Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 3
MÄÄRUSE KAVAND
EELNÕU
Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded lapsehooldusvahenditele1“
Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Käesolev määrus sätestab nõuded rõngas- ja pudeliluttidele ning laste suu ja
suulimaskestaga kokkupuutumiseks ettenähtud teistele lapsehooldusvahenditele või nende
osadele, et tagada kasutamisel nende ohutus lapse tervisele.
(2) Nõudeid kohaldatakse ka rinnapiimapumba materjali suhtes.
(3) Nõudeid ei rakendata enneaegse lapse toitmiseks ja eridiagnoosiga haige lapse toitmiseks
kasutatava luti, sealhulgas Pierre-Robini sündroomiga lapse luti mõõtmete kohta.
§ 2. Nõuded lapsehooldusvahenditele
(1) Lapsehooldusvahend käesoleva määruse tähenduses on toode, mis on mõeldud imikule või
väikelapsele imemiseks, suhu panemiseks, toitmiseks, rahustamiseks või magama jäämise
hõlbustamiseks.
(2) Lapsehooldusvahend peab tavapärase kasutamise korral olema kasutaja tervisele ohutu ning
valmistatud:
1) sobivast, ohutust, stabiilse koostisega ja vastupidavast materjalist;
2) lapsele sobiva kuju, suuruse, konstruktsiooni, mõõtmete ja massiga.
(3) Lapsehooldusvahend peab olema kergesti pestav ja puhastatav ega tohi olla saastunud
haigust tekitavate mikroobidega.
(4) Eeldatakse, et rõngaslutid, mille puhul on järgitud standardeid EVS-EN 1400 ja EVS-EN
12586, on vastavuses käesolevas määruses kehtestatud nõuetega, mida nimetatud standardid
käsitlevad.
(5) Eeldatakse, et pudelilutid ning muud laste suu ja suulimaskestaga kokkupuutumiseks
ettenähtud lapsehooldusvahendid, mille puhul on järgitud standardit EVS-EN 14350, on
vastavuses käesolevas määruses kehtestatud nõuetega, mida nimetatud standard käsitleb.
§ 3. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsioon
Kummist ja elastomeerist valmistatud rõngas- ja toitmislutist ei tohi migratsioonikatsel
ettenähtud tingimustel migreeruda süljesimulanti mis tahes avastatavas koguses N-
nitrosoamiine ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid, mille avastamispiiriks on:
1) 0,01 milligrammi N-nitrosoamiine kilogrammi (mg/kg) luti kohta;
1
2) 0,1 milligrammi N-nitrosoühendeid ja N-nitrosoühendeid moodustavaid aineid kilogrammi
(mg/kg) lasteluti kohta.
§ 4. N-nitrosoamiinide ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsiooni
määramine
Eeldatakse, et kummist ja elastomeerist valmistatud rõngas- ja toitmislutist N-nitrosoamiinide
ja N-nitrosoühendeid moodustavate ainete migratsiooni määramine vastab komisjoni direktiivi
93/11/EMÜ, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks muutuvate ainete eraldumist
elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest (EÜT L 93, 17.04.1993 lk 37–38),
nõuetele, kui on järgitud standardit EVS-EN 12868.
§ 5. Turujärelevalveasutused
Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 6. Ettevaatuspõhimõte
Turujärelevalve meetmete võtmisel võtavad turujärelevalveasutused nõuetekohaselt arvesse
ettevaatuspõhimõtet.
§ 7. Rakendussäte
Määrus jõustub 1. jaanuar 2023. a.
1
Komisjoni direktiiv 93/11/EMÜ, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks
muutuvate ainete eraldumist elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest (EÜT L 93,
17.04.1993 lk 37–38).
2
MÄÄRUSE KAVAND
EELNÕU
Tervise- ja tööministri määrus „Täpsustatud nõuded kutselise kahjulike organismide
tõrjeteenuse läbiviimisele, plaanile ja aruandele“
Määrus kehtestatakse biotsiidiseaduse § 41 lõike 5 alusel.
§ 1. Kutseline kahjulike organismide tõrjeteenus
(1) Kutselise kahjulike organismide tõrjeteenuse (edaspidi kahjulike organismide tõrje)
läbiviimise tellijaks on objekti valdaja, kes vastutab kahjulike organismide kahjustava toime
ennetamise ja nende hävitamise eest tema valduses oleval objektil ning kahjulike organismide
tõrje läbiviijaks on kehtivat vastavat majandustegevuse teatist omav kahjulike organismide
tõrjuja.
(2) Kahjulike organismide tõrje läbiviimisel kasutatakse asjakohaseid tõrjemeetmeid, -aineid, -
seadmeid ja kaitsevahendeid lähtudes järgmistest nõuetest:
1) kasutatakse kahjulike organismide tõrjeks üksnes selleks ettenähtud biotsiide;
2) fumigante tohib kasutada üksnes objekti piirkonnas, mida saab eraldada ja sulgeda
fumigantide juhusliku väljapääsu vältimiseks.
(3) Kahjulike organismide tõrjeks kasutatavate biotsiidide töölahuste, mürkhõrgutiste,
peibutussöötade ja muude valmististe käitlemisel tuleb arvestada kemikaali ohutuskaardil ning
kasutusjuhendis esitatud tingimusi.
(4) Näriliste või putukate tõrjeks kasutatavad mürksöödad peavad olema selgelt eristatavad
objektil kasutusel olevatest ainetest ja materjalidest. Mürksööt pannakse objektile selleks
ettenähtud muukimiskindlas mürksöödamajas või kaitstud mürksöödakarbis.
(5) Kutseline kahjulike organismide tõrjeteenuse osutaja peab arvestust biotsiidide kasutamise
üle. Arvestust tuleb säilitada vähemalt x aastat.
§ 2. Kahjulike organismide tõrje läbiviimise plaan
(1) Objekti valdaja töötab välja koostöös kutselise kahjulike organismide tõrjeteenuse osutajaga
objekti kahjulike organismide tõrje läbiviimise plaani, kus on kirjas järgmised andmed:
1) objekti asukoht, aadress ja nimetus;
2) objekti valdaja või tema esindaja nimi;
3) objekti põhiplaan koos ruumide nimetuse, pindala ning kasutusotstarbega; juhul kui
kahjulike organismide poolt tekitatud kahjustused pole levinud kogu ruumi ulatuses, siis
märgitakse ruumi põhiplaanil kahjustuspiirkond
4) objektil enamlevinud kahjulikud organismid ning nende liigilise koosluse määramise
meetodid;
5) kahjulike organismide leviku jälgimiseks rakendatavad meetmed ning kahjulike organismide
tõrje läbiviimiseks ettenähtud biotsiidid;
6) kahjulike organismide seire ning kahjulike organismide tõrje sagedus;
7) kahjulike organismide tõrje ennetamise ja kahjulike organismide tõrje läbiviimise eest
vastutav isik või isikud.
3
8) kahjulike organismide tõrje plaani koostanud isiku, kahjulike organismide tõrje eest
vastutava spetsialisti ja objekti valdaja või tema esindaja allkiri.
§ 3. Kahjulike organismide tõrje dokumenteerimine
(1) Tehtud kahjulike organismide tõrje kohta vormistatakse kahes eksemplaris aruanne või akt,
millest üks eksemplar jääb objekti valdajale ning teine kahjulike organismide tõrjet teostanud
isikule.
(2) Aruanne või akt peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) objekti asukoht, aadress ja nimetus;
2) objekti valdaja või tema esindaja nimi;
3) kahjulike organismide tõrje läbiviimise kuupäev ja kellaaeg;
4) tõrjutava kahjuliku organismi liik;
5) biotsiidide ohutuskaardid;
6) objekti ruumide nimetuste või pindade loetelu või objektiga piirnevate maa-alade pindala,
kus viidi läbi kahjulike organismide tõrje; seenkahjustuste puhul märgitakse hoone põhiplaanile
või eraldi joonisele piirkonnad, kus tõrje teostati;
7) kahjulike organismide tõrjemeetodite ning -vahendite loetelu ja kirjeldus
8) kasutatud biotsiidide ja nende toimeainete nimetused, kontsentratsioon ja kulu;
9) ooteaeg, mille möödumisel võib uuesti kasutada ruume või pindu;
10) puhastustööd ja muud vajalikud kahjulike organismide tõrjejärgsed meetmed enne objekti
taaskasutamist;
11) näriliste ja/või putukate tõrje puhul paigaldatud püüniste, mürksöödamajade või
mürksöödakarpide arv ja paigalduskoht;
12) juhised esmaabiks, näidates ära biotsiidis esineva toimeaine vastumürgi;
13) kahjulike organismide seire eest vastutaja nimi ja ametikoht;
14) kahjulike organismide tõrje läbiviinud isiku, kahjulike organismide tõrje eest vastutava
spetsialisti ja objekti valdaja või tema esindaja allkiri.
(3) Kahjulike organismide tõrje kohta vormistatud aruannet või akti säilitatakse vähemalt viis
aastat.
§ 4. Rakendussäte
Määrus jõustub 1. jaanuar 2023. a.
4
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmine lisa 4
Kooskõlastustabel
Märkuse sisu Märkuse kommentaar
Eesti Keemiatööstuse Liit
Biotsiidiseaduse paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse Turule viidavate segude kohta mürgistusjuhtumite ennetus- ja
järgmiselt „Ohtliku segu importija ja allkasutaja peab enne biotsiidi ravimeetmete jaoks vajaliku teabe esitamise nõue tuleneb
Eestis turule laskmist esitama Terviseametile Euroopa Parlamendi ja kemikaalivaldkonna ELi õigusaktidest - (EÜ) nr 1272/2008 artikkel 45,
nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 kohase teabe, mida (EÜ) nr 648/2004 artikkel 9 punkt 3 ja (EL) nr 528/2012 artikkel 73.
kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete Kemikaaliseaduse § 12 ja biotsiidiseaduse § 37 sätestavad, et riiklik
väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil.“ asutus, kes vastavat mürgistusjuhtumite ennetamise teavet vastu võtab
on Terviseamet.
Nimetatud sõnastust võib õigusruumis tõlgendada sättena, et ohtlike
segude kohta teave tuleb otse esitada Mürgistusteabekeskustele. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 Lisa VIII kehtestamisel, millega ühtlustati
Samas nii eelnõust kui ka seletuskirjast ei selgu, kuidas on tagatud mürgistusalase teabe esitamise vormi, ei muudetud määruse (EÜ) nr
Terviseametile esitatava teabe (toote retseptuur) konfidentsiaalsus, 1272/2008 artiklit 45 ega muudetud teabe vastuvõtjat. Euroopa
esitamise vorm, protseduurid ja teabe esitamise keel. CLP määruse Komisjoni algatusel loodi ECHA PCN portaal, et aidata ettevõtjaid ja
art.45 kehtestab vaid ühtlustatud teabevormi ja nõutavad andmed, liikmesriike määruse (EÜ) nr 1272/2008 lisa VIII rakendamisel. ECHA
esitamise vahendid ja viisid on liikmesriikoide pädevuses. Kuuldavasti PCN portaal on vahend, mis lihtsustab kemikaali tootjal nõutud
on seadusandja otsustanud teabe esitamise kohustuse lahendada ainult mürgistusalase teabe esitamist Terviseametile, andmete saaja ja
läbi ECHA PCN portaali. Kuna nimetaud olukorra lahendus või pigem kasutaja on jätkuvalt Terviseamet.
soov puudub biotsiidiseaduse eelnõust, siis meie arvates on õigusruumi
tekkinud selgusetus seoses Kemikaaliseaduse § 12 (1) , eelnõu § 1 Vastavalt Terviseameti mürgistusteabekeskuse otsusele saab alates
punktiga 8 ja EÜ määruse nr 1272/2008 art 45-ga, millistega 2021. aastast jaemüüki jõudva kemikaali tooteinfo edastada üksnes läbi
sätestatakse ohtlike segude kohta teabe esitamise nõue ECHA PCNi. Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kemikaalide tooteinfo
Mürgistusteabekeskustele (edaspidi MTK -le), mida kasutakse (ohutuskaart) võib Terviseametile esitada e-postiga 1. jaanuarini 2024.
mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning
rakendamise eesmärgil. Mürgistusteavet saab külla otse esitada läbi Vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 VIII lisa A osa punktile 3.3 tuleb
ECHA Mürgistusteabekeskuste teavitamisportaali PCN, genereerides mürgistusalane teave esitada riigi keeles, kui pole sätestatud teisiti,
eelnevalt oma ohtlikule segule UFI (unikalane identifitseerimis kood). mida Eesti õigusaktides pole tehtud. Seetõttu tuleb teavitus esitada
Samas on ikkagi eelnõusse jäetud võimalus teha teavitus otse oma eesti keeles. Mürgistusalase teabe esitamise kohustuse nõuet ei ole
liikmesriigi MTK-le. Millega seoses on tekkinud järgnevad küsimused: plaanis tühistada kemikaaliseaduse §-s 12. Biotsiidiseaduse § 37
muutmise eesmärk on see ühtlustada määruse (EL) nr 528/2012
1.1 Kas Eestis jäetakse alles sama võimalus – esitada mürgistusteave artikliga 73 ja kemikaaliseaduse §-i 12 lõikega 1.
otse MTK-e (viide Kemikaaliseaduse § 12 art.1 ja eelnõu § 1 punktiga 8
ja kui, siis kuidas või millise õigusaktiga tagatakse esitatud andmete
konfidentsiaalsus?
1.2. Ja kui, siis milline on teavitamise keelenõue? Täna on MTK andnud
oma kodulehel teada, et võib kasutada ka inglise keelt.
1.3. Kui seadusandja ikkagi otsustab, et teabe saab esitada ainult läbi
ECHA PCN portaali, siis kas on plaanis tühistada Kemikaaliseaduse § 12
ja jätta eelnõust välja § 1 punktiga 8 sellisel kuju?
1.4. Kas seadusandaja viitab käesoleva eelnõu seletuskirjas ja täpsustab
ohtlikest segudest, sh. biotsiidest teavitamise nõude läbi ECHA PCN
portaali?
1.5. Kui tühistatakse teabenõude esitamise kohustus meie MTK-le, siis
mis saab detergentide teavitamise nõudest (Kemikaaliseaduse § 12
art.2)?
Ettepanek: Eelnõu teksti redaktsiooni selguse mõistes lisada „Ohtliku
segu importija ja allkasutaja peab enne biotsiidi Eestis turule laskmist
esitama Terviseametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1272/2008 artikli 45 kohase teabe läbi ECHA PCN portaali. Seoses
eelnevaga täpsustada ja viia vastavusse ka Kemikaaliseaduse § 12 art.1
Biotsiidi paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Selgitus: Kehtiva biotsiidiseaduse § 34 lõike 2 kohaselt on keelatud
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata biotsiidimääruse biotsiidi ümberpakendamine hoiu- ja kättesaadavaks tegemise kohas.
V lisa kohaselt tooteliiki 1 kuuluva biotsiidi puhul.“ Seletuskirjas on See tähendab, et ümberpakendamine on piiratud ainult hoiu- ja
viidatud, et eelnõud täiendatakse biotsiidiseaduse § 34 lõikega 4, mille kättesaadavaks tegemise kohaga, kuid lubatud muudes kohtades nt
kohaselt ei kohaldu avatud pakendi ja ümbervalamise keeld inimese selleks ettenähtud ruumis. Paragrahv 34 lõike 4 täiendus kehtib ainult
nahal kasutatavate desinfitseerimisvahendite puhul. Samas paragrahvi biotsiidimääruse V lisa kohaselt tooteliiki 1 kuuluva biotsiidi puhul.
32 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Avalikus kohas Tootliiki 1 kuuluvad inimeste hügieeni otstarbel kasutatavad biotsiidid,
kasutatav käte desinfitseerimisvahend peab vastama tootja poolt mis kantakse inimese nahale või peanahale või mis puutuvad kokku
ettenähtud kasutusalale ning sellega peab kaasas olema kasutusjuhend inimese naha või peanahaga ja mille esmaeesmärk on naha või
ja teave biotsiidi tootja ja desinfitseerimisvahendi koostisosade kohta, peanaha desinfitseerimine. Ohutusmeetmete järgimisel on selline
vajaduse korral ka muu teave, mis võimaldab biotsiidi sihipäraselt ja tegevus väikese riskiga. Muudatus on tingitus seoses COVID-19
ohutult kasutada.“ levikuga, mistõttu on vajalik, et desinfitseerimisvahendid oleks
Nimetatud säte ei taga, ega pole ka senini taganud biotsiidi ohutu kättesaadavad viiruse leviku vähendamiseks.
kasutamist, samas ei selgu, kes vastutab selle eest, mida ja kuidas ja Nõustume, et kemikaali ümbervalamine vale märgistusega või
kuhu valatakse. Juhime tähelepanu, et kui biotsiidiseaduse eelnõuga märgistamata pakendisse on kemikaaliohutuse seisukohast rikkumine,
soovitakse sätestada desinfitseerimispunkti valdaja vastutust, siis millele tuleb tähelepanu pöörata. Tänase seadusandluse kohaselt on
tegelikult peaksid desopunkti valdajad niikuinii vastutama, kui õiguslik ebaselgus avalikes kohtades kasutuseks pakutavate
kemikaalide tarneahela üks lüli. Paraku enamik desopunkti valdajaid on desinfitseerimisvahendite märgistamisega. Biotsiidiseaduse § 32 lõike 7
arvamusel, et nad ei vastuta, vastutab nende eest hoopis biotsiidi lisamise eesmärk on vähendada seda ebaselgust, et kõik avalikes
tarnija, isegi siis, kui valatakse ümber tuntud tarnija pakendisse kohtades kasutamiseks pakutud desinfitseerimisvahendid oleks
tundmatut vedelikku. See on viimasel ajal tekkinud kriitiline olukord, märgistatud.
milles kemikaali tootja on võimetu oma toote ohutuse eest vastutama.
Kemikaali ümbervalmine teise pakendisse, kui tootja oma pakend
märgistusega või teise tootja teise märgistusega pakend või üldse
märgistamata pakendisse on kemikaaliohutuse seisukohast jäme
rikkumine, mis on teadaolevalt põhjustanud terviskahjusid.
Ettepanek: Tooteliik ümbervalamist ei tohi mitte mingil juhul
seadustada, kuna võib tekitada tervisohutuse seiskohast soovimatud
tagajärgi ning nende põhjustajat on peaaegu võimatu identifitseerida,
seega vastusele võtta.
Eelnõuga kavandatavad riigilõivud ja tasud biotsiidile loa taotlemisega Selgitus: riigilõivu eesmärk on tagada biotsiidide turustamiseks
seotud menetluste eest, mida peavad tasuma loa taotlejad (üldjuhul loa/registreerimistunnistuse taotlemisega seotud toimingute eest
tootjad, importijad), on juba suhteliselt kõrged. Planeeritav tasude tõus rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse, nii et vastavate
on halvasti põhjendatuid, puudub mõjuanalüüs biotsiidi (rutiinsete) toimingute teostamine ei läheks riigile kulukamaks kui
registreerijatele ja turuloa taotlejatele. Tundub, et tegemist on pigem toimingute maksumus. Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks
sunnirahaga. võetud Terviseameti ametniku tunnitasu seisuga 2022. aasta personali-
ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Riigilõivu tasud aga
Koosseisuväliste ekspertide kaasamine juhul kui on vaja suurendada katavad teaduslik-tehnilise ekspertiisi vajaduse, kus võib vaja minna
võimekust ning hinnata toimikus esitatud väga spetsiifilisi ja detailseid eriteadmistega ekspertarvamust ka väljastpoolt asutust,
testide andmeid ei ole alus tasude tõstmiseks, sest senini on hindamistegevuste kulu. Tegemist on siis spetsiifiliste valdkondade ja
Terviseamet toimikute hindamisega toime tulnud ning kasvatanud eriteadmiste vajadusega, mille hoidmine TA-s ei ole otstarbekas ega ka
ameti sees oma võimekust. kohati võimalik (eksperdile puudub pidev töövoog, et hoida tema
kvalifikatsiooni). Tasu maksab erasektor siis, kui neil on vaja
Seletuskirjas väljatoodud argument, et mõju võib pidada väheoluliseks, biotsiidi/toimeaine hindamist, see pole terviseameti poolt ette
tarbijat võib mõjutada juhul, kui biotsiiditoote hind tõuseb ei ole pädev. planeeritav tegevus. Tasude laekumine ei kata biotsiidi liikmesriigi
Tasude tõus on Eesti biotsiidi tootjate konkurentsivõimet halvendav, pädeva asutuse ülesannete täitmist – see ei ole personalikulu.
kuna enamus tootjaid on VKE-d. Tasude tõusu puhul lõpetatakse pigem
biotsiidi tootmine, kuna turuloa taotlemiseks kehtestatud/kehtestavad
tasud ei ole ettevõttele majanduslikult otstarbekad, tasud vs.
rentaablus.
Biotsiidseaduse paragrahvi 43 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse Selgitus: tegemist on järelevalveasutuste omavahelise kokkuleppega
järgmiselt: ning ülesannete jagunemise täpsustamisega.
1) Terviseamet – biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks
tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga
töödeldud tootele kehtestatud nõuete täitmise üle ja biotsiidi
kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures ning
rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega
reguleeritud valdkondades;“;
ning Kemikaaliseaduse paragrahvi 38 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„1) REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale ning importijale
esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele ja segule esitatud nõuete
täitmise üle nende tootja ja importija juures ning jae- ja hulgimüügis;“.
Juhime tähelepanu, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA
) planeeritav vabastamine jaemüügi järelevalvest, mis on seotud ainete
ja segudega (nt. kosmeetikatooted, kemikaalid, detergendid, värvid,
biotsiidid, ohtlikud ained, jäätmed ja väetised ilma vastava ressursi ja
jaemüügi kontrolli kompetentsi eraldamiseta Terviseametile (TA) viib
niigi puuduliku ja tarbijate ohutust ignoreeriva jaemüügi turu
järelevalve täiliku kaosesse.
Keemiatoodete, sh. biotsiidide jaemüügi järelevalve üleandmine TTJA
poolt TA-le tähendaks ka ressursside (kompetentsed inimesed ja
finants) üleandmist järelevalve teostavale ametile. Kuna eelnõust ei
selgu järelevalve üleminekuks vajalike ressursside eraldumine, siis
eeldavalt võib nõrgeneda järelevalve võimekus veelgi.
Rahandusministeerium
Eelnõu § 1 punktis 4, millega täiendatakse biotsiidiseaduse § 32 lõikega Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas muudatused sisse viidud.
7 on nimetatud „desinfitseerimisvahendit“. Biotsiidiseaduse § 5¹
kohaselt kasutatakse selles seaduses termineid biotsiidimääruse
tähenduses, kui biotsiidiseaduses pole sätestatud teisiti.
Biotsiidimääruses ega biotsiidiseaduses ei ole ei ole kasutatud terminit
„desinfitseerimisvahend“, kuid biotsiidimääruse V lisas on kasutatud
terminit „desinfektsioonivahend“. Seega tuleks seda terminit kasutada
ka biotsiidiseaduses.
Seletuskirja „Mõjude hindamise“ osa punktis 6.1.2.1. on märgitud, et Arvestatud: Seletuskirja täiendatud. Selgituseks, riigilõivu eesmärk on
riigilõivudest tulenevate summade arvelt kaetakse Terviseameti tagada biotsiidide turustamiseks loa/registreerimistunnistuse
ametikohtade töökulud. Kuna lause on mitmeti tõlgendatav, siis palume taotlemisega seotud toimingute eest rahaliste vahendite laekumine
seda täpsustada. Riigilõivud laekuvad riigilõivuseaduse § 7 lõike 1 alusel riigieelarvesse, nii et vastavate (rutiinsete) toimingute teostamine ei
riigieelarvesse, seega ei saa Terviseamet neid vahendeid otse kasutada. läheks riigile kulukamaks kui toimingute maksumus. Tasud aga katavad
Ilmselt mõeldakse siin neid vahendeid, mida ei koguta enam teaduslik-tehnilise ekspertiisi vajaduse, kus võib vaja minna
riigilõivudena, vaid hakatakse koguma tasudena. Sellega seoses tuleks eriteadmistega ekspertarvamust ka väljastpoolt asutust,
täiendada seletuskirja 7. osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja hindamistegevuste kulu. Tasu maksab erasektor siis, kui neil on vaja
kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ ning välja biotsiidi/toimeaine hindamist, see pole terviseameti poolt ette
tuua, kui palju väheneb laekumine riigi tuludesse riigilõivude arvelt ja planeeritav tegevus. Tasude laekumine ei kata biotsiidi liikmesriigi
kasvab Terviseameti eelarve omatulude arvel. pädeva asutuse ülesannete täitmist – see ei ole personalikulu.
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu seletuskirja sissejuhatuses tuuakse välja, et Tarbijakaitse ja Selgitus: küsimuste lahendamiseks kohtuseid TA ja TTJA peadirektorid
Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ja Terviseameti ning SoM-i ja MKM-i esindajad kahel korral 05.05.2021 ja 26.05.2021.
järelevalvepädevuste muudatuse eesmärk on koondada riiklik Kohtumistel lepiti kokku, et SOM peab täpsustama biotsiidiseaduse
järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla eelnõus, et TTJA teeb järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud
eesmärgiga vältida järelevalve dubleerimist. Seeläbi soovitakse märgistuse nõuete täitmise üle oma valdkonna järelevalveobjektidel;
vähendada järelevalveasutuste ülesannete kattuvust ja turuosaliste TTJA annab sisendi eelnõu seletuskirja, kus täpsustab „oma valdkonna
halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus järelevalveobjektidel“ tähendust; TA ja TTJA täpsustavad omavahel
pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu. Ka seletuskirja punktis muude järelevalve ülesannete jagamise. Vastavalt TTJA-lt saadud infole
2 (eelnõu eesmärk) öeldakse, et muudatuse eesmärk on vabastada eelnõud ja seletuskirja täiendatud
ametid ülesannetest, mille puhul on toote sisuline järelevalve mõne
teise ameti pädevuses ning ühe ameti ülesanne on näiteks kontrollida
üksnes märgistusega seonduvat jaekaubanduses.
Eeltoodu ei lähe aga kokku planeeritava järelevalve jaotusega eelnõu §
1 p-des 13 ja 14, mille kohaselt teeks Terviseamet edaspidi riiklikku
järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks
tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga
töödeldud tootele kehtestatud nõuete täitmise üle ja biotsiidi
kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures ning
rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega
reguleeritud valdkondades. Samal ajal teeks TTJA endiselt järelevalvet
biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle selgelt
piiritlemata oma valdkonna järelevalveobjektidel. Seletuskirjast ei
nähtu, millised teenindusasutused kuuluvad nende objektide hulka.
Arusaamatuks jääb, mida on mõeldud seletuskirjas, kus
desinfitseerimisvahendite järelevalve on täiendav halduskoormus
mitmele järelevalveasutusele, kuid kui lahendada lisanduv
järelevalveülesanne olemasoleva biotsiidiseaduse loogika alusel, on
tervikuna lisanduv halduskoormus väikseim.
Leiame, et keskenduda tuleks probleemidele, millele on tähelepanu
juhtinud ka ettevõtjad. Turule lastakse tooted, mis ei vasta
biotsiidimääruse nõuetele, s.t sisu ei vasta pakendi märgistusele või ei
tohiks sellise koostisega segusid turule lasta. Seda ei ole võimalik
lahendada muudatusega, mille kohaselt pannakse tarbijatele üksnes
kasutamiseks mõeldud toodete järelevalvekohustus asutusele, kelle
senine kogemus on piirdunud märgistuse kontrolliga
kaubandusettevõtetes. 2 (3)
Sama seaduse muudatuse § 1 p-ga 13 lisandub Terviseametile ülesanne
teha järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud tootele jaemüügis,
mille eesmärk oli vähendada järelevalveasutuste ülesannete
dubleerimist objektidel. Muudatuste kaalumine peab olema terviklik
protsess. Kui TTJA-le soovitakse anda pädevus kasutuse üle järelevalve
teostamisel samadel objektidel, kaotab mainitud muudatus oma mõtte.
Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku, et järelevalvet biotsiidi ja
biotsiidiga töödeldud toote nõuete täitmise üle, sh avalikult
kasutatavad käte desinfitseerimisvahendite punktid, peaks tegema
Terviseamet. Üksnes sellisel juhul on tagatud järelevalveülesannete
mittedubleerimine järelevalveobjektidel, koondatud riiklik järelevalve
ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla ning ka erasektori
küsimusi biotsiidide valdkonnas lahendatakse edaspidi kompleksselt ja
tõhusamalt
Eelnõu seletuskirja § 1 p-s 4 viidatakse tarbijakaitseseaduse § 3 lg-le 2, Arvestatud: eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Lisatud selgitus
kuid õige on viidata § 3 p-le 2. Samas punktis on selgitatud, et teiste järelevalve korralduse kohta.
riikide praktika on näidanud, et peale COVID-19 sarnaseid
nakkuspuhanguid jääb desinfitseerimisvahendite kasutuse vajadus alles
ka edaspidi, mistõttu tuleks märgistusnõuded kehtestada püsivalt ja
seadusega. Seetõttu soovitakse biotsiidiseadust täiendada ning
kehtestada märgistusnõuded tasuta kasutamiseks välja pandud
desinfitseerimisvahenditele. Juhime tähelepanu, et märgistusnõuete
kõrval on samaväärselt oluline pudeli/pakendi sisu vastavus
kirjeldusele, kuid puudub selgitus, kuidas tagatakse vastav kontroll ja
tõendamisprotsess.
Eelnõu seletuskirja § 1 p-s 20 palume välja tuua, millised on kehtetud EL Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
õigusaktid, millele edaspidi enam normitehnilises märkuses ei viidata.
Eelnõu § 3 p 4 sõnastusest, kus muudetakse paragrahvi 38 lõike 6 p-ga 1 Selgitus: Eelnõu sõnastuses on eristatud:
Terviseameti järelevalvepädevust, palume eemaldada „jae- ja 1) REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale ning importijale
hulgimüügis“, sest selle eraldi rõhutamine ei ole asjakohane olukorras, esitatud kohustuste ja nõuete järelevalve;
kus Terviseamet teeb REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu üle 2) Ainele ja segule esitatud nõuete täitmise üle nende tootja ja
järelevalvet kogu tarneahelas. Sel juhul lähtutakse § 3 p-s 2 toodust, kus importija juures ning jae- ja hulgimüügis
ei ole eraldi välja toodud jae- ja hulgimüüki. REACH määrusega on eristatud erinevad rollid tarneahelas, kellel on
erinevad kohustused. Terviseamet ei teosta järelevalvet kogu
tarneahela kõigi rollide üle, näiteks osad aine ja segu allkasutajad. „Jae-
ja hulgimüügi“ eemaldamisel sättest jäävad järelevalve alt välja aine ja
segu levitajad (poed, hulgimüügi laod, ainete ja segude edasimüüjad
jms), kes ei ole tootjad ega importijad. Selguse mõttes on vajalik
järelevalve pädevused rollide järgi välja tuua.
Eelnõu § 4 p-ga 1 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 8 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
lõike 2 punkt 5, mille alusel on kehtestatud sotsiaalministri 1. märtsi Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4
2000. a määrus nr 14 „Tervisekaitsenõuded lasteluttidele“. Nõuded alusel.
sätestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) alusel,
sest seal on sobiv volitusnorm olemas ning lisaks reguleerib TNVS kõiki
tooteid puudutavaid nõudeid. Palume lisada seletuskirja viide
konkreetsele TNVS sättele, mille alusel kõnesolev määrus
kehtestatakse.
Seletuskirja § 5 p-s 1 on toodud, et riigilõivu määrade tegelike kuludega Selgitus: Biotsiidi riigilõivude ja tasude vaadatakse üle vähemalt iga
vastavusse viimiseks vaadatakse lõivumäärad üle vähemalt iga kahe kahe aasta järel, mis on sätestatud biotsiidiseaduse § 42 lõikega 2 ja §
aasta järel ja vajaduse korral tehakse asjakohased muudatused lõivu 421 lõikega 5. Seletuskirjas tood seletus eelnõu § 5 punti 1 kohta
suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud kulutused seletab miks vastav süsteem selliselt loodi ja kasutab vastava eelnõu
(biotsiidiseadus § 42 lg 2). Lisatud on, et kuna reaalseid kulusid seletuskirja sõnastust.
puudutav praktiline kogemus puudus, oli oluline tagada, et lõivu- ja
tasumäärad vaadatakse mõistliku aja jooksul üle ning viiakse reaalsete
kuludega vastavusse. Märgime, et mõistlik aeg on määratlemata ajaühik
ning selles osas palume seletuskirja parandada, et kõigile oleks üheselt
ja selgelt arusaadav, et riigilõivu määrad vaadatakse üle vähemalt iga
kahe aasta järel.
Palume seletuskirja § 6 täiendada ja lisada, kes teeb kehtiva õiguse Arvestatud: Seletuskirja täiendatud.
kohaselt järelevalvet mänguasjade nõuete täitmise üle, sest praegu jääb
muudatuse põhjus ebaselgeks, kirjeldatud on üksnes olukorda pärast
muudatust.
Seletuskirja punktis 6 mõjude hindamisel tuleks lähtuda Arvestatud: mõjuanalüüsi osa seletuskirjas on täiendatud. Algselt on
Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt koostatud metoodikast ja mõjude hindamisel on lähtutud eelnevalt MKM-i poolt läbiviidud
juhistesti . Avalduva mõju olulisuse hindamisel lähtutakse mõju 3 (3) mõjude hinnangust ning ettepanekust järelevalvepädevuste
hindamise kriteeriumidest (kriteeriumid on: (1) sihtrühma suurus, (2) ümberjaotamiseks. Järelevalvepädevuste jagamisel lähtuti toodete ja
mõju ulatus, (3) mõju avaldumise sagedus ning (4) ebasoovitavate kemikaalide turustamisel järelevalvepädevuste jaotamisest toodete
mõjude avaldumise risk). Hetkel on kogu mõjude hindamise osa raskesti põhiselt. Biotsiidide klientidele tasuta pakkumisel tekkis juurde uus
arusaadav ja jälgitav. Mõjude hindamisel peab üheselt selguma, milline lahendamist vajav valdkond ning selle reguleerimisel osutus kõige
on eelnõu koostaja seisukoht mõju olulise osas, näiteks punktis 6.2.1.1 otstarbekamaks eelnõus välja pakutud lahendus (kulusid riigile
see puudub. tervikuna, mitte ainult ühe asutuse järelevalve mahtu hinnates). Just
vastupidise lahenduse puhul kus TTJA järelevalveobjektidel teeks veel
Mõjude hindamise punkt 6.2 käsitleb järelevalve vastutusvaldkondade täiendavalt TA järelevalvet biotsiidide kasutamise üle, tekiks ettevõtjale
muutmist. Punktis 6.2.2 on toodud mõju riigiasutuste ja kohaliku mitu erinevat järelevalveasutust, kellega suhelda. Samuti laieneks
omavalitsuse korraldusele ning punktis 6.2.2.2 täpsemalt mõju TTJA-le. oluliselt TA järelevalveobjektide hulk, kus nad täna järelevalvet ei tee.
Mõjude osa kattub seletuskirja sissejuhatavas osas rõhutatuga, et riiklik Seletuskirja täiendatud ning teemat arutatud 05.05.2021 toimunud TA
järelevalve soovitakse koondada ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ja TTJA peadirektorite ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri kohtumisel
ühe ameti alla, vältides nii järelevalve dubleerimist. Mõju peetakse kokkulepitule. TTJA jätkab järelevalvet biotsiidide kasutamise üle oma
väheoluliseks, kuna järelevalveobjekte muudatusega seoses ei lisandu, järelevalveobjektidel, TTJA soov 05.05.2021 kohtumisel oli, et SoM
kuigi TTJA peaks edaspidi kontrollima avalikus kohas kasutatava käte peab täpsustama biotsiidiseaduse eelnõus, et TTJA teeb järelevalvet
desinfitseerimisvahendi märgistamise nõudeid oma biotsiidi kasutamisele kehtestatud märgistuse nõuete täitmise üle oma
järelevalveobjektidel, millega võib kaasneda teatav töömahu valdkonna järelevalveobjektidel. Sellesisuline muudatus eelnõusse sisse
suurenemine. viidu ning seletuskirja täiendatud.
Eeltoodud selgitus on vastuoluline. Ühelt poolt väidetakse, et riiklik
järelevalve koondatakse toote või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla ning
lähtutud on turujärelevalveprogrammis märgitud tootekategooriatest
ning seda toetab ka MKM. Teisalt tehakse käesoleva eelnõuga
biotsiidiseaduses muudatus, milles kogu biotsiidi järelevalve antakse
Terviseametile, välja arvatud osa, mis puudutab avalikus kohas käte
desinfitseerimisvahendi märgistamise nõuete kontrolli ning see ei ole
kuidagi seotud toote riikliku järelevalve koondamisega ühe asutuse alla.
Vastavalt käesoleva kirja punktis 1 toodule, ei nõustu MKM biotsiidi ja
biotsiidiga töödeldud toote järelevalve korralduse tööjaotusega.
Järelevalve korraldus peab olema tervik kogu tarneahelas ja koondatud
ühe liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Üksnes sellisel juhul on
välistatud järelevalveasutuste ülesannete dubleerimine ja erasektorile
on riigi poolt konkreetses valdkonnas üks partner.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eelnõu on segadust tekitav ja vastuolus selle muutmise eesmärgiga. Selgitus: eelnõud ja seletuskirja muudetud vastavalt 05.05.2021
Biotsiidiseaduse muudatuse taga on põhjendus, et kogu biotsiidi toimunud TA ja TTJA peadirektorite ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri
järelevalve liigub Terviseametisse, sh seni TTJA all olnud nõuete kohtumisel kokkulepitule. TTJA jätkab järelevalvet biotsiidide
kontrolli pädevus jaemüügis (eelnõu § 1 p 13). Mida muuhulgas kasutamise üle oma järelevalveobjektidel, TTJA soov 05.05 kohtumisel
põhjendatakse sellega, et järelevalveülesannete ümberjaotamise oli, et SoM peab täpsustama biotsiidiseaduse eelnõus, et TTJA teeb
eesmärk on vähendada asutuste ülesannete kattuvust, ettevõtjate järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud märgistuse nõuete
halduskoormust ja tagada riikliku turujärelevalve tõhusus täitmise üle oma valdkonna järelevalveobjektidel. Sellesisuline
pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu. Teiselt poolt aga muudatus eelnõusse sisse viidu ning seletuskirja täiendatud.
pannakse TTJA-le ülesanne kontrollida biotsiidi nõuded „oma valdkonna Järelevalvet avalikus kohas tarbijatele pakutavate
järelevalveobjektidel“ (eelnõu § 1 p 14). Ei ole selge, milliseid desinfektsioonivahendite märgistuse üle müügi- ja teenindussaalidest
järelevalveobjekte täpsemalt mõeldud on, sest TTJA pädevus on ning muude õigusaktidega sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise
määratlematult lai, objektideks on nii tööstusettevõtted kui ka näiteks Järelevalve Ameti järelevalveobjektidel hakkaks tegema TTJA. Kui
avalikud mänguväljakud, ulatudes arvuliselt kümnetesse tuhandetesse. märgistuse kontrollimisel tekib TTJA-l põhjendatud kahtlus, kas sisu
Eelnõus toodud sõnastus on umbmäärane ja jätab objektid selgelt vastab märgistusele, annab TTJA sellest teada TA-le, kes saab algatada
piiritlemata. objektil põhjalikuma kontrolli, et tuvastada desinfektsioonivahendi
terviseohutus. Kasutatud on analoogiat biotsiidiseadusest, kus
Teiseks pole arusaadav, mis on need kõik „biotsiidi kasutamisele biotsiidide kasutamise järelevalve on lahendatud selliselt, et biotsiidide
kehtestatud nõuded“, mida siis ikkagi kontrollib endiselt edaspidi TTJA. kasutamise üle teeb järelevalvet iga järelevalveorgan oma valdkonna
Sõnastusest järeldub, et TTJA peab kontrollima kõiki nõudeid, kuid järelevalveobjektidel. Sellistes valdkondades, nagu ilu- ja isikuteenused,
sellisel kujul ei täida eelnõu tervikuna muudatuse punkti 13 selgituses lasteasutused, hoolekandeasutused, ujulad, basseinid, veekeskused ja
olevat eesmärki viia järelevalve edaspidi ühe asutuse pädevusse ning tervishoiuasutused, on järelevalve sätestatud tervisekaitse määrustes,
muuta olukord seeläbi selgemaks. Sisuliselt tähendab, et TTJA teostab kuid kaubanduses ja teeninduses, mis jääb eelnevalt loetletud
biotsiididele kehtestatud nõuete üle järelevalvet ka edaspidi ja valdkondadest väljapoole, ei ole biotsiidide kasutamise üle järelevalvet
pädevuste jagamine Terviseametiga muutub veelgi segasemaks. senimaani reguleeritud.
TTJA ettepanek on muuta eelnõu punkti 14 nii, et see tunnistab
biotsiidiseaduse § 43 punkti 2 kehtetuks, mis tähendab, et TTJA ei jätka
biotsiididele kehtestatud nõuete järelevalvega. Sellisel kujul on eelnõu
arusaadav ning vastab täpselt ja selgelt seadusandja kavatsusele
koondada biotsiidide järelevalve ühte asutusse, milleks on Terviseamet.
Seletuskirja punktis 6 mõjude hindamise punkt 6.2 käsitleb järelevalve Selgitus: mõjude hindamisel on lähtutud eelnevalt MKM-i poolt
vastutusvaldkondade muutmist. Punktis 6.2.2 on toodud mõju läbiviidud mõjude hinnangust. Järelevalve pädevuste ümberjagamisel
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning punktis 6.2.2.2 leiti, et tööülesannete ja halduskoormuse jaotumine on võrdne, kuna
täpsemalt mõju TTJA-le. Mõjude osa kattub seletuskirja sissejuhatava TA ülesannetesse liikus jaemüügi järelevalve mitmetes valdkondades
osaga, et riiklik järelevalve soovitakse koondada ühe toote liigi või ning ka e-kaubanduse väga suuremahuline järelevalve. Seletuskirja
sihtotstarbe järgi ühe ameti alla, vältides järelevalve dubleerimist. Mõju täiendatud järelevalve praktilise korraldamise kirjeldusega.
peetakse väheoluliseks, kuna järelevalveobjekte muudatusega seoses ei Desinfektsioonivahendite järelevalve on täiendav halduskoormus
lisandu, kuigi TTJA-le lisanduks täiesti uue kohustusena kontrollida mitmele järelevalveasutusele, kuid kui lahendada lisanduv
avalikus kohas kasutatava käte desinfitseerimisvahendi märgistamise järelevalveülesanne olemasoleva biotsiidiseaduse loogika alusel, on
nõudeid oma järelevalveobjektidel. Kusjuures järelevalveobjektid on tervikuna lisanduv halduskoormus väikseim.
piiritlemata. Märgime, et eelnõu koostaja on jätnud eelnõu
jõusutmisega tekivad mõjud hindamata, sest on ilmselge, et TTJA-le
laienevad kohustused toovad kaasa ka töömahu suurenemise. Eelnõu
koostaja vastavasisuline selgitus on vastuoluline.
Desinfitseerimisvahendi märgistamise nõuete kontrollimisega kaasnev
mõju TTJA töökorraldusele on olulise mõjuga, kuna tegemist on täiesti
uue ülesandega ning seejuures on teadmata järelevalveobjektide hulk.
Millele tuginedes on seletuskirjas väidetud, et mõju TTJA
töökorraldusele on väheoluline.
Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse ja sõnastatakse ümber Selgitus: sellist kitsendust järelevalvevaldkondade üleandmisel kokku ei
kemikaaliseaduse § 38 lõike 4 punkt 2, kus TTJA järelevalvepädevus lepitud, sellise muudatuse tegemise eeldab uut järelevalvepädevuste
REACH-määruse XVII lisas kehtestatud piirangute puhul jääb toodete mahtude ning mõjude hindamist ja uut kokkulepet.
keskseks ning ainete ja segude üle tehtav järelevalve liigub tervikuna
Terviseameti pädevusse. Selle muudatusega laiendatakse TTJA
järelevalvepädevust kogu toodete tarneahelale, mis senimaani oli ainult
jaemüügis. REACH-määruse lisa XVII toob välja aine, ainerühma või segu
nimetuse ja selgituse, mis toodetes on selle kasutamine piiratud. Lisas
on ka tooted, mis kuuluvad mõne teise asutuse pädevusse ning sellisel
juhul tekib TTJA-le juurde märgatavas koguses uusi tooteid, millele
REACH-määruse lisas XVII sätestatu üle järelevalvet teha, mis aga muul
juhul ei ole TTJA pädevuses.
TTJA ettepanek on, et TTJA järelevalvepädevust REACH-määruse XVII
lisas kehtestatud piirangute puhul piiratakse toote nõuetele vastavuse
seaduse § 50 lõikes 5 välja toodud toodetega
Justiitsministeerium Meie 27.04.2022 nr 1.2-2/63-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks biotsiidiseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu. Palume teie tagasisidet hiljemalt 24. maiks 2022.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
3. tasude suurus
4. rakendusaktide kavandid
5. kooskõlastustabel
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
Aive Telling 7153 474
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
14.04.2022
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Biotsiidiseaduse muutmine
Biotsiidiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),“
sõnaga „biotsiidimääruse“;
3) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Avalikus kohas kasutatav desinfektsioonivahend peab vastama loa või
registreerimistunnistuse omaniku poolt ettenähtud kasutusalale ning sellega peavad kaasas
olema kasutusjuhend ja teave loa või registreerimistunnistuse omaniku ja
desinfektsioonivahendi koostisainete kohta, vajaduse korral ka muu teave, mis võimaldab
biotsiidi sihipäraselt ja ohutult kasutada. Avalikus kohas kasutamiseks välja pandud
desinfektsioonivahendil peab olema järgmine tarbijale nähtav teave:
1) biotsiidile pädeva asutuse või Euroopa Komisjoni poolt antud number;
2) biotsiidi kaubanduslik nimetus;
3) iga toimeaine identsusandmed ja selle kontsentratsioon meetermõõdustiku ühikutes;
4) kasutusjuhised, vajaduse korral biotsiidi mõju tekkeks vajalik aeg;
5) põhjendatud juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1272/2008 lähtuv
informatsioon.“;
5) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Biotsiidi, mis on klassifitseeritud mürgiseks, kantserogeenseks, mutageenseks või
reproduktiivtoksiliseks kemikaaliks või millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused
või neurotoksiline või immunotoksiline toime arengule vastavalt biotsiidimääruse artikli 19
lõikes 4 sätestatule, ei tohi kättesaadavaks teha tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses.
(2) Kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiide ei tohi kättesaadavaks teha tarbijale
tarbijakaitseseaduse tähenduses.“;
6) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata biotsiidimääruse V lisa kohaselt
tooteliiki 1 kuuluva biotsiidi puhul.“;
7) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Enne ohtliku biotsiidi Eestis turule laskmist tuleb Terviseametile esitada Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 45 kohane teave, mida kasutatakse
mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil.“;
8) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi kahjuritõrjuja)“;
9) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kahjur“ sõnadega „kahjulik organism“, sõna
„kahjuritõrjuja“ sõnadega „kahjulike organismide tõrjuja“, sõna „kahjuritõrje“ sõnadega
„kahjulike organismide tõrje“ ja sõna „kahjuritõrjeteenus“ sõnadega „kahjulike organismide
tõrje teenus“ vastavas käändes;
10) paragrahvi 383 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja“;
11) paragrahvi 383 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 39 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on
Terviseamet.“;
13) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja peab esitama
majandustegevusteate.“;
14) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamine objektil“;
15) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja koostab tehtud tõrje kohta objekti
valdajale aruande, mida säilitatakse vähemalt viis aastat.“;
16) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Biotsiidi toimeaine heakskiitmise taotleja, biotsiidile asjakohase loa taotleja või käesoleva
seaduse kohaselt registreerimistunnistuse taotleja tasub enne dokumentide esitamist
Terviseametile biotsiidimääruse kohaselt riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras
järgmiste toimingute eest:
1) biotsiidi toimeaine heakskiitmisega seotud taotluse menetlemine hindava liikmesriigina;
2) biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemine hindava liikmesriigina;
3) biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemine asjaomase liikmesriigina;
4) biotsiidi või biotsiidipere loaga seotud teate menetlemine;
5) üleminekuperioodil biotsiidi registreerimistunnistuse taotluse menetlemine;
6) üleminekuperioodil biotsiidi registreerimistunnistuse muudatuse taotluse menetlemine.“;
17) paragrahvi 421 lõikes 2 asendatakse arv „150“ arvuga „200“;
18) paragrahvi 421 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(4) Taotleja tasub Terviseametile järgmiste toimingute eest järgmiselt:
1) toimeaine hindamise algtasu on 71 600 eurot ja maksimaalne tasu 624 200 eurot;
2) toimeaine täiendava teabe hindamise algtasu on 42 100 eurot ja maksimaalne tasu
369 200 eurot;
3) biotsiidipere liidu loa hindamise algtasu on 88 400 eurot ja maksimaalne tasu 769 800 eurot;
4) biotsiidipere riikliku loa hindamise algtasu on 80 000 eurot ja maksimaalne tasu
697 000 eurot;
5) biotsiidi liidu loa hindamise algtasu on 63 100 eurot ja maksimaalne tasu 551 300 eurot;
6) biotsiidi riikliku loa hindamise algtasu on 42 100 eurot ja maksimaalne tasu 369 200 eurot;
7) biotsiidi või biotsiidipere eelhindamise algtasu on 31 600 eurot ja maksimaalne tasu
278 200 eurot;
8) biotsiidi või biotsiidipere loa järelhindamise algtasu on 4200 eurot ja maksimaalne tasu
41 400 eurot;
9) samade omadustega biotsiidi või biotsiidipere loa hindamise tasu on 15 500 eurot;
10) biotsiidi või biotsiidipere ajutise loa hindamise tasu on 26 100 eurot;
11) biotsiidi või biotsiidipere lihtsustatud menetlusega loa hindamise algtasu on 21 100 eurot
ja maksimaalne tasu 187 100 eurot;
12) biotsiidi või biotsiidipere loa vastastikusel tunnustamisel hindamise tasu on 2100 eurot;
13) biotsiidi või biotsiidipere olulise muudatuse hindamise algtasu on 10 500 eurot ja
maksimaalne tasu 69 200 eurot;
14) biotsiidi või biotsiidipere loa uuendamise hindamise algtasu on 21 100 eurot ja
maksimaalne tasu 187 100 eurot;
15) biotsiidi või biotsiidipere vähem tähtsa muudatuse hindamise algtasu on 4200 eurot ja
maksimaalne tasu 27 100 eurot.“;
19) paragrahvi 43 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Terviseamet – biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele kehtestatud
nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga töödeldud tootele kehtestatud nõuete täitmise üle
ja biotsiidi kasutamise üle kutselise kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja juures ning
rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkondades;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – käesoleva seaduse § 32 lõikes 7 kehtestatud
märgistamise nõuete täitmise üle müügi- ja teenindussaalides ning muudes õigusaktides
sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalveobjektidel;“;
20) paragrahvis 431 asendatakse tekstiosa „30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51“ tekstiosaga „30–32, 45
ja 49–53“;
21) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) biotsiidi ja toimeaine tootja kontaktandmed;“;
22) paragrahvi 49 lõike 2 punktid 10–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) andmed biotsiidi toime tõhususe kohta;
11) biotsiidi märgistus ning pakendi suurus ja kirjeldus;
12) toimeaine ohutuskaart;“;
23) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
3
„13) vajaduse korral lisateave biotsiidi kohta.“;
24) paragrahvi 49 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahv 491 tunnistatakse kehtetuks;
26) seaduse normitehniline märkus tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 219 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 219 punktist 4 jäetakse välja sõna „hulgimüügis“;
3) paragrahvi 249 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 249 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „hulgimüügis olevate“.
§ 3. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) REACH-määruse XVII lisas toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning toote
turuleviimisele ja kasutamisele esitatud piirangute täitmise üle;“;
3) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale ning importijale esitatud kohustuste ja
nõuete ning ainele ja segule esitatud nõuete täitmise üle nende tootja ja importija juures ning
jae- ja hulgimüügis;“.
§ 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;
2) paragrahvid 101–103 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Rahvatervise seaduse muutmine
Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:
4
1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 183 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet“.
§ 6. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2971 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Biotsiidi toimeaine heakskiitmisega seotud taotluse menetlemise eest hindava liikmesriigina
tasutakse riigilõivu 3300 eurot.“;
2) paragrahvi 2972 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemise eest hindava liikmesriigina tasutakse
riigilõivu 3300 eurot.
(2) Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemise eest asjaomase liikmesriigina tasutakse
riigilõivu 1400 eurot.
(3) Biotsiidi või biotsiidipere loaga seotud teate menetlemise eest tasutakse riigilõivu
300 eurot.“;
3) paragrahvi 2973 lõikes 1 asendatakse arv „345“ arvuga „400“;
4) paragrahvi 2973 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„Üleminekuperioodil biotsiidi registreerimistunnistuse halduslike muudatuste taotlusega
seotud toimingute eest tasutakse riigilõivu 50 eurot“.
§ 7. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõiget 5 täiendatakse punktiga 123 järgmises sõnastuses:
„123) mänguasjad;“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
5
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus xx. kuu 2022. a nr xx
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
eesnimi perenimi
Valitsuse nõunik
6
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga muudetakse eelkõige biotsiidilubade
menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust. Biotsiidiseaduse kohaselt vaadatakse
riigilõivu määrad ja tasud üle vähemalt iga kahe aasta järel ning vajaduse korral tehakse asjakohased
muudatused riigilõivu suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud kulutused, sest
esialgsete lõivude ja tasude kehtestamisel puudus reaalseid kulusid puudutav praktiline kogemus.
Riigilõivu ja tasude struktuuri ja suuruse muutmisega kaasajastatakse ning tehakse ettevõtetele
läbipaistvamaks biotsiidilubade taotlemise ja toimikute hindamise menetluse eest võetavad
riigilõivud ja tasud.
Eelnõuga kaasajastatakse ka biotsiidiseaduse sätteid, mis viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist
ja kasutamist, samuti kustutatakse mittekehtivad sätted.
Lisaks täpsustatakse biotsiidiseadusega kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid ning
muudetakse terminid arusaadavamaks.
Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, kemikaaliseadust, rahvatervise seadust,
riigilõivuseadust ja toote nõuetele vastavuse seadust. Atmosfääriõhu kaitse seaduses,
kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses muudetakse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ja Terviseameti järelevalvepädevust.
Muudatuste eesmärk on koondada riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti
alla eesmärgiga vältida järelevalve dubleerimist. Järelevalveülesannete järelevalveasutuste vahel
ümberjaotamise eesmärk on vähendada järelevalveasutuste ülesannete kattuvust ja turuosaliste
halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema
piiritlemise kaudu.
Lisaks muudetakse eelnõuga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust
(NPALS), et ajakohastada kanepi kasvatamisele kohaldatavate nõuete paragrahvi ning lõpetada uute
psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi (edaspidi VAHIS) tegevus. Seoses VAHISe
vähese kasutusega ametkondade poolt ja uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla panemise
mehhanismide muutumisega ei ole VAHISe olemasolu enam otstarbekas. Vähekasutatava
VAHISega seotud õigusaktide ja infoturbedokumentide regulaarne uuendamine on ressursside
ebamõistlik kasutus nii Sotsiaalministeeriumi kui vastutava töötleja Tervise Arengu Instituudi
(edaspidi TAI) jaoks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise
ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling (715 3474,
[email protected]), rahvatervise osakonna
nõunik Anna-Liisa Uisk (626 9163,
[email protected]) ja rahvatervise osakonna peaspetsialist
Annemari Linno (626 9247,
[email protected]), Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika
1
osakonna nõunik Kadri Rand (6256143,
[email protected]) ja Kristo Kleemann (teenistusest
lahkunud).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe
Sarapuu (626 9337,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
Eelnõu koostamisel olid partneriteks Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet ja TTJA.
1.3. Märkused
Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et viia biotsiidilubadega seotud menetluste tasud ja
riigilõivu määrad möödunud perioodi tegelike kulutustega vastavusse, ajakohastada kanepi
kasvatamisele kohaldatavate nõuete paragrahvi (§ 3 lõige 2) ning lõpetada VAHISe tegevus.
Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 2 ei ole koostatud
väljatöötamiskavatsust (eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist).
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse
biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (edaspidi biotsiidimäärus)1, ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete
ühine turukorraldus2.
Biotsiidiseaduse § 42 lõike 2 ja § 421 lõike 5 kohaselt vaadatakse toimingute eest võetava riigilõivu
ja tasu määrad üle vähemalt iga kahef aasta järel ning vajaduse korral tehakse asjakohased
muudatused lõivu ja tasu suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud kulutused.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:
1) biotsiidiseadus (RT I, 22.10.2021, 14);
2) atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 14.12.2021, 2);
3) kemikaaliseadus ( RT I, 22.10.2021, 17);
4) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (RT I, 08.01.2020, 12);
5) rahvatervise seadus (RT I, 04.01.2021, 13);
6) riigilõivuseadus (RT I, 12.03.2022, 7);
7) toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 22.10.2021, 12).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik
poolthäälteenamus.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu eesmärk
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist
ja kasutamist (ELT L 167, 27.06.2012, lk 1–123)
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr
1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)
2
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada ELi biotsiidimääruse
rakendamine. Sellega saavutatakse inimeste ja loomade tervise ja keskkonnakaitse kõrge tase ning
parandatakse ELi siseturu toimimist. Selleks ühtlustatakse biotsiidiseaduses üleminekuperioodil
kehtivad nõuded biotsiidimääruse nõuetega. Eelnõuga täpsustatakse biotsiidi turul kättesaadavaks
tegemise ja kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidi kasutamise tingimusi. Eelnõuga
muudetakse ja kaasajastatakse biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse alusel kehtestatud riigilõive ja
tasusid, samuti selliste menetlustoimingute nimekirja, mille alusel antakse välja biotsiidimääruse
kohaseid lube. Nimetatud lube väljastab Terviseamet kui biotsiidivaldkonna pädev asutus.
Atmosfääriõhu kaitse seaduses, biotsiidiseaduses, kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses ja toote
nõuetele vastavuse seaduses muudetakse järelevalveülesandeid. Järelevalveasutuste vahel
järelevalveülesannete ümberjaotamise eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ning
tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu. Praegu on
toodete turujärelevalve üles ehitatud peamiselt toote omaduste ja tarneahela järgi. Ajalooliselt on
järelevalve jaotatud selliselt, et üks amet teeb järelevalvet enne kauba jõudmist jaemüüki
(tootmisettevõtte juures, impordiga tegelevas ettevõttes, hulgilaos) ning teine amet pärast
(jaekaubanduses). Mõne toote puhul kontrollib sama toodet mitu ametit, nt Terviseamet kontrollib
toote mõju tervisele, TTJA kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele jne. Näiteks mänguasjade puhul
teeb TTJA järelevalvet toote müügiks pakkumisel jaekaubanduses ning Terviseamet teeb
järelevalvet tootmisettevõttes, impordiga tegelevas ettevõttes ja hulgilaos.3 Sarnast ülesannete
jaotust eri ametite vahel võib täheldada mujalgi, nt kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide,
ohtlike ainete ja lapsehooldustoodete müügi puhul. Seetõttu puudub ettevõtja jaoks riikliku
järelevalve mõttes üks kontaktpunkt ja ta ei tea, kelle poole kindla toote või teenuse nõuete
täpsustamiseks pöörduda.
Sõltumata piiratud inimressursist suureneb igal aastal riikliku järelevalve ülesannete hulk ja
keerukus.4 Samal ajal valitseb ühiskonnas teatav surve inspektsioonide ja ametite ressursside
vähendamiseks.5 Samuti on oht, et toodete ja teenuste üle tehtava järelevalve jaotus eri asutuste
vahel viib valdkonnaga seotud kitsaskohtadest tervikliku nägemuse puudumiseni, kuivõrd
ebaühtlane valdkondlik kompetents pärsib tulevikutrendide äratundmist ning vastavalt paindlikku ja
asjakohast reageerimist.
Rahandusministeeriumi 2016. aastal valminud riigiülesannete analüüs leiab, et piiratud
inimressursside juures suureneb igal aastal riikliku järelevalve ülesannete hulk ja keerukus, mistõttu
võib juhul, kui riigi pakutavaid teenuseid ja protsesse ümber ei kujundata, halveneda nii riigi
tuumfunktsioonide täitmine kui ka avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.6 Riigireformi SA on
oma visioonis välja toonud, et Eesti kui väikeriik peab olema valmis reageerima mis tahes
keskkonnamuutustele nii keskkonnaga kohandumise kui keskkonna mõjutamise kaudu.7
Riigireformi SA on oma visioonis hinnanud ülemehitatuks just ameteid ja inspektsioone, mistõttu
peab vajalikuks vaadata kriitiliselt üle ja hinnata nende asutuste vajalikkust ja tõhusust riigivõimu
teostamisel. Sealjuures on tõhususe ja moderniseerimise hindamise eelduseks terviklik ülevaade
3
Turujärelevalve programm 2019.
4
Riigiülesannete analüüs, Rahandusministeerium, mai 2016, lk 8.
5
Riigireformi SA on hinnanud oma visioonis ülemehitatuks just ameteid ja inspektsioone, mistõttu peab vajalikuks
vaadata kriitiliselt üle ja hinnata nende asutuste vajalikkust ja tõhusust riigivõimu teostamisel. Sealjuures on tõhususe
ja moderniseerimise hindamise eelduseks terviklik ülevaade kõigist asutustest ja nende funktsioonidest, sealhulgas seal
töötavate inimeste arvust ja tehtavatest kulutustest. See võimaldaks vähendada dubleerimist ja motiveerida väärilise tasu
maksmisega süsteemsemat lähenemist ülesannete täitmisel. Riigireformi lähtevisioon,
https://www.riigiuuendus.ee/visioon/
6
Riigiülesannete analüüs, Rahandusministeerium, mai 2016, lk 8.
7
Riigireformi lähtevisioon, https://www.riigiuuendus.ee/visioon/
3
kõigist asutustest ja nende funktsioonidest, sealhulgas seal töötavate inimeste arvust ja tehtavatest
kulutustest. See võimaldaks vähendada dubleerimist ja motiveerida väärilise tasu maksmisega
süsteemsemat lähenemist ülesannete täitmisel.8
2019. aasta juulis jõustunud Euroopa Liidu turujärelevalve ja toodete vastavuse määrus sätestab
muu hulgas selle, et kui liikmesriigis on mitu turujärelevalveasutust, on liikmesriigi kohustus
tagada, et iga asutuse ülesanded oleksid selgelt piiritletud, et tagada ülesannete tulemuslik täitmine.9
Üldine juhtmõte on koondada riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla,
vältides nii järelevalve dubleerimist. See vähendab eri asutuste ülesannete kattuvust ja seeläbi ka
turuosaliste halduskoormust. Järelevalveülesannete jaotamisel on lähtutud turujärelevalve
programmis märgitud tootekategooriatest ning sellest nähtuvast ilmselgest TTJA ja Terviseameti
ülesannete kattuvusest. Muudatuse eesmärk on vabastada ametid ülesannetest, mille puhul on toote
sisuline järelevalve mõne teise ameti pädevuses ning ühe ameti ülesanne on näiteks kontrollida
üksnes märgistusega seonduvat jaekaubanduses. Toodete valdkonnas võib täheldada, et selline
olukord valitseb peamiselt tootekategooriates, mis on seotud ainete ja segudega (nt
kosmeetikatooted, kemikaalid, detergendid, värvid, biotsiidid, ohtlikud ained, jäätmed ja väetised).
Kõigis nimetatud valdkondades teeb sisulist järelevalvet TTJA-st erinev asutus ning TTJA teeb
üksnes formaalset kontrolli märgistuse üle. Valdkondades, kus TTJA pädevus läheb üksnes
märgistuse kontrollist kaugemale, tuleks järelevalve koondada TTJA-sse, nt mänguasjad ja
lastekaubad.
Järelevalve dubleerimise vältimise korral teavad ettevõtjad, kes on nende riigipoolseks partneriks
ning ettevõtjad suhtlevad turustamisel edaspidi peamiselt ühe riigiametiga, näiteks mänguasjade
puhul teavad ettevõtjad, et toote turustamisega seotud järelevalvet teeb algusest lõpuni TTJA.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (NPALS)
eesmärk on vastavalt Maaeluministeeriumi 8. veebruari 2021. a ettepanekule ajakohastada kanepi
kasvatamisele kohaldatavate nõuete paragrahvi.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ei kehtesta kanepi kasvatamisele eraldi nõudeid. Seega
ei ole õige seaduses viidata, et kanepit tohib kasvatada turukorraldusabinõu nõuete kohaselt,
kuivõrd selliseid nõudeid ei eksisteeri.
Eraldi nõuded on kehtestatud otsetoetuste saamise tingimustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames
toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad. Otsetoetuste
taotlemine on aga vabatahtlik ning otsetoetuste saamise tingimuste nõuded ei laiene
kanepikasvatajatele, kes otsetoetusi ei taotle.
Vastavalt NPALS § 3 lõike 2 esimesele lausele on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise
aine valmistamise eesmärgil keelatud. Sama seaduse § 31 lõike 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selle volitusnormi
alusel on kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse
8
Ibid.
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega
muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–
44)
4
ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mille
lisas 1 on nimetatud ka kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid,
mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana,
vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Need sätted on piisavad kanepikasvatuse reguleerimiseks.
Lisaks on NPALS-i muutmise eesmärk lõpetada VAHIS.
VAHIS loodi uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe jälgimiseks, nendega seotud riskide
hindamiseks ja kontrollmeetmete rakendamiseks ning teabe vahetamiseks ametkondade vahel.
Seoses VAHISe vähese kasutusega ametkondade poolt ja uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla
panemise mehhanismide muutumisega ei ole VAHISe olemasolu enam otstarbekas.
Vähekasutatava VAHISega seotud õigusaktide ja infoturbedokumentide regulaarne uuendamine on
ressursside ebamõistlik kasutus nii Sotsiaalministeeriumi kui TAI jaoks. Viimase viie aasta jooksul
ei ole VAHISt peale TAI, Ravimiameti ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) kasutanud ükski
teine põhimäärusesse märgitud andmete esitaja. TAI, EKEI ja Ravimiamet suhtlevad narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete teemadel regulaarselt ja omavad vastava teabe vahetamiseks ka teisi
infokanaleid kui VAHIS. Vajaduse muutumine on seotud ka asjaoluga, et enamik uusi turule
tulevaid psühhoaktiivseid aineid liigitub 2016. aastal loodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
ainegruppidesse (VI nimekiri) ning ei vaja eraldi kiiret riiklikku infovahetust nende kontrolli alla
panemiseks.
Lisaks on alates 2019. aastast Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA)
juurde loodud uute psühhoaktiivsete ainete kohta käiva informatsiooni jagamise keskkond EDND2
(European information system and database on new drugs)10, mis osaliselt dubleerib kohaliku
tasandi infosüsteemi. Uute psühhoaktiivsete ainete kohta on edaspidi infot võimalik vahetada
tavapärase ametkondadevahelise koostöö käigus ja kasutades EDND2 andmebaasi. EDND2 loob
keskkonna, kus on nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) spetsialistidel võimalus vahetada infot uutest
psühhoaktiivsetest ainetest ja samas saada infot teiste ELi riikide olukorrast. EDND2 on oma
olemuselt veebipõhine platvorm uute psühhoaktiivsete ainete kohta käiva info vahendamiseks, mis
tagab pidevalt uueneva pildi uute ainete olukorrast nii Eestis kui ELis. EDND2 haldab EMCDDA,
kes tagab ka riiklikele spetsialistidele infosüsteemile juurdepääsu.11 Eestist on süsteemile
juurdepääs juba TAI-l, Ravimiametil, Politsei- ja Piirivalveametil, EKEI-l ja Maksu- ja Tolliametil.
EDND2-ga liitumist ja selle kasutamist ei pea reguleerima riiklikul tasandil. EDND2 puhul on
tegemist valdkonna spetsialisti jaoks vajaliku tööriistaga, milles saab otsida infot uute
psühhoaktiivsete ainete, nende leviku ja tarvitamise tagajärgede kohta. Eestil on EMCDDA riikliku
kontaktpunkti (TAI) ja kohalike koostööpartnerite kaudu kohustus lisada sellesse andmebaasi infot
Eestis avastatud ja narkoturul saada olevate uute psühhoaktiivsete ainete kohta. Eesti kohustus
lisada andmeid infosüsteemi tuleneb EMCDDA iga-aastasest grandilepingust, mis sõlmitakse
EMCDDA ja TAI vahel. TAI kui EMCDDA riiklik kontaktpunkt teeb koostööd uute
psühhoaktiivsete ainetega kokkupuutuvate institutsioonide esindajatega/ekspertidega, et andmed
saaksid EDND2 edastatud. Peamised koostööpartnerid andmete esitamisel on EKEI ja Ravimiamet,
kellel on omavahel koostöölepped vastava info vahetamiseks. Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet on süsteemis vaatleva osalejana, mitte raporteeriva institutsioonina. Haiglad ja
kiirabisüsteem ei ole Eestis praegu VAHISesse integreeritud, kuid vajaduse korral saab neile alati
teha juurdepääsu EDND2 infosüsteemile.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2101, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1920/2006 seoses uusi
psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega (ELT L 305,
21.11.2017, lk 1–7)
11
Riiklikud seirekeskused (Eestis riiklik kontaktpunkt TAI) saadavad EMCDDA-le kohalike ekspertide nimekirja ja
kontaktid. EMCDDA võtab spetsialistidega ise ühendust ja tagab neile juurdepääsu.
5
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
§ 1. Biotsiidiseaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks biotsiidiseaduse 3. peatükk ehk selle §-d 13–21.
Muudatuse eesmärk on korrastada biotsiidiseadust ja tunnistada ebavajalikud sätted kehtetuks.
Paragrahvide 13–21 alusel anti välja turustuslube vastavalt ülevõetud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile 98/8/EÜ (edaspidi biotsiididirektiiv), mis käsitleb biotsiidide turuleviimist.
Biotsiididirektiiv kaotas kehtivuse ja asendati 1. septembrist 2013. a biotsiidimäärusega, mistõttu
pärast seda kuupäeva enam turustuslube ei väljastatud. Turustusloa asemel hakati biotsiidimääruse
alusel biotsiididele välja andma riiklikke lube, kuid varem välja antud turustusload jäid paralleelselt
kehtima. Turustusluba anti tähtajalisena kuni kümneks aastaks ning viimane turustusluba kaotas
kehtivuse 30. juunil 2020. Pärast seda kuupäeva pole biotsiidiseaduse §-de 13–21 alusel ühtegi
kehtivat turustusluba väljastatud.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse biotsiidiseaduse § 32 lõiget 1 ja lisatakse viide
biotsiidimäärusele. Biotsiidi tohib Eesti turul kättesaadavaks teha, kui see on saanud asjakohase loa
või registreerimistunnistuse biotsiidimääruse või biotsiidiseaduse kohaselt. Biotsiidimääruse alusel
antakse luba juhul, kui biotsiidi toimeained on heaks kiidetud vastavalt biotsiidimäärusele. Biotsiide,
mille toimeained ei ole veel biotsiidimääruse kohaselt heaks kiidetud, kuid mis vastavad
biotsiidimääruse artikli 89 lõikes 2 sätestatud tingimustele (üleminekumeetmed), võib jätkuvalt
kättesaadavaks teha ja kasutada, kui need on Terviseametis registreeritud. Selliste biotsiidide
lubamise puhul rakendab liikmesriik üleminekuperioodi lõpuni oma riiklikke eeskirju.
Üleminekuperiood kestab kuni 2024. aasta 31. detsembrini või tähtpäevani, milleni on Euroopa
Komisjoni otsusega pikendatud üleminekuperioodi teatud toimeainete kohta esitatud andmete
läbivaatamiseks (biotsiidiseaduse § 49 lg 11). Paragrahv 32 reguleerib ka üleminekuperioodil
registreerimistunnistuse alusel turul kättesaadavaks tehtud biotsiidi klassifitseerimist, märgistamist
ja pakendamist.
Biotsiidiseaduse kohaselt peab biotsiid olema enne kättesaadavaks tegemist klassifitseeritud,
märgistatud ja pakendatud kemikaaliseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist (edaspidi CLP-määrus), ning biotsiidiseaduse nõuete kohaselt. Lisaks
tulenevad biotsiidimääruse artiklist 69 biotsiidide klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise
nõuded biotsiidi loaga biotsiididele. Sätte eesmärk on ühtlustada biotsiidiseaduse sõnastust
õigusselguse huvides, et üleminekuperioodil kehtivad registreerimistunnistusega biotsiididele
samasugused klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded kui biotsiidi loaga
biotsiididele. Biotsiidimääruse viite lisamine ei too kaasa biotsiidi registreerimistunnistuse
taotlejatele uusi kohustusi, kuid muudab sätte õigusselgemaks.
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse biotsiidiseaduse § 32 lõige 4 kehtetuks. Paragrahv sätestab, et
putukate, lestaliste, näriliste, lindude või molluskite tõrjeks ettenähtud biotsiidide pakendamisel ja
märgistamisel tuleb arvestada taimekaitseseadusega sätestatud asjakohaseid erinõudeid kooskõlas
biotsiidiseaduse turustusloa andmise nõuetega. Viimased turustusload kehtisid kuni 30.06.2020,
peale seda enam kehtivaid turustuslube ei ole ning seetõttu puudub sättel eesmärk ja säte
tunnistatakse kehtetuks.
6
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse biotsiidiseaduse § 32 lõikega 7, milles sätestatakse, et avalikus
kohas kasutatav desinfektsioonivahend peab vastama loa või registreerimistunnistuse omaniku poolt
ettenähtud kasutusalale ning desinfektsioonivahendiga peab kaasas olema kasutusjuhend, samuti
teave loa või registreerimistunnistuse omaniku ja desinfektsioonivahendi koostisainete kohta,
vajaduse korral ka muu teave, mis võimaldab biotsiidi sihipäraselt ja ohutult kasutada. Seoses
COVID-19 levikuga on Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldusega nr 305 „COVID-19
haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ avalikes siseruumides nõutud
desinfektsioonivahendite olemasolu. Desinfektsioonivahendeid pakutakse isikutele nii
originaalpakendis kui taastäidetava desinfektsioonivahendi dosaatori või seadmega. Dosaatori või
seadmega kasutamiseks pakutaval desinfektsioonivahendil puudub tihti igasugune teave ja
märgistus, mis aitaks isikul identifitseerida, mis biotsiidiga on tegemist. Seetõttu täiendatakse
biotsiidiseaduse § 32 lõikega 7, milles sätestatakse, et avalikus kohas kasutatav
desinfektsioonivahend peab vastama loa või registreerimistunnistuse omaniku poolt ettenähtud
kasutusalale ning sellega peavad kaasas olema kasutusjuhend ja teave loa või
registreerimistunnistuse omaniku ja desinfektsioonivahendi koostisainete kohta, vajaduse korral ka
muu teave, mis võimaldab biotsiidi sihipäraselt ja ohutult kasutada. Teave on vajalik, et kasutaja
saaks teha teadlikke valikuid desinfitseerimisdosaatoris või -seadmes välja pandud toote
kasutamiseks, näiteks allergeenide vältimiseks. Siin on lähtutud tarbijakaitseseaduse § 3 punktis 2
ja § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetest, et tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse
kohta ohutuse ja tervise kaitse seisukohalt vajalikku teavet.
Kehtiv biotsiidiseadus ja sellest tulenevad nõuded on piiratud kutselise kasutajaga (nt kahjuritõrje)
ja kättesaadavaks tegemise mõistega, mille alla lähevad üksnes olukorrad, kus äritegevuse raames
võimaldatakse isikutel müügisaali välja pandud desinfektsioonivahendid tasu eest või tasuta koju
kaasa võtta, st toimub omandi üleminek. Seega ei reguleeri biotsiidiseadus praegu olukordi, kus
toodet võimaldatakse tarbijatel kohapeal tasuta kasutada. „Turul kättesaadavaks tegemine“ on
biotsiidiseaduse § 51 tähenduses „biotsiidi või nendega töödeldud toote mis tahes tarnimine
äritegevuslikuks turustamiseks või kasutamiseks kas tasu eest või tasuta“. Termini sisustamisel
lähtutakse otsesõnu biotsiidimäärusest.
Euroopa Komisjoni juhendmaterjali kohaselt omab „kättesaadavaks tegemise“ mõiste keskset rolli
liidu ühtlustamisõigusaktides selleks, et tagada, et kõikidel tarneahelasse kuuluvatel ettevõtjatel
oleks jälgitavusega seotud kohustused ning et nad peavad ka ise aktiivselt tagama, et liidu turul
ringleksid ainult nõuetele vastavad tooted. Samuti on juhendis täpsustatud, et kättesaadavaks
tegemine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist (kirjalikku või suulist)
pakkumist või kokkulepet asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu õiguse üleandmiseks
pärast tootmise lõppu. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selle alus võib olla
mis tahes liiki õiguslik vahend. Seega loetakse toote üleandmine toimunuks näiteks müügi,
laenamise, üürimise, rentimise ja kinkimise korral. Omandi üleandmine tähendab, et toode
kavatsetakse anda teise juriidilise või füüsilise isiku käsutusse.12
Kuna müügisaalis kliendile desinfektsioonivahendi tasuta kasutamiseks pakkumisel
omandit/valdust/õigust üle ei anta, ei saa eeltoodud juhendmaterjalist lähtudes sellist tegevust lugeda
turul kättesaadavaks tegemiseks. Seega tuleks tasuta kasutamiseks andmist juhendi kohaselt
tõlgendada selliselt, et selle alla lähevad üksnes olukorrad, kus äritegevuse raames võimaldatakse
isikutel müügisaali välja pandud desinfektsioonivahendid koju kaasa võtta. Teiste riikide praktika
on aga näidanud, et pärast COVID-19-ga sarnaseid nakkuspuhanguid jääb desinfektsioonivahendite
kasutuse vajadus alles ka edaspidi, kuigi mitte samas mahus, mistõttu tuleks märgistusnõuded
12
Komisjoni teatis 2016 - Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta, lk 17, 18.
https://ec.europa.eu/growth/content/%E2%80%98blue-guide%E2%80%99-implementation-eu-product-rules-0_en
7
kehtestada püsivalt ja seadusega. Seetõttu tuleb biotsiidiseadust täiendada ning kehtestada
märgistusnõuded tasuta kasutamiseks välja pandud desinfektsioonivahenditele.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse biotsiidiseaduse § 33 lõiget 1 ning sätestatakse, et sellist
biotsiidi, mis on klassifitseeritud mürgiseks, kantserogeenseks, mutageenseks või
reproduktiivtoksiliseks kemikaaliks või millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või
neurotoksiline või immunotoksiline toime arengule vastavalt biotsiidimääruse artikli 19 lõikes 4
sätestatule, ei tohi kättesaadavaks teha tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses.
Sätte eesmärk on õigusselguse huvides ühtlustada üleminekuperioodil registreerimistunnistusega
kättesaadavaks tehtavate biotsiidide piirangute sõnastust biotsiidimääruse sõnastusega. Need
biotsiidid, mida ei tohi kättesaadavaks teha tarbijale, on ette nähtud üksnes kutsealaseks
kasutamiseks ning see märgitakse registreerimistunnistusele ja loale. Kui lubade andmine toimub
biotsiidimääruse kohaselt, ei tohi avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks anda luba biotsiididele,
mis vastavad biotsiidimääruse artikli 19 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva
biotsiidiseaduse § 33 lõikega 1 lisanduvad tarbijale kättesaadavaks tegemise piirangute hulka
biotsiidid, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või neurotoksiline või
immunotoksiline toime arengule. Muudatus ei too kaasa sisulisi muutusi tarbijatele ega ettevõtjatele.
Lisaks muudetakse biotsiidiseaduse § 33 lõiget 2 ja jäetakse välja sõnad „biotsiidimääruse
kohaselt“, mis annab tootjale võimaluse ise määrata oma toode kutsealaseks kasutamiseks, et vältida
selle kättesaadavaks tegemist tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses. Sätte korrigeerimine
võimaldab tootjal ise määrata biotsiidi kasutamiseks ainult kutselisele kasutajale ka juhul, kui toode
ei vasta biotsiidimääruse artikli 19 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Kehtivas sõnastuses selline
võimalus puudub.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse biotsiidiseaduse § 34 lõikega 4 selliselt, et § 34 lõikes 2
sätestatut ei kohaldata biotsiidimääruse V lisa kohaselt tooteliiki 1 kuuluvate biotsiidide puhul.
Sellesse tooteliiki kuuluvad inimeste hügieeni otstarbel kasutatavad biotsiidid, mis kantakse inimese
nahale või peanahale või mis puutuvad kokku inimese naha või peanahaga ja mille esmaeesmärk on
naha või peanaha desinfitseerimine. Seoses COVID-19 levikuga on Vabariigi Valitsuse 23. augusti
2021. a korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ tehtud asutustele ja ettevõtetele kohustuslikuks tagada desinfektsioonivahendite
olemasolu klientidele. Biotsiidiseaduse § 34 lõike 2 kohaselt ei tohi olla biotsiidi hoiu- ja
kättesaadavaks tegemise kohas biotsiidi avatud pakendeid ning seal on biotsiidi ümberpakendamine
keelatud.
Seoses kohustusega teha desinfektsioonivahendid kättesaadavaks, on ettevõtjad jõudnud mitmete
innovaatiliste lahendusteni. Nende hulka kuuluvad mitmed nn nutikad dosaatorid, mis elektroonselt
jaotavad desinfektsioonivahendeid, hindavad allesjäänud kogust ning tühjenemisel saadavad
signaali hoolduse ja täitmisega tegelevatele ettevõtetele. Sellistel dosaatoritel on erinevate
biotsiidide originaalpakendite kasutamine raskendatud või võimatu, sest dosaatoril on omaenda
kindlas suuruses kindla kujuga ja elektroonikaga varustatud jaotuskonteiner. Kuna sedalaadi
seadmed moodustavad suure osa turust, olles väga levinud, siis on otstarbekas lubada biotsiidide
ümberpakendamist suurematest mahutitest vastavatesse dosaatoritesse. Samuti on ka keskkonna
seisukohalt kasulikum pigem suurpakendite kasutamine biotsiidide tellimiseks ning seejärel
dosaatoritesse ümbervillimine. Seaduse kohaselt on pakendi taastäitmine ehk ümberpakendamine
hoiu- ja kättesaadavaks tegemise kohas keelatud, mistõttu tuleb seda teha selleks kohandatud kohas.
Selle nõude järgimine on aga asutuste ja ettevõtete jaoks keeruline ja koormav. Inimeste hügieeniks
mõeldud desinfektsioonivahendid kuuluvad biotsiidi tooteliiki 1. Vastavad biotsiidid on mõeldud
8
kasutamiseks inimese nahal ning on üldiselt toodetud alkoholi baasil. Seetõttu ei ole
desinfektsioonivahendist tulenev risk proportsionaalne ümberpakendamise piiranguga, mis võib
takistada desinfektsioonivahendite kättesaadavust pandeemia tingimustes. COVID-19-st tulenev
desinfektsioonivahendite vajaduse suurenemine jätkub eeldatavasti mitmeid aastaid, mistõttu on
vaja võimaldada desinfektsioonivahendite kättesaadavus avalikes kohtades, kus puudub
kätepesemise võimalus või muu alternatiivne võimalus. Seetõttu täiendatakse biotsiidiseaduse § 34
lõikega 4, mille kohaselt ei kohaldu avatud pakendi ja ümbervalamise keeld inimese nahal
kasutatavate desinfektsioonivahendite puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse biotsiidiseaduse § 37 sõnastust ning see ühtlustatakse CLP-
määruse artikli 45 sõnastusega. Biotsiidimääruse artikli 73 kohaselt kohaldatakse biotsiidimääruse
kohaldamisel CLP-määruse artiklit 45. Biotsiidiseaduse § 37 kehtiva sõnastuse kohaselt peab
loaomanik, kes vastutab ohtliku biotsiidi turule laskmise eest, esitama enne biotsiidi turule laskmist
Terviseameti mürgistusteabe keskusele CLP-määruse artikli 45 kohase teabe, mida kasutatakse
mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil. Samas ei
tähenda loaomanik alati CLP-määruse mõistes importijat või allkasutajat, mistõttu ühtlustatakse
sõnastus CLP-määruse sättega. Uue sõnastuse kohaselt tuleb enne ohtliku biotsiidi Eestis turule
laskmist esitada Terviseametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli
45 kohane teave, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning
rakendamise eesmärgil. Sätte muutmine olulisi muudatusi kaasa ei too.
Eelnõu § 1 punktiga 8 jäetakse biotsiidiseaduse § 38 lõikest 1 välja tekstiosa „(edaspidi
kahjuritõrjuja)“. Kavandatud muudatusega eemaldatakse ebavajalik täpsustus, kuna see ei vasta
enam ka edaspidises tekstis kasutusel olevatele terminitele. Täpsemad selgitused terminimuudatuste
kohta on esitatud eelnõu § 1 punkti 9 juures.
Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse seaduses läbivalt termin „kahjur“ terminiga „kahjulik
organism“, termin „kahjuritõrjuja“ terminiga „kahjulike organismide tõrjuja“, termin „kahjuritõrje“
terminiga „kahjulike organismide tõrje“ ja termin „kahjuritõrjeteenus“ terminiga „kahjulike
organismide tõrje teenus“ vastavas käändes. Kavandatud muudatuste eesmärk on teha terminid
selgemaks ja arusaadavamaks. Eesti õigekeelsussõnaraamatus on termin „kahjur“ lahti seletatud
ning selgituses esitatud viited annavad mõista, et tegemist on valdavalt looma, putuka, ussi, seene
vms silmale nähtava organismiga. Termin „kahjulik organism“ hõlmab kõiki eespool nimetatuid,
kuid on laiem ning hõlmab lisaks ka baktereid, viirusi ja teisi silmale nähtamatuid kahjulikke
organisme. Kuna kahjulike organismide tõrjujate hulka kuuluvad ka desinfektorid, kelle tööks on
eelkõige mikroorganismide hävitamine, hõlmab uus, laiem termin ka nende tegevust. Uued terminid
on kooskõlas ka kahjuritõrjuja 4. ja 5. taseme kutsestandardiga.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse biotsiidiseaduse § 383 pealkirja ja see ja sõnastatakse
järgmiselt: „Kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja“. Varasem pealkiri „Kahjuritõrje
kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidiga“ keskendus eelkõige biotsiidile, kuid jättis
tähelepanuta teenusele osutatavad nõuded, kuigi paragrahvis endas olid sätestatud nõuded
teenuseosutajale ja teenuse osutamisele. Täpsustatud pealkiri on rohkem kooskõlas seaduse selles
paragrahvis sätestatuga.
Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse biotsiidiseaduse § 383 lõige 3 kehtetuks. Selle muudatuse
eesmärk on vältida dubleerimist. Kuna §-s 381 on juba sätestatud, millised on nõuded isikule, kes
üldse tohib kasutada kutsealaseks kasutamiseks ette nähtud biotsiide, on selle ülekordamine § 383
lõikes 3 ebavajalik.
9
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse biotsiidiseaduse § 39 lõiget 4. Kavandatud muudatusega
nimetatakse Sotsiaalministeeriumi asemel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7
kohaseks pädevaks asutuseks Terviseamet. Pädeva asutuse ülesanne on võrrelda seadusega
ettenähtud tingimustel ja korras taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud
ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada taotleja välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Antud juhul on tegemist kahjuritõrjuja 5. taseme
kutsekvalifikatsioonile vastavuse tunnustamisega.
Sotsiaalministeeriumil kui poliitikakujundajal ei ole otstarbekas tegelda rakendusküsimustega,
samuti puudub tal selleks vajalik pädevus. Asjakohane pädevus on olemas Terviseametis, kes on
pädev asutus ka kahjuritõrjeks kasutatavate biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise
valdkonnas. Analoogselt toimub tervishoiutöötajate ja proviisorite kvalifikatsiooni tunnustamine
valdkonna pädevas asutuses – Terviseametis, mitte Sotsiaalministeeriumis.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse biotsiidiseaduse § 40 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on asendada
kehtiva seaduse sõnastuses asendatakse „kutseliseks kahjuritõrjeteenuse osutamiseks“ väljendiga
„kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja“.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse biotsiidiseaduse § 41 pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt:
„Kahjulike organismide tõrje teenuse osutamine objektil“. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et
selles paragrahvis sätestatud nõuded kehtivad tõrjeteenuse osutamisel. Ilma vastava muudatuseta
jääb mulje, et need nõuded kehtivad lisaks tõrjeteenuse osutajatele ka kõigile teistele, sh eraisikutele
nende valduses olevatel objektidel kahjuritõrje tegemisel tavatarbijale lubatud biotsiididega.
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse biotsiidiseaduse § 41 lõiget 4 ja see sõnastatakse järgmiselt:
„Kutseline kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja koostab tehtud tõrje kohta objekti valdajale
aruande, mida säilitatakse vähemalt viis aastat.“ Muudatuse eesmärk on täpsustada, et punkt on
oluline just kahjulike organismide tõrje teenuse osutamisel kutselise teenuseosutaja poolt.
Nimetatud aruannet ei ole vaja koostada, kui tegemist ei ole teenusega, vaid objekti valdaja ise
teostab oma objektil kahjulike organismide tõrjet. Senine sõnastus kohustaks aruannet koostama iga
inimest (sh eraisikut), kes mistahes objektil kahjulikke organisme tõrjub.
Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse biotsiidiseaduse § 42 lõikes 1 esitatud riigilõivuga seotud
toimingute loetelu. Loetelus esitatud riigilõivu muudatused on täpsemalt välja toodud eelnõu §-s 6,
millega muudetakse riigilõivuseaduse §-e 2971–2973.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse biotsiidiseaduse § 421 lõiget 2, et suurendada lepingulise
eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu 150 eurolt 200 euroni. Biotsiidimääruse artikli 81
kohaselt peab liikmesriik tagama, et pädevas asutuses oleks piisavalt sobiva kvalifikatsiooni ja
kogemustega töötajaid. Kahjuks on Eestis olukord, kus ei ole olemas kõiki vajaliku
kvalifikatsiooniga eksperte, seda nii pädevas asutuses kui ka riigis. Terviseamet hindab taotlust
asutuses oma võimaluste piires ning lisaks kasutab vajaduse korral asutuseväliste ekspertide abi.
Taotluse hindamist võib teha ekspert, kes on sõltumatu Eesti või välismaa füüsiline või juriidiline
isik ning kellel on kogemus biotsiidide, taimekaitsevahendite või muude sarnaste ainete toimikute
erialasel hindamisel. Ekspert peab arvestama biotsiidimääruses esitatud nõuetega ning Euroopa
Komisjoni asjakohaste juhistega erialase hindamise kohta. Ekspertide tunnitasuks on arvestatud
maksimaalselt 200 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse biotsiidiseaduse § 421 lõiget 4 ning muudetakse ja täiendatakse
biotsiidi loa või toimeaine hindamise menetluse eest võetavate tasude süsteemi.
10
Biotsiidiseadusega on kehtestatud riigilõivud ja tasud biotsiidimääruse kohaste biotsiidi loa taotluste
erialase hindamise eest. Biotsiidimääruse artikli 80 kohaselt on ette nähtud, et liikmesriigid nõuavad
taotlejalt tasusid teenuste eest, mida nad osutavad seoses määrusest tulenevate menetlustega.
Biotsiidiseaduse alusel on kehtestatud riigilõivud ja tasud. Riigilõiv on kehtestatud nende
menetlustoimingute eest, mida teevad Terviseameti kui pädeva asutuse ametnikud ning mille
töömaht on ette teada. Tasud on ette nähtud toimikute hindamise eest. Toimikute erialase hindamise
korral ei ole võimalik täpselt ette fikseerida tasutavat summat täies ulatuses, kuna töö maht võib
toimiku hindamise käigus muutuda (nt kui nõutakse juurde lisaandmeid), samuti võib olla vajalik
kaasata erinevaid eksperte. Seetõttu on tasude süsteem paindlik ning seaduses on kehtestatud algtasu
ja maksimaalne tasu. Vastav tasude süsteem rakendati 2015. aasta biotsiidiseaduse muutmise käigus
ning muutmise käigus lisati biotsiidiseadusesse (§ 42 lg 2 ja § 421 lg 5), et toimingute eest võetava
riigilõivu ja tasu määrad vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta järel ja vajaduse korral tehakse
asjakohased muudatused lõivu ja tasu suuruses, võttes aluseks möödunud perioodi tegelikud
kulutused.
Biotsiidilubade taotluste menetlemise käigus on välja tulnud, et praegused riigilõivud ja tasud ei
kata kõiki tööstuse vajadusi arvestavaid biotsiidilubadega seotud menetlusi. Lisaks on selgunud, et
riigilõivuga kaetud toimingutesse võib olla vajalik kaasata eksperte ning töömaht võib menetluse
käigus muutuda, näiteks kui on esitatud vastuväide esmase hindamise tulemuse kohta.
Biotsiidilubade taotluste menetlemiseks kasutatakse Euroopa Kemikaaliameti biotsiidiregistrit,
kuhu on lisandunud uued menetlused, mida praegused tasud ei kata. Ka edaspidi on ette näha, et
menetluste valik muutub vastavalt tööstuse vajadusele vähemalt üks kord aastas. Seega
kaasajastatakse ja täiendatakse riigilõivude ja tasude struktuuri ja nimekirja selliselt, et lisanduvad
uued menetlused on kaetud ning menetluse käigus tehtud töö on kaetud lõivude ja tasudega.
Tasu suuruse arvutamisel on aluseks võetud menetlusele kuluv oletatav tööaeg ning hindaja
(Terviseameti ametniku või eksperdi) tunnitasu koos halduskuluga. Terviseameti
kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot (2021. aasta seisuga) ning üldine
halduskulu (majanduskulu, IT-kulu, töökoha haldus) tunni kohta on 7,22 eurot. Erinevate menetluste
juures on arvestatud, milline osa töömahust (millised toimingud) on võimalik teha Terviseameti
personaliga ning kui palju tuleks kasutada ekspertide abi. Ekspertide tunnitasuks on arvestatud
maksimaalselt 200 eurot, mida on suurendatud (varem 150 eurot). Täpsemad selgitused tööaja
arvestuse, lõivu määra ja menetlustoimingute kohta on esitatud seletuskirja lisades 1 ja 2.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse ja ühtlustatakse biotsiidiseaduse § 43 punkti 1 sõnastust
selliselt, et Terviseamet teeb järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks
tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle, biotsiidile ja biotsiidiga töödeldud tootele kehtestatud
nõuete täitmise üle ja biotsiidi kasutamise üle kutselise kahjulike organismide tõrje teenuse osutaja
juures ning rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud
valdkondades. Sisulise muutusena lisandub Terviseametile ülesanne teha järelevalvet jaemüügis.
Järelevalveülesannete ümberjaotamise eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ning
tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu.
Lisaks muudetakse biotsiidiseaduse § 43 punktis 2 TTJA järelevalveülesandeid. Kui varem on
TTJA teinud järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele
kehtestatud nõuete täitmise üle jaemüügil, siis käesoleva eelnõuga järelevalveülesannete
ümberjagamise käigus liigub biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toodete järelevalve Terviseametile.
11
Täiesti uue ülesandena on TTJA-le lisatud järelevalve tarbijatele avalikus kohas kasutamiseks
pakutavale desinfektsioonivahendile kehtestatud märgistamise nõuete täitmise üle müügi- ja
teenindussaalides ning TTJA muudel järelevalveobjektidel. Kuna biotsiidiseadus TTJA-le eraldi
spetsiifilisi järelevalveobjekte ei määra, siis oli otstarbekas objektide puhul täpsustuseks lisada, et
järelevalvekohustus kehtib kõigil erinevate õigusaktidega TTJA kontrolli alla määratud objektidel.
Eelkõige oli selle täpsustuse eesmärk, et ka need objektid, mis ei kuulu teiste biotsiidide üle
järelevalvet tegevate asutuste kontrollimise alla, kuid kuuluvad TTJA järelevalve alla (näiteks
spordisaalid, kaubanduskeskused jne), ei jääks kontrollide fookusest välja.
Biotsiidide kasutamise nõuded on eri valdkondades reguleeritud valdkonda reguleerivate
määrustega, järelevalve biotsiidide kasutamise üle on aga sätestatud biotsiidiseaduse alusel
järgmiselt:
Terviseamet teeb järelevalvet biotsiidide kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja
juures ning rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud
valdkondades (nt ilu- ja isikuteenused, lasteasutused, hoolekandeasutused, ujulad, basseinid,
veekeskused, tervishoiu asutused);
Tööinspektsioon teeb järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle
töötervishoiu ja tööohutuse seadusega reguleeritud valdkonnas;
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle
keskkonnaohtlikkuse seisukohast oma valdkonna järelevalveobjektidel;
Põllumajandus- ja Toiduamet teeb järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise
üle loomatervise ning sööda- ja toiduohutuse seisukohast oma valdkonna järelevalveobjektidel.
Järelevalvet avalikus kohas tarbijatele pakutavate desinfektsioonivahendite märgistuse üle müügi-
ja teenindussaalides ning TTJA muudel järelevalveobjektidel hakkaks tegema TTJA. Kui märgistuse
kontrollimisel tekib TTJA-l põhjendatud kahtlus, kas sisu vastab märgistusele, annab TTJA sellest
teada Terviseametile, kes saab algatada objektil põhjalikuma kontrolli, et tuvastada
desinfektsioonivahendi terviseohutus. Kasutatud on analoogiat biotsiidiseadusest, kus biotsiidide
kasutamise järelevalve on lahendatud selliselt, et biotsiidide kasutamise üle teeb järelevalvet iga
järelevalveorgan oma valdkonna järelevalveobjektidel. Sellistes valdkondades, nagu ilu- ja
isikuteenused, lasteasutused, hoolekandeasutused, ujulad, basseinid, veekeskused ja
tervishoiuasutused, on järelevalve sätestatud tervisekaitse määrustes, kuid kaubanduses ja
teeninduses, mis jääb eelnevalt loetletud valdkondadest väljapoole, ei ole biotsiidide kasutamise üle
järelevalvet senimaani reguleeritud. Desinfektsioonivahendite järelevalve on täiendav
halduskoormus mitmele järelevalveasutusele, kuid kui lahendada lisanduv järelevalveülesanne
olemasoleva biotsiidiseaduse loogika alusel, on tervikuna lisanduv halduskoormus väikseim.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse biotsiidiseaduse § 431 ja asendatakse tekstiosa „30, 31, 32, 45,
49, 50 ja 51“ tekstiosaga „30–32, 45 ja 49–53“. Täiendus annab õigused järelevalve teostamisel
biotsiidide proovide võtmisel ja vajaduse korral biotsiidide hävitamise korraldamisel. Vastavalt
biotsiidiseaduse §-s 431 sätestatule võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Lähtudes kehtivas biotsiidiseaduses
sätestatust puudub järelevalveinspektoril õigus võtta hoiule vallasasja (ehk biotsiide proovid) ja
korraldada hoiulevõetud vallasasja müümist või hävitamist. Näiteks, kemikaaliseaduse § 39 kohaselt
võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31,
32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras. Kuna valdkond kiiresti areneb, siis on müügile tulnud biotsiidid, mille
proove biotsiidi analüüsimisel ära ei kasutata ega kahjustata (nt ultraviolettlambid koos
fotokatalüsaatoriga, puugikaelarihmad koertele ja kassidele).
12
Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse biotsiidiseaduse § 49 lõike 2 punkte 2 ja 10–12, milles
muudetakse Terviseametile esitatavaid andmeid biotsiidi registreerimistunnistuse või
registreerimistunnistuse muutmise taotlemisel. Alates 01.09.2015 peavad biotsiidid sisaldama
toimeaineid, mille tootja/tarnija on kantud biotsiidimääruse artikli 95 nimekirja, mistõttu saavad
tootjad toimeainete ohutuskaartide ja artikli 95 nimekirja kuulumise kinnituskirjaga tõendada, et
kasutatakse artikli 95 nimekirjas esitatud toimeainet. Seoses keerulisemaks muutunud biotsiidi
toimeainete tarneahelatega ei pruugi toimeaine tootja müüa toimeainet otse biotsiidi tootjale. Seega
veendumaks, et biotsiidis kasutatakse artikli 95 nimekirjas oleva tootja/tarnija toimeainet, peavad
taotlejad esitama kinnitavad dokumendid, mille alusel on võimalik jälgida tarneahelat toimeaine
tootjast kuni biotsiidi tootjani. Sellega seoses muudetakse biotsiidi registreerimisel esitatavaid
andmeid.
Punktis 2 lihtsustatakse nõudeid ning enam ei pea taotleja esitama biotsiidi tootmiskoha aadressi,
Terviseametile piisab ainult tootja kontaktandmetest. Biotsiidi tootmiskoha aadress ei anna sisulist
informatsiooni registreerimistunnistuse hindamisel. Seetõttu Terviseamet seda taotluse hindamisel
ei kasuta, mistõttu selle küsimine pole otstarbekas.
Kehtiva biotsiidiseaduse § 49 lõike 2 punkti 10 kohaselt esitatakse Terviseametile võimaluse korral
andmed biotsiidi toime tõhususe kohta. 2004. aastal seaduse kehtestamisel arvestati, et jõustumas
on biotsiidimäärus, mis oleks selle küsimuse täiendavalt reguleerinud. Kõik biotsiidi toimeained ei
ole määruse kohaselt hinnatud ning seetõttu vältab veel üleminekuperiood. Üleminekuperioodil
võivad liikmesriigid riigisiseses õiguses kehtestada nõudeid biotsiididele. Terviseamet on hakanud
nõudma ettevõtjatelt andmeid biotsiidi toime tõhususe kohta, et tagada, et turul on kättesaadavaks
tehtud ainult testitud tõhususega biotsiidid. Seetõttu on vajalik biotsiidiseaduse § 49 lõike 2
punkti 10 täpsustada.
Punktiga 11 lihtsustatakse taotlust ning enam ei pea taotleja Tervisemetile märgistuse näidist
esitama. Muudatuse eesmärk on ühtlustada biotsiidimääruses ja biotsiidiseaduses olevaid nõudeid.
Vastavalt biotsiidi liikmesriikide pädevate asutuste koosolekul kokkulepitule (CA-March17-
Doc.4.3 - Final; Linking biocidal label claims and the product authorisation13), ei ole biotsiidi
etikett/märgistus biotsiidi loa osa ning seetõttu pole see ka registreerimistunnistuse osa. Biotsiidi
märgistuse nõuetekohasuse eest vastutab taotleja / registreerimistunnistuse omanik, kuid etiketi
teksti kavandi esitamisega tekkis taotlejatel valdavalt väärarusaam, et Terviseamet on selle koos
taotlusega heaks kiitnud ja teabe õigsuse eest vastutuse võtnud.
Punkti 12 muudatuse kohaselt peab taotleja varasema biotsiidi ohutuskaardi asemel esitama iga
toimeaine ohutuskaardi. Biotsiidi ohutuskaarti, mis lisati biotsiidi registreerimisel taotlusele,
kasutati menetluse käigus vaid teatud teabe kontrollimiseks ja vajaduse korral lisainfo saamiseks
biotsiidi olemuse/kirjelduse ning klassifitseerimise/märgistamise kohta. Alates 15.09.2020
kasutuses olevas uues taotluse vormis tuleb vajalik info, mida sisaldas biotsiidi ohutuskaart, esitada
taotluses. Seega ei ole enam vaja biotsiidi ohutuskaarti eraldi küsida. Nii taotluses kui ohutuskaardil
oleva teabe õigsuse ja nõuetekohasuse eest vastutab taotleja, kuid ohutuskaardi esitamisega jäi
taotlejatel valdavalt väärarusaam, et Terviseamet on selle koos taotlusega heaks kiitnud ja teabe
õigsuse eest vastutuse võtnud. Biotsiidi ohutuskaardi asemel on vajalik esitada iga toimeaine
ohutuskaart, mida kasutatakse biotsiidimääruse artikli 95 kontrollimiseks.
13https://circabc.europa.eu/sd/a/5c278d0a-3345-4653-a11e-b928a1324536/CA-March17-Doc.4.3%20-%20Final%20-
%20Handling%20label%20claims.doc
13
Kehtivatele biotsiidi registreerimistunnistustele muudatus otseseid kohustusi või muutusi kaasa ei
too. Uued nõuded biotsiidi registreerimiseks üleminekuperioodil kehtivad ainult uutele esitatud
taotlustele või kehtivate taotluste muutmisel.
Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse biotsiidiseaduse § 49 lõiget 2 punktiga 13, milles sätestatakse,
et vajaduse korral esitatakse lisateave biotsiidi kohta. Lisateabe esitamise vajadus tuleneb näiteks
kohapeal tekkivate (in situ) toimeainete puhul, kuna tegemist on väga erinevate toimemehhanismide
ja toimereaktsioonidega biotsiididega. Seetõttu peaks olema võimalus küsida lisateavet toimete ja
võimalike kõrvalmõjude, tekkivate lisaainete jne kohta. Kuna valdkond areneb kiiresti, siis
töötatakse välja uudse lahendusega biotsiide, mille korral praegu nõutavad andmed ei ole piisavad
hindamaks, et biotsiid on nõuetele vastav (nt ultraviolettlambid koos fotokatalüsaatoriga).
Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks biotsiidiseaduse § 49 lõige 6, mis viitab komisjoni
määrusele (EÜ) nr 1451/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 304/2003,
mis on tänaseks kehtetud. Samuti tunnistatakse kehtetuks biotsiidiseaduse § 49 lõige 7, sest säte
kehtib enne 2013. aasta 1. septembrit välja antud turustuslubade ja registreerimistunnistuste suhtes,
mis kaotasid kehtivuse 30.06.2020. Eelnõu § 1 punkti 1 juures on esitatud põhjendused, miks
biotsiididirektiivi alusel välja antud load kaotavad oma kehtivuse.
Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks biotsiidiseaduse § 491, mis sätestas, et enne 2015.
aasta 1. juulit kahjuritõrje juhtimiseks ja korraldamiseks omandatud kahjuritõrjuja III taseme
kutsekvalifikatsioon on võrdsustatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 nõutud 5. taseme kahjuritõrjuja
kutsekvalifikatsiooniga. Säte kustutatakse, kuna kahjuritõrjuja III taseme kutsekvalifikatsioon on
asendunud kahjuritõrjuja 5. tasemega ning ühtegi kehtivat kahjuritõrjuja III taseme
kutsekvalifikatsiooni tunnistust enam ei kehti.
Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks seaduse normitehniline märkus, millega
kustutatakse viited kehtetutele õigusaktidele.
§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus
Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 219 punkt 2, mis
sätestas TTJA järelevalveülesanded lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude
pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate
nõuete täitmise üle jaemüügis. Järelevalveülesannete ümberjaotamise eesmärk on vähendada
ettevõtjate halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade
selgema piiritlemise kaudu.
Eelnõu § 2 punktiga 2 tehakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 219 punkti 4 muudatusega
Terviseameti ülesandeks teha järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja
muude pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta
esitatavate nõuete täitmise üle kogu tarneahelas, st nii jae- kui hulgimüügis. Varem on Terviseameti
ülesandeks olnud järelevalve ainult hulgimüügi üle. Järelevalveülesannete ümberjaotamise eesmärk
on vähendada ettevõtjate halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus
pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu.
Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 249 lõike 2 punkt 2,
kuna eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 219 punkt 2, mis
14
sätestas TTJA järelevalveülesanded. Muudatus tehakse TTJA ja Terviseameti järelevalveülesannete
täpsustamiseks ja järelevalveülesannete dubleerimise vältimiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 249 lõike 2 punkti 4 sõnastust
seoses Terviseameti järelevalvepädevuse muutmisega. Muudatus tehakse TTJA ja Terviseameti
järelevalveülesannete täpsustamiseks ja järelevalveülesannete dubleerimise vältimiseks.
§ 3. Kemikaaliseadus
Eelnõu § 3 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks kemikaaliseaduse § 38 lõike 4 punkt 1, mille alusel
oli TTJA pädevuses järelevalve tegemine REACH- ja CLP-määrusega14, 15 kehtestatud aine ja segu
märgistamise ja pakendamise nõuete täitmise üle jaemüügis. Seni kehtinud korra kohaselt on
järelevalve jaotatud selliselt, et üks amet teeb järelevalvet enne kauba poodi jõudmist
(tootmisettevõtte juures, impordiga tegelevas ettevõttes, hulgilaos) ning teine amet pärast
(jaekaubanduses, reklaamis), muudatuse tulemusel liigub kogu REACH- ja CLP-määruse alusel
kemikaalide märgistamisele ja pakendamisele esitatud nõuete järelevalve Terviseameti pädevusse.
Järelevalveülesannete järelevalveasutuste vahel ümberjaotamise tulemusel jõuti järeldusele, et
selline jaotus on optimaalseim lahendus.
Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse ja sõnastatakse ümber kemikaaliseaduse § 38 lõike 4 punkt 2,
kus TTJA järelevalvepädevus REACH-määruse XVII lisas kehtestatud piirangute puhul jääb
toodete järelevalve keskseks, ainete üle tehtava järelevalve ülesanne liigub Terviseameti pädevusse,
samas laiendatakse muudatusega TTJA järelevalvepädevust kogu toodete tarneahelale, mis
senimaani oli ainult jaemüügis.
Eelnõu § 3 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks kemikaaliseaduse § 38 lõike 4 punkt 3, mis sätestas
TTJA järelevalvepädevuse detergendimäärusega detergendi turule laskmisele esitatud nõuete
täitmise üle jaemüügis. Järelevalveülesannete ümberjaotamise eesmärk on vähendada ettevõtjate
halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus pädevusvaldkondade selgema
piiritlemise kaudu. Detergentide turule laskmisele esitatud nõuete täitmise üle teeb juba järelevalvet
Terviseamet ning siin oli tegemist järelevalveülesannete dubleerimisega. Eraldi järelevalvel
jaemüügis detergendi turule laskmisele esitatud nõuete täitmise üle puudub ka sisuline mõte,
efektiivseim viis on teha järelevalvet tootjate ja importijate üle.
Eelnõu § 3 punktiga 4 sõnastatakse ümber kemikaaliseaduse § 38 lõike 6 punkt 1, kus Terviseameti
ülesandena oli sätestatud järelevalve REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu tootjale, importijale
ning toote valmistajale esitatud kohustuste ja nõuete ning ainele, segule ja tootele esitatud nõuete
täitmise üle nende valmistaja ja importija juures ning hulgimüügis. Terviseameti
järelevalveülesannetest on eemaldatud järelevalve toodete nõuete ja toodete tootjate üle, mis on
eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt edaspidi TTJA järelevalvepädevuses. Edaspidi teeb Terviseamet
järelevalvet mitte ainult aine ja segu hulgimüügi üle, vaid nii jae- kui hulgimüügi üle. Üldiseks
juhtmõtteks on koondada riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla,
vältides nii järelevalve dubleerimist. See vähendab eri asutuste ülesannete kattuvust ja seeläbi ka
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,
autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi
1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning
samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ
(ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850)
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355)
15
turuosaliste halduskoormust. Järelevalveülesannete jaotamisel on lähtutud
turujärelevalveprogrammis märgitud tootekategooriatest ning sellest nähtuvast selgest
järelevalveasutuste ülesannete kattuvusest.
§ 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS)
Eelnõu § 4 punktiga 1 jäetakse NPALS § 3 lõikest 2 välja teine lause: „Põllumajandusliku tootmise
eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.“ Muudatuse eesmärk on korrastada NPALS-i ja
tunnistada ebavajalikud sätted kehtetuks. Kanepi kasvatamise regulatsioon sisuliselt ei muutu, kuna
seaduse § 31 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kontrolli alla
kuuluvate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Selle volitusnormi alusel on
kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused
ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mille lisas 1 on nimetatud ka kanep
(v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli
sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid
jne).
Eelnõu § 4 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks NPALS §-d 101–103. Muudatuse eesmärk on sulgeda
VAHIS, kuna uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla panemise mehhanismide muutumisega ei
ole VAHISe olemasolu enam otstarbekas. Alates 2019. aastast on EMCDDA juures uute
psühhoaktiivsete ainete kohta käiva informatsiooni jagamise keskkond EDND2, mis osaliselt
dubleerib kohaliku tasandi infosüsteemi. EDND2 võimaldab nii Eesti kui ELi spetsialistidel
vahetada infot uutest psühhoaktiivsetest ainetest ja samas saada infot teiste ELi riikide olukorrast.
NPALS §-d 101–103 tunnistatakse kehtetuks, kuna EDND2 infosüsteemiga liitumist ja selle
kasutamist ei pea riiklikul tasandil reguleerima.
§ 5. Rahvatervise seadus
Eelnõu § 5 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkt 5. Vastava
punkti alusel on kehtestatud sotsiaalministri 1. märtsi 2000. a määrus nr 14 „Tervisekaitsenõuded
lasteluttidele“. Need nõuded sätestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse alusel, sest seal on juba
sobiv volitusnorm nende nõuete sätestamiseks olemas ning nimetatud seadus reguleerib kõiki
tooteid puudutavaid nõudeid laiemalt. Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 5
lõike 4 alusel. Seoses järelevalveülesannete ümberkorraldamisega hakkab Terviseameti asemel
lasteluttide üle tegema järelevalvet TTJA. Seletuskirjale on lisatud tervise- ja tööministri määruse
„Nõuded lapsehooldusvahenditele“ kavand.
Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 15 lõige 2.
Kogu kosmeetikatoodete järelevalve jääb Terviseameti pädevusse ning TTJA enam
kosmeetikatoodete üle järelevalvet ei tee. Rahvatervise seaduse § 15 lõige 1 sätestab, et riiklikku
järelevalvet asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, rahvatervise seaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Terviseamet. Kuna § 15 lõige 2
dubleerib § 15 lõiget 1, siis kustutatakse § 15 lõige 2. Järelevalveülesannete jaotamisel on lähtutud
turujärelevalveprogrammis märgitud tootekategooriatest ning sellest nähtuvast järelevalveasutuste
ülesannete kattuvusest.
16
Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse rahvatervise seaduse § 183 lõiget 4 selliselt, et sama seaduse §-
s 182 sätestatud väärteo (kosmeetikamääruse nõuete rikkumine) kohtuväliseks menetlejaks jääb
ainult Terviseamet, kuna kogu kosmeetikatoodete järelevalve on edaspidi Terviseameti pädevuses.
§ 6. Riigilõivuseadus
Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse riigilõivuseaduse § 2971, mis sätestab riigilõivud biotsiidi
toimeaine heakskiitmiseks. Muudatusega täpsustatakse riigilõivu sõnastusi ja muudetakse lõivu
suurust. Kehtivas riigilõivuseadus on eristatud kolm erinevat toimeaine menetlemisega seotud
riigilõivu, mis nüüd ühendatakse üheks. Riigilõivuga kaetud tegevused toimeaine hindamisel on
sarnased, seega on selline ühendamine taotlejale selgem. Paragrahvi tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Biotsiidi toimeaine heakskiitmisega seotud taotluse menetlemise eest hindava liikmesriigina
tasutakse riigilõivu 3300 eurot.“
Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud Terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta
personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Terviseameti kemikaalivaldkonna
ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu (majanduskulu, IT-kulu,
töökoha haldus) tunni kohta 7,22 eurot.
Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 2972. Lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemise eest hindava liikmesriigina tasutakse riigilõivu
3300 eurot.“ Lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse menetlemise
eest asjaomase liikmesriigina tasutakse riigilõivu 1400 eurot.“ Lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„Biotsiidi või biotsiidipere loaga seotud teate menetlemise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“
Sätete muutmise tingib asjaolu, et Euroopa Kemikaaliamet vaatab kaks korda aastas üle ja vajaduse
korral täiendab menetlusi biotsiidiregistris. Kehtiva riigilõivuseaduse sõnastus on aegunud ega kata
kõiki ettevõtjate võimalusi, mis neile on biotsiidiregistris loodud. Kuna samasuguse sagedusega
riigilõivuseadust üle vaadata ei saa, tuleb teha üldisemad sõnastused, et katta kõik biotsiidiregistris
loodud menetlused nüüd ja ka edaspidi. Riigilõivu taotluse menetlemise eest hindava liikmesriigina
võetakse juhul, kui Eesti on esmane hindaja liikmesriik, kelle hindamistulemusi teised asjaomased
liikmesriigid tunnustavad. Riigilõivu taotluse menetlemise eest asjaomase liikmesriigina võetakse
juhul, kui taotluse hindaja on mõni teine liikmesriik ning Eesti on asjaomane liikmesriik ehk
tunnustab teise liikmesriigi hindamist. Riigilõivu teate menetlemise eest võetakse erinevate
teavituste (nt halduslik muudatus) puhul.
Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse riigilõivuseaduse § 2973 lõiget 1 selliselt, et üleminekuperioodil
biotsiidi registreerimistunnistuse taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot varasema
345 euro asemel. Muudatus on tingitud üldisest personali- ja majanduskulude suurenemisest.
Eelnõu § 6 punktiga 4 täiendatakse riigilõivuseaduse § 2973 lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„Üleminekuperioodil biotsiidi registreerimistunnistuse halduslike muudatuste taotlusega seotud
toimingute eest tasutakse riigilõivu 50 eurot“. See punkt lisati eelnõusse vastutulekuna tööstusele.
Nimelt on mõningail juhtudel muudatus, mida soovitakse registreerimistunnistusel teha,
halduslikku, mitte sisulist laadi (biotsiidi nimetuse korrigeerimine, ettevõtte aadressi korrigeerimine,
kontaktandmete korrigeerimine vms) ning sellisel juhul ei ole muudatuse eest võetav riigilõiv 150
eurot kuludega proportsioonis. Seega on selliste mittesisuliste muudatuste eest tasutav riigilõiv
viidud kooskõlla vastava muudatuse tegemiseks vajalike kuludega.
§ 7. Toote nõuetele vastavuse seadus
17
Eelnõu §-ga 7 täiendatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõiget 5 punktiga 123, lisades
mänguasjad nende toodete loetelusse, millele kehtestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet TTJA.
Kehtiva õiguskorra järgi on mänguasjade järelevalve jaotatud Terviseameti ja TTJA vahel.
Järelevalveülesannete ümberjaotamise tulemusena teeb kogu järelevalvet mänguasjade üle TTJA.
See vähendab ettevõtjate halduskoormust ning tagab riikliku turujärelevalve tõhususe
pädevusvaldkondade selgema piiritlemise kaudu.
Eelnõu § 8 näeb ette seaduse jõustumise 1.01.2023.a.
4. Eelnõu terminoloogia
Biotsiidiseaduse ja muude seaduste muutmisega ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus
kasutatakse ELi biotsiidimääruses kasutatavaid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012, milles
käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.06.2012, lk 1–
123).
Eelnõus kavandatud muudatusettepanekud on tehtud nimetatud määruse nõuete rakendamise
tagamiseks ja seaduse määruse nõuetega kooskõlla viimiseks.
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste eesmärk on paremini tagada ELi biotsiidimääruse
rakendamine, millega saavutatakse inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline
kaitse ja paremini toimiv siseturg. Selleks täpsustatakse biotsiidiseaduse alusel kutsealaseks
kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise tingimusi ning
ühtlustatakse need biotsiidimääruse nõuetega. Uuendatakse biotsiidimääruse kohaselt biotsiidi
toimeainete ja lubade taotlusega seotud menetlustoiminguid ning nende eest küsitavate tasude
määrasid ja riigilõive.
Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Oluliste mõjude
ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne.
Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude
osas.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduseid: biotsiidiseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,
kemikaaliseadus, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, rahvatervise
seadus, riigilõivuseadus ja toote nõuetele vastavuse seadus.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõu mõjude
olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühm,
mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatused ei avalda sotsiaalset, sh demograafilist mõju ega mõjuta riigi
julgeolekut ja välissuhteid, elu- ja looduskeskkonda, majandust ja regionaalarengut ning seetõttu ei
ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud.
18
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb seletuskirjas anda ülevaade seaduse
jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Eelnõuga kavandatakse järgmisi suurema mõjuga muudatusi:
1) biotsiidiseaduse alusel kehtestatud riigilõivude ja tasude ajakohastamine;
2) järelevalve vastutusvaldkondade muutmine.
Ülejäänud muudatuste mõju on väike ning neid selles mõjuanalüüsis ei käsitleta.
6.1 Biotsiidiseaduse alusel kehtestatud riigilõivude ja tasude asjakohastamine
6.1.1 Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: ettevõtted, kes taotlevad biotsiidilubasid.
Muudatus mõjutab nii Eestis kui ka ELis asutatud ettevõtteid, kes taotlevad biotsiidile luba ja kelle
biotsiidi hinnatakse. Terviseamet kui pädev asutus, kes teeb biotsiidiseaduses ja biotsiidimääruses
sätestatud toimingud, hindab ettevõtete poolt esitatud biotsiidilubade taotlusi. Riigilõivude ja tasude
nimetuste muutmine lihtsustab kulude arvestust ettevõttele biotsiidilubade ja
registreerimistunnistuste taotlemise planeerimiseks.
Terviseamet on perioodil 2016–2019 välja andnud 54 luba ja 443 registreerimistunnistust
biotsiidi(pere)le. Nimetatud perioodil maksti biotsiidilubade ja registreerimistunnistustega seotud
menetluste eest tasu kokku 8680 eurot ning riigilõive 564 242 eurot.
Sihtrühma suurust võib pidada väikeseks.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus
Suurem osa Eesti biotsiiditootjatest toodab desinfektsioonivahendeid. Enamik
desinfektsioonivahendite toimeainetest pole veel heaks kiidetud, mistõttu ei saa kõikide biotsiidide
kohta koostada toimikuid ega taotleda biotsiidimääruse kohast luba. Nimetatud tooted on turul
üleminekuperioodil kehtiva registreerimistunnistuse alusel. Registreerimisega seotud riigilõivud ei
tõuse ning seetõttu biotsiidi kättesaadavaks tegemine Eestis üleminekuperioodil ei kalline. Kui
toimeained heaks kiidetakse, avaldatakse rakendusmäärus Euroopa Liidu Teatajas, kus on toimeaine
heakskiitmise kuupäev – selleks kuupäevaks tuleb esitada biotsiidimääruse kohane loataotlus. See
annab Eesti tootjatele aega kohaneda uute tasudega, et oma äristrateegia kujundada. Hindamise eest
tasub ettevõtja hindaja liikmesriigi kehtestatud tasu. Kulude optimeerimiseks saavad ettevõtted
koonduda konsortsiumitesse või valida biotsiidi kättesaadavaks tegemiseks oma ettevõtte eelarvele
sobiva taotluse liigi.
Ette on näha riigilõivude ja tasude tõus, mis võib mõnel määral ettevõtteid negatiivselt mõjutada.
Kuna tasude suurus ei tee vahet ettevõtete suurusel, on majanduslik mõju proportsionaalselt suurem
väikeettevõtetele. Rahvusvahelises konkurentsis tasude muutmine olulisi muutusi kaasa ei too, kuna
biotsiidide tootmiseks ja turustamiseks vajalikke liidu lubasid võib taotleda vabalt valitud Euroopa
Liidu riigis. Tasud ei sõltu asukohast Euroopa Liidus. Eestis kehtestatud tasu kehtib kõikidele
ettevõtetele, kes soovivad Eesti turul biotsiide kättesaadavaks teha.
Majanduslike mõjude avaldumine ei ole kohene ning toimub pikema perioodi jooksul, kuna
biotsiiditoimikute koostamine sõltub biotsiidi toimeaine heakskiitmisest, mis toimub jooksvalt ning
19
Euroopa Komisjoni hinnangul loodetakse lõpetada 2024. aastaks. Sellest tulenevalt võib mõju
ulatust pidada keskmiseks, kuna ettevõtete käitumises võivad riigilõivude ja tasude ajakohastamisest
kaasneda küll muudatused, millega tuleb eeldatavasti kohaneda, kuid milleks antakse neile aega, et
kujundata oma äristrateegiat.
Terviseamet prognoosib, et perioodil 2021–2023 taotletakse Eestis biotsiidimääruse kohaselt enim:
1) biotsiidile või biotsiidiperele riiklikku luba vastastikuse tunnustamisega;
2) biotsiidi loa uuendamist;
3) biotsiidi loa muutmist.
Mõju avaldumise sagedust saab pidada keskmiseks, kuna sihtrühma kokkupuude muudatustega on
regulaarne, kuid mitte igapäevane.
Muudatustega kaasneb riigilõivude ja tasude kasv, mis võib mõningal määral ettevõtteid
majanduslikult mõjutada. Riigilõivude ja tasude suurus ei olene ettevõtte suurusest ega ettevõtte
asukohast Euroopa Liidus. Seega võib kaasneda ebasoovitavate mõjude risk, küll aga jääb
ettevõtetele aega kohaneda uute tasudega, et siis vajadusel oma ettevõtte strateegiat kohandada.
Kokkuvõttes võib biotsiidiseaduse alusel kehtestatud riigilõivude ja tasude asjakohastamisega
kaasnevaid mõjusid pidada ettevõtetele oluliseks, kuna muudatustega võivad ettevõtetele kaasneda
muudatused käitumises, millega võib olla vajadust kohaneda. Samuti on olemas risk, et muudatused
võivad mõningaid ettevõtteid negatiivselt mõjutada.
Mõju sihtrühm: tarbijad
Muudatused mõjutavad kõiki tarbijaid, kes ostavad biotsiiditooteid.
Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Eelnõuga kavandatud riigilõivud ja tasud biotsiidile loa taotlemisega seotud menetluste eest, mida
peavad tasuma loa taotlejad (üldjuhul tootjad, importijad), on suhteliselt kõrged. Sellest tingituna
võivad biotsiidimääruse kohaselt hinnatud biotsiidide hinnad turul tõusta, millel on otsene mõju
leibkondade tarbimiskäitumisele. Samas on suurem hulk biotsiide praegu Eesti turul
üleminekuperioodi tingimustel ning nendele registreerimistunnistuse taotlemise kulud ei suurene.
Kuna on turul on ka piisavalt palju erinevaid tooteid ja tarbijal on võimalik valida talle sobiv, siis
võib mõju ulatust tarbijale pidada väikeseks. Samuti ei ole tarbijatel tarvis muudatustega kohaneda.
Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna tegemist pole eluks hädavajalike toodetega ehk siis
nende tarbimisega ei puutu inimesed igapäevaselt kokku. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda
juhul, kui biotsiiditoodete hind turul tõuseb. Küll aga on võimalik neid riske hajutada.
Kokkuvõttes võib muudatustega kaasnevat mõju pidada tarbijatele väheoluliseks
6.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühm: Terviseamet.
Sihtrühma suurust võib hinnata väikseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
20
Biotsiidiregulatsiooni üleminekuperioodi lõpule jõudmise korral on ette näha biotsiidilubade ja -
toimikutega seotud menetluste arvu kasvu. Lisaks tekib Tervisametile järjepidevast tasude
laekumisest positiivne rahavoog, mis katab Terviseameti spetsialistide (lepingulised töötajad, kes
võivad olla ka eksperdid väljastpoolt Terviseametit) tööjõukulud, kes tegelevad biotsiiditoimikute
hindamisega ning lisavad teadus-tehnilist pädevust. See võimaldab Terviseametis luua uusi teadmisi
ja oskusi ning muudab paindlikumaks Terviseameti värbamisvõimekuse, mille tõttu on võimalik
sõlmida lepingud ekspertidega ainult konkreetse biotsiidi toimiku hindamiseks. Riigilõivudest
tulenevate summade arvelt kaetakse ametikohtade töökulud.
Eelnõu muudatustes tulenevat mõju ulatust Terviseametile võib pidada keskmiseks, kuna sihtrühma
käitumises võib kaasneda muudatusi, kuid eeldatavasti pole tarvis nendega kohaneda. Mõju
avaldumise sagedus on küll regulaarne, kuid mitte igapäevane. Ebasoovitavate mõjude risk võib
kaasneda siis, kui menetluste arv kasvab, millest tulenevalt võib suureneda Terviseameti
töökoormus. Küll aga kasvavad ka tasud ja riigilõivud, millest on võimalik katta ametikohtade kulu.
Eelnõu muudatustest tulenevad mõjud Terviseametile on olulised.
6.2 Järelevalve vastutusvaldkondade muutmine
6.2.2 Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele
Muudatustest mõjutatud sihtrühm: Terviseamet.
Sihtrühma suurust võib pidada väikeseks.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk
Biotsiidiseaduse muudatuste tulemusena nimetatakse Sotsiaalministeeriumi asemel välisriigi
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks Terviseamet, kuna ministeeriumil puudub
selleks vajalik pädevus. Siinkohal on tegemist kahjuritõrjuja 5. taseme kutsekvalifikatsioonile
vastavuse tunnustamisega.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) asemel hakkab biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud
toote turul kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmist jaemüügil jälgima Terviseamet.
Muudatustest mõjutatud sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus
Uue ülesandena lisandub TTJA-le järelevalve tarbijatele avalikus kohas kasutamiseks pakutavale
desinfektsioonivahendile kehtestatud märgistuse nõuete täitmise üle müügi- ja teenindussaalidest
ning muude õigusaktidega sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalveobjektidel. Desinfektsioonivahendite järelevalve suurendab töökoormust mitmele
järelevalveasutusele, kuid kui lahendada lisanduv järelevalveülesanne olemasoleva biotsiidiseaduse
loogika alusel, on tervikuna lisanduv töökoormuse maht väikseim.
Muudatuse ulatust võib pidada väikeseks, sest eeldatavalt puudub tarvidus muutustega
kohanemiseks, kuna Terviseameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti näol on juba
tegemist pädevate asutusega. Muudatuse avaldumise sagedust võib pidada suureks, kuna tegemist
21
on igapäevaste tööülesannete lisandumisega mõlemale ametile. Ebasoovitavate mõjude risk võib
kaasneda, kui töökoormus ametites kasvab.
Kokkuvõttes on muudatustega kaasnev mõju mõlemale ametile oluline, kuna muutuvad järelevalve
vastutusvaldkonnad ning tõenäoliselt on mõningate muudatustega tarvis kohaneda.
6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.
Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu.
Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Eelnõuga seoses Terviseametile olulisi täiendavaid kulusid ei kaasne.
Järelevalveülesannete muutmisega olulisi täiendavaid kulusid ei kaasne.
Eelnõu rakendamisega riigieelarvele täiendavat kulu ei teki.
NPALS muutmisega riigile ja kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne.
Eelnõu rakendamisega väheneb TAI halduskulu.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel
tervise- ja tööministri määrus „Nõuded lapsehooldusvahenditele“ ning tunnistada kehtetuks
rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 1. märtsi 2000. a määrus
nr 14 „Tervisekaitsenõuded lasteluttidele“. Seletuskirjale on lisatud tervise- ja tööministri määruse
„Nõuded lapsehooldusvahenditele“ kavand.
Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada biotsiidiseaduse § 41 lõike 5 alusel tervise- ja tööministri
määrus „Täpsustatud nõuded kahjulike organismide tõrje tegemisele, plaanile ja aruandele“, mille
kavand on seletuskirjale lisatud.
Lisaks on seaduse rakendamiseks vaja tunnistada kehtetuks NPALS § 101 lõike 2 alusel kehtestatud
tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 13 „Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse
infosüsteemi põhimäärus“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jääks piisavalt aega, et töötada
välja vajalikud rakendusaktid ja ettevõtjatel jääks aega nõuete täitmiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati 2021. aasta jaanuaris ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi
(EIS) kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti
22
Kohtuekspertiisi Instituudile, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Ravimiametile
ja Tervise Arengu Instituudile.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a.
23
TASUDE SUURUS
TASU €
ALGTASU
TOIMING
algtasu
Jrk
1 Toimeaine hindamine 71 600 €
2 Toimeaine täiendava teabe hindamine 42 100 €
3 Biotsiidipere liidu loa hindamine 88 400 €
4 Biotsiidipere riikliku loa hindamine 80 000 €
5 Biotsiidi liidu loa hindamine 63 100 €
6 Biotsiidi riikliku loa hindamine 42 100 €
7 Biotsiidi või biotsiidipere eelhindamine 31 600 €
8 Biotsiidi või biotsiidipere loa järelhindamine 4 200 €
Samade omadustega biotsiidi või
9 15 500 €
biotsiidipere loa hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere ajutise loa
10 26 100 €
hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere lihtsustatud
11 21 100 €
menetlusega loa hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere loa vastastikusel
12 2 100 €
tunnustamisel hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere olulise muudatuse
13 10 500 €
hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere loa uuendamise
14 21 100 €
hindamine
Biotsiidi või biotsiidipere vähem tähtsa
15 4 200 €
muudatuse hindamine
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
TASU €
ALGTASU MAKSIMAALNE TASU
kooseisuvälise
kooseisuvälise eksperdi
eksperdi osa % maksimaalne tasu kooseisuvälise eksperdi
osa % töötundidest
töötundidest tunnitasu 200 €
0 624 200 € 90
0 369 200 € 90
0 769 800 € 90
0 697 000 € 90
0 551 300 € 90
0 369 200 € 90
0 278 200 € 90
0 41 400 € 90
0 - -
0 - -
0 187 100 € 90
0 - -
0 69 200 € 90
0 187 100 € 90
0 27 100 € 90
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
RIIGILÕIVUDE SUURUS
TOIMING RIIGILÕIV
Jrk
Biotsiidi toimeaine heakskiitmisega seotud
1 taotluse menetlemine (hindava
liikmesriigina) 3 300 €
Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse
2
menetlemine (hindava liikmesriigina) 3 300 €
Biotsiidi või biotsiidipere loa taotluse
3
menetlemine (asjaomase liikmesriigina) 1 400 €
Biotsiidi või biotsiidipere loaga seotud
4
teate menetlemine 300 €
Üleminekuperioodil biotsiidi
5 registreerimistunnistuse taotluse
menetlemine 400 €
Üleminekuperioodil biotsiidi
6 registreerimistunnistuse halduslike
muudatuste taotlusega seotud toimingud 50 €
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0512 - Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.05.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a13b018-af30-4cda-8117-0a22d8b4cb37
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a13b018-af30-4cda-8117-0a22d8b4cb37?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main