EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 13.4.2022
C(2022) 2292 final
KOMISJONI OTSUS,
13.4.2022,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt
Eesti esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla
kogu Euroopa Liidule kolmandaks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega
(EMPs kohaldatav tekst)
(Ainult eestikeelne tekst on autentne)
ET ET
KOMISJONI OTSUS,
13.4.2022,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt
Eesti esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla
kogu Euroopa Liidule kolmandaks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega
(EMPs kohaldatav tekst)
(Ainult eestikeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ)
nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus),1
eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c esimest lõiku,
võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega
kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, 2
eriti selle artikli 14 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED KAALUTLUSED
(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklile 11 tuleb aeronavigatsiooniteenuste ja
võrgufunktsioonide jaoks koostada tulemuslikkuse kava. Lisaks peavad liikmesriigid
komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 kohaselt kehtestama kas riigi või
funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil siduvad tulemuseesmärgid igaks
aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava
võrdlusperioodiks. Need tulemuseesmärgid peavad vastama kogu ELi hõlmavatele
eesmärkidele, mille komisjon on asjaomaseks võrdlusperioodiks kehtestanud.
Komisjon peab rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisas sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel hindama, kas liikmesriikide koostatud tulemuslikkuse
kavade projektides välja pakutud tulemuseesmärgid vastavad kogu ELi hõlmavatele
tulemuseesmärkidele.
(2) COVID-19 pandeemia puhang on alates 2020. kalendriaasta esimesest kvartalist
lennutranspordisektorit märkimisväärselt mõjutanud ja lennuliikluse maht on
pandeemiaeelse tasemega võrreldes oluliselt vähenenud meetmete tõttu, mida
liikmesriigid ja kolmandad riigid on pandeemia ohjeldamiseks võtnud.
(3) Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks olid algselt
sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/9033. Kuna need kogu ELi hõlmavad
1
ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
2
Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse
Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks
rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (ELT L 56, 25.2.2019, lk 1).
ET 1 ET
tulemuseesmärgid ja liikmesriikide poolt pärast seda esitatud kolmanda
võrdlusperioodi tulemuslikkuse kavade projektid koostati enne COVID-19 pandeemia
puhkemist, ei saanud neis arvesse võtta pandeemia tõttu märkimisväärselt muutunud
lennutranspordiolukorda.
(4) Selleks et reageerida mõjule, mida COVID-19 pandeemia aeronavigatsiooniteenuste
osutamisele avaldab, sätestati komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/16274
kolmandaks võrdlusperioodiks erakorralised meetmed, mis erinevad rakendusmääruse
(EL) 2019/317 sätetest. Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2020/1627 artikli 2 lõikele 1
võttis komisjon 2. juunil 2021 vastu rakendusotsuse (EL) 2021/891,5 millega kehtestati
kolmandaks võrdlusperioodiks kogu ELi hõlmavad läbivaadatud tulemuseesmärgid.
(5) Komisjon märgib, et Eurocontroli statistika- ja prognooside talituse (STATFOR)
2021. aasta oktoobri lennuliikluse baasprognoosi kohaselt jõuab lennuliiklus liidu
tasandil pandeemiaeelsele tasemele 2023. aasta jooksul ja ületab selle taseme 2024.
aastal. COVID-19 epidemioloogilise olukorra muutusega seotud riskide tõttu on
ebakindluse tase seoses liikluse arenguga siiski endiselt eriti kõrge. Samuti märgib
komisjon, et liikluse taastumine on liikmesriigiti tõenäoliselt ebaühtlane.
(6) Kõik liikmesriigid on koostanud ja vastu võtnud kolmanda võrdlusperioodi
läbivaadatud kohalikke tulemuseesmärke sisaldavate tulemuslikkuse kavade projektid,
mis esitati komisjonile hindamiseks 1. oktoobriks 2021. Pärast nende tulemuslikkuse
kavade projektide täielikkuse kontrollimist palus komisjon liikmesriikidel esitada 17.
novembriks 2021 ajakohastatud tulemuslikkuse kavade projektid. Käesolevas otsuses
esitatud komisjoni hinnang põhineb Eesti esitatud ajakohastatud tulemuslikkuse kava
projektil.
(7) Tulemuslikkuse hindamise asutus, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11
lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse süsteemi rakendamisel, on esitanud
komisjonile aruande, mis sisaldab tema nõuandeid kolmanda võrdlusperioodi
tulemuslikkuse kavade projektide hindamiseks.
(8) Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 14 lõike 1 kohaselt hinnanud
Eesti esitatud kohalike tulemuseesmärkide vastavust rakendusmääruse IV lisa punktis
1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning kohalikke olusid silmas pidades. Lisaks
iga põhilise tulemusvaldkonna ja seonduvate tulemuseesmärkide hindamisele on
komisjon tulemuslikkuse kavade projektides läbi vaadanud ka nimetatud
rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elemendid.
KOMISJONI HINNANG
Kavandatud tulemuseesmärkide hindamine ohutusega seotud põhilises
tulemusvaldkonnas
3
Komisjoni 29. mai 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/903, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa
Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks, mis
algab 1. jaanuaril 2020 ja lõpeb 31. detsembril 2024 (ELT L 144, 3.6.2019, lk 49).
4
Komisjoni 3. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1627 COVID-19 pandeemiast
põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude
süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024) (ELT L 366, 4.11.2020, lk 7).
5
Komisjoni 2. juuni 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/891, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa
Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu läbivaadatud tulemuseesmärgid kolmandaks
võrdlusperioodiks (2020–2024) ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2019/903 (ELT
L 195, 3.6.2021, lk 3).
ET 2 ET
(9) Ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Eesti esitatud
aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärke
hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.1 esitatud kriteeriumi
alusel. Hindamisel võeti arvesse kohalikke olusid ning lisaks hindamisele vaadati läbi
ohutuseesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed, arvestades rakendusmääruse
(EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktis a sätestatud elemente.
(10) Eesti esitatud kavandatavad ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna
tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse alal on ohutuse juhtimise
eesmärkide kaupa ja rakendamise taseme järgi esitatuna järgmised:
Ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid, väljendatuna
Eesti rakendamise tasemena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-
tasemeni
Asjaomane
Ohutuse juhtimise
aeronavigatsiooniteenuse 2021 2022 2023 2024
eesmärk
osutaja
Ohutuspoliitika ja - C C C C
eesmärgid
Ohutusriskide D D D D
juhtimine
Lennuliiklusteeninduse
AS Ohutuse tagamine C C C C
Ohutuse edendamine C C C C
Ohutusele keskenduv C C C C
töökultuur
(11) Komisjon leidis, et Eesti poolt aeronavigatsiooniteenuse osutajale
(Lennuliiklusteeninduse AS) kavandatud ohutuseesmärgid on võrdsed kogu liitu
hõlmavate ohutuseesmärkidega iga kalendriaasta puhul ajavahemikul 2021–2024.
(12) Komisjon märgib, et Eesti esitatud tulemuslikkuse kava projektis on sätestatud
Lennuliiklusteeninduse ASi jaoks meetmed kohalike ohutuseesmärkide
saavutamiseks, sealhulgas riikliku ohutusprogrammi kohased tegevused, osalemine
Eurocontroli/CANSO kvaliteedistandardi ohutusvalmiduse uuringus ja edasised
meetmed, mis on võetud Lennuliiklusteeninduse ASi ohutusstrateegia raames.
(13) Põhjendustes (11) ja (12) esitatud järelduste põhjal ning võttes arvesse, et
rakendusotsuses (EL) 2021/891 sätestatud kogu liitu hõlmavad ohutusalased
tulemuseesmärgid tuleb saavutada kolmanda võrdlusperioodi viimaseks aastaks ehk
2024. aastaks, tuleks hinnata, kas Eesti tulemuslikkuse kava projektis esitatud
kavandatud eesmärgid vastavad ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu
ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.
Kavandatud tulemuseesmärkide hindamine keskkonnaga seotud põhilises
tulemusvaldkonnas
(14) Keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Eesti esitatud marsruutlennu
horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe eesmärke hinnatud
rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.2 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest
tulenevalt on tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärke võrreldud
ET 3 ET
marsruutlennu horisontaalse osa tõhususe kontrollväärtustega (mis on sätestatud
Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas), mis olid kättesaadavad
kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärkide
vastuvõtmise ajal, st 2. juunil 2021. Hindamisel võeti arvesse kohalikke olusid ning
lisaks hindamisele vaadati läbi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kavandatud
meetmed, arvestades rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti a.
(15) 2020. kalendriaasta puhul ei muudetud rakendusotsusega (EL) 2021/891 kogu liitu
hõlmavat kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärki keskkonnaga seotud põhilises
tulemusvaldkonnas, mis oli algselt sätestatud rakendusotsuses (EL) 2019/903, võttes
arvesse, et kõnealuse eesmärgi kohaldamise tähtaeg oli lõppenud ja et selle
rakendamine on seega muutunud lõplikuks, jätmata võimalust tagasiulatuvateks
kohandusteks. Sellest tulenevalt ei nõutud liikmesriikidelt 1. oktoobriks 2021 esitatud
tulemuslikkuse kavade projektides keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna
2020. kalendriaasta kohalike tulemuseesmärkide läbivaatamist. Seepärast tuleks
kohalike keskkonnaga seotud tulemuseesmärkide ja vastavate kogu ELi hõlmavate
tulemuseesmärkide kooskõla hinnata seoses 2021., 2022., 2023. ja 2024.
kalendriaastaga.
(16) Eesti esitatud keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna kavandatud
tulemuseesmärgid ja Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava
kolmanda võrdlusperioodi vastavad riiklikud kontrollväärtused, esitatuna
marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena, on
järgmised:
2021 2022 2023 2024
Eesti kavandatud
marsruutlendude
keskkonnaeesmärgid,
esitatuna marsruutlennu 1,22 % 1,22 % 1,22 % 1,22 %
horisontaalse osa tegeliku
trajektoori keskmise
tõhususena
Eesti võrdlusväärtused 1,22 % 1,22 % 1,22 % 1,22 %
(17) Komisjon märgib, et Eesti kavandatud keskkonnaeesmärgid võrduvad vastavate
riiklike kontrollväärtustega igal kalendriaastal (2021–2024).
(18) Seoses rakendusmääruse 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktiga a märgib komisjon,
et Eesti on esitanud tulemuslikkuse kava projektis kohalike keskkonnaeesmärkide
saavutamise meetmed, sealhulgas suutlikkusel põhinevale navigatsioonile ülemineku
kava ning jätkuv piiriülene koostöö Soomega projekti FINEST raames.
(19) Lisaks märgib komisjon, et Eesti on lennutasanditel (FL) 95–660 juba rakendanud
vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi.
(20) Põhjendustes (17)–(19) nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Eesti
tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärgid vastavad keskkonnaga
seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.
ET 4 ET
Kavandatud tulemuseesmärkide hindamine läbilaskevõimega seotud põhilises
tulemusvaldkonnas
(21) Läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Eesti esitatud
marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest tingitud keskmise lennu hilinemise eesmärke
hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 esitatud kriteeriumi
alusel. Sellest tulenevalt on Eesti tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud
eesmärke võrreldud kontrollväärtustega, mis on sätestatud võrgustiku operatiivkavas,
mis oli kättesaadav kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud
tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juunil 2021. Hindamisel võeti arvesse
kohalikke olusid ning lisaks hindamisele vaadati läbi läbilaske-eesmärkide
saavutamiseks kavandatud meetmed, arvestades rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV
lisa punkti 2.1 alapunkti a.
(22) 2020. kalendriaasta puhul ei muudetud rakendusotsusega (EL) 2021/891 kogu liitu
hõlmavat kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärki läbilaskevõimega seotud
põhilises tulemusvaldkonnas, mis oli algselt sätestatud rakendusotsuses (EL)
2019/903, võttes arvesse, et kõnealuse eesmärgi kohaldamise tähtaeg oli lõppenud ja
et selle rakendamine on seega muutunud lõplikuks, jätmata võimalust
tagasiulatuvateks kohandusteks. Sellest tulenevalt ei nõutud liikmesriikidelt 1.
oktoobriks 2021 esitatud tulemuslikkuse kavade projektides läbilaskevõimega seotud
põhilise tulemusvaldkonna 2020. kalendriaasta kohalike tulemuseesmärkide
läbivaatamist. Seepärast tuleks kohalike läbilaskevõimega seotud tulemuseesmärkide
ja vastavate kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide kooskõla hinnata seoses 2021.,
2022., 2023. ja 2024. kalendriaastaga.
(23) Eesti kavandatud marsruutlendude läbilaskevõime eesmärgid kolmandaks
võrdlusperioodiks, väljendatuna ATFM-hilinemise minutites lennu kohta, ning
võrgustiku operatiivkavast pärit vastavad võrdlusväärtused on järgmised:
2021 2022 2023 2024
Eesti kavandatud
marsruutlendude
läbilaskevõime eesmärgid 0,01 0,03 0,03 0,03
ATFM-hilinemise minutites
lennu kohta
Eesti võrdlusväärtused 0,01 0,03 0,03 0,03
(24) Komisjon märgib, et Eesti kavandatud läbilaskevõime-eesmärgid võrduvad vastavate
riiklike kontrollväärtustega igal kalendriaastal (2021–2024).
(25) Seoses rakendusmääruse 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktiga a märgib komisjon,
et Eesti on esitanud tulemuslikkuse kava projektis marsruutlendude läbilaskevõime-
eesmärkide saavutamise meetmed, eelkõige jätkuv piiriülene koostöö Soomega
projekti FINEST raames, mis võimaldab dünaamilist piiriülest sektorite
ümberjaotamist.
(26) Põhjendustes (24) ja (25) nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Eesti
tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärgid vastavad
läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele
tulemuseesmärkidele.
ET 5 ET
Terminali aeronavigatsiooniteenuste läbilaskevõimega seoses kavandatud eesmärkide
läbivaatus
(27) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt selle määruse
kohaldamisalasse kuuluvate lennujaamade puhul vaatas komisjon lisaks hindamisele
läbi ka kavandatud marsruutlendude läbilaskevõime eesmärgid, juhindudes
rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktist b. Leiti, et need
kavandatud eesmärgid ei tekita Eesti puhul mingeid probleeme.
Kavandatud tulemuseesmärkide hindamine kulutõhususega seotud põhilises
tulemusvaldkonnas
(28) Kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on Eesti esitatud marsruudi
aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhindade eesmärkide vastavust
hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c
esitatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid on kindlaksmääratud ühikuhinna
arengusuundumused kolmandal võrdlusperioodil, pikaajalised kindlaksmääratud
ühikuhinna arengusuundumused teisel ja kolmandal võrdlusperioodil (2015–2024)
ning kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus tasude sissenõudmise piirkonna
tasandil võrrelduna keskmisega väärtusega sellistes tasude sissenõudmise
piirkondades, kus aeronavigatsiooniteenuse osutajatel on sarnane tegevus- ja
majanduskeskkond.
(29) Marsruudi kulutõhususeesmärkide hindamisel võeti arvesse kohalikke olusid. Seda
täiendati nende eesmärkide aluseks olevate, rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa
punkti 2.1 alapunktis d täpsustatud põhitegurite ja -parameetrite läbivaatamisega.
(30) Eesti on kolmandaks võrdlusperioodiks välja pakkunud järgmised marsruudi
kulutõhususeesmärgid:
Eesti kui marsruudi 2014. aasta 2019. aasta
navigatsioonitasude lähteväärtus lähteväärtus 2020–2021 2022 2023 2024
sissenõudmise piirkond
Kavandatud marsruudi
kulutõhususeesmärgid,
väljendatud marsruudi 34,80 30,57 29,97
25,16 eurot 32,13 eurot 60,19 eurot
kindlaksmääratud eurot eurot eurot
ühikuhinnana (2017. aasta
hindade reaalväärtuses)
(31) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud
kriteeriumiga märgib komisjon, et kolmandal võrdlusperioodil on Eesti marsruudi
kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna
tasandil 1,7 % ning ületab kogu ELi arengusuundumust, mis on samal perioodil
+1,0 %.
(32) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud
kriteeriumiga märgib komisjon, et Eesti marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna
pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on teisel ja
kolmandal võrdlusperioodil +2,0 %, on madalam kogu ELi pikaajalisest
arengusuundumusest, mis on samal perioodil 1,3 %.
ET 6 ET
(33) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud
kriteeriumiga märgib komisjon, et Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk
2017. aasta hindade reaalväärtuses (2017. aasta eurodes) 32,13 eurot on 19,8 %
suurem kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes
26,81 eurot. Eesti kindlaksmääratud ühikuhind on võrdlusperioodil võrdlusrühma
omast siiski suurem ja jõuab seega 2024. aastal tasemele, mis on võrdlusrühma
keskmisest 3,0 % madalam.
(34) Lisaks uuris komisjon, kas põhjendustes (32) ja (33) osutatud kõrvalekaldeid võib
pidada vajalikuks ja proportsionaalseks rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa
punkti 1.4 alapunkti d alusel, tingimusel et kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud
ühikuhinna pikaajalise arengusuundumuse puhul täheldatud kõrvalekalle on tingitud
üksnes täiendavatest kindlaksmääratud kuludest, mis seonduvad läbilaskevõimega
seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalike
meetmetega või restruktureerimismeetmetega rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli
2 punkti 18 tähenduses.
(35) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i
sätestatud kriteeriumiga ei leidnud komisjon Eesti tulemuslikkuse kava projektis
teavet, mis viitaks sellele, et põhjenduses (32) osutatud kõrvalekalle kogu ELi
hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest tuleneks
üksnes täiendavatest kindlaksmääratud kuludest, mis on seotud kohalike
läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmetega. Seega on
rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud
kriteerium Eesti puhul täitmata.
(36) Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii
sätestatud kriteeriumiga on Eesti oma tulemuslikkuse kava projektis esitanud
restruktureerimiskuludena kulud, mis on seotud projektiga FINEST, mis viidi läbi
Eesti ja Soome aeronavigatsiooniteenuste osutajate kahepoolse koostööna
dünaamiliste piiriüleste lennuliiklusteenuste rakendamiseks. Komisjon märgib, et
projekti FINEST eesmärk on luua kogu Eesti ja Soome õhuruumis piirideta vabalt
valitavate marsruutidega õhuruumi keskkond, võimaldada õhuruumi dünaamilist
piiriülest sektorite ümberjaotamist ning saavutada koostoime ressursside ühise
kasutamise ja planeerimise kaudu. Projekt FINEST hõlmab juba paljude
ettevalmistavate meetmete rakendamist, et alustada piiriüleste teenuste osutamist
2022. aasta lõpuks.
(37) Eesti teatab, et projekt FINEST toob kaasa kulud, mis on seotud personali,
koolitustegevuse, projekti elluviimisega seotud reiside ning uue tarkvara ja
süsteemidega. Eesti rõhutab, et kolmanda võrdlusperioodi jooksul lennuliikluse
korraldamise süsteemi riist- ja tarkvarasse tehtavad investeeringud on projekti
FINEST koostöö eeltingimus, kuna projekt hõlmab ühtse lennuliikluse korraldamise
süsteemi rakendamist Eestis ja Soomes.
(38) Komisjon tunnistab, et projekt FINEST peaks andma märkimisväärset kasu teenuste
paindlikkuse, tõhususe ja kvaliteedi osas, minimeerides samal ajal viivitusi
lennuliiklusvoogude juhtimisel. Sellest tuleneva rahalise kasu on Eesti
kvantifitseerinud kulude-tulude analüüsi raames, mille põhjal Eesti hinnangul saab
õhuruumi kasutajatele osaks netorahaline kasu siis, kui liiklus taastub
pandeemiaeelsele tasemele.
(39) Tuginedes tulemuslikkuse hindamise asutuse üksikasjalikule analüüsile meetmete
kohta, millest Eesti teatas seoses projektiga FINEST, leiab komisjon, et nendega
ET 7 ET
seotud kulud kvalifitseeruvad restruktureerimiskuludeks rakendusmääruse (EL)
2019/317 artikli 2 punkti 18 tähenduses, sest projektiga luuakse
aeronavigatsiooniteenuste piiriülese integreeritud osutamise ärimudel ja protsessid.
Lisaks on komisjon tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangut arvesse võttes
leidnud, et põhjenduses (32) osutatud kõrvalekalde kogu ELi hõlmavast
kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest suundumusest võib seostada
restruktureerimiskuludega, millest Eesti teatas seoses projektiga FINEST.
(40) Põhjendustes (36)–(39) esitatud kaalutlusi arvestades leiab komisjon, et punkti 1.4
alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteerium on Eesti puhul täidetud.
(41) Põhjendustes (28)–(40) nimetatud tähelepanekute tõttu tuleb hinnata, et Eesti
tulemuslikkuse kava projektis esitatud kavandatud eesmärgid vastavad kulutõhususega
seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.
Terminali aeronavigatsiooniteenustega seoses kavandatud kulutõhususeesmärkide
läbivaatus
(42) Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt selle määruse
kohaldamisalasse kuuluvate lennujaamade puhul vaatas komisjon lisaks hindamisele
läbi ka kavandatud marsruutlendude kulutõhususeesmärgid, juhindudes
rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktist c. Leiti, et need
kavandatud eesmärgid ei tekita Eesti puhul probleeme.
Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 11 viidatud stimuleerimiskavade läbivaatus
komisjonis lisaks kavandatud läbilaskevõime-eesmärkide hindamisele
(43) Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunktile f vaatas
komisjon kavandatud läbilaskevõime-eesmärkidega seoses lisaks läbi ka
rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 11 viidatud stimuleerimiskavade projektid ja
andis neile hinnangu. Seejuures kontrollis komisjon, kas stimuleerimiskavade
projektid on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõigetes 1 ja 3
sätestatud oluliste nõuetega. Leiti, et Eesti tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad
stimuleerimiskavade projektid tekitavad muret.
(44) Komisjon märgib, et Eesti tulemuslikkuse kava projektis esitatud marsruutlendude
läbilaskevõime stimuleerimiskavast ja terminali läbilaskevõime stimuleerimiskavast
tulenev maksimaalne rahaline kahju on 0,5 % kindlaksmääratud kuludest ja
maksimaalne rahaline eelis 0,0 % kindlaksmääratud kuludest.
(45) Komisjonil on nende stimuleerimiskavadega seoses tulemuslikkuse hindamise
asutuselt saadud ekspertarvamusele tuginedes tõsiseid kahtlusi, kas kavandatud
maksimaalsel rahalisel kahjul, mis moodustab 0,5 % kindlaksmääratud kuludest, oleks
oluline mõju tuluriskile, nagu nõuab rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3
punkt a.
(46) Seetõttu peaks Eesti seoses oma lõpliku tulemuslikkuse kava vastuvõtmisega vastavalt
rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 punktile a läbi vaatama oma
stimuleerimiskavad marsruudi ja terminali läbilaskevõime eesmärkide saavutamiseks,
et kõnealustest stimuleerimiskavadest tulenev maksimaalne rahaline kahju oleks
selline, millel on oluline mõju tulule, nagu on sõnaselgelt nõutud rakendusmääruse
(EL) 2019/317 artikli 11 lõike 3 punktis a, mis komisjoni arvates peaks kaasa tooma
maksimaalse rahalise kahju, mis on 1 % kindlaksmääratud kuludest või sellest suurem.
ET 8 ET
KOKKUVÕTE
(47) Põhjendustes (10)–(46) esitatud hindamise põhjal on komisjon leidnud, et Eesti
esitatud tulemuslikkuse kavade projektides sisalduvad tulemuseesmärgid on kogu ELi
hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas.
(48) Komisjon märgib, et mõned liikmesriigid on teatanud oma kavatsusest lisada oma
kolmanda võrdlusperioodi kulubaasidesse lennujaama droonituvastusega seotud
kuluartiklid. Tulemuslikkuse kavade projektides sisalduvate elementide põhjal ei ole
olnud võimalik täpselt kindlaks teha, mil määral on liikmesriigid sellised
kindlaksmääratud kulud oma kolmanda võrdlusperioodi kulubaasidesse lisanud ja kui
sellised kulud on lisatud, siis mil määral need on tekkinud seoses
aeronavigatsiooniteenuste osutamisega ning kas neid võib seega käsitada
rahastamiskõlblikena tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi alusel. Komisjoni
talitused on saatnud kõigile liikmesriikidele sihtotstarbelise teabenõude, et koguda
asjakohast teavet, ning uurivad täiendavalt lennujaama droonituvastuse teatatud
kulusid ühikumäärale vastavuse kontrollimise raames. Käesolev otsus ei piira
komisjoni järeldusi droonituvastuse kulude kohta.
(49) Vastusena 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas on
liit vastu võtnud piiravad meetmed, millega keelatakse Venemaa lennuettevõtjatel,
Venemaal registreeritud õhusõidukitel ja mis tahes mujal kui Venemaal registreeritud
õhusõidukitel, mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse
omanduses, renditud või muul viisil tema kontrolli all, liidu territooriumil maanduda,
sealt õhku tõusta ja sealt üle lennata. Seoses nende meetmetega väheneb liidu
territooriumi kohal olevas õhuruumis lennuliiklus. Liidu tasandi mõju ei tohiks olla
siiski võrreldav lennuliikluse vähenemisega, mis tulenes COVID-19 pandeemia
puhkemisest 2020. aasta märtsis. Seetõttu on asjakohane säilitada kolmanda
võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks olemasolevad
meetmed ja protsessid,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tulemuseesmärgid, mis sisalduvad Eesti poolt määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud
tulemuslikkuse kava projektis ja mis on loetletud käesoleva otsuse lisas, on kooskõlas kogu
ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega, mis on sätestatud
rakendusotsuses (EL) 2021/891.
ET 9 ET
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.
Brüssel, 13.4.2022
Komisjoni nimel
Adina-Ioana VĂLEAN
komisjoni liige
ET 10 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 20.04.2022 10:55
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-12.M/394: Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 297 kohane teade
TereEdstan Komisjoni otsuse.Reg. number: 10.2-12.M/394Reg. kuupäev:
14.04.2022Sisu: Komisjoni otsus, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt Eesti esitatud
tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kogu
Euroopa Liidule kolmandaks võrdlusperioodiks seatud
tulemuseesmärkidegaHeade soovidega-- Kersti NeemeEesti alaline esindus EL
juuresSekretär
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 13.4.2022
C(2022) 2292 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt
Eesti esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla
kogu Euroopa Liidule kolmandaks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega
ET ET
LISA
Määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt Eesti esitatud tulemuslikkuse kava projekti
sisalduvad tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas kogu Euroopa Liidule kolmandaks
võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega
OHUTUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Ohutusjuhtimise tulemuslikkus
Ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid, väljendatuna
Eesti
rakendamise tasemena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-tasemeni
Asjaomane
Ohutuse juhtimise
aeronavigatsiooniteenuse 2021 2022 2023 2024
eesmärk
osutaja
Ohutuspoliitika ja - C C C C
eesmärgid
Ohutusriskide D D D D
juhtimine
Lennuliiklusteeninduse
AS Ohutuse tagamine C C C C
Ohutuse edendamine C C C C
Ohutusele keskenduv C C C C
töökultuur
KESKKONNAGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmine tõhusus
2021 2022 2023 2024
Eesti kavandatud
marsruutlendude
keskkonnaeesmärgid esitatuna
1,22 % 1,22 % 1,22 % 1,22 %
marsruutlennu horisontaalse
osa tegeliku trajektoori
keskmise tõhususena
Eesti võrdlusväärtused 1,22 % 1,22 % 1,22 % 1,22 %
ET 1 ET
LÄBILASKEVÕIMEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest tingitud keskmine lennu hilinemine minutites
2021 2022 2023 2024
Eesti kavandatud
marsruutlendude läbilaskevõime
0,01 0,03 0,03 0,03
eesmärgid ATFM-hilinemise
minutites lennu kohta
Eesti võrdlusväärtused 0,01 0,03 0,03 0,03
KULUTÕHUSUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhind
Eesti kui marsruudi 2014. aasta 2019. aasta
navigatsioonitasude lähteväärtus lähteväärtus 2020–2021 2022 2023 2024
sissenõudmise piirkond
Kavandatud marsruudi
kulutõhususeesmärgid,
väljendatud marsruudi 60,19 34,80 30,57 29,97
25,16 eurot 32,13 eurot
kindlaksmääratud eurot eurot eurot eurot
ühikuhinnana (2017. aasta
hindade reaalväärtuses)
ET 2 ET