dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. aprill 2022
Viit
2-7/2022/2898
Registreeritud
21. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. aprill 2022

Failid

  • 📎EIS_kiri_2022_aprill.asice396 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0465 - Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e9de329-c303-42bb-8d1c-a6511d592e2f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e9de329-c303-42bb-8d1c-a6511d592e2f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 3686810 1186180 EELNÕU 20.04 .2022 0 0 EELNÕU 20.04 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.0 5 . 2022 nr ….. Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse “ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks “ raames riigiasutus ele antava põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus e (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 2 . Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Maaeluministeeriumi hallatav riigi asutus, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot (edaspidi taotleja ) . (2 ) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted. ( 3 ) T aotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. § 3 . Toetatav ad tegevus ed (1) Toetust võib taotleda EL TL- i I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike järgmiste tegevuste kohta , kui toetatav tegevus viiakse ellu Maaeluministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal, mis on antud toetuse taotleja valdusesse : 1) põllumajandusliku tootmishoone või rajatise (edaspidi koos ehitis ) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine ) ; 2) masina või seadme ostmine; 3 ) niisutussüsteemi ehitamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos niisutussüsteemi ehitamine ) ; 4 ) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmine ja vajaduse korral paigaldamine. ( 2 ) Ku i investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem , peab investeerin guobjekti kohta olema ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt . ( 3 ) Taotleja ei või k avandatava investeeringu tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 4 . Nõuded niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks antava toetuse kohta (1) Toetust võib taotleda niisutussüsteemi ehitamise ks või niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmiseks ja vajaduse korral selle paigaldamiseks (edaspidi koos niisutussüsteemi investeering ), kui on täidetud järgmised nõuded: 1) taotlejal on kavand atava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 2 1 kohane keskkonnamõju eelhinnang või sama seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et investeeringu tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või veekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi k oos veekogum ), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale; 2) pärast investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta. (2) Kui niisutuseks vajalik s tatsionaar n e seade ostetakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendami seks , siis ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik. § 5 . Veekasutuse vähendamise kohustus niisutussüsteemi investeeringu tulemusena (1) Niisutussüsteemi investeering peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 46 sätestatud nõuetele. (2) Seniseks niisutatavaks alaks loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 5 kohaselt ka ala, millel on niisutussüsteem pärast 2006. aastat toiminud, kuid mille niisutussüsteem ei ole taotluse esitamise ajal enam töökorras (edaspidi mittetoimiv niisutussüsteem ). ( 3 ) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et investeeringu tulemusena väheneb niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 kohaselt arvestuslikult vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi korral ning vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi puhul . ( 4 ) Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast investeeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab investeering vastama lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele. ( 5 ) Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade ostetakse üksnes toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või ehitatakse niisutussüsteemi veehoidla ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata, siis lõigetes 3 ja 4 esitatud nõudeid ei rakendata. ( 6 ) Investeeringuga võib rajada uue niisutussüsteemi või laiendada taotleja senist niisutatavat ala, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõikes 5 või 6 sätestatud tingimused, kusjuures kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, peab investeeringu tulemusena sama artikli lõike 6 punkti a kohane arvestuslik veekasutus võrreldes senisega vähenema vähemalt viis protsenti toimiva katmikala või maaparandussüsteemide registrisse kantud avamaa niisutussüsteemi puhul ja vähemalt kümme protsenti katmikala või avamaa mittetoimiva niisutussüsteemi puhul. (7) Niisutussüsteemi nõutud reaalse veekasutuse vähendamise kindlakstegemisel on taotleja ja niisutussüsteemi aastase veekasutuse näitajaks taotleja ja niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie aasta tegeliku aastase veek asutuse aritmeetiline keskmine. Mittetoimiva niisutussüsteemi puhul lisatakse taotleja aastase veek asutuse aritmeetilise keskmise arvutamisel nende aastate puhul, kus niisutussüsteem ei toiminud, taotleja tegelikule aastasele veek asutusele mittetoimiva niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie toimimisaasta tegeliku aastase veek asutuse aritmeetiline keskmine. Kui taotleja või niisutussüsteemi veek asutust ei mõõdetud, siis lähtutakse vastavast hinnangulisest aastasest veek asutusest . (8) Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ja hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. N iisutuseks vajalik u s tatsionaarse seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ja hinnang vastava seadme tehnilistele parameetritele. (9) Vee kogusega seotud põhjustel loetakse selle määruse tähenduses veekogumi seisundiks vähem kui hea, kui: 1) veekogumi seisund ei ole määratud; 2) põhjaveekogumi seisund on vee koguselise näitaja alusel vähem kui hea või 3) pinnaveekogumi seisund on hüdroloogilise režiimi alusel vähem kui hea või kui pinnaveekogumi seisund on vähem kui hea ja pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel ei ole arvestatud hüdroloogilist režiimi. (10) Kui avamaal asuv niisutussüsteem ei ole kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse, loetakse see selle määruse tähenduses mittetoimivaks niisutussüsteemiks. § 6 . Abikõlblikud kulud ( 1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad § 3 lõikes 1 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus. (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodustab ehitise : 1) püstitamise maksumus; 2) laiendamise maksumus; 3) rekonstrueerimise maksumus; 4) rajamise maksumus; 5 ) paigaldamise maksumus; 6) lammutamise maksumus, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui nimetatud tegevus moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest . ( 3 ) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud. ( 4 ) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme abikõlbliku kulu moodustab: 1) masina või seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe maksumus; 2) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumus. (5 ) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetus raha otstarbeka ja säästliku kasutamise. ( 6 ) Taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ja peab kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid . § 7. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) käibemaks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhul; 2) liisingumakse; 3 ) remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus- või sidekulu ; 4 ) veo- või sõidukulu, kui need ei ole seotud seadme või masina veo või paigaldamisega; 5 ) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 6 ) trahv, riigilõiv ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 7 ) tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest; 8 ) notaritasu; 9 ) õigusteenuse ja raamatupidamisteenus e ning teostatavusuuringu kulu ; 10 ) reklaami kulu ; 11 ) toreduslik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muu majanduslikult ebaotstarbeka s kulutus; 12 ) kasutatud masina , se adme ostmise kulu ; 13 ) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulu ; 14) ehitise lammutamise kulud, kui ei ehitata lammutatud ehitise asukohale uut või sellega olemuslikult sarnast ehitist või nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 1 5 ) standardtark- ja riistvara ning sidevahendi, sealhulga s mobiiltelefoni ostmise kulu ; 1 6 ) olmeelektroonika, kontoritarvete ja kontorimööbli ostmise kulu; 1 7 ) niisutussüsteemi ehitamise ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmise kulu, kui tegevus on mõeldud vee avalikuks kasutamiseks; 1 8 ) vee ostmise kulu; 1 9 ) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneerin gu koostamisega kaasnev kulu ; 20 ) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 2 1 ) muu kulu, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise või investeeringuobjektiga otseselt seotud. § 8 . Toetuse määr ja suurus (1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (2) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (3) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukav a programmiperioodi jooksul on 1 50 0 000 eurot ühe taotleja kohta. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 9 . Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning toetatava tegevuse eelarve prognoosi (edaspidi koos taotlus ). (2) PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava ehitustegevuse eelarve prognoosi vormi ja ehitustegevuse eelarve vor mi ning avaldab need PRIA veebilehel. (3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja taotlejale vähemalt kaks nädalat enne taotluse esitamise tähtaega . (4 ) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti. § 10 . Nõuded taotlusele ( 1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava investeeringuobjekti eesmärk, kirjeldus ja asukoht; 3) kavandatava investeeringuobjekti kogu maksumus ja abikõlblikud kulud; 4 ) andmed taotleja taotluse esi tamisele vahetult eelnenud majandusaasta omatoodetud põllumajand us like toodete müügitulu ja muu müügitulu kohta; 5 ) riigihanke nimetus ja viitenumber, kui toetatava tegevusega s eotud riigihange on korraldatud . (2) Kui § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevusega seotud riigihange korraldatakse pärast taotluse esitamist, esitab taotleja kavandatava investeeringuobjekti kohta ehitustegevuse eelarve prognoosi , mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise esialgne maksumus. (3) Kui § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse ga seotud riigihange korraldatakse pärast taotluse esitamist, esitab taotleja kavandatava investeeringuobjekti kohta eeldatava maksumuse üksikasjaliku eelarve. (4 ) Kui § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud toetatava tegevusega seotud riigihange korraldatakse pärast taotluse esitamist, esitab taotleja kavanda tava investeeringuobjekti kohta eelarve prognoosi, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) niisutussüsteemi nimetus; 2) selle katastriüksuse katastritunnus, millel niisutussüsteem paikneb või millele niisutussüsteem kavandatakse ehitada; 3) selle niisutatava ala suurus, millele niisutussüsteem on mõeldud; 4) andmed niisutussüsteemis kasutatava tehnoloogia kohta. (5) Kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem, esitab taotleja väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras . (6) Kui § 3 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuste kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutud ehitusluba või ehitusteatis, peab see olema kättesaadav ehitisregistrist. ( 7 ) Tao tleja esitab lisas esitatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohased lepingud ja müügiarved. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11 . Taotluse vastuvõtmine PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist . § 12 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja s elles määruses sätestatud nõuetele. § 13 . Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. § 14 . T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA rahuldab toetuseks ettenähtud vahend ite piires nõuetekohase taotluse, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel. (2 ) Minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on 1 5 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast. (3 ) Taotlus on nõuetekohane , kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. (4 ) T aotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike s 4 sätestatud alus t el. (5 ) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (6 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotlu se rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord § 1 5 . Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja võtab toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagab tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab investeeringuobjekti ja kasutab seda sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood ) . § 16 . Toetuse saaja muud kohustused (1 ) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal; 2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet; 5) säilitab toetusega seotud dokumente; 6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab: 1) toetuse saaja esitama investeeringu tege mist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 30. juunil 2025 ; 2 ) toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal ehitisregistris kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse koha selt; 3 ) toetuse saaja kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid; 4 ) toetuse saaja tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus e ja kulude abikõlblikkus e ; 5 ) kui investeeringuobjektiks on niisutussüsteem, peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal olema vee erikasutusluba, kui see on nõutav veeseaduse kohaselt, ja maaparandussüsteemi kasutuselevõtmise akt, kui see on nõutav maaparandusseaduse kohaselt, ning toetuse saaja peab mõõtma veekasutust niisutussüsteemis ja kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund ei olnud taotluse esitamise ajal vähemalt hea, siis peab ta mõõtma ka kogu oma veekasutust . § 1 7 . Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö , kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem ; 4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui investeeringuobjektiks on ehitis või niisutussüsteem ; 5) elluviidud tegevusega seotud riigihanke dokumendid, kui need ei ole riigihangete registrist kättesaadavad ja kui neid dokumente ei ole varem PRIA-le esitatud . (2) T oetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi, registrikood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle tegevuse osalise või täieliku elluviimise kohta ; 3 ) teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta. § 18 . Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) T oetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis , kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 1 7 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. ( 3 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ( 4 ) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 19 . Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032 . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid SELETUSKIRI maaelumini stri määruse „ Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus e „ Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele ” eelnõu (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 67 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 lõike 1 punkti ga a. Maaelu arengu toetusi antakse „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiidetakse heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD ) toetuse andmine. Määru s e eelnõuga kehtesta takse arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse vara sse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse par andamiseks“ raames r iigiasutusele antava põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus e (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kor d . Eelnõu alusel antava toetuse üldeesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine. Toetuse üks spetsiifiline eesmärgid on suurendada põllumajandusettevõtjate põllumajandusteadmisi . Arengukava SWOT-analüüs toob põllumajandustootmisega seotud nõrkustena välja Eesti põllumajandustootjate väikese konkurentsivõime võrreldes E uroopa L iidu (edaspidi EL ) keskmisega, väikeste põllumajandustootjate halva kohanemisvõime ning põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused lisainvesteeringuteks, muu hulgas keskkonnakaitseinvesteeringuteks. Eesti põllumajandusettevõtjate madalamad tootlikkusnäitajad võrreldes EL-i keskmistega on tingitud mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on keskmisest madalam põllumajandustoetuste tase, geograafiline paiknemine Euroopa põhjapoolsemas osas (s.o suuremad kulud talveperioodil, kallimad tootmishooned, taimekasvatuses lühem vegetatsiooniperiood ja väiksem saagikus) ja väike siseturg (s.o kõrgemad tootmissisendite hinnad ja madalamad väljundite hinnad). Põllumajandusettevõtete arengut pidurdab amortiseerunud tootmisbaas. Seega on väga oluline põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust parandada ja üheks võimaluseks on võimaldada suuremamahulis i investeeringu id , mille tegemine avaldab mõju põllumajandussektorile tervikuna. Selliste suuremamahuliste investeeringute tegemine aitab kaasa ka põllumajandusettevõtjate põllumajandus teadmiste suurendamisele. Selle toetuse sihtrühm aks on vaid Maaeluministeeriumi hallatav riigi asutus , sest nimetatud asutus tegeleb üksnes omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) I lisas nimetatud toodete , välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmat ud või I lisaga hõlmamata toodete tootmisega . Nimetatud sihtrühmale keskendu mine tuleb eelkõige vajadusest aidata kaasa põllumajandussektoris rohkemate põllumajandusettevõtjate tulemuslikku se parandamisele, sest sellest suuremahulisest investeeringust ei saa kasu üksnes toetuse saaja , vaid see investeering avaldab mõju ka teistele põllumajandusettevõtjatele. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 kohaselt võib toetada investeeringuid, mis parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning kui kasusaaja sellise investeeringu puhul ei ole üksnes toetuse saaja ise (Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus), vaid ka põllumajandusettevõtjad, siis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 17 sätestatud nõue täidetud ehk paraneb põllumajanduslike majapidamiste üldine tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus . Võrreldes m aaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „ Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” alusel antava toetuse menetlus ega on sellel toetuse l üks erinev us : Maaeluministeeriumi hallatav riigi asutus on hankija riigihanget e seaduse § 5 tähenduses ja peab kulude tegemisel järgima riigihang ete s eaduses sätestatud nõudeid, mistõttu selgub toetat av a tegevuse maksumus p ärast hanke korraldamist . Samuti jääb taotlejale võimalus valida, kas hange korraldatakse enne või pärast taotluse esitamist. Kui hanget enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab taotleja taotlemisel toetatava tegevuse kulude kalkulatsiooni . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299 , janeli.tikk @agri.ee). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi d Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Kadri Jänes (625 6 539 , kadri . janes @ agri.ee) ja Jaana Lepik (625 6202, [email protected]) . Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523, laura.ojava @ agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u koosneb viiest peatükist ja 19 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 4 „ Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi 4.1 „ Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames riigiasutuse le antava põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 sätestat akse , kes saab toetust taotleda , ja nõuded toetuse taotlejale . Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda Maaeluministeeriumi hallatav riigi asutus , ke lle omatoodetud põllumajanduslik e toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot (edaspidi taotleja ) . Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et p õllumajanduslikud tooted selle mä äruse tähenduses on ELTL -i I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted . Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tul u ei loeta taotleja põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas nimetatud tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks valmis toidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende tooraineks peab valdavas osas olema ELTL- i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos ta otleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud lamba nahast elemente , ja muid selliseid tooteid. Eelnõu § 2 lõikes 3 kehtesta takse piirang , et toetus t ei saa taotle da sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi arengukava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist , see tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 30 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Eelnõu §-s 3 sätesta takse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda . Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestat akse toetatavate tegevus t e loetelu . Toetust võib taotleda töötlemata põllumajandustoodete (s.o ELTL-i I lisas nimetatud töötlemata toodete, v.a kalandus- ja vesiviljelustooted) tootmiseks. Toetust ei anta põllumajandustoodete töötlemiseks. Toetatavad on ka põllumajandustoote esmamüügiks ettevalmistamisega seotud tegevused, kuna need tegevused ei muuda toote olemust. Põllumajandustoodete esmamüügiks ettevalmistamine on näiteks omatoodetud toote puhastamine (sh pesemine), sorteerimine, säilitamine ja pakkimine. Kui omatoodetud põllumajandustoote olemust muudetakse (nt kooritakse, tükeldatakse või töödeldakse muul moel), siis kvalifitseerub see tegevus töötlemiseks ning ei ole seetõttu selle toetuse raames abikõlblik . Näiteks õunte säilitamine külmkambris ei ole töötlemine, kuna toote olemus ei muutu, kuid õuntest moosi valmistamine on töötlemine. Taotleja võib toetust taotleda üksnes juhul , k ui toetatav tegevus viiakse ellu Maaeluministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal, mis on antud taotleja valdusesse , sest taotleja on volitatud asu tus riigi varaseaduse tähenduses. Eelnõu § 3 lõike 1 punkt is 1 sätestatakse , et üheks toetatavaks tegevuseks on põllumajandusliku tootmishoone või rajatise (edaspidi koos ehitis ) ehitamine ehitusseadustiku s sätestatud tingimustel ja korras . Näiteks toetatakse kasvuhoone ehitamist, kuid ei toetata sellise hoone või rajatise ehitamist , mis ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega, nagu näiteks väetisehoidla, masinate hoidmiseks ettenähtud hoone, kütusemahuti ja põllumajandusmasinate parandamiseks ettenähtud töökoja ehitamine – olenemata sellest, kas neid kasutatakse põllumajanduse valdkonnas või mitte. Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitamine ). Ehitise l ammutamine ei ole eraldi toetatav , v älja a rvatud juhul, kui ehitatakse l ammutatud ehitise asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui lammutamine moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. Ehitusseadustiku § 4 lõikes 4 sätestatakse, et ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. See tähendab, et kui ehitis lammutatakse ja selle asemel e ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis on see toetatav tegevus, kuid üksnes lammutamiseks toetust taotleda ei saa . Ehitise parendamine ei ole samuti abikõlblik. Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osa dega. Ehitise olulised osad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse põllumajandussaaduste tootmiseks (sh niisutuseks), säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks etteval mistuseks vajalike uute masinate ja seadmete ostmist. Masin ja seade võib olla nii statsionaarne kui ka mobiilne. Näiteks toetatakse ehitisse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme ostmist ja paigaldamist. Statsionaarsed seadmed võivad, kuid ei pea olema kirjeldatud ehitusprojektis. Toetatavad on ka muud põllumajandustootmises vajalikud sisseseaded, mis on seostatud põllumajandusliku toomisprotsessiga ja moodustab koos ehitisega terviku. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt on toetatav niisutussüsteemi ehitamine. Arvestades, et niisutussüsteeme ehitatakse ehituseadustikku või maaparandusseadust järgides, siis peab taotlejal olema taotluse esitamise ajal ehitusprojekt. Niisutussüsteemi ehitamine hõlmab niisutussüsteemi ehitamist koos selle juurde kuuluvate vajalike osadega, mis on tarvilikud niisutussüsteemi toimimiseks. Niisutussüsteemide osaks võivad olla ka statsionaarsed seadmed ehk niisutussüsteemi olulised osad, ilma milleta ei saaks kasutada niisutussüsteemi valmisolevana ehk terviklikuna niisutuseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Toetatav on ka niisutussüsteemi eesvoolude ehitamine (niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik), kui eesvoolu veeseisust või toruveejuhtme vee läbilaskevõimest sõltub niisutussüsteemi toimimine. Niisutussüsteemide puhul ammutatakse vesi veekogust või põhjaveekihist ja jaotatakse niisutatavale maale. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 4 kohaselt on toetatavad niisutuseks vajalike statsionaarsete seadmete ostmine ja vajaduse korral paigaldamine, mille puhul ei ole ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt nõutav ehitusprojekti olemasolu. Niisutuseks vajalike seadmete puhul on oluline, et nende tehnilised parameetrid sisaldaksid teavet, mille alusel saaks seadme veekasutust määrata, v älja a rvatud juhul, kui investeering tehakse üksnes olemasoleva niisutussüsteemi või selle elemendi energiatõhususe suurendamiseks ja see ei mõjutada veekasutust . Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, millised nõuded peavad olema täidetud, kui toetust taotletakse ehitise või niisutussüsteemi ehitamis eks. E hitustegevuse korral peab olema ehitise kohta ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt ei või taotleja kavandatav a investeeringu tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud siduvaid l epingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse ergutava mõju põhimõttega. Näiteks loetakse investeeringu tegemiseks seda , kui alustatakse investeeringu tegemise ga seotud ehitustöid või võetakse esimene õiguslikult siduv kohustus tellida masinaid või seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid . S iinkohal tuleb märkida, et k ui taotleja alustab kavandatava investeeringu tegemist taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida taotleja teeb, on tema enda vastutusel , sest PRIA ei ole s elleks ajaks veel teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust . Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklist 60. Eelnõu §-s 4 kehtestatakse nõuded niisutussüsteemi ehitamiseks ja niisutuseks vajaliku statsionaarse sead me ostmise ks ja vajaduse korral selle paigaldamiseks . Eelnõu kohaselt on tegemist niisutuseks tehtava invest eeringuga, kui pumbatakse vett niisutussüsteemi põhjaveekogumist või pinnaveekogumist. Niisutussüsteemiks loetakse ka kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemid, mis pumpavad süsteemi vett lisaks põhjaveekogumist või pinnaveekogumist. Kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemi, kus ei toimu vee pumpamist, ei loeta selle määruse tähenduses niisutussüsteemiks ja selle kohta saab taotleda toetust arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames antava põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse alusel . Kui niisutuseks kavandatakse kasutada vaid sademevett ning põhjaveekogumist või pinnaveekogumist vett juurde ei võeta, siis on tegemist eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 2 kohaselt peavad investeeringud niisutusse olema kooskõlas liikmesriigis vastuvõetud veemajanduskavadega . Niisutustegevuse kavandamisel on olulise tähtsusega selle põhjavee - ja pinnaveekogumi seisund, kust soovitakse hakata niisutustegevuseks vett võtma. Eestis määratakse pinnaveekogumi seisund veekogu ökoloogilise ja keemilise seisundi alusel. Põhjaveekogumi seisund 4 määratakse keemilise ja koguselise seisundi alusel. Veekogumi seisund loetakse heaks, kui nii keemiline kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Hinnangu, kas toetuse abil kavandav investeering vastab veemajanduskavade nõuetele, halvendab veekogumi või seda ümbritseva keskkonna seisundit või mitte, annab Keskkonnaamet pädeva isiku koostatud keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) aruande ja muu olemasoleva teabe alusel. Keskkonnaamet kontrollib, kas piisab eelhinnangust või on vajalik teha KMH. Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded niisutusega seotud investeeringute puhul nõutavale vee kokkuhoiule. Nende investeeringute puhul, kus nõutakse niisutussüsteemi tegelikku vee kokkuhoidu , on oluline, et kasutatav veekogus väheneb vähemalt samas ulatuses, kui investeerimistasandil on vett kokku hoitud. Vee kokkuhoiuks seatud tingimused sõltuvad niisutussüsteemi seisukorrast (taotlemise ajal toimiv või mittetoimiv ) ja veekogumi seisundist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 46 lõike 3 kohaselt peab pärast investeeringu tegemist olema võimalik mõõta niisutuseks kasutatava vee kogust. Niisutussüsteemi ehitusprojekt peab sisaldama andm eid olemasoleva ja kavandatava arvutusliku maksimaalse veekasutuse, taotleja ja olemasoleva niisutussüsteemi senise veekasutuse (kui veekasutust ei mõõdetud, siis hinnangulise senise veekasutuse) ja arvutusi arvutusliku ja tegeliku veekasutuse kavandatava vähenemise kohta. Nimetatud teave on vajalik, et teha kindlaks niisutussüsteemi ümberehitamisega kaasnev arvestuslik vee kokkuhoid ja juhul, kui vett võetakse veekogust, mille sei sund on vähem kui hea, siis ka kavandatav tegelik vee kokkuhoid. Nimetatud näitajad märgitakse ehitusprojektis, kuna niisutussüsteemi projekteerija saab uue ja vana süsteemi näitajate võrdlemisel kõige asjakohasemalt hinnata veekasutuse kokkuhoidu ning ka lekete vähenemisega saavutatavat veekasutuse kokkuhoidu. Taotleja ja olemasoleva niisutussüsteemi senise veekasutuse näitajate puhul arvestatakse viimase kahe kuni viie aasta aritmeetilist kesk mist veekasutust või kui veekasutust ei mõõdetud, s iis hinnangulist aastast veekasutust . A ritmeetilise keskmise arvutamisel on mõistlik võtta aluseks pikem ajavahemik, kuna ilmastikumuutused aastate kaupa võivad oluliselt mõjutada aastast veetarbimist. Kui niisutussüsteem mõnel aastal aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse võetava perioodi jooksul ei toiminud, siis kasutatakse niisutussüsteemi selle aasta veekasutuse hindamiseks niisutussüsteemi viimase kahe kuni viie toimimis aasta aritmeetilist keskmist veekasutus t . J uhul, kui niisutussüsteemi investeering ei nõua ehitusprojekti (olemasolevasse niisutussüsteemi paigaldatakse seadmed ilma olemasolevat niisutussüsteemi ümber ehitamata või laiendamata), siis leitakse olemasolev ja kavandatav arvutuslik maksimaalne veekasutus seadmete tehniliste parameetrite alusel ning andmed olemasoleva ja kavandatava arvutusliku maksimaalse veekasutuse, senise veekasutuse ja kavandatava veekasutuse vähenemise kohta esitatakse avaldusel. Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja investeeringu tegemise järel sellega seotud niisutatav pind ei laiene, tuleb taotlejal olemasoleva toimiva niisutussüsteemi ehitamise või olemasolevasse süsteemi niisutusseadmete ostmise korral saavutada vähemalt 5% ja mittetoimiva süsteemi korral vähemalt 10% ulatuses potentsiaalne veekokkuhoid. Vee potentsiaalne kokkuhoid ( arvestuslik vähenemine) peab nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektist või olemasoleva seadme ja uue seadme tehniliste parameetrite võrdlusest. Näiteks uuendatakse olemasolevat kastmissüsteemi, kus seni kasutusel olnud sprinklersüsteem asendatakse tilkniisutussüsteemiga ja sellega seotud niiskuse andurite ning uue infotehnoloogilise lahendusega. Uue niisutussüsteemiga on võimalik vähendada vee kulu seniselt maksimaalselt 10 000 m 3 -lt 8000 m 3 -ni, seega tagatakse arvestuslik vee sääst 2000 m 3 , mis on 20% 10 000 m 3 -st. Toimiva süsteemi korral on vee kokkuhoiu nõue väiksem, kuna to imivad süsteemid on üldjuhul hiljuti uuendatud ja seetõttu ökonoomsema veekasutusega. Mittetoimiva süsteemi puhul on vee kokkuhoiu nõue suurem, kuna sellised süsteemid on projekteeritud varem ning neid üldjuhul uuendatud ei ole (seega on võimalik saavutada renoveerimisega suurem vee kokkuhoid). Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund ei ole vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja investeeringu tegemise järel sellega seotud niisutatav pind ei laiene, siis peab investeering lisaks arvestuslikule veekasutuse vähenemisele tehniliselt tagama, et tegelikult on niisutussüsteemi aastast veekasutust võimalik vähendada koguse võrra, mis moodustab vähemalt 50% arvestuslikust niisutussüsteemi aastasest veekasutuse vähenemisest. Eespool toodud näite puhul tuleb vähemalt 1000 m 3 vett ka tegelikult kokku hoida. Veekasutust, arvestuslikku ja tegelikku veekasutuse vä henemist vaadeldakse näitaja m 3 /aastas alusel . Kui niisutuseks vajalikku vee kogust pärast investeeringu tegemist ei mõõdeta, siis ei ole niisutussü s teemi investeering abikõlblik. Uue veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi või niisutussüsteemi ehitamine, mis suurendab niisutatava ala pindala, peab lisaks eeltoodule vastama järgmistele tingimustele: ehitusprojekti alusel võetakse niisutuseks kasutatavat vett pinna - või põhjaveekogumist, mille seisund on veehulga alusel vähemalt hea; tehtud KMH vajalikkuse eelhinnangu või KMH alusel ei ole investeeringul olulist negatiivset mõju keskkonnale. Siiski on võimalik ehitada sellist niisutussüsteemi, mis suurendab taotleja senist niis utatava ala pindala ja kasutab niisutuseks vett veekogust, mille seisund on vähem kui hea, kui see on kombineeritud olemasoleva süsteemi ümberehitamisega. Sellisel juhul peab ehitusprojektist nähtuma, et arvutuslik veekasutus väheneb toimiva niisutussüsteemi puhul vähemalt 5% või mittetoimiva niisutussüsteemi puhul vähemalt 10% senisest arvutuslikust veekasutusest ning toetuse saaja peab tegelik ku niisutussüsteemi aastast veekasutust vähendama koguse võrra, mis moodustab vähemalt 50% arvestuslikust niisutussüsteemi aastasest veekasutuse vähenemisest. Ka on sellise investeeringu puhul oluline, et kogu ettevõttes kasutatav veekogus peab vähenema vähemalt samas ulatuses, kui investeerimistasandil on vett kokku hoitud , ning vett tule b kokku hoida vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest . Kogu taotleja poolt kasutatava vee hulka arvatak se ka taotleja poolt müüdud vee kogus. Oluline on tagada, et vee kokkuhoidu ja selle positiivset mõju keskk onnale, mida toetuse saaja on oma investeeringuga saavutanud, ei tühistaks tema vee kulu suurendamine või vee müük. Kui taotlejal on eelnõu alusel kohustus niisutuseks kasutatavat vett tegelikult kokku hoida, siis investeeringuga kokku hoitud vett ei ole l ubatud kasutada näiteks muu maa- ala niisutam iseks . Näide olukorra kohta, kus on nõutud veekasutuse arvestusl ik ja tegelik vähenemine : kui olemasoleva niisutussüsteemi seadmed vahetatakse tõhusamate vastu, mille tulemusena võetakse ehitusprojekti alusel edaspidi vett 8000 m 3 endise 10 000 m 3 asemel, siis arvutuslik veekasutus vähen eb 2000 m 3 võrra (20%). Järelikult on tagatud vähemalt 5% veekasutuse arvestuslik vähenemine. Toetuse saaja p eab tegelikult investeeringu tasandil vett säästma sellest vähemalt 50% ulatuses ehk 1000 m 3 . Kui taotleja tegelik keskmine veekasutus oli enne investeeringut 9000 m 3 , siis investeeringu järel ei tohi veekasutus olla suurem kui 8000 m 3 (9000 m 3 – 1000 m 3 = 8000 m 3 ). Näide veekasutuse arvestusliku ja tegeliku vähenemise arvutamise kohta, kui vähenemist arvestatakse pumba või pumplate tehniliste näitajate alusel (olukorras, kus pumba vahetus ei nõua ehitusprojekti) : n äiteks on olema s oleva pumba tootlikkus 20 m 3 /h. Veekasutus peab vähenema vähemalt 5%. Järelikult peab uue pumba tootlikkus olema vähemalt 20 m 3 /h × 5% = 1 m 3 /h väiksem kui senise pumba tootlikkus. Seega võib uue oste tava pumba tootlikkus olla kuni 19 m 3 /h (20 m 3 /h – 1 m 3 /h). Kui toetuse saaja võtab vett veekogust, mille seisund on vähem kui hea, siis on kohustus ka tegelikult veekasu tust vähendada (vähemalt 50% arvestuslikust vähenemisest). Tegeliku nõutava veekokkuhoiu arvutamisel lä htutakse taotleja senisest veekasutusest, niisutussüsteemi veekasutusest ning olemasoleva ja kavandatava tootmisprotsessi iseärasustest (näiteks pumba töötamise ajalisest tsüklist). Kui investeering tehakse üksnes olemasoleva toi miva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või olemasolevas niisutussüsteemis uue veehoidla ehitamiseks, siis ei pea vee kokkuhoi uks seatud tingimusi (eelnõu § 5 lõiked 2, 3 ja 5) täitma. Energiatõhususega seotud investeeringute puhul peetakse silmas juhtumeid, kus olemasolevat toimivat niisutussüsteemi täiustatakse nii, et asendatakse olemasolevad seadmed (näiteks pumbad, hüdrofoorid) tootlikkuselt samaväärsete, kuid vähem energiat ( k W h ) tarbivate seadmetega. Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu arvestamise alused . Eelnõu § 6 lõigete 1 –4 alusel on abikõlblikeks kuludeks investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti ELÜPS-i § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus. Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on a bikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise , laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus . Ehitise lammutamise maksumus on abikõlblik kulu üksnes juhul , kui l ammutatud ehitise asukohale ehitatakse uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või lammutamine moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. See tähendab, et kui ehitis lammutatakse ja selle asemel e ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis on ehitise lammutamise kulud abikõlblikud kulud. Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka ka eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud. Kui toetust taotletakse masina või seadme ostmiseks, siis loetakse abikõlblike kulude hulka ka selle paigaldamise või seadistamise maksumus, kui seadme või masina eripära tõttu saab seda paigaldada üksnes masina või seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui masina või seadme kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet , sealhulgas tutvustust , siis ka need kulud on abikõlblikud. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning taotleja peab tagama kasutatava toetus raha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnag a. Kuna taotleja peab kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, siis on tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning võrdsed konkurentsitingimused. Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse, et taotleja peab kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas valima riigihanke korraldamiseks sobiva hankeliigi. Taotleja on riigiasutus, kes kasutab oma tegevuseks vajalike asjade ostmisel või teenuste või ehitustööde tellimisel avalikke vahendeid, mis on talle riigieelarvest määratud, ja seega on ta kohustatud riigihangete seaduse tähenduses järgima hangete korraldamisel riigihangete seaduses sätes tatud nõudeid ning tagama oma tegevuse ja otsuste läbipaistvuse. Eelnõu §-s 7 sätestat akse mitteabikõlblikud kulud. Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmise ks tehtud kulutused, liisingumaksed, mitmesugused tegevuskulud, näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või toreduslikud kulu tuse d tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses. Mitteabikõlblik kulu on ka tasu taotleja end a ja tema töötaja tehtud töö eest . Kui erinevad veo- või sõidukulud ei ole seotud seadme või masina veo või paigaldamise , siis ei ole need kulud ka abikõlblikud . Eesmär k on vältida olukordi, kus ostetava seadme või masina veokulusid n-ö peidetakse seadme või masina hinna sisse. Abikõlblik ei ole niisutussüsteemi ehitamine või niisut u seks vajalike seadmete ostmine, kui tegevus on suunatud vee avalikuks kasutamiseks . Samuti ei ole abikõlblik niisutuseks vajaliku vee ostmine. Eelnõu § 8 sätesta takse toetuste määr ja suurus. Eelnõu § 8 lõik e s 1 sätestatakse, et toetust antakse kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et i nvesteeringute tegemi sel kaasnek s toetuse andmisel ergutav mõju. Kui toetus moodustab kavandatava investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt võimalik teha kavandatav investeering ka ilma toetuseta. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kuni 1 500 000 eurot programmiperioodil kokku. A rengukava p rogrammiperioodiks on aastad 2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220 (edaspidi üleminekumäärus ), mille artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendatakse EAFRD-st toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel 2021–2022 on üleminekuperiood uude programmiperioodi. Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et eelnimetatud määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, tuuakse maksete abikõlblikkus e ja investeeringu t egemist tõendavate dokumentide esitamise lõpp tähtaeg varasemaks ehk 2025. aasta 30. juuniks. Eelnõu §-s 9 sätestat akse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitat ud andmeid tõendavad dokumendid ning toetatava tegevuse eelarve prognoosi (edaspidi koos taotlus ) . T oetatava tegevuse eelarve prognoos esitatakse juhul, kui riigihange korraldatakse pärast taotluse esitamist. Kui riigihange korraldatakse enne taotluse esi t amist, siis taotleja toetatava tegevuse eelarve prognoosi ei esita. PRIA koostab ehitustegevuse eelarve prognoosi vormi ja ehitustegevuse eelarve vormi ning avaldab need oma veebilehel. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja asutustele vähemalt kaks nädalat enne taotluse esitamise tähtaega. Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti. Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andm ed, mida taotlus e osaks olev avaldus peab sisaldama , muu hulgas andmed kavandatava investeeringuobjekti kohta ning nõuded taotluse osaks oleva te le dokumentidele . Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad avalduses sisalduma . A valdus peab sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruse s sätestatud tingimuste täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatav ate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab taotleja esitama andmed selle kohta, kas riigihange on korraldatud (r iigihanke nimetus ja viitenu mber). Kui hanget enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab taotleja taotlemis el toetatavate tegevuste kulude kalkulatsiooni. Kui taotleja teostab riigihanke enne toetustaotluse esitamist, siis tuleb hankedokumentides seada tingimus, et tegevus tellitakse vaid juhul, kui saadakse vastav taotluse rahuldamise otsus. Avalduses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. ELÜPS-i § 79 lõike 4 punkti 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Eelnõu § 10 lõigete 2–4 alusel peab taotleja juhul, kui riigihange korraldatakse p ärast taotluse esitamist, esitama esialgsed hinnakalkulatsioonid, kus on näidatud kõnealuse masina, seadme, niisutussüsteemi investeeringu ja ehitis e indikatiivsed maksumused. Taotleja koostab need eelarved ise, st nende dokumentide koostamiseks ei pea võtma hinnapakkumusi, kuid koostatavad eelarved peavad siiski peegeldama turuhindu. Ehitustegevuse eelarve prognoos tuleb esitada Microsoft Exceli tarkvaraga tööde ldavas vormingus ja see nõuetekohane vorm on kättesaadav PRIA veebilehel. Masina ja seadme hinnakalkulatsioon esitatakse vabas vormis . Hinnak alkulatsiooni e esmärk on saada iga toetatava tegevuse kohta põhjendatud maksumus, sest selle järgi teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse. Väljamakstava toetussumma aluseks on riigihanke tulemusel kujunenud toetatava tegevuse hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind. Välj amakstava toetussumma aluseks on seega tehtud kulude tegelikult hind riigihangete tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla taotletud toetuse summast suurem. Toetus makstakse välja ainult toetatava tegevuse ab ikõlbliku kulu hüvitamiseks. Taotleja peab arvestama asjaoluga, et kui ta teostab riigihanke enne toetuse taotluse esitamist ja talle ei ole ettenähtud vahendeid selle tegevuse elluviimiseks ilma toetuse abita, peab ta kujundama hanketingimused selliselt, mis seavad hankelepingu sõlmimise sõltuvusse PRIA poolt toetuse määramise otsuse tegemisest. Teisisõnu taotleja peab hanke teates märkima, et tegevus tellitakse vaid juhul, kui saadakse vastav taotluse rahuldamise otsus . Eelnõu § 10 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise või niisutussüsteemi ehitamiseks, siis peab tao tleja taotlemisel esitama väljavõt t e põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus või maaparandusseaduses s ätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu § 10 lõikes 6 sätestatakse, et kui t oetust taotletakse ehitise või niisutussüsteemi ehitamisek s või sellise seadme või masina ostmiseks , mille paigaldamiseks on vajalik ehitusseadustiku või niisutussüsteemi puhul maaparandusseaduse kohaselt ehitusluba või ehitusteatis, siis peab see olema kättesaadav ehitisregistrist. Nimetatud nõudega tagatakse, et investeeringuobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eelnõu § 1 0 lõikes 7 on nimetatud hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid. Lisas esitatud h indamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milliste dokumentidega (müügiarved ja asjakohased lepingud) tõendatakse vastava kriteeriumi täitmist. Näiteks kui taotleja tegeleb teadus- ja arendustööga ning soovib selle hindamiskriteeriumi alusel saada ka hindepunkte, siis tõendab ta selle kriteeriumi täitmist asjakohase kirjalik u leping uga . Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse vastuvõtmine. PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine . PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse, sealhulgas investeeringuobjekti vastavust EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotleja , taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitat ud nõuetele, kui kõik omavahel võrreldavad andmed on samased, ei esine ELÜPS-i § 79 lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning on täidetud kõik eelnõus sätestatud nõuded. ELÜPS-i § 76 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas . Eelnõu § -s 1 3 sätestat akse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord. ELÜPS -i § 77 lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastava i d taotlus i toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel. Eelnõu kohaselt hindab toetuse taotlusi PRIA eelnõu lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskriteeriumid jagunevad valdkondade järgi neljaks: 1) s otsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid – eelistatakse taotleja t, kes tegutseb põllumajandusvaldkonnas, ke s tegeleb teadus- ja arendustegevusega või kes panustab põllumajandusvaldkonna arengusse ; 2) k eskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid – eelistatakse taotlejat, kes on mahetootja või sertifitseeritud seemne tootja või kes teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks, mis kasutab küttena bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -h eidet tekitavaid energiaallikaid või kes teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu või energiasäästu parendamiseks ; 3) m ajanduslikud hindamiskriteeriumid – eelistatakse taotlejat, kes kavandab toetatavaid tegevusi suuremas mahus või kes teeb in vesteeringu elektrigeneraatori ostmiseks ; 4) s uuremale koostööle suunatuse hindamiskriteerium – eelistatakse taotlejat, kes kuulub klastrisse või koostöövõrgustikku . H indamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa on 15% maksimaalsest hindepunktide summast ehk neli hindepunkti 26 hinde punktist . Eelnõu § -s 1 4 sätesta takse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Eelnõu § 14 lõikes 1 sätesta takse , et PRIA rahuldab toetuseks ettenähtud vahendite piires nõuetekohase taotluse , mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, ELÜPS i § 79 lõike 1 punkt i 3 alusel . ELÜPS-i § 79 lõike 1 punkti 3 kohaselt rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused, k ui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindami skriteeriumite miinimumnõuetele. Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt peab toetuse taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa olema vähemalt 15% hindamiskriteeriumite maksim aalsest hin depunktide summast. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaals e t hindepunktide summat , jäetakse rahulda ma ta. Seega pea vad ELÜPS-i § 79 lõike 1 kohaselt taotleja, taot lus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõu etele ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt . Eelnõu § 14 lõi k e s 3 sätestatakse , et taotlus on nõuetekohane , kui taotleja, taotlus ja toetata v tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-i s, arengukavas ja selles määruses sätestatud nõuetele . Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i § 79 lõike s 4 sätestatud alus t el. ELÜPS-i § 79 lõikes 4 sätestatakse, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt tuleb toetuse taotlus või maksetaotlus tagasi lükata, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist , välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel ei tohi anda toetust isikule, kelle puhul on tehtud kindlaks, et ta on toetuse saamiseks vajalikud tingimused tekitanud kunstlikult, vastupidiselt toetuse andmise aluseks olevate õigusaktide eesmärkidele. Eelnõu § 14 lõikega 5 reguleeritakse olukord, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud üksnes taotluses sisalduvat e mitteabikõlblike kulude tõttu . ELÜPS-i § 79 lõikes 6 sätestatakse, et maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega võib toetuse summat vähendada ja taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et saavutatakse kavandatava tegevuse eesmärgid toetuse summa vähendamisest hoolimata. Nimetatud sätte eesmärk on , et taotlus ei kuuluks kohe rahuldamata jätmisele, kuna see ei vasta kõigile abikõlblikkuse nõuetele, st see sisaldab mitteabikõlblikke kulusid. Taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine ei ole otstarbekas ega põhjendatud, kui taotlus sisaldab abikõlblikke kulusid mahus, mis võimaldab taotlejal kavandatud tegevuse ellu viia ja tagab seejuures toetatava tegevuse eesmärgi säilimise. Teine oluline tingimus taotluse osaliseks rahuldamiseks mitteabikõlblike kulude tõttu on taotleja nõusolek. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuld amise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotl use rahuldamata jätmise otsuse 3 0 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast . Eelnõu § -s 15 sätesta takse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja kohustusteks on viia kavandatav tegevus ellu ja võtta toetuse abil oste tud või ehitatud inv esteeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest . See tähendab, et näiteks seadme puhul peab see olema selleks ajaks ostetud ja vajaduse korral ka paigaldatud. Ehitustegevuse korral peab ehitis olema kasutusvalmis ja selle kohta peab olema kasutusluba või esitatud kasutusteatis. Investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni . Lisaks on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korra l PRIA nõudmisel tagasi maksma. ELÜPS -i § 111 lõikes 1 on sätestatud, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306 /2013 ning teistes EL -i asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Eelnõu § -s 16 kehtesta takse toetuse saajale muud kohustused. T oetuse saaja peab tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse ning võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt lükatakse toetuse või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Toetuse saaja peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus peab järgima kulude tegemisel riigihangete seadust, esitama toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet ning esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Näiteks kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusl o a või kasutusteatise ga tõendatakse, et investeeringuobjekt ( nt valminud ehitis või paigaldatud seade ) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutus otstarbe kohaselt . Seega võimaldab kasutusl uba või kasutusteatis taga da , et investeeringuobjekti saab hakata sihtotstarbeliselt kasuta m a. Investeeringuobjekt peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kuna käesolev programmiperiood hakkab lõppema, siis peab toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimisel arvestama lisaks sellega , et investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab esitada kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunini. Eelnõu § -s 1 7 sätesta takse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele . Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e -teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotlus e koos asjakohaste dokume ntidega . Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatav ad maksetaotlus, arve ning kauba s aamist, maksmise tegemist ning töö tegemist või kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 4 kohaselt tõendatakse toetuse saajate tehtud makseid arvete ja maksmist tõendavate dokumentidega. Kui seda ei ole võimalik teha, tõendatakse maksete tegemist samaväärse juriidilise jõuga dokumentidega. Eelnõu §-s 18 sätesta takse toetuse maksmi s e ja toetuse maksmisest keeldumi s e alused . Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamise päevast. ELÜPS-i § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel tehakse toetuse maksmisest keeldumise otsus 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ELÜPS-i § 81 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 63 ja 64 kohaselt võib toetuse saaja nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise korral määrata sektoripõhiste õigusaktidega halduskaristusi, milleks võib olla muu hulgas näiteks toetussumma vähendamine. On võimalik kohaldada ka toetuse maksmise peatamist, kui võib eeldada, et t oetuse saaja kõrvaldab nõuete mittevastavuse mõistliku aja jooksul. Nimeta tud määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt ei kohaldata halduskaristust muu hulgas siis , kui põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumite, kulukohustuste või muude kohustustega seotud mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud. Toetuse maksmise peatamine on täpsemalt sätestatud komisjoni delegee ritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 36. Eelnõu § -s 19 s ätesta takse , et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilita b PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Par lamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Mer endus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 34 7, 20.12.2013, lk 549–607), komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega ( ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Määrus aitab kaasa Maaelumi nisteeriumi hallatava riigi asutu s e kaasabil põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele. Maaeluministeeriumi hallatavalt riigi asutuselt investeeringu tulemusena saadud teadmised toetavad kogu põllumajandussektori põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet ning vähendavad põllumajandusest tulenevat keskkonnamõju – tema tehtava investeeringu tulemusena saadud teadmised edastatakse põllumajandussektorile. Kuna Eestis põhjustab sademete hulga m uutlikkus ja ebaühtlane jaotus põllumajanduskultuuride saagi ja kvaliteedi kõikumist, siis niisutamissüsteemide ehitamise või niisutamiseks vajalike statsionaarsete seadmete ostmise toetamine soodustab tootmist katmikalal ja vähendab lühiajaliste kuivade perioodide mõju avamaal, luues seega paremad võimalused põllumajandustoodete kvaliteetseks ja tõhusaks kasvatamiseks. Avamaal on niisutamine vajalik eelkõige kvaliteedilt ja koguseliselt stabiilse saagi saamiseks köögivilja- ja aiandussektoris. Kogu toetatava niisutustegevuse põhimõtteks on, et niisutustegevus ei tohi halvendada selle veekogumi seisundit , millest niisutuseks vett võetakse, või seda veekogumit ümbritseva keskkonna seisundit. Määrus aitab kaasa põllumajanduslikust tootmisest tule nevate keskkonnamõjude leevendamisele eelkõige sedasi , et h indamiskr iteeriumite kaudu eelistatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rak endamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõust ub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlast amiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA - le. Maaeluministri xx.04.2022 määrus nr xx „ Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele “ Lisa TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega Taotleja taotluse esitamisele vahet ult eelnenud majandusaasta põllumajand uslike toodete müügitulu oli vahemikus 500 000 – 700 000 eurot 700 000,01 – 900 000 eurot 900 000,01 – 1 100 000 eurot 1 2 3 1.2 Taotleja tegeleb teadus- ja arendustegevusega Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud k ohalikus teadus- ja arendustegevuse projekti s 2 Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud rahvus vahelises teadus- ja arendustegevuse projekti s 3 1.3 Taotleja panustab põllumajandusvaldkonna arengusse Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud arendustegevus es või koostööprojekti s vähemalt ühes põllumajandusvaldkonnas 2 Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud m ajandusaastal osalenud arendustegevus es või koostööprojekti s rohkem kui ühes põllumajandusvaldkonnas 3 Sotsiaalmajanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotleja on mahetootja või sertifitseeritud seemne tootja 2 2.2 Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja p aigaldamiseks , mis kasuta b küttena biolo ogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid Taotleja tee b investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paig aldamiseks , mis kasuta b küttena bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid 4 Taotleja , kes on sertifitseeritud seemne tootja , tee b investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks , mis kasuta b küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid 6 2.3 Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu või energiasäästu parendamiseks Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu ja taaskasutamist võimaldava niisutussüsteemi ehitamiseks 3 Taotleja teeb investeeringu katmikala energiasäästu parendamiseks 1 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 11 Majandusliku d hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 3.1 Taotleja, kes kavandab toetatavaid tegevusi suuremas mahus O maosalus e osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuses on 2 0 – 3 0% 3 0 ,01 – 4 0% üle 40,01% 1 2 3 3. 2 Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 4 Suuremale koostööle suunatuse hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja kuulub klastrisse või koostöövõrgustikku 2 Suuremale koostööle suunatuse hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumite m aksimaalne hindepunktide summa 26 Hindamiskriteeriumite m inimaalne hindepunktide summa (1 5% maksimaalsest hindepunktide summast) 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 20.04.2022 nr 1.4-3/328 Rahandusministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_riigiasutus_investeering_2022.docx; 2. Seletuskiri, SK_riigiasutus_investeering_2022.docx; 3. Lisa, Lisa_Hindamiskriteeriumid_riigiasutus_2022.docx. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel