 159 836 41 880 0 117 956 KOKKU 1 475 167 125 751 -377 626 1 727 042 Möödumata riskide eraldist ei ole moodustatud, sest juhtkonna hinnangul on ettemakstud preemiate eraldis ja rahuldamata nõuete eraldis arvestuslikult piisavad enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. Lisa 15. Kohustised edasikindlustuslepingutest 31.12.2021 31.12.2020 Kohustis edasikindlustaja ees 298 294 289 791 KOKKU (vt lisa 2) 298 294 289 791 Kohustis kajastab Aktsiaseltsi kohustust tasuda edasikindlustajatele edasikindlustajate osa kogutud kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud edasikindlustuse komisjonitasu. Lisaks on summast maha arvatud kindlustushüvitiste ja kahjukäsitluskulude edasikindlustajate osa ning lootusetute nõuete edasikindlustajate osa. Juurde on arvatud laekunud regressinõuete edasikindlustajate osa. Lisa 16. Muud kohustised 31.12.2021 31.12.2020 Kindlustusvõtjate ettemaksed 211 693 261 902 Edasikindlustuse komisjonitasude muutuse reserv 24 037 18 683 Kokku 235 730 280 585 Võlad tarnijatele (vt lisa 2, 17) 48 866 47 394 Võlad töövõtjatele 73 844 17 546 Muud kohustised 6 711 6 710 Kohustused rendilepingutest 9 351 53 595 Kokku 138 773 125 245 Muud kohustised kindlustustegevusest kokku (vt lisa 2) 374 503 405 830 49 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaksu kohustis 3 138 2 980 Tulumaksu kohustis 9 028 8 813 Sotsiaalmaksu kohustis 15 998 15 488 Maksukohustised kokku 28 164 27 281 KOKKU 402 667 433 111 Lisa 17. Finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus Bilansiline väärtus Õiglane väärtus Finants- Finantsvarad kohustised Laenud ja õiglases väärtuses Tase korrigeeritud Kokku Tase 1 Tase 3 Kokku nõuded muutusega läbi 2 soetus- kasumiaruande maksumuses 31.12.2021 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - - 11) Võlakirjad 0 16 600 267 0 16 600 267 16 600 267 0 - 16 600 267 (vt lisad 11, 20) Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 16 052 714 0 0 16 052 714 - - - - 12) Finantsvarad kokku 21 052 714 16 600 267 0 37 652 980 16 600 267 0 - 16 600 267 Finantskohustused Muud finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - - - - (vt lisad 2 ja 18) Finantskohustused 0 0 48 866 48 866 - - - - kokku 31.12.2020 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - - 11) Võlakirjad 0 17 933 119 0 17 933 119 17 933 119 0 - 17 933 119 (vt lisad 11, 20) Raha ja raha ekvivalendid (vt lisa 14 505 507 0 0 14 505 507 - - - - 12) Finantsvarad kokku 19 505 507 17 933 119 0 37 438 626 17 933 119 0 - 17 933 119 Finantskohustused Muud finantskohustused 0 0 47 393 47 393 - - - - (vt lisad 2 ja 18) Finantskohustused 0 0 47 393 47 393 - - - - kokku 31.12.2021 Finantsvarad Tähtajalised deposiidid (vt lisa 5 000 000 0 0 5 000 000 - - - - 11) 50 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Lisaks on Aktsiaseltsil nõudeid kindlustuslepingutest ja muid nõudeid kokku summas 2 024 711 eurot. Täpsem ülevaade antud nõuetest on toodud lisas 9. Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustisi on Aktsiaseltsil 3 616 465 euro ulatuses. Täpsem ülevaade kohustistest on toodud lisas 2, 14, 15 ja 16. Kohustisena on kajastatud ka riiklik edasikindlustuse deposiit, mille osas on ülevaade toodud lisas 13. Aktsiaseltsi juhatuse hinnangul ei erine bilansis amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ja kohustiste väärtused oluliselt nende õiglasest väärtusest seisuga 31.12.2021. Nõuded klientidele ja muud nõuded ning kohustised edasikindlustuslepingutest ja muud kohustised kindlustustegevusest on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud ja kuuluvad tasumisele lühiajaliselt, mistõttu ei erine nende õiglane väärtus juhtkonna hinnangul bilansilisest väärtusest oluliselt. Need nõuded ja kohustised ei kanna intressi. Lisa 18. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus krediidireitingute lõikes 31.12.2021 Osakaal 31.12.2020 Osakaal Aaa 0 0% 508 688 3% Aa3 503 103 3% 509 483 3% A2 1 053 073 6% 1 066 303 6% A3 2 674 015 16% 2 618 248 14% Ba1 565 233 3% 0 0% Baa1 4 476 670 27% 5 181 323 29% Baa2 3 060 975 19% 3 593 925 20% Baa3 4 267 199 26% 4 455 151 25% Kokku 16 600 267 100% 17 933 119 100% Võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jaotus pikkuse järgi 31.12.2021 Osakaal 31.12.2020 Osakaal 0-5 aastat 9 052 034 55% 9 045 916 50% üle 5 aasta 7 548 233 45% 8 887 203 50% Kokku 16 600 267 100% 17 933 119 100% Kuni 12 kuu lunastustähtajaga väärtpabereid on summas 1 015 338 eurot. Jaotuse tegemisel on lähtutud aruandekuupäeva ja lunastustähtaja vahest. 51 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 19. Tingimuslikud kohustised Tulumaksukohustis 31.12.2021 31.12.2020 Tulumaksukohustis 383 646 289 650 Kokku tulumaksukohustis 383 646 289 650 Aktsiaseltsi jaotamata kasum seisuga 31.12.2021 moodustas 1 918 230 eurot (31.12.2020 1 474 586 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 383 646 eurot (31.12.2020 289 650 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 534 584 eurot (31.12.2020 1 184 936 eurot). Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse: 1. Aktsiaseltsi aktsionäre (vt lisa 1) 2. Juhatuse ja nõukogu liikmeid 3. Eespoolt loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 4. Riigiettevõtteid Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega Juhatuse liikmetele makstud tasud koos sotsiaalmaksuga on aruandeperioodil 99,6 tuhat eurot. Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 22,3 tuhat eurot. Juhatuse liikmete tasustamine lähtub Aktsiaseltsi huvidest pikaajalises perspektiivis. Juhatuse liikmete tasu koosneb fikseeritud tasust, mille määrab nõukogu ja tulemustasust, mida makstakse kokkulepitud majandustulemuste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise eest. Eesmärgid on nii kvalitatiivsed (klientide rahulolu, teenuste turule toomine, riskide hajutatus vms) kui ka konkreetsete majandusnäitajatega seotud (kasumlikkus, madal kahjusus, tegevuskulude tase vms). Tulemustasusid ei või siduda lühiajaliste eesmärkidega ja kõrgendatud riskide võtmisega. Tulemustasu arvestatakse bruto kuutöötasu kordsetes (0-1 osaliselt alla ootuste; 1-2 väga hea; 2-3 suurepärane; 3-4 erakordne). Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamisel Aktsiaseltsi algatusel on juhatuse liikmetele ette nähtud kompensatsioon kolme kuupalga ulatuses. Muud tehingud seotud osapooltega. Aktsiaselts on aruandeperioodil ostnud teenuseid seotud osapooltelt alljärgnevalt: 52 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Ostetud teenused 2021 2020 SA KredEx (aktsionär) 140 109 140 284 Rahandusministeerium 72 36 Riigiettevõtted 1 280 1 549 KOKKU 141 461 141 869 Riikliku edasikindlustuse deposiidi kohta ülevaade lisa 1 punktis 13 ning lisas 13. Nõuded ja kohustised aruandeperioodil tehtud tehingutest seisuga 31.12.2021 olid alljärgnevad: 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 9) 735 565 939 091 KOKKU 735 565 939 091 31.12.2021 31.12.2020 Kohustised SA KredEx (aktsionär) 5 843 14 463 Eesti Vabariik (aktsionär) (vt lisa 13) 14 864 755 14 940 430 Riigiettevõtted 71 1 095 Juhatuse liikmed 25 375 21 661 KOKKU 14 896 043 14 977 649 Lisa 21. Bilansipäevajärgsed sündmused Majandusaasta aruande koostamise hetkel esineb maailmas suur ebastabiilsus, mille on tinginud Venemaa agressioon Ukraina suunal. Aktsiaseltsi võimalik maksimaalne netovastutus Ukraina ja Venemaa suunal väljastatud krediidilimiitidest on ligikaudu 1,3 mln eurot. 53 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Juhatuse liikmete allkirjad 2021. a majandusaasta aruandele Juhatus on koostanud AS KredEx Krediidikindlustus 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Signe Rähesoo juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 25.03.2022 Ivika Kolk juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 25.03.2022 54 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Kasumi jaotamise ettepanek Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli 1 918 230 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 443 644 eurot. Juhatus teeb ettepaneku jaotada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 järgmiselt: 1. maksta aktsionäridele dividendidena 421 462 eurot; 2. suunata kohustuslikku reservkapitali 22 182 eurot 3. jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 586 eurot jaotamata 55 AS KredEx Krediidikindlustus Majandusaasta aruanne 2021 Tegevusalade loetelu AS KredEx Krediidikindlustus müügitulu jagunes vastavalt EMTAK klassifikaatoritele alljärgnevalt: Eurodes 2021 2020 Kahjukindlustus (EMTAK kood 65121) 2 991 709 2 109 200 KOKKU 2 991 709 2 109 200 56 KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS KredEx Krediidikindlustus aktsionäridele Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud AS KredEx Krediidikindlustus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021, koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Peamised auditi asjaolud Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Rahuldamata nõuete eraldise väärtus ja täielikkus Kindlustustehniliste eraldiste saldo finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2021 on 2 915 504 eurot. Vaata raamatupidamise aastaaruande lisa 4.3. (Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid) ning lisa 14 (Kohustised kindlustuslepingutest). Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti Kindlustustehnilised eraldised moodustavad ühe Kindlustustegevusest tulenevate eraldiste kõige olulisema osa kindlustusseltsi auditeerimisel kaasasime oma auditi meeskonda finantsseisundi aruandes kajastatud kohustistest. ka aktuaarid. Koostöös aktuaaridega hõlmasid Kindlustustehnilised eraldised seisuga 31.12.2021 meie auditiprotseduurid muuhulgas järgmist: koosnevad ettemakstud preemiate eraldisest summas 154 002 eurot ja rahuldamata nõuete • hindasime, kas rahuldamata nõuete eraldiste eraldisest summas 2 761 504 eurot. Rahuldamata arvutamiseks kasutatavad meetodid on nõuete eraldis jaguneb omakorda teatatud ja asjakohased ning vastavuses käsitluses olevate kahjude eraldiseks (RBNS 319 finantsaruandluse raamistikuga; 671 eurot) ja toimunud, kuid teatamata kahjude • hindasime, kuidas juhtkond leiab peamised eraldiseks (IBNR 2 441 831 eurot). sisendid ning kas nende kasutatavad meetodid on asjakohased; KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Auditi käigus keskendusime peamiselt • võrdlesime kasutatud sisendeid ajalooliste rahuldamata nõuete eraldise saldole ning andmetega; määratlesime selle valdkonna peamiseks auditi • hindasime eelmise aasta reservide asjaoluks, kuna eraldiste arvutamine hõlmab endas usaldusväärsust ja täielikkust, võttes arvesse hinnangute tegemist ning ebakindlust. Hinnangute aruandeaastal makstud tegelikke kahjusid ning ebakindlus tuleneb määramatusest, mis on seotud kahjureservide muutust; kahjude esinemissagedusega, nõuete rahuldamise kiirusega ja pikaajaliste kahjude ulatusega. • testisime, kas IT keskkonnaga seotud üldised kontrollid on efektiivsed; Nii eraldiste arvutamiseks kui kohustiste piisavuse • teostasime valitud kindlustusliikide puhul testi tegemiseks kasutatakse aktuaarseid alternatiivsed eraldiste arvutused; mudeleid, mis kasutavad erinevaid sisendeid nagu teenitud kindlustuspreemia, kahjusuhe, kahju • testisime valimi alusel, kas andmebaasides olev info vastab kahjutoimikutes olevale infole; teatamise perioodi pikkus ning eeldatava kahju suurus. • veendusime, et arvutustes kasutatud alusandmed on kõikehõlmavad, võrreldes neid ettevõtte andmebaasides oleva infoga; • hindasime, kas raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis käsitleb hindamistulemuste tundlikkust peamiste eelduste suhtes) on piisav ja asjakohane. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet ja ühingujuhtimise aruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb ettevõtte likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. 2 Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 23.07.2020 auditeerima AS KredEx Krediidikindlustus 31.12.2021 lõppenud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust osutame katkematult kokku 12 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31.12.2010– 31.12.2021. Me kinnitame, et: • meie auditiarvamus on kooskõlas ettevõtte auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; • me ei ole osutanud ettevõttele keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud. 3 Tallinn, 25. märts 2022 /digitaalselt allkirjastatud/ Eero Kaup Vandeaudiitori number 459 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 4 Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikiri 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA 1.1. Ärinimi Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. 1.2. Asukoht Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 1.3. Eesmärk ja põhitegevusala 1.3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on kasumlik võimaluste loomine ettevõtjate krediidiriskide maandamiseks ja ettevõtluse ning ekspordi arengu tagamiseks. 1.3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on kindlustustegevus krediidikindlustuse ja garantiikindlustuse ning nende alaliikides aktsiaseltsile väljastatud tegevuslubade alusel, samuti riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes. 1.3.3. Oma põhitegevusalal tegutsemiseks teeb aktsiaselts koostööd Eesti, teiste riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega. 1.3.4. Aktsiaselts võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema majandustegevuseks ja mis ei ole vastuolus õigusaktidega või põhikirjaga. 2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 2.1. Aktsiakapital Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot, mille piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata. 2.2. Aktsiad 2.2.1. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad. 2.2.2. Kõigi aktsiate nimiväärtus on 100 (sada) eurot. Iga aktsia annab aktsia omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. 2.2.3. Aktsia on võõrandatav seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Aktsiate tasulisel võõrandamisel on teistel aktsionäridel ühine ostueesõigus kolmandate isikute ees. Aktsionärid võivad kasutada oma ostueesõigust kahe kuu jooksul aktsiate võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab aktsiate müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. 2.2.4. Aktsiat võib pantida, kui selle poolt hääletavad vähemalt 4/5 üldkoosolekul esindatud häältest ning üldkoosolekul osaleb vähemalt 4/5 aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest. 1 2.3. Aktsia eest tasumine 2.3.1. Aktsiaseltsi asutamisel tasutakse aktsia eest rahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. 2.3.2. Tegutseva aktsiaseltsi aktsia eest tasutakse seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, siis peab mitterahalise sissemakse eset hindama üldiselt tunnustatud ekspert. Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab seaduses nimetatud nõuetele. 2.3.3. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab aktsiaseltsile viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 3. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 3.1. Aktsiaseltsi organid Aktsiaseltsi organiteks on: 3.1.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek); 3.1.2. nõukogu (edaspidi nõukogu); 3.1.3. juhatus (edaspidi juhatus); 3.1.4. auditikomitee. 3.2. Üldkoosolek 3.2.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või erakorralised. 3.2.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. 3.2.3. Erakorraline üldkoosolek toimub äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. 3.2.4. Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub vastavalt õigusaktide nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu, kui õigusaktidest ei tulene teisti. 3.2.5. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja teistes õigusaktides nimetatud küsimuste otsustamine. 3.2.6. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suuremat esindatuse nõuet. 3.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suuremat häälteenamuse nõuet. 3.2.8. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määrab kindlaks aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid, ning uuendab omaniku ootusi vähemalt igal kolmandal aastal. 3.2.9. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra. 3.3. Nõukogu 3.3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti. 3.3.2. Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek lähtudes aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada 2 äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek. Aktsiaseltsis vähemusosalust omavaid aktsionäre esindab nõukogus vähemalt 1 (üks) liige. Osaluse valitseja teeb valimise ettepaneku vähemalt riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. Nõukogu liikmed valitakse kolmeks aastaks. 3.3.3. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust. 3.3.4. Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel. 3.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. 3.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 3.3.7. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed (kirjalik hääletus) või etteteatamiseta ja hääletusprotokollita (äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse tegemine). Eelnimetatud viisidel otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada aktsiaseltsi nõukogu töökorras. 3.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Kui nõukogu teeb otsuse koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku protokolli hääletusprotokoll, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija. Hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on nõukogu liikmete seisukohad hääletamisel olnud otsuse projekti kohta. 3.3.9. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. 3.3.10. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus õigusaktide või aktsiaseltsi põhikirjaga. 3.3.11. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt. 3.3.12. Nõukogu liikme tasustamine: 3.3.12.1. nõukogu liikmele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muu nõukogu organi tegevuses; 3.3.12.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 3.3.12.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 3.3.12.4. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsiaseltsi üldkoosolek arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat. 3.3.13. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. 3.3.14. Nõukogu liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel lähtutakse äriseadustikust. Osaluse valitsejal on õigus teha tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. 3.3.15. Muudatustest nõukogu koosseisus teatab üldkoosolek Rahandusministeeriumile viie (5) tööpäeva jooksul arvates muudatuse tegemisest. 3 3.4. Juhatus 3.4.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 3.4.2. Juhatusel on 2 (kaks) kuni 5 (viis) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni neljaks aastaks. Juhatuse liikme volitused juhatuses lõppevad õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. 3.4.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 3.4.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kahe kuu jooksul. 3.4.5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. 3.4.6. Juhatus võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata juhatuse otsuse tegemisest tuleb teatada kõikidele juhatuse liikmetele ning sellisel juhul on juhatuse otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad üle poole juhatuse liikmetest. 3.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles määratletakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning aktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud. 3.4.8. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt. 3.4.9. Juhatuse liikme tasustamine: 3.4.9.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 3.4.9.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu; 3.4.9.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses; 3.4.9.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 3.5. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele 3.5.1. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik: 3.5.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 3.5.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3.5.1.3. kellel on ärikeeld; 4 3.5.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 3.5.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 3.5.1.6. kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib olla muuhulgas asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 3.5.1.6.1. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus või kuulumises sellise äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija; 3.5.1.6.2. omab olulist osalust ehk vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär; 3.5.1.6.3. on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või juhatuse liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär. 3.5.2. Punktis 3.5.1.6 nimetatud seotud isik on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isikuga ühise majapidamise kaudu seotud isik. 3.5.3. Punktides 3.5.1.1–3.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 3.5.4. Punkti 3.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3.6. Auditikomitee 3.6.1. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud juhtudel või oma otsuse alusel auditikomitee. 3.6.2. Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 3.7. Sisekontroll ja siseaudit 3.7.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 3.7.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust seaduses sätestatud nõuetele vastavalt teenuseosutajalt; 3.7.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, AKTSIASELTSI STRUKTUURIÜKSUSED JA AKTSIASELTSI ESINDAMINE 4.1. Osalemine äriühingutes Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes. Aktsiaseltsi osalemise teistes äriühingutes otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek. 4.2. Struktuuriüksused 4.2.1. Aktsiaselts võib moodustada struktuuriüksusi. 5 4.2.2. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab ning nende pädevuse ja juhid määrab nõukogu, kui õigusaktidest või põhikirjast ei tulene teisiti. 4.3. Aktsiaseltsi esindamine Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. 5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 5.1. Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Aktsiaseltsi asutamisel, lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui kalendriaasta, kuid see ei tohi ületada 18 kuud. 5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine 5.2.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. 5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes. 5.2.4. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest ning avalikustab selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta aruande avalikustamisega, avalikustab aktsiaselts ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näitab igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad. 5.3. Kasumi jaotamine Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele. 5.4. Dividendide maksmine 5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. 5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek. 5.4.3. Aktsiaseltsi juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole summa ulatuses. 5.5. Reservkapital 5.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras. 6 5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadusest ei tulene teisiti.. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 aktsiaseltsi puhaskasumist. 6. AKTSIASELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Põhikirja muutmine Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirja muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates. 7.2. Põhikirja sätete kehtetus Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada. 7 1012 Nõukogu töökord Sihtgrupp Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi Aktsiaselts) nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmed Eesmärk Kehtestada Aktsiaseltsi nõukogu töökorra põhimõtted ja täpsustada Aktsiaseltsi auditikomitee töökorra põhimõtteid Kinnitaja, kuupäev Aktsionäride üldkoosolek, 18.04.2022 Kehtiv alates 19.04.2022 Järgmine ülevaatus Vastavalt vajadusele Vastutaja Signe Rähesoo, juhatuse esimees 1. Eessõna Nõukogu on Aktsiaseltsi järelevalveorgan, mis planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tegutsemise alused ning ülesanded on sätestatud Aktsiaseltsi põhikirjas. Põhikirja kohaselt on nõukogul õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. Põhikiri sätestab ka nõukogu otsuste menetlemise ja vastuvõtmise põhimõtted. Käesolev nõukogu töökord täiendab nimetatud põhimõtteid. Aktsiaselts on avaliku huvi üksus, millel on kohustuslik moodustada auditikomitee. Auditikomitee on nõukogule nõuandev organ, mis täidab põhikirjas, audiitortegevuse seaduses ning Aktsiaseltsis kehtestatud Siseauditi funktsiooni põhimääruses ettenähtud ülesandeid. Nõukogu moodustab auditikomitee arvestades audiitortegevuse seaduses ja rahandusministri määruses Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted (edaspidi rahandusministri määrus) sätestatud nõudeid auditikomitee liikmetele. Auditikomitee lähtub rahandusministri määruses sätestatud töökorra põhimõtetest. Käesolev sise-eeskiri täpsustab nende põhimõtete rakendamist Aktsiaseltsis. 2. Nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine, esimehe volitused Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek, arvestades põhikirjas ja äriseadustikus nõukogu liikme valimise kohta sätestatut, samuti kindlustustegevuse seadusega kindlustusandja juhtorgani liikme valimise kohta sätestatut ning riigi esindajatest nõukogu liikmete nimetamisel ka riigivaraseadusega riigi osalusega äriühingu nõukogu liikme valimise kohta sätestatud nõudeid. Nõukogu esimehe volitused nõukogu esimehena tegutsemiseks algavad nõukogu esimehe valimise kohta otsuse tegemisest. Nõukogu esimehe volitused nõukogu esimehena tegutsemiseks lõpevad nõukogu esimehe nõukogust tagasi kutsumisel või tagasi astumisel, uue nõukogu esimehe valimise või nõukogu esimehe tagasi astumise korral nõukogu esimehe kohalt. 3. Nõukogu koosolek Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei kutsu koosolekut kokku kahe 1 nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja koosoleku päevakorrast tuleb koosoleku kokku kutsujal nõukogu liikmetele elektronposti teel ette teatada vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorras olevate küsimuste otsustamiseks vajalikud materjalid tuleb edastada nõukogu liikmetele elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste kanali kaudu vähemalt kaks (2) tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuse vastuvõtmisel hääletada. Koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja küsimuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt ¾ nõukogu liikmetest. Koosolekut juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul vanim koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks muul kui seaduses ettenähtud juhul. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus Aktsiaseltsi huvidega, või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt. Koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab koosoleku juhataja. Protokolli kantakse: • Aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht • protokolli number • koosoleku toimumise aeg ja koht • koosoleku juhataja ja protokollija nimed • koosoleku päevakord koos päevakorrapunktide arutelu põhisisuga • koosolekul tehtud otsused koos hääletustulemusega • nõukogu liikme eriarvamus. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. 4. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Nõukogu võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. 4.1. Kirjalik hääletus Nõukogu esimees või tema poolt vastavasisulise käsundi saanud isik saadab otsuse eelnõu elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste kanali kaudu kõigile nõukogu liikmetele ning määrab tähtaja, mille jooksul peab nõukogu liige esitama otsuse eelnõu kohta seisukoha. Tähtaeg ei või olla lühem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi otsuse eelnõu kättesaamisest nõukogu liikme poolt ega pikem kui kümme (10) päeva otsuse eelnõu saatmisest. Nõukogu liige peab oma seisukoha teatama vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 2 Kirjaliku hääletuse teel tehtud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees või tema poolt vastavasisulise käsundi saanud isik hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ning juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse: • Aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht • hääletusprotokolli number • hääletuse alguse ja lõpu aeg (hääletuse alguse aeg on otsuse eelnõu saatmise päev ning hääletuse lõpu aeg on hääletamiseks määratud tähtaja lõppemise aeg) • hääletustulemus (sh otsuse poolt ja vastu hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt) • muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud (nt nõukogu liikme eriarvamus). Nõukogu liikmete esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. Hääletusprotokolli allkirjastab nõukogu esimees. 4.2. Äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse tegemine Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg. 5. Auditikomitee Auditikomitee valib oma liikmete seast esimehe, arvestades audiitortegevuse seaduses ning rahandusministri määruses sätestatud piiranguid. Auditikomitee koosolekutel osalevad auditikomitee liikmed ja juhatuse esimees ning asjakohasel juhul muud kutsutud isikud. Auditikomitee esimehel või erakorralise koosoleku korral erakorralise koosoleku kokku kutsujal, tuleb koosoleku päevakorrast auditikomitee liikmetele, juhatuse esimehele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronposti teel ette teatada vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorras olevate küsimuste otsustamiseks vajalikud materjalid tuleb edastada auditikomitee liikmetele, juhatuse esimehele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronposti teel või Aktsiaseltsi e-teenuste kanali kaudu vähemalt kaks (2) tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolekule kutsutud isikutele, kes ei ole auditikomitee liikmed ega juhatuse esimees, võib edastada üksnes neid puudutava päevakorras oleva küsimuse otsustamiseks vajalikud materjalid. Auditikomitee koosoleku protokollimise korraldab koosoleku juhataja. Koosoleku juhatajaks on auditikomitee esimees, tema äraolekul vanim koosolekul osalev auditikomitee liige. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, protokolli number, koosolekul osalevate auditikomitee liikmete ja muude isikute nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, sisulise arutelu kirjeldus ning otsused koos hääletustulemustega. Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku protokolli hääletusprotokoll. Hääletusprotokolli koostamise korraldab otsuse eelnõu hääletamiseks esitanud auditikomitee liige. Hääletusprotokolli kantakse hääletusprotokolli number, hääletuse alguse ja lõpu aeg (hääletuse alguse aeg on otsuse eelnõu saatmise päev ning hääletuse lõpu aeg on hääletamiseks määratud tähtaja lõppemise aeg), hääletustulemus, 3 sh otsuse poolt ja vastu hääletanud auditikomitee liikmed nimeliselt, ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Auditikomitee liikmete esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. 6. Teabevahetus ja dokumentide säilitamine Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Aktsiaseltsi tegevuse kohta, tutvuda Aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida vara olemasolu ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige. Nõukogu esitab kord aastas koos majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks esitamisega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust möödunud majandusaastal planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, näidates ülevaates ühtlasi igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kuid eristades juhatuse liikmele makstud põhitasu ja juhatuse liikme töö tulemuslikkust arvestades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu. Auditikomiteel on õigus saada teavet Aktsiaseltsi tegevuse kohta, tutvuda Aktsiaseltsi dokumentidega ning saada juhatuselt ja töötajatelt selgitusi, mis on vajalikud auditikomitee ülesannete täitmisel. Auditikomitee esitab vähemalt kord aastas nõukogule tegevusaruande, milles annab ülevaate kohustusliku auditi tulemustest ning auditikomitee tööst, näidates muuhulgas siseauditi tööplaani täitmise kontrollimisel tehtud järeldused. Aktsiaselts säilitab nõukogu ja auditikomitee koosolekute protokollid ja hääletusprotokollid, samuti eelpool nimetatud ülevaated nõukogu tegevuse kohta ning auditikomitee tegevusaruanded. Dokumentide säilitamise korraldab juhatus. Nõukogu esimees korraldab infovahetuse enamusosalust omava aktsionäriga. Selleks tuleb nõukogu koosoleku päevakord tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) esitada vähemalt kolm (3) tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumist ja nõukogule kirjalikuks hääletamiseks esitatud otsuse eelnõu samal ajal otsuse eelnõu nõukogu liikmetele saatmisega. Nõukogu koosoleku protokoll tuleb MKM-ile edastada ühe kuu jooksul nõukogu koosoleku toimumisest, kirjaliku hääletuse tulemusi kajastav hääletusprotokoll viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist ning sise-eeskirja punktis 4.2. nimetatud viisil tehtud otsus viie (5) tööpäeva jooksul arvates otsuse allkirjastamisest. Auditikomitee koosoleku protokoll või kirjaliku hääletuse tulemusi kajastav hääletusprotokoll tuleb edastada nõukogu liikmetele, juhatuse liikmetele ja siseauditi funktsiooni vastutavale täitjale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates allkirjastamisest. Edastamise korraldab auditikomitee esimees. 7. Tasu maksmine Nõukogu liikme tasu suuruse määrab üldkoosolek oma otsusega, arvestades riigivaraseaduses ja põhikirjas nõukogu liikme tasustamise kohta sätestatut. Lisatasu maksmise auditikomitee töös osalevale nõukogu liikmele ning sellise lisatasu suuruse ja arvestamise korra määrab üldkoosolek oma otsusega, lähtudes Rahandusministri määrusest Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad. Nõukogu liikmele, kes nõukogu või auditikomitee koosolekul ei osalenud, nõukogu või auditikomitee koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu 4 koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt koosolekute arvuga, millel nõukogu liige osales. Auditkomitee liikme, kes ei ole nõukogu liige, tasustamise otsustab nõukogu. Aktsiaselts maksab nõukogu liikmele ja auditikomitee liikmele tasu välja ülekandega nõukogu või auditikomitee liikme isiklikule arvelduskontole, mille nõukogu või auditikomitee liige on Aktsiaseltsile teatavaks teinud. Aktsiaselts maksab tasu välja üks kord kuus hiljemalt tasu arvestamise aluseks olevale kuule järgneva kuu kümnendaks (10.) kuupäevaks. Aktsiaselts peab nõukogu ja auditikomitee liikmetele makstavatelt tasudelt kinni maksud vastavalt seadusele. 5 Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (registrikood: 11948506) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Hobujaama tn 4, 10151, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT 18.04.2022. a algus kell 13:15, lõpp kell 14:15; Tallinn AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Sihtasutus KredEx (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Paul Kalle. OSAVÕTJAD Üldkoosoleku juhataja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Osalejad: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Risto Kaljurand; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna finantsvarade valdkonna juht Regina Raukas; Sihtasutuse KredEx juhatuse liige Paul Kalle; Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus nõukogu esimees Ivo Kuldmäe; Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse esimees Signe Rähesoo. Tutvunud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2021. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 1, 7 ja 10, § 300, § 332 lg 2 ja § 334; ja riigivaraseaduse § 88 lg 1; ning kooskõlas Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirjaga: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus 2021. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1); 2. Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli 1 918 230 eurot, millest 2021. aasta puhaskasum moodustas 443 644 eurot. Jaotada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 järgmiselt: 2.1.maksta aktsionäridele dividendidena 421 462 eurot; 2.2.suunata kohustuslikku reservkapitali 22 182 eurot 2.3.jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 1 474 586 eurot jaotamata. 3. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikiri (Lisa 2). 4. Tunnistada kehtetuks üldkoosoleku 10.12.2020. a otsusega nr. 1.1-5/20-065 kinnitatud Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikiri. 5. Kehtestada sise-eeskiri „1012 Nõukogu töökord“ uues redaktsioonis (Lisa 3). Kõigi otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid. Otsused vastu võetud 100% poolthäältega. Punktides 2.1. kuni 2.3. nimetatud otsused jõustuvad Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2022. aastaks" jõustumisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtasutus KredEx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Sutt Paul Kalle
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel