Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. aprill 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
20.04.2022 nr 85
Turisminõudluse suurendamise toetamiseks antud
toetuse osalise tagasinõude otsus
1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud
1.1. Ettevõtlusministri 02.07.2015 a käskkirjaga nr 15-0186 „Toetuse andmise tingimused
turisminõudluse suurendamise toetamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused
turisminõudluse suurendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi punkti 6.2
kohaselt on tegevuste elluviijaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS2014_2020) § 16 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 mõistes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS). Toetusskeemi punkti 2.1 alusel viib EAS ellu alategevust „Eesti kui reisisihi
tuntuse suurendamine“ (edaspidi reisisihi projekt), mille number Struktuurifondide
Operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.01.16-0175. Projekti rahastamise määr on 100%. Projekti
rahastati 2020. aastal 77,94% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning 22,06% ulatuses
riigieelarve vahenditest. Toetusskeemi punkt 2.2 alusel viib EAS ellu alategevust „Turismiinfo
juhtimine“ (edaspidi turismiinfo projekt), mille number struktuurifondide operatiivsüsteemis on
2014-2020.5.01.16-0188. Projekti rahastamise määr on 100,0%. Projekti rahastatakse Euroopa
Regionaalarengu Fondist. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember
2023.
15.11.2021. aastal sõlmisid EAS ja Sihtasutus Kredex ühinemislepingu. Ühinemislepingu
tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), mis on EASi õigusjärglane.
EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse.
Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 a korraldusega nr 34 kinnitatud „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EAS ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM.
Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015 a käskkirjaga nr 1.1-1/15-0342
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine
perioodiks 2014–2020“ on kinnitatud MKMi tööprotseduuride kirjeldus perioodiks 2014–2020
(edaspidi TPK). TPK punkt 7 järgi võtab rakendusasutus MKM endale rakendusüksuse EAS
funktsiooni toetuse tagasinõude otsuse tegemisel, kui EAS on toetuse saaja, et tagada
rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016 a käskkirjaga nr 225 „Loa
andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse
funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel.
1.2. 26.02.2021 a informeeris EASi järelevalve ja riskijuhtimise üksus MKMi reisisihi projekti
tegevuse käigus 2020. aasta jooksul teenitud tuludest. Tuludeks olid ettevõtjate osalustasud
erinevatel programmi raames korraldatud õppereisidel, koolitustel ja välismessidel osalemise eest.
Kokku oli tulusid 7276,67 eurot.
2
EIS informeeris 22.02.2022 a MKMi turismiinfo projekti tegevuse käigus 2021. aasta jooksul
EASi poolt teenitud tuludest. Turismiinfo projekti üheks tegevuseks on Eesti riikliku
turismiinfosüsteemi ja veebilehe www.visitestonia.com haldamine. Muu hulgas on veebilehe
külastajatel võimalik leida infot erinevate majutusteenust pakkuvate ettevõtete kohta. Leht on
liidestatud www.booking.com broneerimissüsteemiga, mis võimaldab visitestonia.com lehe
külastajatel liikuda majutusasutuse andmete juurest otse booking.com broneerimissüsteemi ja
teostada majutuse broneering. Liidestamine on tasuline ning booking.com broneerimissüsteemi
pidaja BOOKING.COM B.V tasub EASile komisjonitasu iga visitestonia.com lehelt suunatud
broneeringu eest. 31.12.2021 a seisuga oli komisjonitasusid EASile tasutud kokku 4 048,33 eurot.
1.3. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega.
Sama punkti järgi koosneb reisisihi projekti elluviimise kogukulude eelarve 27 200 000 eurot ja
turismiinfo projekti elluviimise kogukulude eelarve 3 300 000 eurot 100% ulatuses abikõlblikest
kuludest.
2. MKMi seisukoht
2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 a määruse nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (edaspidi ühissätete määrus) artikkel 61 lõige 1 määratleb
puhastulu rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest
tasumisel tehtavatest otsemaksetest. Näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult
makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest
on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse
asenduskulud.
2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 ja artikli 65 lõike 8
tähenduses abikõlblikest kuludest maha arvamisele kuuluvat puhastulu.
2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel
teenitud puhastulu maha arvata välja makstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud
ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulud on teenitud abikõlblikkuse
perioodil.
2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti
elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi.
2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.2 toodud tulud on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse
eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud
kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest.
Punktis 1.2 toodud tulud on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning projekti abikõlblikud
kulud enne puhastulu mahaarvamist ületavad 100 000 eurot. Seega kohaldub ühendmääruse § 5
lõige 6.
2.6. Punktis 1.2 toodud tulude teenimine on osa reisisihi ja turismiinfo projektide elluviimise
tavapärasest praktikast ja selliste tulude olemasolu võimalusega on MKM toetusskeemi
kehtestamisel arvestanud. Toetusskeemi kehtestamise ajal ei olnud võimalik täpselt ette
prognoosida ettevõtete poolt punktis 1.2 toodud teenuste tarbimise mahtu. Seetõttu ei olnud ka
võimalik reisisihi ja turismi projektide rahastamisel võtta arvesse projektide elluviimise jooksul
teenitav tulu. Seetõttu arvestab MKM nüüd projektile makstavast toetusest maha teenitud
puhastulu.
2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend
3
programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad
juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu
puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud.
STS2014_2020is ja ühendmääruses ei ole puhastulu mõistet defineeritud.
2.8. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi rahastatakse projekti tegevusi 100% ulatuses
struktuuritoetusest. EAS ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. See tähendab, et võttes
arvesse juhendi punkti 8, ei teki EASil ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida
tuleb maha arvestada teenitud tulust.
Seega on kogu EAS teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikkel 61 lõike 1 mõistes, mis
kuulub STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkt 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel abikõlbulikest
kuludest mahaarvamisele.
2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM 07.04.2022 EISil esitada käskkirjale
vastuväited. EIS ei esitanud vastuväiteid otsuse põhjenduste ega ka tagasinõude suuruse osas.
2.10. EIS on EASi õigusjärglane ning seetõttu on EIS kohustatud täitma toetusskeemi ning
STS2014_2020 ja selle alamaktidega EASile pandud kohustusi,
3. Otsus
3.1. Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7,
§ 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2 § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6:
3.1.1. peab EIS tagastama reisisihi projekti osas välja makstud toetuse summas 7276,67 ja
turismiinfo projekti osas välja makstud toetuse summas 4 048,33, kokku 11325,00 eurot
Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks
2800082925;
3.1.2. tagasinõutava toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse
kättesaamise päevast arvates;
3.1.3. vähendama reisisihi projekti eelarvet tagasinõutud toetuse summa 7276,67 euro ja
turismiinfo projekti eelarvet tagasinõutud toetuse summa 4 048,33 euro võrra.
Vastavalt STS2014_2020 § 48 lõikele 3 võib EIS toetuse tagasi maksmise kohustuse
tasaarveldada EISi poolt välja maksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning
vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra, arvestades
punktis 1.1 toodud Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarve vahendite
proportsiooni. Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse
tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest alates.
4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide
MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsusega mittenõustumisel võib
käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras ja tähtaegadel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister